Hispaania Hispaania kuningriik •Rahvaarv: 47 milj. •Pindala: 505 370 km2 •Pealinn: Madrid •Rahaühik: euro (EUR) •Liiklus: parempoolne •Riigikeel: hispaania •Naabrid: Prantsusmaa, Andorra, Portugal, Maroko •Riigikord: Parlamentaarne monarhia •Kuningas: Felipe VI •Peaminister: Mariano Rajoy •Iive positiivne (0.9) •Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. •Ligi 77% elanikkonnast elab linnas Hispaania • Teine Euroopa riik mägisuselt pärast Sveitsi. • El Teide on nii Tenerife, Kanaari saarestiku, kui ka Hispaania Kuningriigi kõrgeim mägi ja suuruselt kolmas vulkaan Maailmas ulatuses 3,718 m.-ni. • Lähistroopiline kliimavööde, loodusvöönd vahemereline mets. • Mullastikus on ülekaalus pruunmullad, taimkattes on levinum igihaljas kuivalembene võsa. • Ainult 10 protsenti metsa Majandus • Hispaania on tööstus-ja põllumajandusmaa. • Tähtsad tööstusar...
Makedoonia Kool Klass Nimi Riigilipp Üldiseloomustus Pealinn:Skopje Rahvaarv: 2 072 086(2010. a. seisuga) Pindala: 25 713 km2 Riigikeel: makedoonia Rahaühik: dinaar Rahvastiku keskmine tihedus: 80,9 in/km2 Suurlinnad : Skopje, Kumanovo, Bitola Riigikord: Parlamentaarne vabariik Asend Geograafilised koordinaadid- 42°0N 21°26E Manner - Euraasia Maailmajagu Euroopa Kaart Asukoht: Naaberriigid- Serbia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania Loodus Kliimat mõjutavad tegurid- järsunõlvalised mäed ja kaljud, sügavad orud. Loodusvöönd Taimed, loomad (levinumad) Pinnamood Kõrgeim tipp- Golem Korab 2764m Mäed- Baba mäed, Jakupica mäed. Jõed- Vardar, Saloníki Järved- Dojran, Mavrovo Maavarad Maavaradest leidub- rauamaaki, niklit, vaske, pliid ja tsinki. Loodusnähtused Vulkaanid Maavärinad- viimane tõsisem 1963.a. Rahvastik Rahvused, nende osakaal (ringdiagramm). Usundid (atlas, internet) Rahvastiku vanuseline koosseis...
detsembril 1947 ning jõustus 1. Itaalia jaanuaril 1948. Itaalia asub 800 km Vahemerre Presidendi valib 7 aastaks ulatuval saapakujulisel Apenniini parlamendisaadikutest ja poolsaarel. Põhjas moodustavad maakondade esindajatest koosnev loodusliku piiri Alpid. Itaaliale valijatekogu. kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Valitsust juhib peaminister ning Põhjas on Itaalial maismaapiir tema kabinet, mis on valitud Austria, Prantsusmaa, Sloveenia ja parlamendi 322-liikmelisest Sveitsiga. Linnriikidena asuvad Senatist ja suurema mõjujõuga Itaalia territooriumil iseseisvad 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 San Marino ja Vatikani riigid. aastaks. Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus Haldusjaotus asu...
Prantsuse Vabariik Pealinn Pariis President Nicolas Sarkozy Pindala - 547 030 km2 (meretaguste piirkondadega 674 843 km2) Rahvastiku tihedus - 97 in/km2 Rahaühik euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) Riigikord semipresidentaalne vabariik Iseseisvus - 6. juuni 1523 Kirjaoskus 99 % Majandus (2009) SKT - 2,108 triljonit USD SKT elaniku kohta - 33 678 USD 72 % inimestest teeninduses 24 % inimestest tööstuses 4 % inimestest põllumajanduses Tööjõulisi inimesi 28,1 miljonit Töötus 9,1 % Rahvaarv 1995 59 712 208 inimest 2000 61 136 524 inimest 2005 62 911 523 inimest 2010 64 768 389 inimest Oletatav: 2015 66 301 000 inimest 2025 68 482 000 inimest Loomulik iive 1995 - 0.4 2000 - 0.5 2005 - 0.6 2010 - 0.5 Oletatav: 2015 - 0.4 2025 0,2 Sünnid ja surmad 1995 sündis 763 000 ja suri 540 000 inimest 2000 sündis 808 000 ja suri 547 000 inimest 2005 sündis 807 000 ja suri 537 ooo inimest 2010 sündis 805...
