Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED Koosjata: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Tööstusühiksonnast teadusühiskonda.................................................................4 1.1Tööstusühiskonna põhijooned.........................................................................4 1.2 Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast............................5 1.3Teadmusühiskonna kujunemine......................................................................6 2.Heaoluriik.......................................................................................
636. redistribution ümberjagamine 637. to cover the expenditure katma kulusid 638. drafting and adopting koostamine ja vastuvõtmine 639. passed, amended, repealed läbi läinud (vastu võetud), parandatud, umber lükatud 640. State Gazette riigieelarve 641. enters into force jõustub 642. fails to pass ei suuda vastu võtta 643. extraordinary elections erakorralised valimised 644. implementation täideviimine/rakendamine 645. Auditor General riigikontroll 646. the use and maintenance of state assets riigivarade kasutamine ja korrashoid/säilitamine 647. proprietary obligations omaniku kohustused 648. decree dekreet 649. borrowings krediidi võtmine/laenamine 650. foreign and domestic borrowings välis- ja siseriiklikud laenud 651. ratified ratifitseeritud 652. impose taxes and duties kehtestama makes ja lõive 653. fine trahv 654. state duty riigilõiv 655
oma ülesandeid täitma. Kohus kontrollib täitevvõimu halduskohtu menetluste kaudu, samuti alluvad täitevvõimu üldaktid põhiseaduslikule järelvalvele. Riigikohtul on õigus tunnistada vabariigi president kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma. Seadusandlik võim kontrollib omakorda kohtuvõimu, mõjutades teda seadusandliku tegevuse kaudu ning riigieelarve kaudu, samuti koostab ta seaduseelnõusid, mis võivad mõjutada ka kohtute tegevust. Kohtute tegevust kontrollib ka riigikontroll (haldustegevuse osas). Oma osa on ka vabariigi presidendil tema nimetab ametisse esimese ja teise astme kohtunikud. Võimude lahusus on eelkõige kontrollide ja tasakaalustuse mehhanism. c) Võimude lahusus Euroopa Liidu näitel Seadusandlik: Euroopa Palament, Euroopa LIIdu Nõukogu- eesistuja Täidesaatev: Euroopa Komisjon Jean, Andrus Ansip Kohtuvõim: Euroopa Kohus Küllike Jürimäe 10. Regionaalne valitsemine a) Põhja ja Lõuna suhted, näited riikide ebaühtlasest arengust
Nt KOV korruptsiooni uurimise komisjon. Umbusaldusavaldus on parlamendi õigus avaldada umbusaldust valitsusele või selle liikmele. Resolutsiooniõigus parlamendi on õigus esitada valitsusele või selle liikmele üleskutse toimingu tegemiseks või sellest hoidumiseks. Ühiskondlik kontroll. Hõlmab erakondade, ühenduste ja survegruppide, ajakirjanike kontrolli. 2. Majanduslik kontroll Õiguspärasuse ja tulemuslikkuse kontroll. Seda kontrolli teostab riigikontroll. Õiguspärasuse all kontrollitakse finantsaruannete tõestust, hinnatakse administratsiooni finantstegevust, kontrollitakse tehinguid. Tulemuslikkuse kontroll hõlmab säästlikkuse kotrolli, tõhusust, efektiivsust. Säästlikkuse puhul analüüsitakse vajalike ressursside minimeerimise võimalusi, pidades silmas kvaliteeti. Efektiivsus on seotud tulemustega, mida võrreldakse eesmärkide ja ressurssidega.
kinnipidamine. Kontrolli teostamise mehhanismid jagunevad formaalseteks ja mitteformaalseteks. Sisekontroll ja väliskontroll (institutsioonist endast ja väljastpoolt initsieeritud. Formaalne sisekontroll - juhi poolt teostatav kontroll oma alluvate üle. Meetodiks on korralduste andmine, struktuuri muutmine. Formaalne väliskontroll lähtub võimude lahususest. Bürokraate kontrollivad parlamendid ja kohus. Eestis ka riigikontroll, tulemuseks formaalsed või mitteformaalsed soovitused. Parlamendi poolt fikseeritakse täpsed ettekirjutused, iga-aastane eelarve kinnitamine, uurimiskomisjonid täitevaparaadi töö uurimiseks, õigus kinnitada kandidaate mõnedele tähtsamatele ametikohtadele. Riigikontroll - ühe riigiasutuse kontroll teise üle; ombudsman võtab kodanikelt vastu süüdistusi ametiisikute vastu. Viib läbi uurimist ja proovib lepitada, Eestis täidab kohustust õiguskantsler
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Õigusteaduskond Majandusõigus EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920. A. KUNI TÄNAPÄEVANI Kursusetöö Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...................................................................................................3 1. Põhiseaduse üldiseloomustus ...........................................................................4 1.1. Põhiseaduse mõiste ....................................................................................4 1.1.1. Põhiseaduse tähendus ..............................................................................5 1.2. Põhiseaduse struktuur .................................................................................6 1.2.1. Struktuur ............................................................................
1. Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille p...
eesmärkidega; kindlustada formaalsustest kinnipidamine. Kontrolli teostamise mehhanismid jagunevad formaalseteks ja mitteformaalseteks. Sisekontroll ja väliskontroll (institutsioonist endast ja väljastpoolt initsieeritud. Formaalne sisekontroll – juhi poolt teostatav kontroll oma alluvate üle. Meetodiks on korralduste andmine, struktuuri muutmine. Formaalne väliskontroll lähtub võimude lahususest. Bürokraate kontrollivad parlamendid ja kohus. Eestis ka riigikontroll, tulemuseks formaalsed või mitteformaalsed soovitused. Parlamendi poolt fikseeritakse täpsed ettekirjutised, igaastane riigieelarve kinnitamine, uurimiskomisjonid täitevaparaadi töö uurimiseks, õigus kinnitada kandidaate mõnedele tähtsamatele ametikohtadele. Riigikontroll – ühe riigiasutuse kontroll teise üle; ombudsman võtab kodanikelt vastu süüdistusi ametiiskute vastu. Viib läbi uurimist ja proovib lepitada,
§-des 71 ja 72 sätestatud alustest, konkreetsed ülesanded ja pädevus aga vastavatest eriseadustest (nt MRS § 38 lg 2 p 1: maa- ameti õigus kontrollida KOV organi tegevust maareformi läbiviimisel) 3.2. Arvestuskontroll ( 3-4-1-17-08 19.03.2009) Arvestuskontroll seisneb halduse majandusliku tegevuse nii õiguspärasuse kui ka otstarbekuse kontrollimises vastava, haldusorganisatsioonist väljaspool asuva organi poolt. Seda võidakse teostada ka internse kontrollina. Riigikontroll teostab KOV-de üle majanduskontrolli nende valdusse antud riigi kinnis- ja vallasvara, riigieelarvest antavate sihtotstarbeliste eraldiste, toetuste ning riiklike ülesannete täitmiseks eraldatud raha kasutamise osas (PS § 133 p 3). Riigikontroll on parlamentaarne majanduskontrolli organ. Riigikontroll kontrollib ka sihtasutusi, kelle asutajaks on KOV üksus; MTÜ-sid, kelle liikmeks on KOV üksus; äriühinguid, kus
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6..................................................................................................................... 2 Eesti erakonnad 3.5................................................................................................................................ 2 Parlamentarism ja presidentalism........................................................................................................... 5 Survegrupid ja poliitiline kultuur............................................................................................................ 6 President................................................................................................................................................. 7 Eesti valimissüsteem.........................
Samuti on õigus algatada põhiseaduse muutmise eelnõu. Riigi kohtuvõimu teostavad kohtuorganid, mis on moodustatud kolmeastelise süsteemi järgi: esimese astme kohtud- maa, linna ja haldus, teise astme- ringkonna, kõrgeim kohtuvõim riigikohtul. Riigi- ja kohaliku omavalitsuste organite tegevuse õiguspärasuse kindlustamiseks on loodud õiguskantsleri institutsioon, kes on sõltumatu ametiisik. Majandusliku tegevuse ja nende vara kasutamise kontrolliks on loodud riigikontroll, mis on sõltumatu. Riigiorganite süsteem on loodud võimude vastastikusele kontrolli ja tasakaalu põhimõttele. Riigivormid Monarhia Monarhia on riigivorm, milles valitsev võim lähtub ühe füüsilise isiku tahtest. Monarhi ei piira õiguslikud eeskirjad, ta kehtestab kõrgemat võimu riigis. Eraõiguslik iseloom- monarh seisab õiguslikult väljaspool riiki ja riigiõiguslikke vahekordi. Tänapäeval Saudi-Araabia. Kus valitseb kuningas ja kellele kuulub kõrgeim seadusandlik,
*Riigivaldusesse läksid kõik Rootsi ajal läänistatud aadlike maad. *Riigimõisad ja talupojad said vabadeks talupoegadeks. *Aadlike rahustamiseks jäeti mõisat neile rendile riigikassa täitmise eesmärgil. *Aadlikel polnud võimalust suvaliselt talupoegade koormisi tõsta. *Talupoegade kohutused kirjutati vakuraamatusse. *Talupoegadel säilis õigus kohtusse kaevata mõisniku omavoli vastu *Eramõisate üle kehtis riigikontroll. *Riigimõisatest pärisorjus kaotati. *1694. piiras kuningas Liivimaa rüütelkonna omavalitsuste õigusi.(maanõunike koleegium kaotaiti, maapäeva võis kokku kutsuda ainult kindral kuberner) *Kärbiti tallinna ja Riia raeõigusi. *Tehti muudatusi seadushalduses(haridus, kaubandus, postiliiklus, toll, kohtukorraldus *Vaatamata piirangutele jäi aadelkond kuningale truuks. Suur nälg 1695-1697 *Põhja euroopas oli neil aastatel põllumajanduses ikaldus
I 1.1 Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 1.2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mi...
