1950 – Iisrael Annekteeris Transjordaania Läänekalda ametlikult 1967 - Mobiliseerisid Egiptus, Jordaania ja Süüria oma armeed Iisraeli piiri äärde. 1973 - Lühike Jom Kippuri sõda Iisraeli riigi väljakuulutamine 1982 - Iisraeli ja Egiptuse vaheline rahuleping. 1982 - Iisrael tõi välja väed Siinaist. Tänapäeva Iisrael Riigikeeled - heebrea ja araabia Rahvaarv - 7 745 000 Riigikord - Parlamentaarne demokraatia President - Shim'on Peres Peaminister - Binyamin Netanyahu Pealinn - Jeruusalemm Peaminister Binyamin Netanyahu President Shim'on Peres Materialid http://et.wikipedia.org/wiki/Shim%27on_Peres http://et.wikipedia.org/wiki/Binyamin_Netanyah u http://et.wikipedia.org/wiki/Iisrael http://en.wikipedia
Saudi Araabia Üldandmed: Pindala 2 260 682 km² Pealinn Ar-Riyāḑ(elanike arv..) Rahvaarv 27 137 000 (2010) Keel Araabia Rahaühik Saudi Araabia riaal (SAR) Riigikord absoluutne monarhia Geograafiline asend: Saudi Araabia asub Lõuna – Aasias Lähis – Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Maismaapiiri pikkus on 4431 km, merepiiri on 2640 km. Oma asendilt asub Saudi Araabia
Ateena Sparta Asukoht • Kesk-Kreeka • Lõuna-Kreeka • Atika maakond • Lakoonika maakond • Messeenia maakond Elanikud • Kodanikud : vabad • Kodanikud : spartiaadid meessoost • Mittekodanikud : põliselanikud(talupojad, perioigid, heloodid käsitöölised, meremehed) • Mittekodanikud : naised, orjad, metoigid Linn • Kitsad ja kõverad • Koosnes neljast suurest tänavad kindlustamata külast. • Majad põletamata tellistest • Otse tänavale avanevad töökojad ja poeruumid • Enamasti ühe- või kahekordsed kivivundamendi...
Soome Vabariik Suomen Tasavalta Republiken Finland Aleks Mark, Villu Kaljurand, Meriel Isok ja Henri Härm Üldinfo pealinn- Helsingi pindala- 338 430,53 km² riigikeeled- soome ja rootsi rahvaarv- 5 429 400 (2013) 65% linnas rahaühik- euro Ajalugu autonoomia- 29.03.1809 iseseisvus- 6.12.1917 riigihümn- Maamme (Vårt land) Rootsi Kuningriigi koosseisus (1154–1809) Soome Venemaa Keisririigi koosseisus (1809–1917) finlandiseerumine Riigikord parlamentaarne vabariik president- Sauli Niinistö peaminister- Alexander Stubb Sisepoliitika põhiseadus valitsuse koostamine koalitsioonid Välispoliitika president koos valitsusega vastutab välispoliitika eest kuulub Euroopa Liitu, aga ei ole NATO- s ainuke Venemaaga piirnev Euroopa Liidu liikmesriik, mis ei kuulu NATO- sse Seadusandlus põhineb Rootsi õigussüsteemil kuritegevuse tase on madal vähe korruptsiooni Majandus kõrgelt arenenud tööstusega segamajandus SKT elaniku kohta on kõrge pe...
Ajalugu 8 kl. Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masinatootmise ja vabrikutega. Tööstuslik pööre algas 17. sajandil Inglismaal. Euroopa riikidesse ja Ameerika Ühendriikidesse jõudis see alles 19.sajandil. Positiivsed tagajärjed: - võeti kasutusele masinad - linnad suurenesid - alanes kaupade hind - kvaliteet paranes - toodeti rohkem tarbekaupu - paranesid elu ja töö tingimused Negatiivsed tagajärjed: - paljud jäid töötuks - palgad olid kehvad - kasutati naiste ja laste odavat tööjõudu - töö ohutus puudus Indrustrialiseerimine suurtööstuse arendamine, mis tõi kaasa põhjalikud muudatused tootmises, põllumajanduses, olmes, vaimuelus, moraalis. Urbaniseerumine- linnastumine (maa inimesed tulid linna elama.. järjest rohkem inimesi hakkas elama linnades) Imperialism suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. Proletariaat palgatööl...
ETIOOPIA Kolmanda maailma riik Pealinn Addis Abeba Riigikord liitvabariik Pindala 1 127 127 km² Rahvaarv 66 557 553 Keeled amhari, tigrinja, somaali Rahaühik Etioopia birr (ETB) Riigi kõrgeim riigivõimuorgan on Ajutine Sõjaväeline Haldusnõukogu, selle esimees on ühtlasi ka riigipea, valitsusjuht ja relvajõudude ülemjuhataja. Riigis on mitmeid kordi kehtestatud uusi põhiseadusi, vahetatud juhte ja ka võimu pärast riigis sõditud. 20 saj. on Etioopias põhiseadust muudetud 3 korda. Revolutsioone ja ülestõuse on toimunud kümneid. Võimuvahetusi 3 korda. Praegu valitseb riigis president Girma WoldeGiyorgis Lucha Kuna Etioopia sõltus ja sõltub siiani paljudele teistele riikidele ei ole riigis püsivat ja korraliku majandust. Etioopia on üks maailma vaesemaid riike. Riigis on olnud palju nälja hädasid, kus on nälga surnud sajad tuhanded inimesed. En...
