Saksa Liitvabariik Referaat Koostas: Kätlin Tops Juhendas : õp. Lembit Alamets VanaVarinurme 2012 Riigiorganid Saksamaa Liitvabariigi eesotsas on liidupresident (alates 1999. aasta juulist Johannes Rau), kes valitakse ja vannutatakse ametisse Liidupäeva ja liidumaade valitsuste esindajatest koosneva Liidunõukogu ühise kvoorumi Liidukoosoleku poolt viieks aastaks. Presidendi täidesaatev võim on siiski väga piiratud, kuid rahva seas lugupeetuna mõjutab president vahekohtuniku rollis ka päevapoliitikat. Tähtis on presidendi osa valitsuse
HALDUSÕIGUSE KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Mida tähendab avalik haldus ja kuidas avalik haldus jaguneb? Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega, mida teostatakse vahetult riigi ametiasutuste poolt või ka kaudselt avalik õiguslikud korporatsioonid, sihtasutused jne. 2. Millised riigiorganid teostavad avalikku haldust vahetult? Riigiorganid teostavad avalikku haldust vahetult otsese riigihalduse puhul. Nendeks on ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, maavanemad ning õiguslikult mitteiseseisvad asutused nagu riigikoolid, riigihaiglad, riigimuuseumid jm. 3. Ava haldusorgani tähendus ja nimeta riigi keskhaldusorganeid. Haldusorgan vastav asutus, kogu või isik, kellel on pädevus mingit haldusülesannet täita ja selle raames otsuseid teha. Kes on konkreetne haldusorgan, kes vastavaid
Monarh on riigipea, tal on esindusfunktsioon, on pigem riigi järjepidevuse ja ühtsuse sümbol kui võimu tegelik teostaja. Valitsus töötab monarhist sõltumatult, vastutades oma töös parlamendi ees ja tal peab olema parlamendi usaldus. Nt Hispaania, Belgia, Holland, Taani, Rootsi, Norra, Suurbritannia. Vabariik on riigikord, kus kõigil täisealistel kodanikel on poliitilised õigused ja juurdepääs riigivõimu teostamisele. Kõrgeimad riigiorganid täidetakse valimiste teel tegu on esindusdemokraatiaga. Tänapäeval on vabariik levinuim riigivorm. Jaguneb presidentaalseks ja parlamentaarseks vabariigiks vastavalt sellele, kas olulisem roll on presidendil või parlamendil. 1) Presidentaalne vabariik. Võimude lahususe põhimõte peab selle puhul kõige rohkem paika. President on valitsusjuht e täitevvõimu juht ja riigipea, president ja parlament valitakse teineteisest sõltumatult rahva poolt
saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus. Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama
vastastikuse koostöö ja abistamise funktsioon, millest mõnikord isegi tõstetatakse iseseisvate funktsioonidena esile ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsiooni ning maailmajandusse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funktsiooni. Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides. Riik teostab oma funktsioone riigiaparaadi kaudu. 7. Riigiorganid ja nende liigitus. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus, sest tema tegevuse sisu, ülesehituse põhimõtted, isikuline koosseis, tegevuse meetodid ja vormid on ühelt poolt määratud riigi funktsioonide teostamise vajadustega, teiselt poolt aga väljendavad selle riigi olemuslikke iseloomujooni. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa.
Siit järeldub, et Eesti võim ei olnud enam Eestlaste kontrooli all ja Eesti seisis valikute ees. Riigikogu valis liituda NSV Liiduga ja 1940. aastal võeti Eesti vastu NSV Liidu koosseisu. Ma arvan, et kõige rohkem sai kannatada Eesti sellega, et nüüd olid siin Venemaa kord ja seadused, mida juhiti kuskilt kaugelt tundmata reaalset olukorda ja vajadusi.. Kui Venemaa meelne Riigikogu Eestis võimule sai, ajasid nad laiali kõik suuremad endised riigiorganid ja lõid uued venemeelsed riigiorganid. Eesti ei oleks saanud ära hoida Venemaa okupeerimist, sest Venemaa oli liiga suur väikse Eesti vastu. Eesti oli kaotanud omariikluse salajase pakti tagajärjel. 1944. aastal tulid Eestisse Saksa väed ja okupeerisid Eesti ilma vaevata. Saksamaa ainult asendas Nõukogude okupatsiooni Natsliku okupatsiooniga. Moodustati uus Valitsus ja seda pandi juhtima ainult sakslased. Loodi ka Eesti Omavalitsus, kuhu etteotsa pandi Hjalmar Mäe. Ma arvan, et kui sakslased tulid, tärkas Eestis uus lootus,
Riigiorganil on kindle summa, mis saadakse riigieelarvest oma ülesannete täitmiseks või realiseerimiseks ja töökorraldamiseks. Riigiorganite koosseisu kuuluvad füüsilised isikud, kes on riigi ehk avalikus teenistuses ehk avaliku teenistuse õigussuhetes riigiorganiga, omades spetsiifilisi õigusi, kohustusi ja vastutust. Riigiorganeid liigitatakse Põhiliigituseks on riigiorganite kolomikliigitus: Seadusandlikud riigiorganid (parlament) Täitev-korraldavad riigiorganid (ministeeriumid, valitsus, inspektsioonid jne) Kohtuorganid Säärane liigitus vastab võimude lahususe põhimõttele, st seadusandil, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema lahutatud. Kasutatakse ka nn nelikliigitust: Riigivõimu esindusorganid Riigipea Täidesaatva riigivõimu organid Justiitsorganid (kohtud, kinnipidamis/karistus asutused jne) Moodustamis viisi järgi jaotatakse riigiorganid:
