4. loeng: Finantsaruanded- ja analüüs 16. Millised on peamised finantsaruannete huvigrupid ning mis on nende poolt oodatava info eripärad? 1. Investeerijad (aktsionärid) 2. Laenuandjad, võlakirjade omanikud 3. Analüütikud, konsultandid, ajakirjanikud 4. Advokaadid ja hagejad 5. Hankijad ja kreeditorid 6. Riigiorganid (n MTA) 7. Avalikkus 8. Ettevõtte juhtkond 9. Ettevõtte töötajad Kõigil on erinevad huvid. Nt tarnijaid ja konkurente huvitab, kui edukas on ettevõtte. Kliente huvitab kui usaldusväärne partner see firma oleks. Kõik grupid ei vaja ühtset informatsiooni, vaid neid võib eristada erihuvide kaudu. 17. Majandusaasta aruande komponendid 1. Bilanss - informatsioon ettevõtte finantsseisundist majandusaasta algul ja lõpul. 2
ning reguleerib suhteid kodanike ja riigiorganite vahel. Maaõigus reguleerib maakasutuse suhteid, olles iseseisev õigusharu sotsialistlikes riikides. Kriminaalõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele kuritegude vastu karistuse rakendamisega kuriteo toimepanijate suhtes. Määrab ära nende ühiskondlike suhete ringi, mida riik kaitseb. Ühtlasi näitab, kuidas riigiorganid peavad suhtuma kuriteo toimepanijasse. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib juurdlus- ja uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust menetluse teostamisel kriminaalasjades. Tsiviilõigus on üks mahukamaid õigusharusid, reguleerib varalisi suhteid subjektist sõltumata ning autonoomse meetodi alusel. Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessis osalejate tegevust kodanike õiguse kaitsmisel.
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos riigiga. Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohutstusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahe kujuneb poliitilise süsteemi ehk organisatsiooni kaudu. Demokraatlikus ühiskonnas kuuluvad poliitilisse süsteemi mitmed elanikkinna organisatsioonid, mis tegelevad ühiskonna juhtimisega. (erakonnad, ametiühingud, noorsoo-organisatsioonid, usuühingud) Need org-d vahendavad oma tahet riigi seadusandlikku organisse – parlamenti. Parlemendis summeruvad need tahted riigi tahteks, mis vormistatakse seadusena. Mida demokraatlikum on riik, seda rohkem vastab seaduses sätestatud riigi tahe kogu elanikkonna huve väljendavale üldisele tahtele. Riigi tahe vastab ka enamuse arusaamadele moraalist, vabadusest ja võrdsusest. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingim...
võim tema käes, kasutas Riigipäevahoone süütamist ettekäändena kommunistide vastu, asus piirama demokraatlikke vabadusi-->erakorraliste valimiste järel sai terroriga häälteenamuse · 1933 märts natslik Riigipäev võttis vastu seaduse, millega parlament loobus võimust, Hitler erakorralised volitused, üheparteisüsteem, Hitlerist füürer Hitleri Saksamaa: · demokraatia asemele riiklik meelsusjärelvalve, riigiorganid asendati keskvõimu määratud juhtidega, majandus riigi kontrolli alla, juhiti nelja-aasta plaanide kaudu · riigi ülesanded: 1. rassilise puhtuse tagamine 2. inimeste eraelu kontrollivad seadused 3. juutide tagakiusamine, piirati nende poliitilisi, majanduslikke ja kodanikuõigusi · kontrollorganid: 1. julgeolekuamet ja isiklikult füürerile alluvad relvastatud rühmitused 2. võimu tugisambaks SS, juhtis Himmler 3. SS-ile allus salapolitsei e Gestapo
(majandusõigus) ja tööõiguseks. Avalik õigus jaguneb riigiõiguseks, konstitutsiooniõiguseks, rahvusvaheliseks õiguseks, haldusõiguseks, kriminaalõiguseks, kirikuõiguseks, menetlusõiguseks (protsessiõigus) ja finantsõiguseks. Avaliku õiguse alla käib eelkõige riigiõigus. Põhiline riigiõiguse alus on konstitutsioon. Kriminaalõigus sätestab süüteod ja karistusviisid, finantsõigus eeskirjad, mille järgi riik ja riigiorganid kasutavad raha ning määravad, kuidas ja milliseid makse koguda. Haldusõigus reguleerib ametivõimude moodustamise korda ning vastutust haldusõiguse rikkumise eest. Kui riik ei suuda haldusõigusrikkumisi kontrollida, nimetatakse seda haldussuutmatuseks. Õigusriigi olemus ja tunnused Õigusriik õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks; riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad.
võim tema käes, kasutas Riigipäevahoone süütamist ettekäändena kommunistide vastu, asus piirama demokraatlike vabadusi-->erakorraliste valimiste järel sai terroriga häälteenamuse 1933 märts – natslik Riigipäev võttis vastu seaduse, millega parlament loobus võimust, Hitler erakorralised volitused, üheparteisüsteem, Hitlerist füürer Hitleri Saksamaa: demokraatia asemele riiklik meelsusjärelvalve, riigiorganid asendati keskvõimu määratud juhtidega, majandus riigi kontrolli alla, juhiti nelja-aasta plaanide kaudu riigi ülesanded: 1. rassilise puhtuse tagamine 2. inimeste eraelu kontrollivad seadused 3. juutide tagakiusamine, piirati nende poliitilisi majanduslikke ja kodanikuõigusi kontrollorganid: 1. julgeoluamet ja isiklikult füürerile alluvad relvastatud rühmitused 2. võimu tugisambaks SS, juhtis Himmler 3. SS-ile allus salapolitsei e Gestapo
I 1.1 Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 1.2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mi...