Mitmesuguste elunähtuste uurimine Kirjanduse väljaandmine CharlesLouis de Montesquieu (1689 1755) "Pärsia kirjad", 1748.a "Seaduste vaimus", Parim parlamentaarne monarhia, vajadus eraldada seadusandlik (parlament), täidesaatev (kuningas) ja kohtuvõim (sõltumatu kohus).Tänapäeva demokraatia alusmüür. Francois Marie Voltaire (1694 1778) "Filosoofilised kirjad" Ei uskunud demokraatiasse "Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik" Ideaalne riigikord valgustatud monarhia piiramatu võimuga haritud monarh, peab silmas üldsuse kasu Jean Jacques Rousseau (1712 1778) "Kas teaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist?" "Tagasi loodusesse!" Poliitiline ideaas rahvavõim.Selle teostamine ebaselge.Võim koonduks ühe isiku kätte, kes viib ellu rahva tahet ja takistaks teisitimõtlejaid.Mõningad vaated leidsid hiljem järgimist kommunistide poolt.
Arhailine periood · U 800-500 aastat eKr · Suurenes elanike arv, kujunesid linnad · Ülemkihi tekkimine · Sidemete tihenemine välismaailmaga,idamaade mõjud · 8000 ekr foiniiklase vahendusel võeti kasutusele kiri · 776 ekr olümpiamängud · 8.saj ekr kreeklaste kolonisatsioon vahemerel Klassikaline periood · U 500 -388 aastat ekr · Kreeka pärsia sõjad 500-478 eKr · Kreeka hiilgeaeg 480 -431 ekr kujunes demokraatlik riigikord · Ateena esiletõus · Peloponnesose sõda 431-404 ekr · Sparta sõda 404 371 eKr · Makedoonis esiletõus 359-338 eKr Hellenismiperiood 338- 30 aastat ekr Valitseja aleksander suur
USA 19201930. aastail USA sisepoliitiline elu: vabariiklased ja demokraadid USA riigikord vabariiklik kord, seadusi võttis vastu Kongress, president 4 aastaks Vabariiklased vabaturumajandus riigi sekkumiseta Demokraadid vabaturumajandus vajadusel riigi sekkumisega Majanduslik liberalism riik sekkub majandusse minimaalselt Vaba turu võidukäik 1920. aastail võidutses USAs vabaturg Ettevõtjate vabaduse piirangud keelati Hulgitootmine, pilvelõhkujad, suurlinnad, lennundus, aspiriin, dzäss Empite State Building Ehitatud 193031
Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase maailmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Äärmusideoloogiad: Fašism; natsionaalsotsialism; kommunism. Fašism – totalitaarne, tugeva diktaatori ja sõjaväega riigikord, mis rõhutab riigi ja rahvuse austamise tähtsust. Natsionaalsotsialism – Saksamaal valitsenud poliitiline, ideoloogiline, majanduslik, sotsiaalne ja sõjaline rassidoktriin, mis tähtsustas saksa rassi ajaloolist ja vaimset erandlikkust ja aarjaliku heaoluühiskonna vajadust. Kommunism – kommunistid pooldavad maa ühisomandit ja võrdsuse põhimõttel kaupade, teenuste ja rikkuste ümberjagamist. Konservatism: Peamine väärtus – tavade, suhete ja saavutatu säilitamine. Perekond/kombed
Korintos ja Ateena Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Itaalias. Sparta, kus selleks ajaks oli kujunemas kodanike riiklikul kasvatusel põhinev karm sisekord, tõusis võimsamaks linnriigiks Lõuna-Kreekas. Ateenas kehtesas seaduseandja Solon 594. aastal ekr mõõduka riigikorra, lõpetades aristokraatide ohjeldamatu võimu lihtrahva üle. 507. aastal ekr kehtestati Ateenas demokraatilk riigikord. Klassikaline per. U 500-338 a ekr. Kreeka-Pärsia sõjad 500-478a ekr. 6 sajandi teisel poolel langesid Kreeka linnriigid Väike-aasia läänerannikul Pärsia võimualla. 490. aastal ekr korraldas Pärsia kuningas Dareions sõjakäigu Kreekasse, kuid sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. 480. aastal ekr tungis Kreekasse Pärsia kuninga Xerxese hiigelvägi. Kreeka linnriikide väev Spata ja Ateena juhtimisel purustasid Ateena lähedal Salamise merelahingus Pärsia
..........................................................3 Loodus.....................................................................................................................................4 Kliima..................................................................................................................................4 Riik..........................................................................................................................................5 Riigikord............................................................................................................................. 5 Haldusjaotus........................................................................................................................5 Valimised............................................................................................................................ 6 Rahvastik...............................................................................
kaudu. *Otsene demokraatia - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. *Esindusdemokraatia - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu. *Monarhia - Valitsemisvorm, mille puhul võim kuulub ainuvalitsejale ehk üksikisikule. *Siirderiik - Üleminekuriik, mittedemokraatlikult demokraatlikule valitsemisviisile. *Absoluutne monarhia - valitsusvormi, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. *Konstitutsiooniline monarhia - on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. *Parlamentaarne vabariik - demokraatia vorm, mille puhul on seadusandlik võim parlamendil. *Presidentaarne vabariik - Valitsusvorm, milles president on korraga riigipea ja valitsusjuht. *Vabariik - on riigi valitsusvorm, kus riigipea valitakse regulaarselt toimuvatel valimistel. *Diktatuur - on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. *Demonseerima - tühistama.
