51. Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest? 1.õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel 2. Mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu 3. Mille säilimisel tagab riik.4. mis kannab individualiseeritud,määratletud iseloomu. 52. Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur? Õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhete subjektid e suhtepooled või suhtest osavõtjad 2) subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) õigussuhte objektid (riigiorganid, riik tervikuna, organisatsioonid) oluline on siin see, et õigussuhte poolteks e osavõtjateks oleksid niisugused subjektid, kes omavad õigussubjektsust st. kellel on vastav võime õigussuhtes osaleda. 53. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? . Õigussubjektsus kujutab endast isiku võimet olla õiguss...
Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus Eraõigus- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad. Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus - Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega.
osa Euroopast. · Poliitikukarjäär sai alguse Saksa Töölisparteist, kus avastas enda kõneande, mille abiga sai partei juhtivaks isikuks. · Taimetoitlane, tahtis saada kunstnikuks, aga ei võetud kunstikooli vastu. · Osales Esimeses maailmasõjas, lõi aariarahva teooria Hitleri Saksamaa · Hitleri võimuletulek tähendas demokraatlike institutsioonide ning vabaduse kaotamist => riiklik meelsusjärelvalve. · Riigiorganid asendati keskvõimu määratud juhtidega. · Majandus võeti kontrolli alla ja seda hakati juhtima nelja-aasta plaanide kaudu. · Riigi ülesandeks oli rassilise puhtuse tagamine => kehtestati hulk inimeste eraelu kontrollivaid seadsi · Algas juutide tagakiusamine · 1935. aastal piirati oluliselt juutide poliitilisi, majanduslikke ja kodanikuõigusi,. · Paljud neist olid sunnitud Saksamaalt põgenema.
sündmus- piiritletud tervikuna võetav protsess. õigussuhte subject- need kes võivad olla õigussuhte pooleks. õigussuhte object-materiaalsed ja mittemateriaalsed nähtused, mis õigussuhte subjektide jaoks esinevad hüvedena. Kõik need seemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib. õiguse rakendamine- selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne.) õigusotsustus- ehk adjudikatsioon on ala loovutamine/omandamine rahvusvahelise kohtu, vahekohtu vm ühenduse otsuse alusel. kaalutlusõigus- ehk diskretsioon on see, kui seadusandja on haldusorganile tema tegevuseks jätnuv teatava mänguruumi, mille raames saab haldusorgan ise seaduse eesmärgist lähtudes teha otsuse. subsumeerimine- õiguse rakendamine kui tegevus (kui protsess). Olemus seisneb selles, et
Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus- rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnil...
asjas tehtud haldusorgani otsusele üldkohustuliku jõu, kohustades riigiorganeid edaspidi lähtuma nend elahenditest analoogiliste asjade lahendamiseks. D)Leping enamasti akt, mille lei ole õigus etähendust. Ta on tehtud õiguse alusel ja väljendab ainult lepingu osaliste ja poolte tahet, mitte riigi , kui terviku tahet. E)Normatiiv ehk õigusdeokument, õigusaktid erilisel viisil moodustatud dokumendid, milles riigiorganid vastavad oma pädevusele või kompetensile kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Eristataks enormatiivseid ehk iõgust loovaid akte ja mitte normatiivseid ehk individuaalselt ehk õiguse rakendamise akte. Normatiivsed erinevad individuaalsetest selel poolest, et nad on suunatud õigusnormi kehtestamisele, st nad sisaldavad õigusnorme; nad sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid. Sageli neid nimetetaks eõiguse üldaktideks
Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositsiooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. Juriidiline fakt on elulised asjaolud, millele viidatakse õigusnormis ja mille esinemine toob endaga kaasa õigusliku tagajärje. (ehk: asjaolud, millega seadusandja seostab õigussuhete tekkimise, muutumise ja lõppemise). Õiguse subjekt jaguneb kaheks põhirühmaks üksikisikud (kodanikud, kodakondsuseta isikud, välismaalased) ning organisatsioonid (riik, riigiorganid, riiklikud majanduslikud ettevõtted, eraettevõtted ning mitmesugused äriühingud). Tsiviilõiguses võivad üksikisikud esineda füüsilise isikuna ja organisatsioonid juriidilise isikuna (selline jaotus kehtib ainult varalise suhte puhul). Õiguse objekt. Objekt üldfilosoofilises tähenduses on nähtus, millele on suunatud tegevus. Millele on suunatud õigussuhe? Õigussuhte objektiks on kõik need esemed,
käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Toimub keelavate ja kohustavate normide täitmine. 2) õigusnormide kasutamine- seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivsete õiguste teostamine õigussuhtes. Realiseeritakse õigusnorme, mis annavad isikule mingi õiguse teataval viisil käituda. 3) õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine- selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. Õiguse rakendamise protsess: 1) asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs (mis ja kuidas toimus) - kontrollitakse, kas juhtum seondub mingi õigusnormiga, st kas tal on juriidilise asja tähendus ja kui on, siis mis iseloomuga see on. 2) õigusnormi valik ja analüüs see staadium taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele; määratakse kindlaks rakendatav norm kui õigusnormi rakendamise juriidiline alus.