6. Riigi funktsioonid Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Riigi funktsioonid liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks. Sisefunktsioonid: riigivõimu säilitamine ja kindlustamine, õiguskorra tagamine, sotsiaalmajanduslik funktisoon, kultuuriline funktsioon. Välisfunktsioon: Kaitse, vastastikune koostöö ja abistamine. 7. Riigiorganid ja nende liigitus Riigiorgan on riigiaparaadi element ehk struktuurne osa, millel on kindel ülesanne ja pädevus realiseerimiseks. Riigiorganiteks on: · Seadusandlikud riigiorganid (parlament) · Täitev-korraldavad riigiorganid (ministeeriumid, valitsus, inspektsioonid jne) · Kohtuorganid 8. Riigivalitsemise vormid Riigivalitsemise vormi all mõeldakse riigivõimu seesmist hierarhiat, st kõrgemate organite
Kõik õigusspetsiifilised tunnused tulenevad tema suhtest õigusnormiga. Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Selle pinnal võime anda õigussuhte määratluse: õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti juriidiliste õiguste ja kohustuste olema. Õigussuhte subjektid Teatavatel juhtudel võivad õigussuhte subjektid olla ka organisatsioonid, riigiorganid ja isegi Riik tervikuna. Õigussuhte poolteks (osavõtjateks) peavad olema niisugused subjektid, kes omavad õigussubjektsust e. kellel on vastav võime õigussuhtes osaleda. Juriidilised isikud Juriidilisene isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidilisel isikul oli kolm tunnust (TS. koodeks, &25): 1. Omama eraldatud vara 2. Võivad oma nimel omandada varalisi ja isiklikke mittevaralisi õigusi 3. Võivad olla hagejateks ja kostjateks kohtus ja vahekohtus
üheks suhte pooleks on riik, mida iseloomustab oma vaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit. 6.Mis on õigusakt? Mis on üldakt ja üksikakt, milles seisneb nende erinevus? Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Üldakt ehk normatiivakt(e õigustloov akt) on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab ühiskondlikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi.
see kahjuks ei rõõmusta paljusid Eesti inimesi, kelle majanduslik toimetulek on kehv. Majandus peab kasvama, kuid sellest peavad kasu saama kõik Eesti elanikud. President rõhutab, et iga Eesti elanik peab võtma enda mureks riigi heaoli. Minu arvamuse kohaselt on president oma kõnes korduvalt rõhutanud, et meil tuleb luua oma riigis järgnevate aastate jooksul toimiv süsteem, sest muidu kordub ajalugu. Lähtudes presidendi mõtetest peaksime tooma riigiorganid kodanikele lähemale. Valimistel peaks kodanikud lähtuma kaugematest eesmärkidest mitte odavast populismist nii nimetatud ´´ tasuta ühistransport´´ . Samas president ei pooldanud rahvahääletusi, mis sageli ei vii mõistlikutele otsustele. Kõnes on president välja toonud mitmeid Eestis välja mõeldud E- teenuseid ja ka skype, mis kinnitab et me suudame Eestis teha jätku suutlikuid asju. President tegi ettepaneku sajandaks aastapäevaks luua nn
funktsioon, millest mõnikord isegi tõstetatakse iseseisvate funktsioonidena esile ülemaailmse rahu ja korra kindlustamine ning maailmajandusse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamine. Sisefunktsioonid on omased kõikidele riikidele. Välisfunktsioonid iseloomustavad riiki kui rahvusvahelise suhtlemise subjekti ja eelkõige näitavad, kas tegu on rahuarmastava või agressiivse riigiga. Riik teostab oma funktsioone riigiaparaadi kaudu. 7. Riigiorganid ja nende liigitus Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganil on järgmised olulisemad tunnused: riigiorganil on riigivõimualased volitused, ta teostab riigi monopoolsed pädevust, riigivõimu riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon
Milliseid ümberkorraldusi tegi Eestis nõukogude võim? Likvideeriti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused, kehtestati Nõukogude konstitutsioon ja seadused, loodi kõrgemad riigiorganid. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ning kommunistlikust parteist sai ainus lubatud poliitiline erakond, mille kätte koondus kogu ük juhtimine. käivitati repressioonid. Vangistati või hukati vanad pässid ja hakati vangistama inimesi kõigis rahvakihtides .Millal toimus Eesti ja saksa okupatsioon?NKO (17juuli 1940-juuli 1941) (sept 1944-20aug 1991) SO (juuli 1941-sept 1944). Millal püüdsid Eestlased oma iseseisvust taastada? 18.sept 1944.
