teatud erakorralistes, ekstreemsetes oludes. 24 4. Määrused – määrus on eksekutiivorgani poolt välja antud õigusakt, mis sisaldab õigusnorme. Võib kohata ka määrusi, kus pole õigusnorme. Ka määrusi saab seadustes ja seadlustest eristada selle järgi, kes välja on andnud. Määrusi kehtestavad Vabariigi Valitsus, ministrid ja teised riigiorganid, kellel on määrusandlusõigus, s.t kes on seadusega selleks saanud parlamendi volituse. Õigusallikas on vaid siis, kui on siiski õigusnormi sisaldav määrus. 5. Käskkirjad – liigitub kaheks. Internne õigus on üldkohustuslikud ettekirjutused, mis kehtivad teenistuslikes suhetes. Eksterne õigus on adresseeritud kolmandatele isikutele. Seega ka need üldkohustuslikud ettekirjutused (õigusnormid), mis
Tööõigusega reguleeritakse : töölepingu tingimuste muutmine, töölepingu lõpetamine ja peatamine, töö- ja puhkeaja küsimused, puhkuste kestus ja andmise kord, palgatingimused, tööandja töösisekord, lepingu poolte õigused ja kohustused, töödistsipliini tagamine, poolte varaline vastutus, tööohutus ja paljud muud küsimused. Töötaja ja tööandja vaheliste töösuhete tekkimisele, nende stabiilsusele ja töötingimuste kindlaksmääramisele aitavad kaasa mitmed riigiorganid ja asutused, näiteks tööturuorganid, töökaitse järelevalve- ja kontrollorganid, samuti töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud. Nende suhted töötajate ja tööandjatega on samuti tinglikult tööõiguse esemeks. Tööõiguse sfääri kuulub ka töövaidluste kohtuväline lahendamine. Olulisemad seadused, mida tööandja peaks teadma ja vastavalt lähtuma: on töölepinguseadus, palgaseadus, puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja seadus, töö tervishoiu ja tööohutuse seadus
teistkordset lahendamist. Halduse ja õigusemõistmise põhiliseks erinevuseks on see, et õigusemõistmisele on objektiivse õiguse rakendamine omaette eesmärgiks, haldusele aga vahendiks ja piiriks õigusväliste eesmärkide saavutamisel. Jurisdiktsioonilise funktsiooni puhul rakendab õigust nn. kolmas, erapooletu subjekt, s.o. kohus. Haldus rakendab aga seadust asjasthuvitatud subjektina. Riigi nimetatud põhifunktsioone teostavad vastavad riigiorganid - seadusandlust parlament, haldust haldusorganid jt. haldusinstitutsioonid, õigusemõistmist kohtud. Riigi iga põhifunktsiooni kandja teostab üht põhifunktsiooni. Riikide praktika ei tunne aga absoluutset funktsioonide lahusussüsteemi. Vastava põhifunktsiooni teostamiseks on funktsiooni kandjale antud põhiseaduslikult üle ka teatud osa teistest funktsioonidest. Seega võime rääkida riig põhifunktsioonide teatud põimumisest, omavahelisest suhtlusest
teistkordset lahendamist. Halduse ja õigusemõistmise põhiliseks erinevuseks on see, et õigusemõistmisele on objektiivse õiguse rakendamine omaette eesmärgiks, haldusele aga vahendiks ja piiriks õigusväliste eesmärkide saavutamisel. Jurisdiktsioonilise funktsiooni puhul rakendab õigust nn. kolmas, erapooletu subjekt, s.o. kohus. Haldus rakendab aga seadust asjasthuvitatud subjektina. Riigi nimetatud põhifunktsioone teostavad vastavad riigiorganid - seadusandlust parlament, haldust haldusorganid jt. haldusinstitutsioonid, õigusemõistmist kohtud. Riigi iga põhifunktsiooni kandja teostab üht põhifunktsiooni. Riikide praktika ei tunne aga absoluutset funktsioonide lahusussüsteemi. Vastava põhifunktsiooni teostamiseks on funktsiooni kandjale antud põhiseaduslikult üle ka teatud osa teistest funktsioonidest. Seega võime rääkida riig põhifunktsioonide teatud põimumisest, omavahelisest suhtlusest
AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi ...
