inimesed. Saab veel jagada põhirahvuseks ja rahvusvähemuseks. Raha on olnud üks riigi sümbolitest. Eesti vabariik taasiseseisvus 20.august 1991.aastal ja eesti kroon tuli kasutusele 1994. aastal. Eesti riik oli aastail 19401991 iseseisva riigina vaid juriidiliselt (de jure), mitte aga reaalselt (de facto). Rahvastiku poliitiise tõlgenduse aluseks on kodakondsus. Kaitsejõud on iga riigi kolmas põhitunnus, mis tähendab, et on riigiorganite süsteem. Nimetan riigiorganid: Seadusandlik võim, ehk riigikogu Täidesaatev võim, ehk eesti vabariigi valitsus Õigus ja kaitseorganid ehk kohus ning politsei jne Valitsemisülesanded: Tagada iga inimese elu, vabadus ja omandikaitse, selleks on seadus ja riini sunniaparaat. Osutab riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivõrke. Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, usumärgiga tagada riigi julgeolek ja areng
registreerima Eesti kodanikke ja nende järeltulijaid. • Kodanikud valisid Eesti kodanike esindusorgani Eesti Kongressi. 1990.- 1991 a. • 1990.a. Eesti Kongress alustas tegevust, valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai T. Kelam. • 30. märtsil 1990.a. - Eesti NSV Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust staatusest – kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema Eesti Vabariigi põhiseaduslike riigiorganite loomisega. • 1991.a. jaanuaris toimus NSV Liidu vägivallaaktid Leedus ja Lätis, Eestis suudeti seda vältida. • 3. märtsil 1991 toimus referendum Eestis. Ligi 78% vastas jaatavalt küsimusele „Kas teie tahate EV riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?“ • Balti riigid boikoteerisid üleliidulist referendumit NSV Liidu säilitamise küsimuses. 1991.augustiputš - Eesti taasiseseisvumine • 19.aug.-l 1991.a. toimus NSV Liidus nn. augustiputš
rahvusriigi vastu. Kodakondsuse määramise õigus on üks riigi suveräänseid õigusi. Diplomaatilise immuniteediga isik esindab kodumaad välisesinduse asukohariigis. Neil puuduvad asukohariigis poliitilised õigused, kuid nad alluvad asukohariigi jurisdikstioonile. Kodakondsus tekib kas juriidilise fakti (sünd) või õigusliku akti alusel (naturalisatsioon). Avaliku võimu organisatsioon ehk avalik võim on suveräänse riigi õigus ja võime teostada vabade riigiorganite abil seadusandlikku, täidesaatavat ja kohtuvõimu. Avalik võim baseerub riigi autoriteedil ning riiklikul sunnil. Riigi süsteem on avaliku võimu organisatsioon, mille moodustavad riigiaparaat ja teised organisatsioonid. Riigiaparaadi moodustavad kõik võimude lahususe printsiibi alusel lahutatud ning tasakaalustatud riigiorganid. Rahvast käsitletakse organina, kui riigivõimu kõrgeima kandjana, kes üksnes teatud juhtudel teostab riigivõimu vahetult ehk otseselt.
kõige tähtsamaid suhteid. Erineb ka spetsiiflise meetodi poolest, s.o suhete üldine normeerimine ilma sanktsioone kehtestamata. 2) Haldusõigus ehk administratiivõigus üks suurimaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad (valitsus, valitsuse keskasutused või kohaliku valitsusasutused). Reguleerib suhteid riigiorganite vahel, riigivalitsemisorganite ja ühiskondlike organisatioonide vahel ning riigivalitsemisorganite ja indiviidide vahel. Sisaldab ka instituute, mis reguleerivad riigorganite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes. Autoritaarne meetod. Üldpõhimõtted on kindlaks määratud põhiseaduses, konkreetne normistik sisaldub seadustes. 3) Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevustrahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja
Valitsemisvorm on üldine raamistik, millega määratakse riigivalitsemise üldised põhimõtted, riigivõimu ulatus ja viis, kuidas toimub võimu vahetus. Vormid on: monarhia, absoluutne monarhia, konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia, vabariik, demokraatia, õigusriik, totalitaarne riik ehk totalitarism, diktatuur, siirderiik. 8. Riigi funktsioonid ja ülesanded. Riigi tähtsamateks funktsioonideks peetakse allokatsiooni-, jaotus- ja stabiliseerimisfunktsiooni. 9. Riigiorganite süsteem. Riigiaparaat, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorganite süsteemiks nimetatakse kindlaksmääratud kujul korrastatud, juriidiliselt vormistatud ja alluvusliku astmestatusega korraldatud võimu struktuuride instituute, mille kaudu ja abil teostatakse ühiskonna riiklikku juhtimist. 10. Ühiskonnaelu õiguslik reguleerimine. Ühiskonnaelu reguleerivateks organiteks on keskvõimude ministeeriumid ja ametkonnad, mis teostavad ühiskonna ja riigielu
Rahvas 21. Kuidas teostab rahvas kõrgeimat riigivõimu? (Kaks moodust) Riigikoguvalimistega, rahvahääletusega 22. Kas Eesti on presidentaalne või parlamentaarne vabariik? Parlamentaarne 23. Kellel on õigus valida Riigikogu? Üle 18, kodanik. 24. Kui vanalt võib kandideerida Riigikokku? 21 25. Mis on Riigikogu peamine ülesanne? Seadusloome 26. Mida tähendab võimude lahususe printsiip? Täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim on eraldatud ning eri riigiorganite käes. 27. Kes sõnastas võimude lahususe printsiibi? Montesquieu 28. Mitme aasta tagant valitakse Riigikogu? 4 29. Mis on valimiste peamine ülesanne demokraatlikus riigis? Anda rahvale võimalus poliitikas osalemiseks, hääleõigus. 30. Mitme aasta tagant valitakse põhiseaduslikke institutsioone (Riigikogu, presidenti, KOV volikogusid)? 4,5,4 31. Milline valimissüsteem Eestis kehtib? Proportsionaalne 32. Millised on majoritaarse, millised proportsionaalse valimissüsteemi tunnused?
