üksnes liigisõna (tänav, puiestee), aga mitte nimesid endid. Eesti võttis nimede teema tõsiselt käsile 1920ndatel: 1923–25 oli nimede korrastamise kampaania. Kampaania käigus asendati vene ja saksa isikunimedest saadud nimesid, asendati võõrsõnalisi halvustavaks peetud nimesid (nt Roti tn), kohendati nimede keelekuju (nt Nürnbergi tn ei sobinud enam) ja tuli kasutusele tolle aja ideaale (nt Vabaduse tn + riigimehed ja haritlased). Tollal oli ka vaidlus selle pärast, kas tänav on uulits või tänav. Osa tahtsid, et uulitsa asemel oleks tänav, sest uulits ei kõlba oma võõrkeelsuse tõttu. Samas Eesti Kirjanduse Selts, Aavik ja Veski kaitsesid uulitsa nimetust, kuna see on traditsiooniline. Sellist vahet, et uulits on maal ja tänav linnas, ei tehta mitte üheski riigis, ei peaks ka Eestis tegema. Tehti ettepanekuid nimetada uulits uul’iks, ent ei juurdunud
samuti sõjaväekohustuse seaduslik paikapanemine ning ka linnade käsitlemine eraldi õigusliku süsteemi alusel. Samuti oli tema uuendustes sätestatud kuninga enda volitused. Rootsi Jarlid - Skandinaavia riikide kõrge ametimees 9.-14. sajand. Rootsis 12.saj 1226 sõjalaevastiku ja mereretkede juht, tähtsuselt kuninga järel teine. Tuntuimad olid Birger Brosa ja Birger J. Jarlid olid keskaegse Rootsi kõrgeimad riigimehed ning 12.-13. sajandil oli nende võim nii suur, et ületas tihti kuningavõimugi. Birger Jarlinil 13. sajandi keskpaigast õnnestus luua suhteliselt tugev keskvõim ning loodi nn. Provintsiseadustik, mis piiras maakondade iseseisvust. Magnus Eriksson Valitses aastail 1319-1363. Oli oma valitsusaja algul ka Norra kuningas, kuid vastuseisu tõttu pidi Norra krooni loovutama oma pojale, Haakon VI-le. Tema valitsusajal riik
ekspansionismi, levitades samas neidsamu ideid. · Napoleon oli edukas mitte üksnes sõjaliselt, vaid ka poliitiliselt. Võttes oma vastaseid ette ükshaaval, kasutas ta ära nendevahelisi vastuolusid, sõlmis separaatrahusid. · Vallutatud maadel rakendas "jaga ja valitse!" poliitikat, samas ei olnud ka pärast tema taandumist miski enam endine. · Napoleoni sõjad panid tolle aja teiste riikide riigimehed mõtlema püsiva riikidevahelist tasakaalu tagava süsteemi sisseseadmise üle (Viini kongress 1815). Napoleoni sõdade peamised tagajärjed: · Kujunesid välja püsivamat liitlassuhted Euroopa riikide vahel. · Tõi kaasa vajaduse teatud tüüpi julgeolekukorralduse ("uue poliitilise korralduse") järele. · Keskseks saab just jõudude tasakaalu põhimõte Viini kongress: · Alustas tööd septembris 1814 · Esimene rahvusvaheline konverents pärast Westfaali rahu
Ühiskonna struktuur. Vaba lihtrahvas: -peamine põlluharimine -vaesed talupojad võtsid jõukatelt laenu ja kui nad ei jaksanud maksta tagasi muutusid nad rentnikeks oma enda maal -linnades olid ülekaalus käsitöölised -käsitöölised madalamal kui põlluharijad(vahel isegi ilma kodanikuõigusteta) Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika: -ülemkiht = aristokraadid(aristo-parim, kratos-võim) -nende heaks töötasid orjad ja sõltlased -kaubaretked -nende seast olid riigimehed ja vaimulikud -kirjalikud allikad on ülemkihi kirjutatud -kujunesid aristokraatlikud sõpruskonnad -peeti sümpoosione (koosjoomised kr.k) aristokraatide vaheline pidusöök -konkurents Orjandus: -orjanduslik ühiskond -enamus võõrsilt sisse ostetud -kasutati põllumajanduses, käsitöös, koduteenijatena jne. -töötasid suurmajapidamistes -ka käsitöölised ja talupojad kasutasid neid abilistena -kaevandustes töötasid peamiselt nemad Naiste positsioon. Abielu ja perekond:
Kõige selle võimaldamiseks oli juba ammusest ajast kehtestatud olümpiarahu Olümpias oli relvade kandmine keelatud ja kellegi pääsu sinna ei tohtinud relva jõul takistada. Olümpiavõitja tõi kuulsust mitte ainult iseendale, vaid ka oma linnale. Seetõttu hindasid kaaskodanikud olümpiavõitjaid väga kõrgelt. Nende auks püstitati kujusid ja nad said kodulinnas hinnalisi auhindu. Paljudest olümpiavõitjatest said hiljem mõjukad riigimehed. Meieni on säilinud ka mitmeid ülistuslaule spordivõistluste võitjatele. Kangelaseepika Arhailisse perioodi langeb Kreeka kangelaseepika õitseng. Loodi kümneid pikemaid või lühemaid eepilisi poeeme, millest kõige kuulsamaiks said Trooja sõja teemalised "Ilias" ja "Odüsseia". Sageli dateeritakse neid VIII või varasesse VII sajandisse, kuid välistatud pole ka mõneti hilisem daatum. Umbes 1200 eKr alanud vapustuste tagajärjel mükeene tsivilisatsioon langes, kuid
