Tegemist ei ole erakonnaga. See oli kavandatud Kaarel Eenpalu ja tema pooldajate poolt vastukaaluks Pätsi asutatud kutsealastele omavalitsustele. Isamaaliidu struktuur: täiskogu ja keskjuhatus, maakonnakomiteed ja linnakomiteed. Põhimõtete ja kavade arutamiseks kutsuti kokku üleriiklik kongress vaikiv ajastu – Eesti ajalooperiood (1934 märts – 1940 juuni), kutsutakse ka riigipöördeks. Selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult. Seda ajastut alustas Pätsi välja kuulutatud kaitseseisukord, millega Laidoner määrati vägede ülemjuhatajaks. Vapside liidud ja ajalehed suleti, juhid vangistati. Kaitseseisukorra kehtestamise põhjusteks oli vapside tegevus: arvati et nad teevad avalikke ähvardusi teisitimõtlejate aadressid, rahva sees levis paanika Riigikogu – 1920a valiti EV I Riigikogu koosseis, see astus kokku 1921 jaanuaris
MAAILMA SUURRIIGID ENNE ESIMEST MAAILMASÕDA 1. AMEERIKA ÜHENDRIIGID KIIRE MAJANDUSARENG. VÕITLUS TRUSTIDEGA. 19. saj. lõpul jõudis kapitalism USA-s imperialismistaadiumisse. Jätkus tootmise ja kapitali kontsentratsioon, mille tulemusel kujunesid monopoolsed hiigelettevõtted - trustid. Need püüdsid enda kätte haarata kogu tootmisala või koguni tervet majandusharu. Trustides kaotasid ettevõtted oma iseseisvuse, alludes ühtsele juhtimisele. Ägedas konkurentsivõitluses, kus väiksemad ja nõrgemad firmad laostati suuremate poolt, kerkisid esile võimsad monopolistlikud koondised: 1."STANDARD OIL COMPANY," mille 1870. a. oli asutanud J. D. Rockefeller ja mis allutas endale peaaegu kõik teised USA naftakompaniid. Talle kuulus kümneid tuhandeid kilomeetreid naftajuhtmeid, sadu ookeanilaevu, ladusid, dokke jne. Ka kuulus Rockefellerile hiigelpank. 2."...
suveräänõigustest Teherani konverents - 1943: Saksamaalt nõuti allaandmist,ÜROloomist; Stalin+Roosewelt,Churchin;Normandia dessant- Peamiselt USA väed Prantsusmaad vabastama. Teljeriigid, liitlased - "Teljeriigid: DE,IT,JP+FI,UNG (11 riiki) Liitlased: UK,FR,NSV(1941alates),USA (61 riiki)" Vabadussõda - Eesti vs. Venemaa, Eesti võitis tänu Venemaa siseprobleemidele. Vaikiv ajastu - 1934-40: Eesti ajalooperiood, mille jooksul muudeti riigikorda. Päts kuulutas kaitseseisukorra, tuli jõuga võimule. Vapside liidud suleti, riigikogu kokku ei kutsut. Vapsid - vabadussõjalased, Sirk, Larka, kujunes poliitiliseks survegrupiks Veebruarirevolutsioon - "1917,1.WW järgne majan. kriis, ebaedu rinnetel,usaldamatus tsaarival suhtes; Ajutine valitsus(Nikolai2 loobus);Venemaa sai vabariigiks-DUUM;Kaksikvõimu teke, anarhia ja segadus;LVOV kuulutas sõjaolukorra" Venemaa kodusõda - 18'-20':kom part,Lenin,valg&pun,interventsioon, tapeti
Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid. Eesti Vabariik oli taas maailma poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik. 6. Selgita mõisted: 7. Kes olid, mida tegid? 8. Millal toimus? Sotsialismileer-Leer kuhu kuulusid kõik sotsialistlikud J. Stalin- Nõukogude valitsusjuht. Toetas Loodi VMN- 1949 jaanuar riigid totalitaarset riigikorda. Loodi VLO- 1955 Sotsialistlik sõprusühendus- on leer kuhu kuulusid kõik L.Beria- Nõukogude Liidu siseminister , kes Algas sula- 1956 NSVL kuulekd sotsialistlikud riigid(ei kuulunud pretendeers „suure juhi „kohale Algas stagnatsioon- 1970 Jugoslaavia) N.Hruštšov- Nõukogude Liidu partei Algas perestroika- 1985 VMN-Vastastikuse Majandusabi Nõukogu
vennad/õed/emad/isad, siis ei ole seda mitte keegi!" Kui vara ja naised kuuluvad üldsusele, siis ei teki eraomandust ja armastust. Sellele, mis on ühine suurele arvule inimestele, pühendatakse kõige vähem tähelepanu. Igaüks mõtleb oma jaole, mitte üldsuse kasule. Rahasse suhtumise võib kokku võtta lausega: ,,Raha ei tohi sünnitada raha, vaid ta peab olema lihtsalt vahend kauplemise hõlbustamiseks." Ideaalseks pidas ta sellist riigikorda, mis suudab kodanikke vooruslikult kasvatada, harida ja arendada - tagades sellega kodanike õnne. Õigeteks riigivormideks ehk need, mis seda ülesannet suudavad täita peab A. : Monarhiat ehk kuningriiklust- kus üks isik on oma voorustelt niivõrd üle muust rahvast, et ta on loomult juba seatud valitsema, aga sedasorti valitsejad olevat elanud vaid kauges minevikus, muistsete kangelaste päevil. Aristokraatia ehk kus valitsemisvõim voorusliku vähemiku käes, kes on juba sündinud