õiguses üldse..." õiguslikke käske pole mõtet tähele panda; kui sanktsioonis ei ole iva, siis ei ole õiguses üldse iva. ,,...Õigusreeglite all me võiksime mõelda kirjutatud või kirjutamata seadusi, mis eksisteerivad abstraktselt ja mis omaksid sellist tähtsust, et neid peaks järgima. Aga selliseid seadusi ei ole olemas. Tegelikult on nii, et õigusreegleid ei saa millegi muuga kindlaks teha, kui sellega, et riigiorganid kindlates situatsioonides teatud viisil käituvad. Riigiorganite käituminegi aga põhineb tegelikult psühholiigiliselt toimivatel faktoritel, mis mõjutab erinevate käitumisvõimaluste valikut. Kui jätame riigiorganite faktilise käitumise kõrvale, on õigusnormid, õiguskord ja õigusreeglid tühjad sõnad." Ükskõik, kas on üldse olemas käitumisreegleid, mis ei pea olema õigusnormid, ei olegi olemas ühtegi reeglit, mida me peaks järgima
Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad...
4. loeng: Finantsaruanded- ja analüüs 16. Millised on peamised finantsaruannete huvigrupid ning mis on nende poolt oodatava info eripärad? 1. Investeerijad (aktsionärid) 4 2. Laenuandjad, võlakirjade omanikud 3. Analüütikud, konsultandid, ajakirjanikud 4. Advokaadid ja hagejad 5. Hankijad ja kreeditorid 6. Riigiorganid (n MTA) 7. Avalikkus 8. Ettevõtte juhtkond 9. Ettevõtte töötajad Kõigil on erinevad huvid. Nt tarnijaid ja konkurente huvitab, kui edukas on ettevõtte. Kliente huvitab kui usaldusväärne partner see firma oleks. Kõik grupid ei vaja ühtset informatsiooni, vaid neid võib eristada erihuvide kaudu. 17. Majandusaasta aruande komponendid 1. Bilanss - informatsioon ettevõtte finantsseisundist majandusaasta algul ja lõpul. 2
omavalitsus, valitsus, parlamendiliikmed, riiklikud ametid, konkurendid, erialaorganisatsioonid jt · teenuseid pakkuv firma firma töötajad, püsikliendid, "juhukliendid", potentsiaalsed kliendid, (vt eelmine lõik, paljud sihtgrupid kattuvad tootjafirmaga) · mittetulundusorganisatsioon (ühingud, liidud, sihtasutused jne) liikmed, sponsorid, potentsiaalsed sponsorid, organisatsiooni programmide osalised, ajakirjanikud, riigiorganid jt · riiklik institutsioon (ministeerium, amet vms) organisatsiooni töötajad, kodanikud, kelle osutatakse avalikku teenust, valitsus, parlamendiliikmed, poliitikud, ajakirjandus, mitmesugused ühiskondlikud organisatsioonid jt · haridusasutus organisatsiooni töötajad (ennekõike õpetajad), õpilased, potentsiaalsed õpilased, õpilaste vanemad, sponsorid, potentsiaalsed sponsorid, kohalikud elanikud, riiklikud ametid, valitsus,
See on väärtuslik juhul, kui põhiküsimuseks on kas mõne aktiga kaasnev koormus on proportsionaalne vms. 4) Ettevõtete mõju analüüs. Täideviimiskulude analüüsi osaline variant, kus keskendutakse kuludele, mida peab kandma teatud sektor või teatud ettevõtted üldse. Paljude regulatsioonide puhul langeb kulutuste koorem ettevõtetele ja see meetod aitab kindlaks teha kõige otsesemad kulud. See ei haara neid kulusid, mida kannavad tarbijad ja riigiorganid ise. Seda meetodit kasutatakse siis, kui küsimuseks on ettevõtlusele avaldatava mõju piiramine või vähendamine. 5) Fiskaal- või eelarve analüüs. See on samuti täideviimise kulude analüüsi osaline variant, kus vaadeldakse üksnes analüüsitavast regulatsioonist tulenevaid tagajärgi eelarvele. Annab täpseid andmeid juhul, kui esinevad suured rakenduskulud või kui kulusid kannab riik erinevatel tasanditel. 6) Riski hindamine. Ohtude otsimine tegevuse õigustamiseks
