rahulolematuse üldise kasvu. Mässumeelsuse kandjaks olid eelkõige madalametest ühiskonna kihtidest pärinevad segaseisulased. Venemaal loodi mitmesuguseid põrandaaluseid salaüginguid. Tolleaegse mässumeelsuse kandjaks sai norodniklik ehk rahva meelsuslik liikumine.Esialgul püüdsid narodnikud oma ideid propageerida peamiselt rahulikul teel,kuid 1870.aastate lõpul võeti kasutusele terror: tapeti kõrgemaid riigiametnikke,et sel viisil kõrgemat riigikorda kukutada. 1866.aastal korraldati esimene atentaat ka keiser Aleksander IIle. 1881. aasta märtsi algul tegid narodnikliku salaorganisatsiooni Rahva Tahe liikmed uue pommiatentaadi ja keiser sai surma. Esimene Vene revolutsioon 1904.aasta algul puhkes Jaapani ja Venemaa vahel sõda. 1905.aasta oktoobris toimus Venemaal enneolematu üldine töökatkestus,mis halvas terve riigi majanduse. 17.oktoobril ilmus Nikolai II manifest. Manifesti võtsid
seadusandlik võim 100-liikmelisele ametisse valitsuse. Taasloodi parlament, ent parlamendile riigikogule. Valitsuse presidendil oli õigus see laiali saata. eesotsas seisis riigivanem. Põhiseadus piiras mitmeid Aastail 1920-1934 iseloomustas eesti kodanikuvabadusi. riigikorda mitmeparteiline demokraatia. Aastatel 1921-1931 tegutses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks elueaks kujunes 11 kuud. Tähtsamad isikud K. Päts Eesti Vabariigi esimene president J. Poska Eesti välisminister J. Laidoner Eesti sõjaväelane ja poliitik.
jaoks. Hiljem käis ta tavalistes koolides, kus teda koheldi nagu harilikku õpilast. Pärast gümnaasiumi lõpetamist 1966. aastal alustas Carl Gustaf armeeteenistust nii mere- ja maaväes kui ka õhujõududes. Hiljem jätkas kroonprints hoolikat ettevalmistust oma tulevaseks ametiks. Uppsala ja Stockholmi ülikoolides õppis ta majandus- ja riigiteadust, sotsioloogiat ning ajalugu. Lisaks sellele viis ta end lähemalt kurssi rahvamajandust, tööstust, riigikorda ja diplomaatiat puudutavate küsimustega. Samuti pidi ta õppima, kuidas võtta lastelt vastu lilli ning kuidas kuulata pikki ja igavaid kõnesid. Kroonprints pidas oma parimaks sõbraks vana kuningat, kelle surm 15. septembril 1973. aastal tegi 27- aastasest mehest tol hetkel maailma noorima monarhi. 1973. aasta suvel õnnestus ühel fotograafil pildistada kaht uhkes Porsches istuvat noort inimest: kroonprintsi ja täiesti tundmatut tumedapäist kaunitari
Samuti võiks raisatud raha eest midagi hoopis kasulikumat teha hoopis mingites muudes valdkondades. Demokraatias esineb väga palju erinevaid isikuid ja sellepärast on ka väga mitmesuguseid soove. Valimistel enim hääli saanud erakond küll võidab, sellepärast et on saanud kõige rohkem hääli, kuid samas jäävad rahuldamata nende inimeste soovid, kelle erakonda ei valitud. Alati on ju ühiskonnas erinevaid arvamusi ja sellepärast pole võimalik luua ka ideaalset riigikorda, mis kataks kõigi vajadused. Minu arust võiks selle lahenduseks olla see, et igast erakonnast on kasvõi mõni valitseja, siis oleks mitmekesisust. Kuigi demokraatia on riigivõim, pole võim tegelikult sugugi mitte rahva käes. Peale valimiste pole rahval muuks üldse mingit õigust. Ainuke asi mida saab demokraatia teha on valitsuse suunamine ja seda hääletuse teel. Näiteks Euroliitu astumise kohta küsiti rahva arvamust ja kuna rahvas oli sellega nõus siis see samm ka tehti.
millele järgnesid Moskva Suurvürstiriik, Moskva tsaaririik Venemaa keisririik, Venemaa Nõukogude Vabariik, Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Venemaa Föderatsioon. Venemaa on vastavalt põhiseadusele föderatiivne presidentaalne vabariik. Riigipea on president. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament: Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu. Freedom House klassifitseerib Venemaa mittevabaks riigiks. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks. Venemaa Venemaa rahvaarv on 142 miljonit Rahaks on rublad. Pealinnaks Moskva Pindala 17 075 200 km² Keeleks on vene keel Rahvastiku tihedus 8,5 in/km² Venemaa haldusjaotus Venemaa jaotub halduslikult 83 föderatsiooni subjektiks (1. järgu haldusüksuseks): 21 vabariigiks 9 kraiks 2 keskalluvusega linnaks 1 autonoomseks oblastiks 4 autonoomseks ringkonnaks 46 oblastiks Rahvad ja religioon Venemaal elab üle 160 rahvuse
Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. 2. Millistele dokumentidele tuginevad inimõigused? Inimõiguste Ülddeklaratsioon, euroopa inimõiguste konvetsioon, euroopa sotsiaalharta 3. Millised õigused ja kohustused on kodanikel/igaühel Raamatust: *õigus ja kohustus teenida kaitseväes *õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada eesti iseseisvust. *õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis *õigus töötada avaliku teenistujana riigi- ning kohaliku omavalitsuse asutustes *õigus kuuluda erakonda *õigus hääletada ja kandideerida riigikogu valimistel *õigus osaleda rahvahääletusel *õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilistest esindustest kaitset välismaal olles Netist: Kodanikul on õigus:
