Aravete Keskkool USA Uurimustöö Koostaja: Margus Mäe 10. klass Juhendaja: õp Maie Paap Aravete 2011 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Üldandmed Pindala 9 629 091 km², rahvaarv 303824640 (2008/07) , pealinn Washington, pealinna elanike arv 303824640 (2008/07) , riigikeel inglise keel, rahaühik on USA dollar Geograafiline asend Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Annika Põldkivi UNGARI Uurimustöö Juhendaja: Külliki Vaske Tartu 2010 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS...................................................................................................3 UNGARI MAJANDUS ÜLDISELT.........................................................................4 INVESTEERIMINE UNGARIS..............................................................................6 Üldiselt:..............................................................................................................6 Ungari investeeringud Eestis............................................................................ 7 EESTI-UNGARI MAJANDUSSUHTED.....
Türgi Kirjand Juhendaja: 2011 Sisukord Riigist............................................................................................................................................3 Transport...............................................................................................................................................4 Linnad...................................................................................................................................................4 Loodus ja piirkonnad ...........................................................................................................................4 Tegevused.............................................................................................................................................4 Vaatamisväärsused...................................................................................................................
naistel 80 aastat. 2008. aasta alguses moodustasid Taanis elavatest immigrantides ja nende järeltulijatest türklased 57 000, endisest Jugoslaaviast pärit inimesed 40 000, iraaklased 29000, sakslased 28 000, liibanonlased 23 000 ja poolakad 21 000. Taanis elab ka üle 500 Eesti päritolu inimese. 2007. aastal väljastati eestlastele 155 tööluba. 83% Taani rahvastikust on luterlased, 3,5% on islamiusulisi ja 1% katoliiklasi. Teised usutunnistused jäävad alla 1% rahvastikust. Riigikeel on taani keel. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Jüüti poolsaare lõuna osas (Saksamaa piiri lähedal) suheldakse ka saksa keeles. 3 1.3. Haldusjaotus Taani on administratiivselt jaotatud 5 regiooniks: Pealinna regioon, Sjællandi regioon, Lõuna- Taani regioon, Kesk-Jüütimaa regioon ja Põhja-Jüütimaa regioon. Regioonid jagunevad
ÜLDANDMED Pealinn: Pariis Pindala: 547030 km2 Meretaguste piirkondadega:674843 km2 Riigikeel: prantsuse Rahvaarv: 62814233 (juuli 2010) Lipp Rahaühik: euro Ajavöönd: Kesk-euroopa aeg Rahvastiku kooseis: 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2%sakslasi, britte Riigipea: Jacques Chirac Peaminister: Lionel Jospin Vapp GEOGRAAFILINE ASEND Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa asub enamasti vahel laiuskraadidel 41 ° ja 51 ° N ( Dunkirki on lihtsalt põhja 51 °) ja laiuskraadid 6 ° W ja 10 ° E , Lääne serva Euroopas ning seega kuulub Põhja parasvöötme LOODUSLIKUD TINGIMUSED Prantsusmaa ei torka eriti silma ei klimaatiliste ega muude äärmustega. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis ning vahemereline lõunas ja Cote d...
bulgaaria, serbia, horvaadi, ungari jm) keelkond on sama, aga keelerühm erinev. Liigitus sele järgi, kus mingit keelt räägitakse. 4) Sotsiolingvistiline liigitus lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas. Nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks, keelte liigitus prestiizi järgi jms. Riigikeel, piirkondlik keel, põliskeel jm keelepoliitika mõisted. Lingua franca (ühine keel); ülemaailme lingua franca inglise keel. Diglossia on olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad(nt üks avalikes meediakanalites, hariduse
Sissejuhatus Itaalia on üks Euroopa Liidu asutajariike, tuntud nii oma ajaloo, turismi kui autotööstuste poolest. Antud referaadi eesmärk on tutvustada Itaalit veelgi ja anda riigist põhjalik ülevaaade. Referaadist saab infot nii riigi üldandmetest, asendist ja reljeefist, rahvastikust, majandusest ja turismi magnetitest.Informatsiooni kogumisel kasutasan Internetti. 1. Üldandmed Itaalia lipp ja vapp Riigi nimetus: Itaalia Vabariik - Repubblica Italiana (itaalia k.) Riigikord: vabariik Pindala: 301 323 km² Rahvaarv: 59 829 700 (2008) Rahvastiku tihedus: 198,5 in/ km² Pealinn: Rooma (2 726 539 elanikku, 2008. aasta andmed) Rahvastiku tihedus: 188 elanikku /km² Riigikeel: itaalia keel Rahvuspüha: juuni esimene pühapäev (vabariigi rajamise päev 1946.a .) Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Linnaelanikke: 67 % Rahaühik: euro Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.),...