juunil 1940. aastal. · Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis "töörahva revolutsiooni" ja seadis ametisse endale kuuleka "rahvavalitsuse". · Järgnesid Riigivolikogu uue koosseisu ,valimised", kusjuures "valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim : Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid, mil puudus tegelik võim ning nende ülesandeks oli täita Moskva korraldusi. · Käivitati ulatuslikud repressioonid, mis tipnesid 1941. aasta 14. juuni massiküüditamisega. · Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. Sõjategevus 1941. aastal · 22. juunil 1941 puhkes Vene-Saksa sõda ning kaks nädalat hiljem jõudsid Saksa eelväed Eestisse. ·
· Hitler lubas tühistada Versailles' rahu · Tuua maa välja majanduskriisist · Natsides nähti jõudu, kes suudavad ära hoida kommunistide võimuletulekut · Kommunistid ja sotsialistid ei teinud koostööd Hitleri Saksamaa Sisepoliitika · 1933 nimetatakse Hitler Saksamaa kantseleriks · Keelati kommunistide tegevus, keda süüdistati Riigipäevahoone süütamises · Kehtestati üheparteisüsteem · Kaotati demokraatlikud vabadused · Riigiorganid asendati natside poolt määratud juhtidega · Kehtestati meelsuskontroll · ,,Pikkade nugade öö"- 1934 a E.Röhmi ja teiste tähtsamate Saksmamaa juhtide tapmine · 1935 piirati juutide õigusi, ,,Kristallöö" 1938 teisitimõtlejate jälitamisel Majandus · Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses · Majandus riigi kontrolli alla, nelja-aasta plaanid · Hakati valmistuma sõjaks, eelisarendati sõjatööstust · Likvideeriti tööpuudus
Riigi mõiste. Riigi ülesanded Riik on ühiskonna vajadustest tekkinud avalik-õiguslik organisatsioon. Riigi tunnused on: 1) rahvas 2) territoorium 3) riigiorganid Riik on inimühiskonna kõrgeim arenguaste. Riigi ülesanded: 1) kaitsta rahvast välisohu eest 2) hoida korda riigi sees 3) luua seadusi ja kontrollida nende täitmist 4) osutada ühiskondlikku abi (sh arstiabi, haridus) Heaoluriigis riik jagab tulusid ümber. Riigi tekkimine Inimühiskonna vanus on umbes 5 miljonit aastat. Kaasaegne inimene ilmus u 40 000 aastat tagasi
OVlikku avalikku võimu. Kom Üldkompetentsiga haldusorganid Eri kompetentsiga haldusorganid peten Pädevuse suur ulatus, ühendab ja Juhivad vaid mõnda üksikut riigijuhtimise tsi ulatu suunab halduse kõigi või enamiku valdkonda. Nt ministeerium, amet se harude juhtimist. Nt: riigi järgi keskhaldusorgan (meil Valitsus) Läht Esmased riigiorganid Teisesed ehk tuletatud riigiorganid udes Valib vahetult rahvas kui suverään, Sõltuvad oma kujundamisviisilt ja volitustelt riigio rgani need organid on riigiaparaadi esmastelst. kohas poliitiliseks aluseks, sest nad t ja väljendavad kõige täielikumalt rahva tähen suveräänsust. Neil on määrav osa duses kõigi teiste riigiorganite t riigia moodustamisel. paraa dis
õiguslikult seotud. 2. Võimude lahususe printsiip. Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks: traditsiooniline(seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõimu lahusus) personaalne(üks isik ei või üheaegselt olla mitme võimuharu teenistuses üheaegselt) 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on erilised vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja kohustusi Normatiivakt ehk õigustloov ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, sisaldab käitumisreegleid Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt, annab subjektiivsed õigused ja paneb konkreetsed kohustused subjektile. 4. Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81)
riiki. *Punaarmee okupeeris Eesti 17. Juunil *Mõned päevad hiljem korraldas Moskva töörahva revolutsiooni. *6. August 1940 võeti Eesti NSV Liidu koosseisu. Eestist sai ENSV 2. Nõukogude okupatsiooniperiood 17.juuni 1940-28. august 1941 *Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti. *Kehtestati NK konstitutsioon ja seadused * Loodi uued kõrgemad riigiorganid *Senised riigiametnikud asendati kommunistidega *Kommunistlik partei oli ainuke lubatud partei *Käivitati ulatuslikud repressioonid(repressioon- mahasurumine, karistamine) + natsionaliseeriti kõik eraettevõtted, kultuurielu allutati rangele kontrollile, likvideeriti isetegevuslikke seltse, hävitati mälestussambaid ja raamatuid, suleti ajalehti-ajakirju, katkestati välissidemed, rahareform) 3. 14.juuni 1941 suur massiküüditamine 4
Üldpõhimõtted Mõistlikkuse põhimõte - VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mis samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Lepingu siduvuse põhimõte - VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õigusaktid Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus on normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Õigusaktide püramiid. Õigusaktide püramiid Põhiseadus - riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid.
