pole tagasi saadud. 6. Eestlastel võimalus tagasi pöörduda Eestisse ja vastupidi ehk repatrieerumine. Eestisse tagasi umbes 38 000 inimest(kunagi olid parema elu lootusest sinna läinud kunagi), osad sündinud ju Venemaal, aga tagasi, sest esivanemad eestlased. Rohkem jäi siiski elama Venemaale(tekkinud eesti külad: koolid, seltsid). Eesti Vabariik 1920. aastatel Milline EV on määras kindlaks Asutav Kogu, mis valiti juba Vabadussõja ajal. Esimene istung 23.aprillil 1919. Praeguse Riigikogu sünnipäev e lahtiste uste päev. Koostati ja võeti vastu 2 olulist seadust: 1) põhiseadus Valitsemine toimus põhiseaduse alusel, tegemist koalitsioonivalitsusega, Valitsused vahetusid sageli, Kommunistlik partei keelatud, aga tegutsesid illegaalselt. 2) maaseadus 1919, kui toimus Vabadussõda. Peetud üheks põhjuseks, miks väga paljud eestlased Vabadussõtta sõdima läksid: lootus oma maale. Kõik mõisamaad riigistati. Enamik
1922, 3. EKP-d juhtinud Viktor Kingissepp lasti sõjakohtu otsusega maha. mai 1923 Asutati Eesti Olümpia Komitee. Avati Eesti esimene (Tallinna-Pääsküla) elektriraudtee; asutati Kaubandus- 1924 Tööstuskoda (tegutses a-ni 1940, taasasutatud 1989). Punaste võimuhaaramiskatse Tallinnas (nurjati 6 tunniga, nurjumine tegi 1. detsember kommunistlikule liikumisele Eestis peaaegu täieliku lõpu). 1925 Riigikogu võttis vastu Eesti Kultuurkapitali seaduse. 28. oktoober Tallinnas Narva maanteel hakkas sõitma elektritramm. 1926,18. Raadio-Ringhääling alustas korrapäraseid saateid. detsember 1928 Hakati rajama põlevkivikeemiatööstust. Rahareform (markade ja pennide asemele kroonid ja sendid), Eesti valuuta 1. jaanuar rahvusvaheliselt kindlal alusel. 1929 Asutati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (1933–34 Eesti Vabadussõjalaste Liit).
24. aprillil 1938 valijameeste poolt presidendiks valitud ainukandidaat Päts nimetas ametisse uue valitsuse eesotsas Eenpaluga. Riigikogu kokkukutsumine ja opositsioonitegelaste pääsemine parlamenti tähendas teatud sammu demokraatia suunas: rahva laia toetust omanud parlamendivähemus nõudis valitsuselt kodanike põhiõiguste taastamist ja erakondliku tegevuse taaslubamist. Esimesi samme poliitiliste vabaduste taastamiseks ka astuti, nii võttis Riigikogu 1938. aastal vastu amnestiaseaduse, mille alusel vabastati vanglast poliitilised vangid (nii kommunistid kui vapsid). ,,Vaikivast olekust" hoolimata arenes Eesti elu tervikuna jõudsalt edasi: rahvas harjus oma riigiga, riigimonopolistlik majandusmudel aitas kaasa elatustaseme kiirele tõusule; suurt edu saavutati eestikeelse professionaalkultuuri ja haridussüsteemi loomisel. BUENO!
Eesti valimissüsteem Üldised jooned: · Proportsionaalne ehk võrdline valimissüsteem · 1992. a · Valimisringkonnad, millele eraldatakse mandaate vastavalt ringkonna hääleõiguslike kodanike arvule · Riigikogu valimistel täidetakse 101 mandaati · Erakonnad esitavad 2 kandidaatide nimekirja: 1)Üleriigiline suletud nimekiri 2)Ringkonnapõhine avatud nimekiri · Riigikogu kohtade jaotus selgub kolme häältelugemisvooruga I häältelugemisvoor  lihtmandaadi selgumine Arvutatakse välja iga ringkonna lihtkvoot (häältekogus, mille eest antakse nimekirjale üks saadikumandaat)  valimisringkonna kehtivate hääletussedelite summa jagatakse valimisringkonna mandaatide arvuga. Kõik kandidaadid, kes on isiklikult kogunud hääli vähemalt kvoodi võrra, osutuvad valituks. Niimoodi täidetakse 15-17 RK kohta. II häältelugemisvoor  ringkonnamandaat
Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused liigitatakse oma juriidilise jõu järgi: a) Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Sellepärast on põhiseaduse muutmine tehtud väga keeruliseks. EV põhiseadust saab muuta seadusega , mis on vastuvõetud: o Rahvahääletusel o Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt o Riigikogu poolt kiireloomulisena b) Konstitutsioonilised seadused täiendavad ps ja nende loetelu on äratoodud ps tekstis. Need seadused võetakse vastu ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega. c) Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega - vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
ametisse riigikohtu esimehe ning liikmed, eesti panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja Otsustab riigilaenude tegemise üle, umbusaldus valitsusele ja ministritele, riiklikud autasud. Lahendab riigielu küsimusi. 2) Vabariigi President- esindusfunktsioon rahvusvahelises suhtlemises. Nimetab ametisse ning vabastab diplomaatilised esindajad. Kuulutab välja Riigikogu valimised. Kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu. Kuulutab välja seadused. Algatab põhiseaduse muutmise. Annab seadlusi. Määrab peaministrikandidaadi. Nimetab ametisse ja vabastab valitsuse liikmed, Eesti Panga presidendi, kohtunikud, kaitseväe juhtkonna. Riigikaitse kõrgeim juht. Teeb ettepaneku sõjaseisukorra väljakuulutamiseks. Annab armu süüdimõistetuile nende palvel. Algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise.