Kool Belgia kuningriik 9a 22.04.06 Tartu 2006 Riigi ajaloost...................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik..............................................................................................................6 Belgia maavarad.............................................................................................................7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid.........................................................
nimetama. Keskajal, kui romaani keeled olid sündinud, tähistasid paljud kohalikud oma keelt sõnaga romani. Romanz, romant= rahvakeel (romaan, romanss) Siit omandas "romaani" taas uusi tähendusi. Spetsiifilisemalt hakati romaanideks nimetama pikemaid värsistatud lugusid. Aga ka proosas hakkas tekkima pikemaid jutte ja nii kandus see nimetus üle pikkadele proosajutustustele. Mis on keel ja mis on dialekt? Suur roll on poliitikal- kas keel on riigikeel, kas tal on iseseisev staatus..oluline on ka see, kas on olemas kirjakeel. Keelt saab näha kui dialektide kogumit. Tihti vaadatakse sama keelt eraldi keeltena, just poliitilistel põhjustel. Ometi on suur hulk keeli, mille "keele"staatuses keegi ei kahtle, ning millel on selja taga iseseisev riik. Millised on iseseisva riigiga keeled, alustades suurima kõnelejate arvuga keelest. 1. hispaania keel ~ 400 miljonit 2. portugali keel ~ 200 miljonit 3. pantsuse keel ~ 175 miljonit 4
Kiire majanduskasv on jätkunud siiamaani. Oma suuruse, strateegiliselt tähtsa asendi (Lääne- ja Ida-Euroopa vahel) ning areneva turumajanduse tõttu võib temast kujuneda Euroopa tähtis jõud. (Maailma teatmeatlas 1998: 434) Poola pealinn on Varssavi, suurimad linnad on lisaks pealinnale Llodz, Krakow, Poznan, Wroclaw, Gdansk ja Katowice. Varssavi on Kesk-ja Ida-Euroopa suurim majanduskeskus. Katowice on üks Poola suuremaid majandus-, teadus-ja tööstuskeskusi. Riigikeel on poola keel, mis kuulub slaavi keelte hulka, ja rahaühik zlott. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga. Põhja poole jääb Läänemeri. Poola piiri kogupikkus on 3504 km, millest maismaapiir moodustab 3064 km ning rannajoone pikkus on 524 km. Asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas olnud palju sõdu ja selle piirid on väga suures ulatuses nihkunud. Poola pindala on 322 577 km², maismaa
Türgi Referaat Juhendaja Varstu 2014 Sisukord ............................................................................................................................... 3 Geograafiline asend................................................................................................ 4 Rahvastik................................................................................................................ 6 Energia................................................................................................................... 8 Kliima..........................................................................................................
Jätkusuutlik valitsemine: võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane, valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav Eesti on pigem jätkusuutlik: tõstetakse pensione (tagatakse normaalne elu), emapalga kehtestamine, sotsmaks 33,3%, mille arvelt tõstetakse jätkusuutlikkust, hoolitsemine keskkonna eest (prügi sorteerimine, metsaraie reguleeritud), rahvuskultuuri säilitamine (põhiseadusega ainult üks riigikeel eesti keel), kunsti säilitamine KUMU, haridus riiklikud tellimused. 6. Ühiskonnaelu sektorid: I. Avalik sektor võimu- ja valitsusasutused ning ametkonnad (valitsus, ministeeriumid, Riigikogu, sotsiaalametkond, politseiametkond jms.) II. Erasektor erakapitalil baseeruvad ettevõtted; eesmärk teenida kasumit ! III. Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond inimeste tegevuse eesmärgiks pole
SISUKORD: RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................................ 1 Üldandmed:......................................................................................................................1 Geograafiline asend:........................................................................................................ 2 Ülevaade looduslikest tingimustest:................................................................................ 2 RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS...................................................................4 Riigi arengutaseme iseloomustus erinevate arenguastme näitajate kaudu:..................... 4 RIIGI KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE...................................5 Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse:........................................................5 Rahvusvahelised firmad:..................................
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Annika Vesselov PRANTSUSMAA Referaat Juhendaja Lili Kängsepp Tartu 2009 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................................................................4 2.1. GEOGRAAFILINE ASEND......................................................................................................................5 2.2. PINNAMOOD........................................................................................................................................5 2.3 KLIIMA.................................................................................................................................................6 3. RAHVASTIK..........................................................
