Brasiilia 20.saj lõpul ja 21.saj algul Sander Valt Kenner Talisainen Üldisem informatsioon 1882 saavutas iseseisvuse, sai keisririigiks On Lõuna-Ameerika suurim riik rahvastik: 202 656 788(2015a) pindala 8 511 965 Riigikeeleks on portugali keel Varasemast ajaloost 1822 saavutas iseseisvuse, sai keisririigiks Esimene keiser Pedro I 1824 võeti vastu esimene Brasiila põhiseadus 1889 toimus riigipööre, mil likvideeriti monarhia ja loodi Brasiila vabariik 20.saj keskpaik Pärast teist maailmasõda ei kuulunud Brasiila otseselt ei ida, ega lääneblokki (oli sõltumatu) Valitses sõjaline diktatuur 1964 João Goulart kukutati sõjaväelise eliidi poolt ja CIA abiga ning uueks presidendiks sai sõjaväe ülemjuhataja Castelo Branco Kujunes välja demokraatlik-bürokraatlik diktatuur Presidendid Castelo Branco (1964-67) Costa de Silva (1967-69) Emílio Garrastazu Médici (1969-74 Ernesto Geisel (1974-79...
Kuidas suudeti Eestis 1920 aastael demokraatliku riigikorda hoida ja miks asendus demokraatia autoritarismiga 1930 aastal Vene võimu alt vabanendu Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920 aasta põhisedause kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament-Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Seega, presidenti ametikohta ei loodud. Enamasti oli riigikogus esindatud kuus suurt parteid. Kuna
üksnes ideede muutlik ja ebatäiuslik koonerdamise vahel jne Sügavam järelemõtlemine ei kummuta koopia. moraalseid tõekspidamisi, vaid hoopis põhjendab neid. Võrdles ideid tõeliste esemetega ja meeleorganite poolt tajutavaid asju Hindas kõrgelt Ateena riigikorda nende varjudega. ajal, mil rikaste eesõigusi oli pi Ei pooldanud Ateena demokraatlikku kuid täielik demokraatia oli vee riigikorda, sest see polnud tema kujunemata. Kõigist lugematutest ideedest on arvates hüveline, sest riigivalitsemises olulisim hüve idee, mis kätkeb endas
seadusi ellu ning et kuningas ei looks seadusi. Kahe võimu vahel pidi olema tasakaal. Riigis pidi tagatud olema usuvabadus. Mõlemad nõustusid, et riik tekkis leppe tulemusel. 4. Võrdle Prantsuse valgustajate vaateid nende Inglise kolleegide omadega. Millistes punktides olid prantslaste seisukohad radikaalsemad? Riigi valitsemine ja võimu jagamine, ehk kuningal ja parlamendil peaks olema võrdne võim, mitte nii et üks on teisest liialt üle. 5. Millist riigikorda eelistasid Montesquieu, Volitaire ja Rousseau? Kuidas nad oma seisukohta põhjendasid? Montesquieu toetas võimude lahususe põhimõtet ning nägi sõltumatut kohtuvõimu kuninga ja parlamendi tasakaalustajana. Voltaire pidas monarhiat kõige ideaalsemaks. Ta uskus, et valgustatud monarhid suudavad ühiskonda paremaks muuta. Rousseau ei leidnudki ideaalset valitsemisvormi. Demokraatia puhul hakkab esinduskogu seadusi vastu võtma enda huvidest ning samamoodi ka monarhid.
1) Millised tunnused iseloomustavad Kreeka poliseid? Võrdle Sparta ja Ateena riike ja riigikorda. Perikles. Kreeka poliste ehk linnriikide tunnused: Linnriik asus tavaliselt akropoli ehk kaljunukile rajatud kindluse jalamil. Linnaelu keskus agoraa.Polis oli enamasti väike kogukond. Ateena ja sparta olid ületanud rohkem kui paarsada tuhat inimest. Kõik linnriigi kodanikud olid meessoost täieõiguslikud elanikud. Osalesid valitsemises, moodustasid sõjaväe. Rahvakoosolekutel said osaleda kodanikud. Eksisteeris ka nõukogu-rikkad ja suursugused kodanikud
Edasi reformitifinantsasju. Finantsreform kehtestas üldise tulumaksu, kaotati tollimaksud/piirid. Uus kriminaalkoodeks kaotas riigis piinamise, oluline oli ka uus õigusemõistmine talupoegade üle. Maria laiendasrahvakoolide võrgustikku. Loodi kutsekoolid tööliste ettevalmistamiseks. Joseph2 andis välja tolerantsuspatendi, mis lubas moodustada luterlastel, kalvinistidel oma kogudusi. Alamate patendiga kaotati pärisorjus. Austria riigikorda on nimetatud ka valgustatud despootiaks. Venemaa Peeter reformis oluliselt riigikorda.1711. aastast oli kõrgeim riigiasutus Senat. Loodi kolleegiumid-uues keskasutused . kolleegiumi juhtis president, kellele allus hulk ametnikke, viitsepresident, nõunikud, assessorid. Kuningas jagas maa kubermangudeks. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus igalühel oli oma õuekohus, ja sellele omakorda allusid provintsi-ja linnakohtud.
abile ja hooldusele. · Õigus vabalt väljendada oma arvamust ja mõtteid. · Õigus haridusele. · Õigus kaitsele. · Õigus täisväärtuslikule elule. · Õigus isiklikule elule, suhtlus ja sõprusringile. · Õigus puhkusele. Laste kohustused: ·Austada oma vanemaid ja teisi inimesi. ·Aidata oma abivajavaid vanemaid ja sugulasi. · Suhtuda lugupidavalt riigikorda ja seadustesse. · Käituda lugupidavalt kaasinimestega. · Järgida elu, töö ja õpikoha reegleid. · Täita koolikohustust. · Hoolitsusega suhtuda ümbkitsevasse keskkonda.
