tõenäosusel - millist kasu või kahju oleks pool saanud, kui lepingut oleks ettenähtud ajani kohaselt täidetud. RK: „Hinnata tuleb asjaoludest lähtuvalt enne rikkumist lepingu alusel teenitud kasu, alternatiivseid kasusaamisvõimalusi muude isikutega tehtud sarnaste tehingute alusel, poole investeeringuid kasu saamiseks jms. VÕS § 128 lg 4 teine lause rõhutab, et saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Riigikohus on mh leidnud, et saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada.“ 42 RK: „Majandustegevuses saamata jäänud tulu hindamine võib olla keeruline, kuna kõiki asjaolusid, mis tegelikus elus võinuks tulu saamist mõjutada, on tagantjärele keeruline või lausa võimatu tuvastada. Sellest aga ei järeldu, et sellisel juhul tuleks jätta kahjuhüvitis välja mõistmata
Eesti Vabariigi kohtusüsteem Kodanikuõpetus 9. klass Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: I. Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud II. Ringkonnakohtud III. Riigikohus Maa- ja linnakohtud Esimese astme kohtud Eestis on 3 linna- ja 15 maakohut Kokku 151 kohtunikku Kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul Maa- ja linnakohtud · Kohtla-Järve · Põlva Maakohus Linnakohus · Pärnu Maakohus · Narva Linnakohus · Pärnu Maakohus · Tallinna Linnakohus · Rapla Maakohus · Harju Maakohus · Hiiu Maakohus
Apellatasioon tähendab edasikaebamist kõrgema instantsi poole. Seega ei algata ringkonnakohus ise uus kohtuasju, vaid kontrollib maakohuste otsuseid kirjaliku edasikaebuste alusel. Riigikohus asub Tartus ja on Eesti Vabariigi kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Kassatsioon on kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal. Arutatakse, kas ringkonnakohus on karistuse määramisel kohaldanud seadust õigesti ja kinni pidanud protseduurireeglistest
kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. 5. Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 6.Halduskohtud Eestis on: Tallinna Halduskohus jaTartu Halduskohus. 7. Eesti kohtusüsteemi I astme kohtud on halduskohus, maakohus. 8. Eesti kohtusüsteemi II astme kohus on ringkonnakohus. 9. Eesti kohtusüsteemi III astme kohus on riigikohus. 10. Rahvakohtuniku funktsioon kohtumõistmises: (1) Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras. (2) Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga.
isikud)) füüsiline isik - eraisik juriidiline isik - varaliselt iseseisev, maksukohustusi ise kandev asutus, organisatsioon Kohtusüsteemi funktsioonid õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve erinevate võimuinstitutsioonide või tasandite tasakaalustamine kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: III aste: Riigikohus II aste: Ringkonnakohus I aste: Maakohtud ning halduskohtud Maakohtud Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Eestis on neli maakohut: Harju Maakohtus on 66 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Viru Maakohtus on 30 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Pärnu Maakohtus on 22 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt:
1. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud. 2. Millised kohtud kuuluvad II astmesse? Ringkonnakohtud on teise astme kohtud. 3. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus esimese astme kohtu lahendi peale? Ringkonnakohtud vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. 4. Millisesse kohtusse esitatakse kassatsioonikaebusi? Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. 5. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Maa- ja linnakohtud 6. Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud? Maakohtus arutatakse tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik,
kujundus-, turva- või pitserielemendina õigusaktidel, dokumentidel, rahamärkidel, ruumikujunduses, alalise asukoha hoonetel, siltidel, embleemidel, pitserites ning seda võib kasutada trükistel ja muudel esemetel. Suure riigivapi kasutamine Eesti Vabariigi tunnusena kasutatakse suurt riigivappi garantii-, kuuluvus- või põhiseadusliku institutsiooni tunnusmärgina. Eesti Vabariigi esindamisel kasutavad riigitunnust Vabariigi President, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Riigikohus. Suurt riigivappi ning selgitusena institutsiooni nime kasutavad Vabariigi President, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Riigikohus oma tunnusena. Riigikogu otsustel, avaldustel, deklaratsioonidel, pöördumistel ja uksesildil kasutatakse suure riigivapi kujutist koos tekstiga RIIGIKOGU. Vabariigi Presidendi seadlustel, otsustel ja käskkirjadel, tema 7 antavatel teistel dokumentidel ja muudel trükistel ning pitseris kasutatakse suure riigivapi kujutist koos tekstiga VABARIIGI PRESIDENT
· Ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Pühavaimu kirik, Kadrioru staadion, Suur Rannavärav, Inglisild · Ruumid: Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Merevaigutuba. 2. ASUTUSED, ETTEVÕTTED, ORGANSATSIOONID, ÜHENDUSED · Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Eesti Kontsert, aktsiaselts Eesti Raudtee, Värska laulukoor Leiko, Suure tõllu kauplus, Estonia teater. · Tüübinimetus kirjutatakse tavakasutuses väikese algustähega: riigikohus, statistikaamet, Põlva maavalitsus, Otepää tarbijate ühistu, Nõmme gümnaasium. · Ametlikkuse näitamiseks kasutatakse läbivat suurtähte: Riigikohus, Statistikaamet, Põlva Maavalitsus, Otepää Tarbijate Ühistu, Nõmme Gümnaasium. · Allüksuste või allühenduste nimetused kirjutatakse väikese algustähega: Tartu ülikooli filosoofiateaduskond, sotsiaalministeeriumi ravi- ja hoolekandeosakond. 3. ISIKUD, OLENDID
konflikte. Maakohtuid on neli: Harju, Viru, Tartu ja Pärnu maakohus. Halduskohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu halduskohus. Teiseks astmeks on ringkonnakohtus. Ringkonnakohtud vaatavad läbi esimese astme kohtuotsustele esitatud edasikaebusi. Ringkonnakohtus uusi kohtuasju ei algatata. Ringkonnakohtud asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Kui kaebaja (apellant) pole ringkonnakohtu otsusega nõus, võib ta pöörduda järgmise astme kohtusse, milleks on Riigikohus. Kolmas aste on Riigikohus. Riigikohus asub Tartus. Riigikohus tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras. Kassatsiooni puhul kohtuasja sisuliselt ei menetleta, vaid kontrollitakse, kas seadust on kohaldatud õigesti, kas on kinni peetud protseduurireeglitest. Riigikohus võib alama astme kohtuotsuse tühistada ja kohtuasja otsustamiseks tagasi saata. Riigikohtu ülesandeks on ka konstitutsiooniline järelvalve. See tähendab, et kui õiguskantsler juhib
Põhiseaduslikkuse järelevalve • Põhiseaduslikkuse järelevalve on kontroll riigivõimu tegevuse põhiseaduspärasuse üle • Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus (PS § 149) Põhiseaduslikkuse järelevalve korraldus • Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseaduse vastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus (PS § 15) • Presidendil on õigus pöördud Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada Riigikogu poolt vastu võetud seadus põhiseadusega
· Ka ringkonnakogus leidis, et kuni patsient ei ole oma kord juba antud nõusolekut tagasi võtnud, ei saa rääkida operatsioonist patsiendi tahte vastaselt. · See, kas patseindile üldse võimalus oma nõusoleku tagasivõtmiseks antakse, on ARSTIEETIKA küsimus, mitte aga otsese tahtlusega toime pandud kuritegu. 7 Riigikohtu otsus Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtu teisele koosseisule. Riigikohus märkis, et ei saa rääkida patseindi tahtest või nõusolekust raseduse katkestamiseks, kui patsienti pole eelnevalt teavitatudki raseduse katkemisest. Patsiendi nõusoleku küsimise kohustus tuleneb ENSV tervishoiuseadusest §-st 52. Riigikohus leidis: ´´Ühe ravivõtte (operatsiooni) ebaõnnestumise korral tuleb patsienti kõigepealt sellest teavitada ning seejärel küsida patsiendi nõusolekut uueks ravivõtteks (operatsioonis).
korrektselt, tagab võimude lahususe. (7) Võrdle Euroopa Kohut liikmesriigi ülemkohtuga (nt Eesti Riigikohus). Too välja peamised sarnasused ja erinevused. Raamistik: loengus käsitletud teemade ulatuses. SARNASUSED ERINEVUSED Mõlemad jagunevad kaheks - Euroopa Kohus ja Euroopa Kohus jaguneb kaheks: Euroopa Üldkohus ning Riigikohus ja üldkogu. Kohus ja Üldkohus, mis mõlemad koosnevad 27 kohtunikust, üks igast liikmesriigist. Eesti Kohtunikud on sõltumatud, tõlgendavad Riigikohus koosneb 19 kohtunikust. seadusi. Ülesandelised erinevused: Euroopa Kohus Sarnased ülesanded: kohtulahendite läbivaatamine. Euroopa Kohus valvab lahendab liikmesriikidevahelisi küsimusi
.................................................................... 1 Eesti kohtusüsteem................................................................................................................... 1.1 Kohtunik............................................................................................................................ 1.2 Kohtunikuabi ja rahvakohtunik......................................................................................... 1.3 Riigikohus......................................................................................................................... 1.4 Maa- ja halduskohtu ning ringkonnakohtu esimees.......................................................... 1.5 Kohtute infosüsteem......................................................................................................... 2 Kohtunike omavalitsus ja kohtuhaldus...............................................................................