tegevuse sisu. Riigiaparaat ei ole riigiorganite mehhaaniline süsteem vaid nende organite korrastatud terviklik süsteem, kus täpselt on kindlaks määratud iga riigi organi pädevuse kompetents ja tema õiguslik seisund. Ja loomulikult tema koht terviklikus süsteemis. Iga riigi organ teostab vastavalt oma pädevusele seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element. Põhiliigituseks on riigiorganite kolomikliigitus: Seadusandlikud riigiorganid (parlament) Täitev-korraldavad riigiorganid (ministeeriumid, valitsus, inspektsioonid jne) Kohtuorganid Kasutatakse ka nn nelikliigitust: Riigivõimu esindusorganid Riigipea Täidesaatva riigivõimu organid Justiitsorganid (kohtud, kinnipidamis/karistus asutused jne) 9) Nüüdisaja õiguse mõistmise määratlemisel ei piisa üksnes õigust ja tava eristavate tunnuste esiletoomisest, vaid tuleb lähtuda õiguse sellistest tunnustest, mis eristavad teda
kohtuvõimu lahusus) ja personaalne(üks isik ei või üheaegselt olla mitme võimuharu teenistuses) Seadusandlik võim kuulub parlamendile, täidesaatev valitsusele (ka president kuulub täidesaatva võimu harusse), kohtuvõimu teostavad kohtud. 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on erilised vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja kohustusi Normatiivakt ehk õigustloov ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, sisaldab käitumisreegleid Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt, annab subjektiivsed õigused ja paneb konkreetsed kohustused subjektile. Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud
JÕUSTAMINE kehtestamine JÕUSTUMINE juba kehtiv õigusakt, mida peab järgima Õigusaktide süstematiseerimine Tähendab tegevust, mille eesmärk on korrastada seadusandlust, viia see teatud süsteemi. Inkorporeerimine õigusaktide koondamine ja süstematiseerimine publikatsioonides kronoloogilises, tähestikulises, õigusharude või muus järjestuses. Selle puhul ei muudeta ega täiendata normatiivakte! Inkorporeerimine võib olle kaheliigiline: · Ametlik pädevad riigiorganid · Mitteametlik Kodifitseerimine selle tulemusel tekib uus õigusakt. NB! Muudetakse õigusnorme. · Õiguse realiseerimine: 1) Tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub obektide käitumises 2) Õigusnormide järgimine (kohustavate ja keelavate õigusnormide täitmine) 3) Õigusnormide kasutamine (lubavad) 4) Õigusnormide kohaldamine e. rakendamine kompetentse riigiorgani tegevuse kaudu
Õigusakt. Õiguse realiseerimine. Õiguse tõlgendamine Õigus (objekt mõttes) riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. (Subjekt mõttes) objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes. Nt saada juhiluba, kui eksamid on tehtud, arstitõend olemas jm nõuded täidetud. Õigusakt on eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel kehtestavad riigiorganid vastavalt oma pädevusele ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad peale kohustusi Üldakt õigustloov ,sellega antakse üldnorme (õigusnorme), mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid. Näiteks seadused, määrused, seadlused. Üksikakt õigustrakendav akt, lahendatakse õiguslikus elus üksikjuhtumeid. Üksikaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Nt otsused, korraldused, käskkirjad
Sots näitaja = arstiabi, haridus. 6. Inimarengu indeks . (Millistest näitajatest koosneb, kuhu kuulub Eesti?) ÜRO poolt arvutatav heaolutaseme näitaja, mis arvestab haridustaset, keskmist eluiga ja SKT-d 1 inimese kohta. Eesti on 41. 7. Kuidas jaotatakse majandussüsteeme? Iseloomusta neid. Käsu-, sega-, tava- ja turumajandus. 8. Majandusvabaduse indeks? Millel tugineb? Mitmendal kohal Eesti? Rootsi? Leedu? Arv, mis iseloomustab majanduse vabadust e seda, kui vähe riigiorganid segavad ettevõtluse arengusse. 9. Kuidas jagunevad riigid suuruse järgi? (Näited) majandus, territoriaalne suurus ja sõjaline võimsus. 10. Tuumarelvad. Omavad Hiina, Venemaa, USA, Prantsusmaa jne. Kahtlustatakse: põhja- korea, pakistan, india, iisrael. Loobus: iraan, ukraina. 11. Mida nimetatakse regionaliseerumiseks? Samas regioonis asuvate riikide majandussidemete tihenemine, selle alusel majandusliitude loomine. 12. Kuidas liigitatakse RO? (näited)
jagatakse saadikukohte e. mandaate. aasta järel juunikuus, valitakse 6 eesti Autoritaarne riik-valitsemisvorm, saadikut,Valida ja kandideerida 18 mille puhul riigivõim on ühe isiku aastased. käes, puuduvad tema võimu piiravad Valimiste etapid riigiorganid. 1)valimiste väljakuulutamine-kuulutab Totalitaarne riik-valitsemisvorm, president. mille puhul kogu võim kuulub 2)kandidaatide registreerimine- ainupartei või sõjaväe juhtkonnale, kes erakonnad,üksikkandidaadid. püüab ellu viia täielikku kontrolli 3)Valimiskampaania
Riigi välisfunktsioonidest on kõige olulisemaks riigi kaitsefunktsioon. Tänapäevases globaliseeruvas maailmas on väga suure tähtsusega ka vastastikuse koostöö ja abistamise funktsioon, millest mõnikord isegi tõstetatakse iseseisvate funktsioonidena esile ülemaailmse rahu ja korra kindlustamine ning maailmajandusse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamine. Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides riigiaparaadi kaudu. 7. Riigiorganid ja nende liigitus. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus, sest tema tegevuse sisu, ülesehituse põhimõtted, isikuline koosseis, tegevuse meetodid ja vormid on ühelt poolt määratud riigi funktsioonide teostamise vajadustega, teiselt poolt aga väljendavad selle riigi olemuslikke iseloomujooni. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa.