jäänud töötasude katmiseks. Oluline on ka see, et KTTLS kohaselt ei kaota töötasu töötaja, kes ei saa küll streigi tõttu tööd teha, kuid ise streigis ei osale tegemist on tema tahtest ja süüst sõltumatu tööseisakuga, mille aja eest maksab tööandja talle keskmist töötasu. Keelatud on streike korraldada järgmistes asutustes: 49 1) valitsusasutused ja muud riigiorganid ning kohalikud omavalitsused; 2) kaitsevägi ja riigikatiseorganisatsioonid, kohtud ning tuletõrje- ja päästeteenistus. Elanike ja majanduse esmavajadusi rahuldavates ettevõtetes ja asutustes tuleb tagada ka streigi või töösulu korral hädavajalik teenindus- või tootmismaht, mis lepitakse kokku poolte vahel või mille määrab riiklik lepitaja. Ebaseaduslikuks tunnistab streigi või töösulu kohus järgmistel juhtudel: · streik või töösulg on korraldatud kohtu mõjutamiseks;
kaubandusõigus, äriõigus (majandusõigus), tööõigus. Avalik õigus jaguneb: riigiõigus, konstitutsiooniõigus, rahvusvaheline õigus, haldusõigus, kriminaalõigus, kirikuõigus, menetlusõigus (protsessiõigus), finantsõigus. Eelkõige käib avaliku õiguse alla riigiõigus. Põhiline riigiõiguse alus on konstitutsioon. Kriminaalõigus sätestab süüteod (kuriteod ja väärteod) ning nende karistusviisi. Finantsõigus sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja riigiorganid kasutavad raha ning määravad, kuidas ja milliseid makse koguda. Haldusõigus reguleerib ametivõimude moodustamise korda ja vastutust haldusõiguste rikkumiste eest. Kui riik ei suuda kontrollida haldusõigusrikkumisi, siis nimetatakse seda haldussuutmatuseks. Menetlusõigus määrab kindlaks kohtupidamise korra. Riik Riigiks nimetatakse universaalset eraldiseisvat poliitilist üksust. Kõikidele riigivõimudele on iseloomulik, et nad : 1. toimivad kokkulepitud reegleid järgides, 2
asjaolud. Riigi rahvusvahelise õiguse rikkumisega on tegemist, kui käitumine, mis seisneb kas tegevuses või tegevusetuses on rahvusvahelise õiguse järgi omistatav riigile ja tähendab riigi rahvusvahelise kohustuse rikkumist. Avalik-õiguslike funktsioonide delegeerimine eraisikutele. Riik võib delegeerida avalik- õiguslikke funktsioone sellistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes ei ole riigiorganid. Kui selline isik paneb toime rahvusvahelise õiguse vastase teo ajal, mil ta tegutseb riigi nimel, tekib riigi vastutus. Riigivastutus eraisikute tegevuse eest. Lisaks füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kellele on delegeeritud avalik-õiguslike funktsioonide täitmine, saab vastutust omistada riigile ka juhul, kui riik ei protestinud eraisiku käitumise vastu vaid soodustas eraisiku käitumist. Juhul kui avalik-õiguslikke funktsioone täideti riigi huvides, ehkki volituseta
mokraatlikult valitud riigiorganite kaitse juhtimisel, mille põhieesmärk juhtimisele. Seda nimetataksegi riigi- on tagada, et riigikaitse korraldus jär- kaitse demokraatlikuks juhtimiseks. giks demokraatliku riigi põhimõtteid. 30 EESTI RIIGIKAITSE ÜLDINE KORRALDUS Peamised riigikaitse demokraatliku president välja sõjaseisukorra ja mo- juhtimise eest vastutavad riigiorganid bilisatsiooni, ootamata Riigikogu ot- Eesti Vabariigis on eelkõige Riigiko- sust. gu, president ja valitsus ning kaitse- Arvestades presidendi vastutusrikast minister. rolli riigikaitse juhtimisel, on põhi- Riigikogu seaduses ette nähtud presidenti riigi- kaitseküsimustes nõustav organ rii- Riigikogu on Eesti rahva kõrgeim