Soome ja Rootsi I. Üldandmed Soome ja Rootsi kohta 1. Soome pindala on ligikaudu 300 000 km2 2. Rootsi rahvaarv on ~10 miljonit 3. Soome pealinn on Helsinki 4. Rootsi kaks suuremat linna on Göteborg, Malmö 5. Soome riigikord on parlamentaarne vabariik II. Iseloomusta Soome geograafilist asendit kahe lausega Soome asub Euroopa põhjaosas, Läänemere ääres. Piirinaabrid on läänes Rootsi, põhjas Norra ja idas Venemaa, lähisriik on Eesti. III. Rootsi pinnamood 1. Lääneosas asub Skandinaavia mäestik, mille kõrgeim punkt on Kebnekajse (üle 2000m) 2. Põhjaosas asub Norrlandi platoo ja äärmises lõunaosas asub madal ja tasane Smålandi tasandik IV. Soome siseveed 1
Aleksander sai tolle aja heast perekonnast pärit noormehele tüüpilise hariduse: pealiskaudsed teadmised paljudest asjadest ja prantsuse keele hea valdamine. Sõjandus huvitas isa pettumuseks teda vähe. Ta oli heasüdamlik ja õrna hingega; need omadused ei olnud sõjaväelisele isevalitsejale kohased. Tema koduõpetajateks olid Mihhail Speranski, Vassili Zukovski, Georg Ludwig Cancrin ja Konstantin Arsenjev. Reformid Tema esimestel valitsemisaastatel tundus, et riigikord muutub vabamaks ja sallivamaks. Rahva seas vihatud tagurlikud ministrid lasti lahti, paljud poliitvangid, sealhulgas ka 29 veel elusolevat dekabristi, vabastati ning lõdvendati tsensuuri. Need abinõud võisid olla katseks valmistada avalikku arvamust ette pärisorjuse kaotamiseks. Pärisorjade tööjõuga oli raske tulusalt majandada. Rahutused maapiirkondades osutasid, et pärisorjusega ei saanud enam tulemuslikult tagada korda ühiskonnas. Südame diktatuur
nelipühalased, judaism).2 Olulisemad visiidid Eestisse hollandlaste poolt. (vt. Lisa ) 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti#Riigikord 2 D.Kindersley, Maailma riigid. Tallinn: Varrak, 2005, lk 138. 2. Hollandi üldandmed Holland ehk Madalmaad (hollandi Nederland) asub Saksamaast idapool ning Belgia Kuningriigist põhjapool. Ka Põhjameri on läänest jagamas 451.km ulatuses ühist piiri. Pindalaga 41 526 km² on inimesi elamas riigis 16 366 6003. Riigikord on tulpidemaal parlamentaarne monarhia, mis tähendab, et riigipea on kuningas või kuninganna. Hollandil on selleks kuninganna Beatrix. On olemas ka valitsuse juht, kes on olulisuselt järgmine inimene ja tema nimi on Jan Peter Balkenende. Nimi madal maa viitab sellele, et pool riigist asub merepinnast madalamal. Kuid nimi Holland tuleneb enside Hollandi provintsi nimest. Pealinn on Amsterdam, kuid valitsuse residents on Haag, mis on suuruselt kolmas linn
tervikuna. Platon on selle ideaalse riigi idee kohta öelnud: "Kuni riikides ei hakka valitsema filosoofid või praegused nn valitsejad ja võimumehed ei hakka õilsalt ja korralikult filosofeerima ning riigivõim ja filosoofia ei ühine ning kuni kohustuslikus korras ei kõrvaldata neid inimesi aga neid on palju kes praegu püüdlevad eraldi kas võimu või filosoofia poole, seni riigid ei vabane pahedest ning inimkonna jaoks ei saa võimalikuks ega näe päikesevalgust see riigikord, mida me just kirjeldasime." Mina arvan, et kui näiteks Eestis oleks selline riigikord, siis tegelikult poleks see nii ideaalne ühti. Meil oleks riik, kus kõik idee järgi peaksid ennast hästi tundma, aga see kõik oleks siiski vaid näiline. Ikkagi oleksid ju ühed võrdsemad kui teised. Filosoofid oleksid tähtsamad ja tavalised inimesed oleksid alluvad, mitte vabad. Neil poleks õigus üldse riigi asjadesse sekkuda, nad peaksid käske täitma nagu orjad.
44 aastat) · Rootsi oli demokraatlik ja mitme partei süsteem SOOME · 1919 kehtestati Soomes vabariik, võeti vastu põhiseadus ja valiti esimene president · 1920-1930 sai Soomest Skandinaavia riik · Paljud riigijuhid nägid Soomest Baltimaade ja Skandinaavia vahendajana · Sisepoliitiline elu riigis oli pingeline (vähesel määral olid säilinud kommunistide mõju) · Kommunistide vastu võitlemiseks loodi Lapua liikumine · Soomes säilis demokraatlik riigikord · 1930 keelustas Eduskund kommunistide liikumise POOLA · Enne I maailmasõda ei olnud olemas Poolat iseseisva riigina · Poola ja Nõukogude Venemaa sõda lõppes Riia rahuga 19.. · 1926 korraldas Jozef Pilsutski (diktaator) riigipöörde ja kuulutas end peaministriks · Kehtestati sanatsiooni reziim (ehk tervendamine) · Poola sai Versaille rahulepingu alusel endale osad Saksa alad · See tekitas Saksamaa ja Poola vahelisi pingeid
kinnitavad,et õpetavad voorust, kuid ei tea, mis on vooruslikkkus tegelikult. Erinedes sofistidest, ei võtnud ta oma õpetussõnade eest tasu. Arvas filosoofiat vaja minevat selleks, et mõista, mis on hüve. Selleks, et voorust mõista, tuleb meil teada, kui vähe me tegelikult sellest teame. Õpilane pidi ise mõistmiseni jõudma. Aristoteles antiikaja mitmekülgseim õpetlane: loodusteadus, füüsika, ajalugu, eetika, muusika, riigikord, kirjandus, maailma üldine korraldus. Asutas omaenda kooli: Lykeioni gümnaasiumi. Ta võttis eelkäijate teadmised kokku ja kujundas neist enda originaalsed seisukohad. Nii oli tema õpetusel erakordselt suur mõju. `'Ideedel pole iseseisvat olemist'' 8. saj eKr ilmnesid Kreekas taas kõik tsivilisatsiooni põhilised tunnused: · kasvas elanikkonna arvukus · tekkisid linnad · kerkis esile rikas ülemkiht · taastusid tihedad sidemed välismaailma
3) Patsifism rahu püüdlikkus / pooldamine. Usuti, et diplomaatiaga on võimalik konflikte lahendada juba eos ja ära hoida sõda. Kulminatsioon: 1928a. Briandi Kelloggi pakt USA ja Prantsusmaa leping, millega sõda ei tohtinud olla poliitika teostamiseks. Lepingus ei ole meetmeid kuidas sõda ära hoida. Enamik maailma suurriike liitus sellega, seal hulgas ka Suurbritannia. 3. Inglismaa: · Parlamentaarne riigikord · 2 parteid: leivoristid ja konservatistid. · 1918a. Valimisreform: 1) mehed alates 21 eluaastast valimisõiguslased · 2) naised alates 30 eluaastast, kõrgharidusega või vähemalt 5 naelase sissetulekuga said valida. · 1924a. Sots. Demokraadid e. Leivoristid moodustavad valitsuse. Juht: MacDonald · peale selle valitsuse lõppu hakkavad riiki juhtima konservatistid · 1929a. Uuesti leivoristid valitsuse eesotsas Sisepoliitika:
ja 6% tuuleenergia. Sarnasused kahe riigi vahel: 10p. 1) Toodavad väikeses koguses võid, õlu. 2) Peamised majandusharud põhinevad peamiselt meretööstusel, laevaehitusel, kalandusel. 3) Kaevandatakse rauda, rauamaaki. 4) Mõlema riigi põhjaosad on mägised piirkonnad. 5) Töötav elanikkond moodustab poole mõlema riigi elanikkonnast (üle 50%) 6) Peamine usund on Katoliiklus. 7) Mõlema riigi riigikord on parlamentaarne vabariik. 8) Avatus ookeanidele/meredele samadest ilmakaartest (N-ei piirne, S-piirneb, E-ei piirne, W-piirneb) 9) Töötuse määr ~16% 10) Energiamajandus põhineb osaliselt nii hüdro- kui ka tuuleenergial. Erinevused kahe riigi vahel: 10p. 1) Portugalis kaevandatakse paljusid erinevaid metallimaake, mida Horvaatias ei kaevandata (nt tina, hõbe). 2) Portugal impordib naftat, Horvaatia ekspordib naftat.