deklareerivad sätted. Otsuste vastuvõtmise korra alusel: ainuisikulised  nt president. Kollegiaalsed  nt VV 10. Kuidas toimub põhiseaduse muutmine? 45. Kuidas määratletakse haldusorgani pädevust? Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi See väljendub haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ja kohustuse mahus, st milliseid ülesandeid Presidendil. Põhiseaduse I peatükki ,,Üldsätted" ja XV peatükki ,,Põhiseaduse muutmine" saab muuta täitma üks või teine institutsioon on ellu kutsutud. ainult rahvahääletusega. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 46
Tartu rahutingimused olid Eestile soodsad ,sest saadi piir, mida taheti, saadi iseseisvus ning lisaks saadi Venemaalt kulda, millega sai tasuda võlgasid. Tartu rahuga tunnustati Eesti Vabariiki, see oli Eesti Vabariigi sünnitunnistus. III Demokraatlik Eesti I Põhiseadus Võeti vastu 1920 a. Selle kohaselt: Seadusandlik võim kuulus Riigikogule, mis oli 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatev võim kuulus Vabariigi valitsusele, kelle nimetas valitsema riigikogu, Vabariigi valitsust juhtis riigivanem. Tagatud olid laialdased kodanikuõigused: täielik õigus seaduse ees, isiku- ja kodanikupuutumatus, usu- ja sõnavabadus. Sisepoliitika raskused Liiga palju erakondi tõi kaasa parlamenti killustatuse, vaja oli koalitsioonipartnereid, toimusid sagedased valitsusevahetused, see vahetus pea paar korda aastas. Riigikogu võim oli liiga suur, riigipea pudus. Maareform Maareformiga riigistati mõisate maad, hooned, tehnika, kariloomad ja anti need
riigikorralt autoritaarsele. Kõrgeimat võimu pidi teostama hakkama Sisepoliitiline areng: Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada riigivanem (rahvas valis). Riigivanemal oleks olnud õigus anda seadusi oma põhiseadus (23. aprill 1919 kutsuti kokku Asutav Kogu). See võttis Eesti dekreediga, panna seadustele veto, saata Riigikogu laiali, nimetada ametisse Vabariigi esimese põhiseaduse vastu 15jun, 1920. See tõi kaasa laialdased valitsust. Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934 aprillis. kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees (vastamate Kandideerisid: Larka (EVKL), Johan Laidoner (Asunike Koondis), K.Päts
eelarveseadustes, krediidiasutsuste seadustes; VIII Rahandus ja riigieelarve § 111. Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal. Eesti Pank korraldab raharinglust ja seisab hea rii § 112. Eesti Pank tegutseb seaduse alusel ja annab aru Riigikogule. § 113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. § 114. Riigi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra sätestab seadus. § 115. Iga aasta kohta võtab Riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Vabariigi Valitsus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. Valitsuse ettepanekul võib Riigikogu eelarveaasta kestel vastu võtta lisaeelarve. § 116. Riigieelarve või selle eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendam näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad.
õigusloomes teatud pädevuse, sõltuvalt selle riigiorgani kohast riigiaparaadis. Kõige kõrgemas riigiorganis kõikides riikides, kellele kuulub seadusandlik võim, on parlament, mmis kannab erinevates riikides erinevat nimetust. Seetõttu on parlamendi poolt kehtesatud aktid kõige kõrgemad aktid, st seadused. Ja kik mud õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega. Neid võetakse seadused avstu erinevate protseduuride tulemusel. (EV kuulub seadusandil võim riigikogule ja riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid). Seadused kujutavad endast normatiivseid akte, aga otsused on mittenormatiivse iseloomuga. Seaduse vastvõtmise protsessis eristatakse 5 staadiumit:  Seaduse algatamine – teatavate isikute, riigoarganite, organisatsioonide õigus esitada parlamendile seaduseeelnõu, mille see on kohustatud läbivaatama ja võtma seisukoha. See õigus on riigikogu liikmetel, fraktsioonidel, komisjonidel,
Üldakt (täitmiseks kõigile) - seadused, määrused, eeskirjad (rahvusvahelised konventsioonid, EL direktiivid) 38. Õiguse üksikakt Õiguse üksikakt reguleerib üksikjuhtumeid, täitmiseks konkreetsele subjektile, milleks on leping, haldusakt ja kohtuotsus, korraldused ning käskkirjad. 39. Kirjelda põhimõtte õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane sisu 40. Seaduse tunnused Seadus on kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuda õigusakt. 41. Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe? Konstitutsiooniliste e. orgaaniliste seadustega reguleeritakse olulisemaid riigiõiguse aga ka muid valdkondi. Konstitutsiooniliste st seadustest kõneldakse 2-s tähenduses: 1) Ühes tähenduses mõeldakse nende all mitmest kõrgeima juriidilise jõuga seadusest koosnevat konstitutsiooni, n
Sinna kuulusid Jaan Poska, Jakob Vestholm. Rahvaerakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond, mis ühendas klerikaalsemat osa. Sinna kuulus Otto Strandman, Ants Piip. Vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, sinna kuulusid tööstustöölised. 15. juunil 1920 võeti konstitutsioon vastu. Eesti kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas. Võimalus teostada oma võimu anti parlamendivalimiste ja rahvahääletuse kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, mille 100 liiget valiti iga 3 a tagant. Täidesaatev võim oli valitsusel, mis vastutas Riigikogu ees. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem, kes täitis peaministri rolli ning esindas riiki. Kohalikel omavalitsustel oli suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kodanike täielik võrdsus seaduste ees, isiku-ja korteripuutumatus, ühinemise-, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus, õigus eraomandile ja streigivabadus. Tallinnas ja
Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. 2) Kes juhib valitsuse tegevust? V: Peaminister 3) Kellest koosneb valitsus? V: Valitsuse liikmeteks on peaminister ja ministrid. Valitsuse liikmete maksimaalne võimalik arv on Vabariigi Valitsuse seaduse järgi 15. 4) Millised on valitsuse ülesanded riigi juhtimisel? V: 5) Mis on valitsuskoalitsioon?