Nii Bodin kui ka teised absolutismi toetajad rõhutasid perekonna ja eraomandi kaitset. Absolutism varauusaja Euroopas: 17.-18. sajandil hõlmas absolutistlik valitsemisviis suuremat osa Euroopast. Inglismaa valitsemises oli näha absolutistlikke jooni kodusõjaeelsel (1603-1642) ning restauratsiooni ajajärgul (1660-1688). Absolutistlikku valitsemisviisi polnud Euroopa vabariikliku korraga riikides Hollandis ja Sveitsis ning ka Poolas. Absolutistlikku riigikorda iseloomustab kõige paremini Prantsusmaa kuningale Louis XIV-le omistatav lause "Riik see olen mina!". Monarh oli riigivõimu ainuteostaja: ta oli valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik. Koos võimuga suurenes ka töökoormus: Louis XIV veetis päevas kuni kümme tundi kirjutuslaua taga või nõupidamistel. Absolutistliku riigikorra tähtsaks toeks sai alaline sõjavägi. Sõjaväe komplekteerimine ning selle ülalpidamine nõudis keerulisemat haldus- ja
august 1940 liitis NSV Liidu Ülemnõukogu Balti riigid NSVL-iga. ❧ Algas anneksioon (ebaseaduslik liitmine). Kas Eesti liitmine NSV Liiduga oli ebaseaduslik? ❧ Valimiste väljakuulutamise ja toimumise vahel oli vähem aega, kui seaduses lubatud. ❧ Kandideerida lubati ainult Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatidel. ❧ Valiti ainult Riigivolikogu. Riigikogu teist koda – Riiginõukogu kokku ei kutsutud. ❧ Riigivolikogul ei olnud õigust riigikorda muuta. SÕJASÜNDMUSED 1941–1944 ❧ Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine ❧ Sõjategevuse algus Saksamaa ja NSV Liidu vahel ❧ Jaapani sõttaastumine ❧ Saksamaa pealetung idarindel 1942. aastal ❧ Stalingradi lahing ❧ Sakslaste lüüasaamine Aafrikas ❧ Kurski kaar ❧ Itaalia väljalangemine sõjast ❧ Murrang Vaiksel ookeanil ❧ Punaarmee suurpealetung idarindel 1944. aastal ❧ Normandia dessant Saksamaa ja NSV Liidu
16.aprillil 1922 Itaalias, eeslinnas nimega Rapallos, Venemaa ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõmitud rahvusvaheline leping, millega loobuti sõjakahjude nõudmisest, taastati riikide vahel diplomaatilised suhted. Leping nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamist Nõukogude Venemaal, sest Saksamaa aladel oli see keelatud. See oli mõlemale riigile kasulik, sest lepinguga tunnistas Saksamaa esimese suurriigina Nõukogude Venemaa kommunistlikku riigikorda ning vastupidiselt võimaldas Nõukogude Venemaa Saksamaal väljuda Versailles' rahulepingu järgsest rahvusvahelisest isolatsioonist. 4. Sõjajärgne majanduskriis, hüperinflatsioon Majandus langes peale I MS-i. Kaubandus maailmas ei taastunud oodatud kiirusega. Saksamaal oli olukord kõige kriitilisem, tuli maksta reparatsioone sõja eest võitja-ehk Antandi liitu kuulunud riikidele. Kui Saksamaa ei suutnud maksta, okupeeris Prantsusmaa Saksamaa suurima
vastu välja astuda ja roomlastel oli võimalik aeg-ajalt õhutada pingeid oma alluvate vahel. Roomlased ei seganud end tavaliselt allutatud riikide siseasjadesse, ei muutnud sealset usku, keelt ega kombeid. Sageli jätsid roomlased puutumata ka tavapärase riigikorra. Kuid vasthakkude korral, kui kohalikesse asjadesse siiski sekkuda tuli, toetasid roomlased peagu alati suurnikke ning soosisid aristokraatliku riigikorda, seetõttu tunnistasid jõukad ja suursugused provintslased meeleldi Rooma ülemvõimu. Keisririigi ajal said provintsid Rooma võimust selget kasu, sest Rooma riik tagas siserahu ja pakkus kaitset välisvaenlaste eest. Ka provintside linnad säilitasid omavalitsuse: igat suuremat linna või piirkonda juhtis kohalikest aristokraatidest omavalitsus ja provintsi asehalduri osaks jäi vaid riigikaitse korraldamine ja maksude kogunemine. Õiguslik erinevus
deomokraatlikust riigikorrast. elas Platon (saj) - 4.saj 1.pool. Oli Sokratese õpilane seisukohad ja õpetamise viis: rajas ateena lähedale akadeemia ehk filosoofiakooli. Tugev matemaatikas. arvas, et filosoofid peavad riiki juhtima, kuna teavad, kuidas maailm toimib, mis on hea ja mis halb. Riigi ülim eesmärk on tagada riigi kodanike vooruslikus Pidas heaks Sparta riigikorda, kuid rohkem tegeleda voorustega. elas Aristoteles (saj) - 4.saj 2. pool. Filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Platoni akadeemia lõpetanu seisukohad: Koostas ja pani kirja loogika reeglid ehk õigete järelduste tegemise reeglid, et õppida õigesti mõtlema. kirjutas raamatud elavast loodusest eriti loomade elust. Uuris ilmastikku ja taevakehade liikumist
küsimustes, millel kolmel riigil oli ühine huvi; samuti hakati pidama regulaarseid välisministrite konverentse. vapsid -olid Eestis aastail 1929-1934 tegutsenud populistliku organisatsiooni liikmed. vaikiv ajastu - on tagantjärele antud propagandistlik ja eitav nimetus Eesti ajalooperioodile 12. märtsist 1934 kuni 21. juunini 1940. Seda perioodi on kutsutud ka kodanluse diktatuuriks. Selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda Inglise-Saksa mereväeleping - MRP -mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid.Kahepoolne mitte-kallaletungi-leping kehtis kuni Operatsioon Barbarossani 22.
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav ...
3) Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest 4) Õigus rahvusele ja kodakondsusele 5) Usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, liikumisvabadus, koosolekute ja ühingutevabadus, hääleõigus 6)Õigus tööle ja puhkusele, teabele 7) Õigus inimväärsele elutasemele, sotsiaalsele kindlustatusele 8) Õigus tervise kaitsele ja arstiabile Kodanikuõigused (põhiseaduses) 1)Õigus ja kohustus teenida kaitseväes 2) Õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu neile, kes tahavad riigikorda muuta 3) Õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis 4) Õigus töötada avaliku teenistujana riigi või omavalitsusasutuses 5) Õigus kuuluda erakonda 6) Õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel 7) Õigus osaleda rahvahääletusel 8) Õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilises esinduses kaitset (nt kui oled välismaal) KODAKONDSUS inimese õiguslik seos riigiga (selle kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused)
toob omakorda kaasa rahutusi elanikkonna hulgas. Charles rõhutas, et kuningavõim ei sõltu parlamendist, ta läks parlamendiga tülli. Parlament püüdis oma õigusi kaitsta 1628.a. Õiguste petitsiooniga.Oli Inglismaal revolutsiooni algus, mille rahulikuks lõpuks peetakse nn. pika parlamendi kokkukutsumist. Kuna lüüasaamised sõjas (otlastega) jätkusid, pidi ta samal aastal parlamendi uuesti kokku kutsuma (parlament jäi kokku kuni 1653.a.). Pikk parlament asus muutma senikehtinud riigikorda. Charles põgeneb põhja ja kogub sõjaväe, algab kodusõda (tema poolel vana aadelkond). Selle sõja algus oli edukas kuninga vägedele, kuid pärast Oliwer Cromwelli vägede ülemjuhataja kohale asumist võidab parlament. 1649.aastaks on kuningavõim kukutatud, parlament lõpetab tegevuse, valitseb lordprotektor Cromwell. Tema poeg loobub troonist, sõlmitakse Breeda deklaratsiooni, mis kinnitab revolutsiooni lõpu ja kuningavõimu taaskehtestamine. Võetakse vastu
genealoogia", ,,Dekameroon". Franco Sacchetti lüürik, luuletaja, novellist, poliitik. ,,Kolmsada novelli" annab ülevaatetollastest elutavadest. Osa jutukesi on ajaloolised anektoodid. Luigi Pulci luuletaja. ,,Suur Morgant" parodeerib moes olnud rüütlieepika ideaale. Vittoria Colonna poetess, kes on kirjutanud hulga usulisele ja moraaliküsimusele pühendatud luulet. Thomas Moore humanist, kirjanik, luuletaja. Suurim teos on ideaalset riigikorda kavandav romaan Utoopia". Thomas Wyatt luuletaja, kes lõi inglise luules sonetivormi. Martin Luther kirjanik, reformist. Lõi vaimulikke laule, kirjutas ka palju lauakõnesid. Tema eeskujul loodi uus teoreetiline autoriteet pühakiri. Filosoofid: De Montaigne, P.Charron, T.Campanella filosoofilist mõtlemist ajendas radikalism ja skepsis. Kunstnikud: Sandro Botticelli mahedad madonnapildid. ,,Kevad", ,,Veenuse sünd".
Selle leppe uuendamisega on praegu ametis Obama ja Medvedjev, sest eelmise lepingu kohaselt ei ole võimalik jälgida tingimuste täitmist. 2002. aasta juuni lõpul tuli Bush välja uue poliitikaga Lähis-Ida suhtes: Ameerika Ühendriigid ei tunnusta iseseisvat Palestiina riiki, kui selle eesotsas on Yasser Arafat. Ühendriigid soovivad järjest rohkem kehtestada Lähis-Idas oma võimu, kui septembri lõpul pöörduti ÜRO poole nõudmisega muuta Iraagis riigikorda. See kõik viis hiljem Iraagi presidendi Saddam Husseini jälitamise, kinni püüdmise ja hukkamiseni. Aga ameeriklaste ainus probleem polnud islami terroristid, kuna 11. septembri sündmused olid veel kõigil küllaltki värskelt meeles, võis igasugune ärritaja esile kutsuda katastroofi. Sellele oldi väga lähedal, kui oktoobrikuus ilmus Washingtoni tänavatele snaiper, kes tulistas pahaaimamatuid jalakäijaid. Tulistamistes suri kokku kümme inimest, lisaks veel mitmeid vigastatuid ning
Tallinna Ülikool, Ajaloo Instituut Eestlased Rootsis : ajalugu, rahvuslik tegevus, globaalne koostöö Referaat Koostaja: Maarja Peebo Kursus: 1. kursus Õppejõud: Väino Sirk Tallinn 2011 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Eestlaste ajalugu Rootsis......................................................................................................................4 Eestlaste rahvuslik tegevus Rootsis......................................................................................................7 Poliitiline t...
.............................................................................................22 SISSEJUHATUS Valisin oma töö teemaks Ameerika Ühendriigid, kuna olen alati unistanud sellesse riiki reisimisest. Ameerika Ühendriigid on esimene riik ajaloos, mille riigipeaks sai president. Praegune president on Barack Obama, kes on 44. USA president. Töö eesmärgiks on anda ülevaade Ameerika Ühendriikidest. Selleks, et töö eesmärki saavutada kirjeldan Ameerika Ühendriikide ajalugu, riigikorda, loodust, rahvastiku ja sümboolikat. Ameerika Ühendriikide lühend on USA, mis tuleneb ingliskeelsest sõnas the United States of America. Ameerika jaguneb 50 osariigiks, mille pealinnaks on Washington, D.C. (the District of Columbia). USA on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. USA alasid on veel mitmel pool maailmas,