Kõigis kolmes riigis kehtis üheparteisüsteem. Parteisse pääsesid vaid diktaatorile sobivad isikud. Ebasobivate inimeste vaoshoidmiseks loodi Itaalias salapolitsei, Saksamaal julgeolekuamet ja isilkikult Hitlerile alluvad relvastatud rühmitused, lisaks ka kaitsemalev SS, millele allus salapolitsei Gestapo. Stalin kasutas Nõukogude Liidus oma võimu kindlustamiseks vägivallakampaaniat, mida tuntakse suure terrori all. Selle käigus puhastas ta kõikvõimalikud riigiorganid võimalikest vastastest (algas 1934. aastal), mõrvates neid või saates sunnitöölaagrisse. Selleks loodi sunnitöölaagrite süsteem GULAG, kus vangide tööjõudu kasutati rasketööstuses. Kummaski kolmes riigis ei saanud enam rääkida kodanikevabadustest. Itaalias ulatulikku terrorit ei kasutatud, sest Mussolinil olid head suhted katoliku kirikuga ja intensiivne riiklik propaganda suutis itaallasi oma riigi võimsuses veenda.
kõrgemaid sõjaväe ja politseijuhte, poliitiline tegevus kindralkomissariaat- valitses tsiviilvalitsus selle keelustati, riigiametnikud asendati kommunistidega, üle, eluvaldkondade üle range kontroll, keelustati kommunistlikule parteile kuulus kogu ühiskonna välissuhted, moodustati Eesti Omavalitsus- sakslaste juhtimine. NSVL konstitutsioon ja seadused, riigiorganid korraldamise elluviimiseks- Hjalmar Mäe oli juhiks. uued- Eesti NSV Ülemnõukogu ( parlament), Keelustati igasugune poliitiline tegevus. Esialgu Rahvakomissaaride Nõukogu ( valitsus). arreteeriti kommuniste, pärast teisi. Majandus- kaupadest tuli puudus, majandus-reformid, Enamik Eesti tööstus- ja põllumajandustoodangust natsionaliseerimine ehk riigistati kõik ettevõtted, taludel läks Saksa armee varustamiseks
Ennekõike nähti ette Eestist taanduvate enamlaste võimutsemise kiire lõpetamine ja nende asutuste likvideerimine. Samuti deklareeris valitsusenda neutraalsust Eesti territooriumil toimuvas VeneSaksa sõjas. Ajutise Valitsuse tegevusperiood jäi siiski äärmiselt lühikeseks, sest juba 25. veebruaril jõudsid Tallinna Saksa väed. Saksamaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust ning okupeeris märtsi alguseks kogu maa. Uuesti said Eesti riigiorganid tegutsema hakata alles 1918. aasta novembris. Eesti Vabariigi väljakuulutamise puhul Endla teatri rõdu ette kogunenud rahvamurd. Tartu rahu sõlmimine 02. veebruar 1920 Eesti Vabariigi ülesehitamise seisukohalt oli Tartu rahul kindlasti määrav roll, sest rahuleping Nõukogude Venemaaga võimaldas alustada omariikluse rahulikku ülesehitamist, eriti majanduselu normaliseerimist, sest sõjas olnud said taas oma igapäevatööle asuda.
