Parlament- seadusandlikvõim, 101 liiget, valida saab 18+ ja EV kodanik, kandideerida saab 21+ ja EV kodanik. Parl ül: 1)seaduste loomine ja vastuvõtmine 2)riigieelarve koostamine ja vastuvõtmine 3)kontrollib valitsuse tegevust Spiiker-parlamendi esimees fraktsioon-ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis. Komisjon-riigikogu töörühm, mille moodustavad erinevate erakondade saadikud. Toimub riigikogu sisuline töö. Koalitsioon-moodustavad parlamendis valitsuserakonnad. Opositsioon-moodustavad väljajäänud erakonnad. Järjesta protsetuurid: 1)Riigikogu valimise tulemuste väljakuulutamine 2)President nimetab peaministrikandidaati 3)peaministrikanditaat komplekteerib valitsuse 4)President nimetab valitsuse ametisse 5)Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituse andmise 6)valitsus annab riigikogu ees ametivande.
Kelle ülesanne on toodud (presidendi/valitsuse/riigikogu)? a) esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande - b) kuulutab välja seadused – c) võtab vastu seadusi ja otsuseid – d) nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad - e) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat – f) otsustab rahvahääletuse korraldamise – g) valib Vabariigi Presidendi – h) kuulutab välja Riigikogu korralised valimised – i) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks – j) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande – k) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust – l) nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud - m) esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises – n) koostab riigieelarve eelnõu – o) määrab peaministrikandidaadi –
tollases Euroopas. Mõisamaad riigistati, tükeldati ja anti väikepõllupidajatele. Maaseadus vastas täielikult rahva ootustele. Vabadussõda muutus nüüd tõepoolest sõjaks oma maa pärast. 15. juunil 1920 aastal võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse. Selle järgi korraldati Eesti elu järgneva 14 aasta jooksul. Kõrgeima võimu kandja - rahvas sai oma tahet teostada läbi parlamendi valimise, rahvahääletuse ja rahvaalgatuse õiguse. Riigi esinduskogu nimeks sai Riigikogu, mis oli ühekojaline ja sajaliikmeline. Presidendi institutsiooni ei loodud, esindusülesandeid täitis peaminister, keda nimetati riigivanemaks. Valitsuse määras ametisse ja vabastas ametist Riigikogu, valitsus oli parlamendi ees vastutav. Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril Tallinnas. Järgnes Saksa okupatsioon Eestis. 1918. aasta novembris algas Vabadussõda Nõukogude Venemaa vastu. Rahuleping sõlmiti Venemaaga 1920. aasta 2. veebruaril
sotsiaaldemo, isamaaliit, sotsiooaliberaalid)) RIIGIKOGU ÜLESANDED *võtab vasta seadusi *ja riigieelarve *kinnitab ja tühistab valitsuse välislepingud *kinnitab presidendi esitatud kandidatuurid (ntx peaminister, riigikohtu esimees) *võib avaldada umbusaldust(ntx ministritele) *otsustab rahvahääletuse korraldamise *kuulutab igasugust jama välja (ntx mobilisatsioon, sõjaseisukord) SEADUSEELNÕU MENETLEMINE Valitsus; Fraktsioon; Riigikogu komisjon;RK liikmed > riigikogu juhatus > Komisjon > 1.lugemine > fraktsioonid ja komisjonid(max 3 kuud) > 2.lugemine > 1)lõpphääletus(president kuulutab seaduse välja > Riigiteatajas) 2)arutelu katkestatakse 3)max 1 kuu järel 3.lugemine
docstxt/12410728489338.txt
Seadusandliku ja täidesaatva võimu autonoomia teineteise suhtes on küllaltki suur, kuid tugevam positsioon kuulub täidesaatvale võimule. Parlamendi ülesehitus ja töökorraldus. Esindusdemokraatia- vabariikliku riigikorralduse puhul kuulub võim rahvale. Iga 4 aasta tagant loobub rahvas oma võimust, valides seadusandliku võimu ehk parlamendi. Eestis ei ole riigikogu seotud mandaaariga s.t. riigikogu ei pea valijate ees vastust andma. Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Parlamendi peamine funktsioon on algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi. Ühekojalised: Skandinaavia (v.a. Norra) ja Balti maad; kahekojalised : Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poola, Venemaa, Usa. Loe õpikust lk 106-107 Riigikogu struktuur Riigikogu koosneb esimehest, kahest aseesimehest, komisjonidest ja fraktsioonidest. Komisjone on 10: keskkonna,
Politoloogia 1. Riigikogu, valitsuse struktuur ja põhifunktsioonid Riigikogu on Eesti Vabariigi parlament. Riigikogule kuulub Eestis seadusandlik võim. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks. Riigikogu on Eestis põhiseaduse järgi seadusandlik organ. Valimisiga on 18 aastat ja kandideerida saab alates 21 eluaastast. Riigikogu on ühekojaline. Eesti rahva poolt 1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt kuulub täidesaatev võim Eestis Vabariigi Valitsusele. Valitsus on täidesaatva võimu tipp, täitevvõimu struktuur tervikuna on mitmekesine ning laialdaste ülesannetega. Nii kuuluvad täidesaatva võimu harusse lisaks ministeeriumidele maavalitsused, samuti hulk ameteid, inspektsioone ja muid asutusi. Eestis juhib valitsust ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister. Valitsuse
Riigikogust KUMU-ni Riigikogul ja KUMUl polegi üldiselt suur erinevust. Mõlemas kohas toimetatakse pidevalt. Riigikogust on juttu kõikjal. See on koht kus käib töö täie hooga. Seal on palju inimesi ja mitmeid erinevaid valdkondi, kus töötatakse. Kas aga sellel kõigel on mõtet ? Riigikogu on inimesi ja rahvaid saatnud päris kaua aega. Alguse sai see juba ammu Kreekas. Ma arvan, et inimestel on vaja, et neist asjatundlikumad paneksid paika mingid reeglid, mille järgi elada. See ongi üks asi, millega vaeva nähtakse. Kui sattuda kuulama mõnda istungit, siis ei pruugi tavainimene kohe arugi saada, millest jutt käib. Kasutatakse ju erinevaid sõnu, millel võib olla võõras hääldus, kuid tuttav tähendus. Inimestel, kes on külastanud riigikogu, võib olla väike
? , . , . . . . . . . 101 . «» «» . . «» . 1865 . . 1869 . . . . ? , . .