Vana- Rooma 1. Kaart. 2. Kuidas ja kuhu tekkis Rooma linn? Legend selle kohta. Asukoht-Itaalias, Apenniini poolsaarel Rooma linn kujunes 10.- 7. saj eKr latiinide asulast Tiberi jõe äärsetele küngastele Legendi järgi rajas linna Romulus. 3. Dateeri - kuningate aeg - 753- 509 e Kr vabariik - 509- 133 e kr ( 30 e Kr) keisririik - 30 / e Kr 284 p kr varane keisririik 284- 476 hiline keisririik 4. Iseloomusta Rooma riigikorda vabariigi ajal. Roomas valitses aristokraatlik riigikord. 5. Rooma õigus. lk. 47 Kodanikud seaduse ees võrdsed Kõik lahendati kohtu kaudu, õigust mõistis ainult kohus Edasikaebamise õigus- rahvakoosolekule, hiljem keisrile Õigus kaitsele Pretsedendi arvestamine Elukutselised juristid Alus hilisemale õigusteadusele 6. Kuidas sai Roomast suurriik? Too näiteid vallutustest ! 265.a eKr- Itaalia 146.a. eKr- Kreeka ja Makedoonia 133.a eKr- Väike- Aasia 49.a eKr - Gallia 30.a
on tagatud kõik inimõigused. ·Rahvarinne levitab eluhoiakut, mille aluseks on loodushoidliku ühiskonna idee. ·Keskkonnakaitse nõuded tuleb vastavusse viia rahvusvahelise praktikaga. ·Majandustegevus, mis toob kaasa elukeskkonna ülenormatiivse saastamise, tuleb lõpetada. Rahvarinne lõpetas tegevuse 13. novembril 1993, kuna vastavalt Rahvarinde Hartale oli Rahvarinne oma ülesande täitnud. Demokraatlik riigikord oli Eestis stabiliseerumas. Selleks ajaks oli Eesti presidendiks valitud Lennart Meri, läbi oli viidud ka rahareform ning Eesti oli taasiseseisvunud. 17. septembril 1991 võeti Eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Rahvarinne http://www.rahvarinne.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/13._aprill http://uuseesti.ee/wpcontent/uploads/2009/10/keskerakond1.jpg http://baltijascelam20.lv/storie/editor/image/liepins/F64_Liepins00053.jpg
Aadlikud 2% Tähtsamad riigitööd kaitsta! Talupojad jms.. 97% Vaba! Maksta makse/koormisi 60% tulust andsid talupojad ära 10% Kuningale 35% jäi endale 8% kirikule 7%maaomanikule 20% Renti 20% Viljavarusid Pransusmaa (üldiselt) Tulud suuremad kui kulud enamus osa rahast saadi riigimaksudest! Enim raha läks võlgade tagasimaksmiseks! REVULUTSIOON! Bastille kindluse vallutamine 14.juuli 1789a. Kutsuti kokku generalstaadid ja tehti uus riigikord kaotati seisuste eelistused! ,,inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" et kõik oleks vabad! 1) seadus Piirati Monarhi! 2) Seadus andlik võim kuulus Seadus andlikule kogule 3) Täidesaatev võim Kuningale 4) Kohtuvõim Kohtunikudele 5) Seadusandliku kogu enamuse moodustasid soo Need kes ei võtnud seisuskohta! 6) Seadusandliku kogu 2 äärmust olid Jobina ja Monarhia 7) 1792a. hukati kuninga võim e. Monarhia!
Küpros Asukoht Küpros on saareriik Vahemere idaosas Asub lõunapool Türgist, põhjapool Egiptusest ja Kreekast kagu suunas Loodusgeograafiliselt kuulub Aasiasse Kliima on vahemereline mahedate, niiskete talvede (1013 °C) ja palavate, kuivade suvedega (2629 °C). Küpros Pilt1 Lipp Pilt2 Vapp Pilt3 Rahvastik Rahvaarv 801 900 (2010) Rahvastiku tihedus 90 in/km2 Rahaühik euro (; EUR) Iseseisvus Suurbritanniast 16. augustil 1960 Riigikord presidentaalne vabariik President Dimítris Christófias 78% Küprose kreeklased 18% Küprose türklased 4% muud, sh 8000 ehk 1% maroniiti, armeenlast ja mustlaskeelt kõnelejat. Arengutaseme näitajad SKT elaniku kohta 18 430 USA dollarit (2004) GDP (PPP)b$28,256 (2010) Gini (2005) 29 (madal) (19th) HDI (2011) 0.840 (väga kõrge) (31st) Sündimus ja suremus Sündimus 11.41 /1,...