selles, et eraturul ei pakuta ajuti mitte kõiki kaupu ja teenuseid, mida ühiskond vajab, ja infotõrgetes, millel on, juhul kuj need kestavad pikemat aega, mitmesuguseid majanduse arengut pärssivaid järelmeid ( inflatsioon; tööpuuduse kasv). Turutõrked on enamasti tingitud turuvälistest mõjutustest, välispoliitilistest sündmustest ja looduslikest mõjustustest (näiteks katastroofid). Turuvälisteks tõrgepõhjusteks võib olla ka riigiorganite ebapädev poliitika. Turusisestest teguritest võivad turutõrkeid põhjustada eriti monopolistlikud tendentsid ja sellest tulenev puudulik konkurents. Lihtsa sõnadega see tähendab, et teatud tingimustel realiseerib turg ressursside efektiivse paigutuse, kui seda ei toimu, siis see on turutõrk. On olemas kuus tähtsat olukorda ehk tingimust, mille korral turg ei ole efektiivne: Konkurentsitõrked Üldkasutatavad hüvised Välismõjud Puudulikud turud
Poliitilised organisatsioonid - (parteid) osalus poliitikas, riigivõimu teostamises. Mittepoliitilised organisatsioonid - jagunevad elu erinevate probleemide vahel. Poliitilised eesmärgid ei domineeri või puuduvad, kuid teatud tingimustel võivad nad oma eesmärkide nimel politiseeruda esinedes iseseisvate poliitilise nõudega või liitudes erakonnaga. Poliitiline reziim - riigivõimu teostamise meetodite süsteem, mis iseloomustab demokraatia õiguse ja vabaduste olukorda riigis ning riigiorganite suhet nende tegevuse õiguslikesse alustesse. Demokraatia - riigivõim kuulub rahvale ja lähtub temast. Oma valitud esindajate kaudu kujundatatakse riigi poliitikat. Antidemokraatra - võim lähtub vähemusest, enamus on juriidliselt või sisuliselt kõrvaldatud riigiasjade ajamisest. Kõrgemad esindusorganid puuduvad või on allutatud täitevvõimule (totalitaarne, autoritaarne, politseiline, türannia, diktatuur). 15. Riigi valitsemise ja korralduse vormid: Valitsemis vormid:
( Pooled ei ole võrdsed ) (üleviimine teisele tööle, ületunnitöö, vallandamine) Kaubandus-, äriõigus- reguleerib ettevõtluse alustel *Avalik õigus- üheks pooleks on riik (N: kohalik, protesting politsei tegevusele, vallavalitsuse peale jne). Riigiõigus- riigiõiuguslike normidega määratletakse:, riigijuhi tegevus/presidendi tegevus, seadusandlik võim ( Riigikogu), täidesaatev võim Haldusõigus (e. Administratiivõigus ) - lahendatakse protestid riigiorganite ja -ametnike pihta Kriminaalõigus ( Crimen kuritegu ) - määratleb millist tegu või tegevusetust, nimetada SÜÜTEOKS. (väärtegu ja kuritegu ) *(Rahvusvaheline õigus)- Ei kuulu riigi õigussüsteemi! riikidevahelised suhted: Diplomaatilisel teel- rahulike moodustega / Relvade teel- teisiti ei saada Õiguskaitse printsiibid. *Legaalsus- õiguskaitse peab olema seaduslik, st õiguskaitse organite loomine, tegevus peab rangelt põhinema kehtivatele seadustele *Ökonoomsus
Rahvusvahelise vastutuse tekitab teise rahvusvahelise õiguse subjekti rahvusvaheliselt kaitstavat hüve rikkumine ning sellega kahju tekitamine. Sellest tekivad uued rahvusvahelised õigused ja kohustused kahju tekitajale (Sissejuhatus õigusteadusesse, 2005). 8.2.1. Riigi ja rahvusvahelise organisatsiooni vastutus Riigi vastutus tekib mitteõiguspärase käitumise eest. Riigi mitteõiguspäraseks käitumiseks saab lugeda riigiorganite mitteõiguspärast käitumist ja nende isikute või üksuste mitteõiguspärast tegevust, kes täidavad avalik-õiguslikke funktsioone. Rahvusvahelise organisatsiooni eest ei ole vastutav riik, kus korganisatsioon asub, rahvusavaheline organisatsioon vastutab ise enda ja ametnike käitumise eest (Sissejuhatus õigusteadusesse, 2005). 8.2.2. Indiviidi vastutus rahvusvahelisele õigusele mittevastava teo eest
piiratud (konstitutsiooniline monarhia, näide: Kanada) või sümboolne (parlamentaarne monarhia. Näide: Suurbritannia). Vabariik - tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud riigipea (nt konsul, president), mitte pärilik monarh. Presidentaalne vabariik - riigi valitsemise vorm, kus president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Peaminister sellises vabariigis puudub. Valitsuse nimetab president sõltumata parlamendist. Näide: Ameerika Ühendriigid Parlamentaarne vabariik - parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis reeglina vaid esindusfunktsioon. Näide: Eesti Vabariik Riigi valitsemisviisid: Demokraatia - tähendab rahva võimu
