koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Riigipiiri mõiste, riigipiiri asukoha määramise ja tähistamise ning piirimärkide hooldamise korra ja piirireziimi sätestab riigipiiri seadus. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Välisleping võib olla vastuolus sama küsimust reguleeriva Eesti õigusaktiga ning sel juhul juhindutakse välislepingust. Riigikaitse Riiki kaitsevad Eesti kodanikud üldise põhiseadusliku kohustuse alusel. Riigikaitse ei tähenda vaid sõjategevuses osalemist. Peamised kohustused kaitseväeteenistuse kõrval on riigikaitseliste sundkoormiste seaduse alusel pandud töö- ja veokohustus. Kaitseväeteenistuskohustus hõlmab väljaõppekohustuse ning kohustuse asuda sõjaseisukorra ajal mobilisatsioonikava alusel kaitseväeteenistusse sõjapidamiseks.
Religioosed(ususõjad) Sisepoliitilised(riigipöörded) ÜRO loomine 1945.a ja NATO loomine 1949.a Pärast külmasõja lõppu on päevakorda kerkinud kollektiivne julgeolek ja koperatiivne ehk koostöö tegemine. Riigikaitse! Eestis on saanud Nato liige ja Euroopa Liidu liikmesriigiks. Osaletakse aktiivselt Nato ja Euroopa Liidi töös. Rahvusvahelistes: julgeolekusüsteemis,-rahutagamise operatsioonides. Koostöös tagatakse sõjarahu.Riigikaitse on kogu rahva ühine kohustus. Eesti riigikaitse on korraldatud nii et igal ühel on riigikaitses oma roll.Seda nim. totaalkaitse põhimõtteks.Eesti Vabariik on demo riik.Riigikogu on Eesti kõrgeim esinduskogu ehk seadusandlik võim.
Riigikogu. e parlamendi ül. on: · arutada ja tasakaalustada läbi mitmesugused seisukohad · võtta arutelu põhjal vastu seaduseid. · Panna ametisse valitsus ja kontrollida tema tegvust · Võtab vastu riigieelarve Riigikogu juhatuses on esimees ja 2 aseesimeest. Ülejäänd liikmed kuuluvad komisjonidesse: keskkond, kultuur maaelu, majandus, põhiseadus, rahandus, riigikaitse, sotsiaal, välis, õigus. Fraktsioon. e saadikurühm- erakonna liikmed riigikogus. Presidendi ül. : · Esindab rahvusvahelises suhtlemises · kuulutab välja riigikogu valimised ja seadused · määrab peaministri kandidaadi; · nimetab ja vallandab valitsuse liimeid. · Teeb riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiamtenike nimetamiseks · nimetab kohtunikud ja eesti panga presidendi
· Õigusemõistmine: ...poolte ärakuulamine ...otsuse tegemine 9. Selgita kes on ja miks on: Advokaat kohtualuse kaitsja, kelle ülesandeks on esindada kohtualuse huve. Prokurör ehk süüdistaja. Jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine. Kaasistuja kohtu koosseisu kuuluv kohtunikuga võrdseid õiguseid omav kriminaalasju lahendav isik. Riigikaitse ja riiklik julgeolek. 1. Mis on riigikaitse ja miks seda vaja on? Riigikaitse on valdkond, mis kaitseb riiki. Seda on vaja, et tagada kehtiva riigikord ja riigi iseseisvus. 2. Selgita mis on sisejulgeolek ja välisjulgeolek? Sisejulgeolek valdkond, mis tagab inimese igapäevase julgeoleku ning seaduslike õiguste austamise. Sinna kuulub õigus- ja korrakaitse. Välisjulgeolek valdkond, mille eesmärk on tagada riigi rahva kaitse võimaliku kallaletungi korral. 3. Selgitage kaitsevägi ja kaitseliit. (mis on sisu + ülesanded)?