USA ·Pealinn-Washington ·Pindala-9 826 630 km2 ·Ametlik keel-Inglise keel ·Rahvaarv-312 066 000 ·Rahvastiku tihedus- 32 in/km2 ·Riigikord- Presidentaalne liitriik ·President-Barack Obama ·Asepresident-Joe Biden Rahaühik-Dollar(USD) MAJANDUSEST ÜLDISELT ·maailma suurima majandusega riik ·sisemajanduse kogutoodang (SKT) ületab lähima konkurendi Jaapani umbes kolmekordselt ·SKT inimese kohta on ligikaudu 45 000 USD ·maailma suurim importöör ja Saksamaa järel suuruselt teine eksportöör MAJANDUSE ISELOOMUSTUS ·USA majandust iseloomustab keskmisest kiirem kasv, investeeringud uurimis- ja arendustegevusse ja tootmisvahenditesse ning aktiivne huvi uute turgude vastu. ·Sisuliselt on tegemist 1990. aastate esimesel poolel alanud ja 2000. aastal haripunkti saavutanud USA ajaloos ühe pikima majanduse tõusuperioodi jätkumisega. ·2007. aastal tabas USA kinnisvaraturgu ülekuumenemine ning 2008. aastal k...
Suurbritannia Sarnasused Prantsusmaa 1. Tööstusriik, 1. Võlad 1. Pärast esimest juhtpositsioon maailma 2. Antandi riigid maailmasõda liideti uusi majanduses kaotatud. 3. Majandus tõusis alasid, reparatsioonid olid 2. Suur tööpuudus, nälg 4. Võitsid sõja abiks USA’s, vananenud 2. Põllumajandusriigist tehnika. tööstusriigisks 3. Söe vähenev tähtsus 3. Edenes moekaupade majanduses – kaevurite tööstus streigid. 4. Masinate, autode, 4. Majanduskriisi ajal keemiakaupade tootmine välismaise tooraine 5. ...
8a klass Asukoht Bulgaaria on riik KaguEuroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul Naabriteks on põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi Bulgaaria on 2007. aastast Euroopa Liidu liige Üldine info Pealinn Sofia Pindala 111 003 km2 Riigikeel bulgaaria Riigikord parlamentaarne demokraatia Rahvaarv 7 576 800 (2010) Rahvastiku tihedus 68,3 in/km2 President Georgi Prvanov Rahaühik leev (BGL) Ajavöönd IdaEuroopa aeg Religioon kristlik (esineb ka islami ja rooma katoliku usku) Suurlinnad Sofia, Plovdiv, Varna, Burgas Sümboolika
Rahvastik · u. 22 106 112 elaniku · Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab sisserännet. Umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6% Aasia päritolu ning 2,2% on pärismaalased. · Rahvastiku tihedus 2,8 inimest km2 Keeled · austraalia inglise keel Räägivad u. 79% elanikest · hiina dialekt · itaalia keel Suurimad linnad · Sydney · Melbourne · Brisbane · Adelaide · Perth · Darwin Riigikord Konstitutsiooniline monarhia , mida valitseb Elizabeth II. Peaministriks on Julia Gillard. Naaberriigid · Indoneesia · Timor-Leste · Paapua Uus-Guinea · Uus-Meremaa · Saalomoni saared · Vanuatu · Mikroneesia liiduriigid Pinnamood · Madalaim punkt Eyre'i järv · 15 m merepinnast madalamal · Kõrgeim punkt Kosciuszko mägi · 2228 m Rahaühk · Austraalia dollar Võeti kasutusele
Albaania Asend Rahvusvapp Rahvuslipp Asub Vahemere ääres "Hymni i Flamurit" Faktid ("Lipuhümn") on Albaania riigihümn. Riigikeel : albaania keel Riigikord: parlamentaarne vabariik President : Bamir Topi Keskmine sissetulek kuus Veidi üle 1500 Eesti krooni Rahvastiku tihedus 124,6 in/km2 Usk 70% islam, 20% kreeka õigeusk, 10% rooma katoliku. Pealinn Tirana Pindala 28 748 km2 Rahvaarv 3 782 960 (2005 a.) kliima Kliima Soe ja kuiv - juunist septembrini, külm ja märg - oktoobrist maini. Parim aeg külastada: aprill, mai, juuni ja
Iseseisvussõda Iseseisvus sõda algas 1810 19. aprillil. 1815. aastani kestis sõja esimene periood, mil saavutati silmapaistvaid võite põhjas. 1816. aastal algas teine etapp, ehk Lõuna-Ameerika vabadusliikumine, iseseisvumisprotsessi oli võimatu peatada. Iseseissõja tulemused Pea-ageu kõik Ladina-Ameerika riigid olid nüüdseks sõltumatud, v.a. Kuuba ja Puerto Rico, kus püsisid veel Hispaania asumaad. Kõiigis riikides, peale Brasiilia, kehtestati parlamentaalne riigikord, kaotati orjus, tühistati muid seadusi, piirati kiriku õigusi ja muud. Rahvastik 19. sajandil 19. sajandil jäid pooled riigid siiski veel indiaanlaste maaks. Latiinod tõid sisse väga palju mustanahalist tööjõudu, sisse veeti ka inimesi Aasiast. Argentiina, Uruguay ja Tsiili saavutasid hariduse vallas suuri edusamme. Majandus ja sisepoliitika 19. sajandil Riigid spetsialiseerusid teatud kultuuri või tooraine tootmisele; iga riik tootis sed, mis oli neile
Kenya Asukoht · Kenya (Keenia) on riik Aafrika idaosas. · Piirneb Etioopia, Somaalia, Tansaania, Uganda ja India ookeaniga. · Rannikut - 536 km Riigist · Pealinn - Nairobi · Pindala - 582 650 km² · Rahvaarv - 34,707,817 (2005) · Rahaühik Kenya shilling · Riigikeeled suahiili ja inglise Lipp ja vapp · Riigikord vabariik · Prsedident Mwai Kibaki Rahvaarv ja selle muutus · Rahvaarv kenyas on 33 829 590 milj (kohal 36). · Sisse rändab suhteliselt palju aasiast ja vähesel määral euroopast Loomulik juurdekasv ehk iive · Iive on 2,57 % · Aidisiepideemia tõttu on suremus väga suur, kuid seda aitab kombenseerida Kenya maailma suurimate hulka kuulu iive. · Keskmine juurdekasv 1,5 % Ränne ehk migratsioon · Peamiselt rändavad noored kenyalased