Põhiseaduse § 84 järgi lõpevad ametisseastumisega Vabariigi Presidendi volitused ja ülesanded kõigis valitavates ja nimetatavates ametites ning ta peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse § 147 lg 3 järgi ei tohi kohtunikud olla peale seaduses ettenähtud juhtude üheski muus valitavas ega nimetavas ametis. 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õigusaktid võivad olla kas normatiivsed või mittenormatiivsed, sõltuvalt neis sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomust, eelkõige aga isikute ringist, keda need õigused ja kohustused hõlmavad. Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid – igal neist oma pädevus sõltuvalt organi kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja kompetentsi ulatusest. Sellest tulenevalt
õiguslikke kohustusi. Niisuguses vormis toimub kohustavate või keelava......... Keelavate normide puhul peab subjekt passiivselt hoiduma keelatud käitumisest. Õigusnormi kasutamine. Seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises. Selle vormis realiseeritakse õigustavad normid - normid, mis annavad inimesele mingisuguse õiguse. Neid õigusi võib aga sageli vormistada juriidiliselt vormistatud tegudena. Subjektideks võivad olla organisatsioonid, üksikisikud, riigiorganid jne. Õigusnormide rakendamine e. kohaldamine. On selline õiguse realiseerimise vorm, kui õiguse teostamisse sekkuvad selleks pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohtud, politsei jne.). Reeglina on need riigiorganid õiguse realiseerija seisukohalt kõrvalisteks subjektideks. Nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse. Õigusnormide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimu alane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel
õiguslikult siduvana. Mõnedes riikides võib rääkida religioossetest allikatest (N: koraan islamiriikides, mõnedest põhiseadusena, mõnedes sellest kõrgemal seisva allikana). Riigiõigusallikana võib käsitleda ka õigusdoktriine (õigusteadlaste töid) ning samuti teatud ulatuses rahvusvahelisi õigusakte. Kohalikel tasanditel võib olla lisaks veel muid õigusakte. Riigiorganid. Selge, et riik kui niisugune ei saa ise tegutseda, otsuseid võtavad vastu ja täidavad riigiorganid. Kuid riik on juriidiline isik ning ta tegutseb oma organite kaudu. Riigiorganid võivad olla ainuisikulised (president) või kollegiaalsed (parlamend, valitsus). Riigiorganite puhul võib eristada põhiseaduslikke institutsioone ja muid riigiorganeid, esimesed on moodustatud vahetult põhiseduse alusel ning sealt on pärit nende volitused, muud organid (ministeeriumid, ametid) mis on moodustatud seaduse alusel saavad oma õigused ja volitused seaduselt ning nende staatus ja pädevus ei ole
nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik arvamus ehk ühiskondlik arvamus inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikkusesse Avalik elu ehk ühiskondlik elu ühiskonna osa, kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja õigusaktid; ühiskondliku elu vastand on eraelu Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine.
Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus Eraõigus- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad. Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus - Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega.
kooskolas õigusnormi nõuetega, täitab oma õigusike kohustusi, ei astu üle õiguslikest keeldudest kujutab subjekti õiguspärast käitumist, mis ei kutsu esile õiguslikke tagajärgi) 2) Õigusnormide kasutamine ( õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teotamises, annava subjektile mingid õigused, käituda teatud viisil) 3) Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine teostavad pädevad riigiorganid, 13. Õiguse rakendamise eeldused ja 4 õiguse rakendamisele esitatavat nõuet Eeldused: 1) kui õigussuhte iseloom on selline et ta ei saa tekkida ima pädeva riigirogani aktita . 2) õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle. 3) kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vajakohaldada sanktsioone. 4 Nõuet: 1. Õiguse rakendamise otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitelvad lahendatavat juhtumit. 2
Õigusõpetuse enesekontrolli küssad Lk 57, pt2 1. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine – inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. 2. Milles esinevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine – inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Probleem lahendatakse selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. See võimaldab arvessevõtta iga isiku või olukorra eripära. Puuduseks: selle probleemi lahenduse leidmiseks tuleb läbitöötada suur hulk situlatsioone. Selle meetodi puhul ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte koristuste korraldamisel. Normatiivne reguleerimine – inimeste käitumine korraldatakse üldiste reeglite abil ja käitumise liikude mudelid või etaloonid, mida kasutata...
ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse- rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus. 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus. Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Käskkiri jõustub selle allakirjutamisest, kui käskkirjas ei ole ette nähtud teisiti.
Riikkondsust kasutakse nendes riikides, kus on monarhia. Monarhil ei ole kodanikke vaid on alamad ja seetõttu kasutatakse riikkondsus. Lisatunnustena riigil veel riigilaenud ja maksud, riiklik sümboolika, riiklikud tähtpäevad jne, kuid põhilised tunnused on kolm. Riigiorganite tunnused(riigiapraat) Riik kui niisugune ei saa ise tegutseda. Otsuseid võtavad vastu ja viivad ellu inimised. Riik on juriidiline isik ja juuridile isik tegutseb oma organite kaudu. Riigiorganid võivad olla ainuisikulised (N: president) või kollegiaalsed) (parlament, valitsus jne). Riigiorganite liigitusi on mitu näiteks moodustamisviisi järgi esiteks valitavad, teiseks määratavad, nimetatavad ja kinnitatavad. Kusjuures need valitavad riigiorganid võivad olla otse valitavad või kaudselt valitavad.(valijameeste kaudu) riigi organeid liigitatakse võimu volituste päritavuse ja mitte päritavuse alusel.(monarhid).
rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. 5. Juriidiline fakt Juriidiline fakt on elulised asjaolud, millele viidatakse õigusnormis ja mille esinemine toob endaga kaasa õigusliku tagajärje. (ehk: asjaolud, millega seadusandja seostab õigussuhete tekkimise, muutumise ja lõppemise). 6. Õiguse subjekt Õiguse subjekt jaguneb kaheks põhirühmaks: üksikisikud (kodanikud, kodakondsuseta isikud, välismaalased) organisatsioonid (riik, riigiorganid, riiklikud majanduslikud ettevõtted, eraettevõtted ning mitmesugused äriühingud). Tsiviilõiguses võivad üksikisikud esineda füüsilise isikuna ja organisatsioonid juriidilise isikuna (selline jaotus kehtib ainult varalise suhte puhul). 7. Õiguse objekt Objekt üldfilosoofilises tähenduses on nähtus, millele on suunatud tegevus. Millele on suunatud õigussuhe? Õigussuhte objektiks on kõik need esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on
Kohustavate normide puhul peab subjekt sooritama aktiivseid tegusid, nt esitama nõuetekohaselt ja õigeaegselt tuludeklaratsiooni. Õigusnormide kasutamine Õigusnormide kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivsete õiguste teostamine õigussuhtes. Selles vormis realiseeritakse õigusnorme, mis annavad isikule mingi õiguse teataval viisil käituda, nt töölepingulises suhtes töötasu saamine. Õigusnorme rakendavad riigiorganid, kes on varustatud võimualaste funktsioonide teostamiseks vajaliku pädevuse ehk kompetentsiga. Iga riigiorgan rakendab õigusnorme oma kompetentsi piires, mis on seadusega ära määratud. Põhiraskus õiguse rakendamisel langeb täidesaatva riigivõimu organitele - Vabariigi Valitsus koos allasutustega, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid jne - ning kohtule. Õiguse rakendamise protsess:
Õigusnormide kasutamine Õigusnormide kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivsete õiguste teostamine õigussuhtes. Selles vormis realiseeritakse õigusnorme, mis annavad isikule mingi õiguse teataval viisil käituda, nt töölepingulises suhtes töötasu saamine. Õigusnormide rakendamine Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne). Õiguse realiseerija seisukohalt on need pädevad riigiorganid kõrvalisteks subjektideks, sest nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse. Õiguse rakendamise protsess: asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs (mis ja kuidas toimus) - kontrollitakse, kas juhtum seondub mingi õigusnormiga, st kas tal on juriidilise asja tähendus ja kui on, siis mis iseloomuga see on.