Ajalugu Demokraatlik 19181934 Juhid: koalitsioonivalitsused vahetusid 11 kuu möödudes  põhjus, miks rahvas oli ebakindel 1920 võeti vastu põhiseadus. Riigikogu kinnitas valitsuse, mida juhtis riigivanem. (presidendi koht ei eksisteerinud tol ajal) 1920 üritati luua Balti Liit (soome, eesti, läti, leedu, poola) ei õnnestunud 1923 Eesti Läti kaitseliiduleping 1930 majanduskriis. Ettevõtteid tabas pankrott, tööpuudus. 1930 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit  põhiseaduse puudused + täiustamine 12.03.1934 K.Pätsi ja J. Laidoneri (EV vägede ülemjuhataja) vedamisel riigipööre > suleti
________________________ konkreetse poliitilise seisukohast olulised ________________________ otsuse poolt või vastu küsimused Ülesanne: täienda skeemi vastavalt sulgudes märgitud küsimustele. Kasuta õpikut lk 50. Kes saavad valida? · Valimistel saavad osaleda kõik, kellel on hääleõigus. · Eestis on hääleõiguslikud: 1) Riigikogu valimistel vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik 2) Kohaliku omavalitsuse valimistel vähemalt 18-aastane teovõimeline isik, kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas. 3) Euroopa Parlamendi valimistel vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti või Euroopa Liidu kodanik. Kes saavad kandideerida? · Kandideerimisõigus on: 1) Riigikogu valimistel vähemalt 21-aastane teovõimeline Eesti kodanik. 2) Kohaliku omavalitsuse valimistel vähemalt
märtsil 1991, mil küsiti: „Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?“ Samuti korraldati referendum Euroopa Liitu astumise kohta. Referendumeid ei korraldata väga tihti, kuna see on aeganõudev ja kulurikas. Esindusdemokraatia puhul saavad kõik hääleõiguslikud inimesed valida omale esindajad rahvaesindusorganisse: riigikogusse, volikogusse või Euroopa Liidu parlamenti. Vähemalt 18aastased Eesti Vabariigi kodanikud saavad valida Riigikogu ning vähemalt 21aastased saavad kandideerida Riigikokku. Riigis kehtib võimude lahususe põhimõte, mille põhjal on kohtuvõim, täisesaatev võim ja seadusandlik võim autonoomsed, ja vabade valimiste põhimõte, mille peaeesmärk on esindusdemokraatia toimimine ja rahvaesinduse valimine.
Eesti Vabariik (1920-1939) 1.Sisepoliitika 1920-1934 demokraatlik Eesti Eesti valitsemine toimus Asutava Kogu poolt vastuvõetud põhiseaduse alusel. (1920). Seadusandlik võim kuulus ühekojalisele parlamendile  Riigikogule. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus. Riigikogu kinnitas ametisse valitsuse. Valitsust juhtis Riigivanem. (Valitsusjuht ja president). Eesti poliitika kujundamisel osales palju erakondi. Riigikogus oli esindatud 6 suurt parteid. Palju parteisid tingis koalitsioonivalitsuste moodustamise. · Põllumeeste Kogud (P)  K.Päts, J.Laidoner · Eesti Rahvaerakond (L)  J.Tõnisson, J.Poska, J.Vestholm · Kristlik Rahvaerakond  J.Kõpp · Eesti Tööerakond (T)  O.Strandmann, A.Piip Keskel (tsentrum)
EV perioodist Eesti okupeerimiseni 1. Vaikiv ajastu (ptk.16) 1) Sõjaväeline riigipööre Päts ja Laidoner teostasid selle 12.03.1934.a. Võtsid oma kontrolli alla Tallinna kesklinna ja Toompea. Vahistati vapse kogu maal (u. 400). Õhtul kehtestas valitsus Pätsi nõudel 6 kuuks üleriigilise kaitseseisukorra ning määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Suleti vapside organisatsioon, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Lükati valimised edasi kaitseseisukorra lõpuni ning tühistati vapside saadikumandaadid kohalikes omavalitsustes. Algas puhastustöö riigiaparaadis. 2) Pätsi ja Laidoneri võimu kindlust. Määrasid peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbundi. Septembris pikendati kaitseseisukorda 1.a. võrra (liikusid automaatselt edasi ka riigivanema ja parlamendi valimised). Parlament ,,vaikivasse olekusse" (Riigikogu söendas valitsuse samme arvustada, aeti rahvasaadikud...