Ta ei kirjutanud oma ülestähendusi ega vötnud ka oma öpilastelt tasu. Sokrates leidis, et sofistid petavad oma öpilasi: nad väidavad, et öpetavad voorust, kuid Sokratese arvetes ei tea ned, mida see üldse tähendab. Vooruse olemuse möistmine ongi Sokratese arvates filosoofia peamine möte. Sokratese veendumuse kohaselt oli öpetaja kohus üksnes öpialse juhatmine, asja möistmiseni pidi öpilane jöudma ise. Sokrates suhtus üsna halvustavlt Ateena demokraatlikku riigikorda. Riiki valitsesid vöhikud ja demokraatlik riik polnud vooruslik. Sokrates oli kuulekas kodanik, kuid mitte köik öpilased. Aasta 339 eKr süüdistati teda noorsoo rikkumises ning möisteti surma. Sokratese öpilane Platon, kes löi Ateena lähistele filosoofiakooli Akadeemia, kirjutas nii enda kui ka oma öpetaja mötted üles dialoogidena filosoofide möttevahetustena. Hüve idee möistmine oli Platoni veendumuse kohaselt filosoofia ülim eesmärk. Ideaalse riigi eesmärk oli kasvatada
Tema ideaal oli valitseja liit filosoofidega. Charles Montesquieu analüüsib oma peateoses "Seaduste vaim" peamisi valitsemisvorme, mis tema arvates olid despootia, monarhia ja vabariik. Konstitutsiooniline monarhia oli tema jaoks ideaalne. 3 Despootia oli tema jaoks sobimatu, ning vabariik sobis ainult väikestele riikidele.Tema raamat mõjutas hiljem paljude riikide riigikorda. Montesquieu vaadetes oli peamine võimude lahususe teooria. Tema meelest pidid seadusandlik, täitesaatev ja kohtuvõim olema eraldatud. Teda peetakse liberalismi üheks isaks. Jean-Jacques Rousseau põhiteosteks on "arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse tekkimiste põhjustest" ja "Ühiskondlik Leping", milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Rousseau mõistis, et ideaali juurde ei saa inimkond tagasi minna. Väljapääs tuli rahva
välistavad või vastuolulised. Õigusteadlane Toomas Anepaio andis 8 erinevat Rooma õiguse ajaloo periodiseeringut, mis lähtuvad valitsevast ideoloogiast (I.Pereterski) või raamatu autorist või teadlasest (H.Ylikangas) või millestki muust (sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline lähtekoht jm), mis käesolevas peatükis eraldi alapeatükkidena välja toodud on. 3.1. Rooma riigikorrast lähtuv periodiseering Üheks võimalikuks periodiseeringu aluseks võib pidada Rooma riigikorda. Sellise lähtekoha rakendamisel võib jagada Rooma õiguse järgnevalt: 754 eKr - 510 eKr - kuningriigi aeg; 510 eKr - 27 eKr - vabariigi aeg; 27 eKr - 565 - keisririik, mis jaguneb kaheks: - 27 eKr. - 284.- printsipaat; - 284 - 534/565 - dominaat.10 3.2. H. Ylikangasest lähtuv periodiseering: Ajaloolane Heikki Ylikangas on enda periodiseeringu kohaselt jaotanud Rooma õiguse ajaloo kolmeks iseseisvaks ajaosaks:
Vallutused tõid valitsejale au ja kuulsust ning seda hindas ta üle kõige. Euroopas kujunes temast pilt kui pidurdamatust sõjardist, kes ei suuda ilma vallutuseta elada (Piirimäe 2014:49). „Ma tahtsin võtta kogu kõrgema juhtimise ainuüksi enda kätte.“ Louis XIV (Piirimäe 2014:49). Louis XIV valitsemise ajal (1643 – 1715) muutus Prantsusmaa Euroopa võimsaimaks riigiks ning sealset riigikorda ja kuningliku õukonna uhkust ja glamuuri üritasid paljud teised valitsejad jäljendada (Piirimäe2014:50). 4.3 Päikesekuningas. Louis XIV on tuntud ka Päikesekuningana. Selle nimetuse valis kuningas ise, kuna päike on teatud mõttes kõige elava aluseks ja eelduseks, teisalt sümboliseerib päike puhtust ja korda. Samuti viitas tiitel kuninga ning Versailles' õukonna välisele hiilgusele (et.wikipedia.org). Louis XIV-le kuulub lause: "Riik – see olen mina
enda huve kaitsta - Veel süvendas potentsiaali demokraatia puudumine - Peamine põhjus revolutsiooniks oli Vene-Jaapani sõja kaotamine (sellega kaasnes tsarismi ebapopulaarsus, riigi häbistamine, võimuorganite ebakompetentsuse väljatulemine ja halvenenud elutingimused) - Esimene tõsine poliitiline rünnak toimus liberaalide poolt, kes tegutsesid semstvoasutuste ja linnavolikogude võitlusväljadel - Semstvosaadikute kongressil nõuti riigikorda muutva Asutava Kogu kokkukutsumist ja poliitilisi vabadusi - Tsaarivalitsus pidi tegema esimesi järeleandmisi ning lubas kõigile paremat elu, kuigi lubamised ei takistanud revolutsiooni toimumist - 9. jaanuaril (Verine pühapäev) puhkes Putilovi tehases tööliste streik ning rahvas kogunes Talvepalee ette, kus taheti üle anda tööliste palvekiri. Võimukandjad kaotasid enesevalitsuse ja saatsid armee inimeste pihta tuld andma, et neile õppetund anda
1917.aasta märtsis oli Tartus vastu võetud ka vastavasisuline seaduseelnõu. Eelnõu toetamiseks korraldati Petrogradis suur eestlaste demonstratsioon, millest võttis osa umbes 40 000 eestlast, sealhulgas 15 000 sõjaväelast. 12.aprillil oli ajutine valitsus sunnitud eestlaste poolsetele nõudmistele järele andma ja seaduseelnõu kinnitama. Eesti liideti ühtseks kubermamanguks ning kutsuti kokku Maanõukogu, kes moodustas Maavalitsuse ja kelle juhtimisel hakati teostama demokraatlikku riigikorda. Maavalitsuse esimeheks valiti Konstantin Päts. Alus riiklikus iseseisvumiseks oli loodud. RIIGIPÖÖRE VENEMAAL. 7.novembril 1917.a.tabas Venemaad järjekordne vapustus - toimus enamlaste poolt läbi viidud uus riigipööre. Võim läks nõukogude kätte, kes kehtestasid riigis punase terrori. Vaatamata sellele, et vähemusrahvustele lubati enesemääramisõigus kuni Venemaast lahkulöömiseni, ei tunnustanud uus valitsus Eestile antud autonoomiat ega ka Maanõukogu.