Arutlus: Diktatuur ja Demokraatia Esimeses maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikust raskest olukorrast võitjana välja tulla. See innustas riike valime demokraatliku riigikorda. Demokraatlike riike oli palju ja sellise valitsemisvormiga oli rahul nii rahvas kui ka riik ise. Küll aga ei suutnud demokraatlik riigikord lahendada kõiki probleeme riigis. Paljud riigid soovisid väljuda majanduskriisist ja samas olla ka tähtsamal kohal teistest riikidest. Tekkisid diktatuurid, põhjuseks oli ka pettumus eelmise riigikorra üle. Sellis valitsemisvormi peeti diktatuursetes riikides täiesti normaalseks, sest demokraatiast ei teatud eriti midagi
Venemaa eest? Poola ei saanud Leeduga läbi (riigid ei saanud üldse omavahel läbi) piiritülid. 15. Mis põhjusel loobus Eesti välispoliitikas 1930ndatel Inglismaale suunatud orientatsioonist Saksamaa kasuks? Eesti hoidis Saksamaa poole, ses see sai vastu Venemaale. 16. Missugune oli Eesti välispoliitiline seisund 1930ndatel aastatel? Eesti oli neutraalne riik, suhted olid teiste riikisega head va. Venemaaga (nõukogude Liit) 17. Vapsid- vabadussõdalased. Vaikiv ajastu- muudeti Eesti riigikorda. III põhiseadus- kehtestas presidentaalse võimu, kus presidendil olid diktaatorlikud volitused. jõustus 1. jaanuaril 1938 Isamaaliit- organisatsioon Eesti Vabariigis aastatel 1935–1940. Kaarel Eenpalu- Pätsi autoriaalse võimu teostaja, peaminister. 18. Parlamentarismi kriis- pideva ebastabiilsuse tõttu poliitikas palju valitsuskriise Artur Sirk- tuntud vaps, hiljem mõrvati PolPol-i agentide poolt 1937. Asunikutalu- Endistele mõisamaadele rajatud talud. Balti Liit- sõjaline
John Milton kaitses trükivabadust, ta oli riigikiriku vastu ja kaitses abielulahutuse õigust. Tema arvates on valitseja vastutav oma alamate ees, seepärast võib rahvas nõuda kuningalt aru ja vajadusel ka mõista tema üle kohut. Thomas Hobbes esitas väite, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Kuna aga oma loomult on nad individualistid, on neid vaja valitseda. Tema arvates on absolutistlik riigivõim õigustatud. John Locke'i peetakse liberalismi rajajaks. Ta pooldas parlamentlikku riigikorda. Tema arvates on võimu kõige olulisem ülesanne kaitsta omandit kui tsivilisatsiooni tekke alust. Presbüterlased puratanismi kogudus, kes arvasid, et kogudus peaks määrama oma etteotsa auväärsetest koguduste liikmetest vanemad - presbüterid, kes omakorda valiksid koguduse vaimulikud. Raskolnikud ehk vanausulised on jumalateenistuse endise korra pooldajad. Predestinatsioon - ettemääratus, inimese kui loodu sõltumine jumalast kui loojast. Uusaja iseloomulikud jooned: Majandus
Alates 7 eluaastast pidid poisid elama eakaaslastega rühmades, kodust eemal ja oma elukorraldusega ise toimetulema ning lisaks sellele tegelesid füüsilise treeninguga. Aristokraatliku korra pooldajad pidasid Spartat parimaks näiteks hästi korraldatud riigist. Ateena ühiskond ja valitsemine Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud. Varasel perioodil valitses Ateenas aristokraatia, kuid poeet ja seadusandja muutis riigikorda, andes vaestele võimalusi riigiasjades osaleda. Ateenalaste orjastamine oli seadusega keelatud. Moodustati Ateena mereliit. Teiste riikide maksude eest tugevdas Ateena oma laevastikku, millega kaeti ka riigi kulud. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekutel, kus otsustati riigi tähtsaimad asjad. Koosolekute vahel korraldas riigiasju 500-liikmeline nõukogu, kes midai allmuma rahvakoosoleku otsustele. Igal aastal eati ametisse 6000 kohtunikku ja nende seast paarisaja liikmelised
elukvaliteedi eest. Rifkin väidab, et enamik eurooplasi naudib ameeriklastega võrreldes kõrgemat elukvaliteeti. See tõendavat, et koostöö on kasulikum ja kaugemas perspektiivis kindlam tee õnneni kui konkurents. Rifkini järgi “Ameeriklased elavad selleks, et töötada, eurooplased töötavad selleks, et elada”. Demokraatia vormid. Juhitav demokraatia ja ühistegevuse roll selles. ● Otsedemokraatia ehk vahetu demokraatia all mõistetakse riigikorda, kus võimu teostavad inimesed ise (referendumid, rahvakoosolekud). ● Esindusdemokraatia ehk kaudse demokraatia all mõeldakse riigikorda, kus kodanikud teostavad võimu regulaarselt korraldatud valimistel erakondade või muude valitud esindusorganisatsioonide kaudu. ● Osalusdemokraatia on kahe eelmise vahepealne valitsemisvorm. Oma arvamust oodatakse kõikidelt osapooltelt ja asjast huvitatud isikutelt. Oma loomult sarnaneb osalusdemokraatia juhitava demokraatiaga.
· Ametlik riigi valitseja oli keiser, kuid tegelik võim kuulus sõjaväe kõrgemale juhtkonnale. · 1945.aasta septembris sattus Jaapan USA okupatsiooni alla. ,,Meie Jaapani rahvas...": · USA okupatsioon Jaapanis kestis kuni 1951.aastani, mil sõlmiti San Francisco rahuleping. · Tehti majanduslikud ja poliitilised ümberkorraldused, mis muutsid Jaapani ühiskonna ülesehitust, riigikorda ja jaapanlaste mõttelaadi. · Maareform kaotati suurmaaomandus ning maad anti talupoegadele. · Suurettevõtete tugevuse piiramine ja kaotamine. · Jaapani uus põhiseadus võeti vastu 1946.aastal sellega kehtestati parlamentaarne kord. · Jaapanist sai põhiseaduslik monarhia ning keisri õigusi piirati. · Jaapanis kehtestati mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia. · Seadusi hakkas vastu võtma kahekojaline parlament, mille liikmed valiti üldistel valimistel.