eluaegset kohtunikku 2 aastaks 6 aastaks Proportsionaalsuse 2 aasta tagant põhimõte suurendatakse 1/3 Õigus -Kirjapandud seadused, mille on välja andnud pädev riigivõimuorgan -Seotud väärtushinnangutega -Hea ja kurja probleem -Kõike ei saa seadustega reguleerida -Seadused peavad olema erapooletud -Kõikide huvi ja seadustundega arvestamine -Õigus muutub pidevalt Seaduseelnõu väljatöötamine 1) Seaduse algatamine 2) Riigikogu juhatusse 3) Riigikogu komisjon 4) Esimene lugemine 5) Teine lugemine 6) Kolmas lugemine ja lõpphääletus 7) President allkirjastab seaduse Õigusnormide hierarhia Eestis -Rahvusvahelised lepingud -Põhiseadus -Konstitutsioonilised seadused -Seadused -Määrused, korraldused, otsused -Üksikaktid Põhiseadus ehk konstitutsioon määratleb -Riigivõimu ja üksikisiku suhted -Riigikorralduse -Riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi -Õigusloome põhialused Õigusriigi tunnused
Tunnused: Maksete teostamine, hoiustamine, laenamine ja investeerimine. Riigi keskpank-Eesti Pank Peab olema valitsusest võimalikult sõltumatu, sest poliitikud on sageli populistlikud, valitsusel võib tekkida soov oma kulutuste katteks raha juurde trükkida ja see tooks kaasa inflatsiooni. Sõltumatus poliitikast: 1) Juhtkonna ametisse määramine- EP nõukogu  panga tegevuse kontroll. Esimehe kandidaadi esitab president, kinnitab riigikogu. 2) 2 võimalust raharingluseks: kohustusliku reservi kaudu (kommertspangad peavad mingi osa rahast panema kekspanka.) ja reguleerimine diskontomäära ehk intressimäära kaudu. 6. Fiskaalpoliitika: kuidas käib riigieelarve vastuvõtmine Eestis? Maksud  maksude liigitus (otsesed ja kaudsed, kohalikud ja riiklikud). Mis proportsionaalne maksusüsteem, mis on astmeline maksusüsteem? Milline kehtib Eestis
III aste – Riigikohus – tegeleb ringkonnakohtust edasi kaevatud asjadega ja põhiseaduse järelvalvega. Edasi saab kaevata ainult Euroopa Inimõigustekohtusse. Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem (pigem oluline seaduses kirjapandu, pretsedendid vähem tähtsad) vs anglo-ameerika õigussüsteem (vandemehed, presendentide järgimine) vs šariaat (Koraani-põhine) Valimised Valitakse Euroopa Parlamendi esindajad (5 aastaks), KOV volikogu (4a), Riigikogu (4a). Demokraatlike valimiste tunnused:  regulaarsus  ühetaolised – valijate hääled on võrdsed  universaalsed – üleüldised; peab saama osaleda võimalik suur hulk ühiskonnast  vabad ja õiglased – õiglane ülelugemine Valimiste tüübid:  majoritaarsed (enamusvalimised) – enamasti angloameerika kultuuris; toimuvad ühemandaadilistes valimisringkondades
3. inimeste põhiõigused ja kohustused (sõnavabadus, liikumisvabadus, õigus elule jne.) Eestis on olnud järgmised põhiseadused: · 1920  vastu võttis Asutav Kogu · 1933  rahvahääletus (Vapsid) · 1937  vastuvõtja oli Rahvuskogu (Presidendi Instutsioon) · 28. juuni 1992  Rahvahääletus Põhiseaduse muutmine on raske! (2 korda on muudetud) Muutmiseks on järgmised võimalused: 1) Rahvahääletus 2) Riigikogu a) kiireloomuline b) kaks järjestikust riigikogu peavad asja hooldama (4/5 ja 3/5) Avaliku teabe seadus (2000.a.) Seaduse eesmärk on tagada üldsuse parem juurdepääs avalikule teabele ja kontrollida paremini avalike ülesannete täitmist. (Avalikud ülesanded on need asjad, mida tehakse maksumaksja raha eest.) Avaliku teabe valdajad on: · riigiasutused (Eesti Politsei, Päästeamet jne.) · omavalitsusasutused · avalik-õiguslikud juriidilised isikud
tahet teostada läbi parlamendivalimiste, rahvaalgatuste ja rahvahääletuste. - seadusandlik võim oli 100 liikmelisel parlamendil- Riigikogul, mis valiti iga 3 aasta tagant. - valimised olid proportsionaalsed; valimisõigus oli nii meestel kui naistel (alates 20 eluaastast. - täidesaatvaks võimuks oli valitsus, kes oli vastutav Riigikogu ees; valitsuse eesotsas oli riigivanem, kes täitis ka ühtlasi riigipea. - kehtestati laialdased kodanikuõigused (teatud piirkondades olid kodanikuõigused piiratud). Tulenevalt proportsionaalsetest valimistest oli Riigikogus esindatud palju parteisid, seetõttu ei suutnud ükski partei saavutada parlamendis
teatri- ja kinokunstiinstituudi eesti stuudio. Pärast seda oli Kiisk Tallinna Draamateatri näitleja ja aastatel 1955-1990 Tallinnfilmi lavastaja. Aastatel 1962-1987 oli Kiisk Eesti Kinoliidu juhatuse esimene sekretär. Aastal 1980 sai Kiisk ENSV teeneliseks rahvakunstikuks. Aastatel 1980-1990 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu saadik, 1985 aastast ühtlasi Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige, aastatel 1989-1991 NSV Liidu rahvasaadik. 1995. ja 1999. aastal valiti Kiisk Eesti Vabariigi Riigikogu liikmeks, kus ta esindas Eesti Reformierakonda. 2003. aastal Riigikogust lahkudes oli ta vanim Riigikogu liige läbi aegade. Lavastajana · "Juunikuu päevad" (koos Viktor Neveziniga; 1957) · "Vallatud kurvid" (koos Juli Kuniga; 1959) · "Ohtlikud kurvid" (koos Juli Kuniga; 1961) · "Jääminek" (1962) · "Jäljed" (1963) · "Me olime kaheksateistkümneaastased" (ka "Me olime 18-aastased"; 1965) · "Keskpäevane praam" (1967) · "Hullumeelsus" (1968)