vabadusi. Selle teooria olulisim propageerija on Montesquieu, kes arvas et kliima ja traditsioonid mõjut rahvaid. Ta arvas, et inglispärane monarhia sobiks Prantsumaale. Montesquieu saab ideed enamasti Locke'ilt. Valitsejale jääb täitevvõim, seadusandlik kuulub parlamendile, võimude lahusus. Montesquieu' arvates tekib tänu võimude lahususele riigis tasakaal. Prantslaste ideaal oli samuti algul põhiseadusliku monarhia kujunemine. Suurbritannia riigikorda peetakse eeskujuks ka teistele. Rahva suveräänsus Rahvas on pol võimu allikas ning peaks seda võimu kasutama. See eeldab riigikorraks vabariiki v demokraatia. Selle teooria oluline arendaja on Rousseau. Rousseau oli mõjutatud oma kodulinna Genfi poliitikast. Rousseau radikaalsus sai hiljem Prantsuse revolutsioon eeskujuks. Riigi võim pidi kuuluma rahvale ja valitseja on rahva teenistuses. Seda teooriat peeti väge radikaalseks. Välispoliitika
Solon: poeet, valiti 594 Ateena arhooniks, sel aastal tema seadusandlus: Seisachtheia - koorma heitmine; pidi lepitama rikaste ja lihtrahva vastuolusid. Tühistas võlad, vaesed ateenlased vabastati kohustustest. Keelati isikutagatisel laenud, võõrsile orjusesse müüdud osteti vabaks. Jagas kodanikud 4 varanduslikku klassi, õigused ja kohustused sellest sõltuvusse. 3 varakaimat klassi said õiguse olla valitud 400 nõukokku, neljas võis osaleda rahvakoosolekul. Soloni riigikorda hinnati hiljem väga kõrgelt, kesktee oligarhia ja demokraatia vahel. Peisistratos: Ateena türann, 561 esimene võimuhaaramine, kolmandal korral kindlustas võimu, valitses 546-527. Rahvameelne, siserahu ja heaolu periood. Lõi Atikas rändkohtud, talupoegadele sooduslaenud. Panathenaia pidustused. Peale surma pojad Hippias ja Hipparchos võimule, viimane tapeti homotüli käigus. Hiljem tähistati türannitapuna. Kleisthenes:Alkmeoniidi soost, Hippiase vastase opositsiooni juht
e. riigitruudusvanne f. seaduslik sissetulekuallikas 49) Eesti rahvastiku jagunemine kodakondsuse järgi: a. Eesti kodanikud 80% b. Kodakondsuseta isikud 12,8% c. Vene Föderatsiooni kodanikud 6,6% d. Teiste riikide kodanikud 0,6% 50) Eesti peamised registrid: a. Maaregister ehk maakataster b. Äriregister c. Autoregister d. Rahvastikuregister 51) Kodanikuõigused: a. Õigus ja kohustus teenida kaitseväes b. Õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsele muuta riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust c. Õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis d. Õigus töötada avaliku teenistujana riigi- ning kohaliku omavalitsuse asutustes e. Õigus kuuluda erakonda f. Õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel g. Õigus osaleda rahvahääletusel h. Õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilisest esindusest kaitset välismaal olles 52) Seleta mõisted: a. Kodakondsus õiguslik side põliselaniku ja riigi vahel b
Viidi teotöö kolmele päevale nädalas senise 5-6 asemel · Joseph II: o 1781 - Tolerantsuspatent Lubas luterlastel,kalvinistidel,ortodoksidel moodustada oma kogudusi Andis neile õiguse saada linnakodanikuks, pidada erinevaid ameteid Kaotati mõned munga- ja nunnaordud, likvideeriti osad klootrid o 1781 - Patent alamatest: Suuremas osas kaotati pärisorjus · Riigikorda on nimetatud ka valgustatud despootiaks, sest esinduskogud reformides kaasa ei rääkinud, nende õigusi kärbiti Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia Diplomaatiliste esinduste tekkimine · Põhjused: o Tihenev suhtlemine riikide vahel o Erakorraliste saatkondade kulukus o Reisiraskused · Alustajaks Rooma paavst, kelle saadikud olid külastanud aja jooksul mitmeid maid
Aastal 30 eKr Octavianus vallutas Egiptuse ja marssis Rooma. See sündmus tähistas Rooma vabariigi lõppu ja keiserriigi algust. Kui Octavianus marssis Egiptusse lootis Kleopatra Octavianuse kaudu võimule jääda, aga sellest polnud kasu ja ta tappis ennast. Varane keiserriik ehk printsipaat 30 eKr 3 saj pKr Algab Octavianuse võimule tulekuga. Valitses 30 eKr 14 pKr. Ta nimetas ennast vabariikliku korra taastajaks. Octavinause ajal rajatud riigikorda iseloomustab võimu jagamine senati ja riigi esimese kodaniku ehk princepsi vahel. Senat andis talle aunimetuseks augustus, mis tähendas suursugune. Lisaks sellele sai ta Rooma leegionite ülemjuhatajaks ja siit tiitli imperaator. Lisaks sellele oli tal veel konsuli tiitel, provintside asevalitseja, rahvatribuun ja ülempreester. Pealmised keisri dünastiad printsipaadi ajal · Juliuste - Claudiuste dünastia ( 27 eKr 68 pKr) Augus, Tiberius, Calignla, Claudus, Nero
teesi, et ?hiskondlikke konflikte on v?imalik lahendada alateadvuslike j?udude vabastamise teel. S?rrealism ?ritas avardada inimese t?elisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma.S?rrealismi eelk?ijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud?d ja Guillaume Apollinaire?i. 1930.aastate s?ndmuste t?ttu muutusid kunsti- ja kirjandusvoolud.Autoritaarsetes riikides sundisid riigijuhid kunstnikel kujutama oma teostes valitsevat riigikorda ja v? imukandjaid.Need kunstnikud, kes polnud n?us seda tegema pidid riigist lahkuma. Suur osa kunstnikest suundus New York'i ja t?nu sellele muutus see linn maailma kultuurikeskuseks. Itaalias tulid võimule faistid.Nende juht Mussolini seadis eesmärgiks luua Itaaliast suurriik, mis jätkaks Rooma riigi traditsioone.Kunstis sai jälle valitsevaks antiigi eeskujude j? rgimine, omap?rane monumentaalne paraadlik uus-klassitsism, eriti arhitektuuris. Kujutavalt
surma ja hukati. Ühiskonna konsolideerumine meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd Jüri Jaaksoni juhitud valitsus oli ametis alates 16. detsembrist 1924 kuni 15. detsembrini 1925. Mässujärgne, suurendada kaitsekulutusi, riigikorra kaitse seadus (Keelatud on igasugune ühinemine tegevuseks, mis on sihitud sellele, et: 17 1) vägivaldselt muuta Eesti Vabariigis põhiseadusega maksmapandud riigikorda või olemasolevat ühiskondlikku korda; 2) lõpetada Eesti Vabariigi iseseisvust või lahutada Vabariigi küljest mõnda tema osa, või 3) arendada Eesti Vabariigi iseseisvust eitavat propagandat) kiirendada Kaitseliidu taaasloomist - Pärast kommunistide 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatset kutsuti Kaitseliit 17. detsembril 1924 taas ellu. Järgnes organisatsiooni tugevnemine ja edukas juurdumine ühiskonnas. Kaitseliidu liikmeskond kasvas 1940. aastaks 42 000 liikmeni.
surma ja hukati. Ühiskonna konsolideerumine – meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd Jüri Jaaksoni juhitud valitsus oli ametis alates 16. detsembrist 1924 kuni 15. detsembrini 1925. Mässujärgne, suurendada kaitsekulutusi, riigikorra kaitse seadus (Keelatud on igasugune ühinemine tegevuseks, mis on sihitud sellele, et: 17 1) vägivaldselt muuta Eesti Vabariigis põhiseadusega maksmapandud riigikorda või olemasolevat ühiskondlikku korda; 2) lõpetada Eesti Vabariigi iseseisvust või lahutada Vabariigi küljest mõnda tema osa, või 3) arendada Eesti Vabariigi iseseisvust eitavat propagandat) kiirendada Kaitseliidu taaasloomist - Pärast kommunistide 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatset kutsuti Kaitseliit 17. detsembril 1924 taas ellu. Järgnes organisatsiooni tugevnemine ja edukas juurdumine ühiskonnas. Kaitseliidu liikmeskond kasvas 1940. aastaks 42 000 liikmeni.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledz Ettevõtlus ja projektijuhtimine Gerli Kuusik JAAPANI KULTUUR Uurimustöö Juhendaja: lektor Liina Käär Pärnu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1. KULTUURI MÕISTE.................................................................................................5 2. JAAPANI KULTUUR................................................................................................6 2.1. JAAPANI KULTUURI AJALUGU....................................................................6 2.2. HIINA KULTUURIMÕJUDE SISSETUNG......................................................7 2.3. EUROOPA KULTUURIMÕJUDE SISSETUNG...............................................8 ...