Isolatsioonipoliitika- Industrialiseerimine-üleminek industriaalsetele tootmisviisidele koos selleks vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega. Vapsid-olid Eestis 1920.-30. aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed. "vaikiv ajastu"-ajastu on nimetus Eesti ajalooperioodile 12. märts 1934 kuni 21. juuni 1940. Seda perioodi on kutsutud ka Põhiseaduse kriisiks riigipöördeks,kojarevolutsiooniks.Selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult NEP-uus majanduspoliitika. Hüperinflatsioon on situatsioon, mille puhul inflatsioon on (riigi) kontrolli alt väljunud. See väljendub kiires hinnatõusus, samal ajal kui valuuta kaotab väärtust. Reparatsioon on reparatsioon sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Kominternoli rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon
Inimestes juurdunud harjumusi on raske muuta, kuid ajapikku hakkas aset leidma indiviidi väärtustamine ja arusaamine, et inimelule ei saa panna hinda, sest iga elu on aare ning seega ka hindamatu. Valgustusajastu võimaldas käsitleda iga nähtust mõistusliku kriitikaga, otsustada selle kasulikkuse ja otstarbekuse üle. Kõike, monarhiast alustades ja surmanuhtlusega lõpetades, oli võimalik uurida, kusjuures see kehtis ka inimühiskonna kõige põhilisemate tahkude üle. Suhtumises riigikorda ja ühiskonnaelu probleemidesse oli valgustajate vahel suuri erinevusi. Kõik nad olid veendunud, et ühiskonna ümberkorraldamiseks on vaja muuta riigikorda, kuid milline see riigikord peab olema ja kuidas seda saavutada, selles läksid arvamused lahku. Poliitilisi probleeme vaagides seadis Rousseau kesksele kohale idee, et võim lähtub rahvast ja et rahvas on võimu allikas. Abraham Lincoln on öelnud: "Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides
Tehnika arneg => massiteabevahendid: · raadio · televisioon · magnetofonid · stereomängijad · videoaparatuur · arvuti KULTUUR KUI KIIRENDAJA Massikultuur mõjutas korraga paljuid => kujunesid kiiresti uued väärtushinnangud: · kultuurirevolutsioon · seksuaalrevolutsioon · soolise ja rassilise võrdsuse tähtsustamine KULTUUR KUI PROPAGANDA Ida-Lääne vastasseis kandus üle ka kultuuri Ülistati kehtivat riigikorda Vastandati Ida ja Läänt KAHEPOOLUSELINE KULTUURIMAAILM LÄÄS IDA VIDEO http://www.youtube.com/watch?v=4FmDWZBwn9c LÄÄS Palju ostuvõimelisi tarbijaid Massiline tarbimine Kriisideta majandusareng Tihe konkurents turul IDA Elutase tunduvalt madalam Inimeste sissetulekud olid väiksemad Tarbekaupade vähesus, mis põhjustas defitsiidi Kommunism varises kokku ja
5. 6. 6. 7. 7. 8. 8. Töölehe nr.4 lisa SEDELITEKS LÕIKAMISEKS JA JAOTAMISEKS EELNEVA ÜLESANDE TÄITMISEKS! elule ja arengule hoida oma tervist riigi abile kui ta seda vajab austada oma vanemaid ja kasvatajaid haridusele usuvabadusele aidata oma vanemaid ja mõttevabadusele sugulasi abile ja hooldusele täita koolikohustust austada riigikorda ja isiklikule elule ja seadusi sõprusringile puhkusele ja jõudeajale käituda lugupidavalt kaasinimestesse hooldada ennast ja osaleda järgida väärika käitumise pere toimetustes reegleid
Hetkel on kirjanduse puhul minu jaoks oluliseim, et raamat mind kõnetaks ning minu mõtetele ja küsimustele vastaks, et ta aitaks mul leppida tegelikkusega ja pakuks lohutust, kui olukord tundub lootusetu. Paljude teoste abil olen õppinud märkama ja vaatama ka asjade teist poolt. Kirjandusel on ka oluline roll kultuuri säilitamise ja edendamise suhtes. Selle abil on võimalik ka kritiseerida aktuaalseid teemasid ning riigikorda, mis tihti rahva halvakspanu osaks satuvad. Loomulikult on võimalik ridade vahele kirjutada ka üleskutseid, mida õiged inimesed ka mõistavad. Tänapäeval on kasvanud ka kirjanduse meelelahutuslik pool. Samuti leidub palju reklaami. Kirjandust saab hästi ära kasutada ka oma arvamuse avaldamisel, mida leidub ajakirjanduses ohtralt.
invaliid. Rahva nõudmised olid mugandatud sotsialismi tingimustesse. Nad leppisid sellega, mis kauplustes ja kaubamajades välja pakuti. Jalatsi ja riiete valik oli ikka äärmiselt ilmetu. Ning kaugel sellest, et oleks läinud autokauplusesse ja lihtsalt ostnud omale ,,Ziguli" või ,,Volga" (auto ostuks pidi siiski raha pikka aega koguma). Ajakirjandus ja kogu meedia oli allutatud rangele tsensuurile. Mitte mingil juhul ei tohtinud kritiseerida valitsust ja riigikorda. Töökohtades ja koosviibimistel pidi jälgima, et ei olnud ,,koputajaid", kes võinuks kaaslaste kahemõttelistest naljadest teatud instantsidele ette kanda. Esimene kompleks oli nõukogulikus mõtlemises riigireetmine. Riigikorda kritiseerides määris inimene ära oma tausta, tõmmates kriipsu peale ametikõrgendusele või välismaale reisiks. Ka vangi võis sattuda. 1944. aasta septembriks võeti Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu maareformi läbiviimine.