Barbarid e.mittehellenid -rääkisid kreeklastele arusaamatus keeles. Philipika-süüdistus kellegi aadressil. Ateena Mereliit-loodi 478. Aastal e.kr. Kreeka polis-linnriik ja riigivorm. Kokku u. 1500 polist. Kodanik-täiskasvanud põliselanikest mehed, kelle õigusteks oli omada maad ja osaleda rahvakoosolekuil. Kohustuseks oli teenida sõjaväes. Kodanikuõigused puudusid naistel, orjadel, võõramaalastel. Poliitika-algselt tähendas plise valitsemist. Polise riigikord võis olla kas aristokraatlik või demokraatlik. Türannia-ühe isiku vägivldne võimu omastamine. Türann-ebaseaduslikult võimule tulnud e. isehakanud hirmuvalitseja. Akropol-kuljunukile rajatud kindlus. Agoraa-koosoleku- ja turuplats; linnasüda. Andreion-külalistetuba, kõige esinduslikum ruum. Kitoon-riideese(põlvini, õlgadelt kinni ja võõga kokkutõmmatud). Himation-paksem üleriie. Sümpoosion-(koosjooming) kodused pidusöögid meestele. Kraater-veinisegamsinõu.
FILIPIINID Üldandmed Pealinn: Manila Rahvaarv: 103,775,002 (juuli 2012) Pealinna elanike arv: 1,652,171 (2010) Pindala: 300 000 km² Riigikeeled: filipino ja inglise Rahaühik: peeso (PHP) Riigikord: presidentaalne vabariik President: Benigno Aquino III Pinnamood Filipiinid koosnevad enam kui 7100 saarest. Saared on mägised ning kaetud troopiliste vihmametsadega. Kõrgeim mägi: Mount Apo (2954m) Filipiinidel on 37 vulkaani ning neist 18 on aktiivsed. Kliima Filipiinidel valitseb kuum ja niiske troopiline- mereline kliima. On kolm erinevat aastaaega: vihmane hooaeg (juuni-oktoober), jahe ja kuiv (november- veebruar) ja kuum ning põhiliselt kuiv (märts- mai). Kõige külmem aastaaeg on jaanuar, kõige soojem mai. Õhutemperatuur jääb sõltuvalt aastajast +21°C ja+32°C vahele. Huvitavad faktid Filipiinid on rahvaarvult maailma 13. riik. Filipiinidel on registreeritud 988 keelt ja murret. Tegemist on ainsa ...
vastu. Valgustus Saksamaal Leibniz: Jumal oli loonud maailma, kuid allus loometegevuse igavestele ideedele, teaduse arenguks oli teadlastel vaja teha koosööd Valgustus Prantsusmaal 1) Montesquieu: parim parlamentaarne monarhia, võimulahusus (täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim eraldi) 2) Voltaire: kuulsaim prantsuse valgustajatest, ideaaliks valgustatud absolutism riigikord, kus valitseb piirmatu võimuga haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu 3) Rousseau: looduslähedane valgustaja, tahab et kõik inimesed oleksid võrdsed (,,Ühiskondlik leping"), poliitiliseks ideaaliks demokraatia Valgustus Inglismaal Locke: kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile, pooldas usuvabadust Valgustatud absolutism Austria: Maria Theresia 1) soosis manufaktuure 2) üldine tulumaks 3) sõjaväereform
veelgi enam uusajal. - Kujunes uus mõtteviis ning üha enam hakati hindama inimmõistust, juurdlemivõimet ning katsetega saadud teadmisi. - Kujunes välja õpetus, mida kutsuti deismiks. 2. Montesquieu, Voltaire, Rousseau: nende ettekujutlused ideaalsest riigikorrast. Montesquieu- Pidas parimaks parlamentaarset monarhiat ning kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Voltaire- Pidas parimaks valgustatud absolutismi s.o. riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh. Rousseau- Pidas parimaks rahvavõimu. Võim pidi olema koondatud ühe isiku kätte, et ellu viia rahva tahet. 3. Kuidas rakendati valgustusideid 18. sajandil Preisimaa, Austria ja Venemaa valitsemisel? Preisimaa- Valitseja oli tuttav valgustuskirjandusega. Friedrich II keelustas piinamised ning kuulutas välja usuvabaduse. Austria- Joseph II kohustas aadlit ja vaimulikke makse maksma ning ta kaotas pärisorjuse, et ebavõrdsusi tasandada
Ohu kasv 1930.ndatel kujunesid jälle ohuallikad: kommunistlik NSVL ja natsionalistlik Saksamaa Ilmnes Rahvasteliidu suutmatus Tekkis sõjaliste-poliitiliste liitude ja blokkide süsteem Suured välispoliitilised raskused Eestis Suhted demokraatlike riikidega Suhted lääneriikidega jahtusid Suuriikide aetav lepituspoliitika käis väikeriikide arvelt 1935. jätsid inglased läänemere sakslastele ja venelastele Lääneriike häiris Eesti autoritaarne riigikord Suhted NSVL'iga Eesti-NSVL suhted olid head Venemaa Saksamaa-vastane ühisrinne Eesti-NSVL VAL'i pakkumine Venemaa tahtis Baltiriikidesse oma baase rajada Eesti lükkas kõik pakkumised tagasi Suhted Saksamaaga Natside võimuletulekuga suurenes sõjaoht Ainsad väärilised vastased Punaarmeele Suhted Saksamaaga paranesid Osteti varustust ja vahetati luureinfot Eesti-Saksa MKL Neutraliteet Eesti soovis olla neutraalne 1938. teatasid Baltiriigid, et
Mina olin siin Peategelane elab oluliste muutuste perioodil. Kuna muutub riigikord ja on majanduslangus on peategelane suurtes majanduslikes raskustes. Raha pole tal ka veel sellepärast, et ta ei ela vanematega koos ise veel alaealine olles. Ema on tal surnud ja isa töötab politseinikuna. Isaga ei ole peategelane suhelnud üle viie aasta. Kuna tal endal korter puudub, elab ta koos oma tüdruksõbra Sädega. Kuna Säde käib ka veel koolis, siis veab ta kodust rohkem raha välja, kui sisse toob. Nii, et Rass peab ülal pidama ka Sädet
ROOTSI Koostas : nimi Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase nimi 1 RIIGIKORD Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeer Teine tase Rootsis kehtib Kolmas tase Neljas tase konstitutsioonilie Viies tase monarhia Rootsi on 1995 aastast Euroopa Liidu liige nimi 2 GEAOGRAAFILINE ASEND Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige Peal...