Seitse põhiseaduslikku institutsiooni Eestis 1. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. Seda juhib esimees Ene Ergma. 2. Eesti riigipea on president Toomas Hendrik Ilves. 3. Täidesaatev riigivõim kuulub valitsusele. Seda juhib peaminister Andrus Ansip. 4. Õigust mõistab ainult kohus. Kõrgeim kohus on Riigikohus. Selle esimees on praegu Märt Rask. 5. Raha emiteerimise (käibele laskmise) ainuõigus on Eesti Pangal, mis korraldab raharinglust ja hoolitseb vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Andres Lipstok. 6. Riigiasutuste, -ettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandust ja riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib Riigikontroll, mille tegevust juhib riigikontrolör Mihkel Oviir. 7. Järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab õiguskantsler Indre...
· seisab inimeste heaolu ja õigustatud huvide eest · igal inimesel kindel töö, palk, kodu · eesti peab olema tark, avatud ja salliv · seisab eesti pikaajaliste eesmärkide eest kindel programm järgm. 4 a.: · kindel sündimuse kasv · kindel tulevik noortele · kindel toimetulek peredele · EV kindel areng 3x kiirem majanduskasv · Kindlad töökohad, palgatõus ja karjäärivõimalused igale tööinimesele Erakonna esimees Mart Laar Riigikogu esimees Ene Ergma Ministrid: Jaak Aaviksoo, M. Laar, J. Parts, Helir-Valdor Seeder, Siim Valmar Kiisler ja Ken-Marti vaher Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam
Tallinna Tõnismae Reaalkool VAATA, KES SAID RIIGIKOGUSSE Artiikel Alina Serova Tallinn 2015 VÄRSKELT SELGUNUD VALIMISTULEMUSTE PÕHJAL TÄIDAVAD ENIM TOOLE RIIGIKOGUS REFORMIERAKONDLASED. Reformierakonna nimekirjast valitud: Taavi Rõivas, Urmas Paet, Toomas Kivimägi, Jürgen Ligi, Urmas Kruuse, Ants Laaneots, Keit Pentus-Rosimannus, Kristen Michal, Anne Sulling, Urve Tiidus, Maris Lauri, Hanno Pevkur, Heidy Purga, Valdo Randpere, Yoko Alender, Madis Milling, Arto Aas, Kalle Laanet, Liina Kersna, Aivar Sõerd, Igor Gräzin, Kalle Palling, Laine Randjärv, Urmas Klaas, Jüri Jaanson, Lauri Luik, Deniss Borodits, Johannes Kert, Terje Trei, Martin Kukk. Keskerakonna nimekirjast valitud: Edgar Savisaar, Yana Toom, Mihhail Kõlvart, Jüri Ratas, Kadri Simson, Mihhail Stalnuhhin, Rein Ratas, Heimar Lenk, Mailis Reps, Marika Tuus-Laul, Siret Kotka, Enn Eesmaa, Aadu Must...
Eesti valimissüsteem Riigikogu on Eesti riigi ühekojaline parlament, mille põhiülesanne on normiloova funktsiooni täitmine. Teine tähtis Riigikogu ülesanne on iga-aastase riigieelarve vastuvõtmine. Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel. Hääletamine on salajane. Riigikogu valimised toimuvad iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus. Riigikogu valimistel on hääletamisõigus Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud. Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Volikogu valitakse neljaks aastaks. Volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. Hääletamisõigus on Eesti
ulatuses kogutud häälte arvule. Riigikogu- struktuur ja ülesanded Demokraatlikus riigis kannab kõrgeimat seadusandlikku võimu rahva valitud esinduskogu- parlament ehk meil Eestis riigikogu. Peamine ülesanne parlamendil on käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme. Teine ülesanne on arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. Kolmas ja tähtsaim ülesanne on seaduste vastuvõtmine. Neljas ülesanne on valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. Riigikogu võtab vastu riigieelarve. EV president- valimiskord ja peamised ülesanded Riigipea on riigi kõrgeim ametiisik. Olulisemate riigisiseste ülesannetena võib mainida õigust peatada seadusi ja nimetada kõrgeid riigiametnikke. President on ka Eesti Vabariigi riigikaitse kõrgeim juht. Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu. Võib kandideerida presidendiks vähemalt 40-aastane sünnijärgne eesti kodanik. EV valitsus- moodustamine, ülesanded
Valimisseadus riigikogu 1. isikumandaat 2. ringkonnamandaat 3. üleriigiline kompensatsiooni mandaat Isikumandaat: (riigikogus 20-25 inimest) Lihtkvoot = kehtivad hääled : mandaatide arv Ringkonnamandaat · ei osale üksikkandidaadid · saavad osaleda erakonnad, kes on kogunud vähemalt 5% selle ringkonna häältest. · Liidetakse kõik hääled · Häälte arv : lihtkvoot = ringkonna mandaat (kui jään on suurem, kui ,75 saab erakond ühe koha juurde) · Reastatakse nimekiri vastavalt saadud häältele ja kes on kõige kõrgemalt, saab mandaadi. Üleriigilised mandaadid : Jagatakse kompensatsiooni mandaadid d'Holdt'i valemi järgi. Poliitika ja majandus Riik aitab firmasid sõltumata majandussüsteemist: · haridussüsteem · maksusüsteem + muud seadused · infrastruktuur (= taristu) Vastavalt majandussüsteemile võib riik jagada firmadele...