ehk õigusnorme. Tänu sellele kehtib ta määratlemata iskute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi. Normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset õigust. Mandri-Euroopas peamine õigusvorm. I Seadus - normatiivakt, mis on vastu võetud riigiorgani kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seaduse ülimlikkus - kõrgeima juriidilise jõuga teiste riigiorganite õigusaktide suhtes, kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi: 1) Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid, seetõttu on tema muutmiseks ette nähtud keerulised protseduurid. 2) Konstitusioonilised ehk orgaanilised seadused täiendavad põhiseadust
2. Riik on esimesel kohal ja inimene on riigi jaoks. Põhiseadusliku riigi korraldusega ühiskonnas on riigi elu korraldamisel otsustav osa rahval. Sellises riigis ei ole töökohustust. Inimese vabadus. Tagatud inimõigused. Tagatud isiksuse vaba eneseteostus. Ülimuslik on põhiseadus ja seadus. Suhte inimene- riik põhiline vorm on: kodakondsus maksud( maksukohustus). Kaudselt saadme tagasi teenuseid /riigi funktsiooonide realiseerimin. Välis ja sisejulgeolek. Osavõtt ühiskonna ja riigiorganite kujundamises. A) valimisõiguse kaudu( parlament, riigipea, kohalik omavalitsus). B) Rahvahääletusel- Suhte ja küsitluse kaudu C) korporatiivse tegevuse õigue ja vabaduse kaudu. (Erakonnas või poliitikas osalemine ). D) koolikohustus, meeste sõjaväe kohustus. Võivad olla oma olemuselt parlementaalsed ja presidentaalsed riigid võimuda jagamise erisus (Usa, Prantsusmaa ). Ditaatorlikud riigid- ühiskond on riigikeskne. Võidakse valitseda 1)autoritaarselt (Itaalia 1922-1943)
Üldjuhul saadake kodakondsus sünniga, teisel juhul naturalisatsiooni korras. VII Riigi vormid Riigivormi mõistet kasutatakse õigusteoreetilises kirjanduses kolmes erinevas tähenduses. Sellega tähistatakse: 1) riigivalitsemise vormi; 2) riikliku korralduse vormi; 3) poliitilist režiimi. Riigivalitsemise vormi all mõeldakse riigivõimu seesmist organisatsiooni, st kõrgemate riigivõimuorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega. Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse monarhiaid ja vabariike. Nende riigivalitsemisvormide peamiseks eristamiskriteeriumiks on riigipea institutsioon. VIII Monarhia Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. Eristatakse: Piiramatu (absoluutne) ja Piiratud monarhia.
Samuti korraldab linn linna territooriumil asuvate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, raamatukogude, kultuuri- ja spordiasutuste majandamist ja ülalpidamist. XXX linn kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik. Kohtla-Järve linn kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse....................................................................................................................................7 4.1 Lühiajalise maksevõime hindamine.................................................................................7 4.2 Bilansi horisontaalanalüüs................................................................................................9 4.3 Tulemiaruande horisontaalanalüüs.......................................
Memo Erle Neeme 19.01.2016 Sissejuhatus Käesolev memo annab ülevaate seminar-praktikumi raames külastatud institutsioonide tegevuse kohta (Riigikogu, Vabariigi Valitsus ja Rahandusministeerium) lähtudes kehtivast õiguskorrast ning analüüsib seminar-praktikumi asjakohasust. 1. Riigikogu Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mille 101-liikmelise koosseisu valib rahvas. Riigikogule kuulub põhiseaduse kohaselt seadusandlik võim (PS § 59). Riigikogu liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Riigikogu tähtsamad ülesanded rahva esindajana on välja töötada seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhtlust. PS § 65 sätestab Riigikogu ülesanded vastavalt: võtab vastu seadusi ja otsuseid; otsustab rahvahääletuse korraldamise; valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; annab peaministrikan...
ja ametiisikud(politsei, inspektsioonid, piirivalve, toll). Aresti kohaldab ainult kohus. 64.Mis on haldusõigus? E administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõigus reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad)valitsus,valitsuse keskasutused või kohalikud valitsusasutused). See reguleerib ka suhteid riigiorganite vahel, riigi valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel ning riigivalitsemisorganite ja kodanike vahel. Kõiki reguleerimise vorme iseloomustab ühine meetod - autoritaarne meetod.
ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Klassikalise rigiõpetuse järgi on riigil kolm põhitunnust: rahvastik, territoorium ja iseseisev avalki võim. 8. Riigil on kolm tunnust territoorium, rahvas ja avaliku võimu organisatsioon · Territoorium on maa-ala, mis allub riigi võimule · Rahvas ajutiselt või alaliselt elavad inimesed · AVO eksisteerib riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil 9. 1. Riigivõimu otsus kohustuslik kõikidele, kes elavad sellel territooriumil. 2. Annab välja seadusi 3. Koguda makse oma tegevuse finanseerimiseks 10. Riigi ül on kujundada rahvas ühtekuuluvustunnet ja korraldada avalikku elu valitsusalusel territooriumil · Tadada iga inimese elu, vabaduse ja omandi kaitse, kasutades selleks seadusi ja
realiseerimine õigussuhetes. o Õiguse rakendumine- Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine - selline õiguse realiseerimise norm, kus õiguseteostamisse sekkuvad selleks pädevad ringkonnad (nt haldusorganid, kohtud jne). Reeglina need riigiorganid kuuluvad õiguse realiseerimise seisukohalt kõrvalisteks subjektideks, sest nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse. Õigusnormide rakendamine on kompetensets riigiorganite riigivõimu alane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites Õiguse täpsus puudutab elulisis asjaolusid, mida õigusega korrastatakse.Õigusest peab tulenema ka selge ja arusaadav õiguslik tagajärg, mida õigusnormi abstraktne faktiline koosseis endaga seob. Õiguses omavad sõnade tähendused olulist rolli. Kui õiguse subjekt ei taba ära mõne normis esineva sõna tähendust, siis tekivad normist tulenevate õiguslike tagajärgede elluviimisel
Peaminister valitakse kas parlamendi või siis riigipea poolt. Valitsemine peab olema allutaud seadustest kinnipidamise ehk seaduslikkuse nõudele. Seda reguleeritakse läbi kindlate struktuuride. Oluline roll on ka õigusmõistmisel. Demokraatlikus õigusriigis teostavad õigusmõistmist sõltumatud kohtud. Kohtunikud on objektiivsed ja alluvad seadustele. Õigusriigile on iga inimene õiguse subjekt. Sest kohtunikul on eelkõige kohustus kaitsta üksikuid kaasinimeste ja riigiorganite omavoli eest. Eesti Vabariigis mõistab õigust kohus, olles ainus võimu kandja. Kõige kõrgeim kohus on riigikohus. Õigusriigi materiaalsed tunnused on käsk austada ja kaista järjekindlalt inimväärikust. Õigus on alati seotud inimesega. Inimene on õiguse keskne mõiste.
(subjekt peab passiivselt hoiduma keelatud käitumisest) normide täitmine. Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine - selline õiguse realiseerimise norm, kus õiguseteostamisse sekkuvad selleks pädevad ringkonnad (nt haldusorganid, kohtud jne). Reegline need riigiorganid kuuluvad õiguse realiseerimise seisukohalt kõrvalisteks subjektideks, sets nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse. Õigusnormide rakendamine on kompetensets riigiorganite riigivõimu alane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites Õigusnormi kasutamine – seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhetes. 2) Õigusnormi rakendamise vajadus tekib: (lk 86) Kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (nt sõjaväe teenistusse minek)
majandusraskuste tõttu; tööpuudus; Jakobiinide diktatuur Valitsusasutused teovõimetud; Rahvapäästekommitee; Termidoorlik Konvent ja Direktoorium 1794 . suveks muutus olukord sõjatandril prantsusmaale soodsaks; giljotiini alla võis sattuda ettevaatamatu sõna eest, surma tõi salakaebus; talupoegade viljasaak rekvireeriti; vältimaks ainuvõimu kujunemist anti riigipea ülesanded viieliikmelisele direktooriumile; demokraatia huvides oli püütud luua tasakaalu riigiorganite vahel; 21. Religiooniprobleemid Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal Vaimulik seisus 130000 inimest; mustad , valged; Kirik ja revolutsioon Kiriku võõrandatud varandusest said nn rahvuslikud varandused; võõrandatud kirikumaad läksid müügile; Dekristaniseerimine Ülemaaline moraali kultus; mõistuse kultus Kiriku eraldamine riigist Kirik jäeti välja ka riigi eelarvest; kirikud püsisid suletud;
ning seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. *Liiduvabariigi kõrgemal seadusandlikul võimuorganil, ENSV Ülemnõukogul ei olnud reaalset vimu. Sinna valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. *ENSV kommunistlik partei ja valitsus koosnesid sõja järel peamiselt nn juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja teistest NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest. *EKP liikmeskonna moodustasid eri tasandite parteiametnikud ninng kohalike ja riigiorganite ametnikud. Esialgu väiksearvuline liikmeskond hakkas sõjajärgsetel aastatel kiiresti kasvama. 1951.aastaks oli eestlasi EKP-s alla poole, hiljem aga lisandus rohkem ka kohalikke eestlasi. *Parteiametnikke iseloomustas madal haridustase. -Kes olid EKP juhid ENSV ajal? (lk 52-53) Nikolai Karotamm, Johannes Käbin, Karl Vaino. -Millised probleemid esinesid Eestis pärast Teist maailmasõda?