AJALOO LEMINEKUEKSAMIKS 2) Liivimaa Ristisda - Lti Hendriku Liivimaa kroonika 12.-13. saj. toimusid ristisjad Phamaa vabastamiseks 1240ndaks aastaks oli Lnemere lunakallas ristitud 1143. a. - rajati Lbecki linn Ristiusku hakkati sdimisega peale suruma alles peale kahe piiskopi Meinhardi ja Bertholdi surma. Peale neid kahte hakkas sjakusega ristiusku peale suruma piiskop Albert aastast 1199. Phjus oli selles, et katolik kirki tahtis oma mjuvimu suurendada ja rtlid tahtsid maad juurde saada ning saksa kaupmehed tahtsid otseteed kaubavahetuseks Venemaale. Piiskop Albert - 1201. a. rajas Riia linna 1202. a. rajas sinna Mgavendade ordu. 1208. a. - Ristisdijad judsid Eesti aladele, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakondi. Eestlased kaitsid siis ennast vapralt ja korraldasid vasturetki ja rnnakuid liivlaste ning latgalite aladele. 1210. a. - Eestlaste viduga lppenud mera lahing. 1212. - 1215. a. - Slmiti kolmek...
rohkem, taasiseseisvumise ajal oli palju venestatud piirkondi. 5. Iseseisvumise ajal olid olemas rahvusväeosad, aga polnud riigiorganeid mis tulid luua; taasiseseisvumise ajal polnud väeosasid, aga olid olemas riigiorganid ja inimesed mida sai kohe kasutama hakkata, et oma valitsus luua.
See oli 15./28. novembril 1917. 28. november on Eesti rahvusklikus elus väga olulise tähtsusega – see päev on Eesti riikliku iseseisvuse päev. Alates 1917. a. 28. novembrist maa kogukondlikku iseseisvust asendab riiklik iseseisvus, sest siis loodi Eesti rahvusriiklusele normatiivne alus. Selleks ongi Maanõukogu 28. novembri akt, mis on esimene Eesti riigiakt ja ühtlasi Eesti riigi esimene eelkonstitutsioon. 28. novembri eelkonstitutsioon konstrueeris kõrgemad riigiorganid, sättis kõrgemate organite võimuvahekorra ning määras kindlaks kõrgema võimu käsitsemise alused. See esimene põhiseaduslik akt oli ühtlasi kõrgematele riiklikkudele organitele tuleviku töökavaks. 28. 6 novembri aktiga põhjustatud muudatused senises õiguslikus korras sisaldusid selles, et endised kõrgemad kogukondlikud organid – Maanõukogu ja Maavalitsus – varustati
Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus Eraõigus- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus - Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega.
Kohtuniku ametiriietus on määratud määrusega. Tõlgendusvõtete järgi: · Grammatiline e keeleline kuritegu on õigusvastane tegu, mis on karistusseadustikus määratletud ja karistatav. · Süstemaatilis-loogiline uuritakse normide vastuvõtmise asjal, mis olud,tingimused siis kehtisid · Ajalooline · Teleoloogiline e eesmärgipärane uuritakse, mis eesmärgil on õigusakt tehtud. Juriidilise tähenduse järgi: 1.Ametlik sellega tegelevad riigiorganid,-seletuskiri mida teg.selle muudatusega on tahetud teha. a) Normatiivne b) Kasuaalne 2.Mitteametlik -igaüks võib ise tõlgendada. 15.ÕIGUSSUHE JA LIIGID Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe,millest osavõtjad on teineteisega seotud subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega. Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: · aktiivsed õigussuhted · passiivsed õigussuhted
Huviteooria avaliku ja eraõiguse eristamisel- avalik õigus on see, mis on seotud riigi huvidega, eraõigus see, mis on seotud üksikisiku kasuga. Subjektiteooria eraõiguses on õiguse subjektid üksteisega võrdses seisundis, avalikus õiguses üksteisele allutatud. 1. Õigusakti mõiste. Õigusakti liigid. Õigusaktide hierarhia. Õigusakt on eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel kehtestavad riigiorganid vastavalt oma pädevusele ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad peale kohustusi. Sõltuvalt isikute ringist, keda need õigused ja kohustused hõlmavad, liigitatakse õigusaktid üldaktideks ehk õigustloovateks aktideks ja üksikaktideks. Üldakt ehk õigustloov akt Üldakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ja kehtib laiale ja täpselt piiritlemata isikute ringile. Nt
maavanem). Oma kompetentsi ulatuse järgi eristatakse üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganeid. Üldkompetentsiga haldusorganit iseloomustab tema pädevuse suur ulatus (nt Vabariigi Valitsus). Erikompetentsiga haldusorganid (nt ministeerium, amet) juhivad vaid mõnda üksikut riigijuhtimise valdkonda. Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse esmaseid ja teiseseid (tuletatud) riigiorganeid. Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas kui suverään, need organid on riigiaparaadi poliitliseks aluseks, sest nad väljendavad kõige täielikumalt rahva suveräänsust. Eestis on esmaseks riigiorganiks ainult Riigikogu. Teisesed riigiorganid sõltuvad oma kujundusviisilt ja volituselt esimestest. Moodustamisviisi järgi eristatakse valitavaid ja mittevalitavaid riigiorganeid. Valitav riigiorgan moodusatakse valimiste tulemusel. Mittevalitavad riigiorganid saavad oma volitused nimetamise või määramise teel
Karistuse kergendamine ja kohaldamine alla alammäära. Karistuse asendamine üldkasuliku tööga. Karistusest tingimisi vabastamine. Käitumiskontroll. Mittekaristuslikud mõjutusvahendid. Konfiskeerimine. Psühhiaatriline ravi. Alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid. Süütegude menetlemise üldised õigusliku põhimõtted. Kuritegude menetlemise süsteem. Kuritegude kohtueelne ja kohtulik uurimine. Väärtegude menetlemine. Väärtegusid menetlevad riigiorganid. Menetlemise tähtajad. Süüteokoosseisude sätestamine karistusseadustikus.