jagamine kaheks: kommunistlikuks Vietnami DV-ks Põhja-Vietnamis, pealinnaks Hanoi, ja lääneriikidele orienteeritud Vietnami Vabariigiks, pealinnaks Saigon. Kaugemas tulevikus oli ette nähtud ka mõlema riigi ühendamine. Vaatamata saavutatud rahuleppele ei nõustunud Vietnami DV ega ka USA sellise kompromissiga. Ärritatud USA ei kavatsenud mingil juhul Lõuna-Vietnami kaotada Põhja-Vietnamile. Seega valmistuti Lõuna-Vietnamis üles ehitama iseseisvat riigikorda. Riigi juhiks sai Ngo Dinh Diem, kes kirjutas Lõuna-Vietnamile põhiseaduse. See dokument aga ei varjanud kuidagi tema diktaatorlikku valitsemisviisi. Diemi reziimi iseloomustas korruptsioon, vähene huvi elanikkonna ja majandusliku heaolu vastu. Ehkki Ameerika jagas abi heldekäeliselt, jõudis sellest rahvani vähe ning maapiirkondi rõhus vaesus. Diemi väed tapsid Lõuna- Vietnami jäänud Viet Minhi sõdureid ning see õhtus aina enam Ho Chi Minhi Vietname ühendama
vältida vigaseid järeldusi. Aristotelese õpetus avaldas järeltulevatele põlvedele erakordselt suurt mõju. Aristotelese arvates oli inimene riiklik elusolend st ilma riikliku ühiseluta ei ole inimene õnnelik. Samas oli õnnelikuks eluks vaja leida kesktee äärmuste vahel Aristoteles ei hinnanud ei aristokraatide võimu (rik- kad rõhuvad vaeseid) ega ka demokraatlikku riigikorda (vaesed omavolitsevad rikaste kallal), tema arvates pidi võim olema keskmise jõukusega kodanike käes. TEADUSE ARENG Paljud filosoofid tegelesid ka matemaatikaga. 6. saj. eKr edendasid seda Pythagoras ja tema õpilased. Pyt- hagorase arvates põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Ta püüdis mõista arvude olemust ja uuris sel- lest tulenevalt matemaatilisi probleeme. Tema õpilased arendasid õpetust edasi, levitades seda ühtlasi kogu
Liidu esimeseks esimeheks valiti Tuglas. Tänapäeval Jan Kaus. 27. 1923 Looming Tuglase toimetatud, riigi majanduslik toetus tagas ajakirja ilmumise kuid samas säilitati loominguline vabadus. Kaastöö ainsaks avaldamise kriteeriumiks oli kunstiline tase. Tunnustatud autorite körval pääses ka andekaid algajaid löögile. Looming on praegu vanim kestev ajakiri vms. 28. 1934-1940 vaikiva oleku aastad - Võimule tuleb Konstantin Päts riigikorda hakkab Päts nimetama autoritaarseks demokraatiaks. Jääb alles ainult üks erakond Isamaaliit. Muud likvideeritakse. Rahvas suhtus sellesse positiivselt. Lõpp vapside liikumisele, kes saadeti trellide taha. Pätsi võimuletulek kultuuris vaikiva oleku aastad. Kirjanduse temaatikavaldkond muutus, kaasajast räägiti kultuurilistel ja majanduslikel teemadel, sotsiaalset poolt käsitleti vähem.
Antoine de Saint–Exupéry elu ja looming „Väikese printsi“ lähivaatlus 1900–1944 Elu: Pärit Lyonist. Peres viis last. Isa kandis krahvi tiitlit, kuid väärtust polnud. Töötas kindlustusinspektorina. Ema tegeles maalimisega, sealt ka E. huvi ja anne. Saatuslikuks said lennundus ja kirjandus. Temast sai lendur: rahu =>postivedu, sõda =>lahingulendur. Õppis põhjalikult arhitektuuri. Võttis osa Hispaania kodusõjast ja oli II ms luurelendur. Ühel lennul jääb kadunuks. Looming: Humaanne autor, peab tähtsaks kindla eesmärgi nimel tegutsemist. Hindab lapsemeelsust. Leiab, et töö ja üleskasvatus muudavad inimest. „Lendur“, „Lõunapost“, „Öine lend“ – sisse on kirjutatud muljed, meeleolud lenduri ajast. „Inimeste maa“ – „Väikese Printsi“ kõrval tuntuim. Kõrgelt tunnustatud: Prantsuse Kirjandusakadeemia Grand Prix. Terviku moodustavad üksikud pildikesed lenduri tööst, mõttemaailmast. Teos on sügava filosoofilise alltekstiga. Erilist tähelepanu pöör...