Kõige selle võimaldamiseks oli juba ammusest ajast kehtestatud olümpiarahu Olümpias oli relvade kandmine keelatud ja kellegi pääsu sinna ei tohtinud relva jõul takistada. Olümpiavõitja tõi kuulsust mitte ainult iseendale, vaid ka oma linnale. Seetõttu hindasid kaaskodanikud olümpiavõitjaid väga kõrgelt. Nende auks püstitati kujusid ja nad said kodulinnas hinnalisi auhindu. Paljudest olümpiavõitjatest said hiljem mõjukad riigimehed. Meieni on säilinud ka mitmeid ülistuslaule spordivõistluste võitjatele. Kangelaseepika Arhailisse perioodi langeb Kreeka kangelaseepika õitseng. Loodi kümneid pikemaid või lühemaid eepilisi poeeme, millest kõige kuulsamaiks said Trooja sõja teemalised "Ilias" ja "Odüsseia". Sageli dateeritakse neid VIII või varasesse VII sajandisse, kuid välistatud pole ka mõneti hilisem daatum. Umbes 1200 eKr alanud vapustuste tagajärjel mükeene tsivilisatsioon langes, kuid
seaduslik paikapanemine ning ka linnade käsitlemine eraldi õigusliku süsteemi alusel. Samuti oli tema uuendustes sätestatud kuninga enda volitused. Rootsi Jarlid - Skandinaavia riikide kõrge ametimees 9.-14. sajand. Rootsis 12.saj 1226 sõjalaevastiku ja mereretkede juht, tähtsuselt kuninga järel teine. Tuntuimad olid Birger Brosa ja Birger J. Jarlid olid keskaegse Rootsi kõrgeimad riigimehed ning 12.-13. sajandil oli nende võim nii suur, et ületas tihti kuningavõimugi. Birger Jarlinil 13. sajandi keskpaigast õnnestus luua suhteliselt tugev keskvõim ning loodi nn. Provintsiseadustik, mis piiras maakondade iseseisvust. Magnus Eriksson Valitses aastail 1319-1363. Oli oma valitsusaja algul ka Norra kuningas, kuid vastuseisu tõttu pidi Norra krooni loovutama oma pojale, Haakon VI-le. Tema valitsusajal riik nõrgenes
Sain, mis ma tahtsin; näppasin neilt kirja Ning mis ma leidsin sealt, Horatio? Oh, kuninglikku kelmust! Kindla käsu, et Inglismaal mul otsast löödaks pea. See käsk on siin; loe, kui sa aega saad. Kuid kas tahad kuulda, mis ma tegin? Ma hakkasin uut kirja koostama. Kord tundsin - nagu kõik me riigimehed - ka mina ilusast käekirjast häbi ja püüdsin sellest lahti saada; nüüd ta osutus mu teenriks. Tahad teada, mis ma kirja panin? Vaid karmi vannutuse kuningalt: et Inglismaa on ustav läänimaa, et rahu nisupärg bla-bla-bla-bla... Siis, niipea kui on teada kirja sisu, ta toojad ilma pika jututa
Aristeides pagendati ostrakismiga (483. a.), ateenlased hakkasid kiiresti laevu ehitama ja paari aasta pärast oli neil tugevaim laevastik Kreekas. Samal ajal hakkas Pärsia uus kuningas, Dareiose poeg Xerxes (486 465), Anatoolia lääneossa vägesid koondama, Kreeka linnriigid aga moodustasid ähvardava sissetungi eel omavahelisi tülisid kõrvale jättes liidu. Ateenlased kutsusid ennetähtaegselt tagasi ka ostrakismiga pagendatud riigimehed. Kreeklaste liidu juhiks valiti enesestmõistetavalt spartalased täpsemalt kaks Sparta kuningat. Sparta kui lõunapoolse Kreeka tugevaima riigi autoriteet oli nii suur, et talle anti ka laevastiku juhtimine, hoolimata Sparta oma laevastiku puudumisest. Paljud kreeka riigid aga ei astunud liitu, tugevamatest näiteks Argos, kelle jaoks näis mõeldamatu võidelda oma põlilisvaenlase Sparta juhtimise all (Argos oli 490datel aastatel Spartalt hävitavalt lüüa saanud), samuti Põhja-Kreeka
Kreeka ühiskonna ülemkihi moodustasid suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Tarviduse korral ei põlanud aristokraadid ära ka tulusaid kaubaretki, kuid see ei teinud neist elukutselisi kaupmehi. Majapidamisest olid aristokraadid huvitatud vaid nii palju, kui oli vaja seisusekohaseks eluviisiks ja poliitilise mõju saavutamiseks. Nii riigimehed kui ka vaimuinimesed pärinesid valdavalt aristokraatide seast. Rikastel ja suursugustel oli teistest enam aega pühenduda nii enese igakülgsele arendamisele ja täiendamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamiste avaldamisele. Seetõttu pärineb peaaegu kogu kreeka kirjasõna aristokraatide sulest. Aristokraatia seas kujunesid omavahel konkureerivad aristokraatlikud sõpruskonnad, mille liikmed veetsid koos aega ja toetasid üksteist ka poliitilises elus