kasutatakse füüsilise isiku surnuks tunnistamist. (TSÜS §-d 19-23). Juriidilise isiku õigusvõime tekkimine ja lõppemine. Juriidiline isik võib tekkida kahel viisil: Teatud liiki juriidilise isiku kohtakäiva seaduse alusel (nt aktsiaselts asutatakse äriseadustikus as-i kohta kehtestatud sätete alusel) Otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. (Vabariigi Valitsus, Riigikontroll jt.) Juriidilise isiku lõpetamise alused (TSÜS § 39): Üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega Isiku, organi või asutuse otsusega, kellel on õigus lõpetada avalik- õiguslik juriidiline isik Seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel Tähtaja möödumisel, kui isik oli asutatud tähtajaliselt Kohtumäärusega sundlõpetamise kohta
kuid võivad olla veel militaarkohtud, töökohtud, maa ja vee kohtud, alaealiste kohtud etc.). erikohtud võivad moodustada omaette kohtusüsteemi ning tipneda omaette kõirgeima kohtuinstantsiga (saksamaal näiteks 5 erinevat). Eraldi kohtud on konstitutsioonikohtud, mille pädevusse kuulub eelkõige seaduste põhiseadusele vastavuse kontroll. · Lisaks võib rääkida ka muudest riigiorganitest nagu riigikontroll (sõltumatu majanduskontrolli teostav organ), õiguskantsler (teostab järelvalvet õigusaktide põhiseaduslikkuse üle), Eesti Pank (huvitav seetõttu, et on põhiseaduslikest institutsioonidest ainus mis on eraldiseisev juriidiline isik). · Rahvas. Ka seda võib käsitleda riigiorganini kui käsitleda rahvast kui põhiseaduse andjana (rahvas kui riigivõimu allikas). Teisest küljest olemas
PS kui kõrgeimate väärtuste kogum. 5.Ühiskondliku lepingu teoreetikud: (T. Hobbes, J. Locke, Rousseau, J. Rawls) Sõlmitakse leping/kokkulepe, mis on ühiskondliku toimimise aluseks (PS kui riigiloomise akt) III PS STRUKTUUR Preambul 1.Ptk Üldsätted 2.Ptk Põhiõigused 3.Ptk Rahvas (reguleeritud kui riigiorgan) 4.Ptk Riigikogu 5.Ptk Vabariigi President 6.Ptk Vabariigi Valitsus 7.Ptk Seadusandlus (funktsioonid) 8.Ptk Rahandus +eelarve 9.Ptk Välissuhted 10.PtkRiigikaitse 11.Ptk Riigikontroll (poolorganid, poolfunktsioonid) 12.Ptk Õiguskantsler 13.Ptk Kohus 14.Ptk KOV 15.Ptk PS muutmine PS rakendamise seadus PS täiendamise seadus IV ÕIGUSNORMI HIERARHIA Mida raskemini on norm muudetav, seda kõrgemal asub ta õigusnormide hierarhias. Siseriiklik õigusnormide hierarhia: 1.I ja XV peatükk + PS täiendamise seadus (PSTS) - saab muuta ainult rahvahääletusega. 2.II-XIV peatükk + PS rakendamise seadus (PSRS) 3.Nn
Tsivilisatsioonid 4. september 2009. a. 8:59 Tsivilisatsioon e. kõrgkultuur - organiseeritud inimrühmade tegevus Tekke eeldused: 1. Maavileljelus (9000 a tagasi) (mesopotaamia, iraak jne); künnipõllundus 2. Karjakasvatus (9000 a tagasi) 3. Paikne eluviis 4. Toidu ülejääk, seega toimub tööjaotus 5. Kihistumine 6. Pannakse alus kirjale 7. Kultuuri arenemine 8. Vase pronksi ja raua avastamine ja kasutamine, tööriistad Tunnused: 1. Põllundus 2. Tööjaotus 3. Varanduslikud klassid 4. Riikide ja suurte asulate (sh linnade) jms teke 5. Kirja ja kunsti arenemine 6. Tööriistade uute materjalide kasutuselevõtt 7. Uued tööriistad (disain jne) 8. Selgemate hierarhiate ja valitsemise teke; pealikud 9. Religiooni teke Ajalugu Page 1 Vana-Egiptus 7. september 2009. a. 14:33 Vana-Egiptuse tsivilisatsioon kujunes välja ...
järgi). Iseasi on kohanimed, mis ei seostu asukohaga, nt kauplus Minsk ~ Minski kauplus (nt Tallinnas), restoran Kaunas ~ Kaunase restoran (nt Tartus). Tüübinimetus kirjutatakse tavakasutuses väikese algustähega. Väikese algustähega võib kirjutada nimetuses kõik need osad, mis ei ole otseselt nimed (isiku-, koha-, ettevõttenimed). 16 Nt riigikohus, riigikontroll, statistikaamet, siseministeerium, sotsiaaldemokraatlik erakond, Tartu linnavalitsus, Põlva maavalitsus, Tallinna tolliinspektuur, Otepää tarbijate ühistu, Tapa raudteejaam, Nõmme gümnaasium, Kopli kunstikeskkool, Vara põhikool, Narva postkontor, Emmaste rahvamaja, Kose loomakliinik, Järveotsa kauplus, Magdaleena haigla. Asutuse, ettevõtte, organisatsiooni või ühenduse registreeritud täisnimetuses võib selle ametlikkuse näitamiseks kasutada läbivat suurtähte
antud. See hoiab ära halduse liiga passiivseks muutumise tingituna seadusandluse aeglasest protsessist. Halduse põhiülesandeks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ja plaanide teostamiseks. Suurem osa haldustegevusest on seotud üksikjuhtumitega (ajas ja ruumis). Ulatusliku kontrolli olemasolu avaliku halduse üle – sisekontroll, haldusjärelevalve, teenistuslik järelevalve, kohtulik kontroll, õiguskantsleri kontroll, riigikontroll, ühiskondlik kontroll. Haldusülesannete täitmiseks kasutatakse riigivõimu vahendeid. Avalik haldus eeldab võimuvolituste olemasolu. Avaliku halduse ülesanded 5 - Avaliku korra ja julgeoleku tagamine (nt politsei, liikluskontroll) KORRAHALDUS - Üksikisiku sihipärane toetamine ja elanikele normaalsete elamistingimuste tagamine (koolid, haiglad, abirahad, tervise kaitse) SOODUSTAV HALDUS
c. HACCP 1. Ohu analüüs ja kriitiliste kontrollpunktide ohje d. DG SANCO 2. EK Tervise- ja Tarbijakaitse Peadirektoraat 8. Toidust tingitud haigestumiste ennetamiseks a. ära söö loomset päritolu toiduaineid b. pese hoolikalt seebiga käsi c. jälgi kuufaase 9. Millise institutsiooni vastutusalas on toiduvaldkonna järelevalve Eestis? a. Veterinaar- ja toiduamet (VTA) b. Õiguskantsleri büroo c. Riigikontroll 10. HACCP on a. vasakpoolsete vaadetega erakond b. kvaliteedijuhtimissüsteem c. toiduohutuse tagamise süsteem Mahetootmine ja mahetoit: 1. Milline on mahetootmise kontrollsüsteem Eestis? Järelevalvet mahetoidu tootmise osas teostavad oma pädevuse piires Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet ja Tarbijakaitseamet. Kindlatele reeglitele vastav tootmine (reeglidkehtestatud seaduste ja määrustega). Sertifitseerimine ehk tunnustamine (register).