Nüüdisaegne Venemaa on demokraatlik föderatiivne riik. Riigipea on Venemaa Föderatsiooni president, kelle riigi kodanikud valivad üldistel valimistel neljaks aastaks. Üks president võib olla valitud kaheks ametiajaks. Riigi parlament (Föderaalkogu, ) koosneb kahest kojast: Riigiduumast ( ) ja Föderatsiooninõukogust ( ). Täidesaatev võim kuulub Venemaa Föderatsiooni valitsusele. Valitsuse juhi määrab president koostöös Riigiduumaga. Venemaa riigikeel on vene keel. Rahaühik on rubla (1 Eesti kroon = 2,2 Vene rubla). Venemaa kuulub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas ÜRO, UNESCO, Euroopa Nõukogu, SRÜ koosseisu. 4 Rahvuslipp ja sümbolid Esimese rahvuslipu autoriks peetakse tsaar Peeter l-t. Sel lipul oli kolm horisontaalset riba: valge, sinine ja punane. Sinisel ribal oli vapi kujutis. 1858. aastal kinnitas keiser Aleksander II uue riigilipu
VIETNAM Vietnami sõda Sisukord Üldinformatsioon.................................................................................................................3 Vietnami sõda...................................................................................................................... 4 Vietnami sõja tähtsus....................................................................................................... 4 Miks astuti sõtta?............................................................................................................. 5 Eellugu.................................................................................................................................5 Indo-Hiina sõda................................................................................................................5 Dien Bien Phu lahing.......................................................................................................
Kreeka Referaat Sisukord Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Loodus....................................................................................................................................4 Kliima.................................................................................................................................5 Temperatuur................................................................................................................... 6 Vihmasadu-õhuniiskus .................................................................................................. 6 ..........................................................................................................
Moseedes käies soovitatav võtta jalanõud jalast. Hea kui välditakse avalikult romantilist füüsilist kontakti, kuna see ei kuulu Egiptuses aktsepteeritavate sotsiaalsete tavade hulka. Ramadaanikuu ajal keeldutakse päeval söömisest. Paljud restoranid jäävad sel perioodil suletuks või pakuvad eelroogi tervikmenüü asemel. Vaid üksikud hotellid ja restoranid pakuvad sel ajal alkohoolseid jooke. Keel Riigikeel on araabia keel. Suurem osa turismi alal töötavatest inimestest räägib mingil määral inglise keelt: suurtes hotellides ja turismibüroodes räägitakse inglise keelt hästi. Kindlasti võib märgata kohalike ja laste peal mõningaid fraase. Kaugel kõrbes ja oaasides võib kohata egiptlasi, kes kasutavad teise suhtluskeelena pigem prantsuse kui inglise keelt. 4
Miina Härma Gümnaasium BRASIILIA Richard Bossenko Uurimistöö Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Riigi üldiseloomustus Pealinn: Brasilia Riigikeel: portugali Rahvaarv: 197,597,678 Pindala: 8 511 970 km2 Peamised usundid: kristlus 90%,muud 10% Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: real Täiskasvanute kirjaoskus: 82% Keskmine eluiga: 66 aastat Brasiilia hõlmab peaaegu poole Lõuna-Ameerikast ja on suurim Ladina-Ameerika riik. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Guajaana haruahelikud ning kesk ning lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaad. Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas ...
Itaalia Vabariik Referaat Erik Salm Paide Ühisgümnaasium 2007 Itaalia Vabariik ISO 2-täheline kood: IT ISO 3-täheline kood: ITA Lipp: Vapp: Kaart: Geograafiline asend Itaalia Vabariik on riik Lõuna-Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjapoolne piirkond on mägine. Loodusliku piiri moodustavad Alpid. Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Itaaliale kuuluvad kaks Vahemere suurimat saart Sitsiilia ja Sardiinia - ning hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Satelliitfoto Itaaliast Faktid: Pealinn: ...
Rakvere Reaalgümnaasium Silver Reinsaar 12.R klass SUURBRITANNIA geograafia uurimus Hindaja: Kadri Marksoo Rakvere 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. GEOGRAAFILINE ASEND............................................................................................................4 2. ÜLDANDMED................................................................................................................................5 3. LOODUSLIKUD TINGIMUSED....................................................................................................6 4. AJALOOLINE KUJUNEMINE.......................................................................................................7 5. RIIGI ARENGUTASE......................................................................
Hiina Riigikeel hiina Pealinn Peking President Hu Jintao Peaminister Wen Jiabao Pindala 9 596 960 km² Rahvaarv (2006) Rahvastiku tihedus 1 314 480 000137 in/km² Väljakuulutamine 1. oktoober 1949 Rahaühik Jüaan (CNY), Aomenis Macau pataca, Hongkongis Hongkongi dollar Ajavöönd maailmaaeg +8 Riigihümn Yìyngjn Jìnxíngqú 2.372 trillion kWh KASUTAB Maa ja riigid Hiina (traditsioonilises hiina kirjas; lihtsustatud hiina kirjas; pinyin'is Zhongguo (Zhnggúo)) on maa Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi (vaata käesolevas artiklis allpool; valitseb Mandri-Hiinat, Hongkongi ja Aomeni) ning Hiina Vabariigi (valitseb Taiwani ja mõningaid Fujiani saari) vahel. Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või (mis on tavalisem) siis mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandzuuria, Sise-Mongoolia, Tiibeti ja Xinjiangi (vaata Hiina haldusja...