Liidu õigusega. 9. Miks peab J. Laffranque Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 11. mai 2006. aasta arvamust julgelt EL-i lembeliseks ja enneolematult eurosoosivaks? Vastus: J. Laffranque peab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi 11.mai 2006. aasta arvamust julgelt Euroopa Liidu lembeliseks ja enneolematult eurosoosivaks kuna kõik peab käima Euroopa Liiduga kooskõlas. 10. Kas Riigikohus saab kontrollida EL-i teisese õiguse (määrused, direktiivid, otsused) vastavust EV põhiseadusele? Põhjenda vastust. Vastus: Riigikohus on pidanud ennast teatud juhtudel pädevaks kontrollima Euroopa Liidu õigusega seotud vastavust põhiseadusele. Seda esiteks siis, kui on vaidlustatud sellise sätte formaalne põhiseaduspärasus. Teiseks on Riigikohtu päedevuse kontrollid niisuguse liidu õigusega seotud sätte vastavust põhiseadusele,
Oma ülesannete täitmiseks on õiguskantslerile antud laialdased volitused, mis on märk sellest, et õiguskantsleri roll ei ole tähtis vaid inimestele, kes tema poole pöörduvad, vaid ka riigile, kelle tegevuse üle ta suuresti järelevalvet teostab. 1. Õiguskantsleri tegevus praktikas läbi viidud menetluse näitel 1.1. Asjaolud ja menetluse käik Õiguskantsleri menetluse analüüsiks valisin menetluse, mille õiguskantsler ja Riigikohus viisid läbi poliitilise välireklaami piirangute põhiseadusele vastavuse hindamiseks. Nimetatud kaasuse alguspunktis võib lugeda 09.06.2005, kui Riigikogu võttis vastu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Euroopa Parlamendi seaduse ja Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse.7 Kõiki kolme eelnevat nimetatud seadust täiendati sättega, mis keelustab aktiivse agitatsiooni ajal poliitilist välireklaami ning samuti nähti keelu rikkumise
põhimõttetele. Õigust mõistab ainult kohus. Sõltumatu kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas riigivõimu haru. Kohtud on küll isemajandavad, kuid kannavad oma tegevusest seadusega sätestatud alustel ette, et tagada korrakohane õigusemõistmine. Põhiseaduslik kohtusüsteem Eestis jaguneb kolmeks: esimeseks astmeks on maa- ja halduskohtud, teiseks ringkonnakohtud ning kolmandaks Riigikohus. Ringkonnakohtuid on Eestis kolm: Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Riigikohtu asupaigaks on Tartu. Mitmeastmeline kohtusüsteem tagab õigluse, eksimisvõimaluse vähendamise ning edasikaebamise võimaluse. Kohtumõistmisel kehtib seaduste ülimuslikkus, mis tähendab, et juhindutakse ainult seadustest. Kohus peab olema erapooletu. Kohtuniku peamiseks volituseks on õigusemõistmine ning ta nimetatakse ametisse eluks ajaks. Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse,
21. okt. Koostöö pakkumine J.Parts 9.10.2008 Lugupeetud härra tegevdirektor Euroopa õigusruumis on haldusõiguse üldprintsiibina üldiselt tunnustatud muuhulgas ka õigus menetlusele mõistliku aja jooksul. Riigikohus on korduvalt märkinud, et põhiseaduse §-dest 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 13 tulenev õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks on oluline isiku subjektiivne põhiõigus. Igaühe õigust heale haldusele on otsesõnu nimetatud ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41. Formuleering "mõistlik aeg" on määratlemata õigusmõiste, mis halduspraktikas tuleb sisustada igal üksikjuhtumil, pidades silmas konkreetset kaasust
vastu võtnud ning menetlusosalised ei ole esimese astme halduskohtu otsuse tegemiseni halduskohtu pädevust vaidlustanud, siis ei pea erikogu, lähtudes vajadusest lahendada vaidlus mõistliku aja jooksul, mõistlikuks tühistada kohtuotsust üksnes põhjusel, et seaduse järgi ei kuulu vaidlus lahendamisele halduskohtus. Eeltoodud halduskolleegiumi lahendi põhjal võib järeldada, et asja pädevale kohtule menetlemiseks saatmise üle otsustamisel peab Riigikohus oluliseks muuhulgas ka menetlusökonoomika põhimõtteid, et oleks tagatud asja lahendamine mõistliku aja jooksul. Kohtulahendi tühistamine ainuüksi seetõttu, et seaduse järgi ei kuulunud asi lahendamisele halduskohtus, tooks kaasa menetluse põhjendamatu venimise. Ka Kaljumäe järeldab, et menetlusökonoomika ja efektiivse õiguskaitse põhimõttega kooskõlas on kohtupädevuse 5
Selle juhiks on praegu Andres Lipstok. Riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust ning riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib riigikontroll, mille tegevust juhib riigikontrolör Mihkel Oviir. Järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuseõigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab õiguskantsler. Praegu on selles ametis Indrek Teder. Õigust mõistab ainult kohus. Kõrgeim kohus Eestis on riigikohus, mis on ühtlasi ka põhiseadusliku järelevalve kohus. Selle esimees on praegu Märt Rask. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte tähendab, et võim on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud ja nad kontrollivad üksteist. Riigivõimu kolmikjaotus tähendab selle jaotamist järgmisteks võimuharudeks: seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim. Seadusandliku võimu institutsiooniks on parlament, kelle peamiseks ülesandeks on seaduste vastuvõtmine.