· Riigiorganil on kindle summa, mis saadakse riigieelarvest oma ülesannete täitmiseks või realiseerimiseks ja töökorraldamiseks. · Riigiorganite koosseisu kuuluvad füüsilised isikud, kes on riigi ehk avalikus teenistuses ehk avaliku teenistuse õigussuhetes riigiorganiga, omades spetsiifilisi õigusi, kohustusi ja vastutust. Riigiorganeid liigitatakse Põhiliigituseks on riigiorganite kolomikliigitus: · Seadusandlikud riigiorganid (parlament) · Täitev-korraldavad riigiorganid (ministeeriumid, valitsus, inspektsioonid jne) · Kohtuorganid Säärane liigitus vastab võimude lahususe põhimõttele, st seadusandil, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema lahutatud. Kasutatakse ka nn nelikliigitust: · Riigivõimu esindusorganid · Riigipea · Täidesaatva riigivõimu organid · Justiitsorganid (kohtud, kinnipidamis/karistus asutused jne) Moodustamis viisi järgi jaotatakse riigiorganid:
1) õigusvõime - riigi poolt tunnustatav isikuvõime omada õigusi ja kohustusi, st olla õiguste ja kohustuste kandja. 2) teovõime - isikuvõime subjektiivsete... õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada 3) deliktvõime - kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise e delikti eest. Kompetents. riigiorganite õiguste ja kohustuste kogum, mis on kirja pandud riigi poolt. Teatavatel juhtudel võivad õigussuhetes osaled organisatsioonid, riigiorganid ja riik tervikuna. esinevad juriidiliste isikutena. juriidilised isikud jaotatakse eraõiguslikeks ja avaõiguslikeks juriidilisteks isikuteks. eraõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud erahuvides ja sellisteks isikuteks on täisühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Õigussuhte objekt. Indiviidile kuulub käitumisvõimalus, mis tuleneb õigussuhetest. Õigussuhte objektiks on
raskemasse olukorda saavutamata. Faistlik liikumine: · Kommunistidele astus itaalias vastu töötuid koondatud Natside võimuletulek: faistide liikumine · Olukord pöörati oma kasuks majanduskriisi ajal, kui · Riigiorganid asendati keskvõimu juhtidega kommunistid üritasid vägivaldselt võimu haarata. · ´´punane katk´´ peatati ´´pruuni katkuga´´ · Majandus võeti riigikontrolli alla, kehtestati 4 aasta plaanid · Natsionalistide partei muutus ülipopiks · Riigi ülesanne oli rassilise puhastuse tagamine
käsitluse kohaselt on riik tekkinud just lepingu alusel, lepinguks on aga riigi põhikord (konstitutsioon), mis leiab oma väljenduse kaasajal põhiseaduses. Inimeste kogum, luues riigi, teostab teatud võimu nimetatud isikute üle üksikult. · Allikas: Eesti Vabariigi Põhiseaduse Ekspertiisikomisjoni lõpparuanne, http://www.just.ee/10726 (24.01.09) Rahvas kui esmane riigiorgan · Rahvas, erinevalt rahvaesindusest, on üldjuhul ainus esmane riigiorgan. Kõik teised riigiorganid on demokraatlikus riigis rahva poolt otseselt või kaudselt legitimeeritud, s.t. kogu riigivõim peab olema tagasiviidav rahvale. Rahvaesindus, olles rahva tahte väljendaja ning tema esindaja, on refleksioon rahvast. Viimase omapära avaldub selles, et temas võivad esineda ja tavaliselt ka esinevad teatud moonutused, mis on piisavalt väikesed, et parlamendi arvamust pidada üldjuhul vastavaks rahva tahtele. · Allikas: Eesti Vabariigi Põhiseaduse Ekspertiisikomisjoni
sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate. Varese valitsus oli lubanud, et Eesti iseseisvus ja riigikord jäävad püsima, kuid siiski kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi. 6. augustil 1940 võeti Eesti vastu NSV Liidu koosseisu. Nõukogude okupatsioon. · Sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu(parlament) ja Rahvakomissaride Nõukogu(valitsus). Viimastel aga puudus võim ja nemad täitsid Moskva korraldusi. Riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainus lubanud poliitiline erakond. Vangistati ja hukati endised poliitilised liidrid, majanduseliit ja kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid. Hakati arreteerima inimesi kõigist ühiskonnakihtidest ja see tipnes 1941. aasta 14
NB! flu/ the flu, mumps/the mumps, a cold the western Europe the Middle East the West End NB! Northern Ireland North America South-Eastern Spain Loendamatute nimisõnade juurde kuuluvad Organisatsioonid, riigiorganid: sõnad, mis tähistavad rahvust, päritolu või the United Nations ajastut: the European Union Italian music the police British culture the army new age the BBC modern art Järgmiste sõnadega, kui neid kasutatakse Laevad: üldises tähenduses: the Georg Ots school Tom goes to school. the Titanic college
vastavalt siis õiguse ajalooks ja õiguse eelajalooks. Ühtlasi jaotatakse ka õiguse allikaid vastavalt kaheks – suulisteks (ius non scriptum) ja kirjalikeks allikateks (ius scriptum). Õigusnormid vormistatakse õigusaktides, mis liigituvad: õigustloovad aktid ehk normatiivaktid ehk üldaktid, õigustrakendavad ehk üksikaktid. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiivakt e. üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratud subjektide ringile.
asjas tehtud haldusorgani otsusele üldkohustuliku jõu, kohustades riigiorganeid edaspidi lähtuma nend elahenditest analoogiliste asjade lahendamiseks.. Leping – enamasti akt, mille lei ole õigus etähendust. Ta on tehtud õiguse alusel ja väljendab ainult lepingu osaliste ja poolte tahet, mitte riigi , kui terviku tahet. Normatiiv ehk õigusdeokument, õigusaktid – erilisel viisil moodustatud dokumendid, milles riigiorganid vastavad oma pädevusele või kompetensile kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Eristataks enormatiivseid ehk iõgust loovaid akte ja mitte normatiivseid ehk individuaalselt ehk õiguse rakendamise akte. Normatiivsed erinevad individuaalsetest selel poolest, et nad on suunatud õigusnormi kehtestamisele, st nad sisaldavad õigusnorme; nad sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid.