unitaarriigiga, siis kas seal leidub autonoomseid piirkondi. Sellistest normidest tuleb ka poliitiline reþiim -- kas on tegemist demokraatliku või mittedemokraatliku riigiga. Sellise järelduse saab teha, analüüsides neid norme, mis reguleerivad rahva võimalust teostada riigivõimu. Veel määravad riigiõ-e normid kindlaks isiku õigusliku staatuse ühiskonnas – põhiõ-d, vabadused, kohustused. Veel määravad riigiõ-e normid kindlaks selle, millised on põhilised kõrgemad riigiorganid ühiskonnas (parlament, riigipea, valitsus, tänapäeval ka konstitutsioonilised kohtud, ombudsman) ning nende organite pädevuse. Veel määravad riigiõiguse normid kindlaks riigi koostisosade omavahelised suhted ja staatuse, näiteks on föderaalriikides oluline reguleerimise objekt föderaalvõimu ja osariikide võimu omavahelised vahekorrad, unitaarriikides (kus on autonoomseid piirkondi, näiteks Soome või Hispaania) keskvõimu ja
See toimub igapäevases tegevuses (nt. isikliku omandi hulka kuuluvate esemete kasutamine, töötasu saamine). Paljudel juhtudel saab aga isik oma õigusi kasutada vaid juriidiliselt vormistatud aktide kaudu (kinnistu ost-müük, pärandamine, laenu võtmine või andmine jms). Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne.). Õiguse realiseerija seisukohalt on need riigiorganid kõrvalisteks subjektideks, sest nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse. 60. Mis tingib õiguse rakendamise vajaduse ja milles seisneb selle erinevus õiguse realiseerimise teistest vormidest? Õiguse realiseerimise vajadus tekib: 1. kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita
Kontinentaaleuroopa õigussüsteemis on õigusakt peamiseks õiguse allikaks. Eesti ôiguskorras vôivad valitsus ja ministrid vastu vôtta intra legem (kehtiva seaduse rakendamiseks antud määrus), contra legem määrus (määrused, mille vastuvõtmiseks peab olemapõhiseaduslik ) ja praeter legem (määrused, kus sisaldub uus õigus) määruseid. Eesti ôiguskorras kasutatakse ka teisi ôigusaktide nimetusi. Näiteks direktiiv, juhend, korraldus, käskkiri. Kohalikud omavalitsused pole riigiorganid. Pôhiseaduse alusel on kohalikud omavalitsused kohaliku elu küsimuste otsustamisel iseseisvad. Neil tuleb seega oma pädevuse realiseerimiseks vastu vôtta ôigusakte. Üldaktide (ôigustloovate) tähenduses vôtavad kohalikud omavalitsused vastu määrusi (volikogud ja valitsused). Kohaliku omavalitsuse pädevust reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. 17. Õigusnorm ja õigusnormide liigid
Kõik riigid kehtestavad oma aktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigusakte, millel on lokaalne tähendus, s.t. ta võib kehtida ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. ISIKUD: õigussuhte subjektid jagunevad kaheks põhirühmaks: 1) üksikisikud(füüsilised isikud) a) kodanikud b) kodakondsuseta isikud c) välismaalased 2) Organisatsioonid(juriidilised isikud) a) riik b) riigiorganid c) riiklikud majanduslikud ettevätted d) eraettevätted e) mitmesugused ühingud JURIIDILISED ISIKUD: juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidilised isikud võib liigitada 1) Eraõiguslikuks juriidiliseks isikuks 2) Avalik-õiguslik juriidiline isik 1) On sellised isikud, mis on loodud erahuvides. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele eraõiguslik juriidiline isik on 1) Täisühing 2)
10.7.5 Abstraktne normikontroll Abstraktse kontrolli puhul kontrollitakse akti põhiseaduspä rasust ilma et konkreetset vaidlust oleks veel tekkinud. Uurimisobjektiks on normi kui sellise vastavus põhiseadusele. 10.7.6 Euroopa Liidu õiguse põhiseaduslikkuse järelevalve Järelvalve pädevus kuulub ühele institutsioonile, mis ei ole tavalise kohtusüsteemi osa nindg ei lahenda tavalisi õigusvaidlusi. Järelevalvet võivad algatada pardamendi osa, riigiorganid, president ja üksiksubjektid. 10.7.7 Riigikohtu volitused 1) tunnistada jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks; 2) tunnistada jõustunud õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks; 21) tunnistada õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks; 3) tunnistada jõustunud või jõustumata välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks;
Avo Org 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem Mõisted: vajadused, piiramatud vajadused, hüvised ja teenused, piiratud e nappivad ressursid, vabalt saadav hüvis, piiratuse majandusseadus, tootmistegurid e tootmisfaktorid, tootmise sisendid, maa, töö, kapital ettevõtlus, tootmise väljund, toodang, loobumiskulu e alternatiivkulu, tootmisvõimaluste kõver, kasvavate alternatiivkulude seadus, konstantsed alternatiivkulud, mida, kuidas, kellele toota, majandussüsteemid, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, ringkäigumudel, teguritulud, toodanguturg, ressursiturg 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2.2. Majandusressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena 2.3. Tootmisvõimaluste kõver ja ressursside alternatiivne kasutamine 2.4. Majandu...