Kuidas president Pätsi peale surutud vaikiv ajastu mõjutas järgnevat ajalugu kuni 1940. aastani? Vaikivaks ajastuks nimetatakse perioodi 1934. aastast kuni 1940. aastani. Seda perioodi on kutsutud ka Põhiseaduse kriisiks ning riigipöördeks. Selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult. Vaikiv ajastu algas 1934. aastal riigipöördega, mille peamisteks korraldajateks olid riigipea Konstantin Päts ning kindral Johan Laidoner. Detsembris 1934 ilus määrus, millega asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust. Hiljem rakendati ka otseseid jõuvõtteid: Maaleht suleti ja Postimees allutati kontrollile. Peagi laienes ajakirjanduse üle kehtestatud kontroll ka teistele elualadele nagu näiteks ametiühingutele, noorsooliikumistele, omavalitsustele, kõrgkoolidele. Samuti kirjandusele, kunstile ja teatrile. Erilisi muudatusi riigivalitsemises ei toimunud, säilis üheparteisüsteem ja valitsuse kontroll elualade üle. Riigikogu võis tegeleda vaid kolm...
levitada riigi kõige kaugematesse nurkadesse. · Filmikunstile pöörasid suurt tähelepanu Stalin, Hitler ja Mussolini. · Filmid pidid ülistama diktaatoreid ning veenduma vaatajaid, et nad elavad maailma parimas riigis. Kirjandus ja kujutav kunst · Autoritaarsetes riikides sunniti kirjanikke ja kunstnikke looma teoseid, mis pidid ülistama võimukandjaid ning valitsevat riigikorda. · Neid, kes ei olnud nõus võimureid teenima, ootas karistus või neil tuli lahkuda riigist. Sport · Diktaatorid mõistsid spordivõitude tähtsust. · Eriti see ilmnes 1936. aasta olümpiamängudel, mis toimusid Berliinis. · Hitler lootis, et saksa sportlaste võidud tõestavad aaria rassi üleolekut teistest rahvastest. Täida lüngad! Propaganda on sihipärane kihutustöö inimeste meelsuse ja ... ... .
Kahjuks võimule tulles lubadused unustatakse või leitakse erinevaid põhjuseid, miks neid täita ei saa. Enne valimisi tehakse igasugust reklaami, mis maksab päris palju. Selle raha eest võiks midagi vajalikumat teha: tõsta lastetoetusi, parandada teid, panustada arstiabisse jne. Valimistel võidab see erakond, kes on võimul olles riigi ja rahva heaks midagi teinud või kes oskab teha paremat ,,lobitööd". Ühiskonnas on palju erinevaid arvamusi ja nii pole võimalik luua ideaalset riigikorda, mis kõigile meeldiks. Minu arust võiks valitsus olla igast erakonnast kindel arv inimesi. Siis ehk sünniksid valitsuses paremad otsused. Kuigi demokraatia on rahvavõim, pole võim sugugi rahva käes. Arvan, et tähtsate otsuste langetamisel tuleks luua rahvaküsitlusi. Nii võib öelda, et oleme ise langetanud otsused s.t võim kuulub rahvale. Praegu langetatakse otsuseid valitsejate huve silmas pidades. See, mida rahvas arvab neid ei huvita.
kohtuvõim. Seda nimetatakse võimude lahususe põhimõtteks. Voltaire (1694-1778) • Voltaire riigikorra ideaaliks oli valgustatud absolutism – riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud monarh, kes peab silmas eeskätt üldsuse kasu. • Voltaire teoseks oli „Filosoofilised kirjad“. • Voltaire ei uskunud demokraatiasse ning pilkas tolleaegset kirikut. Rousseau (1712-1778) • Rousseau pidas ideaalseks sellist riigikorda, kus puudub eraomand ja kõik on võrdsed (sotsialism) . • Temalt pärineb hüüdlause: „Tagasi loodusesse!“. • Oma raamatus „Ühiskondlik leping“ ülistas ta inimkonna eelajalugu, kus puudus eraomand. entsüklopedistid • Valgustusajastul koostasid Diderot ja Alemberti juhtimisel entsüklopeedia, mis sisaldas teadmisi kõikidest sajanditest kõigi eluvaldkondade kohta. Neid nim. entsüklopedistideks. • utoopiad – kirjanduslikud unelmad
Demokraatia 1920-1930. aastail - võidukäik või kriis Demokraatia on rahvavõim , kus rahvas valib riigile esindajad.Demokraatliku riigikorda iseloomustab kõige paremini ehk see,et rahvas on riigis "valitseja".Demokraatlik riigikord suurenes sellepärast pärast I maailma sõda , sest rahvas tahtis endale valitsejat kes seisab riigi eest väljas , ning ei proovi ainu valitsemisega kogu riigi võimu enda kätte haarata. Demokraatlik riigikord arenes välja pärast I maailmasõda , kus lõpetati diktaktuur.Eelkõige arenes välja valimisõigused ,valimas võisid ka käia naised.Oli kodaniku õigused.Muutus suuresti ka
monarhiat). Püüdes leida vastust küsimusele, milline peab õige riik ja õige valitseja olema, rõhutas Montesquieu, et tark riigipea on parem kui rumal ja harimatu ning riigi eesmärgiks olgu tagada inimestele isikuvabadused ja kaitse mis tahes omavoli eest. ,,Seaduste vaim" sattus keelatud raamatute nimistusse. Raamat tõlgiti paljudesse Euroopa keeltesse ja see etendas olulist osa riigiteooria kujunemises, hiljem aga mõjutas paljude maade riigikorda (isegi kuni nüüdisajani välja). Montesquieu analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates olid despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik. Ideaalseks riigikorraks pidas Montesquieu konst. monarhiat, vabariik sobivat aga ainult väikese territooriumi puhul. Kesksel kohal Montesquieu vaadetes oli võimude lahususe teooria. Ta arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud
· Euroopa sotsiaalharta · Iga demokraatliku riigi põhiseadus Tähtsamad inimõigused: · õigus elule; · õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuuttumatusele; · õigus korrakohasele õigusemõstmisele; · õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; · õigus perekonnale ja eraelule. 4. Eesti kodanikuõigused ja kohustused: · õigus ja kohustus teenida kaitseväes; · õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust; · õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutuses ja tollis; · õigus töötada avaliku teenistujana riigi- ning kohaliku omavalitsuse asutuses; · õigus kuuluda erakonda; · õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel; · õigus osaleda rahvahääletusel; · õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilistest esindustest kaitset välismaal olles. 5. Kodanikuks saamise võimalused: · Kodanikuks sünnitakse
Kordamisküsimused Vana- Rooma 1. Kaart. 2. Kuidas ja kuhu tekkis Rooma linn? Legend selle kohta. Asukoht-Itaalias, Apenniini poolsaarel Rooma linn kujunes 10.- 7. saj eKr latiinide asulast Tiberi jõe äärsetele küngastele Legendi järgi rajas linna Romulus. 3. Dateeri - kuningate aeg - 753- 509 e Kr vabariik - 509- 133 e kr ( 30 e Kr) keisririik - 30 / e Kr 284 p kr varane keisririik 284- 476 hiline keisririik 4. Iseloomusta Rooma riigikorda vabariigi ajal. Roomas valitses aristokraatlik riigikord. 5. Rooma õigus. lk. 47 Kodanikud seaduse ees võrdsed Kõik lahendati kohtu kaudu, õigust mõistis ainult kohus Edasikaebamise õigus- rahvakoosolekule, hiljem keisrile Õigus kaitsele Pretsedendi arvestamine Elukutselised juristid Alus hilisemale õigusteadusele 6. Kuidas sai Roomast suurriik? Too näiteid vallutustest ! 265.a eKr- Itaalia 146.a. eKr- Kreeka ja Makedoonia 133
Miks ei õnnestunud Venemaal demokraatlikku riiki rajada? Tsiviilõigused Venemaal tunduvad ikka veel olevat luksus, demokraatia kui tähed, mida kõik näevad enda ümber kuid on kindlasti püüdmatud. Hiljuti Lev Ponomariov (Moskvas tegutseva organisatsiooni juht, mis tegeleb tsiviilõiguste kaitsmisega) peksti läbi oma maja ees. Stanislav Merkelov keda Wall Street Journal kutsus üheks parimaks Venemaa tsiviilõiguste kaitsjaks tapeti jaanuari lõpus. Aga miks on see nii läinud? Kindlasti üks peamistest põhjustest on suur territoorium. Mida suurem on ala seda lihtsam on tekkida erinevatel gruppidel, kellel on oma arvamus kuidas peaks riiki valitsema. See on viinud võimul olijad tihti sunnitud olukorda, kus nad on kohustatud olnud erinevate teiste gruppide arvamusi (ja nende liidreid) maha suruma. Võim venemaal on koguaeg olnud ebastabiilne, tuldud võimule ja iga järgnev valitseja on olnud erinev, aga siiski t...
Tähtis majanduse osa on põllumajandus. Algselt Prantsusmaa koloonia Togo iseseisvus 27.aprillil 1960. Kindral Gnassingbé Eyadéma viis 1967.aastal läbi eduka sõjalise riigipöörde, mille järel sai ta presidendiks. Ta oli Togo diktaatorist riigipea kuni oma surmani aastal 2005, olles sellega ühe pikima ametieaga president. Samal ajal kui teised isehakanud valitsejad Aafrikas pooldasid mitmeparteilist demokraatiat, eelistas Eyedema endiselt totalitaarset riigikorda oli ainult üks partei. Togos oli palju siseriiklike probleeme. Näiteks, 1985. aasta suvel toimusid mitmed pommirünnakud pealinnas Lomes. Rahvas ei olnud valitsemiskorraga rahul, toimusid kahtlased mõrvad ja teised kuritööd. Erakonnad ja ametiühingud nõudsid rahuldavates tingimustes valimisi. Võim oli aga nii tugevalt president Eyedama käes, et ta võitis kõik valimised ülekaalukalt. Aasta 1991 kevadeks oli riigipea sunnitud läbi viima reforme, sest streik jätkus
Demokraatia ja diktatuur Eesti Vabariigis 1920.1930. Aastatel Eesti omariikluse olulised dokumendid olid ,,Eesti-Läti kaitseliiduleping" , ,, Eesti-Saksa mittekallaletungileping". Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav kogu 15. juunil 1920 (jõustus 21. detsembril 1920) ning see sätestas Eestis riigikorrana demokraatliku vabariigi, mille kõrgeima võimu kandjaks oli rahvas, aga rahvahääletust selle vastuvõtmiseks ei korraldatud.Seda iseloomustatakse väga demokraatliku põhikorra aktina, see tugines suures osas võimude lahususe põhimõttele. Neljandaks võimuks põhiseaduse mõttes loeti rahvast, keda käsitleti eraldi riigiorganina. Isikute põhiõigused ja vabadused olid põhiseadusega hästi tagatud. Põhiseaduse nõrgaks küljeks on peetud vähest tasakaalustatust võimude vahel. Üheks demokraatia kriisi põhjuseks oli nende riikide aetav lepituspoliitika, mis toimus pahatihti väikeriikide arvel ning tekitas Eestsis umbusaldust.Tei...
2.) Iseloomusta ja võrdle Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorda. Sparta Ateena Range, e. Spartalik kasvatus. Kasvatuses vaimse ja füüsilise tasakaal. Lakooniline kõne. Arenenud retooriline kõne. Sparta keskus polnud tüüpiline linn, vaid Ateena oli arhitektuuriliselt kaunis, müüriga koosnes neljast lähestikku paiknenud külast. ümbritsetud linn.
kõigest välja , kui nad vaid tema sõna kuulavad. Hitleri plaanid ei olnud siirad abiplaanid vaid karmid massimõrvamise ja julmuse plaanid. Vaadates filmi The Soviet Story läks mul süda pahaks kuna see oli tõesti väga vastik ja julm mida tehti , raske uskuda , et selline on tõesti meie maailm olnud. Briti demokraatialoli 1920. Aastate alguseks läbitud pikk arengutee. Seal toimis põhiseaduslik monarhia. Kuna demokraatia oli seal juba kaua olnud siis neil oli lihtne omaks võtta, seda riigikorda. Prantsusmaa aga lahkus sõjast suurte kasudega ning uus riigikord võeti positiivse meeleolu tõttu kenasti vastu . Minu meelest on Demokraatia kindlasti parem riigikord kui totalitaarne, riigikord kus valitseb demokraatia on minu arvates arenenum kui totalitaarne kord, tänapäeva maailmas võiks kõik demokraatia omaks võtta ja tulevikus mõelda välja isegi parem riigikord kuna ka demokraatial on omad vead.