Referaat: Prantsusmaa Sissejuhatus Valisin oma maateaduse referaadi teemaks Prantsusmaa. Prantsusmaa valisin sellepärast, et minu arvates on Prantsusmaa üks paljudest Euroopa huvitavamatest riikidest. Minu töö eesmärgiks on tutvustada Prantsusmaad. Järgnevas referaadis tuleb juttu Prantsusmaa loodus- ja inimgeograafiast. Loodusgeograafia all on juttu Prantsusmaa paiknemisest, kliimast, pinnamoest, (taimestikust ja loomastikust.) Inimgeograafia all räägin rahvastikust, majandusest, usust ja kultuurist. Lühiinfo Prantsusmaa kohta Ametlik nimetus France, Republique Fancaise, Prantsuse Vabariik Pindala 551 600 km Pealinn Pariis, 2,17 mln elanikku, Suur-Pariis, 9 mln elanikku Kõrgeim mäetipp Mont Blanc, 4810 m Rahvastik Rahvaarv(1994) Asustustihedus Jagunevus Aastane rahvastiku kasv 56.5 miljonit inimest 104 inimest ruutkilome...
Üldandmed Saudi Araabia lipp Saudi Araabia vapp Pindala: 2,149,690 km2 Rahvaarv(2008): 28,146,656 Rahvastiku tihedus: 12 in/km² Pealinn: Ar-Riyad Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Saudi riaal Riigihümn: "Aash Al Maleek" Usk: Islami usk Kuningas: Abdullh Iseseisvus: riik moodustati 23. septembril 1932 Paiknemine Saudi Araabia asub Lõuna Aasias, Lähis Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Looduslikud tingimused Saudi Araabia pindala on üle 2 miljoni ruutkilomeetri ning 99% sellest on kõrb ja poolkõrb. Keskmine jaanuari temperatuur on +10 kuni +20 *C, juulis aga +25 kuni +30 *C. Tihti ulatub kuumus kuni 50 kraadini. Sademeid ...
LUUA METSANDUSKOOL Retkejuht Sessiooniõpe JAAPANI KULTUUR Referaat Juhendaja: Lili kängsepp Koostas: Liisa Demant LRJ I Võru 2012 SISSEJUHATUS Vaikse ookeani vulkaanilisel rannikul asuv Jaapani saarestik oli kaua aega oma asukoha tõttu maailmast eraldatud kõrvaline paik. Tänapäeval on Jaapan rahvarohke turismimagnet, ning kõigile uudistajatele avatud. Vähesed riigid on jäänud mõjutamata Jaapani kultuurist, ideedest ja majandusest. Valisin teemaks Jaapani kultuuri kuna see on riik, mis jääb meist väga kaugele, kuid om...
baasil. Eesti keeles algab normikeele arendamine reformatsiooniga, kirjakeel saab iseseisvaks 20.saj algul.eesti keeles on tugevust normitud ortograafia ja morfoloogia, vähem sõnavara ja veelvähem süntaks. Normikeelt kasutatakse peamiselt kirjas ja avalikus suhtluses.John Joseph on öelnud, et normitud keel pole kellegi emakeel. M.Stubbs on öelnud, et normikeel on kindla sotsiaalse kihi emakeel: haritud kesklassi oma. Normikeelel 3 seisundit: tunnusteta, ametlik keel, riigikeel. keelearendus/keelekorraldus normikeel tuleb luua keelearenduse abil. Praktiline keelearendus algas 16-17 saj kui loodi keeleakadeemiad, eestis hakati rääkima sellest 17. saj piiblikonverentsidel. Tauli ,,Keelekorralduse alused" 1968 avaldatud. Keelearendus püüab lahendada rahvuskeele probleeme ning selle kaudu püütakse juhtida , muuta või säilitada keelelist normi ja keele staatust. Teine keelekorralduse aspekt on keelereform , mille eesmärk muuta nr tähestikku, kirjaviisi,
Vinni-Pajusti Gümnaasium Kuuba Vabariik Koostaja: Tanel Pihlak 11. A Juhendaja: Siiri Seljamaa 2006 1 ÜLDANDMED Asukoht: Kesk-Ameerika, Kariibi meri, Suured Antillid Geograafilised kordinaadid: 19°N - 23°N ja 74°W - 85°W Pindala: 110 861 km2 (peasaar moodustab sellest 105 006 km2) Ametlik nimi: República de Cuba (Kuuba Vabariik) Pealinn: La Habana (Havanna) Rahvaarv: 11 416 987 (2007) Pindala: 110 861 km2 Rahvastiku tihedus: 102 in/km2 Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: Kuuba peeso (1 peeso = 100 senti) Naaberriigid: USA, Mehhiko, Haiti, Jamaica Haldusjaotus: 14 provintsi ja 1 keskalluvusega munitsipaliteet Sõltlasalad: puuduvad President: Fidel Castro Ruz Erakonnad: PCC (Kuuba Kommunistlik Partei) Põhiseadus: 1976. a Iseseisvus: 20. mai 1902 Valimisõig...