toimub poliitiline võitlus ning poliitiliste otsuste tegemine. Parlamendi funktsioonid: seadusandlik funktsioon (seaduste vastuvõtmine) kontrollifunktsioon (kontrolli teostamine teiste riigiorganite tegevuse üle) valimisfunktsioon (teiste ametikandjate ametisse määramine) avalikustamisfunktsioon (olulisemate otsuste tegemine avaliku poliitilise diskussiooni järel) Riigikogu pädevuses on küsimused, mida teised riigiorganid lahendada ei saa, nt. rahvahääletuse korraldamine, riigi ja ühiskonna jaoks olulised küsimused. Riigikogu valimised on vabad, üldised, ühetaolised, otsesed, salajased ning toimuvad proportsionaalsuse printsiibi alusel. 1) Vabad valimised-osalemine ja valiku tegemine on vabatahtlik. Vabade valimiste põhimõttega on vastuolus valimiskampaaniad, kui riigi ametiisikud mõjutavad rahaliste, pettuste ja muude vahenditega avalikkust otsuste tegemisel
ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Nimeta 3 õigusharu mis kuuluvad eraõigusesse ja 3 avalikku õigusesse (uuri õigsust)Eraõigusesse- tsiviilõigus, majandusõigus, haldusõigus Avalikku õigusesse- , riigiõigus, karistusõigus, protsessiõigus 6. Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus- Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). (Põhiseadus,Konstitutsioonilised seadused,lihtseadused) Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega.
I osa Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusaktid II osa Välislepingud III osa Riigikohtu lahendid IV osa RT lisa, Eest Panga Presidendi seadused 13. Õigussuhe ja selle elemendid Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Õigussuhte subjektid Õigussuhtes osalevad inimesed, organisatsioonid, riigiorganid ja riik. Tingimuseks on õigussubjektsus ehk võime osaleda õigussuhtes. Õigussuhte objekt Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte jaoks esinevad hüvena. 14. Juriidiline fakt ja selle liigid Juriidiline fakt asjaolud, mille puhul õigusakt kuulub rakendamisele. Jaguneb: 1. sündmused 2. teod (tegevus või tegevusetus) õiguspärased teod a) tehingud b) muud õigustoimingud õigusvastased teod a) tahtlik b) ettevaatamatu 15
· Agronoomide · Meierite · Ametnikkude · Rohuteadlaste · Insenerikoda · Tööliskoda · Kalandus · Õpetajate koda · Kodumajandus · Ühistegevuskoda 11. Kultuurautonoomia Rahvusvähemuse õigus omavalitsuslikuks kultuuritegevuseks, ilma et riigiorganid sellesse sekkuksid. 12. Kultuurkapital Eesti riiklik fond, millest määratakse toetusi kultuuri- ja kunstitegelastele. Nõukogude aeg (1940/44-1990) 1. Riigivõim ja -valitsus konstitutsiooni järgi · Kõrgeim võim EKP (NLKP) I sekretär · Riigivõimuorgan ENSV ülemnõukogu ja selle presiidium, esimees oli formaalne riigipea (1940-1992) · Valitsusorgan ENSV Rahvakomissaride nõukogu 1940-46, pärast 1946 ministrite nõukogu (+ plaanikomitee)
selle pädevuse hulka ei kuulu, pole õigust täita. Äriõigus tegeleb äriühingute alustamise, juhtimise ja lõpetamisega ja tsiviilõigus reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Unitaristlik lähenemine on see, et tsiviilõigus=äriõigus, ja nad on eristatud ainult praktilistel kaalutlustel, dualistide jaoks on nad aga kindlasti kaks erinevat asja. Õigussuhte subjektid- õigussuhtes osalevad inimesed, organisatsioonid, riigiorganid ja riik. Tingimuseks on õigussubjektsus ehk võime osaleda õigussuhtes. Õigussubjektsus kujutab endast isikute võimet olla osavõtjaks õigusuhtest, juriidiliste õiguste ja kohustuste kandjaks. Üksikisikud võivad olla subjektiks kõigis õigusharudes välja arvatud rahvusvahelises õiguses. Üksikisiku õigussubjektsust iseloomustavad isiku õigusvõime ja teovõime. Õigussubjektsus eeldab subjekti võimet kanda iseseisvat juriidilist vastutust