Ametnikud on vaid need töötajad, kes täidavad avalikku võimu. Nemad ei tööta mitte töölepingu, vaid avaliku teenistuse seaduse alusel ja võetakse tööle asutuse juhi käskkirjaga (nii ei ole ametnikud näitlejad ja õpetajad, kuigi teatrid ja koolid kuuluvad riigile või linnale). Riigiasutuste ja ametnike tegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks on loodud spetsiaalsed järelevalveinstitutsioonid (riigi- ehk konstitutsioonikohus, riigikontroll, õiguskantsler, riiklik lepitaja, inspektsioonid) Riigikorralduse vormid: o Föderatsioon e. liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid föderatsiooni osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord. o Unitaarriik e. ühtne riik - tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtse seadusandlusega
EUROOPA POLIITILISED REŽIIMID 20. SAJANDIL Pole täiuslikult vastatud! Riikide juures on vaja rohkem režiimivahetustest rääkida kui mul kirjas on, milline oli näiteks see demokraatia (pole demokr siis kui naistel pole valimisõigust näiteks). Kirjavead, sorry, oma segased mõtted/ideed mõnes kohas. Edu selle jubeda aine läbimisel. KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Demokraatia on valitsemisvorm, kus kodanikud osalevad poliitikas ja kodanikuelus, võimud on lahus ja tasakaalus. Austatakse kodaniku ja inimõigusi, seadused kehtivad võrdselt kõigi jaoks. Demokraatias valitakse ja vahetatakse valitsusi läbi vabade ja ausate valimiste. Tuli kreeka keelest, rahva võim. Otsedemokraatia: inimesed teostavad võimu, toimib Šveitsi kahes kantonis. Kaudne demokraatia: võim kellegi läbi, keegi esindab neid (esindusdemokraatia) Kõige tavalisem tänapäeval on esindusdemokraatia, inimesed valivad end kellegi esindama, nem...
55. Juriidilise isiku mõiste ja tunnused. Juriidilised isikud. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. See võib tekkida kahel viisil: teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel, näiteks aktsiaselts asutatakse äriseadustikus; otse juriidilise isku kohta käiva seaduse alusel, nii on juriidiliste isikutena asutatud meie põhiseaduslikud institutsioonid, nagu Vabariigi Valitsus, Riigikontroll jt. Juriidiliste isikute põhiliigituse aluseks on isiku suunatus era- või avaliku huvi rahuldamisele. Sellest lähtudes - eraõiguslik on juriidiline isik, mis on loodud erahuvides, avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides 56. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik. Juriidiline isik on kas eraõiguslikvõi avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik
Käsumajandus. plaanimajandust. kasv, kehtestati lõpuks kiiresti. Alustati Säilis eraomand ja korporatiivne Tööstus, üliindustrialiseerimist. arendati sõjatööstust. süsteem. põllumajandus, Plaanimajandus. Eraomand kadus. Riigikontroll karjakasvatus, majanduse üle. keemiatööstus, Eraomand säilis. VENEST, ESTOIL. Noorsoo Riik kontrollis kõike. Lubati Range reziimiga Noortele suruti Noori taheti kokku
c. HACCP 3. Euroopa Toiduohutusamet d. DG SANCO 4. Toidu ja sööda ohuteadete süsteem 8. Toidust tingitud haigestumiste ennetamiseks a. ära söö loomset päritolu toiduaineid b. pese hoolikalt seebiga käsi c. jälgi kuufaase 9. Millise institutsiooni vastutusalas on toiduvaldkonna järelevalve Eestis? a. Veterinaar- ja toiduamet (VTA) b. Õiguskantsleri büroo c. Riigikontroll 10. HACCP on a. vasakpoolsete vaadetega erakond b. kvaliteedijuhtimissüsteem c. toiduohutuse tagamise süsteem Mahetootmine ja mahetoit: 1. Milline on mahetootmise kontrollsüsteem Eestis? Järelevalvet mahetoidu tootmise osas teostavad oma pädevuse piires Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet ja Tarbijakaitseamet. Kindlatele reeglitele vastav tootmine (reeglidkehtestatud seaduste ja määrustega). Sertifitseerimine ehk tunnustamine (register). 2000
RIIGIORGANID Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik parlamentaarne vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandjaks on rahvas. Rahvas teostab võimu kaudselt: valimistel ja rahvahääletustel. Hääleõiguslik kodanik on alates 18-aastane ja teovõimeline. Eesti on ühtne riik, piirkondlikku autonoomiat põhiseadus ette ei näe. Riigiorganid on meie põhiseaduse järgi parlament, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, riigikontroll, õiguskantsler, riigikantselei, prokuratuur, maavalitsus, riigikaitseorganid, Riigikohus ja Eesti Pank. Riigikogu Eestis nimetatakse parlamenti Riigikoguks. Sõna "parlament" päritolu kohta on kaks oletust. Ühed väidavad, et sõna on Inglismaale toonud prantsuse päritoluga normannid, kes prantsuse eeskujul nimetasid parlamendiks kohust. Teised oletavad, et parlament on saanud oma nime sellest, et keskaja kloostris 11 nimetati parlamendiks pärast söömaaega peetud jutuajamist.