Kokku vähenes põllumajandustoodangu koguväärtus kriisiaastail ligi kaks korda. Hindade langusele ja tollitõkete kasvule välismaal lisandus siseturu kokkukuivamine, kuna suur osa rahvast oli ostujõuetu. Ettevõtete sulgemine tõi kaasa ulatusliku tööpuuduse kasvu. Põhiseaduse kriis: Konstantin Pätsi õhutusel olid Põllumeestekogud hakanud juba kahekümnendate aastate keskel kritiseerima Eesti põhiseadust, väites, nagu oleks Riigikogu haaranud enda kätte liisalt suure võimu. Väljapääsu nähti uues konstitutsioonis ja presidendi ametis. Majandusraskuste käes kannatav rahvas nägi presidendis üleloomuliku jõuga riigiisa. Põhiseaduse küsimuses hakkasid asjad liikuma pärast seda, kui vabadussõjalased asusid põhiseaduse muutumist toetama. Seepeale töötas Riigikogu välja uue põhiseaduse eelnõu. Esimene rahvahääletus lõppes napi läbikukkumisega
2)FÖDE-RATSIOON(Saksam, Ameerika Ühendriigid)- liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused. liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. 3)KONFÖDERATSIOON(Euroopa Liit)- riikide liit ühiste, välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse. Konföderatsioon eelneb föderatsiooni moodustamisele. Riigikogu struktuur: Riigikogu juhatus on Rk liikmete hulgast valitud parlamendi tööd korraldav organ. Juhtuse volitused kestavad ühe aasta ja selle moodustavad esimees, I aseesimees ja II aseesimees. Fraktsioonid on erakondade saadikurühmad parlamendis. Selle võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt 5 Rk liiget. Kõik Rk saadikud ei kuulu fraktsioonidesse. Koalitsioon on erakondade fraktsioonid, mille esindajad on moodustanud valitsuse. Opositsioon on moodustunud nende erakondade saadikutest, mille
1.1. Poola, Leedu ja Eesti parlamentide üksikud saadikud on võrdselt aktiivsed järelvalvevahendite kasutamisel, kasutades oma õigust esitada valitsusele nii arupärimisi kui ka kirjalikke ja suulisi küsimusi aktuaalsete ja ühiskondlikult tähtsate teemade kohta. Poola Sejmis on läbivate aastate jooksul esitatud rohkem arupärimisi, kui küsimusi, mis on seletatav ehk asjaoluga, et suuliste küsimuste kohta kehtib arvuline piir. Seevastu Riigikogu on alates 1999. aastal jõustunud kodukorra seadusega järsult muutnud oma järelvalve eelistust ning saadikud kasutavad tunduvalt rohkem suuliste ja kirjalike küsimuste esitamist kui arupärimisi. Tabelitest ilmnenud fakt, et ajavahemikus 1999-2003 esitasid 460-liikmeline Sejm ja 101-liikmeline Riigikogu ligilähedaselt sama arvu küsimusi, tekitab omakorda küsimuse, kas mitte Eesti
Kontrolltöö ,,Demokraatia kolm sammast" 1. Parlament 1.0 Mis on parlamendi ülesanded? Algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid; esindada erinevaid huvisid ühiskonnas; valida president; võtta vastu riigieelarve; kontrollida valitsuse tööd. 1.1 Kuidas toimub parlamendid seaduse vastuvõtmine Kes võib algatada seaduse eelnõud? Riigikogu, valitsus ja president. Kus menetletakse seaduse eelnõud ja kes vastutab selle eest? Seaduse eelnõu antakse Riigikogu juhatusele, kes määrab antud küsimuses juhtivkomisjoni. Mitu lugemist peab seaduse eelnõu läbima? Mis on täiskogu lugemiste sisu? Vähemalt 2 lugemist peab seaduse eelnõu läbima. Kokku on 3 lugemist. 1.Lugemine = kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivakomisjoni ettekanded ja otsustatakse, kas eelnõu arutlemist jätkata. 2.Lugemine = kui probleemi ei ole, siis läheb seadus lõpphääletusele, kui aga ei jõuta kokkuleppele, siis läheb edasi 3. lugemisele 3