sotsiaalmajanduslik ehk majanduslik-organisatoorne funkts ja kultuurilis-kasvatuslik funkts.2.Välisfunktsioonid riigi kaitsefunkts, vastastikuse koostöö ja abistamise funkts, millest tõstetakse vahel esileülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funkts ning maailmamajanduse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funkts. Need funkts näitavad riigi iseloomu: rahuarmastaja või agressiivne riik 7. Riigiorganid ja nende liigitus.- on riigiaparaadi strukutturn element, selle funktsionaalne osa. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus. Riigiorganid:a)On riigivõimualased volitused, teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu.b)On õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon (N: riigikontrollil riigi vara kasutamise ja säilitamise kontroll;
Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused. Kodanike osalemine avalikus elus. Demokraatia põhimõtted ja säilimise tugisambad. Kodanikuühiskond. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Huvi- ja survegrupid. Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted
eest; · Poliitika on humaanne , see tähendab , et seab esikohale inimese huvid ning tagab ühiskonnaliikmete inimväärse elu · Poliitika ajamisel arvestakse ka vähemuste huve. Mittedemokraatia peamiseks tunnuseks on võimulolijate hoolimatu suhtumine rahvasse ja seadustesse. Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik ehk totalitarism valitsemisvorm, mille puhul kogu võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale, kes püüab ellu viia täielikku kontrolli ühiskonna ja selle liikmete suhtes. Reziim mida iseloomustab diktatuur Siirderiik üleminekuriik , kus viiakse ellu demokraatlikke reforme, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud. Siirdeperiood periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujundamine
sotsiaalmajanduslik ehk majanduslik-organisatoorne funkts ja kultuurilis-kasvatuslik funkts.2.Välisfunktsioonid riigi kaitsefunkts, vastastikuse koostöö ja abistamise funkts, millest tõstetakse vahel esileülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funkts ning maailmamajanduse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funkts. Need funkts näitavad riigi iseloomu: rahuarmastaja või agressiivne riik 7. Riigiorganid ja nende liigitus.- on riigiaparaadi strukutturn element, selle funktsionaalne osa. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus. Riigiorganid:a)On riigivõimualased volitused, teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu.b)On õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon (N: riigikontrollil riigi vara kasutamise ja säilitamise kontroll;
Selles vormis toimub kohustavate või keelavate normide täitmine. Õigusnormide kasutamine – õigussubjekt aktiivselt teostab oma õigusi. Selles vormis toimub õigustavate normide realiseerimine. Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine 2) Õiguse rakendamise olemus. Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. Õiguse rakendamise vajadus tekib: Kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle Kui tegu on õigusrikkumisega ja on vaja kohaldada sanktsioone Oma sisult seisneb õiguse rakndamine individuaalse õigusakti andmises, millega isiku õiguslikku seisundit muudetakse. 3) Õigusloome organisatsioon ja korraldus.
4) Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Karistusõiguse normid ja instituudid määravad kindlaks kuriteod ja väärteod ning näevad ette karistused ja muud mõjutusvahendid, mida võib kohaldada neid tegusid toimepannud inimeste suhtes. Seega näitab karistusõigus ära keelatud teod ja ka selle, kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijate suhtes käituma. Karistusõiguse kõige üldisemad põihmõtted sisalduvad põhiseaduses. Karistusõiguse normid on sätestatud karistusseadustikus, karistusõigus kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. 5) Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Selle normid määravad riigiorganite ja protsessiosaliste
Üheks selliseks riigiks on ka Eesti Vabariik, kelle põhiseaduse § 3 näeb ette, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. § 123 sätestab, et kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. 4. ÕIGUSE ALLIKAD 4.1. Õigusakti mõiste ja liigid Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid ja vormid, millede vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele teatud õigusi ja panevad neile teatud kohustusi. Lähtuvalt nendest õigustest ja kohustustest, eelkõige aga isikute ringist, kellele need kuuluvad, jagunevad õigusaktid kahe suurde rühma: 1. normatiivsed õigusaktid ehk üldaktid on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, seega siis õigusnormide loomisele. Ja need normid sisaldavad endas üldkohustuslikke käitumisreegleid
a Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Vätimaks sõda kirjutatigi 28.septebril alla baasidelepingule. 1940.aastal nõudis Venemaa Balti riikide valitsuste väljavahetamist. Punaarmee okupeeris Eesti 17.juunil. 6.augustil 1940 võeti ENSV vastu NSV Liidu koosseisu. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused ning loodi uued kõrgemad riigiorganid. Riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlik partei oli ainus lubatud erakond. Käivitati ulatuslikud repressioonid, 1941.a 14.juunil toimus massiküüditamine. Suleti ajakirju-ajalehti, hävitati mälestussambaid. Kõik eraettevõtted natsionaliseeriti ehk riigistati. Nõukogude okupatsioonist pääseti tänu Saksa vägede rünnakule, neid aitasid ka metsavennad. Sakslased moodustasid Eestist kindralkomissariaat, mille üle valitses sakslastest koosnev tsiviilvalitsus
fasism Itaalia näitel, natsionaalsotsialism Saksamaa näitel,kommunism Venemaa/NSV Liidu näitel Itaalia- juhiks sai Benito Mussolini, fasistlik liikumine. Lubas taastada riigis korra ning muuta Itaalisa sama võimsaks, kui oli olnud Rooma Impeerium. Saksamaa-Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölispartei (NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler. Demokraatlike institutsioonide ning vabaduste kaotamist ning nende asemele tuli riiklik meelsusjärelevalve. Riigiorganid asendati keskvõimu määratud juhtidega. Majandus võeti riigi kontrolli alla ja seda hakati juhtima nelja-aasta plaanide kohaselt. Rassilise puhtuse tagamine1935 piirati oluliselt juutide kodanikuõigusi, paljud olid sunnitud Sks põgenema NSVL- 1922 aastal. Diktaator Jossif Stalin. Eesmärgiks maailma vallutamine. Stalin korraldas ulatusliku relvastusprogrammi ja ass Punaarmeed ette valmistama pealetungisõjaks.
kõrvaldatud riigiasjade ajamisest. Kõrgemad esindusorganid puuduvad või on allutatud täitevvõimule (totalitaarne, autoritaarne, politseiline, türannia, diktatuur). 15. Riigi valitsemise ja korralduse vormid: Valitsemis vormid: 1) Monarhistlik - kõrgem riigivõim absoluutselt või piiratult ühe isiku käes. Omandab riigivõimu pärimise või valimise teel. Juriidiliselt vastutamatu. 2) Vabariiklik - kõrgemad riigiorganid valitakse, võimu ei pärandata. Kehtib kollegiaalsuse põhimõte. Kõrgem riigivõim rahval, lähtub rahvast. Teostab vahetult või vahendusel riigivõimu. Riiklik korralduse vorm - territoriaalne jaotus: 1) Lihtriigid e. unitaarriigid - haldusterritoriaalsetel üksustel ei ole iseseisva riikluse tunnuseid. Territoorium jaguneb haldusterritoriaalsel põhimõttel. 2) Liitriigid e. föderatsioonid - üksikute riikide ühendused. Ühenduste osadel
Seetõttu kuulub võimude lahususe juurde formaalse tunnusena nende võimude tasakaalustamise mehhanismide olemasolu, need aga ei tohi kuidagi tähendada sekkumist teise riigivõimu sisulisse töösse. Riigvõim on üks tervik, aga seal sees on erinevad tööd. Peab olema ülesehitatud võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt. Seadustest kinnipidamine ja täidesaatva võimu seaduslikkus. Tunnus, mis iseloomustab võimu tema formaalsest küljest. Täidesaatvad riigiorganid võivad toimetada ainult siis, kui neil on selleks vastav õigus. Seadustest kinnipidamisel on aga õigusriigis laiem tähendus. Kõik riigiorganid peavad loodud õiguseeskirjadest ise kinni pidama. Just see, milline on riigiorganite tegevuse suhe selle tegevuse õiguslikesse alustesse näitab õigusriigi olemasolu või selle puudumist. Korraline õigustee peab olema avatud ka riigi enda vastu menetlemiseks. Seadusandja peab oma töödes-tegemistes tunnetama põhiseadust