põhimõtetega (Euroopa Kohtu 17. detsembri 1970. aasta otsus kohtuasjas 11/70: Internationale Handelsgesellschaft, EKL 1970, lk 1125, punkt 3). Sellele tuleb lisada, et EÜ asutamislepingu artiklite 230 ja 234 (nüüd ELTL 263 ja 267) kohaselt kontrollib EL-i teisese õiguse õiguspärasust Euroopa Kohus ning üksnes Euroopa Kohtul on võimalik teisese õiguse akte kehtetuks tunnistada. Järelikult: EL-i õigusega oleks vastuolus, kui Riigikohus hindaks, kas EL-i teisese õiguse hulka kuuluv õigusakt on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. 2) Riigikohtu pädevuses ei ole üldjuhul ka Eesti õigustloova akti EL-i õigusega seotud sätte põhiseadusele vastavuse kontroll ja selle sätte kehtetuks tunnistamine, kui vastav säte on kooskõlas selle aluseks oleva EL-i õigusega. Niisuguses olukorras hindaks Riigikohus sisuliselt EL-i õigusega kooskõlas oleva
apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt – see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut, milles on kokku 48 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus. III aste – riigikohus – kassatsioonikohus. Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse (KS § 18 lg 1) - Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid (PS § 149 lg 2) - ringkonnakohtute pädevuses on kontrollida, kas esimese astme kohtud asja menetledes ja lahendit tehes on: õigesti tuvastanud faktilised asjaolud õigesti kohaldanud materiaalõigust järginud protsessiõigust • Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus • Riigikohus kontrollib üksnes ringkonnakohtute lahendite õiguslikku külge, kas on õigesti kohaldatud materiaalõigust ja järginud protsessiõigust • Riigikohtus on tsiviil-, kriminaal-, halduskollegium (KS § 28) • Riigikohtus on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (KS § 29)
õigusemõistmise korraldamine. EESTI KOHTUSÜSTEEM I aste Maa- ja halduskohus: maakohtud (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskohtud (Tallinn, Tartu) arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu, ka haldusõigusrikkumisi. II aste Ringkonnakohus: esimese astme kohtu otsuse saab apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse(Tal, Tart), seejärel esimese astme kohtu otsus tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. III aste Riigikohus: teise astme kohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtusse (Tartu). Riigikohus vaatab karistuse määramisel üle ringkonnakohtu tegevuse. Riigikogus võib jätta teise astme kohtu otsuse muutmata, seda muuta või selle tühistada ja saata uuesti arutamiseks tagasi. Riigikohtu otsus on lõplik. Riigikohtu ülesanne on jälgida, et täidetakse põhiseadust. Riigikohus arutab järgmisi
(Musumägi) ning tiik ja sillake, mis on hävinud. Laia tänava algusesse kuhjati vaateküngas, mis tänaseks on erosioonist tugevasti kahjustatud. Pargi viimane laiendamine toimus 1950. aastatel, kui sõjas hävinud hoonete asemele rajati haljasalad Raekoja taha ning Jakobi tänava äärde. Toomemäel asub ohtralt skulptuure ning arhitektuurilise väärtusega hooneid - endine Toomkirik - praegune TÜ ajaloo muuseum vt TÜ ajaloo muuseum , Tähetorn, Vana Anatoomikum, Riigikohus, Ingli- ja kuradisild. Inglisillal, Toomemäe sümboolsel väraval, on kiri otium reficit vires (puhkus taastab jõu). Kosutaval jalutuskäigul pargialleedel kohtab ausambaid ülikooliga seotud kuulsustele, kelle seas on imetajate munaraku avastaja Karl Ernst von Baer, esimesi aseptika rakendajaid haavaravis kirurg Ernst von Bergmann, kliinilisele hematoloogiale ja vereülekande edenemisele aluse pannud füsioloog Hermann Adolf Alexander Schmidt,
samas vormis (VÕS § 33 lg 2). Käibes enim probleeme on põhjustanud kinnisasja võõrandamise eellepingud, mille puhul on praktikas väga sageli jäetud notariaalse tõestamise nõue järgimata ning piirdutud üksnes lihtkirjaliku lepingu (mida on nimetatud ka läbirääkimiste protokolliks, broneerimislepinguks vms) sõlmimisega. Küsimuses, kas ja millal on võimalik eel- või broneerimislepingu kehtivalt sõlmida muus kui notariaalselt tõestatud vormis, on Riigikohus asunud seisukohale, et juhul, kui broneerimisleping sisaldab siduvat kinnisasja omandamise või võõrandamise kohustust, on see sisuliselt kinnisasja müügi eelleping või juba müügileping, mis peab olema notariaalselt tõestatud. Erandina saab vormivaba broneerimisleping kõne alla tulla juhul, kui tasu makstakse tõesti üksnes kinnisasja broneerimise eest, s.t selle eest, et müüja müügiobjekti mingil ajavahemikul kolmandatele isikutele ei müüks. *19
· Kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti riigilipp, Karksi murrak, Rooma number. · ERANDID! väikese tähega: · hulkkondade ja keelte nimetused : eesti keel · Rahvaste ja hõimude nimetused · kultuuriasjad rahvusluse rõhutamiseks : saksa vanasõna, araabia maad. Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused · Nimi kirjutatakse läbiva suure tähega : Eesti Raudtee, Krahvi baar. · Tüübinimetus tavakasutuses väikese algustähega : riigikohus, Vana põhikool · Ametlikkuse näitamiseks suurtäht : Riigikohus, Vana Põhikool · Alati on väiketäheline üksi konteksti jääv tüübinimetus : Raudtee, erakond · Allüksuste või allühenduste nimetused väikse tähega ( Tartu Ülikooli filosoofia teaduskond) · Riigid ja osariigid kirjutatakse nagu asutust või maad (Saksamaa Liitvabariik, Euroopa Liit) Isikud, olendid · Isikute nimed suure tähega