Kodanik saab riigivalitsemises osaleda Riigivalitsemises saab osaleda iga kodanik. Aktiivsed ehk kaasa löövad kodanikud osalevad valimistel üldiselt rohkelt. Tänu valimistele määratakse kindlaks näiteks Riigikogu. Riigikogusse saab kandideerida iga Eesti kodanik ja tänu valimistel otsustatakse kes saab uueks Riigikogu liikmeks. Näiteks 2016. aastal valiti parimaks Eesti Reformierakond. Kodanikualgatused on näiteks loomade varjupaigad ja streigid. Igal inimesel on võimalus teha enda ettevõte või algatada streike. Kodanikualgatused on veel ka avalikud pöördumised. Kõikidel inimestel on õigus pöörduda oma probleemidega mõnda ettevõtesse või mõne tähtsama isiku poole. Mina arvan, et kodanikel on piisavalt võimalusi, et elada Eesti riigis. Et olla aktiivne
Keskerakond: Maksupoliitika: Üldise tulumaksukoormuse vähenemise taustal toetavad astmelist tulu- maksu.Toetavad regionaalseid maksusoodustusi.Sammuti toetavad omavalitsuste suuremat rolli kohalike maksude määramasel. Sotsiaalpoliitika: Soovivad suurendada jõupingutusi arenenud maailmas üldtunnustatud inimõiguste kaitsele Eestis. Soovivad piirata otsustavalt alkoholi ja tubakatoodete müüki. Laiendada alkoholi ja tubakatoodete tarbimise vastast selgitustööd meedia vahendusel. Hariduspoliitika: Eesti hariduse edendamisel lähtuvad Euroopa haridusdimensioonist ning Eesti ajaloolisest omapärast. Toetavad kutsekoolide kujundamist täiendus-, ümberõppe- ja nõustamiskeskusteks. Toetavad kolmanda sektori tegevust õpiringide jm koolituse korraldamisel. Toetavad riiklikult huviharidust. Toetavad ülikoolide võrgustumist, Toetavad üliõpilasvahetust välismaa ülikoolidega ning ülikoolide rahvusvahelisi koostööprojekte. Välispoliitika:Toetavad Eesti ...
Mida saab teha rahvas, et mõjutada Riigikogu või vaitsuse tegevust? Me kõik ju teame, et meie riigi suureks valitsejaks oleme me ise. Rahvas. Meie eest aga mõtlevad seadusi Riigikogu ja valitsus, sest muidu kukuks riik kokku. Nad on selleks meile antud, et me oleksime kõigega rahul, meil oleks hea ja turvaline. Küll aga vahel nad ei mõtle ikka kõigi peale. Kuidas saame me teada anda, et meid on kahe silma vahele jäetud? Kuidas me saaksime Riigikogu või valitsust mõjutada nende otsustel? Esimene asi, mida inimesed tavaliselt teevad kui neile midagi ei kõlba, on see, et nad arutavad probleemidest ja üritavad neile lahendusi leida näiteks internetis. Hea koht selleks on näiteks foorum või jututuba. Mina liigitaks selle avaliku arvamuse avaldamiseks, kuigi osad meist ainult ,,vinguvad". Aga kes teab. Minuarust selline tegevus ei mõjuta kedagi, kui siis väga vähe. Aga sellest ei aita, et nende otsuseid muuta.
HALDUSJAOTUS: Praegu on Eesti Vabariigi haldusüksusteks on maakond, vald, linn, alev, alevik ja küla. Maakonnas kuulub haldusvõim riigile. Riigi poolt määratud võimukandja on maavanem. Maakond jaguneb valdadeks ja otsealluvusega linnadeks. Vallas ja linnas on võimukandjaks rahva poolt valitud kohalikule omavalitsusele. Valdade kooseisus võivad olla linnad, alevid, alevikud ja külad. OMAVALITSUSSÜSTEEM: 1-tasandiline omavalitsussüsteem. (linnad, vallad)omavalitsusüksused. KOHTUSÜSTEEM: Eestis 3- astmeline. 1.Maakohus(Tartu, Jõhvi, Tallinn) tegeleb kodanike ja riigiametnike vaheliste probl. nende juures 2. ringkonnakohus(Tallinn, Tartu) - vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. 3. riigikohus(Tartus, Toomemäel) kaevata saab kassatsiooni korras. Esimees: Märt Rask. ANGLO-AMEERIKA JA MANDRI-EUROOPA KOHTUSÜTEEMI ERINEVUS: Anglo-Ameerika kohtunik oma pol. Kultuuris suurt mõjuvõimu, ta on rahva poolt valitav, tal...