1934 jaanuaris hakkas kehtima vapside põhiseaduse projekt. 1934 märts sõjaväeline riigipööre. 1) J. Laidoner määrati sõjaväe ülemjuhatajaks. 2) suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, väljaanded ja aktiivsemad liikmed arreteeriti 3) keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused 4) Riigikogule ja rahvale põhjendati olukorda sellega, et vapsid valmistasid ette riigipööret (väljamõeldis, sest enamus lasti vabaks ja mõned said tingimisi karistada) 5) Riigikogu ja presidendi valimised lükati edasi. 6) Saadeti laiali riigikogu. Vaikivajastu 1934-1940 1935 aastaks oli demokraatlik kord asendunud autoritaarse diktatuuriga, mis tähendas seda, et kodanikuvabadused olid piiratud ning Päts juhtis riiki ainuisikuliselt. Oli ainult üks partei Isamaaliit. 1937 loodi uus põhiseadus millega loodi presidendi ametikoht. 1938 kinnitati K. Päts presidendi ametisse. Välispoliitika Suurim ohuallikas Venemaa. 1920 otsustati moodustada Balti liit see ebaõnnestus
Justiitsminister: Kristen Michal Kaitseminister: Urmas Reinsalu(IRL esimees) Keskkonnaminister: Keit Pentus-Rosimannus Kultuuriminister: Rein Lang ( Reform) Haridus- ja teadusminister: Jaak Aaviksoo (IRL) Põllumajandusminister: Helir-Valdor Seeder (IRL) Rahandusminister: Jürgen Ligi (reform) Regionaalminister: Siim Valmar Kiisler Siseminister: Ken- Marti Vaher (IRL) Sotsiaalminister: Hanno Pevkur Välisminister: Urmas Paet Riigikogu esimees : Ene Ergma VALITSUSE MOODUSTAMINE Presidentaalne riik, kaks peamist parteid. Nt Ameerika Ühendriigid : Rahva poolt valitud president nimetab uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse Senati poolt(parlamentaarne ülemkogu). President on täidesaatva võimu pea ja valitsuse liikmed vastutavad tema ees. President võib ainuisikuliselt valitsuse liikmeid tagandada. Parlamentaarne riik, palju parteisid. Nt Eesti : Valitsus moodustatakse erakondade läbirääkimiste tulemusena
saadikuks. 1989 sai ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aasta hiljem nimetati tema ametikoht ümber Eesti NSV majandusministri ametikohaks. 1990 koopteeriti ta, lähtudes ametikohast, EKP Keskkomitee liikmeks, kuid Savisaar loobus. 1990. aastal valiti Savisaar Eesti NSV Ãœlemnõukogu XII koosseisu saadikuks. Ametialane tegevus peale iseseisvumist: 1990Â1992 Eesti Vabariigi peaminister 1992Â2001 VII, VIII ja IX Riigikogu liige 1992Â1995 Riigikogu aseesimees 12. aprill  10. oktoober 1995 siseminister 1996Â1999 Tallinna Linnavolikogu esimees 2001Â2004 Tallinna linnapea märts  13. aprill 2005 Tallinna Linnavolikogu esimees 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister 5. aprillist 2007 Tallinna linnapea Savisaare algatusel sündis 1991. aastal Eestimaa Rahvarinde aktiivsetest tegelastest, kes polnud astunud teistesse parteidesse,
Raekoja platsil asub kuulus Raeapteek. See on üks vanimaid püsivalt tegutsenud apteeke Euroopas. Apteegi täpne asutamisaeg pole teada, kuid Tallinna rae märkmeraamatust selgub, et 1442. aastal oli apteegil juba kolmas omanik. Külastage kindlasti Raeapteegi ja vaadake, millest vanasti valmistati ravimeid ( kuivatatud kärnkonnad, prussakad, põdra suguti, muumia käsi ja muud vastikud asjad...) Minnes Raekoja platsilt üles mäkke avaneb teile Riigikogu hoone, mida nimetatakse Toompea lossiks.Toompea on Eesti valitsejate ja võimu lugu. Vahetusid ajad ja valitsejad, muutusid võim ja vaimsus, iga valitseja ehitas ning kindlustas seda paika oma vajaduste ja maitse järgi. Hästi kaitstud linnus oli kaunis ja vallutamatu. Muistendi järgi kandis Toompea kõrgendiku kivihaaval kokku oma meest Kalevit leinav naine Linda. Toompea all leidub palju koopaid ja salakäike.
nii? Eesti keele seletav sõnaraamat mõtestab õiguse lahti ,,kellelegi millegi põhjal kuuluva võimaluse, voli, vabaduse, loa toimida mingil viisil", kuid õiglust kui ,,asjade seisu, mille puhul igaüks saab selle, mis talle kuulub". Perfektses maailmas peaksid õigus ja õiglus kattuma ja nende eesmärgid samad olema, kuid tihtipeale pole see nii. Näiteks võib võtta meie seadusandliku võimu, Riigikogu. Nende tööülesandeks Eesti Vabariigis on anda välja seadusi ning neil on võimalus tõsta või langetada hääletuse tulemusel ka iseendi palka. Tõsi, mitte päris enda palka, vaid järgmiste Riigikogu liikmete palka, kuid võttes arvesse seda, et üle poolte riigikogulastest jätkab samal positsioonil ka järgmisel ,,valitsusajal", tähendab see suures osas ikkagi nende enda palka. Kas see on õiglane? Ei, ja kindlasti pole see ka eetiline, kuid ühtegi reeglit nad ei riku ja
Arnold Rüütel on olnud ka liikumise Hoia Eesti Merd esimees. Haridus 1949 Jäneda Põllumajandustehnikum. 1964 lõpetas töö kõrvalt Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal. 1972 põllumajandusteaduste kandidaat. 1991 kaitses Venemaal põllumajandusdoktori kraadi. Ametikohad 1950Â1955 armeeteenistus; 1969Â1977 Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor 1994Â1999 Eesti Maarahva Erakonna esimees 1999Â2000 Eestimaa Rahvaliidu esimees 1995Â2001 Riigikogu liige 1995Â1997 Riigikogu aseesimees 1995Â1999 koalitsiooninõukogu esimees 8. oktoober 2001  9. oktoober 2006 Eesti Vabariigi president Isiklikku Arnold Rüütel abiellus Ingrid Ruusiga 1959. aastal. Proua Ingrid Rüütel on humanitaarteaduste doktor ning rahvusvaheliselt tuntud folklorist ja folklooriassotsiatsiooni Baltica president. Peres on tütred Maris (1958) ja Anneli (1965) ning kuus lapselast. Arnold Rüütel on ristitud õigeusukirikus.