Eesti presidendil on õigus anda karistuse kandjale armu. I aste. Maa- ja halduskohus Maakohtud: (Harju, Viru, Tartu)- arutavad tsiviil- ja kriminaalasju Halduskohtud: (Tallinn, Tartu)- arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu(samuti heakorraeeskirja rikkumisi) II aste. Ringkonnakohus. Apellatsioon-edasikaevamine Ringkonnakohtud: Tallinn, Tartu- esimesest astmest edasi kaevatud, esimese astme kohtu otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. III aste. Riigikohus Riigikohtu: Tartus, Toomemäel- edasikaevamine II astmest, riigikohus vaatab üle II astme tegevuse karistuse määramisel, muudab seda, või jätab muutmata või saadab tagasi uuesti arutamiseks. Riigikohtu otsus on LÕPLIK. Riigikohtu ülesanne on jälgida, et täidetakse põhiseadust. Arutab järgmisi juhtusid: kui alama astme kohus on jõudnud järeldusele, et seadus on põhiseadusega vastuolus. Kui
Riigikohtu esimees esitab ja juhib riigikohut, teostab järelevalvet, teeb ettepaneku riigikohtuniku ametisse nimetamiseks ning esitab kord aastas Riigikogu ees ülevaate kohtukorraldusest ja õigusemõistmisest. Riigikohtus on 3-liikmeline komisjon, kes annab loa mingi asja arutamiseks riigikohtus. Kui vähemalt 1 isik 3mest leiab, et seda asja peab arutama Riigikohtus, siis seda tehakse ja vastupidi. Kui ei võeta arutusele, siis jääb jõusse II astme kohtu otsus. Esitatud kaebused arutab Riigikohus ära ¼. Riigikohtus tuleb maksta kassatsioonkautsjon. See käib nii, et haldusasjades 400.- , tsiviilasjades 1% tsiviilasja hinnast (mitte väiksem kui 400 krooni ja mitte suurem kui 40 000 krooni). Riigikohtus võib asja lahendada ära 1 kolleegium v moodustatakse erikogu (see on mitmest kolleegiumist kokku). Riigikohtu üldkogu tähendab KÕIK kohtu kohtunikud (19). Ka teistes kohtutes on üldkogu. Distsiplinaarkolleegium igast kohtu astmest 5 kohtunikku. See moodustatakse ainult siis kui
Formaalsest põhiseaduspärasusest1 - Üldise põhimõttena vajab igasugune põhiõiguste piiramine seadust, mis sellise piirangu ette näeb (demokraatia, õigusriigi põhimõtted = ehk seaduslikkuse põhimõtte nõue! Riigikohus: „15. Riigikohus on korduvalt rõhutanud põhimõtet, et PS § 3 1. lõike esimesest lausest ja §-st 11 tulenevalt tohib põhiõiguste ja vabaduste piiranguid kehtestada ainult seadusjõulise õigusaktiga. Põhiseadus ei näe ette muid võimalusi põhiõiguste ja vabaduste piirangute kehtestamiseks. See põhimõte on absoluutne ning välistab võimaluse kehtestada põhiõiguste ja vabaduste piiranguid seadusest allpool seisvate õigusaktidega
Kohtunikud valitakse rahva poolt (kohtunik Valitsus nimetab kohtuniku ametisse töötab rahva ja kodanike heaks) (kohtunik töötab riigi heaks) Kohtuniku saab rahvas maha hääletada Kohtunik on eluaegne või ametiaega pikendada 8. Milliseid kohtuid eksisteerib Eestis, millal saab pöörduda Euroopa Inimõiguste kohtu poole? Maa- ja halduskohus, ringkonnakohus, Riigikohus (vaata küs. 6!) EU Inimõiguste kohtusse võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüstee, ei kaitse konventsiooniga talla tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti saab riik esitada kaebuse teise riigi vastu. 9. Miks/kuidas kujunesid kohalikud omavalitsused, millised on nende ülesanded ja kuidas erineb nende sõltumatus keskvõimust? Kahe- ja kolmeastmeline kohalik omavalitsus?
maakonna omavalitsus. valimise. 2) Maavanem nimetatakse ametisse. 2) Valib volikogu. 3) Valitsused kestavad umbes 4 aastat (järgmiste valimisteni), kui pole avaldatud umbusaldust. 6. Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline : I Maakohtud, halduskohtud. II Ringkonnakohtud – Märt Rask. III Riigikohus. 7. Kohtu koossseis : 1) Kohtunik 2) Advokaat 3) Prokurör 4) Kaks kaasistujat 5) Kannatanu. 6) Süüalune e. kohtualune. 7) Tunnistajad 8. Lõpeta laused ja vasta küsimusele. - Riigikaitse eesmärgiks on kehtiva riigikorra ja iseseisvuse tagamine. - Eestis kehtib üldine sõjaväeteenistuse kohustus-st. kutsutakse 18-27 aastased terved EV kodanikkudest noormehed, teenistuse aeg on 8-11 kuud. 9. Riigikaitse korraldus, Täienda skeemi.
Kohtute õigusemõistmise funktsiooni hulka võib lugeda : 1) Avaliku võimu kontrolli - Igaühel peab olema võimalus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Ning kohtute üks traditsiooniline funktsioon on täidesaatva võimu tegevuse seadusega kooskõla kontrollimine; 2) Põhiseaduslikkuse järelevalve - See on riigi tegevuse kontroll põhiseaduse valguses selle üle, et seadused ja muud üldaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks Eestis on Riigikohus. Oma roll on põhiseaduslikkuse järelevalvel siiski ka harilikel kohtutel, kes peavad hindama, kas asja lahendamisel kohaldatavad seadused on kooskõlas PS-ga või mitte. Kui pole, siis madalama astme kohtud jätavad vastava normi kohaldamata ning saadavad kohtuasja Riigikohtusse, kes saab tunnistada kehtetuks PS-i sätte ja mõttega vastuolus olevad sätted ; 3). Tsiviilõiguslikud nõuded, õigused