, annab riiklike autasusi ja auastmeid, on riigikaitse kõrgeim juht eesti vastase agressiooni korral kuulutab välja sõja olukorra ja mobilitsiooni, annab süüdimõistetutele nende palvel armu. presidendi valimine Kandidaadi esitamis õigus on vähemalt 21 liikmelisel erakonnal (1/5 riigikogust). Presidendi valimine riigikogus tohib toimuda kõige rohkem 3-korda. Selleks et kandidaat saaks valitud kandidaadiks, peab saama 68 häält (2/3). Kui riigikogus jääb president valimata, siis riigikogu esimees kutsub kokku valimiskogu riigikogu liikmed ja igast valla või linna volikogust 1 esindaja. Valimiste lõppvooru pääseb 2 enim hääli saanud kandidaate. Selleks et valimiskogul osutuks kandidaat valituks peab saama enamus häältest, kui seda ei saavutata toimub valimisvoor, kuhu pääseb 2 enim saanud hääli kandidaat. riigikogu ülesanded - Võtab vastu seadusi ja otsuseid, Otsustab rahvahääletuse korraldamise, Valib Vabariigi Presidendi vastavalt
Kordamisküsimused Õ. lk. 29- 49 Kontrolltöö nr 2 1. Õ.lk 34 küs 1, kirjalikult vihikusse. Mida tähendab territoriaalne terviklikkus? Miks on see riigile oluline? 2. Millest koosneb riik? SKEEM Riik koosneb territooriumist , avalikvõimust ja rahvast. 3. Mis moodustab riigi territooriumi? Riigi territooriumi moodustab maa-ala, maapõu, terriotaalvesi ja õhu ruum. 4. Mis kujutab endast riigi avalik võim? Riigi avalik võim : riigiorganitesüsteem: riigikogu , valitsus , riigikohus. 5. Kuidas võib jaguneda riigi rahvastik? Riigi rahvastik võib jaguneda etograafiliseks ja poliitiliseks. 6. Loetle riigi spetsiifilisi ülesandeid. 1. Riigivõimu otsus on kõikidele riigiterritooriumil elavatele või viibivatele isikutele kohustuslik 2.Seaduse väljaandmine (Riigikogu) 3. Valitsemine ehk seaduste teaostamine (Valitsus) 4.Sunnivahendite kasutamine nt . karistamine. 5.Maksude kogumis õigus. 7
Vormindage tulemused otstarb Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 1. märts kell 23: NB! Kõik tulemused tuleb leida valemite abil! Valemid tabelites peavad olema ko Vajadusel kasutage abilahtreid/abiveerge. Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mil Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitata Ülesanne 1 Töölehel Riigikogu on Riigikogu praeguse koosseisu liikmete nimekiri. Ees- ja perekonnanimi on eraldatud tühikuga. Lisada veerg, kuhu moodustada valemi(te) abil nimest: perenimi, koma, tühik, eesnimi, punkt. N: A Moodustada valemi(te) abil nende inimeste initsiaalid (nimetähed: eesnime esitäht + perekonnanim Leida valemi(te) abil, mitmel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kandidaadil on kogu nimekirjas u Leida valemi abil, mitu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni kuuluvat meest on Keskkon NB
Samuti soosib süsteem suurerakondasid, mistõttu on väikeerakondadel keeruline parlamenti pääseda ning seetõttu on poliitiline pluralism palju väiksem kui proportsionaalse valitsemissüsteemiga riigis. Eestis, samuti Lätis, Põhjamaades, Hollandis ja enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem. Proportsionaalse valimissüsteemi põhimõte on see, et vastavalt valijate antud häältest kujuneb esinduskogus kohtade arv. Riigikogu valimistel jagatakse Eesti 12 valimisringkonnaks, seega 101 tuleb jagada 12-ga. Mida tihedamalt paikneb koos hääleõiguslikke inimesi, seda rohkem paikneb ka läheduses valimisringkondi. Oluline on valida meelepäraseim erakond ning tuleb ka jälgida saadiku järjekorda nimekirjas. Tavaliselt eelistataksegi nimekirjas esimesi kandidaate. Suletud nimekirja puhul on erakonnad ise kandidaadid reastanud ja valija hääletab erakonna poolt. Pärast valimisi saab parlamenti just
presidentaalne riigikord-lisaks parlamendile otse rahva poolt valitud president kodakondsus-inimese õiguslik seos riigiga,määratakse vastastikused õigused ja kohustused rahvus- ühtset kultuuriruumi ja keelt omav inimeste grupp naturalisatsioon-riigi kodanikuks saamine mitte sünniga vaid omal soovil.kui ettenähtud tingimused täidetud välismaalane-teise riigi kodanik kodakondsuseta isik-inimene, kellel pole ühegi riigi kodakondsust illegaal-ebaseaduslikult riigis viibiv isik riigikogu valimised-iga nelja aasta järel toimuvad valimised kus eesti kodanikud valivad Riigikogu valitsuskoalitsioon erakondade liit,mille loovad enamasti 2 või mitu parteid valitsuse moodustamiseks opositsioon-erakonnad kelle esindajad valitsusse ei kuulu ja ülesanne pakkuda uusi lahendusviise ja tuua välja valitsuse puudusi riigi kolm tunnust: territoorium:riigivõimule kuuluv maa-ala, sealhulgas ka maapõu,õhuruum,territoriaalvesi