nõuetekohaselt ja õigeaegselt tuludeklaratsiooni. Õigusnormide kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivsete õiguste teostamine õigussuhtes. Selles vormis realiseeritakse õigusnorme, mis annavad isikule mingi õiguse teataval viisil käituda, nt töölepingulises suhtes töötasu saamine. Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne). Õiguse realiseerija seisukohalt on need pädevad riigiorganid kõrvalisteks subjektideks, sest nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse. Õiguse rakendamise protsess: 3 asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs (mis ja kuidas toimus) - kontrollitakse, kas juhtum seondub mingi õigusnormiga, st kas tal on juriidilise asja
Strandmann) (K.Päts) ( A.Rei ) · Asunike Koondis · Eesti Rahvaerakond · Eesti Kommunistlik (O.Tief), eraldus (J. Tõnisson) Partei ( J.Anvelt) 1923 Tööerakonnaks 8. Hitleri-Saksamaa (Hitleri ambitsioonid riigi laiendamiseks, holokaust, Hitleri edukuse/ebaedukuse põhjused) Hitleri võimuletulek tähendas dem. Institutsiooniude ja vabaduse kaotust. Riigiorganid asendati keskvõimu määratud juhtidega. Majandus riigi kontrolli all, juhitakse nelja-aasta plaanide kaudu. Riigi ülesandeks sai ka rassilise puhtuse tagamine, milleks kehtestati hulk inimeste eraelu kontrollivais seadusi. Aktiivne juutide tagakiusamine. 1935. Aasta seadusega piirati oluliselt juutide poliitilisi, majanduslikke ja kodanikuõigusi. Paljud põgenesid. Riigis toimuvat kontrollisid julgeolekuamet ja güürerile alluvad relvastatud rühmitused. Hitleri
Kordamisküsimused “Rahanduse alused” 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Kasumit on võimalik teenida ka raamatupidamislikult, kuid ettevõtte väärtus kasvab peamiselt siis kui ta tulevikus teenib või vähemalt oodatakse teenivat rohkem vaba raha (free cash flow). Kasumisse on sisse arvestatud amortisatsioon, rahavood seda aga ei arvesta, lisaks on võimalik arvestada varusid erinevalt. Seega erinevad raamatupidamissüsteemid võimaldavad kasumi tulemust mõjutada. Kasum on leitud mineviku põhjal, rahavood peegeldavad ka tulevikuootusi. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide „omakapitalil puudub kulu“ Raamatupidamisarvestu...
diskontomäär, mis võrdsustab kõik võlakirjalt investorile laekuvad maksed hetke võlakirja turuväärtusega. Ehk siis mis hind kupongvõlakirjal kuni kustutustähtajani on. 13. Millised on peamised finantsaruannete huvigrupid ning mis on nende poolt oodatava info eripärad? 1. Investeerijad (aktsionärid) 2. Laenuandjad, võlakirjade omanikud 3. Analüütikud, konsultandid, ajakirjanikud 4. Advokaadid ja hagejad 5. Hankijad ja kreeditorid 6. Riigiorganid (n MTA) 7. Avalikkus 8. Ettevõtte juhtkond 9. Ettevõtte töötajad Kõigil on erinevad huvid. Nt tarnijaid ja konkurente huvitab, kui edukas on ettevõtte. Kliente huvitab kui usaldusväärne partner see firma oleks. Kõik grupid ei vaja ühtset informatsiooni, vaid neid võib eristada erihuvide kaudu. 14. Teate bilansi ning kasumiaruande põhilist loogikat. Teate olulisi kirjeid ning nende sisu (a
Lähimusprintsiip: heaolu tagamises aitab lähim tasand, esimesena perekond, selle puudumisel aga nt KOV jne 6. Mida tähendab lähimusprintsiip? Lähimusprintsiip: heaolu tagamises aitab lähim tasand, esimesena perekond, selle puudumisel aga nt KOV jne 7. Mis on sotsiaalõigused ja nende omadused (kolm tunnust oma valikul)? Heaoluriik=sotsiaalsed õigused(R.Kattel) Omadused: ei ole seotud kodakondsuse ja inimsetega (staatus, vajadus, olukord); täiendav kulu riigile; mitmed riigiorganid kindlustavad; Raskendavad ressursside ümberjagamist. Marshall: tsiviilõigused (vabadus, eraelu), Poliitilised õigused (valimised), Sotsiaalsed õigused (ei ole seotud kodakondsuse ja inimestega, nt ka hallipassi omanik saab pensioni, võivad tekkida olukorraga, nt laps jääb haigeks) 8. Milles seisnevad Clarki arvates heaoluriigi uurimise väljakutsed? 1. Sisseränne, rahvus, rahvas, multikultuursus kes on kes ?kas vaatame rahvusriiki(ainult eestlased) või sotsiaalriiki 2
1. Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille p...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