Avaliku halduse mõiste Reguleerib suhteid isiku ja avaliku võimu vahel. Õigusharu määravad ära spetsiaalsed suhted, mida õigus reguleerib. Avalik haldus reguleerib suhteid, mis tekivad avalik halduslikus sfääris. Avalik haldus moodustab haldusõiguse reguleerimiseseme. Haldama mõjutama, täide viima, teostama, korraldama. Haldus selle tegevuse sisu. Haldus on omane kõigis eluvaldkondades, ka erasfääris ei saa halduseta läbi. Haldus pole eraõiguslikes suhetes nende eesmärgiks vaid vahendiks. Erahaldus eraõiguslikus sfääris (näiteks firmades) teostavad haldust raamatupidajad, personalijuht, finantsosakonna töötajad. Era- ja avaliku halduse eristamine avalik haldus sihitud avalikele huvidele, puudub kasu saamise eesmärk, omane säästlikkus ja efektiivsus. Eristub selgepiiriliselt erahaldusest oma vahendite kvaliteedi poolest: võib õigusi ja kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja neid vastavate sunnivahenditega ka ellu viia. Rooma ju...
1. INTRA LEGEM MÄÄRUSED – kehtiva seaduse rakendamiseks antud määrused 2. PRAETER LEGEM MÄÄRUSED – määrused, kus sisaldub uus õigus 3. CONTRA LEGEM MÄÄRUSED – määrused, mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus Eestis võib valitsus võtta vastu intra ja praeter määruseid. Määrused on õigusaktid, mis sisaldavad üldnorme. KOV-id pole riigiorganid. Need on iseseisvad. 3. Euroopa Ühenduse õigus Euroopa integreerimise idee pärineb juba XIV sajandist. See idee tugines Rooma riigi pärandile kui ideele Euroopa kokkukuuluvusest ja poliitilisest ühtsusest. Pärast II MS-i loodi NATO, 4. aprillil 1949; 5. mail Euroopa Nõukogu. 18. aprillil 1951 loodi Euroopa söe- ja Terasekoondis ning Euroopa hakkas liikuma ühtse majandusruumi suunas. Sisuliselt oli Euroopa õigus kolme rahvusvahelise
5.05.2016 Tarkvara õiguskaitse Urmas Kukk Iseseisev töö Kuidas on tagatud autoriõiguste kaitse? Facebook MySpace Orkut Одноклассники Google+ Dropbox Instagram Rate.ee tumblr LinkedIn myHistro 5 liikmelised grupid, töö esitada 08.06., esitlus ja arvestus 10.06. Uurimistöö kirjutamine 1 5.05.2016 Tüüpiline lugeja ... - tahab teha otsust - on hõivatud - on skeptiline ja otsib vigu - ei taha näha ebaprofessionaalsust - on grammatika, keelekasutuse jms suhtes konservatiivne Tekst Omadused sõltuvad: - kus on kasutusel - kes kasutab - milleks kasutatakse Tekst Kirjutatud tekst on tervik, mille vormi ja sisu kujundavad sõnad, laused ja fraasid...
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. Äriregistrisse kantakse 1. Ärinimi ja asukoht.. 2. Nimi, isikukood 3. Muud seadusest ettenähtud andmed Füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku...
paiknemist. 5. Koloniaal imperiumi Jäänused 6. Mis on monarhia. Absoluutne, konstitutsiooniline. Monarhia on riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal (emiir, keiser, kuningas, sultan, tsaar) on harilikult eluaegne ja pärilik võim. Absoluutse võimu puhul kuulub monarhile nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Konstitutsiooniline monarhia puhul on võim määratletud põhiseadusega. 7. Vabariik. Presidentaalne, parlamentaarne. On riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigiorganid valib rahvas või moodustab need parlament. 8. Riigi korra põhivormid. a. unitaar riik Lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustegaüksusi(vabariike, osariike, liidumaidvms). b. Federatsioon Ehk liitriik koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. c. konfederatsioon 9. Kohaliku omavalitsuse õigused, ülesanded 10. Mis on maailma majandus? 11. Mis on tootmisviis? 12
kaubandusõigus, äriõigus (majandusõigus), tööõigus. Avalik õigus jaguneb: riigiõigus, konstitutsiooniõigus, rahvusvaheline õigus, haldusõigus, kriminaalõigus, kirikuõigus, menetlusõigus (protsessiõigus), finantsõigus. Eelkõige käib avaliku õiguse alla riigiõigus. Põhiline riigiõiguse alus on konstitutsioon. Kriminaalõigus sätestab süüteod (kuriteod ja väärteod) ning nende karistusviisi. Finantsõigus sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja riigiorganid kasutavad raha ning määravad, kuidas ja milliseid makse koguda. Haldusõigus reguleerib ametivõimude moodustamise korda ja vastutust haldusõiguste rikkumiste eest. Kui riik ei suuda kontrollida 5 haldusõigusrikkumisi, siis nimetatakse seda haldussuutmatuseks. Menetlusõigus määrab kindlaks kohtupidamise korra. Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid
pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS Diktatuur autokraatlik valitsemisvorm, seadustega kitsendatud, jõule toetuv võim, mida miski ei piira Autoritarism valitsemisvorm, mille puhul võim riigis on 1 isiku köes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Totalitarism valitsemisvorm, kus võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale, kes püüab ellu viia täielikku kontrolli ühiskonna ja selle liikmete suhtes; reziim i iseloomustab diktatuur Fasism juhikultusega totalitaarne poliitiline liikumine Põhjused: Demokraatiakriis kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades
Mandri- Euroopas peamiseks õigusvormiks. Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi , kõige kõrgemaks normatiivaktiks on seadus. Mittenormatiivne akt ehk üksikakt , mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile / individuaalsed õigusaktid. Iseloomult õiguse rakendamise aktid. NT: kohtuotsus, ametisse nimetamise – vabastamise käskkirjad. Õigusakte kehtestavad riigiorganid, kellel on oma pädevus sõltuvalt organi kohast riigiaparaadis, sellepärast on õigusaktidel ka erinev juriidiline jõud. 15 12 Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 62-64 13 Samas lk 64-66 14 Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 64-66 15 Samas lk 66-67 Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem? Laias tähenduses on eesti puhul tegemist seadusõigusel põhineva õiguskorraga
Weiler: ent tavapärase arutelu puuduseks on legitiimsuse ja demokraatia samastamine! tuleb eristada kaht tüüpi legitiimsust: 1) legaal-formaalne (õiguslikkus) 2) sotsiaalne (väärtuspõhine aktsept) Weiler: Ühendus/Liit omab selget formaalset legitiimsust, ent...aga kuidas on lugu sotsiaalse legitiimsusega? siin tähendab demokraatlikkus seda, · ...et riik asuks kodanikule võimalikult lähedal, · ...et eksisteeriks side riigi ja kodaniku vahel -> riigiorganid peavad kodanikku esindama näide: riigid otsustavad teha julgeoleku küsimustes koostööd -> endine enamus võib aga nüüd osutuda vähemuseks, seda ei parandaks isegi demokraatlikult valitud esinduskogu... põhiküsimus on enamuse definitsioonis: · miks enamus suuremas koosluses on halvem kui väiksemas? mis määrab enamuse toimimiseks kohased piirid? milline riiklik moodustis on enamushääletuseks optimaalseim?
Küsimused/Konspekt pärinevad ainekavas nädalatekaupa läbi võetud teemadest ja lisaks tunnis kirja pandud üksikuttest infokildudest. Kollasel higlightidud osad pidavat eksamile tulema Popovi sõnul. Pool infot on raamatust, ülejäänud netist leitud materjalidest. Lisaks on konspekti lõpus 2017 aastal küsitud eksamiküsimused. Vigade eest ei vastuta. Teema 1. Õigus ja ühiskond 1. Õiguse olemus ja mõiste - õigus on käitumisreeglite ja normide kogum. Teisisõnu inimeste vahelise sotsiaalsete suhete reguleerimise vahend. Enne seda olid väljakujunenud tavad. Need muutusid omakorda sätestatud õigusteks. Tava = käitumisviis + õiguslik tunnustamine. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga...
ja vabadused. Nii ei saa õiguste ja vabaduste realiseerimise hindamisel riigi poolt tulla kõne alla otstarbekohasus, vaid eelistus on alati õigustel ja vabadustel endil. Seega tähendab inimese ja tema õiguste ja vabaduste tunnistamine kõrgemaks väärtuseks seda, et riigil pole ilma seadusliku aluseta võimalik sekkuda inimese tegevusvabadusse. Taoline põhimõte realiseerub keerulise võimumehhanismi abil, milles osalevad kõik riigiorganid ja kasutatakse kogu õigussüsteemi. Sellegi põhimõtte leiame põhiseadusest. Sissejuhatuses tahaks tähelepanu juhtida ka rahvasuveräänsusele. Nimetatud kategooria on väärtuseks igas tänapäevases ja demokraatlikus konstitutsioonis. Rahvasuveräänsuse sätestab põhiseaduse § 1 lg 1: ,,Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas." Seega on põhiseaduse järgi igasuguse riigivõimu esmaseks õiguslikuks aluseks rahva tahe
Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid turul ei ole reeglina harmoonilised vaid põrkuvad ja konfliktsed ning iga turuüksuse eesmärgiks on ennast kehtestada, et saavutada oma eesmärkide võimalikult täpsem täitmine. See omakorda toob kaasa paratamatu vastasseisu turuosaliste vahel. Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus. Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama
Unitaarriigi puhul võib tegemist olla ilma autonoomsete piirkondadeta riigiga nt. Eesti Sageli määratakse konstitutsiooniliste normidega kindlaks ka kohaliku omavalitsuse alused. Määratakse kindlaks riigi valitsemise vorm, kas on tegemist vabariigi või monarhiaga ja mis konkreetse liigiga (parlamentaarne, presidentaalne v vahepealne). Määratakse kindlaks põhilised riigiorganid, nende moodustamise kord, omavahelised suhted ja pädevus. Peamine riigiorgan on parlament, riigipea, valitsus, kõrgemad kohtud. Kui riigis on konstitutsiooniline kohus, siis ka see, kui ombudsman, siis ka see. 3. Millal ja millega seoses võime kõnelda riigiõiguse kui õigusharu tekkest maailmas, samuti Eestis? Riigiõigus tänapäevases mõttes sai alguse 18 saj. lõpul seoses kodanlike revolutsioonidega, kui võeti vastu Prantsuse ja Ameerika Ühendriikide konstitutsioonid