Eraõigus- moodustavad õigusharud, -instituudid ja normid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Autonoomne reguleerimismeetod. Nt tsiviilõigus, äriõigus, autoriõigus. Erinevus seisneb selles, et eraõiguse puhul on kaks võrdset poolt, mõlemal õigused ja kohustused. Avaliku õiguse korral on üheks pooleks riik, kellel on võimupositsioon. 4 Õigusakt- eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. On normatiivsed või mittenormatiivsed. 5 Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad?- Seadus- normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahvahääletusel. Kõik muud õigusaktid peavad sellega kooskõlas olema. Määrus- nende andmise õigus valitsusel, ministritel ja KOV volikogul
Õigusaktid Õigusnormidele peab olema antud mingi väljendusvorm, mille kaudu nad jõuavad inimeste teadvusse. Sellisteks väljendusvormideks on olnud õiguslik tava, kohtupretsedent, õigusteadlaste arvamus, leping ning normatiivne akt. Neist tähtsaimal kohal on normatiivne ehk õigustloov akt. Õigusaktid on dokumendid, milles riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiivsed aktid kehtestatakse erinevate riigiorganite poolt. Iga riigiorgan omab õigusloomeks teatud pädevust, sõltuvalt riigiorgani kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja tema kompetentsi ulatusest. Vastavalt riigiorgani asendile riigiaparaadis erineb ka õigustloovate aktide juriidiline jõud. Kõige kõrgemaks organiks kõikides riikides on
17. juuni 1940 5. Põhjenda kahe näitega, et Eesti ei astunud 1940. aasta suvel NSVLi vabatahtlikult! 1)Baasideleping oli NSVL poolt pealesurutud. 2)Keeldumise puhul oleks meile sõda tehtud ja me oleks nagunii kaotanud ning selle koosseisu läinud. 6. Millised muudatused tõi Nõukogude okupatsioon kaasa poliitilises elus? Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid, senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja ainus lubatud partei oli kommunistlik partei. Vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, politseijuhid jne. Massiküüditamine. 7. Millised muudatused tõi Nõukogude okupatsioon kaasa majanduses? Natsionaliseeriti kõik eraettevõtted, piirati talude suurusi, Rahareformi ja hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. 8. Millised muudatused tõi Nõukogude okupatsioon kaasa kultuuris
Õigussubjektsus on isikuvõime olla õigussuhtest osavõtja, selle moodustavad õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. Juriidilise sisu moodustavad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Õigussuhte objekt on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi. 7. Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. ( Õigusnormide rakendamine on kompentsete riigiorganite riigivõimualaneorganiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites). Esimene staadium on faktiliste asjaolude analüüs. Teine staadium on õigusnormi valik ja analüüs. Kolmas staadium on kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine). Neljas staadium on asjas tehtud otsuse täitmise tagamine.
Riigi sisefunktsioonideks loetakse riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsiooni, õiguskorra tagamise funktsiooni, sotsiaalmajanduslikku ehk majandus-organisatoorset funktsiooni ja kultuurilis-kasvatuslikku funktsiooni. Riigi välisfunktsioonideks on riigi kaitsefunktsioon, vastastikune koostöö ja abistamise funktsioon, ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsioon, maailmamajanduse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamine. 7. Riigiorganid ja nende liigitus. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus. Riigiorganid saab liigitada mitmeti, kuid kõige levinum on liigitus lahususe alusel: seadusandlikud, täidesaatvad ja kohtuvõim. Riik kui niisugune ei saa ise tegutseda. Otsuseid võtavad vastu ning viivad ellu ikkagi inimesed. Riik on juriidiline isik. Riigiorganid võivad olla ainuisikulised ( nt
ÕIGUSE ALUSED Kohtusüsteem Võimude lahusus Traditsiooniline võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimuharu: seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Neid kolme erinevat võimuharu tuleks vaadelda terviksüsteemina, kus igal võimuharul on täita oma osa. Selles kolmikjaotuses asuvad võimuharud ühel tasandil ja on omavahel koordineeritud. Inimõiguste tagamiseks ja türannia vältimiseks peavad neid teostama erinevad võimukandjad. Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad riigiorganid, omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust, täidaksid neile põhiseadusega (PS) antud pädevust iseseisvalt. Võimude lahusus Ülalnimetatust lähtuvalt tulenebki Eesti PS-i §-st 4 võimujaotus, mille kohaselt: seadusandlik võim kuulub Riigikogule, täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile, kohtuvõim kuulub kohtutele. PSi § 146 õigust mõistab ainult kohus kohtute õigusemõistmise funktsioon. Põhiseadus ...
õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit. Eraõiguse harudeks on – võlaõigus, väärtpaberiõigus, perekonnaõigus, asjaõigus ja teised. Avalikku ja eraõigust eristavad huviteooria (lähtub avalikust huvist/üksikisisku huvist), subjektiteooria (vähemalt üks subjekt on riik/mõlemad eraõiguslikud isikud) ja suhteteooria. 4. Õigusakt, mida tähendab õigusaktide hierarhia. Õigusakt - Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Hierarhia - Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid. Igal riigiorganil on oma pädevus sõltuvalt organi kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja kompetentsi ulatusest. Sellest sõltuvalt on õigusaktid hierarhiliselt ära jagatud. Iga madalam aste peab olema kõrgematega vastavalt kooskõlas. Seadus on kõrgeima juriidilise jõuga aste. 5. Seadus, määrus, käskkiri
tööd riigielu juhtimisel. Riik teostab oma funktsioone riigiaparaadi kaudu. Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostsiosa ja riigi kehastus. Riigiaparaat ei ole riigiorganite mehhaaniline kogum, vaid on nende organite rangelt korrastatud terviklik süsteem. Selles on täpselt määratud nii iga üksikorgani õiguslik seisund (tema pädevus) kui ka tema koht teiste organite suhtes. 7. Riigiorganid ja nende liigitus Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. See on iga riigi tähtsaim osa. Iga riigiorgan, täites temale seagusega pandud või seadusest tulenevaid ülesandeid, toimib samas riigiaparaadi kui riigifunktsioone teostava tervikliku süsteemi ühe lülina. Riigiorganil on järgmised olulisemad tunnused: 1. riigiorganil on riigivõimualased volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu. 2
tegevust on võimalik jälgida massimeedia vahendusel ning kontrollida selleks loodud asutuste ja reeglite abil 5)eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6)poliitika on humaanne, see tähendab, et seab esikohale inimese huvid ning tagab ühiskonnaliikmetele inimväärse elu 7)poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve. Autoritaarne riik :valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik :valitsemisvorm, mille puhul kogu võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale ,kes püüab ellu viia täielikku kontrolli ühiskonna ja selle liikmete suhtes; reziim, mida iseloomustab diktatuur. Siirderiik :üleminekuriik ,kus viiakse ellu demokraatlikke diktatuure, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud (Kesk- ja Ida- Euroopa maad 1990.aastail). Siirdeperiood: periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujundamine
5. Õiguse rakendamine Õiguse rakendamise mõiste ja protsess Õ.normide rakendamine ehk korraldamine on selline õ. realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (kohus, politsei jne); on kompetentsete riigiorganite riigivõimualane organiseeriv tegevus õ.normide realiseerimisel konkr. elujuhtumites Õ. rakendamise vajadus tekib kui: 1. Suhte isellom on selline, et ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita 2. Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (töövaidlus) 3. On toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone Õ. rakendamine - langeb taidesaatva organile ja kohtule (iga riigiorgan rakendab oma kompetentsi piires) - seisneb individuaalse õ.akti ehk üksikakti ehk õ. rakendamise akti andmises, millega õiguslikku seisundit muudetakse - on loominguline tegevus, selle käigul valib õiguse rakendaja õ.normi elluviimiseks kõige rats....
riigihalduse aparatuur. Riik on suveräänne ja tema võim on suveräänne. Selle kõik võib kokku võtta väitena, et riik on spetsiifiliselt organiseeritud rahvas, kes teostab teatud kindlal territooriumil suveräänset võimu. Kuigi mina leian, et on ka olukordi näiteks kriisiolukord riigis , kus teised riigid või ühendused nagu ÜRO või EL võiksid sekkuda riigi võimu või selle teostamisse, millega oli just hiljuti probleeme Gruusias. Erinevad riigiorganid nagu kohus , valitsus ja parlament peavad olem omavahel ühenduses ja seoses , et riigi töö toimiks. Riigi töö on piiratud seadustega. Kõige kõrgemal positsioonil riigivõimu aktidest on põhiseadus. Kõik seadused peavad olema kooskõlas põhiseadusega, kui nad seda ei ole , siis nad on õigustühised. Need mõned faktid riigi olemusest on vaid sissejuhatus riigi erinevate vormide tekkele ja arengule.
Sanktsioon Õigusnormid a) täielikud a) regulatiivse õigusnormid d b) mittetäielik b) konstitutiiv ud sed õigusnormid seletavad viitavad kitsendavad ÕIGUSE ALLIKAS õiguse allikas - õigusnormi väljendamise viis õiguse allikaks on õiguse üldaktid Eestis on kõige tähtsam õiguse allikas seadus. õigusakt – dokument, mille vahendusel riigiorganid määravad isikute juriidilisi õigusi ja kohustusi õigusakt üldakt e õigustloov akt üksikakt ÕIGUSE ALLIKATE HIERARHIA PÕHISEADUS RAHVUSVAHELINE LEPING SEADUS MÄÄRUS KOHTUOTSUS ÕIGUSTEADLASTE ARVAMUS ÕIGUSE ALLIKAD: PÕHISEADUS vastu võetud 28. juunil 1992 rahvahääletusel reguleerib riigi ja ühiskonna kõige tähtsamaid suhteid peamised valdkonnad: inimese põhiõiguste kataloog riigiorganite moodustamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