kaubandusõigus, äriõigus (majandusõigus), tööõigus. Avalik õigus jaguneb: riigiõigus, konstitutsiooniõigus, rahvusvaheline õigus, haldusõigus, kriminaalõigus, kirikuõigus, menetlusõigus (protsessiõigus), finantsõigus. Eelkõige käib avaliku õiguse alla riigiõigus. Põhiline riigiõiguse alus on konstitutsioon. Kriminaalõigus sätestab süüteod (kuriteod ja väärteod) ning nende karistusviisi. Finantsõigus sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja riigiorganid kasutavad raha ning määravad, kuidas ja milliseid makse koguda. Haldusõigus reguleerib ametivõimude moodustamise korda ja vastutust haldusõiguste rikkumiste eest. Kui riik ei suuda kontrollida haldusõigusrikkumisi, siis nimetatakse seda haldussuutmatuseks. Menetlusõigus määrab kindlaks kohtupidamise korra. Riik Riigiks nimetatakse universaalset eraldiseisvat poliitilist üksust. Kõikidele riigivõimudele on iseloomulik, et nad : 1. toimivad kokkulepitud reegleid järgides, 2
kaubandusõigus, äriõigus (majandusõigus), tööõigus. Avalik õigus jaguneb: riigiõigus, konstitutsiooniõigus, rahvusvaheline õigus, haldusõigus, kriminaalõigus, kirikuõigus, menetlusõigus (protsessiõigus), finantsõigus. Eelkõige käib avaliku õiguse alla riigiõigus. Põhiline riigiõiguse alus on konstitutsioon. Kriminaalõigus sätestab süüteod (kuriteod ja väärteod) ning nende karistusviisi. Finantsõigus sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja riigiorganid kasutavad raha ning määravad, kuidas ja milliseid makse koguda. Haldusõigus reguleerib ametivõimude moodustamise korda ja vastutust haldusõiguste rikkumiste eest. Kui riik ei suuda kontrollida haldusõigusrikkumisi, siis nimetatakse seda haldussuutmatuseks. Menetlusõigus määrab kindlaks kohtupidamise korra. Riik Riigiks nimetatakse universaalset eraldiseisvat poliitilist üksust. Kõikidele riigivõimudele on iseloomulik, et nad : 1. toimivad kokkulepitud reegleid järgides, 2
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) o...
Õiguse rakendamise vajadus tekib 1) kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita; 2) õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikuse üle; 3) kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. Kui õigussuhtes õigus realiseerub suhte subjektide vastastikus kordineeritud käitumises siis õigusenormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid ( haldusorganid, kohus, politsei jne). 61. Kuidas toimub õiguse rakendamise protsess? Õiguse rakendamine on keeruline protsess, mille moodustavad õigusnormi elluviimiseks vajalikud toimingud. Mõtteliselt kulgeb see konkreetse juhtumi asjaolude uurimiselt õigusnormile ja sealt küsimuse praktilisele lahendamisele ning peab lõpptulemusena viima õigusnormi elluviimisele konkreetses elujuhtumis. 62. Milliseid nõudeid esitatakse õiguse rakendamisele seaduslikkuse, põhistatuse,
sel korral, kui teised ei lase vastavaid tegusid sooritada. Teatud juhtudel võib seda olukorda normaalseks pidada, teistel aga mitte.Üldiselt ei ole niisugustel juhtudel alust rääkida kehtiva õiguse lünkadest. Kehtiva õiguse lünkade all mõistame neid juhtusid, kus seadusandlus küll reguleerib õigusnormidega vastavat elunähet või ühiskondlikku suhet, kuid ebapiisavalt. Sellisel juhul on riigiorganid või kodanikud kohustatud või õigustatud vastava küsimuse mingil viisil siiski lahendama, kuigi näiteks kehtivast õigusest ei selgu, millisel. Niisugune olukord on loomulikult ebanormaalne ja tuleb seetõttu lahendada õigusnormide täiendamise teel. Kuni aga olukorda uute normide loomise ja täpsustava reguleerimisega ei lahendata, tuleb olemasolevat, ehkki puudulikult sisustatud õigusnormi või -akti täita.