paljude teiste avalike teenuste osutamiseks, seega on see üks olulisemaid vahendeid riigi juhtimiseks. Riigieelarve on ühtlasi ka valitsuse tulude plaan. Valitsus prognoosib riigieelarves, kui palju peaks riigikassasse raha laekuma, kui palju sellest tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust, kui palju aktsiisimaksudest ja muudest tuluallikatest. Maksud on valitsuse peamiseks tuluallikaks. Riigieelarve on Riigikogu poolt valitsusele antud volitus rahva raha kasutamiseks. Igal aastal kinnitab Riigikogu valitsuse esitatud eelarveprojekti, lubades sedasi valitsusel raha kasutada. Kui Riigikogu eelarveprojekti aasta alguseks ei kinnita, saab valitsus raha kasutada vaid eelmise riigieelarve piires. Välimuselt on riigieelarve lihtne 40 leheküljeline dokument, kus on ükshaaval üles loetud riigi tulud, kulud ning finantseerimistehingud, puudujääk ja ülejääk.
- Eesti Vabariigi põhiseadus Eesti riigivormist ja Âkorrast: I ptk §-d 1-4. 3) Rahvas, elanikud, kodanikud (õpik lk 50-56, TV ül 38-45) - Põhiseaduse III ptk §-d 56-58 - Rahvus ja kodakondsus  mõistete erinevus - Riigi elanikud: kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud - Eesti rahvastiku rahvuseline struktruur ja sellega seonduvad probleemid ühiskonnas, integratsioon 4) Riigikogu (õpik lk 57-61; TV ül 46.-48.) - Põhiseaduse IV ptk §-d 59-60, 65-73 - Mõisted: istungjärk, Riigikogu juhatus, Riigikogu komisjon, fraktsioon, koalitsioon, opositsioon - Riigikogu ülesanded - Kuidas toimub otsuste vastuvõtmine Riigikogus? - Riigikogu valimised  kui tihti toimuvad, kes saavad osaleda, kes saavad kandideerida 5) Vabariigi President (õpik lk 62-64; TV ül 49.-50.) - Põhiseaduse V ptk §-d 77-85
kandideerimisõigus - kodanike õigus kandideerida esinduskogudesse jm KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. § 58. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Tsensused e. piirangud valimistel 1. Ajaloos esinenud: 1) varanduslik 2) sooline 3) rassiline 4) usuline
USA-s). b) Ülemkoda moodustatakse tsensusliku printsiibi alusel (e aadlitiitli või ametikoha järgi) ning sellel on tavaliselt nõuandev või kinnitav roll (nt Suurbritannia Lordide Koda). Suurte territooriumiga föderatiivsetes riikides moodustatakse ülemkoda territoriaalse printsiibi alusel ning see esindab piirkondade (nt liidumaad, osariigid) huve (nt Senat USA-s, Liidunõukogu Saksamaal). Eesti Vabariigi parlament on ühekojaline Riigikogu, mille 101 saadikut valitakse vabadel proportsionaalsetel valimistel neljaks aastaks. Riigikogu koosneb: a) Riigikogu juhatus- parlamendi tööd korraldav organ, mille liikmed on valitud üheks aastaks Riigikogu liikmete hulgast. Riigikogu juhatusse kuuluvad esimees, I aseesimees ja II aseesimees. b) Fraktsioonid- Riigikokku valitud parteide / erakondade saadikurühmad. Fraktsiooni saavad moodustada vähemalt viis parlamendisaadikut, kes on valitud sama nimekirja järgi
Saksamaal, Esindajatekoda USA-s). b) Ülemkoda moodustatakse tsensusliku printsiibi alusel (e aadlitiitli või ametikoha järgi) ning sellel on tavaliselt nõuandev või kinnitav roll (nt Suurbritannia Lordide Koda). Suurte territooriumiga föderatiivsetes riikides moodustatakse ülemkoda territoriaalse printsiibi alusel ning see esindab piirkondade (nt liidumaad, osariigid) huve (nt Senat USA-s, Liidunõukogu Saksamaal). Eesti Vabariigi parlament on ühekojaline Riigikogu, mille 101 saadikut valitakse vabadel proportsionaalsetel valimistel neljaks aastaks. Riigikogu koosneb: a) Riigikogu juhatus- parlamendi tööd korraldav organ, mille liikmed on valitud üheks aastaks Riigikogu liikmete hulgast. Riigikogu juhatusse kuuluvad esimees, I aseesimees ja II aseesimees. b) Fraktsioonid- Riigikokku valitud parteide / erakondade saadikurühmad. Fraktsiooni saavad moodustada vähemalt viis parlamendisaadikut, kes on valitud sama nimekirja järgi
kodanike arvust ringkonnas. Et valituks osutuda, peab kandidaat koguma nii palju hääli kui seadusest tulenevalt on kehtestatud, seda miinimumnormi nimetatakse kvoodiks. Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Häälte ülekandmine on üks proportsionaalse süstemi tunnus, mis rõhutab erakondliku kosstöö tähtsust. Riigikokku pöösevad erakonnad, kes koguvad 5% valijate häältest. Seda protsendimööra nimetakakse valimiskünniseks. Riigikogu valimistel kasutatakse nii avatud kui ka suletud nimekirju, Euroopa Parlamendi ja kohalike volikogude valimistel avatud nimekirja põhimõtet. Hübriidne valimissüsteem Ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtted. Tavaliselt jagatakse pooled parlamendikohad ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Valimiskäitumist mõjutavad tegurid Klassikuuluvus pole 21. sajandil enam nii oluline tegur kui varem, sest inimeste elustiilid on ühtlustunud ning