baasid. Sõja vältimiseks kirjutas Eesti kartuses baasidelepingule alla. 17.juunil 1940. aastal okupeeris Punaarmee Eesti. Peale Eesti okupeerimist korraldas Moskva Eestis töörahva revolutsiooni ning valitsuse eesotsa pandi J. VaresBarbarus. Lisaks kõigele likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei, kohtuasutused ning kehtestati NSVL'i konstitutsioon ja seadused. Kuigi lubatud oli, et Eesti iseseisvus ning riigikord jäävad püsima, kuulutati välja 6. august Eest Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Eestlased olid nõus okupatsiooniga, kuna nad lootsid saada paremale elule ning kartsid tehtud ähvardusi sõja kohta. Eesti rahval puudusid valikuvõimalused, võim ning neil tuli täita käske, mis anti Moskvast. Nõukogude võimud käivitasid ulatuslikud repressioonid Eesti rahva suhtes, vangistati või hukati endised liidrid ning kõrgemad inimesed. Lisaks hakati ka areteerima inimesi olenemata
Itaalia Sissejuhatus · Ametlik nimetus Itaalia Vabariik · Pealinn Rooma · Pindala 301 323 km2 · Rahvaarv 60 380 912 elanikku · Riigikord parlamentaarne vabariik · Tänapäeva riikluse algus 1948 · Raha ühik euro · Riigi keel itaalia · Rahvastiku tihedus 200,4 inimest/km2 · Religioone kuuluvus katoliiklased(99%) · Rahvastik itaallased; sakslased; prantslased; muud · President Carlo Azeglio Ciampi · Peaminister Silvio Berlusconi · Iseseisvus 17. märts 1861 Geograafiline asend · Itaalia Vabariik asub Lõuna-Euroopas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel
Türgi Türgi Vabariik · Riigihümn Ýstiklal Marþý · Pealinn Ankara · Pindala 783 562 km² · Rahvaarv 75 627 384 (31.12.2012) · Rahvastiku tihedus 96,5 in/km² · Riigikord: parlamentaarne vabariik · President Abdullah Gül · Peaminister Recep Tayyip Erdoðan Keeled · Ametlik keel on türgi keel Räägitakse veel : · kurdi keelt · araabia keelt · kreeka keelt · armeenia keelt Türgi lipp ja vapp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Iirimaa Üldinfo Iirimaa ametlik nimi on iiri keeles Eire(eeze) Pealinn Dublin Rahvaarv: 4 588 252 Pindala 70 280km² Riigikord: parlamentaarne monarhia President: Michael D. Higgins Riigipüha: 17.märts Püha Patriku päev Iirimaa on jaotatud kaheks: Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariik http://www.youtube.com/watch?v=QV7lGmgFovM Usk Iirlased on 84% katoliiklased. Usupühade puhul korraldatakse rongkäike ja on palju neitsi Maarjale pühendatud pühakodasid Veel hiljaaegu oli lahutus Iirimaal keelatud Toit Iirimaa kokakunsti iseloomustab lihtsus traditsioonidest kinnipidamine ja kohalikud toiduained Iirlaste toidus on väga tähtsal kohal kartul Iirlaste hommikusöök on väga rammus: peekonid, oad, vorstikesed, praetud munad, tomatid, kartulid, leib või kartulikoogid Iiri joogid on väga tuntud üle maailma: Guinness, Baileys Original Irish Cream, Iiri...
Soome ja Rootsi I. Üldandmed Soome ja Rootsi kohta 1. Rootsi pindala on ligikaudu 500 000 km2 2. Soome rahvaarv on üle 5 miljoni 3. Rootsi pealinn on Stockholm 4. Soome kaks suuremat linna on Tampere, Espo 5. Rootsi riigikord on konstitutsiooniline monarhia II. Iseloomusta Rootsi geograafilist asendit kahe lausega Rootsi paikneb Põhja - Euroopas, Skandinaavia poolsaare idaosas. Piiririigid on idas Soome, läänes Norra ning lõunast piirab teda Läänemeri. III. Soome pinnamood 1. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikku jääv Haltiatunturik 2. Lõunaosas paikneb Salpausselkä kõrgustik IV. Rootsi siseveed 1. Nimeta kolm Rootsi suurimat järve: Vänern, Vättern, Mälaren 2
AJALOO KT KÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Miks kujunes Euroopas absolutism? Monarhid loobusid seisuste esinduskogust, ilma kelleta varem kuningas ei tohtinud makse kehtestada ja tahtsid üksinda otsustada ja seadusi ellu viia. 2. Mille poolest erines absolutistlik riigikord varasemast seisuslikust monarhiast? Absolutistlik riigikord erines varasemast seisuslikust monarhiast sellepooles, et : absoluutse riigikorra puhul on kuningal piiramatu võim, seisuslik monarhia on aga riigivorm mille puhul riigi eesotsas on kuningas ning tema juures töötab seisuste esinduskogu ja kuningas ei saa üksinda kõike otsustada. 3. Millistele ühiskonnakihtidele tugines absolutistlik valitsemisviis? Millised ühiskonnakihid võisid olla selle valitsemisviisi vastu?
OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL PK1 Birgit Väljas Prantsusmaa Referaat Juhendaja : Endla Pesti Olustvere 2013 Prantsuse Vabariik Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Prantsusmaa lipp Prantsusmaa rahvuslik embleem Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad loo...