II. Põhiõigused (vabadused ja kohustused) III. Rahvas (reguleeritud kui riigiorgan) IV. Riigikogu V. Vabariigi President VI. Vabariigi Valitsus VII. Seadusandlus VIII. Rahandus ja riigieelarve IX. Välissuhted X. Riigikaitse XI. Riigikontroll XII. Õiguskantsler XIII. Kohus XIV. Kohalik omavalitsus XV. Põhiseaduse muutmine III - VI riigiorganid VII X funktsioonid XI - XIV organid Õigusnormide hierarhia · Mida raskemini muudetav on norm, seda kõrgemal asub ta õigusnormi hierarhias. · Hierarhia õiguslik tagajärg on see, et lex superior degorat legi interiori hierarhias kõrgemal tasandil olev norm, tema kehtivus murrab madalama normi kehtivuse konflikti korral. · EL õigus ei kuulu õigusnormi hierarhiasse. EL õiguse norm ei murra siseriikliku õigusnormi
differentia specifica. (nt lasteaiakohtadel eelistatakse üksikemasid, aga üksikisa tahab ka eelist! järeldame, et eelis tuleb anda kõigile üksikvanematele; nt eristatakse ülikooliharidusega eripedagoogi täiendõppe läbinud eripedagoogist, kes õppis ülikoolis muud, aga kõrgharidus on siiski olemas sellisel juhul ei tohi vähem maksta ühele, puudub mõistlik põhjus) 10. Loeng (19.04) Riigikorraldusõigus. Kõrgemad riigiorganid. Rahvas kui riigiorgan. Rahvahääletus. Erakonnad. Üldosa Seni oleme rääkinud isikutevaheline õigus ehk välisõigus Olemas veel siseõigus ehk isikutesisene õigus: - Organitevaheline ehk interorgaaniline õigus - Organisisene ehk intraorgaaniline õigus Varasemalt impermeabiliteedi teooria ehk läbipaistmatuse teooria riiki vaadati kui tervikut (riigi sees õigust polnud, seadused olid läbipaistmatud)
// Riigiorganite liigitus: 1) Võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt: seadusandliu, täidesaatva, kohtuvõimu organid. 2) Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel: kõrdeimad ja kohalikud seadusandliku võimu organid, täidesaatva võimu organid liigitatakse keskhaldusorganid ja kohalikud haldusorganid. 3) Kompetentsi ulatuse järgi: üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganid. 4) Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis: esmased ja teisesed riigiorganid. 5) Moodustaisviisi järgi: valitavad ja mittevalitavad riigiorganid. 6) Volituste ajalise kestvuse järgi: alalised ja ajutised organid. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta. Õiguses väljendub riigi tahe.
// Riigiorganite liigitus: 1) Võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt: seadusandliu, täidesaatva, kohtuvõimu organid. 2) Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel: kõrdeimad ja kohalikud seadusandliku võimu organid, täidesaatva võimu organid liigitatakse keskhaldusorganid ja kohalikud haldusorganid. 3) Kompetentsi ulatuse järgi: üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganid. 4) Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis: esmased ja teisesed riigiorganid. 5) Moodustaisviisi järgi: valitavad ja mittevalitavad riigiorganid. 6) Volituste ajalise kestvuse järgi: alalised ja ajutised organid. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta. Õiguses väljendub riigi tahe. Samas ei saa riik läbi ilma õiguseta, kuna õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks
2. Kontrollifunktsioon( kontrolli teostamine teiste riigiorganite tegevuse üle) 3. Valimisfunktsioon( teiste ametikandjate ametisse määraminepersonaalse legitimatsiooni tagamiseks) 4. Avalikustamisfunktsioon ( olulisemate otsuste tegemine avaliku poliitilise diskussiooni järel) Riigikogu ei pea kõiki riiklikke küsimusi otsustama. Riigikogul on teatud ainupädevus:eksisteerivad küsimused, mida teised riigiorganid lahendada ei saa (parlamendidireservatsioon). 1. On olemas küsimused, mis on PS antud riigikogu pädevusse (riigikogu saab otsustada rahvahääletuse otsustamise). 2. Riigikogu pädevuses on teatud küsimused tulenevalt olulisuse printsiibist- Riigikogu on see organ, kes peab riigis langetama riigi ning ühiskonna jaoks olulised küsimused;nende üle otsustamise ei saa ta kellegile teisele üle anda. Olulisuse
riigioragnite ülesanne; Riigikogule ei kuulu monopol riigi poliitika üle otsustamises Poliitika määramise „rakendid“ PS kandev põhimõte: keegi ei saa teha olulisi otsuseid üksi (võimu seostamise põhimõte) - seadusandlus (ptk VII) VV+RK+VP - rahandus ja riigieelarve (ptk VII) VV+RK+VP - välissuhted (ptk IX) VV+RK+VP - riigikaitse ( ptk IX)VV+RK+ (VV) + VP poliitikat määravad kõrgemad riigiorganid üldjuhul koos PS 87 p 2: VV suunab ja koordineeriv valitsusasutuste tegevust; §54 ja § 88 ka Poliitika tegemise tsükkel Kõik algab agenda settingust: - agenda setting (millega üldse tegeleda, mis on tähtis) - policy formulation (kuhu soovitakse jõuda nendes küsimustes, mis on tähtsad, positivsed muutused) - policy adoption (ostuste vastu võtmine – ei pea olema alati seaduse väljaandmine