Kreekas 1820. aastate käigus vallandus Kreekas ülestõus Türgi ikke vastu. 1822. aastal kuulutas Rahvuskogu Euroopa iseseisvaks riigiks ja võttis vastu põhiseaduse. 1830. aastal sõlmisid Venemaa, Inglismaa ja Prantsusmaa omavahel kokkuleppe, millega Kreeka sai täiesti iseseisvaks riigiks. 2. 1848-1849 aasta revolutsioonide põhjused ja tagajärjed? Põhjused: 1. Absolutistlik riigikord 2. Taheti poliitilist võimu aadliga jagada 3. Hakati nõudma põhiseaduslikku riigikorda. Tagajärjed: 1. Absolutistlik riigikord nõrgenes Preisimaal, Sardiinias 2. Föderaaligandite kaotamine põllumajanduses 3. Kodanlusele laiema tegevusvabaduse andmine
Artur Sirk Artur-Johann Sirk sündis 25. Septembril 1900. aastal Järvamaal Lehtsa vallas Pruuna külas Sepa talus taluomaniku Johan Sirki kuuenda lapse ja ainsa pojana. Artur sirki vanemad olid järvamaale tulnud Virumaalt Ahtust 19. Sajandi lõpul. Artur Sirk õppis Pruuna külakoolis (1908-11), Ambla Haridusseltsi koolis (1911-14), Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis (1914-16) ja Tallinna Peetri Reaalkoolis. Reaalkooli 34. Lennu lõpuklassi õpilasena astus Artur Sirk ...
muutuda araks, teine jällegi astub surmale vastu ning ei karda seda. See on inimeses endas kinni – tema vaimses tugevuses. Just see omadus teeb inimese kartmatuks ja ühiskonna poolt vaadates kangelaslikuks. Üks sellistest mõttelaadidest on Kuubas, kus kommunism pidas surmaga silmitsi olemise julgust ülimaks vapruseks. Selle Ladina-Ameerika riigi suurim kangelane on Ernesto Guevara, rohkem tuntud kui Che, kes riskis oma eluga ja veetis aastaid surmaga silmitsi, kõik selleks et muuta riigikorda. Ta ei murdunud, vaid saavutas oma tahtmise ning sai riigikangelaseks. Vastupidine, äbariku efekt oli raamatus „Läänerindel muutusteta“, kus rühma väljaõpetaja Himmelstoss oli lahinguväljal täielikus shokis. Oli aru saada, et Himmelstoss oli surmaga silmitsi seisnud ja sellepeale vajus ta täielikult ära. Seega, surmaga silmitsi seistes muutub inimene temaks endaks. Ta ei üritagi teiste ees julge välja paista ja varjata oma tegelikku olemust.
Sofistide vaadete vastu astus välja 5. sajandi II poole kuulsaimaid Ateena filosoofe Sokrates (490-399 eKr), kes edastas oma vaateid üksnes suulistel vestlustel. Sokratese arvates oli filosoofia peamiseks mõtteks vooruse olemuse mõistmine. Tema veendumuse kohaselt oli õpetaja kohus üksnes õpilase juhatamine, asja mõistmiseni pidi õpilane ise jõudma. Tähtis oli vooruse mõistmise juures ka teadmine. Sokrates suhtus halvustavalt demokraatlikku riigikorda, ta väitis, et kuna valitsemises osalevad vaid võhikud, siis ei saa selline riigikord olla vooruslik. Sokratese arvukatest õpilastest kerkis esile Platon (427-347 eKr), kes asutas oma filosoofide kooli Akadeemia. Platon pani oma teosed kirja dialoogidena, kus peategelaseks oli Sokrates. Platon leidis, et vooruse mõistmiseks on tähtsaim ideede õpetus. Tema arvates oli kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel oma täiuslikud vasted ideed, mis on muutumatud ja tõelised
Tema nägemust õiglasest ühiskonnakorrast iseloomustasid vabadus ja omand ning tema poliitiliseks ideaaliks oli valgustatud absolutism, millega mõtles valitseja liitu filosoofidega. Charles Montesquieu esimene ühiskondlik-poliitiline teos „Pärsia kirjad“ ilmus 1721. aastal, mis rääkis kahe pärslase satiirilisest suhtumisest Prantsusmaa absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu. Tema peateos „Seaduste vaim“ avaldati 1748. aastal, mis hiljem mõjutas paljude maade riigikorda. Ta analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates olid despootia, monarhia ja vabariik. Ideaaliks pidas ta konstitutsioonilist monarhiat. Kesksel kohal oli tema arvates võimude lahususe teooria, millega väitis, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Jean-Jacques Rousseau äratas tähelepanu 1750. aastal traktaadiga „Arutlus teadusest ja kunstidest“. Tema peateos on „Ühiskondlik leping“, milles ta vastandas feodaalkorrale
Saksa rooma riik 1648 Absolutism Kui oli palju erinevaid riike, oli ka palju erinevaid riigikordi. Uusaja esimest poolt on üldistatult nimetatud absolutismi ajajärguks, kus paljude Euroopa riigikorraks oli absoluutne monarhia ehk kuningal on piiramatu võim. Kõige parem absolutismi näide oli Louis XIV aegne Prantsusmaa (1643-1715). Kui Prantsusmaa muutus Euroopas võimsaimaks riigiks, siis sealset riigikorda ja kuningliku õukonna uhkust ja glamuuri üritasid paljud teised valitsejad Louis XIV jäljendada. 1701 Louis XIV valitsemine 1643. a sai Prantsusmaa kuningaks XIV Bourbon Louis, olles ise vaid nelja aastane. Ennast pidas ta kõige keskpunktiks ja pani endale lisanime Päikesekuningas. Louis XIV valitsusaeg oli absolutismi kõrgaeg mitte ainult Prantsusmaal, vaid ka kogu Euroopas.
SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel. Lepingu salaklausel nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamist Nõukogude Venemaal. See oli vastastikku kasulik leping, sest lepinguga tunnistas Saksamaa esimese suurriigina Nõukogude Venemaa kommunistlikku riigikorda ning leping võimaldas Saksamaal väljuda Versailles' rahulepingu järgsest rahvusvahelisest isolatsioonist. Locarno konverents, 1925 mis aitab kaasa pingelõdvendusele. Saksamaale seisnes lepingute olulisus Reinimaa säilitamises. Kirjutati alla järgmistele lepingutele: 1) Reini tagatispakt - Saksamaa garanteeris Saksa-Prantsuse läänepiiri puutumatuse; Reini jõe piirkond jäi demilitariseerituks Nõukogude Venemaa nepi tagajärjed 1921: Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele
Idabloki lagunemine õnn või õnnetus? Kahekümnenda sajandi 80. aastate lõpuks oli selge, et idablokk eesotsas NSV Liiduga on nõrgenemas ning triivib hävingu suunas. Selle põhjusteks olid nii majanduskriis kui ka sise-ja välispoliitilised probleemid.1991. aastaks oli idablokk sisuliselt lagunenud ning 1990-91. a. tõi NSV Liit oma väed sotsialismimaadest välja. Kas selle suurimpeeriumi häving oli aga õnn või õnnetus? Positiivne külg on kindlasti see, et paljud riigid (taas)iseseisvusid ning tekkisid väikesed rahvusriigid. Hakkasid taastuma nende rahvuste identiteet ja kultuur. Idablokis olles oli see nimelt tugeva kontrolli all ning igasugust kõrvalekallet või liigset rahvuslikkust peeti vaenulikuks ja see suruti maha. Endised idabloki maad hakkasid üles ehitama uut riigikorda, hakati juurutama demokraatlikku valimissüsteemi. Nende riikide kodanikele oli see kindlasti õnn, sest nende vabadus suurenes, tugev tsen...
par bfs24 Kuidas m'f5jutasid valgustusideed (Euroopa) valitsejaid?b0fs20par pardpar par Valgustusajastu ideed levisid juba 17. sajandil ja nende hiigelaeg oli 18. sajandil. Valgustusajastul par par hakati suuremat r'f5hku panema inim'f5igustele, v'f5rdsusele, teadusele ja demokraatiale ja v'e4henes par par religiooni, kiriku ja seisuslike autoriteetide osat'e4htsus. Valgustusfilosoofide ideed levisid rahva par par seas ja j'f5udsid ka valitsejateni, m'f5jutades riigikorda ja rahva olukorda.par par Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai valgustajate vasakpoolse suuna suurima esindaja Jean-par par Jacques Rousseau 'f5petusest jakobiinide ametlik ideoloogia. Jakobiinid kaotasid oma diktatuuri ajal par par feodaalkohuse, mis t'e4hendas talupoegadele eraomandit, ja Rousseau arvates 'fchiskondliku korrapar par alus. par par Charles Montesquieu seisukohad raamatust "Seaduste vaim" on aluseks paljude riigikordadepar par kujunemistel
Remus ei tahtnud sellega leppida, puhkes tüli, mille käigus Romulus tappis Remuse. 2. Kaart - Rooma, Kartaago, Apenniini poolsaar, Rooma riigi laienemine: 3. Rooma ajalooperioodid ja suurkujud igast perioodist: Kuningate aeg (753 - 509 eKr) Romulus, Tarquinus Superbus Vabariigi aeg (509 30 eKr) Caesar, Pompeius Keisririigi aeg (30 eKr 395/476 pKr) Augustus, Traianus 4. Vabariigi valitsemine: Vabariigiks nimetatataks riigikorda, kus riiki juhtivad ametnikud valib rahvas. Rooma vabariigis otsustas kõiki tähtsamaid asju senat. Senat juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas sõdu ja sõlmis rahulepinguid. Lisaks senaatoritele juhtisid Rooma vabariigi elu kaks konsulit. Nende peamine ülesanne oli juhtida sõjaväge võitluses vaenlaste vastu. 5. Milliste sündmustega lõppes vabariik ja sai alguse keisririik ? Caesari ja Pompeiuse lahkarvamuste pärast algasid kodusõjad. Need lõppesid Caesari võiduga
organiteks. Ühiskonnas hakkas toimima kodanlus. 6. Iseloomusta Montesquieu, Voltaire´ ja Rousseau vaateid. TV lk. 21 ül.3 Montesquieu pidas parimaks riigivormiks konstitutsioonilist monarhiat. Ta kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim võimude lahususe põhimõte. Voltaire riigikorra ideaaliks oli valgustatud absolutism, kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh, kes arvestab rahvaga.. Rousseau pidas ideaalseks riigikorda, kus puudub eraomand ja kõik on võrdsed. 7. Võrdle valgustatud absolutismi ja varasemat absolutismi. Leia üks sarnasus ja üks erinevus. Sarnasus: Valitses piiramatu võimuga monarh. Erinevus: Valgustatud absolutismi ajal oli monarhi valitsusviis mõistusepärane. Suurendati kuninga potentsiaalset vabadust, kui seda oli absolutismis. Usuti et inimesed on loomupäraselt võrdsed ja suudavad ilma absoluutse võimu sunnita tunduvalt edukamalt ühiskonnana toimida. 8
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia ? Diktatuuri riikide teke oli tingitud sellest, et paljud riigid oli pettunud eelmisest riigikorrast ja arvasid, et diktatuur aitab nende riiki välja majanduskriisist või aitab kergitada riiki teistest tähtsamale. Mõned riigid olid olnud demokraatsed juba kaua aega varem ja rahvas oli sellise riigijuhtimisega väga rahul. Enamus diktatuursetes riikides ei teadnud demokraatlikust riigikorrast eriti midagi ja nii nad pidasidki diktatuuri täiesti normaalseks. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks oli inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. On olemas kahte erinevat liiki diktatuuri autoritaarne ja totalitaarne. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese grupi kätte, kellel on ühtne ideoloogia. Rahval pole õigust osaleda riigi juhtimises ja seadusi saavad muuta ainult...