4. Viini kongressil 216 euroopa riiki, inglismaa, Preisimaa, Venemaa, Austria 5. Saksa vabadusliikumise põhjused . tagurluse maha surumine, pooldas vabadust. Tagajärjed hirmutas võimukandjaid, oli vastumeelt ka teistele euroopa riikidele: 6. Kreeka põhjused iseseisvuse saavutamine Tagajärjed selle saavutamine ei tasanda sisepinget Kreekas 7. 1848-49 revolutsiooni põhjused kodanlus soovis poliitilist võimu aadliga jagada. Nõuti põhiseaduslikku riigikorda, demokraatlike vabadust. Oldi vastu absolutismile. Sooviti vabaneda Austria võimu alt. Tagajärjed Euroopas tagurlus jälle, nõrgenes absolutistlik riigikord, kehtestati põhiseadused, demokraatlikud vabadused ja õigused. 8. Feodaalgandide kaotamine põllumajanduses, laiem tegevusvabadus. Tekkisid eripalgelised poliitilised klubid ja ühingud. Vasallriik mõne suurriigisõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisuse.
Roger Bacon empirism kogemustele rajatud teadus. Ta esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Bacon uskus, et tulevikus valmistatakse iseliikuvaid masinaid veele, maale, taevasse ning optilised suurendusseadmed taevakehade vaatlemiseks. Tema koostatud on esimene püssirohuretsept. Inglismaa filosoof Thomas Hobbes (1588-1679) esitas väite, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Kuna aga oma loomult on nad individualistid, on neid vaja valitseda. Ajaloo koidikul, kui ei olnud veel võimu ja valitsust, olevat see tinginud "kõikide sõja kõikide vastu". Sellest pääsemiseks sõlmisid inimesed ühiskondliku lepingu, mis andis võimu valitsejale kuningale. Kuna võim on vajalik rahu ja julgeoleku kindlustamiseks, peab see olema võimalikult tugev. John Locke (1632-1704) oli filosoof, kes väitis, et seni kuni ei tegeldud põllumajandusega ega tehtud tööd, võisid inimesed el...
Õiguste Petitsioon - akt, mis kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi DESCARTES - prantsuse filosoof, kes rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. arvas, et teadmiste ainus allikas on mõistus ning kindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges. cogito, ergo sum VOLTAIRE - valgustajast ideoloog, mitmekülgne, võitles kat.k., loodusõiguse teooria, valgustatud absolutism(valitseja liit filosoofidega) MONTESQUIEU - valgustaja, kelle teosed mõjutasid paljude maade riigikorda, analüüsis 3 valitsemisvormi, konstituts.monarhia, võimude lahususe teooria, geogr. keskkonna teooria DIDEROT - filosoof, kes andis välja "Entsüklopeedia", peale selle esimeste köidete hävitamist jätkas illegaalselt väljaandmist SPENER - pietismi rajaja LEIBNIZ - filosoof & matemaatik, lähtekohaks kujutlus monaadidest(looduse vaimsed alged), kõige krooniks - Jumal, riigivõim, töö
Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaaegu kogu res publica, s rahvas võttis valitsemisest osa. Kõik roomlased moodustasid kodanikkonna ehk rooma rahva. Riiki juhtisid igal aastal valitavad magistraadid ja vanemate nõukogu senat, seega juhtis riiki nobiliteet. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Kreeka ajaloolase Polybiose arvates polegi paremat riigikorda leida kui seda oli Roomal. Magistraadid ~valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks ning igasse riigiametisse valiti vähemalt kaks meest. *konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neile kuulus kõrgeim võim riigis. *preetoridjärgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid asendada. *tsensorid valiti viieks aastaks endiste konsulite hulgast. Nende ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine.
Kõikidele kandidaatidele tuleks määrata kindel nii-öelda reklaamimäär, kus pannakse paika, kui palju tohib kulutada reklaamile. Tänapäeval kulutatakse valimiskampaaniatele tohutult raha, mida oleks otstarbekam kasutada mõnes muus valdkonnas. Iga inimene saab valida hääletusel kandidaadi, kuid see ei pruugi hiljem olla esindatud Riigikogus. Seega iga inimene ei saa omale meelepärast valitsejat. Alati on ühiskonnas erinevaid arvamusi ja seega pole meil ideaalset riigikorda, mis kataks kõigi vajadused. Mõnes mõttes võiks olla igast valitud erakonnast kasvõi mõni esindaja, et saaks kõikide kodanike soovid rahuldatud. Tegelikult pole kogu võim sugugi rahva käes, sest tähtsad otsused lahendatakse ära Riigikogus ja rahval pole peale valimisi suurt sõnaõigust. Õnneks toimub peale valimiste ka muid hääletusi, näiteks Euroliitu minemise kohta küsiti rahva arvamust. Arvan, et võim on
SCOUTSPATALJON Scoutspataljon on 1. Jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimisvõimekusega manööverüksus. Scoutspataljon koosneb elukutselistest kaitseväelastest ja asub Paldiskis. Scoutspataljon on valmis kaitsma Eesti Vabariigi iseseisvust, rahvast ja demokraatlikku riigikorda ning on abiks katastroofide korral Eesti piires. Scoutspataljon on valmis osalema NATO, ELi ja ÜRO poolt juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel ning rahvusvahelistel õppustel, esindades Eestit NATOs teiste liikmesriikidega võrdse partnerina. Scoutspataljoni põhiülesanneteks on: · Reservüksuste ettevalmistamine ajateenijate väljaõppe kaudu · Väljaõppe administratiivne ja tagalatoetus · Sõjaaja ja reservüksuste formeerimise ettevalmistamine ja läbiviimine · Luureinformatsiooni kogumine ning selle töötlemine ja analüüsimine Scoutspataljoni ülem...