omavahelisest kokkuleppest riiki, ta on riiklik elusolend. Õnnelikuks sõltumatut; Sokratese arvates pidi eluks on vaja leida kesktee äärmuste vahel, õpilane ise mõistmiseni jõuda, tugineda tuleks keskmise jõukusega õpetaja võis teda üksnes suunata. Ei kodanikele. pooldanud Ateena demokraatlikku Aleksander Suur oli Vana- Makedoonia riigikorda, anti noorsoo rikkumises kuningas, antiikaja üks kuulsamaid ja ja jumalate salgamises süüdistatuna edukaimaid väejuhte, Aristotelese kohtu alla ning mõisteti surma. kasvandik. 338. a eKr vallutas Chaironeia Platon Sokratese kuulsaim kreeklased, 334326 eKr sõjakäigud õpilane, filosoof, Ateena aristokraat, idamaadesse ning ta vallutusretked olid väga
paljud tunnistajad, imetlevad meid kaasaegsed ja järelpõlved ega vaja meie kiitust mõnet Homeroselt või mõnelt teiselt, kes oma lauludega pakub hetkelist naudingut. 1. Tooge välja Herodotose ning Periklese argumendid demokraatia kaitseks. SPARTA RIIGIKORD Vana-Kreeka kirjanik ja ajaloolane Xenophon oli pärit Ateenast, kus ta oli nooruses kuulsa filosoofi Sokratese õpilane. Elades küll Ateenas, pidas Xenophon kõige paremaks Sparta riigikorda. Hiljem võitles ta Sparta kuninga Agesilaos II sõjaväes, mistõttu ta pagendati Ateenast. Elu lõpu veetis Xenophon Olympia lähedal oma maavalduses. Kuna Xenophon imetles kõige enam Sparta riigikorda, kirjutas ta selle kohta raamatu „Sparta riigikord“. Selles ülistab Xenophon muistse Sparta seadusandja Lykurgose seadusi ja annab neist ülevaate, mitmed peatüid on pühendatud ka sõjaväele ja noorte kasvatusele. Lykurgose seadustest
Ja mine tea, võib olla on selles jutustuses tõtt rohkemgi. Romulus oli esimene kuningas Roomas. Kokku valitses seal seitse kunigat. Esimeste kuningate ajal rajati sild üle Tiberi jõe. Kolm viimast kuningat olid päritolult etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. Viimane, seitsmes kuningas olevat olnud ülbe ja ülekohtune valitseja. Aastal 509 eKr tõusis rahvas kuninga vastu üles ja ajas ta minema. Sellest ajast sai alguse Rooma vabariik. Vabariigiks nimetatakse riigikorda, kus riiki juhtivad ametnikud valitakse. Rooma vabariigis otsustas kõiki tähsamaid asju suursugustest meestest koosnev nõukogu - SENAT. Senat juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas sõdu ja leppis rahulepinguid. Senati otsused olid kõigile kohustuslikud. Senatil oli mitusada liiget ehk senaatorit. Kes sai senaatoriks, oli sellel kohal surmani. Senaatorid olid rahva hulgas suure au sees. COLOSSEUM APPIUSE TEE CIRCUS MAXIMUS COLOSSEUM
põhiseadusele. 4. Lapsevanemad, kes pole eesti kodanikud, võivad oma Eestis sündinud lapsele, taotleda kodakondsust, kuni 15 aastaseni ei pea laps selleks eksameid sooritama. 5. Kuni 10 inimesele aastas võib valitsus omistada kodakondsuse eriliste teenete eest riigi ees. Kodanikuõigused ja kohustused 1. Õigus ja kohustus teenida kaitseväed 2. Õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust. 3. Õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis. 4. Õigus töötada avaliku teenistujana riigi-ning kohaliku omavalitsuse asutustes 5. Õigus kuuluda erakonda 6. Õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel. Kodanikusuhte lõppemine 1. Kodaniku enda soovil: Eesti seadused topeltkodakondsust ei tunnista. 2. Riigi algatusel: Nt raske seaduserikkumise korral, sünnijärgset kodakondsust ei saa
Valgustatud reformid agraarsuhete vallas algasid 1770. aastatel, kuid välja anti patent teotöö piiramise kohta kolmele päevale nädalas. Pöördelise tähtsusega olid kahtlemata 1781. a välja antud patent alamatest, millega suuremas osas riigist kaotati pärisorjus. 1785. a sai see teoks ka Ungaris. Kõik reformid viidi Austrias läbi ülaltpoolt, kohalikud seisuslikud esinduskogud neis kaasa ei rääkinud. Otse vastupidi nende õigusi kärbiti. Seetõttu on Austria riigikorda nim ka valgustatud despootiaks. Kui algas Suur Prantsuse revolutsiion, reformid katkesid ja mitmed neist...tühistati. § 17 TEADUS Astronoomia ja füüsika: Galileo Galilei (1564-1642) Astronoomia teerajaks sai uuel sajandil itaallane Galileo Galilei. Valmistas 1609.a teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi. Uurides kõigepealt Kuud, avastas ta seal mäed ja arvas nägevat ka meresid. 1610 avastas Galielo 4 Jupiteri ümber tiirlevat kuud ning leidis, et Maa tiirleb ümber Päikese
Vastloodud Eesti Kaitsepolitsei alustas oma tegelikku tööd 1.mail 1920.a. ees seisis kolm rasket ülesannet, mis tuli lahendada lühikese aja jooksul. Komplekteerida koosseisud, võtta kasutusele demokraatlikule riigile omased töömeetodid, võita avaliku arvamuse poolehoid. Kaader komplekteeriti täiesti uutest inimestest. Need, keda tööle võeti, pidid olema puhta minevikuga, ausad, tunnistama Eestis kehtivat riigikorda, olema Eesti Vabariigi kodanikud. (2: 70) Esimesel iseseisvusajal võitles eesti poliitiline politsei nii pahemalt kui paremalt tuleva ohuga. Pahemalt poolt tulevaks ohuks olid kommunistid. Eesti kommunistid tegutsesid põranda all, said toetust Nõukogude Venemaalt. Vapside liikumist peeti ohuks paremalt. Vapsid trügisid kõigest väest võimule, jäljendasid mitmes asjas fasiste. Eesti poliitilise politsei tegevus vajab põhjalikku ja aeganõudvat uurimist, seetõttu
Prantsuse kirjanik Charles Montesquieu analüüsib oma peateoses "Seaduste vaim" kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates olid despootia, monarhia ja vabariik.Tema arvates oli konstitutsiooniline monarhia ideaalne riigikord. Despootiat nimetas ta aga koletuks ning vabariik sobis tema arvamuse järgi ainult väikese territooriumi puhul.Tema raamat tõlgiti paljudesse euroopa keeltesse ja see etendas olulist osa riigiteooria kujunemisel, hiljem aga mõjutas see paljude maade riigikorda. Montesquieu vaadetes oli kesksel kohal võimude lahususe teooria. Tema meelset pidid seadusandlik, täitesaatev ja kohtuvõim olema eraldatud.Valgustaja rõhutas kodanike vabaduste kaitset ning seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks. 1750. aastal ilmunud traktaadiga "Arutlus teadusest ja kunstidest" äratas Jean-- Jacques Rousseau tähelepanu kui ühiskonna probleemide käsitleja. Tema põhiteosteks