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVA...
Eestis ei ole eriolukorras olevatele alaealistele tagatud eriline kaitse ja hooldus. Eelnevale on juhtinud tähelepanu ka Komitee oma kommentaaris 31. Ka Eesti siseriiklik regulatsioon alaealiste kriminaalmenetluse ning vabadusest ilmajäetud alaealiste (vangistatud, kui muul viisil vabadusest ilma jäetud alaealised (nt erikoolides viibivad lapsed)) osas ei vasta enamikus osas LÕKi ja ÜRO reeglite nõuetele. Siseriiklikult on eelnevale asjaolule tähelepanu juhtinud ka Riigikontroll oma 2002.a auditis nr 004/2002 “Alaealiste erikohtlemise kohta kriminaalmenetluses.”1 Samuti ei vasta Eesti alaealiste kriminaalmenetluse reaalne praktika Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5 ja 6 nõuetele. Nimetatud artiklid nõuavad, et kriminaalmenetlus toimuks mõistliku aja jooksul ning eelmenetluses kohaldataks vahistamist üksnes viimase võimalusena. Euroopa Inimõiguste kohus on laste puhul
1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) 1. Avalik võim a. Seadusandlik b. Täidesaatev c. Kohtuvõim 2. Territoorium a. Riigipiiriga piiratud maismaa b. Territoriaal- ja siseveed c. Õhuruum nende kohal d. Maapõu nende all e. Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid f. Kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all g. Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes 3. Rahvas a. Kodanikud b. Kodakondsuseta isikud Avaliku võimu all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi, nagu armee, politsei, luure, vastuluure, aga ka samuti sunniasutusi (nt vanglaid), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Ülesehitus, kasutamise eesmärgid ja teostamisel kasutatavad meetodid võivad erineda (sõlt...
vahekord). Näiteks kui mingi ettevõtte osutab kehva teenust või pakub kehva toodet, siis turg lihtsalt ei võta seda vastu. Kuna turg kontrollimehhanismina kujutab endast järelkontrolli, siis see tähendab seda, et ettevõttel ei ole võimalik oma tegevust enam ajalooliselt parandada. Siseaudiitori funktsiooni on Eestis rakendatud avalikus sektoris, kuna seal kontroll sisuliselt puudus. Avaliku sektorit kontrollib riigikontroll, kuid kuna nad ei jõua kontrollida kõike, siis on rakendatud siseauditit, et tagada vahendite õige kasutamine. Siseauditi funktsiooni rakendamise oluliseks tõukejõuks oli vajadus kontrollida Euroopa Liidu sihtressursside kasutamist. Selle põhjus oli väga suur geograafiline mastaapsus ja seda oli vaja kontrollida, et saada ülevaade. Seega tuleb siseauditi funktsiooni rakendada nii avalikus- kui erasektoris selleks, et saada objektiivne ülevaade sellest, mis toimub organisatsiooni sees
Vastutus hajub kui vastutav ei ole mitte üks isik, vaid mitu.. „kui USA president tahab helistada Euroopa Liidu juhile, siis kellele peaks ta helistama? „ Avalikus sektoris on kaasatud osapooli üldiselt rohkem kui erasektoris. Esiteks see on suur: erinevad riigiasutused keskvõimu tasandil, kohalikud asutused. Lisaks delegeeritakse teistele sektoritele. Iga delegeerimisega vastutus hajub ja väheneb. Avalik sektor kontrollib iseennast- riigikontroll, võimuharud üksteist. o Rahvas, meedia ka kontrollib, aga palju ei näe/tea 5. Miks on avalikud teenused bürokraatlikumad kui kommertsteenused? Kuidas avaldub bürokraatlikkuse positiivsus ja negatiivsus avalikus sektoris? Avalikud teenused on bürokraatlikumad, sest: o Need on seadustega paika pandud- kes, mida, kuidas teeb Legitiimine- arusaadav, läbipaistev Lihtne- käsuliin on paigas. Saab reageerida kiirelt.