Ajapikku kujunesid välja ka erinevad žanrid, mis on tänapäevanigi kasutuses, tragöödia ja komöödia. c. Mitmete teadusharude algatajaid Kreeka oli üks esimesi tsivilisatsioone kus hakati mõtlema selle üle, millest on maailm tekkinud ja kuidas see toimib. Tegevust hakati kutsuma filosoofiaks mis tähendab tarkuse armastust. Tänu filosofeerimisele ja tekitatud küsimustele alustasid inimesed end ümbritseva uurimist. 2. Võrdle Ateena ja Sparta riigikorda ! Ateena ja Sparta riigikord meenutab veidi demokraatia versus diktatuur olukorda. Ateenas oli kasutusel otsene demokraatia ning rahvakoosolekutel võisid osaleda kõik kodanikud kus siis hääletati ametikohtadele nõukogu, kohtunikud ning strateegid. Kodaniku õiguse siaid kõik täisealised, meessoost põliselanikud. Spartas aga said kodaniku õiguse vaid spartaadid ning riiki valitses sõjavägi. 3. Vali kolm Kreeka jumalat/jumalannat ja iseloomusta neid. Hea , kui leiaks
*valesti alustades või mingi vea tegemisel karistati piitsahoobid *peeti jumalate auks * kaugushüppe taustaks mängiti flööti 5.Võrdle Sokratese, Platoni ja Aristotelese seisukohti riigivalitsemisest. RIIGIVALITSEMINE Sokrates *ei pooldanud Ateena demokraatlikku riigikorda *ta oli ise kuulekas kodanik, kuid tema õpilased püüdsid demokraatiat relva jõul kukutada *399 eKr anti ta noorsoo rikkumises ja jumalate salgamises süüdistatuna kohtu alla
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid , teistes aga säilis demokraatia ? Demokraatia ja diktatuurid levisid maailmas 20.sajandil , täpsemalt aastatel 19201940 . Riigikordade peamisteks muutumise põhjusteks olid ülemaailmne majanduskriis ja Esimene maailmasõda . Demokraatia hakkas levima tänu sõja võitmisele . Demokraatlike suurriikide maine kasvas ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks ka paljud teised riigid . Inimesed said väga suures osas osaleda riigi juhtimises . Kui eelnevalt ei olnud inimestel valimisõigust , siis demokraatia ajal kehtestati seadused , et mehed saavad alates 21.eluaastast valimas käia . Valmisõiguse said ka naised , naistele siiski seati vanusepiiranguks 30.eluaasta . Inimesed lootsid , et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu , aga paraku see nii ei läinud . Tekkis demokraatia k...
Minu riik Igal inimesel on olemas oma riik. Minu riigiks on Eesti. Olen eestlane ja võin öelda, et olen selle üle uhke. Eesti riik on nii öelda noor riik, iseseisvust on meil peaaegu 17 aastat. Sel ajal kui mina sündisin, oli Eesti just vabaks saanud. Vabaks saamine oli kõigile eestlastele väga tähtis. Hakati üles ehitama Eesti riigikorda ja samuti kõike muud. Iseseisvus on iga riigi jaoks väga oluline, kuna teise riigi võimu all olles ei saa kujuneda oma riigile iseloomulikke jooni. Eesti riigi ajalugu on olnud väga kirev. Kord olime iseseisvad, siis jällegi okupeeriti meid ja viimaks saavutasime 1991. aastal taas iseseisvuse, mis püsib praeguseni. On palju põhjuseid, miks just Eesti pärast on paljud riigid omavahel sõdinud. Üheks põhjuseks on meie riigi väike territoorium, mida oli kerge alistada
arendamise kallal, vaid töötati ka igapäevast olmet kergendavate asjade kallal. 7.Demokraatia ja diktatuuri mõju kultuurile Totalitaarsetes riikides sai kultuur areneda ainult vastavalt riigijuhtide heakskiidule. Hästi arenes näiteks filmikunst, kuna seda sai enda huvides ära kasutada ning inimeste meelsust mõjutada. Kultuuritegelasi(filmiloojaid, kirjanikke, kunstnikke jne) sunniti looma teoseid, mis pidid ülistama võimukandjaid ning riigikorda. Osa allus survele. Kes ei allunud, neid ootas karistus, paljud põgenesid riigist. Paljud põgenesid Usasse, New York muutus maailma kultuurikeskuseks. Demokraatlikes riikides kasutati küll filmikunsti ja ka meediat inimeste meelsuse mõjutamiseks, kuid kultuuritegelastel olid vabad käed oma loominguga tegelemiseks. 8. I maailmasõja mõju naiste rollile ühiskonnas,naiste õiguste muutumine II maailmasõja vahel. I.maailmasõja aastail pidid naised tegema töid, mida varem tegid mehed
Jakobiinide diktatuuri ajal hukatud inimesed kuulusid valdavalt 3 seisusesse Robispierre ja Danton kasutasid giljotiini. Reasta ajaliselt järgnevad sündmused: konsulaat, jakobiinide diktatuuri algus, direktoorium, Generaalstaatide kokkukutsumine, Napoleoni ajajärk...... 1) Generaalstaatide kokkukutsumine 2) jakobiinide diktatuuri algus 3) direktoorium 4) Napoleoni ajajärk 5) konsulaat Seleta mõisted a) revolutsioon - Rahva ülestõus kehtiva võimu vastu, eesmärgiga muuta riigikorda. b) diktatuur - üksikisiku (diktaatori) või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas. c) restauratsioon - kukutatud riigikorra taaskehtestamine d) generaalstaatid - seisuste esinduskogu, mille kuningas pidi kokku kutsuma. Ent seda polnud tehtud juba 175 aastat. Reasta järgnevad lahingud... a) Rahvastelahing b) Borodino c) trafalgari d) waterloo 1) Trafalgari 2) Borodino 3) Rahvastelahing 4) Waterloo. "Suur Prantsuse revolutsioon"
rahval puudub otsene väljendusvõimaluste üle võimalus oma juhtide ning inimõiguste rikkumine. otsuseid mõjutada. Riigis Kõrgeimaks seaduseks on tähtsustatakse diktaatori soov. konservatiivseid väärtusi ega propageerita vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena. Sellist riigikorda diktatuuriks ei nimetata. Näited - Poola - Hitleri diktatuur - Leedu Saksamaal - Portugal - Stalini diktatuur NSV Liidus - Mussolini diktatuur Itaalias näidisriigid ajaloost. 2. Kuidas likvideeriti Saksamaal demokraatia? 1933
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia ja diktatuurid levisid maailmas 20. sajandil, täpsemalt aastatel 1920 - 1940. Riigikordade peamisteks muutumise põhjusteks olid ülemaailma majanduskriis ja Esimene maailmasõda. Mõisted diktatuur ja demokraatia on omavahel täiesti vastandid. Kui diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim kui riiki juhib üks isik või mõni väiksem inimeste grupp, siis demokraatia ehk teisisõnu rahvavõim on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus. Karmides tingimustes tekkis rühmitus, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fašistideks. Mida suurem oli inimeste rahulolematus pea...