Otsuseid teevad .... Need, kel on maid rohkem(aadlikud) Pankurid, kaupmehed, töösturid Infovaldajad, eksperdid Ekspertgrupid, sõpruskonnad, eksperdid... Valdav riigikord ..... Monarhia (ainuvõim) Parlamentaarne monarhia Demokraatlikud riigid & Vabariigid Valimisõigus ... Puudub. Ainult vereliini pidi kandub Kinnisvara omavad mehed, Kõik täisealised riigi kodanikud sõltumata soost, vanusest, edasi sissetulekuga. Talupojad-EI
Ümberkorraldused- reformid. Mittedemokraatlikud liikumised Tahtsid kehtestada diktatuuri- hävitab vaenlased, kindlustab majandusliku õitsengu. Mittedemokraatlikud liikumised kommunistid, fasistid, natsionaalsotsialistid. Kommunistid- arvasid, et ajaloo liikumapanevaks jõuks oli klassivõitlus, kui tohib kasutada kõiki vahendeid. Vasak äärmus. Fasistidel ja natsionaalsotsialistidel oli hirmuvalitsemine, rahvuse ülistamine. Vaenlased hävitati. Kustutati olemasolev riigikord. Parem äärmus. Kommunism- eesmärgiks on klasside ja eraomandita ühiskond. Fasism- diktatuurivorm Itaalias, iseloomustas, juhikultus, militarism ja rassism. Liberalism- vabameelsus, võrdõiguslikust ja vabadust pooldav. Konservatism- alalhoidlikkus, ajaloolist järelpidavust tähtsustav poliitiline õpetus. Pealetung demokraatial 1919. Weimari linnas, Saksa Rahvuskogu andis välja põhiseaduse. Saksamaast demokraatlik vabariik. Weimari vabariik. Võitlus erakondade vahel 1924
BULGAARIA Laur Langeproon 9A Üldiseloomustus: Pealinn: Sofia Rahvaarv: 7 606 600 (2009) Pindala: 111 003 km² Riigikeel: Bulgaaria keel Rahaühik: leev (BGL) Rahvastiku keskmine tihedus: 69,3 in/km² Suurlinnad: Sofia, Plovdiv, Varna, Burgas Riigikord: Parlamentaarne Vabariik Asend: Riigi asukoht: Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Koordinaadid: 42° N, 24° E Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi. Loodus: Kliima: Bulgaarias esineb kolm kliimatüüpi: kontinentaalne, mereline ja stepikliima. Riigi pehmet kliimat mõjutavad Vahemeri ja Must meri. Loodus:
Demokraatia levik 12. klass Demokraatia (demos+kratos) rahvavõim · poliitiline kord, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, · eksisteerivad kodanikuvabadused ja õigused · Demokraatlik riigikord pärit antiik-Kreekast. Alusepanija Kleisthenes (6.-5. s eKr). · Kesksel kohal oli rahvakoosolek, kus langetati tähtsaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemad ametiisikud ja väejuhid. · Osa võisid võtta kõik Ateena vabad täisealised meessoost kodanikud (u 10- 25%). · Rahvakoosolekul osalemise eest maksti päevaraha. · Rooma vabariigis oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem, siiski valiti seal enamik kõrgematest ametnikest. Poliitikat suunas
8. Nad kasutasid rahva seas levinud meeleolusid, süüdistades vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ning nõudes uuendusi riigi valitsemise alal. Majanduskriisi tingimustes leidsid taolised avaldused rahva hulgas suurt toetus. 9. K. Päts ja J. Laidoner- vabadussõjalaste vastu 10. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, parlament saadeti ,,suvevaheajale" (vaikivasse olekusse), seadusandlus läks riigivanema kätte, demokraatlik riigikord asendus autoritaarse reziimiga. 11. Valitus võttis neilt võimu ära, selletades seda sellega, et rahval on psüühiline haigus valimiseelsest ägedast propagandast KONTROLLTÖÖ KORDAMINE1. Millal võeti vastu I Eesti Vabariigi põhiseadus ja millise riigikorra see kehtestas? 2. Kellele kuulus I põhiseadusega seadusandlik võim, kellele täidesaatev võim? 3. Kes oli riigivanem? 4. Mis probleemid tõi endaga kaasa erakondade paljusus? 5
Poola Vabariik Poola Vabariik Pealinn: Varssavi Rahvaarv: 38,1 miljonit Riigikeel: poola Pindala: 312 683 km2 Iseseisvus: 11.november 1918 Riigikord: parlamentaarne vabariik Rahaühik: zlott Poola vapp Poola lipp Geograafiline asend Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega, ning põhjast Leedu ja Venemaaga(Kaliningradi eksklaav). Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km. Loodus Põhja-Poolas on tasandikuline. Riigi lõunaosa on mägine.
SakSAMAA SISUKORD ÜLDISELT SAKSAMAAST RAHVASTIK JA HALDUSJAOTUS GEOGRAAFILINE ASEND KLIIMA PINNAMOOD MAJANDUS TÖÖSTUS ENERGIAMAJANDUS KULTUUR VAATAMISVÄÄRSUSED SPORT ÜLDISELT SAKSAMAAST PEALINN BERLIIN PINDALA 357 023 km2 RAHVAARV 82 002 400 RIIGIKEEL SAKSA KEEL RAHAÜHIK EURO PARLAMENTAALNE RIIGIKORD LIITVABARIIK RAHVASTIK JA HALDUSJAOTUS Rahvastik numbrites: Paiknemine: Saksamaa on suurriik, kus Saksamaal on elab 82 422 299 inimest rahvastikutihedus 227 inimest Rahvaarvult suurim riik ruutkilomeetri kohta Euroopa Liidus. Rahvastikutihedus varieerub riigisiseselt. Haldusjaotus: Saksamaa koosneb 16 liidumaast GEOGRAAFILINE ASEND Saksamaa piirneb: Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiir...