Ühiskonna konspekt 2 Riigikogu- kõrgeim seadusandlik võim. Parlamendi valib demokraatlikus riigis rahvas. Ülesandeks on esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid. Teine funktsioon on arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. Tähtsaim ülesanne on seaduste vastuvõtmine. Järgmine funktsioon on valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. Riigikogu võtab vastu riigieelarve. Aastas 2 korralist istungijärku ehk hooaega, võib kokku kutsuda erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse, need on Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest, ülejäänud kuuluvad komisjonidesse. Fraktsioonid ehk saadikurühmad on parlamendiesindused. Opositsioon ja koalitsioon pooldavad riigi elu võtmeküsimustes põhimõtteliselt erinevaid lahendusviise. Alalised komisjonid:
· Panna ametisse valitsus ja kontrollida tema tegvust · Võtab vastu riigieelarve Riigikogu juhatuses on esimees ja 2 aseesimeest. Ülejäänd liikmed kuuluvad komisjonidesse: keskkond, kultuur maaelu, majandus, põhiseadus, rahandus, riigikaitse, sotsiaal, välis, õigus. Fraktsioon. e saadikurühm- erakonna liikmed riigikogus. Presidendi ül. : · Esindab rahvusvahelises suhtlemises · kuulutab välja riigikogu valimised ja seadused · määrab peaministri kandidaadi; · nimetab ja vallandab valitsuse liimeid. · Teeb riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiamtenike nimetamiseks · nimetab kohtunikud ja eesti panga presidendi · on riigikaitse kõrgeim juht Valitsuse ül: · viia ellu riigi sise, ja välispoliitikat · juhtuda riiku seaduste, riigieelarve ja koalitsioonilepingu alusel
Õiged valikud meie võimalus teha karjääri Lp õpetaja. Lp klassikaaslased. Nii minul kui ka teil kallid klassikaaslased ei ole kaugel aeg, kui gümnaasiumi lõppedes tuleb teha valik, mis mõjutab meie edasist elu enim. Niisiis olen otsustanud kõnelda teemal ,,Õiged valikud meie võimalus teha karjääri". Nii karjääri kui ka materiaalse edukuse ning jõukuse üks alustalasid on olnud haridus, mis oma sisult on ka valik. Valik just seetõttu, et kõigil on põhikooli lõppedes võimalus teha esimene haridusalane valik minna õppima kutsekooli, gümnaasiumi, peale neid ka ülikooli. Kuid on ka kolmas valik, mis iseenesest on niinimetatud ,,mitte just kõige parem" valik, kus jäädakse truuks oma põhiharidusele ja loodetakse oma loomulikule ärivaistule, mis erandjuhtudel on olnud parim valik nende elus. Kuid enamasti oleneb see valik nii inimesest endast ja ka tema omadustest kui sa ei ole säranud oma helge peaga siis tõesti tu...
(Nodality) • Võim (Authority) • Raha (Treasure) • Korraldus (Organisation) 10. Liikluses hukkunute ja vigastatute arvu vähendamiseks on valida kahe alternatiivi vahel. 11. Riukkalikke/ nurjatuid probleeme isl: Osapoolte ühtne arusaam probleemide põhjustest ja mõjudest 12. Tänavataseme bürokraadiks on: A. Keskkonnainspektor B. Riigikogu sotsiaalkomisjoni nõunik C. Algklasside nõunik D. Maksu- ja tolliameti maksuosakonna juhataja 13. Milline institutsioon võtab vastu poliitikaeesmärke määratlevaid arengukavasid ja strateegiaid? A. Riigikogu B. VV C. Minister D. Kõik eelnevad 14. Eesti ministeeriume kirjeldatud kui silotorne või iseseisvaid vürstiriike
presidentaalne demokraatia valitsust juhib reaaltset võimu omav president (usa, venemaa) Demokraatliku riigi tunnused: võimuorganite saadikute valimine rahva poolt, tunnused, mis räägivad, et dem. Riik on ühtlasi ka õigusriik. Demokraatia saab alguse vabadest üldrahvalikest valimistest, mille tulemuseks on rahvast esindava võimuorgani moodustamine. 2.2 EESTI KUI PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Seadusandlik võim parlament e riigikogu valitsus täidesaatev võim täitevvõim kohtud kohtuvõim ! Demokraatliku valitsemise tunnused : võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte, võim on avalik ja kontrollitav, võim seisab rahvale võimalikult lähedal. VAATA SKEEMI LK 42. Põhiseaduse ja seaduste järgimist kontrollib õiguskantsler. Majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist riigikontroll. Julgeolekut ja konstitutsioonilikust korrast kinnipidamist kapo. (kaitsepolitsei)
Millal Petseri? Millal Tartu? 12. Millal vallutati Pihkva? 13. Mis oli Landesvehr? 14. Millal algas Landesvehri sõda? 15. Millal ja mida tähistame võidupühana? 16. Millal Landesvehr alistus? 17. Millal sõlmiti Tartu rahu ja kes kirjutas eestlastest alla sellele? 18. Mida Venemaa lubas siis? 19. Millal ja kes võttis vastu esimese põhiseaduse? Millal see kehtima hakkas? 20. Kellele kuulus seadusandlik võim? Kellele kuulus täidesaatev võim? Kes juhtis valitsust? 21. Kes said riigikogu valida? 22. Miks kehtis kaitseolukord? 23. Millal loodi Eesti Kommunistlik Partei? 24. Kes olid kommunistide juhid?(4) 25. Millal toimus kommunistide riigipöörde katse? 26. Millal valitses mitmeparteiline demokraatia? 27. Nimeta 4 suuremat erakonda. 28. Millal viidi läbi maareform ja mis riigistati? 29. Iseloomusta uut majanduspoliitikat. 30. Millal viidi läbi rahareform, mis asendati siis? 31. Nimeta 3 tähtsamat tööharu. 32. Mida eksporditi ja mida imporditi peamiselt? 33