..…16 Kirjandus…………………………………………………………………………………………………..17 Sissejuhatus Autori valitud referaadi teema on seotud Soome riikiga. See on huvitav teema sest on üsna suur naabri ja tahaks teada millised majanduslikut suhted on nende vahel. Referaati eesmärk oli arusaama Soome poliitilis-majandusikust asendit, riigikord, majandus, uurida erinevaid turistlikud vaatamisväärtused ja rääkida rahvastikust, uurida Soome eksportit ja importit. 1.Rahvastik Soomes elab ligikaudu 5,5 miljonit inimest. 1950. aastal ületas rahvaarv 4 miljonit märki, 1991. Soome rahvastikutihedus on suhteliselt madal, keskmine rahvaarv on 18 inimest ruutkilomeetri kohta. Üle kolmandiku Soome territooriumist asub põhja pool polaarjoonest, kuid suurem osa elanikkonnast elab lõunas
Malaisia ja läänes on Aafrika manner. Selle riigi pindala on 470,000 km² Pealinnaks on Jakarta Suuremad linnad on Palembang, Medan ja Bandung 2 Sumatra kuulub Indoneesiale Saartel kokku elab 45millionit inimest Indoneesia lipp Saarel elavad sellised rahvused, nagu Acehnese, Batak, Minangkabau ja Malay 3 Fakte Riigikord: Vabariik Rahaühik : 1ruupia = 100 seeni Räägitakse Indoneesia keeles 4 Ilm Keskmine temperatuur on 2527C Ööpäevane kõikumine umbes 10C 1700m Kõrgusel on 1517C Aastas sajab 20003000mm vihma Talvel 8001500mm 5 Jõed ja järved Suurim jõgi on Kalimantani Suurim järv on Sumatra 6 Muld
14.Madhya Pradesh 15.Mahrhra INDIA 16.Manipur India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, 17.Meghlaya rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik 18.Mizoram maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, 19.Nagaland kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial 20.Orissa on maismaapiir Bangladeshi, Birma, Hiina, 21.Pandzab Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India 22.Rjasthn ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri 23.Sikkim Lanka ja Maldiivid. 24.Tamil Nadu 25.Tripura 26.Uttar Pradesh 27.Uttarakhand 28.Lääne-Bengal Üks India suuremaid vaatamisväärsusi on ...
Kedagi ei või nii kui nii tappa aga mis tahan sellega öelda on, et inimõigused on meile selleks,et me teaks kus on piir, mida võib teha ja mida ei või teha. Ei kujutaks isegi ette mis maailmas saaks kui neid inimõigusi poleks. Ka igal naisel on sama suur õigus minna vahetundi kui mehel. Mina arvan, et kui neid ei oleks siis enamus maailmas olevaid inimesi elaksid orjuses ja vaesuses. Igas riigis valitseks sotsialislik riigikord, mis ei oleks väga mitte kellegile hea. Lõpetuseks tahan öelda, et kõik olendid, kes tunnevad valu, väärivad inimõiguseid. Need õigused tagavad kõigile inimväärse elu, sealhulgas ka arengumaades. See kõik on väga tähtis, see toob rahu ja ühtsuse kogu maailmas.
2006. aastal olid samad näitajad 23 930 ja 8440. 57% Kanada elanikest räägib emakeelena inglise keelt, 22% prantsuse keelt, 20% teisi keeli ning 1,2% mitut erinevat keelt. Prantsuskeelsed kanadalased elavad valdavalt Québecis (80% elanikest). Kanada põliselanikud on indiaanlased ja inuitid. Kanada lipp: Kanada vapp: Kanada riigihümn on O canada, Pealinn on Ottawa Pindala on 9 984 670 km². Riigi keeled on inglise ja prantsuse. Rahvaarv on 33 143 400. Riigikord on Monarhia. Riigipea on Elizabeth II. Kanada kõrgeim tipp on läänepiiril asuv Logan mis on 5959 m. Kanadas on palju suuri järvi ja veerikkaid jõgesid. Sügavale sisemaale ulatub Põhja-Jäämere Hudsoni laht
Ameerika Ühendriigid *** 8. KLASS Riigikord Riigikorraks presidentaalne liitriik Riigi juhiks on President (19.sajamdil Abraham Lincoln) Eraldusid lõuna- ja põhjaosariigid. Sisepoliitika 19.saj keskel sisepoliitiline kriis – orjanduse küsimus Orjapidajate ja abolitsionistide e. orjusevastaste vastasseis 1860.a valiti presidendiks Abraham Lincoln – orjuse kaotamist pooldava Vabariikliku Partei kandidaat Lõunaosariigid eraldusid unioonist ja moodustasid uue riigi Ameerika Osariikide Koföderatsiooni Vastuolud viisid kodusõjani Algul oli edu lõunaosariikide poolel ( sõda käis nende aladel) NEEGERORJAD PUUVILLAISTANDUSES TÖÖTAMAS. Sisepoliitika 1865. a kaotati lõplikult orjus ühendriikides Probleemid: 1) vabad neegerorjad olid kirjaoskamatud, elu- ja töökohata, perekonnanimedeta; 2) hulkumine, vargused röövimised; 3) lõunas ei lepitud orjade vabas...