VII. Seadusandlus Funktsioonid VIII. Rahandus ja riigieelarve IX. Välissuhted ja välislepingud X. Riigikaitse -------------- Küsitav on, kas punktiirist edasi on XI. Riigikontroll endiselt funktsioonid või organid? XII. Õiguskantsler XIII. Kohus XIV. Kohalik omavalitsus XV. Põhiseaduse muutmine Põhiseadust saab muuta: - Rahvahääletusel (vajalik Riigikogu koosseisu 3/5 häälteenamusega ehk 61 häält) + rahva enamus (50%+1) - NB
Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab l...
ühiskonnakorraldus. Konstantinoopol. Majanduslik olukord Hilises keisririigis. Diocletianus (284-305): tema valitsusaeg tähistas segadusteaja lõppu ja dominaadi algust. Dominus= isand edaspidi pöörduti nii keisri poole. Kogu võimutäius keisrile, senat kaotas mõju. Impeerium jagati 12 diötseesiks, Itaalia ja Rooma kaotasid tähtsuse. Sõjavägi suurenes 60 leegionile, suniviisiline värbamine + palgasõdurid germaanlased. Sellest tulenes maksukoormuse kasv ja tugevam riigikontroll. Jagas keisrivõimu: tetriarhia nelja keisri valitsus, ise jäi itta. 303 pKr kristlaste tagakiusamine. Constantinus (306-337): tuli kodusõjast impeeriumi lääneosa troonile, ida jäi Liciniusele. Koos 313a Milaano edikt, millega impeeriumis usuvabadus, lubas kristluse. 324 purustas Liciniuse, alustas reforme: · Sõjaväe jagas piiriüksusteks ja mobiilseteks taktikalisteks üksusteks. Suurenes germaanlaste osakaal.
teist isikut (kingisaaja). Kinkeleping on tasuta leping. Sellest tuleneb kinkija vastutuse piirang kingi puuduste eest. Vajalik notariaalne tõestamine, kui kingi väärtus õle 50.-. Kinkelepingust on võimalik taganeda kinkijal enne ja pärast selle sõlmimist. 19.Riigivara valitsejad 1. RK, 5. Riigikohus, 2. VP, 6. ministeeriumid, 3. Riigikontroll, 7. maavalitsused, 4. Õiguskntsler, 8. Riigikantselei. 20.Teenuste osutamislepingud. Käsundus- ja töövõtulepingu erinevused. Sellesse lepingute gruppi kuuluvad leppingud, mille eesmärgiks üldistatult on mingi teenuse osutamine teisele isikule. Üksikuteks lepinguliikideks on siin käsund, maaklerileping, agendileping, komisjonileping,
tavast. Audiitor on kohustatud hoidma kutsesaladust: ta peab hoidma saladuses infot mida ta on teada saanud kutsetegevuse käigus. Saladuse hoidmise kohustus säilib peale kutsetegevuse lõppu. Kutsesaladuse rikkumiseks ei loeta: 1. Info andmist juhatusele audiitori kutse säilitamiseks 2. Distsiplinaarmenetluses 3. Kohtule kohtumääruse või otsuse alusel 4. Eeluurimise asutustele seoses kriminaaluurimisega 5. Riigikontroll, tema ülesannete täitmiseks Audiitor ja audiitorühing vastutavad kutsetegevusega kliendile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Kahjunõude aegumistähtaeg on 5 aastat. Audiitor peab säilitama kutsetegevusega seotud dokumente 7 aastat. Audiitor on kohustaud auditeerimise perioodiks sõlmima kutsekindlustuse lepingu, kindlustusandjal on audiitori suhtes tagasinõude õigus kui kindlustushüvitis
tavast. Audiitor on kohustatud hoidma kutsesaladust: ta peab hoidma saladuses infot mida ta on teada saanud kutsetegevuse käigus. Saladuse hoidmise kohustus säilib peale kutsetegevuse lõppu. Kutsesaladuse rikkumiseks ei loeta: 1. Info andmist juhatusele audiitori kutse säilitamiseks 2. Distsiplinaarmenetluses 3. Kohtule kohtumääruse või otsuse alusel 4. Eeluurimise asutustele seoses kriminaaluurimisega 5. Riigikontroll, tema ülesannete täitmiseks Audiitor ja audiitorühing vastutavad kutsetegevusega kliendile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Kahjunõude aegumistähtaeg on 5 aastat. Audiitor peab säilitama kutsetegevusega seotud dokumente 7 aastat. Audiitor on kohustaud auditeerimise perioodiks sõlmima kutsekindlustuse lepingu, kindlustusandjal on audiitori suhtes tagasinõude õigus kui kindlustushüvitis
tavast. Audiitor on kohustatud hoidma kutsesaladust: ta peab hoidma saladuses infot mida ta on teada saanud kutsetegevuse käigus. Saladuse hoidmise kohustus säilib peale kutsetegevuse lõppu. Kutsesaladuse rikkumiseks ei loeta: 1. Info andmist juhatusele audiitori kutse säilitamiseks 2. Distsiplinaarmenetluses 3. Kohtule kohtumääruse või otsuse alusel 4. Eeluurimise asutustele seoses kriminaaluurimisega 5. Riigikontroll, tema ülesannete täitmiseks Audiitor ja audiitorühing vastutavad kutsetegevusega kliendile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Kahjunõude aegumistähtaeg on 5 aastat. Audiitor peab säilitama kutsetegevusega seotud dokumente 7 aastat. Audiitor on kohustaud auditeerimise perioodiks sõlmima kutsekindlustuse lepingu, kindlustusandjal on audiitori suhtes tagasinõude õigus kui kindlustushüvitis
44. Riikliku kontrolli süsteemid EV-s: Üks osa riigijuhtimisest s.o. kontroll, kas vastuvõetud otsus on täitjani viidud õigesti. Kontrollsüsteemi iseloomustab: 1) Kui kiiresti viidud täitjani. 2) Kas täitja on aru saanud ülesandest. 3) Milline on kvaliteet. 4) Kas vastuvõetud otsus täitis oma ülesande. Kontrollsüsteemi meetmed: 1) President, parlament. 2) Õiguskantsler (maavanemad). 3) Riigikohus, kohtusüsteem. 4) Riigikontroll. Sisekontroll ei ole riiklik kontrollfunktsioon. Mida täpsemad on piirid seda parem on kvaliteet. Sisekontrollil on piiritletud funktsioonid kuid see pole seaduslik. 45. Vabariigi valitsuse moodustamise kord: Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Vabariigi President määrab 14 päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastusmisest peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valistuse moodustamise.