Kui jah, siis mis liiki? Jah, rikkus moraali ja tavanorme. Kas Laura rikkus õigusnorme? Rikkus küll. Kokkuleppelised normid, kohustavad normid Priidu silmis aga lubavad normid Õigusaktid Kirjalik dokument Kindlatele nõuetele vastav Õigusnormid kui käitumisreeglid peavad olema teatudu süsteemis Pädeva riigiorgani poolt kehtestatud (näiteks ministril on õigus anda määrusi) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühsikondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õigusaktideks ei ole! Juhendid Selgitused e kommentaarid Ringkirjad e tsirkulaarid Deklaratsioonid Jurisdiktsioonilised aktid ehk õigusemõistmise aktid. Õigusakti struktuur ehk ülesehitus Seadusandlike ja halduskatide struktuur Pealkiri (ntks töölepingu seadus, lastekaitseseadus jne) Preambula (meil on PS olemas) sissejuhatus
Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid turul ei ole reeglina harmoonilised vaid põrkuvad ja konfliktsed ning iga turuüksuse eesmärgiks on ennast kehtestada, et saavutada oma eesmärkide võimalikult täpsem täitmine. See omakorda toob kaasa paratamatu vastasseisu turuosaliste vahel. Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus. (Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja
Niisuguses vormis toimub kohustavate või keelavate normide täitmine. Kohustavate normide puhul peab subjekt sooritama aktiivseid tegusid. Keelavate normide puhul peab subjekt passiivselt hoiduma keelatud käitumisest. Kasutamine Seisneb õigusobjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises. Selles vormis realiseeritakse õigustavad normid. Siin on inimeste teod alati aktiivsed. Rakendamine On selline õiguse realiseerimise vorm, kui õiguse teostamisse sekkuvad selleks pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohtud, politseid jne.) Õigusnormide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimu alane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. 50. Õiguse tõlgendamise viisid: Õiguse tõlgendamine on juristi igapäeva töö. Õiguse tõlgendamise kaudu selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu. Õigusnorm peab olema maksimaalselt kõigile arusaadav. Tõlgendamise juures on oluline juriidiline teadmine, tuleb tunda õigussüsteemi.
välja. Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik. Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised. PS § 105 lg 3 teine lause puudutab rahvahääletusele pandud muus riigielu küsimuses, mitte seaduseelnõu osas, tehtud otsuse rakendamist. Kommenteeritav säte näeb ette, et rahva otsus on riigiorganitele kohustuslik. See tähendab, et asjaomased riigiorganid peavad vastavalt oma pädevusele astuma samme rahvahääletuse otsuse täitmiseks. 20. Kuidas saab tekkida topeltkodakondsus? ius soli ja ius sanguinis Teoreetiliselt tuntakse sünniga kodakondsuse omandamise kahte põhimõtet: ius soli ning ius sanguinis. Esimene neist tähendab, et kodakondsus antakse riigi territooriumil sündinud isikutele. Teine neist tähendab, et kodakondsus antakse veresuguluse järgi – kodakondsust omava isiku laps omandab vanema kodakondsuse.
Keelava õigusnormi puhul tuleb vastupidi teost hoiduda 2. õiguse kasutamine; Oma subjektiivsete õiguste realiseerimine, kus isik teeb asju (tegusid), mida lubatakse õigusnormidega e mida lubavad õigusnormid sisaldavad. Õiguse kasutamine ja õigusest kinnipidamine on vahetult seotud isiku tegevusega kas aktiivses või passiivses tähenduses 3. õiguse kohaldamine e rakendamine Õiguse kohaldamine on õiguse realiseerimise vorm, kui õiguse teostamisse sekkuvad selleks pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohtud, politsei jne.) 5. Õigus seoses tava, moraali, õigluse, sunni, võimuga. Tava - käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik (st mida subjektid loevad endale siduvaks; nad ei täida seda mitte lihtsalt harjumusest või kombepärast, vaid sellepärast, et nii on õige) ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Tavaõigusel on oluline koht rahvusvahelises õiguses, kaubandusõiguses.
arvesse teatud tingimused. Õigusnormi kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhetes. o Õiguse rakendumine- Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine - selline õiguse realiseerimise norm, kus õiguseteostamisse sekkuvad selleks pädevad ringkonnad (nt haldusorganid, kohtud jne). Reeglina need riigiorganid kuuluvad õiguse realiseerimise seisukohalt kõrvalisteks subjektideks, sest nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse. Õigusnormide rakendamine on kompetensets riigiorganite riigivõimu alane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites Õiguse täpsus puudutab elulisis asjaolusid, mida õigusega korrastatakse.Õigusest peab tulenema ka selge ja arusaadav õiguslik tagajärg, mida õigusnormi abstraktne faktiline koosseis endaga seob.