uus valitsus. Valitsusse kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased: peaministiks oli arstist luuletaja Johannes Vares-Barbarus. Valitsuses ei olnud ühtegi kommunisti. Valitsuse töökavas räägiti kodanikuõiguste kindlustamisest, ainelise heaolu suurendamisest, rahvuskultuuri edendamisest ja heanaaberlike suhete arendamisest välisriikidega. Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, mis saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigikogu valimised (riigikogu ei moodustatud). Valimiste korraldamiseks moodustati Eesti Töötava Rahva Liit, mis käivitas propagandad Moskva-meelsete kadidaatide toetuseks. Kõik rahvusliku opositsiooni esitatud kandidaadid tõrjuti erinevatel ettekäänetel kõrvale. 14-15 juulil toimunud Balti valimised olid ehtnõukogulikud: üles seati ainult üks kandidaat, valijaid hirmutati ja tulemusi võltsiti
Eesti põhiseadused: I põhiseadus: · Võttis vastu Asutav Kogu 1920.a. · Väga demokraatlik  puudus president, riigi eesotsas riigivanem · Riigikogus 100 liiget · Palju valitsuskriise, majanduskriis, rahulolematus. II põhiseadus: · 1933 rahvahääletused ehk vabadussõjalasteprojekt  jõustus 1934 · Suurendas riigivanema õigusi  valiti otse rahva poolt, anti veto õigus ja õigus Riigikogu laiali saata III põhiseadus: · Hakkas kehtima 1938 · Viidi sisse suure võimuga presidendi ametikoht · Kahekojaline parlament (alamkoda ehk Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, Riiginõukogu 40 valiti osalt kutsekodade poolt, osa ameti poolest, osa määrati presidendi poolt) · Valitsuse eesotsas peaminister IV põhiseadus: · Töötati välja Põhiseaduse Assamblee poolt ja võeti vastu 1992
viinud tingimused, olukorrad ja põhjused. Siin saab kasutada õigusakti ettevalmistusmaterjale (nn travaux preparatoires, näiteks seaduseelnõude seletuskirjad, parlamendiarutelude stenogrammid). Näide ajaloolisest tõlgendamisest: RKÜKo 23.02.2009, 3-4-1-18-08, p 14 - „Üldkogu hinnangul tuleneb PS §-st 75 lisaks Riigikogule adresseeritud kohustusele ka keeld muuta tasu ja muu töötulu saamise piiranguid Riigikogu ametisoleva koosseisu kohta. […] Sellist seisukohta toetab ka võrdlus Eesti Vabariigi esimese, 1920. aasta põhiseaduse sarnase sisuga sätte kujunemislooga. 1920. aasta põhiseaduse eelnõus oli § 51 sõnastatud järgmiselt: „Riigiwolikogu liikmed saawad sõiduraha ja palka, mille suurus seaduses kindlaks määratakse ja mida riigiwolikogu ainult järgnewate koosseisude kohta muuta wõib.“ Asutava Kogu
-1930. aastatel.  24. 02.1918 kuulutati välja Eesti demokraatlik Vabariik  02. 02.1920 sõlmiti Tartu Rahu – Eesti iseseisvust tunnustati  15. 06.1920 võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik. Eesti Vabariik 1920. aastatel I Eesti riigi ülesehitus vastavalt Põhiseadusele  Seadusandlik võim kuulus Parlamendile ehk Riigikogule, kuhu kuulus 100 saadikut. Riigikogu valiti iga kolme aasta tagant.  Täidesaatev võim kuulus Vabariigi valitsusele, mille kinnitas või vabastas riigikogu. Valitsuse juht ehk peaminister oli riigivanem kes täitis ka presidendi kohuseid  1920 – 1934 kehtis Eestis mitmeparteiline demokraatia (6 suuremat parteid, mitmed pisiparteid ja 2 vähemusrahvuste parteid).  Valimistel ei kogunud ükski partei piisavalt hääli, et üksi valitsust moodustada, seepärast moodustati koalitsioonivalitsusi.
Eesti Vabariigi sisepoliitiline areng 1920.a. põhiseadus. Asutav Kogu võttis vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse juunis 1920. Põhiseaduse järgi oli kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes oma võimu sai teostada valimiste, rahvaalgatuse ja -hääletuse kaudu. Seadusandlik võim kuulus 100-liikmelisele Riigikogule, mille valimised olid iga 3 aasta järel. Valimised olid proportsionaalsed. Täidesaatev võim kuulus valitsusele, kes vastutas Riigikogu ees. Valitsust juhtis riigivanem, kel olid ka mõningad riigipea funktsioonid. Vähemusrahvused said põhiseadusele vastavalt omale kultuuriautonoomia. Kehtestati laialdased kodanikuvabadused, neid võis piirata kaitseseisukorra kehtimise ajal. Erakonnad Suuremad erakonnad olid: Põllumeestekogud - kaitses põllumajandustootjate huve. Tuntuim liider Konstantin Päts. Eesti Rahvaerakond - valdavalt haritlaste ja linnakodanluse huvide kaitsja. Liider Jaan Tõnisson.