Adam Smith Sotsialism ?tuli protestida olemasoleva vaesuse vastu, pöörata suuremat tähelepanu ühiskondlikule heaolule ja usk inimeste võrdsusse,vendluse ja koostöö ideaal. Robert Owen - sisu , väärtused, tuntumad esindajad. Eraldi Marxism. idee oli ühiskonna ümber korraldamiseks kasutada jõudu.Karl Marx ja F. Engels 1848, 49. aasta revolutsiooni põhjused, tulemus ja tagajärjed, levik Euroopa majanduslikult tugevnev kodanlus nõudis põhiseaduslikku riigikorda, demokraatlike vabaduste kehtestamist. tulemused: kehtestati või töötati välja põhiseadus, valitsusesse kaasati liberaalse kodanluse esindajaid, rahva esinduskogu, sätestati kodanike demokraatlikud õigused. tagajärjed: toimisusid poliitilised ümberkorraldused üle euroopa, põllumaj.kaotati feodaaligandid. tekkisid poliitilised klubid ja ühingud, mille baasil kujunesid hiljem parteid. Itaalia ja Saksamaa ühendamine, kes aitasid kaasa, kes töötasid vastu , millal ühendati-
Konservatism Uusajal kujunes konservatismist omaette poliitiline õpetus. Sellele panid aluse vihased reaktsioonid valgustuslikule mõistuseusule ja 1789. Aastal alguse saanud Prantsuse revolutsioonile. Konservatiivse hoiaku võtsid need ühiskonnakihid, kes kaitsesid vanu seisuslikke huve ja kartsid kaotada oma eesõigusi. Viini kongress lähtus oma otsustes täielikult konservatiivsetest põhimõtetest. See hoiak jäi Euroopa poliitikas valdavakd kuni 19. sajandi keskpaigani. Konservatismi isaks peetakse 18. sajandi iiri poliitikut Edmund Burke'i, kes sai kuulsaks Prantsuse revolutsiooni kritiseerimisega. Reforme, mis on tõesti õigustatud ja vajalikud, tuleb teha tasapisi seaduslikes raamides. Itaalias tegutsenud katoliiklik riigimees ja filosoof Joseph de Maistre kaasmõtlejaid, kes pooldasid revolutsioonieelse korra täielikku taastamist, hakatigi seetõttu nimetama reaktsioonilisteks konser...
Kas suurt majanduskriisi oleks saanud ära hoida? 1929 aastal tabas kogu Euroopat suur majanduskriis, mis sai alguse USA-st. Majanduskriis algas sellega, et ettevõtted tootsid rohkem kaupu, kui neid osteti. USA võttis ka palju laene, kuid ühel hetkel muutus see liiga paljuks ja raha jäi väheks. Minuarust oli USA-s majanduskriisi põhjustajaks just riigijuht, kes oleks pidanud täpselt arvestama laenude ja kaupade tootmisega, et neid liiga paljuks ei läheks. See oleks minuarust kindlasti majanduskriisi vähemalt mitte nii kaugele viinud. Enne majanduskriisi oli USA veel heas majanduslikus olukorras. Just siis oleks nad võinud oma laene tagasi nõuda ja oma tootmistega mitte liialt kiirustada, sest raha ju oli. Saksamaa sai veel eriti kannatada, sest nende majandus sõltus USA omast. Kuid ka selle oleks võinud ära hoida Saksamaa poleks pidanud sõjas USA-lt laene võtma, vaid piirduda omade rahadega. Oli ka veel üks võim...
sajandil Euroopas, sellega kaasnes religiooni ebapopulaarsus, ratsionaalne mõtlemine, demokraatia ning inimõiguste väärtustamine. Kasvas ka huvi teadusliku ja filosoofilise mõtte vastu. Valgustusfilosoofia tekkimise eeldused olid maadeavastused, uus mõtteviis, renessanss ja tehnika areng. Kõige tähtsama valgustuse esindajad olid Charles Louis de Montesquieu, Jean-Jacques Rosseau, René Descartes ja Voltaire (François Marie Arouet). Kõik valgustajad olid veendunud, et riigikorda tuleb muuta, kuid milline peab olema uus riigikord ja kuidas seda saavutada, selles läksid arvamused lahku. Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus, eesootav tulevik pidi kujunema mõistuspäraseks. Kujunes ratsionalism, mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine. Inimestele seati eeskujuks loodus. Esiplaanile seati inimene oma kirgede ja vajadustega. Sellega astuti
ka poiste arvestuses. Olümpiavõitjate nimed märgiti varasest ajast peale üles. Seda nimekirja hakati kasutama aja arvestamiseks. Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. 15.Sokrates- ei kirjutanud ühtegi teost. Ta veendumuse kohaselt olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatut. Sokratese meelest oli vaja filosofeerida selleks, et mõista, mis on see, mis on olemuselt hea. Ta ei pooldanud Ateena demokraatlikku riigikorda. Platon oli Sokratese kuulsaim õpilane. Pärast Sokratese surma naasis kodumaale ja asutas seal oma kooli akadeemia. Platon uskus,et hüve on igavene ja muutumatu. Ta kujundas ka tervikliku õpetuse riigist. Riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. Aristoteles Platoni õpilane. Tegutses peamiselt Ateenas, kus asutas oma kooli Lykeioni gümnaasiumi. Tema õpetusel oli erakordselt suur mõju. Hindas kõrgelt Ateena
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendatud, jõule toetuv võim. Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Fasistliku Itaalia kujunemine oli tingitud Esimese maailmasõja järgsest inimeste rahulolematusest võimulolijate vastu. Selle vilju sai nautida fasistliku ideoloogia juht Benito Mussolini. Fasistlik partei saavutas 1921. aasta valimistel võidu ning Itaalia peaministriks sai läbi ultimaatumi Mussolini. 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Võeti vastu seaduseid, mis andsid peaministrile kuningaga samaväärsed õigused. Benito sõjakas poliitika viiski välja fasistliku diktatuuri kujunemiseni Itaalias. Venemaal hakkas kujunema totalitaarne diktatuur 1917. aastal, pärast b...