Nt eesti Pluralism- pettus, mille järgi eksisteerib palju üksteisest sõltumatuid substantsiaalseid algeid, olemise liike. Nt Postindustriaalne ühiskond- kõrgelt arenenud tööstusühiskond milles kasutatakse laialdaselt kõrgtehnoloogiat. Iseloomulik on teenindussektori töötajate ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Nt Presidentaalne vabariik- riigivalitsemise vorm kus president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis. Nt saksamaa Föderatsioon- liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused Konföderatsioon- riikide liit ühiste tavaliselt välis-, kaitse-, majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Nt euroopa liit Unitaarriik- riik kus on üksainus kõrgeima võimu üksus. Nt eesti Monarhia- riigipea on päriliku võimuga monarh. Nt SB Vabariik- mittepärilik võimukorraldus. Nt eesti
mis tagaks nii meie rahva heaolu, turvalise tuleviku kui ka riigi väärika koha teiste riikide seas. 4. Riigivõim Riik ja selle tunnused: Riik sisemiselt korrastatud organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Tunnused: territoorium maapind, maapõu, õhuruum, territoriaalvesi. Elanikkond kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. Suveräänne (iseseisev)riigivõim riigiorganite süsteem (k.a. sõjavägi ja päästeteenistus.) Spetsiifilised jooned: riigivõimu otsus on kohustuslik; ainuõigus välja anda seadusi; õigus kasutada sunnivahendeid; koguda makse. Tekkimine: varanduslik ebavõrdsus; tööjaotuse kujunemine; kirjaõiguse olemasolu. Riigivalitsemise vormid: Monarhia riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, sultan, emiir.Konstitutsiooniline monarhia Monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on pigem esindusfunktsioon
5) Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on sellien õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. Rakendamise vajadus tekib: kui õigussuhe ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita, õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamisevõimalikkuse üle või kui on toime pandud õigusrikkumine on vaja kohaldada sanktsioone. Õigusnormide rakendamine on kompetentne riigiorganite riigivõimualane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. Rakendamisel peab järgima et oleks seaduslik, põhistatud , otstarbekohane ja õiglane. 10. Kohustused tsiviilõiguses (Õigusõpetus, lk. 120-124) Nii FI kui ka JI tsiviilõigussuhtesse siduvad tsiviilõigused- ja kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest.
7.Mis on riigi funktsioonid? Riigi funktsioonid on riigi tegevuse põhisuunad, mis liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks, sõltuvalt nende teostamisest kas riigi siseelu korraldamisel või rahvusvahelises suhtlemises. Nt: sisefunkts. on õiguskorra tagamise funktsioon ja riigivõimu säilitamise funktsioon; välisfunkts. on kaitsefunktsioon ja vastastikku abistamise ja koostöö funktsioon. 8.Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas liigitatakse riigiorganeid? Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorganil on riigivõimualased volitused, mille funktsioon on õigusaktidega kindlaksmääratud ning mille kulud kaetakse riigieelarve vahenditest. Riigiorgan liigendub struktuuriüksusteks, kus töötavad riigiteenistujad. Neid liigitatakse mitmel viisil. Kõige levinumaks on liigitamine võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt: seadusandlik (kõrgeimaks ja kohalikuks), täidesaatev (keskhaldus- ja kohalik haldusorgan) ja kohtuvõimu organ
Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega. Formaalses tähenduses on põhiseadus põhiseadusandja poolt antud riigi kõrgeima õigusjõuga akt, mille muutmine on seadusega võrreldes raskendatud. Materiaalse definitsiooni kohaselt sätestab põhiseadus riigivõimu organisatsiooni ning kõrgeimate riigiorganite ülesanded ja kompetentsid, garanteerib kodanike põhiõigused ja vabadused ning määratleb riigi põhiväärtused ja põhiülesanded. RIIGIKORD Eesti riigikord on parlamentaarne vabariik, kus valitsuse moodustamisel on määrav jõuvahekord parlamendis. Parlament on ühekojaline. Presidendi valib parlament iga 5 aasta tagant. Valitsuse moodustab peaminister, kelle nimetab president. Valitsuses on 15 liiget. Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu.
Riigil on ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse ja rakendada sundi. Riik loob ja kasutab sümboleid, et tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet (vapp,lipp,hümn). Rahva poliitilise määratluse aluseks on kodakondsus. Kodakondsuse alusel jaguneb elanikkond kodanikeks, välismaalasteks e teiste riikide kodanikeks ning kodakondsuseta isikuteks, kel pole ühegi riigi kodakondsust. Avalik võim kui riigi kolmas põhitunnus, tähendab seda, et eksisteerib riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Riigil kui valitsemisasutuste süsteemil on mitmeid eriomaseid jooni, mida teistel valdkondadel (nt majandusel või kultuuril) ei ole. 1) riigivõimu otsus kohustuslik kõikidele isikudele riigi territooriumil, ka neile, kes võimu ise teostavad, 2) ainuõigus anda välja seadusi ja kasutada mitteallujate suhtes sunnivahendeid.
12) kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed; 13) otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile; 14) kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129; 15) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; 16) lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. 3. Millal on Riigikogu otsustusvõimeline? § 70. Riigikogu otsustusvõimelisuse sätestab Riigikogu kodukorra seadus. Erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. 4. Kas Riigikogu liiget saab kriminaalkorras karistada? § 76. Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 5
võrdsete õigussubjektidena, s.t riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes. Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele Riigi ja õiguse seosed Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine. Õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele Demokraatlik õiguse mõistmine Riigi ja õiguse seosed Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Politseiriik on selline riigivõimu korraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude
klassikaline õigusriiklik printsiip ka demokraatliku komponendiga. Seadusi ju võtab vastu rahva poolt valitud rahvaesindus. Sisuline legitimatsioon tähendab seadusandluse ja muude poliitiliste otsuste langetamist parlamendi poolt, kes omab otsest rahva legitimatsiooni. Teisalt kujutab see aga demokraatlikku vastutust selle eest, et parlamendi otsuseid täidetaks, sealhulgas ka selleks vajalikku kontrolli. Legitimatsioon on võimalik ainult sellisel juhul, kui side rahva ja riigiorganite vahel on pidev- eelkõige väljendub see valimiste perioodilisuses. Demokraatliku otsustusmehhanismi lahutamatu osa on võrdsusprintsiip. Mitte ainult osa rahvast ei pea olema õigustatud otsuseid langetama, vaik kõik ning seda võrdses mahus. 6) Riigikogu valimise põhimõtted, esindusdemokraatia olemuseks on rahva poolt valitud esindusorgani poolt peamiste riiklike otsuste tegemine. Selleks on rahav apoolt valitud
juunil 1920 antud Eesti vabariigi Põhiseadus, mis avaldati alles 9. augustil. Vastava elluviimise seaduse alusel ta hakkas kehtima 21. detsembril 1920. 4. Põhiseadusest Põhiseaduse muutmise seaduseni Väheste eranditega Põhiseadus võttis omaks Ajutises valitsemiskorras väljendunud riigi- ja haldusõiguslikud põhimõtted, neid vaid selgemalt sõnastades ja arendades. Suuremaid ideoloogilisi muudatusi esineb peamiselt riigivõimu rakkimis, riigiorganite rakingus ja pädevuses. 10 Kogu riigivõimu allikaks oli rahvas ideelise suurusena. Rahvas aktiivkodanikkonnana, s. o. oma hääleõiguslike kodanike kogu näol oli riigivõimu otseseks teostajaks. Rahvas valis oma esindajaks sajaliikmelise kestva seadusandliku asutise Riigikogu, kes omakord seadis ametisse Vabariigi Valitsuse kõrgemaks haldusorganiks.
, sotsiaalmajanduslikku f. , kultuurilis-kasvatuslikku f. 2. Välisfunktsioonidest on kõige olulisemad kaitsefunktsioon, vastastikkuse koostöö ja abistamise funktsioon. Riigi ülesanne: *korrakaitse *sotsiaalvaldkond kõigi olemiste eest hoolitsemine haldusaparaadi suurenemine. 9. Riigiorganite süsteem. Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigi organid: · seadusandliku võimu organina on parlament demokraatliku riigi aparaadis kesksel kohal · täidesaatva riigivõimu organite tegevus on suunatud seadustes ja kõrgemal seisvate haldusorganite õigusaktides sisalduvate nõuete elluviimisele
Rahva suveräänsus avaldub erakondade tegevuse kaudu. Suveräänsusprintsiip on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku alus. Eneseorganisatsioon Riigi olemasolu tunnuseks on toimiva riigivõimu olemasolu, mis väljendub riigivõimu täitevorganite tegevuses. Oma organisatsioon ja võimujaotus on riigi esmane tunnus. Iseseisva valitsusvõimu tunnuseks on see, et ta organisatsioon on rajatud tema enda loodud seadustele. Riigivõimu ühtsus Ei jagata mitte võimu vaid kompetentsi riigiorganite vahel. Kõrgeima võimu määrab põhiseadus- riik või rahvas. Riigiorganid Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Neid võib liigitada mitmeti: võimude alusel, ülesehituse alusel (astme), tegutsemisviisi alusel (ainuisikuline), tähtsuse järgi ning iseseisvuse ja sõltuvuse järgi.
õiguskorra tagamise funktsiooni, sotsiaalmajanduslikku ehk majandus-organisatoorset funktsiooni ja kultuurilis-kasvatuslikku funktsiooni. Riigi välisfunktsioonideks on riigi kaitsefunktsioon, vastastikune koostöö ja abistamise funktsioon, ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsioon, maailmamajanduse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamine. 7. Riigiorganid ja nende liigitus. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus. Riigiorganid saab liigitada mitmeti, kuid kõige levinum on liigitus lahususe alusel: seadusandlikud, täidesaatvad ja kohtuvõim. Riik kui niisugune ei saa ise tegutseda. Otsuseid võtavad vastu ning viivad ellu ikkagi inimesed. Riik on juriidiline isik. Riigiorganid võivad olla ainuisikulised ( nt president) või kollegiaalsed ( nt parlament, valitsus).
Riigi sisefunktsioonideks on riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsioon, õiguskorra tagamise funktsioon, majanduslik-organisatoorne funktsioon, kultuurilis- kasvatuslik funktsioon. Riigi välisfunktsioonideks on riigi kaitsefunktsioon, vastastikuse töö ja abistamise funktsioon. Need funktsioonid iseloomustavad riiki kui rahvusvahelise suhtlemise subjekti. 5) Riigiorganite süsteem. Riigiorganite süsteemi (riigiaparaadi) abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on riigiorganite rangelt korrastatud terviklik süsteem, milles on määratud iga üksikorgani õiguslik seisund ja tema koht teiste organite suhtes. Riigiorganil on järgmised olulisemad tunnused: - riigivõimualased volitused – teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu
Ühiskonnaõpetus Ühiskond · Inimeste olemasolu viis · Koosneb inimestest, ei saa olla inimest ühiskonnata Ürgkari- ellujäämiseks oli vaja koos tegutseda. Sugukond võimusuhted püsivamad Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähememine, territooriumi rolli kasv. Riik · Võimu- ja valitsemisasutuse süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil teostades võimu alaliste institutsoonide kaudu a) Lepinguteooria, b) orgaaniline teooria(inimene viib oma täide loomuse vajadused) c) võimuteooria. · Territoorium, elanikkond, suveräänsus. Ühiskonna tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik · Riikide ühenuds · Maailm Identiteet · Samastumine, ühekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvislikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. · Identiteet kujuneb välja ühiste väärtuste pinnal. ...