ainuõigusliku seisundiga. Piiratud oli kodanikuvabadusi ja inimõigusi ning inimese allutamist riigivõimule põhjendati riigi ja ühiskonna kõrgemate huvidega üksikisiku ees. Partei liikmed said mitmesuguseid eesõigusi mitteparteilastega võrreldes. Partei ridadesse võeti ainult neid, kes tõestasid tegudega oma ustavust valitsejatele ja nende õpetusele. Olid loodud vastupanu mahasurumiseks võimsad sala- ja julgeolekuteenistused. 4. Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust riigi juhtimises osaleda. Enamik Euroopa diktatuure võib pidada autoritaarseks (ka. Eesti). Totalitaarset dikyatuuri iseloomustavad peale võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle
10. Adam Smithi majandusliku liberalismi ideed: tuleb teha veelgi rohkem tööd ja tekibki majandusliku vabaduse tõttu pidev arengutsükkel. Ühtlasi kindlustavad vaba konkurents ja vabakaubandus ühiskondliku harmonia ja õigluse. 11. Rahvuslik tõus Saksamaal, võitlema hakkasid üliõpilased Jena ülikoolist. 12. Kodanluse eestvedamisel toimusid 1848/49.a. revolutsioonid Euroopas, sest hakati nõudma põhiseaduslikku riigikorda, sotsiaalsed olud olid halvad ja rahvuslikud vastuolud. 13. Revolutsioonide saavutused: Euroopa riikides kehtestati üldised kodanikuõigused riigi valitsemisse kaasati kodanlus (liberaalid) tekkisid poliitilised parteid parandati tööliste olukorda 14. Itaalia rahvusliku ühendamise kaks suunda: 1) diplomaatiline liikumine – C. Cavour 2) mässumeelne liikumine – G. Garibaldi 15
Platon Riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. Ideaalne riik kasvatab tõeliselt vooruslikke kodanikke ja tagab, et ainult filosoofid saavad riigi etteotsa. Riigis olgu kõik filosoofide range kontrolli all. Sokrates Ei pooldanud Ateena demokraatliku korda. Aristoteles tema arvates tuli riigil otsida keskteed, tuleks tugineda eeskätt keskmise jõukusega kodanikele. Hindas kõrgelt Ateena riigikorda Soloni ajal, mil rikaste eesõigusi oli piiratud, täielik demoktraatia oli aga veel välja kujunemata. 10. Võrrelge kreeka klassikalise ja hellenismiajastu a) teatrit Klassikalisele perioodile olid iseloomulikud sügavamõttelised ja kodanikke kasvatavad tragöödida. Hellenismiajastu ajal eelistati komöödiaid, kus varasem poliitiline temaatika oli asendunud argieluteemadega, kreeklased tundsid huvi pigem eraelu kui ühiskonna ja poliitika vastu.
kuupäeva ei teatud. Kommunistide plaane rikkus suuresti 1924 aasta novembris toimunud 149 protsess, millega kõrvaldati suur hulk kommuniste, kes organiseerimistööga tegelesid. Pärast ülestõusu kuulutas valitsus välja sõjaseisukorra ning kindral Johan Laidoner kinnitati sõjavägede ülemjuhatajaks. Ülestõusuga seotud isikute suhtes rakendus sõjakohtu määrustik eriti nende osas, kes olid püüdnud maksvat riigikorda kukutada, loata relva kandnud, tapnud, röövinud jne (otsused olid kas surmanuhtlus või õigeksmõistmine)( välikohtute otsustel lasti maha 97 isikut). 12. märts 1934 Aastatel 1933-1934 toimus nii Eesti sise- kui ka välispoliitilises elus palju pingelisi ja keerulisi sündmusi. Sisepoliitikas leidsid aset põhiseaduse kriis, majanduskriis ning pidev võimuvõitlus poliitikas, mille haripunktiks sai
Inimesi hirmutati ka sise- ja välisvaenlastega. Nii muutis Stalin Nõukogude Liidu totalitaarseks diktatuuriks. Inglismaal ja Prantsusmaal oli demokraatiaga hea elu. Inglismaal valitses parlamentaarne monarhia. Seadusi võttis vastu parlament. Valitsus vahetus tihti. Inglismaal oli majandulik tõus, mis katkes, kui algas ülemaailmne majanduskriis. Kuna Inglismaal oli palju kolooniaid, siis tulid inglased majanduskriisist kenasti välja ja nad ei näinud põhjust, miks muuta riigikorda, kui kõik toimis. Prantsusmaal oli juba pikka aega vabariik olnud. Riigi demokraatlik kord oli üsna tugev. Poliitiline elu oli kirev, sest valitsused vahetusid tihti, kuid ka Prantsusmaal toimis valitsemine hästi nagu Inglismaal ja ei olnud põhjust kehtestada diktatuuri. Ma usun, et Inglismaa ja Prantsusmaa tegid õige otsuse mitte kehtestada diktatuuri. See päästis paljude inimeste elud ning näitas maailmale, et on võimalik elada ka demokraatliku riigina.