Siseriiklikke määrusi annavad Vabariigi Valitsus ja ministrid seaduste alusel ja seaduste täitmiseks (vt PS § 87 p 6 ja § 94). Selline õigus on ka kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudel (vt PS § 157), mida kohaliku omavalitsuse üksuse volikogud saavad teha oma määrusega. Siiski ei saa kohaliku omavalitsuse üksuse määrusi panna samale pulgale riigiorganite antud määrustega. Seda põhjusel, et kohaliku omavalitsuse üksus ja selle organ (volikogu) ei ole riigiorganid. Määrused on funktsionaalselt seadusandlikud aktid ja formaalselt haldusaktid. Seadustes tuleb anda selge määrusandluseks selge volitus. Seega delegatsiooninorm peab sisalduma seaduses. Kui delegatsiooninormi seadusest ei tulene, ei ole täitevorganitel õigust määrusandlusega materiaalõigust luua. 20 Õiguse'allikad'(3)' Õiguse'allikate'ver2kaalne' Põhiseadus'
põhikorra normidest peaks tulenema ka see, millise vastava valitsemisvormi liigiga on tegemist (kas piiratud või absoluutne monarhia; kas parlamentaarne või presidentaalne vabariik jne) 4) riigi territoriaalse korralduse vorm kas tegu on unitaarriigi või föderaalvabariigiga. Unitaarriikide puhul nähtub KN-st ka see, kas tegemist on ilma autonoomsete piirkondadeta unitaarriigiga või autonoomsete piirkondadega unitaarriigiga - nt Hispaania ja Suurbritannia 5) määrab kindlaks põhilised riigiorganid: parlament, valitsus, riigipea, kohtusüsteemi kõrgemad lülid; nende pädevuse moodustamise korra ja omavahelised suhted. II Loeng 17.02.2006 Teadusharuna uurib riigiõigus antud riigi kehtivat normistikku ja selle rakendamise praktikat ning samu asju mineviku aspektist vaadates. Peale selle töötab riigiõigus välja sobivaid lahendusi tuleviku jaoks, et parandada olemasolevat regulatsiooni. Kui aga uuringu spetsiaalseks eesmärgiks on erinevate riikide üksikute
USAs on ka nn mänedzeri-tüüpi juhtimismall populaarne. 45. LÜNGAD ÕIGUSES Igas õiguskorras esineb lünkasid. Lünkade probleem tõusetub kõigis õiguskordades, sest elu on dünaamiline. Positiivne õigus kui inimloomingu resultaat ei saa kunagi olla lõpetatud süsteem. Kehtiva õiguse lünkade all mõistame neid juhutsid, kui seadusandlus küll reguleerib õigusnormidega vastavat elunähet või ühiskondliku suhet, kuid ebapiisavalt. Sellisel juhul on riigiorganid või kodanikud kohustatud või õigustatud vastava küsimuse mingil viisil siiski lahendama, kuigi nt kehtivast õigusest ei selgu millisel. Lünk õiguses tähendab, et seaduseandja ei ole suutnud realiseerida nn suletud õigussysteemi ja seotud lahendi ideed, st ta ei ole suutnud ette näha kõiki tüüpilisi juhtumeid ühiskonnas. Lüngad võivad õiguskorras olla: Ehtsad- lüngad on tingitud eelkõige meie õiguskorra suhteliselt lühiajalisusest ja elu kiirest muutumisest
algus) loomuõiguse idee; rahvavõimu e. demokraatia põhimõte; territoriaalsuse põhimõte; evolutsioonilise arengu põhimõte. Vaba kogukonna teooria põhiteesid: kohaliku omavalitsuse organid on valitavad kogukonnaliikmete poolt kogukonna juhitavad asjad jagunevad oma asjadeks ja kogukonnale riigi poolt antud asjadeks kohalik omavalitsus, s.o kogukonna enda asjade juhtimine, mis erineb olemuselt riigiasjadest kohaliku omavalitsuse organid on kogukonna organid, mitte riigiorganid riigiorganid ei oma õigust sekkuda kogukonna pädevusse. Nad peavad vaid jälgima, et kogukond ei ületaks oma pädevuse piire. 1.2. Ühiskondliku (ühiskondlik-majandusliku) omavalitsuse teooria riik vastandub kogukonnale omavalitsuse olemus, s.o mitteriiklik majanduslik tegevus (ühiskondlik huvi), mis vastandub poliitilistele huvidele (riik) omavalitsuslikud territoriaalüksused on asetatud kõrvuti igasuguste eraõiguslike ühendustega
riikide poliitilisi traktaate, üksikuuringute tulemusi. Nad püüdsid välja töötada niisugust abinõude süsteemi, mis oleks tsentraalsel riigivõimul võimaldanud kõige paremini korraldada majandust riigis. Merkantilistid tegelesid esmajoones praktiliste majandusküsimustega. Rahasüsteemi, kaitsetollide, kaubaseltside jms moodustamisega. Soovitasid juhtida riigi majandust jõukuse, rikkuse suunas. Merkantilistide arvates kujutas majandus endast masinat, mida riigiorganid juhivad. Majanduselu oli riigi juhtide teadliku tegevuse tulem. Merkantilismi teoreetiline käsitlus oli kõige ulatuslikum Prantsusmaal ja Inglismaal. 15. sajandil tekkis varane merkantilism, mis põhiliselt kaitses monetaarsüsteemi, 17. sajandil aga algas merkantilismi lagunemine ning saabus nn hilismerkantilism. Hilismerkantilistide jaoks oli „eriliseks” valdkonnaks kaubandus. Peamised vaated ja seisukohad:
hüpotees esitab tingimused, mille olemasolu korral kuulub õigusnorm kohaldamisele; dispositsioon määrab õigussuhtega reguleeritava suhte osaliste käitumise, nende õigused ja kohustused; sanktsioon esitab õigusliku vastutuse, mis kohaldatakse dispositsiooni nõuete rikkuja suhtes. Skemaatiliselt: Kui ........., siis ........., muidu ......... . Õigusakti mõiste ja liigid Õigusaktid on dokumendid, milles riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjate õigused ja panevad neile kohustusi. Õigusakt on õigusnormi väljendusvorm. Üldakt Üldakt on õigusakt, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid. Tavaliselt samastatakse üldakti normatiivse ehk õigustloova aktiga. Üksikakt Üksikakt on õigusakt, mis on kindla üksikjuhu reguleerimiseks või on adresseeritud kindlale isikule. Erinevalt üldaktist
Weiler: ent tavapärase arutelu puuduseks on legitiimsuse ja demokraatia samastamine! tuleb eristada kaht tüüpi legitiimsust: 1) legaal-formaalne (õiguslikkus) 2) sotsiaalne (väärtuspõhine aktsept) Weiler: Ühendus/Liit omab selget formaalset legitiimsust, ent...aga kuidas on lugu sotsiaalse legitiimsusega? siin tähendab demokraatlikkus seda, · ...et riik asuks kodanikule võimalikult lähedal, · ...et eksisteeriks side riigi ja kodaniku vahel -> riigiorganid peavad kodanikku esindama näide: riigid otsustavad teha julgeoleku küsimustes koostööd -> endine enamus võib aga nüüd osutuda vähemuseks, seda ei parandaks isegi demokraatlikult valitud esinduskogu... põhiküsimus on enamuse definitsioonis: · miks enamus suuremas koosluses on halvem kui väiksemas? mis määrab enamuse toimimiseks kohased piirid? milline riiklik moodustis on enamushääletuseks optimaalseim?