Rahvas 1. Seadusandlik võim – teostab parlament, töötab välja Territoorium seadusi Riigiorganid 2. Täidesaatev võim – teostab valitsus, viib seadusi ellu 3. Kohtuvõim – esindajaks kohtuorganid, valvavad seaduse täitmist 12) Riigi valitsemise vormid. Riigi valitsemise vormid: 1. Vabariik – iseloomustab kõrgemate riigiorganite valitavus. Jaguneb omakorda kaheks: o Parlamentaarne vabariik – (Eesti) valitsus vastutab parlamendi ees, parlamendi võim suur o Presidentaalne vabariik – (Soome, Venemaa, USA) valitsuse moodustab president 2. Monarhia – iseloomustab suguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Jaguneb omakorda kaheks: o Absoluutne monarhia – piiramatu kuningavõim, kogu võim ühel isikul
eraõigusest. Avaliku õigusel ja eraõigusel on põhimõtteliselt erinevad lähtepunktid ja funktsioonid. Eraõigus lähtub üksikisiku privaatautonoomiast ning tal on ülesanne reguleerida eraõiguslike isikute õiglast suhtlemist ning lahendada nendeaktuaalseid või potensiaalseid huvikonflikte. Avaliku õiguse, vähemalt tema olulisema osa, s.o. riigi-ja haldusõiguse, objetkiks on riik kui kõrgema võimu kandja. Avaliku õiguse eesmärgiks on määratleda ning piiritleda riigiorganite pädevust. See ei välista muidugi seda, et riik ei osale eraõiguslikes suhetes, ei kasuta eraõiguse vorme. Viimast tuleb vaadata siiski kui erandit, peale selle puudub riigil privaatautonoomia. 2 Haldusmenetluse mõiste HMS §2 lg 1 defineerib haldusmenetluse järgmiselt : "haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel."
rahva ja territooriumi kõrval üks riigi kolmest elemendist. Riigi suveräänsust võib vaadelda kahes mõõtmes. Riigisisestes suhetes tähendab suveräänsus avaliku võimu teostamise monopoli. Kui riigisiseselt suhtleb riik teiste subjektidega ülemvõimu positsioonilt, siis rahvusvahelistes suhetes piirab riigivõimu teostamist teiste riikide suveräänsus, mida iga riik peab austama. Kõrgeima riigivõimu kandja pole õiguslikult piiratud kellegi teise aktidega. Riigivõimu teostamine riigiorganite poolt toimub põhiseaduse alusel ja sellega sätestatud korras, mis seab riigivõimu teostamisele tingimused ja piirid ning tagab riigiorganite tegevuse vastastikuse kontrollitavuse. Erinevalt seadustest, määrustest vm riigivõimu aktidest ei ole põhiseadust kui suveräänsuse kandja poolt antud kõrgeima jõuga õigusakti võimalik vaidlustada ühegi võimukandja ees. Seega põhineb § 3 lg-s 1 sätestatud põhiseaduse ülimuslikkus rahva suveräänsusel.
Kohus vaatab läbi asju kohtumenetluse käigus ja teeb otsuse tulenevalt seadustest. Kohtuvõim tagab seaduse ülimuslikkuse. Riigikontroll teostab majanduslikku kontrolli riigiasutuste ja riigi vara kasutamise üle. Õiguskantsler teostab järelvalvet õigust loovate aktide põhiseaduslikkuse üle, täidab ka ombdusmani (õigusvahemehe) ülesandeid. Eesti Pank emiteerib Eesti raha ja kontrollib raha ringlust. Rahvas on põhiseadust loov võim e kõrgeima riigivõimu kandja, pole riigiorgan, on riigiorganite looja, riigivõimu allikas. Kõrgeimat võimu toestab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1. Riigikogu valimisega 2. Rahvahääletusega Kohalik omavalitsus ei ole riigi organ. KOV üksused on avalik-õiguslikud korporatsioonid, millel on avaliku võimu volitused. Õiguse mõiste, seos majanduse ja poliitikaga. Õigusriik – riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse.