4) Võrdse kohtlemise põhimõtte seos sotsiaalsete põhiõiguste tagamisega Varasemas Riigikohtu praktikas on sotsiaalsete põhiõiguste maksmapanek osutunud küllaltki probleemseks. Võrdsusõiguse pinnalt on juurdepääs põhiõigustele kergemini tagatud, sest Riigikohus rakendab siin nn leebema kontrolli vormina kaheastmelist testi: 1) kas on olemas sotsiaalse õiguse riive, 2) kas antud sotsiaalne õigus on võrdselt tagatud antud grupile? Sisuliselt lepib riigikohus õigusloome võrdsuse küsimuses mõistliku, asjakohase ja proportsionaalse põhjuse olemasoluga, mis seondub piirangu eesmärgiga. Sotsiaalsete põhiõiguste seos võrdsuspõhiõigusega on tuntavam kui muude põhiõiguste puhul - seda on Riigikohus tunnistanud. 6 Nt PSJVKo 21.01.2004 asjas nr 3-4-1-7-03 - RT III 2004, 5, 45. Näiteks on Riigikohus teinud lahendi sotsiaalhoolekande seaduse põhiseaduslikkuse kohta7,
09.2006, 2-4-1-3-06 Põhiseaduse oluline ja läbiv muutmine selgitamaks välja milline osa Põhiseadusest on kohaldatav. (Riigikohtu otsused peavad olema kooskõlas EL seadustega või reguleerima seadusi, mida EL ei reguleeri) - RKPJKo (otsus) 26.06.2008, 3-4-1-5-08 Kohandada saab vaid neid seadusi, mis on kooskõlas EL seadustega või reguleerib seadusi, mida EL ei reguleeri. Riigikohus ei saa astuda üle Põhiseadusest, millega ta ise on loodud. Pole selge, millist suveräänsust me peame säilitama ja millise osa võime ära anda. Suveräänsus pole kõik või mitte midagi - suveräänsus on printsiip, mida saab osaliselt üle anda ja riigi tuumikvaldkond on see, mida ei tohi üle anda (riigi aluspõhimõtted; §1-tähtsam; §2 printsiibid tuleb tasakaalustada, kuna see on suveräänsuse küsimus) Norm:
Eesti kohtu süsteemid: 1.astme kohus: Maa-ja halduskohus Maakohtud: Harju,Viru,Tartu,Pärnu Maakohus Arutlevad kõiki tsiviil ja kriminaalasju. Halduskohtud:Tallinnas ja Tartus Kaebused ametiasutuste ja isikute vastu ja haldusõigusrikkumised. 2.astme kohus: Ringkonnakohus Tallinnas ja Tartus Edasikaebamine 1.astmest teise : apellatsioon. Võimalused: Otsus:tühistatakse , muudetakse, jäetakse samaks. Kui pole rahul otsusega saab edasi kaevata. 3.astme kohus: Riigikohus Tartus Toomemäel. Edasikaebamist nimetatakse kassatsiooniks. Võib: muuta,tühistada jätta samaks. Eu kuulu edasi kaebamisele! Eesti kohtu ülesanne: Kohtute ülesandeks on: 1)õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. 2) Seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve. (riigikohus võib kuulutada kehtetuks põhiseadusele mittevastava akti ja nõuda selle ümbertegemist)
право õigus правовой акт õigusakt административное право haldusõigus правопорядок õiguskord охрана правопорядка õiguskorra kaitse правосудие õigusemõistmine юрист jurist юридический juriidiline суд городской, окружной, уездный, государственный kohus linnakohus, ringkonnakohus, maakohus, riigikohus компетенция суда kohtu pädevus суд выносит решение kohus teeb otsust повестка в суд kohtukutse вручать, вручить повестку kohtusekuste kätte andma вручение повестки kohtukutse kätteandmine судья kohtunik судебный kohtu-, kohtulik судебное заседание kohtuistung судебный заседатель kohtukaasistuja
vastuvõtnud organile ettepaneku viia see kahekümne päeva jooksul põhiseaduse või seadusega kooskõlla. Kui akt ei ole kahekümne päeva jooksul põhiseaduse või seadusega kooskõlla viidud, teeb õiguskantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada see akt kehtetuks. 3. ÕIGUSKANTSLERI PRAKTIKA Nt: Seadus ei sätesta otsesõnu õiguskantsleri pädevust algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus õigustloova akti andmata jätmise osas. Praktikas on Riigikohus õiguskantsleri õigust vaidlustada seadusandja tegevusetust sisuliselt siiski aktsepteerinud. Näiteks vaatas Riigikohus läbi õiguskantsleri taotluse tunnistada põhiseadusvastaseks erakonnaseaduse sätted, milles ei sätestatud tõhusat kontrolli erakondade rahastamise üle. Riigikohus leidis, et seadusandja tegevust, mille tulemusena on sätestatud regulatsioon, mis välistab õiguse või pädevuse kasutamise, saab üheaegselt käsitada nii
eeskuju andev funktsioon. Riigikohus on EIÕK tõlgendusargumendina kasutanud juba enne, kui see Eesti suhtes jõustus ning on seda teinud ka hiljem korduvalt. Lisaks EIÕK-le tuleb põhiõiguste tõlgendamisel võtta arvesse ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. Harta on EL esmase õiguse osa ja õiguslikult siduv. Kehtiv harta seob esiteks EL “institutsioone, organeid ja asutusi” ning teiseks liikmesriike, kui nood rakendavad EL õigust. Samas ei ole Riigikohus oma seisukohta muutunud õigusliku olukorra kohta sõnaselgelt veel avaldanud, vaid üksnes märkinud, et hartal on tähendus „Euroopa Liidu õiguse kohaldamissfääris” (RKÜKo 12.04.2011, 3-2-1-62-10, p 57.3). PS II ptk pealkiri “põhiõigused, vabadused, kohustused” tuleb natukene lähemalt selgitada. Põhiõiguse mõistel tuleb kõigepealt vahet teha materiaalsel ja formaalsel mõistekasutusel.