õigusnormide täitmises, selles, et subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega, toimub kohustavate või keelavate normide täitmine. 23 · õigusnormide kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises , see on subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhtes, realiseeritakse õigustavad normid. · õigusnormide rakendamine e kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. Õiguse rakendamise vajadus tekib: 1) kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita 2) õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle 3) kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone Õigusnormide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimualane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. Õiguse rakendamise protsess:
1. Olemus Riigisisene õigus- palju süsteeme, rohkem kui riike. Riigis võib olla mitu riigisisest õigust. Rahvusvaheline õigus - normide ja printsiipide kogum, mis reguleerib riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide käitumist ning teatud määral ka füüsiliste ja juriidiliste isikute käitumist. ❏ Kodakondsus on rahvusvahelises õiguses päris tähtis (nt kui Eesti kodanik peaks välismaal sattuma hätta, siis on tema eest õigus välja astuda just Eesti riigil). ❏ Rahvusvaheline õigus pole ühesugune kõikjal maailmas ega kehti ühtmoodi kõigi rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (nt kui me võtame mingisuguse rahvusvahelise lepingu, siis me ei saa eeldada, et see kehtib kõikide riikide suhtes) ❏ Alati tuleb kontrollida normi või printsiipi kehtivust konkreetse rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (UNITED NATIONS TREATY SERIES (nagu rahvusvaheline ...
1. kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (kaitseväeteenistusse astumine, avaliku teenistuse ametikoha täitmine jms); 2. õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamine võimalikkuse üle (omandiõiguse küsimuse vaidlustamine või muu varaline vaidlus, töövaidlus jms); 3. kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kahaldada sanktsioone. Õigusnorme rakendavad riigiorganid, kes on varustatud võimualaste funktsioonide teostamiseks vajaliku kompetentsiga. Iga riigiorgan rakendab õigusnorme oma kompetentsi piires, mis on seadusega ära määratud. Oma sisult seisneb õiguse rakendamise individuaalse õigusakti ehk üksikakti ehk õiguse rakendamise akti 30
mida kasutatakse erahalduse puhul. Eripära seisneb selles, et avalik haldus võib õiguslikke kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja tagada nende täitmise avaliku võimu vahenditega. Kolm tüüpilist avaliku halduse määratlust: Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – haldusorganisatsiooni tähenduses. Avaliku halduse kandjad, haldusorganid ja muud avalikku haldust teostavad institutsioonid. Avalikku haldust ei teosta üksnes Vabariigi Valitsus ja teised riigiorganid (ministeeriumid, inspektsioonid jne), vaid küllaltki suurt osa haldusest teostavad ka teised avaliku halduse kandjad (Avalik-õiguslikud jur. Isikud). Näiteks KOV üksused. Avalikku haldust teostatakse üksnes avaliku halduse kandjate kaudu. Avalik haldus materiaalses mõttes (sisulises mõttes) – avaliku võimu tegevuse liik, mille esemeks on haldusülesannete täitmine.
streigi korral taotleda hüvitist töötajate saamata jäänud töötasude katmiseks. Oluline on ka see, et KTTLS kohaselt ei kaota töötasu töötaja, kes ei saa küll streigi tõttu tööd teha, kuid ise streigis ei osale – tegemist on tema tahtest ja süüst sõltumatu tööseisakuga, mille aja eest maksab tööandja talle keskmist töötasu. Keelatud on streike korraldada järgmistes asutustes: 1) valitsusasutused ja muud riigiorganid ning kohalikud omavalitsused; 2) kaitsevägi ja riigikatiseorganisatsioonid, kohtud ning tuletõrje- ja päästeteenistus. Elanike ja majanduse esmavajadusi rahuldavates ettevõtetes ja asutustes tuleb tagada ka streigi või töösulu korral hädavajalik teenindus- või tootmismaht, mis lepitakse kokku poolte vahel või mille määrab riiklik lepitaja. Ebaseaduslikuks tunnistab streigi või töösulu kohus järgmistel juhtudel:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