Nemad juhtigu riiki ja korraldagu kasvatust, mille peaksid saama ka naised. Võimekad naised võiksid pääseda ka filosoofide hulka. Riigis olgu kõik filosoofide range kontrolli all. Valitsejatel ei võinud olla peret ega eraomandit, et mitte tekitada omakasupüüdlikkust ja kutsuda võimu kuritarvitama. Reaalsetest riikidest hindas ta kõige enam Spartat. Aristoteles - Platoni õpilane. Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, loogikat, füüsikat, ajalugu, riigikorda, eetikat, muusikat, kirjandust ja maailma üldist korraldust. Kujundas loogika vallas tervikliku õpetuse sellest, kuidas tuletada olemasolevatest eeldustest korrektseid ja vältida vigaseid järeldusi. Aristotelese õpetus püsib tänaseni formaalloogika alusena. Ei pidanud õigeks Platoni ideedeõpetust. Tema arvates pole ideedel iseseisvat olemist. Üksikud asjad eelnevad ideedele. Inimesele oli tema meelest loomuomane riiklik ühiselu
*tuntuim Sokratese õpilane *rikkast suguvõsast *pärast Sokratese surma rändas 12 aastat *387 eKr Ateenas tagasi *asutas enda kooli (Akadeemia) Pühendatud muinaskangelasele Akademosele. · Aristoteles (387 322 eKr) *sündis Makedoonias *tema isa oli Makedoonia kuninga Amnytase ihuarst *18 aastasena sai tast Platoni õpilane · Aristoteles oli antiikaja mitmekülgseim õpetlane: tema tööd käsitlesid loodusteadusi, loogikat, füüsikat, ajalugu, riigikorda, eetikat, muusikat, kirjandust, maailmakorraldust. Hellenismiperiood 388 30 eKr · 336. a eKr sai kuningaks Philippos II poeg Aleksander · Aleksander Suure vallutusretk: *334-326 eKr ühisretk Aasiasse *vallutati Pärsia impeerium *Indiat alistada ei suudetud · Pärast Aleksander Suure surma tekkisid tülid sõjapealike vahel ja sõjad. Aleksandri riik jagunes 3ks: *Egiptus *Seleukiidide riik
Sofistid: inimese käitumine ja moraal, väärtuse suhtelisus õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks tarvilike oskusi, eriti kõnekunsti SOKRATES- 1.Põhiline teema- hüve (See mis on olemuselt hea) ja voorus (se mis aitab hüveni jõuda) Tegeles koraaliküsimustega, ja mis on hea, ja kuidas selleni jõuda. Ei võtnud oma õpilastelt tasu 2.Inimene: pidi ise mõistmiseni jõudma, et mis on voorus, ja siis ta ka käitub vooruslikult. 3.Riik: ei pooldanud Ateena demokraatliku riigikorda (sest see polnud tema arvates hüvelik, sest riigivalitsemises osalesid ka need, kes voorusest suurt midagi ei teadnud) PLATON- 1. ideedeõpetus- midagi on meeltega tajutav ja midagi mitte. Kõikidel meelteorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel oma täiuslikud olemuspõhjused ideed. 2.kirg, mõistus ja tahe-need 3.asja 3. riik peaks põhinema hüvel ja filosoofid peaksid riiki juhtima (3 ühiskonnakihti filosoofid, sõdurid, töö inimesed kõik annavad üksteisele midagi)
Ateena filosoofia Kreeka kolooniatst tuli Ateenass hulgaliselt rändõpetlasi ja filosoofe ning nad tegelesid noorukite kasvatamisega. Neid hakati kutsuma sofistideks, mis tuleneb kreeka keelsest sõnast "õpetatud". Sofistide filosoofia põhijooneks oli suhtelisuse tunnistamine. Tähtsamad filosoofid: Sokrates - peaprobleem oli vooruse olemuse mõistmine kuna voorus pidi olema midagi kindlat ja püsivat. Ta suhtus halvustavalt demokraatlikku riigikorda. Sokrates väitis, et valitsemises osalevad võhikud ja seega ei saa see riigikord olla vooruslik. Platon - Sokrates´e õpilane, vahendas tema seisukohti. Platon kirjutas oma tööd dialoogivormis ja andis oma mõtted edasi Sokrates´e sõnade läbi. Ideeõpetus: ideed on muutumatud ja tõelised. Meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Õpetus ideaalsst riigist: inimene koosnev 3 vastandlikust elemendist - kirg, mõistus ja tahe.
Absolutism ja valgustatud absolutism erinevused ja sarnasused Euroopa riikides Eelmine ajajärk ehk keskaeg lõppes ususõdade lepingutega, mis andsid palju võimu uutele valitsejatele. Kogu ilmalik võim sai nüüd koonduda ühe isiku kätte ning vaimulik võim gardinali kätte, siit järeldub, et algas uus ajastu absolutismi ajastu, absolutismi välised toed olid ühtsest keskusest juhitud. Valgustatud absolutismis vabanesid mingil määral maailma vaated. Valgustus ajastul kuulutati absolutism progressi piduriks. Riigi võim oli jagamatu nii absolutismis kui ka valgustatud absolutismis. Absolutistlikku riigikorda iseloomustab kõige paremini Prantsusmaa kuningale Louis XIV'le omistatav lause ,,Riik see olen mina!" Riigivõimu ainuteostajaks oli riigivalitseja. Louis XIV'l õnnestus tegeleda mitme ametiga kuid sellega suurenes ka märgatavalt tema töökoormus. Riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi, mis nõudis märksa keerukamat haldus- j...
· 4-D poliitika, Saksa demokraatlikuks, natsism likvideerida, demilitariseerimine. 8. Teljeriikide lüüasaamise põhjused ( Itaalia, Saksamaa, Jaapan) · lääneriikide suur toetus NL · välksõja plaani läbi kukkumine · väiksemad inim ja materiaalsed ressursid · Inglise ja USA suur vastupanu · USA sõtta astumine, II rinde avamine 9. II MS tagajärjed · Väga suured inimkaotused ja purustused (60mlj. in). · Ei saadud õiget riigikorda. · Maailm lõhestus kaheks. Toimus maailma polariseerumine. NL ja tema marionetid = USA ja tema pooldajad. · Külm sõda (Jalta 1945- Malta 1989). · Rahvuslike liikumise hoogustumine ja koloniaalsüsteemi lagunemine, tekivad iseseisvad riigid. · Fasismi välja juurimine. · Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine. · Kommunimi levik ja seoses sellega ulatuslike kriiside teke. · ÜRO loomine. · Tuumaajastu algus.
haarata,rikkuritelt vara ära võtmine. Hirmuvalitsemine oli ka fasistidel ja natsionaalsotsialistidel meelepäraseim riigijuhtimis viis. Vaenlasteks kelle süül nende rahvust tabanud suured hädad, kuulutati võõtriigid, reeturitest riigijuhit, võõrad rahvused. Nende meelest tuli kõik vaenlased hävitada et tuua õitseng riiki. Kuigi nende mittedemokraatlike liikumiste juhid kutsusid üles kukutama olemasolevat riigikorda, lubati neil vabalt tegutseda. See tõi kaasa raskeid tagajärgi. *Inglismaa, Prantsusmaa, Usa sise ja välis poliitika 1920-30 - 1)Inglismaa toimis põhiseaduslik monarhia, riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes esindas riiki vaid tähtsatel üritustel. Seadusi võttis vastu parlament ning nende täitmist korraldas valitsus koos peaministriga. Valitsuses vahetusid tihti. 2)Prantsusmaa alates 1870 .