ning munad ja kaunistused tükk/kilogrammides. Kusjuures viimasel juhul antakse tooraine bruto ehk ostukaalu veerus tükkides ning kasutuskaalu ehk neto veerus kilogrammides. Seega tuleb kõik muud ühikud dl, spl, klaasitäied jms teisendada vastavateks ühikuteks. Toitlustusettevõtete töö eripära eeldab, et kõik tooraine kogused oleksid lihtsalt ja üheselt mõistetavad ning mõõdetavad. 219. Kontrollsüsteemid toitlustuses Toitlustusettevõtete tegevust kontrollivad riigiorganid: 1) Riigikontroll; 2) Tarbiakaitseamet; 3) Veternaar ja Toiduamet; 4) Maksuamet; 5) Konkurentsiamet; 6) Standardiamet; 7) Päästeamet; 8) Autorikaitse ühing. 183 majutusettevõtete töökorraldus 220. Majutussektori roll ja tähendus turismis Aitab rahuldada külastaja toitustus, puhkamis, ja majutusvajadusi, kodunt eemal olles. Uued töökohad, lisateenused kohalikele/turistidele, maksud riigile, sihtkoha tutvustamine, välisvaluuta
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspo...
karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Karistusõiguse normid ja instituudid määravad ära nende ühiskondlike suhete ringi, mida riik kaitseb karistuse ähvardusel. Karistusõiguse normid määravad kindlaks kuriteod ja väärteod ning näevad ette karistused ja muud mõjutusvahendid, mida võib kohaldada neid tegusid toimepannud isikute suhtes. Seega näitab karistusõigus ära keelatud teod ja ka selle, kuidas peavad riigiorganid nende 9 toimepanijate suhtes käituma. Karistusõiguse kõige üldisemad põhimõtted sisalduvad põhiseaduses. Karistusõiguse normid on sätestatud karistusseadustikus (RT I 2002, 86, 504). Karistusõigus kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. 5. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuurri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel
arutleti õigusnormi üle ja õiguse tausta üle. Õigusnormi osas valitses järgmine seisukoht (Lundstedti poolt): niisama vähe kui on õigust imperatiivis nii sama vähe on õigusreeglites üldse. Õigusreeglite all võiks mõista kirjutatud või kirjutamata seadusi, mis eksisteerivad mõtteliselt ja mis omaksid sellist tähendust, et neid peaks järgima. Aga selliseid seadusi pole olemas. Tegelikult on nii, et õigusreegleid ei saa millegi muuga kindlaks teha, kui sellega, et riigiorganid kindlates situatsioonides teatud viisil käituvad aga riigiorganite tegevuski põhineb tegelikult psühholoogiliselt toimivatel faktoritel, mis mõjutab erinevate käitumisvõimaluste valikut. Kui jätame riigiorganite faktilise käitumise kõrvale, on õiguskord ja reeglid tühjad sõnad". Geiger aretas sellist normi käsitlust edasi ja leidis et nii rangel seisukohal õigusnormi puhul pole õige olla. Et midagi õiguse ja normi kohta öelda, peaksime sotsiaalset konteksti uurima
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