lihtsustas üheltpoolt vastava professionaalse kaadri kujunemine, teisalt aga valitsuste efektiivne kontroll riigi üle ning rahva kõrvalejäämine poliitikast. 5. Pidevas liikumises olevad liidu/vaenusuhted - liidu- ja vaenusuhted olid pidevas liikumises ja nt poole vahetamine ühe sõja käigus oli üsna tavaline Ehkki sel perioodil võib Lääne Euroopas rääkida juba rahvusriikidest enam-vähem tänapäevasel kujul, lihtsustas diplomaatilisi mänge asjaolu, et riigimehed ja diplomaadid olid oma tegevuses suhteliselt sõltumatud avalikust arvamusest ja avalikkusest üldse, st võimalikud olid mitmekihilised ja salajased kombinatsioonid. Teataval määral on siinkohal erandiks Suurbritannia, kus riigijuhtimine nihkus üha enam parlamendi poolt kontrollitava ja seega avalikust arvamusest mõjutatud valitsuse kätte. Asjaolu, et Euroopa riigid olid endiselt organiseeritud dünastilisel printsiibil määras
algul positiivseid mõtisklusi. Elu mõtte otsingutega tegeles poeesia. Elufilosoofias on näha kaht valdkonda: · egoistlik ja püüd olla alati kõiges parim, see kohandub ka aristokraatliku vaimuga; auahnus ja individualism. · mõõdukuse tee, mis rõhutas, et liigne dominantsus toob kaasa jumalate viha, konfliktid ja hybrise(ülbus, kõike liiga palju). Üks mõõdukuse eredamaid esindajaid on Solon. Kujunes traditsioon seitsmest targast. Nad olid riigimehed, kes väljendasid mõõdukuse ideoloogiat. Nad on sophos e targad. Üks neist oli Solon.; Thales; Periandros. Neid ühendas lugu, et kalurid leidsid merest kuldnõu ja seal oli kirjas, et viige see kõige targemale. Ja nii viidi see ühele targale ja see tark saatis edasi.. kuni lõpuks jõudis jälle temale, sest kõik saatsid edasi. Lõpuks avastati koos, et jumal on kõige targem. Ja see ostutati viia Delfi oraaklile ja see jumalale annetada- sinna
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute...
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultu...
Ta valiti ka riigiametnikuks - arhondiks. Kreeklased pidasid Solonit tema tarkuse ning autoriteedi tõttu üheks seitsmest targast. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks olid poliitika ja moraal. On siiski ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud on Soloni lendsõna "Mis liig, see liig", samuti tema vaidlus teatrimees Thespisega: "Kui lubate teatris tõemeeli valet esitada, siis hakkavad ka riigimehed näitemängudest eeskuju võtma!" Sophokles – üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke. Elas ühel ajal Periklesega nig oli tema hea sõber. Tema kuulasaim teos on trägöödia „Kuningas Oidipus“, kus ta näitas, et inimesel ei ole pääsu talle määratud saatuse eest. Ta kirjutas kokku 123 näidendit. Tervikuna on säilinud 7 tragöödiat: „Aias“, „Antigone“, „Kuningas Oidipus“, „Trahhislannad“,
Balti maariik pidi hakkama koosnema Eestimaast, Liivimaast, Kuramaast. Nähti ette, et Balti maariik saab olema konstitutsiooniline monrhia. Kõik need dokumendid edastati Berliini Saksamaa valitsusele ja jäädi ootama positiivset vastust. Baltisakslaste õnnetuseks said teada, et see pole sugugi lihtne - Saksa välisministeerium kartis tõsiseid komplikatsioone, mis võiks tekkida seoses sõlmitud Bresti rahulepingu tingimustega. Ka vasakpoolsed Saksa riigimehed seisid Balti maariigi vastu, sest leidsid, et see ei ole niivõrd kohaliku rahva tahtmine, kui ajast ja arust baltisakslaste soov. Samuti oleks tähendanud Balti maariigi loomine tähendanud Preisimaa kuningriigi tugevdamist?. Adolf Friedrich - Meckelenburgi hertsog. Valiti ajutiseks riigipeaks Regentnõukogu, selle esimeheks tõusid Audru mõisaomanik Adolf Pilar von Pilchau. Regentnõukogusse kuulus ka lätlaste ja eestlaste esindejaid. Otsustadi moodustada maakomitee, kes
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