SISUKORD 1CONTRACTUS – LEPING......................................................................................................3 1.1Contractus Rooma eraõiguses............................................................................................3 1.2Contractus Eesti õiguses....................................................................................................4 2HEREDITAS - PÄRIMINE......................................................................................................5 2.1Hereditas Rooma eraõiguses..............................................................................................5 2.2Hereditas Eesti õiguses......................................................................................................6 3PATRIA POTESTAS - ISAVÕIM.............................................................................................8 3.1Patria potestas Rooma eraõiguses.........
pärast söömaaega peetud jutuajamist. Riigikogule kuulub Eestis seadusandlik võim. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte järgi neljaks aastaks. Valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt 21-aastane hääleõiguslik Eesti kodanik. Riigikogu liige annab enne oma kohustuste täitmisele asumist ametivande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamisel ja poliitiliste avalduste eest riigikogus või selle organites. Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Ka ei tohi riigikogu liige olla üheski muus riigiametis. Riigikogu
Demokraatliku EST kujunemine 1920-1930-ndatel. o peale vene võimu tahtei iseseisvat riiki o Asutav kogu võttis 1920 vastu põhiseaduse o Seadusandlik võim  ühekojaline parlament  Riigikogu o Presidenti ametit polnud o EST juhtisid koalitsioonivalitsused o nagu prantsusmaal  vahetusid valitsused o majanduskriisiga nõuti riigipead o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse
sotsiaaltagatisi ja distsiplinaarvastutust. Töö eesmärgiks on anda ülevaade Eesti kohtukorraldusest ning kohtusüsteemist. Valisin referaadi teemaks Eesti kohtukorraldus, sest sooviksin ise ka saada kunagi tulevikus kohtunikuks. Töös on kasutatud raamatuid ja interneti. 3 1 EESTI KOHTUSÜSTEEM Eesti Põhiseaduse 4§ sätestab, et Eestis peab Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi valitsuse ja kohtute tegevus olema korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Kuna Eesti Vabariik on demokraatlik õigusriik, siis on sellele iseloomulik, et õigust mõistab demokraatlikel põhimõtetel kujundatud ja tegutsev kohus, kes õigusemõistmisel on sõltumatu, on lahutatud täidesaatvast võimust ja allub ainult seaduse nõuetele vastavalt ning vastavalt põhiseadusele peab moodustama ühtse kohtusüsteemi
2. 1920. aastatel olid Eestis juhtival kohal kolm poliitilist erakonda: parempoolseimad erakond olid Põllumeeste Kogud (juht K. Päts), vanim partei oli Eesti Rahvaerakond (juht Jaan Poska), vasakpoolseim erakond oli Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ehk ESTP (juht August Rei) 3. Põhiseadused: Esimene põhiseadus (15.juuni 1920): · kõrgeim võimukandja rahvas (õigus valida ja hääletada al 20.a) · seadusandlikku võimu teostas Riigikogu(ühekojaline) · Riigikogu valimised toimusid iga kolme aasta tagant ning valiti erakondade vahel. · täidesaatev võim oli valitsusel (ministrid ja riigivanem) · riigivanem  peaminister, riigi esindamine · toimisid kohalikud omavalitsused · laialdased kodanikuõigused  võrdsus seaduse ees, isiku-ja korteripuutumatus, usu-ja sõnavabadus, õigus eraomandile jt. · Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord Teine põhiseadus ( 1934.a
- Riigieelarve kinnitamine. - Läbirääkimiste läbiviimine (Huvide tasakaalustamine ja korruptsiooni vältimine läbirääkimiste ja eeltöö tulemusel) Parlamendi struktuur Poliitiline struktuur  opositsioon ja koalitsioon Formaalne struktuur  juhatus (Esimees/spiiker ja aseesimehed) ja komisjonid (alalised ja ajutised) 3. Seaduseelnõu menetlemine Algatus (tavaliselt valitus) -> valitsuses kooskülastus -> esitatakse riigikogujuhatusse -> Riigikogu komisjonid alustavad tööd(11) -> riigikogu täiskogu (3 lugemist) -> lõpphääletus -> presidendi väljakuulutamine -> avaldatakse riigiteatajas -> hakkab kehtima. 4.Valitsuse ülesanded ja struktuur Valitsuse üledanded *valitsus viib ellu riigi sise ja välispoliitikat * suunab ja kordineerib valitsuse asustuste tegevust * korraldab seaduse täitmist, algatab ja esitab RK-le seaduseelnõusid * koostab riigieelarve eelnõu *korraldab suhteid välisriikidega
06.1920 ja 24.01.1934). Kuigi teine põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel, sisaldas see ebademokraatlikke jooni.12.03.1934 viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner läbi sõjaväelise riigipöörde, mille tulemusena kehtestati kaitseseisukord ja keelustati Vabadussõjalaste liikumine. Kui demokraatlikul perioodil rakendati võimude lahusust (täidesaatev võim oli valitsusel, eesotsas riigivanemaga, mis vastutas seadusandliku võimu  Riigikogu ees), siis autoritaarsel perioodil (peamiselt 1934-1938) võimude lahususe printsiipi ei kasutatud. Riigikogu oli saadetud ,,vaikivasse olekusse", riiki valitseti riigivanema dekreetide alusel. Pätsil/Laidoneril puudus oma poliitika elluviimisel rahva mandaat, kuna valimisi polnud ju toimunud. Ka 1938 põhiseadus polnud demokraatlik  kahekojaline parlament võis ju olemas olla, aga opositsioonile tehti takistusi Riigikogusse kandideerimisel ning
EESTI VABARIIK Demokraatlik Eesti 1919.aasta alguseks oli teada, et Venemaa kaldus pärast enamlaste riigipööret Eesti asjaajamisest kaugele. Eesti oli saanud iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestile aga pidi koostama põhiseadus, mille tegemiseks astus aprillis kokku Asutav Kogu. Põhiseaduses sisaldusid ka laialdased kodanikuõigused, mis olid elanikele meelepärased, põhiliselt sellepärast, et kõrgeimaks võimukandjaks oligi rahvas. Seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline Riigikogu, täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Paraku ei pidanud selline asjakorraldus kaua vastu(kuni kriisini). Välja kujunes mitmeparteiline erakondlik süsteem. See ei pidanud vastu, sest oli palju erimeelsusi ja vastuolusid. Eesti majandus vajas põhjalikke ümberkorraldusi. Kõigepealt teostati maareform, mille käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika ja kariloomad. Loodi palju uusi asendustalusid võõrandatud maadest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