2. Venemaa oli sotsialistlik ning seal valitses propaganda, Stalini isikukultus, tsensuur jne. Kogu propaganda mõjus inimestele hävitavalt, inimesed kartsid luurajaid, spioone, välismaalasi ning maad laastas usaldamatus. Ivani traagika seisneb ehk selles, et ennem Wolandiga kohtumist oli tema mõttemaailm tavaline. Wolandi keeras tema elu pea peale ning ta sattus lausa hullumajja. 3. Nad ,,kuulutasid usku". Nad kritiseerisid ühiskonda ja riigikorda. Nad olid sügavalt usklikud. Nende eesmärk oli teada saada, kuidas on Moskva elanikud muutunud pärast Wolandi viimast külaskäiku ning tahtsid ära viia Meistri, Margarita ja romaani käsikirja. Autor kujutab Wolandi üsna õiglasena, kes karistab pattude, ahnuse ja muude 10 käsu rikkumise korral. Teda on kujutatud Moskva tegelaste saatuse otsustajana. 4. Lavale astus Woland ja tema kamp. Alguses tegid nad paar kaarditrikki, siis tehti
Milliste sündmusega lõppesid perioodid? Revolutisooni algus, konstitsiooniline monarhia, revolutisooniline vabariik. Perioodid lõppesid rahvuskonvrendiga, doktatuuriga ja direktooriumiga. 15. Kuidas muutus Prantsuse riigikord erinevatel perioodil? Esinduskogud, seadusandlik kogu, rahvuskonvent, konvent, seadusandlik korpus 16. Milline oli Sinu arvates revolutsiooni kõige olulisem sündmus? Põhjenda oma arvamust. Kuninga hukkamine, kuna see muutis riigikorda. 17. Kas Sinu arvates oleks võinud revolutsiooni ära hoida? Põhjenda oma arvamust. Ei , kuna revolutisoon tekitas kultuurile väga palju muutusi, mida saab veel tänapäeval ka uurida. 18. Kes oli Robespierre ja milline oli tema roll Prantsusmaa ajaloos? Maximilien Robespierre oli montanjaaride tuntud juht. Pärast lõhenemist 1792.aasta oktoobris jäid klubisse ainult Robespierre´i pooldajad ning siitpeale tähendasid montanjaar ja jakobiin ühte ja sedasama. 19
Tänu sellele tekkisidki mittedemokraatlikud liikumised ja nende levik. Liikumiste juhid väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur, mis hävitab karmikäeliselt rahva vaenlased ning kindlustab majandusliku õitsengu. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. Mittedemokraatlike liikumiste juhid kutsusid üles kukutama olemasolevat riigikorda, lubati neil sellest hoolimata avalikult tegutseda. Nõrga demokraatiaga riikides haarasidki diktatuuri pooldajad enda kätte. Nii natsionaalsotsialistlikus Saksamaas, kui ka kommunistlikus Nõukogude Liidus oli lihtinimese eeskujuks juht, keda tuli imetleda. Juhti tuli igal võimalusel ülistada (seda nimetatakse juhikultuseks). Juhikultus oli kõik mis oli juhiga seotud- elulugu, välimus, harjumused ja isegi puudused, need kuulutati headeks omadusteks
fasistliku diktatuuri kinnitamine. Saksmaad aga hirmutas kommunism, mida nimetati ka punaseks katkuks. Punaste põhivaenlaseks sai Saksa Töölispartei, mis nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks töölisparteiks ja mille ette astus Adolf Hitler. Natsionaalsotsialistides nähti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste, seetõttu sai Hitler suure toetajaskonna. Mõne aastaga kehtestasid natsid riigis julma hirmuvalitsuse. Saksamaa polnud ise piisavalt tugev, et säilitada endist riigikorda. Kui enne oli Suurbritannias majanduslik seis väga hea, siis peale Esimest maailmasõda oli seis väga halb. Suurbritannia polnud enam juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Kuid britid tõid end omal käel kriisist välja. Prantsusmaal oli seis olnud vastupidine, kui enne oli majanduslik seis halb, siis nüüd oli see väga hea, kuna neil oli näoteks Elsass-Lotringi ala, mis tõi väga palju raha sisse. Seal säilis demokraatia,
Riigikaitse Täna räägin ma teile riigikaitsest. Õigus- ja korrakaitse tagab inimese igapäevase julgeoleku ning seaduslike õiguste austamise. Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on president. Kaitsevägi ja vabatahtlikud riigikaitseorganisatsioonid kuuluvad Kaitseministeerimui valdusalasse. Tavaliseslt räägitakse sellest valdkonnast kui riigi sisejulgeolekust, mis kuulub siseministeeriumi ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse. Nagu termin riigikaitse ütleb, on eesmärgiks kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Eesti kaitsejõudude olulisemad osad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Ajalooliselt vanim riigi julgeolekustruktuur on ilmselt armee ehk sõjavägi. Tänapäeva Eestis on kaitseväeteenistuse kohustus üldine ja kehtib 16- 60-aastastele tervetele Eesti meeskodanikele. Ajateenistusse kutsutakse 18-27- aastased terved Eesti kodakondsust omavad noormehed. Ajateenistus kestab 8 või 11 kuud olenevalt selle...