juba ühe vestluse ajal maksukohustuslasega, mill puhul on eriti keeruline teha vahet millal on isikul õigus vaikimisele ja millal kohustus kaasaaitamisele. Tulles tagasi tõendite esitamise juurde, võib esineda olukordi, kus mõnda tõendit ei ole võimalik maksuhaldurile kontrolli läbiviimise ajal esitada või saab maksukohustuslane tõendi olemasolust alles hiljem teada. Seega ei saa maksuhaldur sellega arvestada tõendite kogumise ning kokkupaneku ajal. Riigikohus on leidnud aga, et see ei tähenda et tuvastatud maksukohustuse suurust muuta võivate tõendite hilisem esitamine oleks välistatud (vt lahendeid 3-3-1-47-07 ja 3-3-1-32-09). Samuti leidis Riigikohtu halduskolleegium, et kuna MKS-i kohaselt võib maksuotsuse peale esitatud vaiet läbivaatav Maksu- ja Tolliamet vajaduse ilmnemiselt nõuda vaide esitanud maksukohustuslaselt täiendavate tõendite esitamist, on põhimõtteliselt
halduskohtutest; 2) ringkonnakohtutest; 3) Riigikohtust. · Erikohtute loomise mõnda liiki kohtuasjade jaoks sätestab seadus. · Erakorraliste kohtute moodustamine on keelatud. 16.03.2010 halduskorraldus 5 Põhiseaduse § 149 · Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud. · Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. · Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. 16.03.2010 halduskorraldus 6 2 16.03.2010 Maakohus · Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju (152) · Maakohtud on: 1) Harju Maakohus;
Valitsemine ja avalik haldus Võimude kolmikjaotus Vabariik: presidentaarne ja parlamentaarne. Võim: · Seadusandlik võim- parlament (1 või 2-kojaline), mis jaguneb komisjonideks ja fraktsiooniks. · Täidesaatev võim valitsus peaminister ministrid [ministeeriumid (kansler)] · Kohtuvõim- linnakogus, ringkonnakohus ja riigikohus. Parlamendi ülesanne on seaduste menetlemine. Valitsuse tööülesanne on seaduste elluviimine. Presidentism ja parlamentarism · Seadusandliku võimu institutsiooniks on USA-s kahekojaline parlament ehk Kongress. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste
5 )Tõendid 6) Menetlusdokumentide kättetoimetamine 7) Menetlusosaliste avaldused ja taotlused 8) Kohtuistung 9) Menetluse peatumine ja peatamine 10) Hagimenetlus 11) Hagitamenetlus 12) Menetlus ringkonnakohtus 13) Menetlus Riigikohtus 14) Vahekohus 15) Seadustiku jõustumine Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi (TsMS § 1). Tsiviilasju lahendavad maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. -4- TSIVIILKOHTUMENETLUS 1.osa Tsiviilkohtumenetluse esimene osa „Üldsätted „ sisaldab kümme peatükki. Menetluse üldpõhimõtted . TsMS § 1 õigusemõistmine tsiviilasjades (nt Riigikohtu asi nr 3-2-1-63-07 :“ Kohtute pädevuse piiritlemisel on lähtekohaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Halduskohtu pädevuses on avalikõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused ja
Kui ebavõrdse kohtlemise aluseks oli isiku sugu, siis oli selle õigustamiseks tarvis kvalifitseeritud eesmärke. Kui üldise puhul piisab, et neid võrdsustab mõistlik põhjus, siis erilise võrdsuspõhiõiguse puhul oli tarvis, et seda soo alusel ebavõrdset kohtlemist õigustaks mõni PS-s endas sätestatud eesmärk. III Ebavõrdse kohtlemise PS-pärasus: Kuni 2011- oli vaja leida mõistlik põhjus. Põhjus oli mõistlik siis, kui ta oli mõõdukas (kaalumine). Alates 2011- riigikohus ütles, et muudame dogmaatikat. Peame kontrollima proportsionaalsust, mis on 3-astmeline. Proportsionaalsuse põhimõte. §21 Kaitsepõhiõigus Õigused riigipoolsele kaitsele kolmandate isikute rünnete eest. §13 lg1 käib teistega koos. Tekib kaitseala riive või riive PS-pärasuse põhjal. §22 Põhiõigused korraldusele ja menetlusele Need on abistavad põhiõigused. Nende esemeks on teiste põhiõiguste realiseerimiseks vajalike menetluste ja korralduste saamine (§14)
survegrupid Kohtuvõim: Kohtu korralduses eristatakse kahte süsteemi: anglo-ameerika kohtusüsteem ja mandri-euroopa kohtusüsteem.Anglo-Ameerika kohtusüsteem on üks ja ühtne, mis tipneb ülemkohtuga. Kohtunik on autoriteet, kelle valib rahvas. Kohtunikku toetab vandemeestekogu. Mandri-Euroopa kohus on mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem, mis jaguneb tsiviil- kriminaal- ja halduskohtuks. Kohtusüsteemi tipus on Riigikohus või Konstitutsiooni kohus. Selles mudelis kohtunikud nim valitsuse poolt.Eesti riigikohtu süsteem on kolme tasandiline. Maakohus, ringkonnakohus ja riigikohus. Ringkonnakohtusse pöördutakse kui maakonnakohtu otsuseda ei olda nõus apellatsiooni korras. Sealt edasi kassatsiooni korras Riigikohtusse. Eraldi eksisteerib halduskohus, mis tegeleb riigi ja kodanike vaheliste probleemidega. Kriminaalkohus, mis tegeleb kriminaalaasjadega. Tsiviilkohus kodanike vahelised vaidlused. Tsiviil- ja