Ajalugu Pärast 1. Maailmasõda (1914-1918) tuli Euroopasse majanduskriis. Demokraatia tekkis paljudesse riikidesse ning loodeti, et see riigikord lahendab riigi ja inimeste probleemid. Kahjuks pidid paljud inimesed demokraatias pettuma. Diktaatorite arvates oli ainus viis kõik korda ajada vaid jõudu kasutades. Kuna demokraatia ei toiminud tuli diktatuur võimule. Alustati karmikäelist valitsemist. Diktatuur hakkas kontrollima põllumajandust ja tööstusi ning riik otsustas palju, kellele ja mida müüa. Diktatuuri tekkimist soodustasid muutused ühiskonnas, sõja mõju, pettumine Versailles` süsteemis, majanduslikud
Tagajärjed hirmutas võimukandjaid, oli vastumeelt ka teistele euroopa riikidele: 6. Kreeka põhjused iseseisvuse saavutamine Tagajärjed selle saavutamine ei tasanda sisepinget Kreekas 7. 1848-49 revolutsiooni põhjused kodanlus soovis poliitilist võimu aadliga jagada. Nõuti põhiseaduslikku riigikorda, demokraatlike vabadust. Oldi vastu absolutismile. Sooviti vabaneda Austria võimu alt. Tagajärjed Euroopas tagurlus jälle, nõrgenes absolutistlik riigikord, kehtestati põhiseadused, demokraatlikud vabadused ja õigused. 8. Feodaalgandide kaotamine põllumajanduses, laiem tegevusvabadus. Tekkisid eripalgelised poliitilised klubid ja ühingud. Vasallriik mõne suurriigisõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisuse. Reini liit prantsusmaa kontrolli all olev 16 saksa riigiliit Reaktsioon vastupanu ühiskondlikule arengule ehk tagurlus Püha liit ristiusupooldamine, mis tähendas endise seisusliku korra kaitsmist euroopas.
13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister 5. aprillist 2007 Tallinna linnapea Savisaare algatusel sündis 1991. aastal Eestimaa Rahvarinde aktiivsetest tegelastest, kes polnud astunud teistesse parteidesse, koosnev uus erakond Eesti Keskerakond. Eestimaa Rahvarinne lõpetas aga 1993. aasta novembris oma tegevuse, sest vastavalt Rahvarinde Hartale oli Rahvarinne oma ülesande täitnud. Demokraatlik riigikord oli Eestis stabiliseerumas. Savisaarest rääkides jaguneb rahvas siiani kahte leeri. Neist üks osa peab teda laulva revolutsiooni kangelaseks ja rahva huvide kaitsjaks. Teine osa rahvast arvab, et ta on kardetav tagurlane ja võimalik Eesti huvide reetja, kes tuleb iga hinna eest võimult eemal hoida. Mina isiklikult tema poliitikat samuti ei poolda.
Hispaania kuningriik Merit Müür Otepää Gümnaasium 16.04.2014 Üldandmed 46 120 000 (2011 aasta seisuga) Kuningas Juan Carlos I Pindala 504 782 km² Riigikord parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik Seadusandlusorgan on kahekojaline parlament Parlamendi nimi Hispaania parlament Hispaania lipp Hispaania vappim Majandus, tööstus 1960. aastatel leidis aset ootamatu majanduskasv, mida kutsutakse ka Hispaania imeks Hispaania on tööstus-ja põllumajajandusmaa Hispaania tööstustoodang: elektrienergia, kivisüsi, nafta, rauamaak, malm, teras, väävelhape, autod, laevad, plii, tsink, alumiinium, vask, tsement
Parlamentarismi areng Inglismaal Parlamentarism - poliitiline süsteem, kus parlamenti liigid otsustavad rahvusprobleeme ja annavad uut seadust. Iga liigil on oma ülesanne ja funktsioon Parlamentarism Konstitutsiooniline Parlamentaarne monarhia monarhia on parlamentarismi vorm, on riigikord, kus monarhi võim on kus riigipeaks on monarh, kellele piiratud põhiseaduse ja teiste kuulub vaid esindusfunktsioon ja seadustega. Põhiseaduslik monarhia ta ei oma poliitilist võimu võib olla (aga ei ole alati) demokraatlik Inglismaa kodusõda Inglise kodusõda on koondnimetus konfliktidele, mis leidsid rojalistide ja Inglise parlamendi vahel aset aastatel 1642–1651 peamiselt Inglismaal, ent ulatusid ka Šotimaale, Iirimaale ja Walesi Sõja puhkemise põ...
teguriks. Peaaegu kõigis oma teostes propageerisid nad uusi ideid ning lõid selleks isegi uudse kirjandusžanri- filosoofilise jutustuse ja romaani. C. –L. de S.Montesquieu õ. lk. 24 18. jaanuar 1689 – 10. veebruar 1755) • Võimude lahusus- seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim • „Seaduste vaim“ • Kirjutamata ja kirjutatud seadused. • „Pärsia kirjad“ –despootia kriitika • Vabariik- väikesele riigile, parlamentaarne monarhia on parim riigikord. F.M.A.Voltaire (1694-1778) õ. lk. 25 • Valgustatud absolutism • Teravmeelne ja teravkeelne • Kirjutanud terve raamatukogu täie teoseid • Näitekirjandus • „Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik“ • „Purustage koletis!“ J.J.Rousseau (1712-1778) õ.lk. 27. • „Ühiskondliku lepingu“ teooria • Demokraatia sobib vaid väikesele riigile • Rousseau ideesid on kasutanud oma tegevuse õigustamiseks diktaatorid
Hispaania Angelina Silk 8.Klass Lauka Põhikool Asukoht Asub Edela-Euroopas. Külgneb Biskaia lahega, Vahemerega, Põhja- Atlandi ookeaniga ja Pürenee mäestikuga. Kogupindala on 504 370km. Ühine riigipiir on viie riigiga. Pealinnaks on Madrid. Lipp http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9a/Flag_of_Spain.svg/750px-Fl ag_of_Spain.svg.png Vapp Neljakandiline. Kujutatud kolme kuningriiki: Kastilla, Leon, Aragon ja Navarra. Vapi kõrval on Herculese sambad. http://wwp.european-union- eu.com/spain/images/spain-coat- arms.jpg Hümn La Marcha Real ehk “Kuninglik marss.” Sõnu ei ole. Nimi on tulnud sellest, et seda mängiti avalikel sündmustel kuningapere juures. Rahvusloom http://common.tycoonresearch.com/assets/image/08082008_bull.jpg Rahvastik Rahvaarv on umbes 39.2 miljonit. Hispaanlased, galjeegod, baskid ja katoonlased. Riigikeeleks on hispaania...