ITAALIA Merilin Luik 8B Üldine · Pealinn Rooma · Pindala - 301270 km2 · Riigikord - parlamentaarne vabariik · Raha ühik- euro · Riigi keel itaalia · Iseseisvus - 17. märts 1861 · President- Sergio Mattarella(pildil) Geograafiline asend · Euroopa mandril · Euroopa lõunaosas · Euraasia maailmajaos · 39°-43°pl ja 10°-19°ip Kliima · Põhja- Itaalia: külmad talved ja sajused suved · Lõuna- Itaalias: pehme talv ja kuiv, kuum suvi · Aasta sademete hulk keskmiselt 500-1000 mm, mägede lähedal kuni 2000 mm · Valitsevaks tuuleks on
Sparta riik. Võitlus pärslastega. 1. Kus asub Sparta? V: Sparta asub Lakoonika maakonnas, Peloponnesose poolsaarel. 2. Kuidas valitseti demokraatlikku linnriiki? V: kõik tähtsamad asjad otsustati rahvakoosolekul, millel osalesid kõik kohalikku päritolu vabad mehed. 3. Kuidas valitseti aristokraatlikku linnriiki? V: tähtsaid asju otsustas nõukogu, kuhu kuulusid rikkad kodanikud, rahvakoosolek kutsuti kokku vaid otsuste kinnitamiseks 4. Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? V: riigi eesotsas oli 2 kuningat, kelle käitumist kontrollis 30-liikmeline nõukogu, kuhu kuulusid ka kuningad. Tähtsamad riigiasjad otsustati kuningate, igal aastal valitavate riigiametnike ja nõukogu poolt. Rahvakoosolek, kuhu kogunesid ainult spartaadid, oli tavaliselt selleks, et nõokogu otsused heaks kiita. 5. Elanike seisus Spartas - heloodid, perioigid, spartaadid. Missugused olid nende õigused ja kohustused?
Ungari Geograafiline asend Ungari lipp Riigi nimetus: Ungari Vabariik Magyar Köztrsasg (ungari k.) Ungari vapp Riigikord: vabariik Loodusolud Pinnamood Siseveed Ungari maastik koosneb Doonau jõgi (Duna), mis põhiliselt tasastest kuni voolab Ungari lainelistest tasandikest. territooriumil 410 km Suure osa Ungarist pikkuselt, jaotab Ungari moodustab Alföld. kaheks osaks. Suured jõed Loode-Ungaris lahutab on veel Tisza, mis voolab madalate küngaste ahelik 580 km pikkuselt Ungari Alföldit Kisalföldist. kirdenurgast lõunasse, ja Edela-Ungaris on Drava (Dráva). Dunántúli mäed. Läänepiiri Ungari lääneosas asub 70 ääres on väike osa km pikkune väga madal Alpidest. Balatoni järv. Tisza jõel Riigi põhjaosas Slovakkia asub paisjärv (Tisza-tó). piiri ääres on künkad ...
Luksemburg Juhendas: Maiga Purgats Koostas: Merilin Aardevälja 9b Midagi Luksemburgist Pindala: 2586 km2 Rahvaarv: 463 273 Pealinn: Luxembourg Riigikeeled: saksa, prantsuse, letseburgi Valitsus: suurhertsogiriik, demokraatia Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Monarhia Valitseja suurhertsog Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele parlamendile- saadikutekojale (64 liiget) Täidesaatva võimu teostavad suurhertsog ja valitsus Valdused Luksemburgis on 12 maakonda Riik on jaotatud 3-ks osaks Asub Lääne- Euroopas Saksamaa, Prantsusmaa ja Belgia vahel Suurhertsog Henri (1955) Täisnimi Henri Albert
KANADA KANADAST LÜHIDALT Kanada on riik Põhja-Ameerikas Kanada on maailmas pindalalt Venemaa järel teine, samuti maailma kõige pikema rannajoonegariik (58 500 km). Kanadal on pikad rannaalad nii Põhja-Jäämere, Atlandi kui ka Vaikse ookeani ääres, samuti kaks teineteisest lahus paiknevat maismaapiiri USA-ga. Lääneservas piirneb Kanada Alaska osariigiga, peamine piir naabriga aga jookseb 6400 km pikkuselt mööda riigi lõunaosa. RIIGIPEA Elizabeth ll RIIGIKORD Kontstitutsiooniline monarhia RIIGIHÜMN - O Canada PEALINN - Ottawa PINDALA 9 984 670 km RIIGIKEEL(ED) inglise, prantsuse RAHVAARV 34 568 211 (2013) RAHAÜHIK - Kanada dollar (CAD) http://www.youtube.com/watch?v=kRPGPAnPNa8 KANADA ASUKOHT Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth...