Jaapan Aasia imelaps Jaapan oli USA okupatsiooni all 1945. aastast kuni 1951. aastani. Sellel ajal tehti palju ümberkorraldusi. Ameeriklaste juhtimisel tehti majanduslikud ja poliitilsed ümberkorraldused, mis muutsid Jaapani ühiskonna ülesehitust, riigikorda ning jaapanlaste mõttelaadi. Üks tähtsamaid ümberkorraldusi oli maareform, millega kaotati suur territoorium ning maad anti talupoegadele. USA pidas vajalikuks varem Jaapani majandust valistenud suurettevõtete liitude tegevuse piiramist või hoopis nende kaotamist. Aastal 1946 võeti vastu uus põhiseadus, selle käigus kehtestati riigis parlamentaarne kord. Jaapanist sai põhiseaduslik monarhia ja hakati piirama keisri õigusi, mis meenutas Briti monarhia oma
Miks 1920.-1930. aastatel asendus demokraatia Euroopa riikides diktatuuriga. Sõna „demokraatia“ tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ning kratos ehk võim, seega on tegemist rahvavõimuga. Otsuseid teeb rahvas, rahvas valib oma esindajad parlamenti ehk võimuorganitesse. Diktatuur tähendab võimu, mis on jõule toetuv, mitte millestki piiratud ning seadustega kitsendamatu. Diktatuurid jagatakse autoritaarseks - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarseks diktatuuriks - jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud Demokraatia hakkas levima tänu sõja võitmisel...
Trotski 1921. aastal , SÕJAKOMMUNISM Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918-1920, DAWESI PLAAN USA rahandustegelase ja poliitiku C.Daewsi juhitud komisjoni koostatud plaan Saksamaalt Esimese maailmasõja võlgade kättesaamiseks, RAPALLO LEPING 16. aprillil 1922 Rapallos sõlmitud leping Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega Saksamaa tunnistas esimese suurriigina Nõukogude Venemaa kommunistliku riigikorda ja leping võimaldas Saksamaal väljuda Versailles' rahulepingu järgsest rahvusvahelisest isoltatsioonist. VERSAILLES SÜSTEEM pärast I ms Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide huve. RAHVASTELIIT 1919. a loodud rahvusvaheline organisatsioon. NEW DEAL - F.D Roosevelti koostatud reformide kava Suure depressioonina tundud majanduskriisist väljumiseks. VAIKIV AJASTU Eesti ajalooperiood, 12.03.1934-21.06
Sündmused: Maanõukogu (Maapäev)- oli Eesti omavalitsusorgan aastatel 19171919.12. aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse. Märtsist oktoobrini 1917 oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska. Iseseisvumise eesldused: *talude päriseks ostmine *laienes tööstus *algaas linnade eestistumine *hakati looma erakondi *tõisis eestlaste osatähtsus maa ja linnavalitsustes *arenes koperatiivliikumine *ühtlustus kirjakeel *levisid eesti k raamatud *kujunes välja rahvuslik haritlaskond *asutati ajalehti *aktiivne seltsitegevus. Päästekomitee- oli 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan, loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veeb. Iseseisvuse väljakuulutamine- 24. veeb 1918 Tallinnas. Iseseisvusmanifest- esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. Vabadussõda- sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlust...
Eesti NSVL-s 1.Iseloomusta majandust.Omandivorm.Talumajapidamisele tugines põllumajandus.(Riiklik omand).Algas selle majandussüsteemi lammutamine.Stalinliku majanduspoliitika tunnusjooned:sundkollektiviseerimine,jäige riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel.Toimus maa sundvõõrandamine ehk riigistamine.Juhtimine.Maksvusele pääses majanduspoliitika, mis ei arvestanud kohalikke tooraine ega tööjõuresursse.Eesti NSV majanduselu allutati plaanimajandusele.Jäik plaanimajandus välistas turumajandusliku ühiskonnakorralduse ja tähendas üleminekut käsumajandusele.Planeerimine.Moskvas koostati kõikvõimalikke plaane liiduvabariigi tasandist kuni taluni välja.Hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid.Prioriteedid.Minna üle uuele majanduspoliitikale,rajada kolhoose. Rasketööstuse eelisarendamine.Toodangud üleliidulisele turule.2.Tööstus.Ettevõtte suurus.Toimus Eesti mastaapidel...
riigikord on positiivne või negatiivne. Me ise teeme oma riigi. Valik on meie, kas ehitame ja elame sellega või hävitame ja põletame selle, mille me ise oleme loonud oma rammu, jõu ja higiga. Me peaksime vaatama minevikku. Enamus ajaloolisi teoseid on kirjutatud ideaalsest, edukast riigist. Paljudes neis on peidus reetmine, kurjus. Kättemaks on inimlik. Kas ikka on ja mille eest? Maailma panevad liikuma ainult raha ja võim. Mida rohkem raha, seda rohkem võimu. Edukat riigikorda pole olemas ja ei saa kunagi olema. Demokraatia pole kõige parem, aga paremat pole leiutatud. Inimesed on ju loomult kannibalid. Nad söövad oma ligimese ihu ja joovad tema verd. Enamus müüks maha oma surnud vanaema, aga see peab neile võimalikult palju kasu tooma. Ehitame meie oma riigi just selliseks, et me kõik oleksime õnnelikud ja valmis sellises maailmas elama. Õnnelik lõpp on olemas. Igas loos on midagi head. Kas või selles, et me saame
Laialt on levinud nimekuju Vene Föderatsioon, sealhulgas diplomaatias. Nimekuju Vene Föderatsioon kasutati Vene NFSV lühendnimena. Maa ja riik Venemaa kui riik sai alguse Moskva Suurvürstiriigist. Riik Venemaa on vastavalt põhiseadusele föderatiivne presidentaalne vabariik. Riigipea on president. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament: Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu. Freedom House klassifitseerib Venemaa mittevabaks riigiks. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks. Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi järgi oli Venemaa 180 uuritud riigi seas 2007. aastal 143. kohal. Rahvastik Demograafilised näitajad Venemaa rahvaarvu dünaamika 1992-2007 Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007), teistel andmetel 141,3 miljonit. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult kaheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