HISPAANIA *Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane diaklet, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprill 2004. a.) Pealinn Madrid 3,1 miljonit elanikku Rahaühik Euro (EUR) = 100 senti Eliga ühinemis...
Ken Pähn 8.Klass Lauka Põhikool Üldandmed Ca 83,857 km Viin Saksamaa, Tsehhi , Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Lichtenstein, Itaalia ja Sveits Euro, silling 9 liidumaad haldusjaotus 7 550 000 ( 1983) Lipp Valge triip sümboliseerib Doonau jõge Punased triibud aga õitsvat Austriat http://austria8b.wordpress.com/austria/ Riigikord Föderatiivne vabariik Kõrgeim võimuorgan Rahvusnõukogus 183 on parlament saadikut ( Liidukogu), mis Riigipea 6 aastat koosneb kahest kojast Rahvusnõukogust ja Liidukantsleri määrab Liidunõukogust riigipea Liidunõukogu koosneb liidumaade maapäevade valitud saadikuist
Üks teravamaid kriise oli Kuuba raketikriis, mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. Pärast Stalini surma loodeti olukorra paranemist. Suureks sammuks oli lepingu sõlmimine, millele kirjutas alla 100 riiki. Lääneriigid hakkasid oma majandust taastama. Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950- 1960 aastatel Lääneriikides heaoluühiskond. Arenenud riigid hakkasid samuti liikuma infiühiskonna suunas. Enamikes Lääne- Euroopa maades taastati demokraatlik riigikord. See kinnitati põhiseaduste vastuvõtmisega. Uueks nähtuseks sõjajärgses Euroopas sai majanduslik lõimumine ehk intergratsioon st eri riikide majandusepoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö. 1951 aastal loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus ning selle alusel samuti Euroopa Liit, millega liitus 2004 aastal ka Eesti.
Põllumeestekogud eesotsas võidu Riigikogu I koosseisu valimistel. Seejärel juhtis korduvalt valitsust, olles Eesti pikima staaiga valitsusjuht. Nähes ette, et 1934. aasta presidendivalimisel saavutab võidu vabadussõjalaste [vapside] kandidaat Andres Larka, korraldas K. Päts koos Joh. Laidoneriga riigipöörde, koondades kogu võimu enda kätte. Algas n.n. "vaikiv ajastu", mille käigus kehtestati Eestis autoritaarne riigikord. 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti esimeseks presidendiks. 1928 a. Tartu Ülikooli õigusteaduse, 1938 a. Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste ja Andhra ülikooli (Indias) audoktor. Vabadusrist I/1. ja III/1. Töid riigiõiguse ja poliitika alalt. 23. juunil 1940 vabastati K. Päts ametist ja küüditati koos perekonnaga Venemaale. 1941. aastal Päts vahistati. Viibides erinevates vanglates, suri 18. jaanuaril 1956 Kalinini oblastis, Burasevo vanglas. 1990.
26. Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni põhjused Absolutistlik monarhia Ühiskonnas 3 seisust- vaimulikud ja aadlikud Majandusliku olukorra halvenemine Vastuolud ühiskonnas Revolutsiooni algus Saadikutevahelised vastuolud III seisuse esindajate lahkumine Versailles' st Rahva esindusorgan- Rahvuskogu Rahvuskogu kuulutamine Asutavaks koguks Ühiskonna rahulolematus ja rahva poliitiline aktiivsus Rahva relvastumine ja kodanikukaitse Pariisis- rahvuskaart Bastille kindluse vallutamine Bastille kindluse vallutamine 14. juulil 1789 Louis XVI 1754-1793a Usklik, õiglane, kohusetundlik Sisepoliitika- riigivõlg Väärikas surm Prantsusmaa ümberkujundamine Monarhia-vastased väljaastumised Louis XVI(16), Asutav Kogu (seadused, rahvuskaart) Munitsipaalne revolutsioon (võimuorganid) Pariisi linnaomavalitsus - Pariisi kommuun. Asutav kogu: 9 juuli (põhiseadus). Revolutsionääride õigusi seisu...
Saksa keisririigi sünd Preisimaa esiletõus: Kui 19. sajandi esimesel poolel hakati rääkima saksa rahvusriigist, tõusis päevakorrale piiride küsimus. 1848. aasta Rahvuskogul vaieldi selle üle, kas loodava Saksa riigi aluseks peaks olema Suur-Saksamaa või Väike-Saksamaa. Pärast 1848. aasta revolutsiooni allasurumist taastati Saksa Liit revolutsioonilisel kujul. Preisimaa oli saavutanud majandusliku edu osava tollipolootikaga. 1833. aastal oli ta sõlminud tollilepingud suurema osa Saksa riikidega ning rajati Saksa tolliliit. Ühtne majandusruum kiirendas oluliselt tööstuse arengut ja raudteede ehitust. 1849. aastal võttis preisimaa eesmärgiks ühendada Saksa riigikesed Preisi valitsuse alla. Austriale see ei meeldinud ja ka Prantsusmaa ja Venemaa olid vastu. Preisimaa uus tõus sai alguse 1860. aastate algul, kui Preisi valitsusjuhiks sai OttoVon Bismarck. OttoVon Bismarcki ei vaimustanud Saksamaa ühendami...