• Suuremad rahvusrühmad on umbundud (37%), kimbundud (25%) ja kikongod (13%). • Väiksemad rühmad on ovambod, hererod, lundad, bušmanid ja pügmeed. Rahvastiku tihedus: 14,5 in/km² Pealinn ja suurim linn - Luanda Elanikke: 4 500 000 (2004) Virtus Unita Fortior • 28% – Rooma Katolik • 15% - protestandid • 47% - põlisusk • Keel: portugali Poliitika • Iseseisevus: 11. november 1975 • Riigikord: presidentaalne vabariik • President: José Eduardo dos Santos Kliima Keskmine temperatuur rannikul: • talvel 16 °C • suvel 21°C Kaks hooaega: • kuiv aastaaeg (maist oktoobrini) • palav, vihmane aastaaeg (novembrist aprillini) Majandus • Kodusõja ajal (1974-2002 august) oli Angola majandus madalseisus. • 2005. aastal kasvas Angola majandus 18% ning 2006 aastal 26%. • Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta aastal
“Keisri hull” Jaan Kross Analüüs Tegevus toimub 19.saj algusel Eestimaal. „Keisri hull“ on kirjutatud Jakob Mätliku päevikuna, kes oli Eeva vend ja see keskendub Võisiku mõisa aadliku Timotheus von Bocki ja tema naise Eeva elule. Timotheus von Bock julges kirjutada keisrile Aleksander I kirja, kus avaldas arvamust Vene riigi olukorra kohta, tahtis parandada eestlaste olukorda ja luua põhiseaduslik riigikord. Selle peale saadeti Bock vangilaagrisse, kust ta alles 9 aasta pärast vabanes, kuna ta tunnistati vaimuhaigeks. Esimene põhiprobleem on mida suudab võim inimesele teha. Tsaarivõim suutis Timomtheuse elu täielikult ära rikkuda, saates ta 9 aastaks vanglasse, kuna julges keisrile tõtt öelda. Samas käis Aleksander I Timo vanglas vaatamas ja kinkis talle klaveri, mis näitas keisri nõrkust. Lõpuks „tsaarivõim“ Timo tappiski. Teine põhiprobleem on miks võim kardab inimest
levisid need ideed aga Prantsusmaa kaudu. Montesquieu (1689-1755) • Montesquieu pidas parimaks riigivormiks konstitutsioonilist monarhiat. • Montesquieult on pärit teosed: “Pärsia kirjad” ja „Seaduste vaimust“. • Ta kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seda nimetatakse võimude lahususe põhimõtteks. Voltaire (1694-1778) • Voltaire riigikorra ideaaliks oli valgustatud absolutism – riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud monarh, kes peab silmas eeskätt üldsuse kasu. • Voltaire teoseks oli „Filosoofilised kirjad“. • Voltaire ei uskunud demokraatiasse ning pilkas tolleaegset kirikut. Rousseau (1712-1778) • Rousseau pidas ideaalseks sellist riigikorda, kus puudub eraomand ja kõik on võrdsed (sotsialism) . • Temalt pärineb hüüdlause: „Tagasi loodusesse!“. • Oma raamatus „Ühiskondlik leping“
Aura pour devise immortelle: Ja teie võitmatu ühtsusest Le Roi, la Loi, la Liberté ! (ter) Tunnuslause on surematu King, justiitsja Liberty! Viis: Francois Van Campenhout Sõnad: Jenneval (Louis Alexadre Cechet) Aasta: 1860 RIIGIKORD Kehtestatud 1831 aastal ja hiljem muudetud põhiseadusega Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Kõrgeim seadusandlusorgan: kahekojaline partei (212 saadikut) Riigipea: kuningas (Albert II, alates 1993. aastast) Täidesaatev võim: kuningas Seadusandlik võim: jaguneb vastavalt kompetentsivaldkondadele föderaal, kogukonna ja regioonide parlamentide vahel Peaminister: Yves Leterme (föderaalvalitsuse flaami kristlikdemokraat) Troonipärija: prints Philippe, Brabanti hertsog
Uus-Meremaa Kristiina Marga HTG e8 Geograafiline asend Asukoht: Okeaania edelaosas, saared Vaikse ookeani lõunaosas, Austraaliast edelas, neid lahutab Tasmani meri Valdused: kaks suurt saartLõuna ja Põhjasaar. Valdusse kuulvad Cooki saared ja Niue. Põhjasaarel asub pealinn Wellington Pindala: 270 534 km² HTG Üldandmed Rahvaarv:: 4 035 461 inimest (2005) Riigikeeled: inglise ja maoori keel Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Riigipea : Elizabeth II Rahaühik: UusMeremaa dollar Usundid: kristlus, ateism ja loodususundid HTG Ajalugu 11. ja 13. sajandil saabusid polüneesia meresõitjad UusMeremaale, lõid maoori kultuuri Maoorikeelne nimi Aotearoa, tõlgitakse "pika valge pilve maa" James Cook nimetas avastatut Uus Meremaaks Oli Inglismaa koloonia HTG 1893
Prantsuse Vabariik Pealinn Pariis President Nicolas Sarkozy Pindala - 547 030 km2 (meretaguste piirkondadega 674 843 km2) Rahvastiku tihedus - 97 in/km2 Rahaühik euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) Riigikord semipresidentaalne vabariik Iseseisvus - 6. juuni 1523 Kirjaoskus 99 % Majandus (2009) SKT - 2,108 triljonit USD SKT elaniku kohta - 33 678 USD 72 % inimestest teeninduses 24 % inimestest tööstuses 4 % inimestest põllumajanduses Tööjõulisi inimesi 28,1 miljonit Töötus 9,1 % Rahvaarv 1995 59 712 208 inimest 2000 61 136 524 inimest 2005 62 911 523 inimest 2010 64 768 389 inimest Oletatav: 2015 66 301 000 inimest 2025 68 482 000 inimest Loomulik iive 1995 - 0.4 2000 - 0.5 2005 - 0.6 2010 - 0.5 Oletatav: 2015 - 0.4 2025 0,2 Sünnid ja surmad 1995 sündis 763 000 ja suri 540 000 inimest 2000 sündis 808 000 ja suri 547 000 inimest 2005 sündis 807 000 ja suri 537 ooo inimest 2010 sündis 805...
detsembril 1947 ning jõustus 1. Itaalia jaanuaril 1948. Itaalia asub 800 km Vahemerre Presidendi valib 7 aastaks ulatuval saapakujulisel Apenniini parlamendisaadikutest ja poolsaarel. Põhjas moodustavad maakondade esindajatest koosnev loodusliku piiri Alpid. Itaaliale valijatekogu. kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Valitsust juhib peaminister ning Põhjas on Itaalial maismaapiir tema kabinet, mis on valitud Austria, Prantsusmaa, Sloveenia ja parlamendi 322-liikmelisest Sveitsiga. Linnriikidena asuvad Senatist ja suurema mõjujõuga Itaalia territooriumil iseseisvad 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 San Marino ja Vatikani riigid. aastaks. Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus Haldusjaotus asu...