1.Otsene dem: referendum (ref). Otsuse ref korraldamise kohta teeb riigikogu. Refil osalevad kõik hääleõigulikud Eesti kodanikud, kui üle 50% on poolt on otsus vastu võetud kui rahvas hääletab eitavalt, on õigus presidendil riigikogu laiali saata ja kuulutada välja uued valimised, sest riigikogu on kaotanud usalduse. Refile ei panda: maksude, eelarve ja riigikaitsega seotud küsimusi. Korraldatakse ka kohalike reffe. Valimised toimuvad regulaarselt 1)riigikogu valimised- iga 4 aasta järel 2)Kohalike omavalitsuste volikogud 4 aastaks 3) Europarlamendi liikmed 5 aastaks. 2. Esindus dem: rahvas valib esindajad riigikokku ja kohalikesse volikogusse. Dem valimised (vabad): 1) kanditaate on ühele kohale mitu, 2)kõigil on võrdne võimalus oma
29. augustil 2011 valiti ta ametisse uueks ametiajaks. Valimine ja ametiaeg Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana. President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjest. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 79 kohaselt valib Vabariigi Presidendi salajasel hääletusel Riigikogu. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru seatakse üles uued kandidaadid. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor
Ühiskonna II Perioodi KT 12.klassile 1. Erinevate võimude ülesanded lähtuvalt võimude lahususe põhimõttest Riigikogu on Eestis seadusandlik võim, kelle ülesanne on seadusi välja töötada ja vastu võtta ning esindada kodanike huve. Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. Otsustab rahvahääletuse korraldamise. Valitsus on Eestis täidesaatevvõim, kelle ülesanne on seaduste elluviimine ja riigi igapäevase toimimise korraldamine. Koostab riigieelarvet ja esitab selle Riigikogule. Korraldab suhtlemisi teistee riikidega.
Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Majoritaarne valimissüsteem (ka enamusvalimised) ...........................................................................4 Proportsionaalne valimissüsteem (ka võrdelised valimised)................................................................6 Eesti Vabariigi Riigikogu valimised.....................................................................................................7 Valimiste funktsioonid..........................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................10 Sissejuhatus Valisin oma referaaditeemaks ,,Valimiste funktsioon ja valimissüsteemid"
Eesti Vabariigi kodanikel on kohustus olla ustav põhiseadusele, kaitsta Eesti iseseisvust ning osa võtta riigikaitsest. Eesti Vabariigi kodanikel ja Eestis viibivatel välismaalastel on kohustus säästa elukeskkonda ning järgida põhiseadust. Lisaks on perekond kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest ning kooliealistel lastel on kohustus koolis õppida. Kodanike poliitilised õigused ütlevad, et ainult kodanikud saavad kuuluda erekondadesse, riigikogu valida ning rahvahääletusel osaleda. Riigikokku võib kuuluda vähemalt 21.aastane Eesti kodanik, presidendiks võib kandideerida vähemalt 40. aastane Eesti sünnipärane kodanik. Välismaal viibides on kodanikul õigus riigi kaitsele. Kodanikku ei tohi kodumaalt välja saata. Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level , . 1 340 194 69% 25% 45 226 ² : · · · · . . . . ( ) ( ) - ( ) - ( ) - ( ) ( , ). ( , ). ( , , ). ( . ). ( , , ). : 1150 . - 7000 . - 1520 . - - - - - - - - - - : , : PÖFF : - : Tooc, . - . . , , , . . , . !!!
Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega ja rahvahääletusega. Eestis on seitse põhiseaduslikku institutsiooni. Seadusandlik võim kuulub parlamendile. Eesti riigipea on president Toomas.Hendrik Ilves. Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi valitsusele, mida juhib peaminister Andrus Ansip. Eesti raha emiteerimise ainuõigus on Eesti Pangal, kes korraldab raharinglust ja hoolitseb riigi vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Andres Lipstok. Riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide
Läänes võeti Müncheni leping vastu vaimustusega. Tsehhoslovakkia häving: Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23.03.1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse. 14.03.1939 kuulutas Hitleri õhutusel end iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tsehhoslovakkia. Iseseisev Tsehhoslovakki lakkas olemast. Ühiskond Seaduslik võim. Eesti Vabariigi Riigikogu ja selle töökorraldus. Seadusandliku võimu peaülesandeks on seaduste koostamine ja vastuvõtmine ehk seadustoome. Riigi kõrgemaks seadusandlikuks võimuks parlament- valitav rahvaesindus kogu. EV-s 101 liikmeline 4 aastaks valitav Riigikogu (põhiseaduses 4.ptk). Parlamendivalimised Eestis- Eestis on parlament ühekohaline Riigikogu. Riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse ja suletud nimekirjade põhimõttel neljaks aastaks.
Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 2. Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Funktsionaalne - riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk inst. - riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel. Personaalne - ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 3. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! võimude tasakaalustatuse printsiip: idee, et võimuharud oleksid üksteisest sõltuvuses
Ajalo o line s ündmus Ee s ti po liitika 1910-1940 Te gi: Juhe ndaja: 1910 Noor Ee s ti liikumine · Tartus kokku tulnud noorte rühmitus · eestikeelse linnakultuuri algust · modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle · eesti keeleuuenduse raamliikumist Vahetuv Valitsus · I Riigikogu avamine 4 Jaanuar 1921 · II Riigikogu avamine 7 juuni 1923 · III Riigikogu avamine 22 juuni 1926 I Riigikogu · Asutaja kogu Esimees A. Rei · Riigikogu esimees O. Strandmann Eesti Vabariigi Valitsus 02.08.1923 26.03.1924 · Riigivanem - Päts, Konstantin Rahaminister - Vestel, Georg Siseminister - Einbund (Eenpalu), Karl (Kaarel) Välisminister - Akel, Friedrich Karl Haridusminister - Veidermann (Veiderma), Aleksander Sõjaminister - Anderkopp, Ado Teedeminister - Ipsberg, Karl Kaubandus-tööstusminister - Rostfeld (Roostfelt), Põllutööminister - Kerem, August Töö-
Seadusandlik võim on riigi ühiskondliku korralduse pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. See on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja see läbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Iga 4 aastat valitakse riigikogu. Valivad kodanikud alates 18 aastest. Kandideerida võivad kodanikud alates 21 aastest. Seadusandliku võimu ülesandieid: 1.Seadusloome 2.Riigieelarve 3.Valib presidendi 4.Kinnitab kõrgemad riigiametnikud 5.Kinnitab välislepingud 6.Kinnitab Eesti osalemiste sõjalised välismissioonid. Parlamentaarne süsteem on klassikaline võimude lahususe printsiibil põhinev valitsemissüsteem, kus parlamendil on seadusandlik, peaministril ja valitsusel täidesaatev ning presidentil
koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada. Riigieelarve koostatakse ühe eelarveaasta kohta, mis algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril. Riigieelarve eelnõu koostatakse eelarvestrateegia ja rahandusprognoosi alusel. Plaani aluseks on: eelmise aasta eelarve, majandusarengu üldised näitajad, valitsuse eesmärgid. Õiguslikud alused: Põhiseadus, Riigieelarve seadus, Riigi eelarve strateegia ja valitsemisalade arengukavad. Koostab Vabariigi Valitsus, võtab vastu Riigikogu, kuulutab välja Vabariigi president . Poliitikakujundamise ja õigusloome protsess Eelnõ Valitsu Riigikog Vabarii Ette- u Eelnõu Riigi se u gi Rakend valmist koost kooskõlast Teataj
7. Mida tähendab korrakohase õigusemõistmise põhimõte? 8. Loetlege peamised kodanikuõigused. 9. Leidke 3 peamist märksõna turumajanduse iseloomustamiseks. 10. Milles seisneb valitsuse roll turumajanduslikus ühiskonnas? 11. Millised on Eesti riigieelarve peamised tulu- ja kuluartiklid? 12. Millised võimalused on kodanikel demokraatlikus riigis poliitika mõjutamiseks? 13. Mille järgi võib ära tunda vabasid valimisi? 14. Kuidas valitakse Eestis Riigikogu ja kuidas moodustatakse valitsus? 15. Kirjeldage praegust Eesti Vabariigi haldussüsteemi. 16. Kirjeldage kohaliku omavalitsuse ülesehitust. 17. Mida kujutab endast Eesti kolmeastmeline kohtusüsteem? Mis on selle peamine eelis? 18. Millised informatsiooni kättesaadavust puudutavad õigused ja kohustused on demokraatliku riigi kodanikul? 19. Kuidas võib liigendada ühiskonda? 20. Milliste kriteeriumide põhjal saab klassifitseerida rahvastikku? 1
1) Põhiseadus Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused. 2) Põhiseaduslikud seadused Põhiseaduslikud seadused on põhiseaduse § 104 lg 2 loetletud seadused. Nad erinevad teistest seadustes sellepoolest, et neid saab vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega (s.t. minimaalselt 51 häälega) ning neid ei saa president muuta oma seadlustega. Sellisteks seadusteks on näiteks kodakondsuse seadus, rahvahääletuse seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus jm. § 104 lg 2 loetletud seadused. 3) Seadused Demokraatlikes riikides käsitletakse seadustena formaalses mõttes kas parlamendi poolt seaduse nime all vastu võetud õigusakte või rahva poolt rahvahääletusel vastu võetud õigusakte
samas peab lähtuma PS sätetest!? 2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Riigikohu, uurimise teel. § 4.Menetluse algatamine (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. (2) Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. (3) Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk on teha võimalikuks Euroopa Liidu liikmena tegutsemine, taganemata seejuures Eesti riigi olulisimatest eesmärkidest ja alustest. § 1. Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. § 2
3) Liikmete arv: 8945 4) Moodustamise aasta: Asutati 29.09.1994 Tallinnas 5) Erakonna tegevuse põhieesmärgid (maailmavaade): Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna eesmärk on kindlustada Eesti iseseisvus ja sõltumatus ning lähtuda Eesti rahva ja riigi huvidest. Erakonna poliitiliseks baasiks on demokraatial ja võimude lahususel rajanev õigusriik 6) Erakonna majanduspoliitilised põhiseisukohad: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond eelseisvateks Riigikogu valimisteks kokku majandusplaani, mille eesmärk on tõsta Eesti inimeste jõukust lähiriikidest kiiremas tempos. Riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul pakub erakond peenhäälestuse asemel Eesti majandusele välja julge kasvuplaani, mis tagab inimeste sissetulekute ja ostujõu suurenemise ning võimaldab rahastada ühis hüvesid. 7) Erakonna hariduspoliitilised põhiseisukohad:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