Eesti Vabariik aastatel 1991-2004 Uus põhiseadus valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991 aasta lõpul. Põhiseadus ütleb, et riik peab ,, tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade''. Riigikogu valis iseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks Lennart Meri. 1993 aastal alustas tööd Riigikohus. Turumajandusele üleminekul etendas olulist rolli erastamine ja panganduse areng. Põhjalikult muutis Eesti majanduskeskkonda omandireform ning suurpõllumajanduse üleminek talumajapidamisele. 1992 aasta juunis toimus rahareform võeti kasutusele kroon. 1993 aastal vastuvõetud kultuuriautonoomia seadusega lubatakse vähemusrahvustel ühineda ja luua seadusega ettenähtud omavalitsusorganeid, keele kultuuri identiteedi säilitamiseks. Alates 1
Seitse põhiseaduslikku institutsiooni Eestis 1. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. Seda juhib esimees Ene Ergma. 2. Eesti riigipea on president Toomas Hendrik Ilves. 3. Täidesaatev riigivõim kuulub valitsusele. Seda juhib peaminister Andrus Ansip. 4. Õigust mõistab ainult kohus. Kõrgeim kohus on Riigikohus. Selle esimees on praegu Märt Rask. 5. Raha emiteerimise (käibele laskmise) ainuõigus on Eesti Pangal, mis korraldab raharinglust ja hoolitseb vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Andres Lipstok. 6. Riigiasutuste, -ettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandust ja riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib Riigikontroll, mille tegevust juhib riigikontrolör Mihkel Oviir. 7
reljeefne. 7.2. Suure ja väikese riigivapi kasutamise erinevused Suur riigivapp on Eesti Vabariigi tunnus ja väike riigivapp on riigivõimu tunnus. 7.2.1 Suur riigivapp Joonis 2. Eesti Vabariigi suur riigivapp. Eesti Vabariigi tunnusena kasutatakse suurt riigivappi (vt joonis 2) garantii-, kuuluvus- või põhiseadusliku institutsiooni tunnusmärgina. Eesti Vabariigi esindamisel kasutavad riigitunnust Vabariigi President, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Riigikohus. Riigipitseris, seadustel, välislepingute ühinemise, denonsseerimise ja ratifitseerimise kirjadel ning isikut, kodakondsust, perekonnaseisu, haridust, ametit või elukutset tõendavatel dokumentidel kasutatakse suurt riigivappi garatiimärgina. Riigi Teataja esimese, teise, kolmanda osa ja Riigi Teataja lisa esimesel leheküljel, ajalooliste kahepoolsete väeosalippudel, kohtunike, prokuröride, kaitseväelaste ja ametnike
Taevakehad, tähtkujud Suur Vanker, Põhjanael, Koot ja Reha, Kaksikud, Neitsi Ehitised: ainulisuse Valge Maja, Kolm Õde, rõhutamiseks läbiv suurtäht Vabadussammas, Paks Margareta Asutused, ühendused Rohelise Konna kõrts, Hea Tuju Läbiva suurtähega Kauplus, võrkpalliklubi Riida ja Volle, aktsiaselts Hiiu Kalur Tüübinimetus, ametlikus Riigikohus, Riigikontroll, Tartu kasutuses Linnavalitsus, Magdaleena Haigla, Läbiv suurtäht Vabariigi Valitsus, Riigikogu, Vara Põhikool Suurtäht näitab ainulisust Eesti Pank, Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti pank, Eesti üliõpilaste seltsid, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Eesti muuseumid, kunstimuuseum Kunstimuuseum Kumu Kumu
Süü või süütuse üle otsustab 12 juhuslikult valitut vandemeest, kohtunik määrab karistuse Mandri-Euroopa õigussüsteem, Eestis Süü või süütuse otsustab kohtunik ja määrab karistuse 10. Eesti kohtusüsteem 1. astme kohus = Maakohtud ja halduskohtud -> ( apellatsiooni kaebus) (Ringkonnakohus võib nõuda kohtuotsuse uuesti arutamist 1. Astme kohtus) 2. astme kohus = ringkonnakohtud (Tartus ja Tallinnas) -> (kassatsiooni kaebus) 3. astme kohus = riigikohus (Tartu) (uurib kas 1. ja 2. astme kohtutes on protseduurid õigesti läbi viidud.) Lisaks on võimalik edasi kaevata Euroopa kohtusse kelle otsust võib aga ei pea Eesti Riigikohus arvestama. 11. KOV ülesanne KOV ülesanne on kohaliku elu korraldamine, KOV-l on oma eelarve(vallad linnad) 12. Regionaalpoliitika vajadus Regionaalpoliitika on riigivõimu sihipärane tegevus regioonide arengueelduste parandamiseks ja riigi regionaalarengu suunamiseks.
riigisekretäridest. Ministrite nõukogu tuleb kokku kord nädalas, tavaliselt reedeti. Koosolekuid juhatab peaminister, kuid tema äraolekul võtab vastutuse üle aseesimees, erandjuhtudel saab koosolekut juhtida ka Hispaania kuningas.5 Valitsus teostab kõik sise- ja välispoliitika, tsiviil- ja sõjalise juhtimise. Lisaks teostab valitsus täitevvõimu ja seaduskuulekust. Kohtusüsteem Hispaanias on kaheastmeline kohus. Kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus. Riigikohtu president on ametisse valitud 20 Kohtu Üldnõukogu kohtuniku poolt ning ametisse kinnitatud kuninga poolt. Hispaania on kohtute osas territoriaalselt jagatud linnadeks, ringkondadeks, provintsideks ja autonoomseteks piirkondadeks, kus kohtuvõimu teostavad rahukohtud, esimese astmeja eeluurimise kohtud, halduskohtud, sotsiaalasjade kohtud, kohtuotsuse täitmise kohtud ja noorsookohtud, provintsikohtud ja kõrgema astme kohtud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