Deklaratsioon Tappev ebausk · Tansaanias 150 000 albiinot · Suures ohus, sest neid kütitakse · Albiinode kehaosi peetakse õnnetoovaks · Vajavad kaitset päiksese ja inimeste eest · Paljud põevad ka nahavähki · Elavad almustest · Elu albiinona Aafrikas on põhimõtteliselt surm Tansaania · Asub Aafrika idaosas · Rahvaarv: 40 213160 (2008) · Pindala: 945 087 km2 veekogusi: 59 050 km2 · Riigikord: Vabariik · Rahaühik: Tansaania shilling (TZS) 1 TZS = 0,008826 EEK · Pealinn Dodomas · Riigikeel: inglise ja suahiili keel · Maismaapiir 7 riigiga · Idast piirneb India ookeaniga · Leidub põlisrahvaid (masaid) Tansaania · Jaguneb 26ks piirkonnaks · Loodushuviliste turistide paradiis · Palju rahvus- ning loodusparke · Ligi 1/3 moodustavad rahvuspargid · Aafrika kõrgeim tipp- Kilimandzaro · Põllumajandus on selgrooks
Lõunas asuvad suurimad järved (Garda, Como, Lago) Piki Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid Lõunas asetsevad vulkaanid Vesuuv ja Etna Sageli esineb maavärinaid Kliima Alpid on talvel külmad ja sajused Apenniini poolsaarel on kuiv ja kuum suvi, ning pehme ja sademerikas talv Keskmised temperatuurid kõiguvad 11°C ja 19 °C vahel Aadria merehoovus põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm Riigikord Itaalia on parlamentaarne vabariik Vabariik loodi 2. juunil 1946 Presidendi valib 7 aastaks valijatekogu Valitsust juhib peaminister Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks Linnastumine Linnas elab rahvastikust 68% ja maal 32% Suurema rahvaarvuga linnad on: Rooma (2,7 mln) Milano (1,3 mln) Napoli (1,0 mln) Torino (0,9 mln) Suurema rahvaarvuga linnad asuvad Põhja- ja Kesk-Itaalias. Eksport ja import
Makedoonia Kool Klass Nimi Riigilipp Üldiseloomustus Pealinn:Skopje Rahvaarv: 2 072 086(2010. a. seisuga) Pindala: 25 713 km2 Riigikeel: makedoonia Rahaühik: dinaar Rahvastiku keskmine tihedus: 80,9 in/km2 Suurlinnad : Skopje, Kumanovo, Bitola Riigikord: Parlamentaarne vabariik Asend Geograafilised koordinaadid- 42°0N 21°26E Manner - Euraasia Maailmajagu Euroopa Kaart Asukoht: Naaberriigid- Serbia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania Loodus Kliimat mõjutavad tegurid- järsunõlvalised mäed ja kaljud, sügavad orud. Loodusvöönd Taimed, loomad (levinumad) Pinnamood Kõrgeim tipp- Golem Korab 2764m Mäed- Baba mäed, Jakupica mäed. Jõed- Vardar, Saloníki Järved- Dojran, Mavrovo Maavarad Maavaradest leidub- rauamaaki, niklit, vaske, pliid ja tsinki. Loodusnähtused Vulkaanid Maavärinad- viimane tõsisem 1963.a. Rahvastik Rahvused, nende osakaal (ringdiagramm). Usundid (atlas, internet) Rahvastiku vanuseline koosseis...
Kordamine ptk. 9, 9a, 9b, 10b 1. Olulisemad aastaarvud 1. Eesti Vabariigi välja kuulutamine 24. veebruar 1918 2. Eesti Vabadussõda - 28. november 1918 2. veebruar 1920 (Tartu rahu) 3. ametisse kinnitati esimene Eesti Vabariigi president - 1937 4. kommunistide mäss ehk riigipöördekatse Tallinnas 1. detsember 1924 5. võeti vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus 15. juuni 1920 6. Maareform ehk mõisamaade riigistamine 1919 8. Kultuurautonoomia seadus - 1925 7. Eesti Vabariik võeti Rahvasteliidu liikmeks - 1922 13. Sõjaväeline riigipööre 12. märts 1934 14. Võnnu lahing- 23. juuni 1919 2. Mõisted Mõiste Selgitus Vapsid - Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu liikmed, keda rahvasuus kutsusti vapsideks. Kujunesid 1930. Ndate algul kõige mõjukamaks poliitiliseks liikumiseks Eestis Kultuurautonoomia - Võeti vastu 1925 - seadus, mille järgi Eestis elavatel rahvusvähemustel oli õigus luua omavalitsus, rajada omakee...
· Asumaade majandusliku arengu pidurdamine · Väliskaubanduse piiramine Iseseisvussõda · Iseseisvussõda algas 19.aprillil 1810.aastal . · Iseseisvussõjal oli kaks etappi. · Esimene etapp:vabadusvõitlejad saavutasid silmapaistvaid võite. · Teine etapp:vabadusliikumise uus tõus,võim oli kõikjal taastatud. Iseseisvussõja tulemused · Peaaegu kõik Ladina-Ameerika riigid olid sõltumatud. · Kõikides riikides,peale Brasiilia,kehtestati parlamentaalne riigikord,kaotati orjus,tühistati muid seadusi,piirati kirikuõigusi ja muud. Rahvastik · 19.sajandil kasvas kiires tempos rahavstik ja muutus selle koossesis. · Rahvaste kujunemist mõjutas immigratsioon. · Mitu Ladina-Ameerika riiki olid endiselt peamiselt indiaani elanikkonnaga maad. · Mustanahaliste tööjõu sisseveo tõttu kasvas neegrite osa. Majandus · Riigid spetsialiseerusid teatud kultuuri või tooraine tootmisele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