Osa sofiste leidis, et inimesed peaksid oma seadusi kujundama tugevama õigusest lähtuvalt, nii nagu toimib looduses tugevama õigus. Sofistide ideed levisid hästi ja nende vastuolud kehtiva korraga oli ilmselge, seetõttu tekkis nende vastu tugev opositsioon eesotsas Sokratesega. Ta leidis, et sofistid petavad oma õpilasi. Sokrates arvates oli õpetaja kohus vaid õpilase juhatamine, asja mõistmiseni pidi õpilane ise jõudma. Ta suhtus halvasti Ateena demokraatlikusse riigikorda, kuna riigi juhtimisel osalesid ka täielikud võhikud. 339 eKr anti ta noorsoo rikkumises süüdistatuna kohtu alla ja hukati. Platon Sokratese õpilane. Asutas Ateena lähedale oma filosoofiakooli Akadeemia. Pani oma teosed kirja dialoogidena filosoofide mõttevahetustena. Ta pidas tähtsaimaks ideede õpetust kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel on oma täiuslikud vasted ideed. Ideed on muutumatud ja tõelised
8, 10, 14 Diktatuuride tekke põhjused, autoritaarsed ja totalitaarsed riigid, Saksamaa, Itaalia ja Jaapani olukord pärast I maailmasõda; fasism Itaalia näitel, natsionaalsotsialism Saksamaa näitel, kommunism Venemaa/NSV Liidu näitel Diktatuuride tunnused: 1. Valitseja piiramatu võim ja isikukultus. 2. Rahva mandaadi puudumine. 3. Kodanikuvabaduste puudumine. 4. Üheparteisüsteem Tekke põhjused: Esialgselt pooldasid paljud riigid demokraatlikku riigikorda, kuid aja möödudes ja nähes, et asjad hästi ei toimi (Noortel demo.riikidel), siis hakkasid vasakpoolsed võimu võtma. Autoriraatsed ja totalitaarsed riigid: 1. AUTORITAARSED (nt Eesti, Läti, Leedu, Hispaania, Türgi) Riik sekkus majandusse Võim on ühe isiku või rühma käes 2. TOTALITAARSED (NSVL, Itaalia, Saksamaa) Riigi täielik sekkumine majandusse Ühe partei süsteem Terror = hirmuvalitsus Isikukultus
Giovanni Boccaccio- kirjanik, humanist , poliitik. ,,Jumalate genealoogia", ,,Dekameroon" Franco Sacchetti- lüürik, luuletaja, novellist. ,,Kolmsada novelli" annab ülevaate tollastest elutavadest. Luigi Pulci- luuletaja, ,,Suur Morgant" Thomas Wyatt- luuletaja, kes lõi inglise luules sonetvormi. Martin Luther- kirjanik, reformist. Lõi vaimulikke laule, tema eeskujul loodi uus teoreetiline autoriteet-pühakiri. Thomas Moore- humanist, kirjanik, luuletaja. Suurim teos ideaalset riigikorda kavandav romaan ,,Utoopia". Vittoria Colonna- poetess, kes on kirjutanud hulga usulise ja moraaliküsimusele pühendatud luulet. Filosoofid: De montaigne, P. Charron, T.Campanella- filosoofilist mõtlemist ajendas radikalism ja skepsis. Kunstnikud: Sandro Botticelli- mahedad madonnapildid. ,,Kevad", ,,Veenuse sünd" Raffael- kujutas harmoonilisi, terviklikke inimesi rahulikus helges ümbruses. ,,Sixtuse Madonna" Michelangelo- Sixtuse kabeli laemaalid, taaveti kuju.
hukati. 1979. aasta 25.detsembril sisenes Nõukogudeliit pealinne Kabuli. Siis sekkusid kodusõtta ka välisväed, NSVL Rahvademokraatliku Afganistani Partei poolt, ning Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Saudi-Araabia ning Egiptus mudzahiidide poolel. Afganistanis oli üks suurim kokkupuutepunkt, mis külma sõja ajal NSVL ja Ameerika Ühendriikide vahel oli. Veidi üle üheksa aasta pikkuse kohaloleku käigus püüti lisaks reziimi toetamisele rajada sotsialistliku ühiskonda ja riigikorda, aidates luua rahvusarmeed, üles ehitada koole, tehaseid, vabrikuid, arendada kohalike kirjaoskust jne. Lõplikult lahkusid Nõukogude sõjajõud Afganistanist 15. veebruaril 1989. Selle aja jooksul hukkus kuni 15 000 Nõukogude armee sõdurit (mitteametlikel andmetel kuni 40 000: Postimees 6.07.07), sealhulgas 16 eestlast. Afgaane hukkus hinnanguliselt ligi miljon.
võimaldas roomlastel tarviduse korral õhutada oma alluvate vahel pingeid ning vastuolusid. Roomlased ei seganud end tavaliselt allutatud riikide siseasjadesse, ei muutnud sealset usku, keelt ega kombeid ja jätsid sageli puutumata ka tavapärase riigikorra. Kuid vastuhakkude korral, kui roomlastel kohalikesse asjadesse siiski sekkuda tuli, toetasid nad peaaegu alati kohalikke suurnikke ning soosisid aristokraatlikku riigikorda. Seetõttu tunnistasid teiste linnade ja rahvaste suursugused kodanikud meeleldi Rooma ülemvõimu. Itaalias võeti võidetuilt ära osa maast, harilikult üks kolmandik nende maavaldusest, millest moodustus Rooma riigi maatagavara – ühiskondlik maa (ager publicus). Vaesematele Rooma kodanikele jagati sellest jaosmaid, rikkamatel aga võimaldati seda kas karjamaana või üles harimiseks rendile võtta. Allutatud piirkondade strateegiliselt tähtsamatesse kohtadesse
kellelgi ei õnnestunud oma valimislubadusi täielikult ellu viia, sest liiga vähe aega lihtsalt püsiti võimul. · 1924.aasta 1.detsembri riigipöördekatse 1920´aastate algul suurenes Eestis kommunistide (end. enamlased) toetajaskond. Eestimaa Kommunistlik Partei, mis tegutses Venemaa (alates 1922 Nõukogude Liidu) rahalisel toetusel ja sealsete juhtnööride järgi, oli EV-s keelustatud, kuna soovis kehtivat riigikorda muuta. Moskva poolt valmistati ette ka riigipööre. 1.detsembril 1924 hõivasid ca 300 relvastatud kommunisti mitmed valitsusasutused ja sidekeskused. Kuna töölised ja sõdurid mässajaid ei toetanud, siis õnnestus riigipöördekatse mõne tunniga maha suruda. Riigipöördekatse tagajärjed: kommunistide võrgu hävitamine Eestis (kommunistide hukkamised, EKP-s hiljem ca 300 liiget, kellest pooled istusid vangis) vähenes kommunistide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