PORTUGAL SISUKORD Minu loosiga tõmmatud riigiks osutus Portugal. Riik ise on Mandri-Euroopa läänepoolseim riik, lääne pool merepiir Atlandi ookeaniga, idas maapiir Hispaaniaga. Riigis elab üle 10 miljoni inimese ja pindala koos saartega on 92391 km².............................................................3 Enne loosimist lootsin ma, et ma pean tegema referaadi mõnest lähemal asuvast või suuremast riigist. Kuid siis mõtlesin ma sellele, et referaadi mõte on endale ju mõnda riiki lähedalt tutvustada ning kogu protsess poleks üldse nii põnev, kui pead kirjutama mõnest riigist, millest ja juba niigi palju tead. ...................................................................................................3 Niisiis oli Portugal teemana vägagi sobiv minu jaoks täiesti tundmatu riik. Sellest andis tunnistust ka asjaolu, et ainus asi, mis mulle kohe meenus oli jalgpall......................................3 Alguses ei ...
1. Mõiste ’romaani’ päritolu ja areng, Romaania mõiste Algselt tähendas mõiste roma-> romanus Rooma asula, hiljem impeeriumi kodanikke/elanikke. Esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Hiljem kui isik omandas kodakondsuse tuli poliitiline ja juriidiline tähendus. Romanz, romant= rahvakeel (romaan,romanss) Spetsiifilisemalt hakati romaanideks nimetama pikemaid värsistatud lugusid. 2. Mõiste ’romaani filoloogia“ Romaani keeltes kirjutatud tekstide uurimine ja taastamine 3. Romaani keeled Euroopas 1. hispaania keel ~ 400 miljonit 2. portugali keel ~ 200 miljonit 3. pantsuse keel ~ 175 miljonit 4. itaalia keel ~ 70 miljonit 5. rumeenia keel ~ 25 miljonit Neil pole iseseisvat riiki: 6. katalaani keel ~ 6 miljonit 7. retoromaani keel (selle keele puhul räägime dialektide rühmast) Seda räägitakse Šveitsis ja Põhja-Itaalias. Šveitsis nimetatakse romanšiks (see on seal riigikeel)- kõn...
väga vähestest Vatikani riigiametnikest ning Sveitsi Kaardiväelastest. Enamik 3000 lihttöölistest, kes moodustavad suure osa Vatikani tööjõust, elavad väljaspool Vatikani ning on Itaalia kodanikud, samas, kui mõned üksikud on ka teiste riikide kodanikud. Selle tulemusena on Linnriigi kõik kodanikud katoliiklased. Kõik palvekojad Vatikani Linnriigis on katoliiklikud. Vatikani Linnriigil puudub ametlik riigikeel. Erinevalt Pühast Toolist, mis kasutab enamasti ladina keelt ametlikes riigidokumentides, mis puudutavad katoliku kirikut, kasutab Vatikani Linnriik enamasti ametlikuks suhtlemiseks itaalia keelt. Itaalia keelt kasutavad enamasti ka need inimesed, kes töötavad selles linnriigis. Sveitsi Kaardiväes antakse seevastu käsklusi saksa keeles, kuid ihukaitsjad annavad oma ametliku vande oma emakeeles: saksa, prantsuse või itaalia keeles
MADAGASKAR Reisipakett Sisukord 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................4 1.1 Üldosa...............................................................................................................................4 1.2 Asend.................................................................................................................................4 1.3 Looduslikud tingimused....................................................................................................4 1.4 Rahvastik...........................................................................................................................5 1.5 Ajalooline areng................................................................................................................6 1.6 Kultuuriline omapära..............................................................
Ringkonnakohtus kollegiaalselt vähemalt 3e liikmeline kohtu koosseis. Tsiviilkolleegium. Võib kaasata ka maakohtu kohtunikke. Riigikohus ainult kollegiaalselt. Võidakse lahendada ka terve tsiviilkolleegiumiga. Erikogu kutsutakse kokku kui muidu ei saa lahendatud, sis 2 kohtunikku tsiviilkolleegiumist ja vähemalt 2 muu kolleegiumi kohtunikku. Riigikohtu üldkogu terve riigikohus. Keel riigikeel, aga võib ka mõnes muus keeles kui selle piirkonna elanikkond seda valdavalt kasutab. Avalikkus asjade arutamine on avalik, otsuste kuulutamine avalik. Kinniseks võib kuulutada terve istungi või osaliselt: riigi- või ärisaladuse hoidmiseks; asutuse siseteabe kaitseks; isiku eraelu kaitseks; lapsendamine; alaealise huvides; õigusemõistmise huvides; kuni 15 aastase isiku ülekuulamisel või psüühika häiretega isikute puhul.