kohustused). Tingimused: Rakendajal suur otsustusruum. o Peab olema varustatus avaliku võimu volitustega ja omama nende teostamiseks 8. Mille määrab kindlaks riigiõigus? vastavaid vahendeid a) kõrgemate riigiorganite moodustamise korra, ülesehituse, pädevuse; b) üksikisikute o Peab olema organisatsiooniliselt iseseisev põhiõigused; c) üksikisikute kohustused o Peab olema koht haldusorganite süsteemis 9. Mis on põhiseadus, tema sisu ja struktuur
Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, ühiste asjade ajajana, esindab ja kaitseb. 3. Avalik võim Avalik võim on riigi esmatähtis tunnus. Avalik võim hõlmab kogu riigi juhtimist. Avaliku võimu ülesehitus, eesmärgid ja teostamise meetodid võivad olla erinevad, need sõltuvad riigivalitsemise vormist, poliitilisest reziimist jm. Demokraatlikes riikides teostavad avaliku võimu funktsioone: 1) riigiaparaat riigiorganite abil 2) Kohalikud omavalitsused 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena Rahvas on inimhulk, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega võimu tegevuse objektiks, samuti on ka riigivõimu teostajaks, subjektiks. Territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu. Territoorium on ka riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise eeldus. 5. Riigi mõiste Riik on erilisel viisil organiseeritud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset
vahel võib täheldada sarnaseid jooni: usudogmad ning normid n-ö kirjutatakse hilisemal ajal üles ning koondatakse vastavatesse kanoonilistesse normatiivaktidesse. 5) Pretsedendi õigus- On Anglo-Ameerika õigusperekonna kõige tähtsam allikas. Avalikus õiguses ei ole, aga eraõiguses võib olla kasutusel. 6) Normatiivakt- Romaani-germaani õigusperekonnas põhiline õigusallikas. Normatiivakti all mõistetakse (õigustloova akti) riigiorganite poolt oma pädevuse piires väljaantud õiguslikke akte, mis on suunatud õigusnormide kehtestamisele, muutmisele või tühistamisele. Normatiivakti põhitunnused: 1) Sisaldab õigustloovaid õigusnorme 2) Üldkohustuslikud 3) Laienevad kõikidele subjektidele 4) Loovad objektiivse õiguse Seadused, seadlus (dekreet), määrus- kuuluvad normatiivaktide juurde. Individuaal (üksikakt) aktide põhitunnused: 1) Sisaldavad õigustrakendavaid õigusnorme 2)
1.2 Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes. 1.3 Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele 1.4 Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste ja ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 1.5 Seaduslikkuse põhimõte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele 1.6 Õigusele rajaneva seaduse ülimlikkuse nõude elluviimine, mille kohaselt kõik seadusest madalama õigusliku jõuga õigusakid peavad olema kooskõlas seadusega kui rahva kõrgeima esindusorgani õigustloova aktiga. 1.7 Demokraatlik õigusemõistmine sõlutumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine.
1.2 Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes. 1.3 Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele 1.4 Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste ja ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 1.5 Seaduslikkuse põhimõte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele 1.6 Õigusele rajaneva seaduse ülimlikkuse nõude elluviimine, mille kohaselt kõik seadusest madalama õigusliku jõuga õigusakid peavad olema kooskõlas seadusega kui rahva kõrgeima esindusorgani õigustloova aktiga. 1.7 Demokraatlik õigusemõistmine sõlutumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine.
ülesandeid *1934.a novembris põgenes A.Sirk Tallinna keskvanglast Soome, kus ta sai kohe poliitilise varjupaiga. Seal hakkas ette kavandama järgmist riigipööret, kuid võimud said sellest aegsasti teada ja arreteeriti ~800 inimest. Reformid ja kampaaniad *Riigiuuenduse ideeliseks aluseks oli rahvustervik, riiklik ja rahvuslik üksmeel, korporatiivsus, majanduse riiklik reguleerimine. *Asutati 15 avalik-õiguslikku kutsekoda-inimesed oli koondatud elukutsete järgi; kk pidid täitma riigiorganite, erakondade, ametiühingute, kasvatusasutuste jm ülesandeid *propagandakampaaniad nende eesmärk oli rahvustunde ja patriotismi kasvatamine ning rahva isetgevuse kontrolli all hoidmine -esimene suurüritus- nimede eestistamine -eesti lipu levitamise kampaania -kodukaunistamise kampaania -hoogustus Vabadussõja mälestusmärkide püstitamine Rahva heaolu kasvas Pehme diktatuur *1936.a. kiitis rahvas heaks kutsuda uue põhiseaduse koostamiseks kokku 2-kojaline Rahvuskogu
monarhil ja tema valitud kitsal kaaskonnal. Ehkki selline süsteem on umbes sama vana kui riikluski, seostatakse seda mõistet enamasti 16. ja 17. sajandil Lääne- Euroopas tekkinud tsentraliseeritud võimuga. Sel ajal läks absolutistlikena käsitatavates Euroopa riikides võim kitsama ringkonna kätte kui kunagi varem pärast Rooma riigi langust. Monarh koondas enda kätte seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu, omades nõnda otsest kontrolli kõigi riigiorganite üle. Tavaliselt rajas ta endale alluva bürokraatliku administratsiooni ja piiras aadli võimu, koondades ülikud oma õukonda ja võttes neilt enamiku privileegidest. See sai võimalikuks seisusliku ühiskonna järkjärgulise lagunemise tõttu, mistõttu kuningas ei pidanud enam kuigivõrd arvestama oma feodaalide nõudmiste ja toetusega. Samas oli kodanikkond alles välja kujunemata, mistõttu monarhi võimu piiramiseks oli vähe vahendeid.
ja diplomaatilised auastmed, Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile, Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse, Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni, Lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada riigikogu valimised - Riigikogu valimistel võivad hääletada kõik Eesti kodanikud, sh alaliselt või ajutiselt välismaal elavad, kes on vähemalt 18-aastased, keda kohus pole tunnistanud teovõimetuks ning kes ei ole süüdi mõistetud kuriteos ja kes ei kanna vanglakaristust. Riigikogu juhatus - Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, mis koosneb Riigikogu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