Kodune kontrolltöö: Demokraatia 30p 1. Demokraatia. Demokraatlikku riigikorda peetakse parimaks, kuid Suurbritannia riigitegelane W. Churchill on öelnud, et "demokraatia on halvim valitsusviis, kui on välja arvatud kõik teised seniajani tuntud viisid" (kõne parlamendi alamkojas 11.11.1947). Nimetage üks demokraatia eelis ja üks puudus. Põhjendage oma valikut. 4 p Eelise/puuduse nimetamine annab punkti. Põhjendus eelise või puuduse nimetamiseta punkti ei anna. 1) Demokraatia eelis: Rahvas on kaasatud valitsusse.
Piiril asuvate majanduslikult vajalike piirkondade hõivamissoovid on viinud mitmete sõdadeni. Saksamaa oli Versailles rahulepingu järgselt sunnitud loobuma paljudest oma piiri regioonidest mitmetele riikidele nagu Poolale, Taanile, Belgiale. Kokku pidi Saksamaa loovutama umbes kaheksandiku oma kogupindalast. Seda ei võiks pidada niivõrd ülekohtuseks, kuid paljud need alad on äärmiselt väärtuslikud oma maavarade poolest ja ülimalt vajalikud sõjast räsitud ja, uut riigikorda, demokraatiat juurutavale suurriigile nagu Saksamaa. Märkimata ei saa jätta sõjaga võidetud asumaade kaotamist nagu Elsass-Lotringi ala. Saksamaa pidi loobuma oma armeest ja suureks kaotuseks oli ka ühiskonda tabanud kriis. Paljude arvates ei olnud Saksamaa piisavalt halvas situatsioonis, et kapituleeruda. Oldi arvamusel, et kõrgemad ringkonnad tegid otsuse nende eest ja tuhanded kaevikutes võitlevad sõdurid jäeti petetuna vaenlaste saagiks.
lõi ta tervikliku õpetuse selle kohta, kuidas teha korrektseid ja vältida vigaseid järeldusi. Aristotelese õpetus avaldas järeltulevatele põlvedele erakordselt suurt mõju. Aristotelese arvates oli inimene riiklik elusolend st ilma riikliku ühiseluta ei ole inimene õnnelik. Samas oli õnnelikuks eluks vaja leida kesktee äärmuste vahel Aristoteles ei hinnanud ei aristokraatide võimu (rikkad rõhuvad vaeseid) ega ka demokraatlikku riigikorda (vaesed omavolitsevad rikaste kallal), tema arvates pidi võim olema keskmise jõukusega kodanike käes. Paljud filosoofid tegelesid ka matemaatikaga. 6. saj. eKr edendasid seda Pythagoras ja tema õpilased. Pythagorase arvates põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Ta püüdis mõista arvude olemust ja uuris sellest tulenevalt matemaatilisi probleeme. Tema õpilased arendasid õpetust edasi, levitades seda ühtlasi kogu Kreekas
Selle käigus purustati Iraagi väeüksused ning vabastati Kuveit. Iraagi probleem ei leidnud siiski lahendust. ÜRO surveabinõud säilisid ning riigi majandus halvenes järsult. Kõigele vaatamata jäi Saddam Hussein võimule veel kümneks aastaks. 2003. aastal kukutas USA koos liitlasvägedega Husseini valitsuse. Saddam Hussein vangistati. 2006. Aastal mõisteti ta inimsusvastaste kuritegude eest süüdi ja hukati. Iraagis hakati üles ehitama demokraatliku riigikorda. 2005 kiideti heaks uus Iraagi põhiseadus. 2006. aasta kevadest valitseb Iraagis esimene alaline vabade valimiste tulemusel võimu saanud valitsus pärast Saddam Husseini režiimi kukutamist. Iraak on hetkel parlamentaarne vabariik, kus seadsuandlik võim kuulub 275-liikmelisele Rahvuskogule. Täidesaatev võim kuulub Valitsusele. Riigi president on preagu Fu‘ād Ma‘şūm ning peaminister Ḩaidar al-‘Ibādī. Kokkuvõte
Selline Eesti Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik. Seda riiki on ihaldanud paljud võõrvõimud, nende hulgas rootslased, venelased, sakslased ja taanlased. Eesti sai vabariigiks 20. augustil 1991. aastal. Aastaid hiljem, kui on Eesti iseseisvunud olnud juba üle 21 aasta on inimeste hulgas kuulda nurinat ja küsimust: '' kas sellist Eestit tahtsimegi? ''. Kas siis tõesti ei suuda meie riik piisavalt hästi toimida ja iseseisvalt hakkama saada? Mida me üldse oleme saavutanud nende aastatega? Meie riigil on probleeme, mida keegi lahendada ei oska või ei taha. Mihkel Oviir ütles oma kõnes: ,, Eesti senine üldine praktika näitab paraku, et vajalikke otsuseid ei kiputa õigel ajal tegema. Ja mida lähemal valimised, seda vähem reformide valmidus on. Aga mida aasta edasi, seda raskem on vajalikke otsuseid teha ja seda raskemini pööratavasse olukorda me jõuame. '' Kõik...
J. Pitka-EV merejõudude juhataja, kontradmiral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. Tartu rahulepingu tulemused- 1) Lõpetati vabadussõda 2) määrati eesti idapiir 3) pandi alus eesti vabariigi iseseisvumisele. Vaikiv ajastu- nimetus eesti ajalooperioodile 1934-1940 , seda perioodi kutsuti ka põhiseaduse kriisiks, riigipöördeks, kojarevolutsiooniks, selle tunnusena muudeti eesti riigikorda ulatuslikult. Tartu Vaim- Tartu linnale omane elu- ja mõttelaad mida sageli kujutatakse ka kehastununa mõnes inimeses või karikatuurselt vaimolendina. Vaikiv ajastu- perioodi, kui Riigikogu enam kokku ei kutsuta; kehtestati range tsensuur , igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud. Vaikiva ajastu tekkimise põhjus- vapside tegevus oli viinud riigis sarnase seisukorrani, kui oli Eestis enne 1. detsembri ülestõusu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