1. Riik 1.1. Rootsi Kuningriik - geograafiline asend Rootsi Kuningriik(Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. 1.2. Rootsi Kuningriigi kaart suuremate linnadega(a), vapp(b) ning lipp(c) (c) (b) (a) 1.3. Haldusjaotus Rootsi jaguneb 21 lääniks ja 289 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Keskvalitsust esindab regionaalsel tasandil maavanem (landshövding); valitav maavolikogu (landsting) ja läänivalitsus (länsstyrelse)koordineerivad peamiselt riiklikke teenuseid nagu arstiabi, politsei jms. Ülejäänud haldus- ja sotsiaalküsimused kuuluvad kommuuni volikogu pädevusse.)Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhil...
Kordamisküsimused. Keeleteaduse alused, 1. pool 1. Loomuliku inimkeele tunnusjooni. Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli. Vaegkuuljad kasutavad vastavalt viipekeelt. ,,Loomulik" tähendab siinkohal kolme asja. a)esiteks: keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. b)teiseks: inimlaps omandab emakeele ehk esimese keel loomupäraselt, ilma õpetamiseta.Piisab sellest, kui ta saab suhelda teiste inimestega. c)kolmandaks: kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on palju tähendusi, nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Kui räägitakse mingi isiku, eriala või rühma keelest...
• polüsünteetilised keeled • Areaalne • Keeleliidud Sprachbund • Nt Balkani keeleliit (kreeka, albaania, rumeenia, bulgaaria, serbia, horvaadi, ungari jm), • Sotsiolingvistiline • lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks, keelte liigitus prestiiži järgi jms.. • riigikeel, piirkondlik keel, põliskeel jm – keelepoliitika mõisted • lingua franca (ühine keel); ülemaailmne lingua franca – inglise k • ohustatud keel – väikese ja vananeva kõnelejaskonnaga keel Keelekontaktid: • Keelekontakti koht: kakskeelne inimene • Substraat on kontaktis olnud keel(t)est jäänud keelelised mõjud. • Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidžinkeel (selles on mõlema kontaktis
tõenäoliselt laste ja noorte seas kõige kiiremini leviv terviseprobleem. Keeruline valdkond on ka käitumishäired koolis. Paljusid Norra laste- ja noorteprobleeme on võimalik lahendada vaid rahvusvahelises koostöös. Norra soovib toetada uuringuid, riikidevahelist info- ja mõttevahetust ja ühistegevust, et nende väljakutsetega toime tulla ning ennetada kaasnevaid kõrvalprobleeme. 15 9. KEEL Norra riigikeel on norra keel põhjagermaani keel, mis on lähedalt suguluses taani ja rootsi keelega. Norra, taani ja rootsi keele kõnelejad saavad üksteisest enamasti ilma suurema vaevata aru. On kaks erinevat norra kirjakeele varianti, Bokmål ("raamatukeel") ja Nynorsk ("uus keel"). Bokmål põhineb taani-norra keelel. Bokmål ja Nynorsk omavad ametlikult võrdset staatust, kuid Bokmål on veidi laialdasemalt kasutusel Oslos ja teistes suuremates linnades. Nynorsk'i kasutab
Kool? JAAPAN Referaat Nimi klass 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 .................................................................................................................................................4 LOODUS.................................................................................................................................... 5 Pinnamood.............................................................................................................................. 5 Maavärinad..............................................................................................................................5 Veestik.................................................................................................................................... 5 Kliima......
Referaadi koostamiseks olid kasutatud Interneti allikad, pildid ja fotod ning graafikud, skeemid ja tabelid. 21 1. PORTUGALI ISELOOMUSTUS 1.1. Üldandmed Portugal on Lääne-Euroopa riik, mis asub Euraasias. Selle pindala on 92 391 km2 ja elab Portugalis, 2010. aasta hinnangul, 10 735 765 inimest. Portugali pealinn on Lissabon (Joonis. 1), kus elab 545 245 inimest. Peamine keel on portugali, mis ongi ka riigikeel. Peamised usundid on katolitsism (üle 94% rahvaarvust), 4,5% on protestandid, 2% on juudalased ja ligi 1% on ateistid. Rahaühikuks on euro.[1] Portugal tähistab oma Iseseisvupäeva 5. oktoobril, alates 1143. aastast; Portugali president on Annibal Kavaku Silva ja peaministriks on Pedru Passus Koelju. Interneti tippdomeen on ,,.pt" ja telefonikood on 351. SKT elaniku kohta koostab $23.000 USA.