olümpiamänge. Kreekas sai nüüd alguse kolonisatsioon. Kreekas hakkas tekkima kaubanduse areng. See tekitas vajaduse kindla korra järele. Hakati raha müntima ja tekkis linnriiklik korraldus. Tähtsaimad linnriigid olid Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos ja Sürakuusa. Mitmetes linnriikides tekkisid seadused(kindlamad piirjooned). Omavahelised suhted olid tihtipeale vaenulikud. Sparta *Karm sisekord *Võimsaim linnriik Ateena *Mõõdukas sisekord *Demokraatlik riigikord (tänu Solonile) Klassikaline periood (500-338 a. eKr) Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 a. eKr) Kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul langesid 6. sajandi teisel poolel Pärsia võimu alla. Pärsia kuningas Dareios korraldas sõjakäigu Kreekasse, kuid sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. Kümne aasta pärast Pärsia uus kuningas Xerxes tungis oma hiigelväega jälle Kreekasse. Sparta ja Ateena juhtimisel said pärslased jälle lüüa
PRANTSUSMAA Üldandmed · pindala: 550 000 km2 · elanike arv 64 057 792 (juuli 2009) · 90% prantslased + flaame, sakslasi, baske, korsiklasi, alzeerlasi, marokolasi, portugallasi, hispaanlasi · pealinn Pariis 11 miljonit elanikku · haldusjaotus 96 departemangu, mis rühmituvad 22 regiooniks · riigikeel prantsuse, räägitakse ka baski, bretooni, korsika (it) keelt · religioon 83-88% rooma-katoliku usku, 2% protsestandid, 1% islami usku · riigikord vabariik · Riigipea François Hollande. Valitakse viieks aastaks. Kuulsad prantslased Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased: · Descartes ja Pascal 17. sajandil · Rousseau ja Voltaire 18. sajandil · Balzac, Baudelare ja Flaubert 19. sajandil Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstinikud on: · Renoir, Monet, Cezanne, Gauguin, Matisse ja Braque
30. DEMOKRAATLIK EESTI-Sisepoliitiline areng- Demokraatia ja vabariiklik riigikord olid saanud paljude eestlaste paleusuks juba 1905a vabaduse päevadel, kuid realiseeruma hakkasid need ideed alles pärast Veebruarirevolutsiooni. Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli kootada põhiseadus. Selleks astus 23.apr. 1919 kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud ASUTAV KOGU. See võttis vastu 15 juunil 1920 Eesti vabariigi esimese põhiseaduse. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgeimaks võimu kandjaks rahvas. Seadusandlikku
4. Eesti välispoliitika enne vaikivat ajastut: peamine eesmärk oli tagada julgeolek ja omariiklus. Suurimat ohtu kujutas Nõukogude Venemaa, kuid abi loodeti Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt. 1923. aastal loodi Eesti- Läti liidu leping, kuid Balti liiduni ei jõutudki, sest riikide vahel oli liiga palju lahkhelisid. Välisriikidest oli Eestil tihedamad suhted Rootsiga. 5. Välisriikide suhtumine Eestisse pärast riigipööret: Eestis kehtestatud autoritaarne riigikord, demokraatiapiirangud, tekitasid paratamatult lääneriikides tõrjuvaid hoiakuid. Suhted Venemaaga olid näiliselt sõbralikud, tegelikult tahtis Venemaa kaasata Balti riike Saksamaa-vastasesse ühisrindesse, kuid see oleks halvendanud Eesti suhteid Saksamaaga, sellepärast Eesti keeldus. Lisaks kardeti, et Punaarmee ei lahku siit enam vabatahtlikult ja vastastikune abi muutub okupatsiooniks. Suhted Saksamaaga tihenesid sõjaväelise poole pealt, sest Saksamaad peeti
Printside fronde - aristokraatide liikumine eesotsas prints Condega kuninga vastu Ratsionalistlik maailmakäsitlus - mk, mis eeldab ühiskonna mõistuspärasust, m. kohaselt ideed muudavad maailma Teenistusastmete tabel - riigiaparaadi süsteem, kus sõjaväelased ja riigiametnikud jagunevad 14 teenistusastmesse Valgustus - mõtteviis, millega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest Valgustatud absolutism - riigikord, mille korral valitseja kujundab ühiskonda ümber filosoofide nõuannetest juhindudes Viigid - uue troonikandidaadi pooldajad(oranje Willem & Mary) Toorid - õigusjärgse troonipärija Jamesi pooldajad Õiguste bill - akt, millega reguleeriti parlamendi õigusi kuningavõimu piiramisel Õiguste Petitsioon - akt, mis kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi DESCARTES - prantsuse filosoof, kes rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. arvas, et teadmiste ainus allikas
Alina Trussova 9b klass Alfred Neuland · Sündis 10. oktoobril 1895. a. Valga linnas · Eesti tõstaja · Esimene olümpiavõitja eestlasest · Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit · Surnud 16. novembril 1966 Tallinnas · Valgas on Neulandile püstitatud mälestussammas Elulugu Alfred Neuland oli Valga linnas sündinud Eesti tõstja. Kuna Neulandi pere kolis varsti pärast Alfredi sündi Valgast Riiga, peavad lätlased teda ka oma sportlaseks ja Läti päritolu olümpiavõitjaks. Alfred hakanud teistele ärategemise eesmärgil sangpommidega harjutama. Tema esimene võistlus toimus Riias, kus ta vaevalt võitis kergkaalus kõik vastased . Riias olnud soodne õhkkond tõstespordi harrastamiseks. Juba viieteistkümneaastaselt tuli ta Riia esivõistlustel kuulsate atl...
ühiskonna sisekorralduse täiustamist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Tähtsamad ja võimsamad neist olid Sparta ja Ateena. Linnriikide omavahelised suhted olid sageli vaenulikud ning siseolud ebastabiilsed. Kehtis enamasti kaks valitsemisvormi: aristokraatia ja demokraatia. On palju vaieldud, kumb neist oli edukam ning parem. Mina arvan, et kuldne kesktee oleks õigeim lahendus. Riigikord peaks eelkõige kodaniku huvide eest seisma. Sokratese poolt palju kritiseeritud demokraatia on üks ere valitsemise näide, kus rahva vajadused on rahuldatud, sest inimestele on antud võim-rahvas otsustab, mis on nende arvates õige ning kasulik. Turuplatsidel peetavatel rahvakoosolekutel said kõik kodanikud sõna sekka öelda ning uusi küsimusi püstidada. Seega rahvas sai valitsemises palju otsustada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