- PS § 78 p 8 - PS § 78 p 10 Kohtuvõimu alane: PS § 78 p 19 (armu andmine) ja 20 (õiguskantsleri krim. vastutusele võtmine) IX VP ja Riigikaitse Riigikaitse – riigi põhifunktsioon, algfunktsioon 9. Kontrolli ja järelevalvet teostavad sõltumatud organid PS § 51 Riigikontroll Sätestus on PS 15 peatükk PS § 132 PS § 134 RK pädevus: teostada majanduskontrolli, kontrollida riigivara kasutamist ja säilitamist ning riigieelarve täitmist (PS § 135) PS 52 Õiguskantsler PS peatükk 12 ja Õiguskantsleri seadus 10. Põhiseaduslik autonoomia PS 53 § // 111-112 Eest Pank PS 53 // § 154 KOV PS § 55 Ülikoolid ja teadusasutused // § 38 lg 2 EKSAMID
Ega mõni osapool ei saa liialt kahjustatud? · Südametunnistus mida ma ise tunnen kui ma sellise otsuse vastu võtan? Siit edasi tuleb sotsiaalne vastutsus Organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks nimetatakse juhtkonna kohustust oma tegevust üheaegselt silmas pidada nii ühiskonna kui organisatsiooni huve. · Kas ettevõtted kasutavad oma võimu õigesti. On ettevõtteid, mis on monopooses seisundis ja nende tegevust reguleerib riik. On ka neid, keda riigikontroll ei puuduta, aga nende võimuses on võimu kasutada. · Ootustele vastamine kliendid. Peaks pidama dialoogi ja peaksime seda väljendama ja hea tulemus peaks sündima dialoogi tulemusena. · Sotsiaalne kulu ja kasu, mida me tunneme mis on selle asja hind ja mis me siis saame kui me nii teeme. Kõik osapooled peavad mõistma, mis toimub ja oma mättale väga kinni ei tohiks jääda.
NSDAP Keelustati kõikige parteide tegevus, välja arvatud NSDAP. Ametiühingud koondati DAF- i. Riigipäev ei tegelenud seadustega. Esialgu polnud partei ühtne, ühele osale tundus, et see mis tehtud on vähe. Koondusid SAsse. Vähese haridusega, musta tööd tegevad. 1934. aastal viidi läbi Pikkade Nugade Öö. Kõrvaldati SA juhtivad liikmed. Nende plaanid said otsa. Probleem kadus. Majanduses eraettevõtlust ei hävitatud, jäi alles, kuid kehtestati riigikontroll. Ühelt poolt kontrollis tööstusministeerium, lisaks kontrollis veel natsipartei rühmad (tööl olevatest partei liikmetest). Talupojad ei kannatanud kollektiviseerimise all, kuid kontrollis põllumajandusministeerium. Külvas seda mida kästi ja müüs etteantud hinnaga. Plaanid tehti nelja aasta peale. Tööpuudus likvideeriti: seati sisse sõjaväekohustus (üks osa kohe tööturult läinud), suur tähelepanu relvastumisel (suured tellimused
Võib küsida, kes kontrollib õiguskantslerit. Põhiseadus on sätestanud ainult ühe sõna- selge kontrollimehhanismi: vastavalt põhiseaduse §-le 74 on igal Riigikogu liikmel arupärimisõigus, mil- le adressaadiks võib olla ka õiguskantsler. See säte on kantud parlamendi kontrollifunktsioonist ja väljen- dab õiguskantsleri teatud seotust rahva representatiivorganiga. Rahaliste vahendite kasutamist õiguskantsleri poolt võib vastavalt põhiseaduse §-le 133 kontrollida Riigikontroll. Peale selle kontrollib kaudselt õigus- kantsleri tegevust kohus, kui ÕKS § 33 lõike 3 teise lause alusel algatatud distsiplinaarmenetlus jõuab kohtusse. Lisada võib veel nn eelkontrolli mehhanismid: õiguskantsleri isikule esitatavad kõrged nõudmi- sed*117 ning nimetamisprotseduuri keerukus. 6. Lõpetuseks Sõltumatute järelevalveorganite rahvusvaheline ning siseriiklik edu näitab, et tegemist on vajalike ja inim-
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Valitsemine ja avalik haldus Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 4 1.Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine....................................................5 1.1Demokraatia kui piiratud valitsemine.............................................................5 1.2Presidentalism ja parlamentarism..................................................................5 2.Seadusandliku võimu ülesehitus.........................................................................9 2.1Ühe- ja kahekojalisus...................................................................................... 9 2.2Parlamendi formaalõigusli...
Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea,...
sel määral, et iga kodanik võib saada ülevaate riigi finantspoliitikast. See eeldab, et eelarve-eelnõu oleks avalikustatud ning soovijatele kättesaadav, kuid ka seda, et eelarve kinnitamise protsess oleks avalikustatud, nagu ka eelarveseadus ja eelarve täitmise aruanne. Avalikkuse põhimõtet teenib ka kontroll eelarve täitmise protsessi üle, mille tulemusi avaldavad meediakanalid ja ajakirjandus. Eestis kontrollib eelarve täitmist Riigikontroll. Eelmärgitud eelarvepõhimõtteid peetakse klassikalisteks, mis eeldavad liberaalset majanduspoliitikat ja valitsusepoolset mittesekkumist majandusotsustesse. Klassikalised põhimõtted seavad piiranguid ja seetõttu on neid aegade jooksul kohandatud riigis kehtivale majanduspoliitilistele eesmärkidele sobivamateks. Konjunktuuri mõjutamiseks ja kasvupoliitilistel eesmärkidel (stabiliseerimiseks ja stimuleerimiseks) on valitsusel vaja vabu eelarveressursse e
valitatud isikud, s.o sisekontroll. Õiguskantsleri institutsioon - sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet ametiasutuste poolt väljastatavate õigusaktide põhiseadusele ja teistele seadustele vastavuse üle. Eesti õiguskantsler - sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle (Indrek Teder). Eesti Riigikontroll - kontrollib ametnike majanduslikku tegevust ja ametiasutuste käsutuses oleva vara otstarbekohast kasutamist; juhib riigikontrolör (Alar Karis). Valla või linna tegevust korraldab ja juhib elanike poolt valitav esinduskogu - volikogu, kes nimetab ametisse täitevorgani ehk valla- või linnavalitsuse ja valib neljaks aastaks vallavanema või linnapea. Kohaliku omavalitsusüksuse valivad omavalitsusüksuse valimisõiguslikud inimesed vabadel valimistel neljaks aastaks.
eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Erinevus võib olla järelevalve mahus. Avalik- õiguslike juriidiliste isikute sisulise tegevuse (tegevuse valdkonna) üle teostatav riiklik järelevalve ja seda korraldavad organid on tavaliselt sätestatud juriidilist isikut loonud seaduses. Sageli on see fikseeritud aga väga üldiselt, selle sisu ja vormid on piiritlemata. Näiteks Kultuurkapitali seaduse § 8 2. lõike kohaselt teostab Riigikontroll Kultuurkapitali tegevuse üle majanduskontrolli. Rahvaraamatukogu seaduse § 9 2. lõike alusel teostab järelevalvet rahvaraamatukogude võrgu ja raamatukogude tegevuse üle Kultuuri- ja Haridusministeerium. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja eraõiguslike juriidiliste isikute piirimail asuvad eraõiguslikud juriidilised isikud, kes seaduse või halduselepingu alusel täidavad avalik- õiguslikke haldusülesandeid. Nad alluvad avalik-õiguslikule reiimile üksnes nende
eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Erinevus võib olla järelevalve mahus. Avalik- õiguslike juriidiliste isikute sisulise tegevuse (tegevuse valdkonna) üle teostatav riiklik järelevalve ja seda korraldavad organid on tavaliselt sätestatud juriidilist isikut loonud seaduses. Sageli on see fikseeritud aga väga üldiselt, selle sisu ja vormid on piiritlemata. Näiteks Kultuurkapitali seaduse § 8 2. lõike kohaselt teostab Riigikontroll Kultuurkapitali tegevuse üle majanduskontrolli. Rahvaraamatukogu seaduse § 9 2. lõike alusel teostab järelevalvet rahvaraamatukogude võrgu ja raamatukogude tegevuse üle Kultuuri- ja Haridusministeerium. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja eraõiguslike juriidiliste isikute piirimail asuvad eraõiguslikud juriidilised isikud, kes seaduse või halduselepingu alusel täidavad avalik- õiguslikke haldusülesandeid. Nad alluvad avalik-õiguslikule re�iimile üksnes nende
Eesti põhiseaduse kohaselt ei ole presidendil absoluutset vetot vaid tal on suspensiivne ehk edasilükkav veto. Kui riigikogu võtab seaduse muutmata kujul uuesti vastu, siis president peab selle välja kuulutama või peab pöörduma riigikohtu poole kui ta leiab, et seadus on vastuolus põhiseadusega. Teatud mööndustega riigikontrolli ning õiguskantsleri poolt teostatud järelvalve seadusandja üle. Riigikontroll kontrollib eelkõige riigikogu kantselei majanduslikku otstarbekust Kohtu poolne kontroll seadusandja üle: Kõige olulisem on riigikohtu järelevalve seaduste üle põhiseaduslikkuse järelevalve korras ehk kui riigikohus leiab, et seadus on vastuolus põhiseadusega, siis tunnistab ta selle kehtetuks Põhiseaduslik järelvalve ei piirdu ainult riigikohtuga, sest igal kohtul on õigus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