Koloniaalajastul kasutati Indoneesia piirkonna kohta nime Hollandi India. Pindala 1 904 569 km² (2016). See hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Indoneesia on suuruselt maailma riikide hulgas 14. kohal. Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km 2 ja siseveekogusid 93 000 km2. Indoneesia on rahvaarvult maailma neljas riik. 2015. Aasta seisuga on seal 255 993 674 inimest. Pealinn on Jakarta, kus elab umbes 9 mln inimest. Kokkuleppeline riigikeel on malai keelel põhinev bahasa Indonesia; lisaks u 700 kohalikku keelt. Rahaühik on ruupia ja üks euro on 70 ruupiat. GEOGRAAFILINE ASEND Ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel, asuv Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jagatakse Singapuri, Malaisia, Filipiinide ja Austraaliaga. Indoneesia asub ekvaatori lähistel, India ja Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia
I Ajalugu Serbia ja Montenegro liitriigi moodustasid Serbia Vabariik (pealinn Belgrad) ja Montenegro Vabariik (pealinn Podgorica). Liitriigi pealinnaks oli Belgrad, kus asusid parlament ja president, kes oli ühtlasi valitsusjuht. Riigi kõrgeim kohus asus Podgoricas.3. juunil kuulutas 2006 kuulutas Montenegro end iseseisvaks. 5. juunil kuulutas Serbia end iseseisvaks ning Serbia ja Montenegro õigusjärglaseks. Kuna need rigid olid pikemat aega eraldi riikidena olnud,siis järgnevalt üldised ülevaated ajaloost mõlema riigi puhul: 1.1 Serbia Serbia riigi juured ulatuvad 9. sajandi esimesse poolde. Serbia kuningriik loodi 11. sajandil ja 14. sajandil sai sellest suurriik, mis langes türklaste kätte pärast Kosovo lahingut 1389. Osa Serbia piirkondi suutis veel 70 aastat vastu panna, enne kui Ottomani impeerium nad samuti 4 sajandiks annekteeris, hoolimata kolmest Austria okupatsioonist ja arvukates...
Natuke üle poole praegusest rahvastikust on valged, kes põlvnevad eelkõige portugallastest, aga ka sakslastest, hispaanlastest, itaallastest, hollandlastest jt. Umbes 10% brasiillastest on neegrid, nemad elavad peamiselt kirdeosariikides. Ent üle kolmandiku rahvastikust on segaverelised ning nende osatähtsus kasvab. Umbes 300 000 Brasiilia põliselanikku elab Amasoonia ürgmetsades. Leidub ka jaapani, araabia ja muu päritoluga brasiillasi. Portugali keel on küll riigikeel, kuid leidub veel enam-vähem koospüsivaid sisserändajate ning nende järglaste rühmi, kes kasutavad saksa, itaalia, hispaania või jaapani keelt Indiaanlastest põlisrahvas kannatab Brasiilia enamiku teiste rahvaste eelarvamuste tõttu. 1900. a-st alates on 87 indiaanihõimu haiguste, nälja ning nende maa vägivaldse kaevuritele, uusasukatele ja metsatöölistele võõrandamise tagajärjel välja surnud. Indiaanlasi arvatakse praegu olevat 220000
Keeleteadus full konspekt 2018 sügis Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto) Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada. Seda ei saa kunagi selgeks ja sellepärast tulebki koguaeg juurde õppida. Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel). Tehti uuring, mis näitas et aju ei reageerinud struktuurile vaid mõistete gruppidele ja tähendust...
(säilinud veehoidla). Araablased vallutasid Põhja-Aafrika ja suure osa Lähis- Idast.Bulgaarid ründasid kuid asjatult, nad allutati ristiusule. Türklased vallutasid suure osa Väike-Aasiast, 1453 vallutasid Konstantinoopoli. Bütsantsi keisritel oli piiramatu võim; poliitliselt ohtlike isikute vigastamine- kastreerimine (enuhh), pimedaks torkamine, keha/näo vigastuste tekitamine (takistamaks keisriks saamist, keiser pidi olema füüsiliselt terve). Riigikeel kreeka keel. Riik oli tsentraliseeritud- asevalitsjad, ametnikud, palgasõjavägi, maksud. Kreeka õigeusu kirik oli keisri võimu all. Kõrgelt arenenud linnad (Antiookoa, Damaskus, Jerusalemm, Aleksandria) ja põllumajandus. Tähtsamad valitsejad: Basileios II- alistas bulgaarid, lasi 15000 sõjavangil silmad peast torgata. Justinianus I Suur- vallutas barbarite käest Itaalia ja Põhja-Aafrika tagasi; riigi I kõrgaeg. Lasi ehitada Hagia Sophia katedraali, seda ümbritses 13 km kaitsemüür
oleks konkreetselt vaja kooskõlastada, kes kuhu sõidab. · Tööstusstandardid ja normid (näiteks ISO) aitavad oluliselt kokku hoida kaupade hindamise ja otsimise kulusid. · Ettevõtte strateegiad aitavad suunata ja motiveerida töötajaid ning samal ajal saadavad ka väljapoole signaale kergendamaks suhtlemist ootuste täpsustamise kaudu. · Riigikeel on samuti käsitletav reeglite süsteemina, mis aitab koordineerida selle riigi kodanike tegevust. · Viisakusreeglid teevad kooselu mõnusamaks (seegi on üks koostöökasu vormidest) · Üldistatult võib öelda et institutsioonid korrastavad (struktureerivad) koostegevust. Valdavalt tähistab institutsiooni mõiste mingit reeglite süsteemi ehk reeglistikku, kuigi mõnikord peetakse silmas ka mingit üht konkreetset reeglit.
Island Referaat majandusgeograafiast 1. Riik üleüldiselt Asukoht Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Sotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne- Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel. Iseseisvus 19. sajandi teisel poolel hakkasid islandlased aktiivselt taotlema õigust saare asju ise korraldada ja 1874 loodi Islandi omavalitsus. 1904 loodi Taanis Islandi Ministeerium, mille juhiks oli islandlane. 1918 võeti vastu liidulepingu seadus (Forbundsloven), millega Taani tunnistas Islandit kui iseseisvat...
1. Riigi üldiseloomustus 1.1Üldandmed 1.1.1 Pindala: 377 835 km² 1.1.2 Rahvaarv: 127 600 000 inimest (2003) 1.1.3 Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² (2003) 1.1.4 Riigikeel: jaapani keel 1.1.5 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia 1.1.6. Pealinn: Tokyo (8,3 mln elanikku) 1.1.7 Rahaühik: Jaapani jeen (jaapani k. en) 1.2 Geograafiline asend Jaapan koosneb paljudest saartest. Jaapan asub Aasia rannikul Vaikses ookeanis. Neli peamist saart (Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu) kulgevad põhjast lõunasse. Saarestikku kuulub veel umbes 4000 väiksemat saart. Saarestiku moodustavad veealuse mäe aheliku tipud. 1.3 Looduslikud tingimused 1.3
Antsla Gümnaasium MARILIN NIILUS 10B klass SAKSAMAA Uurimistöö Juhendaja: õpetaja TIIU LAANE Antsla 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Riigi üldiseloomustus ......................................................................................................................4 1.1 Pinnamood......................................................................................................................................5 1.2 Kliima.............................................................................................................................................5 1.3 Mullad......................................................................................................................................
Kanepi Gümnaasium 10.a Grete Põdder HIINA RAHVAVABARIIK Kanepi 2009-05-18 2 SISUKORD HIINA RAHVAVABARIIK..........................................................................................4 Riiklikud pühad..........................................................................................................7 Poliitika......................................................................................................................8 LOODUSLIKUD TINGIMUSED.................................................................................8 Geograafiline asend....................................................................................................8 Pinnamood..................................................................................................................9 Mullastik..............................................................................
aasta augustiputsi ning 1993.aasta valitsus- ja parlamendikriisi, mis lõppes sama aasta oktoobri alguses presidendi ja parlamendi pooldajate vahelise relvastatud vastuseisuga. Nüüdisaegne Venemaa on demokraatlik föderatiivne riik. Riigipea on Venemaa Föderatsiooni president, kelle riigi kodanikud valivad üldistel valimistel neljaks aastaks. Täidesaatev võim kuulub Venemaa Föderatsiooni valitsusele. Valitsuse juhi määrab president koostöös Riigiduumaga. Venemaa riigikeel on vene keel. Rahaühik on rubla (1 Eesti kroon =2,2 Vene rubla). Rahvuslipp ja -sümbolid Pärast Nõukogude Liidu lagunemist taastati valge-sini-punane riigilipp. Valge värv sümboliseerib rahu, isamaad, õilsust, sinine usku ja ustavust, punane mehisust, võitlust kodumaa eest vere hinnaga. Nõukogude võimu aastail kasutati mõistagi NSV Liidu riigivappi. 1992. aastal tõi aga Venemaa esimene president Boriss Jeltsin oma ukaasiga kahepealise
Eesti Vabariik on maa ja riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti pindala on 45 227[5] km². Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks. Pealinn ja kõige suurem linn on Tallinn. 1,34 miljoni elanikuga on Eesti Euroopa Liidu üks kõige väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22. septembrist 1921 Rahvasteliidu liige ja kuulub 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, 1. maist 2004 Euroopa Liitu ja 29. märtsist 2004 NATOsse. Eesti on samuti alla kirjutanud Kyto protokollile. Eestlased on läänemeresoome rahvas, lähedalt suguluses soomlastega. Eesti keel jagab soome keelega palju sarnasusi. Sisukord [peida] * 1 Nimi * 2 Loodus o 2.1 Topograafia o 2.2 Kliima o 2.3 Taimestik o 2.4 Loomastik * 3 Rii...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