Keskvalitsused, kohalikud omavalitsused, maksuamet, fondid Keskvalitsuse moodustavad riigikogu ministeeriumid koos maakonna juhtimisstruktuuridega Valitsuse tulud · Füüsilise isiku tulumaks · Ettevõtte tulumaks · Käibemaks · Aktsiisimaksud · Hasartmängumaks · Sotsiaalmaks maks, mida ettevõte maksab töötaja pealt · Muud maksud ja trahvid · Finantstulud Tulud varadelt Valitsuse kulud · Toetused · Pensionid · Tervishoiukulutused · Riigikaitse · Intressid riigivõlgadel · Toetused kohalikele omavalitsustele · Avaliku sektori palgad Makse kogutakse, et: · mingit tootmisharu kaitsta - tollimaks · et pidurdada tegevust mida valitsus peab kahjulikuks Maksusüsteemid Proportsionaalne maks: Üksikisiku tulumaks on 21%. Tulude kasvades kasvab sama palju ka maksukoormus. Progressiivne maks: Tulude kasvades, kasvab maksukoormus progresseeruvalt. Regressiivne maks: Tulude kasvades kahaneb maksu koormus
Peaministri ülesannete seas on ELi küsimuste siseriiklik koordineerimine ja ta kannab vastutust selle efektiivse kulgemise eest. (http://www.valitsus.ee/? id=6033). Riigi majandusest rääkides mõeldakse üldiselt riigieelarvet, maksusid, sisemajanduse koguprodukti (SKP), rahvuslikku koguprodukti (RKP), kaubavahetusest, selle defitsiiti või ülejääki, laenusid-võlgasid, kulusid-tulusid. Riigi majandustegevuse lahutamatuteks osadeks on näiteks ka sellised suunad nagu haridus, teadus, riigikaitse, sotsiaalkindlustus, meditsiin. Turumajanduslikus ühiskonnas, niisuguses, nagu elame meie, toimib majandus üldiselt oma seaduste kohaselt. Valitsuse, seega ka peaministri, ülesandeks on riigi majandusse sekkuda vaid sellisel määral, et ära hoida majanduse isetoimimise tulemusena tekkivate turgu ja ühiskonna sotsiaalset korraldust takistavate nähtuste tekkimist. Loengumaterjalidest saab lugeda, et peamised majanduse ja ühiskonna sotsiaalse korralduse kiiret arengut ohustavad tegurid on:
KOHTUVÕIM JA KORRAKAITSE Õigus tähendab üldkehtivate ja kokkuleppeliste käitumisnormide kogumit. Kohtuvõimu teostab sõltumatu kohus. Kohtuasutuste ülesanne on seaduste tõlgendamine ja rakendamine ning erapooletu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. ÕIGUSSÜSTEEMID Õigussüsteem tähendab ajalooliselt kujunenud ühtset õigusemõistmise traditsiooni. Jaguneb kolmeks: Mandri-Euroopa: kohtumõistmine põhineb põhjalikel seadustel, kohtunik on eluks ajaks ametisse nimetatud riigiametnik Angloameerika: rahvapoolt valitud kohtunik, puudulik seadusandlus, kohtuniku otsusel väga suur vokaal, vandekohtunikud Islamiõigus: sariaat, arhailine õigusemõistmine, kummalised karistused(käe maharaiumine, kividega surnuks loopimine) ÕIGUSHARUD - reguleerivad sarnaseid ühiskondlikke suhteid. Eraõigus-kaubandusõigus, majandusõigus, tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus)(tsiviilasi: abielulahutus, pärandiasjad, lapsendamine, võlanõu) Av...
Demokraatia on valitsemine valitud esindajate kaudu Ministeeriumid Justiitsministeerium (kristen Michael), Haridus- ja teadusministeerium (jaak Aaviksoo),Kaitseministeerium (urmas reinsalu),Keskkonnaministeerium (keit pentus-rosimannus),Kultuuriministeerium (rein lang),Majandus-ja kommunikatsiooniminister (juhan parts),Põllumajandusminister(helir-valdor seeder) ,Rahandusministeerium (Jürgen ligi),Siseministeerium (ken-marti vaher),Sotsiaalministeerium (hanno pevkur), Välisministeerium (urmas paet) Maavalitsuse ülesanded: Korraldada ja kordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, planeerida regiooni arengut. Kohaliku omavalitsuse ülesanded Korraldada sotsiaalabi ja-teenuseid, korraldada elamu- ja kommunaalmajandust, organiseerida ühistransporti, korraldada heakorda ja kekskonnaplaneerimist. Eesti kohtusüsteem I maakohtud, halduskohtud , II ringkonnakohtud, III riigikohus. Õiguskantsler teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse ...
Alalised komisjonid: keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon. Riigikogu kooseis vahetub iga melja aasta järel. Parlamendi istungid on avalikud. Vabariigi president- riigi kõrgeim ametiisik. Eesti presidendi ülesanne on tugevdada võimuharude tasakaalu ja vastastikust kontrolli ning tõsta Eesti rahvusvahelist mainet, kuulutada välja valimised ja seadused, teha ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks, riigikaitse kõrgeim juht. Riigikogu liikmed valivad presidendi salajasel hääletamisel. Vabariigi valitsus- kõrgeim täidesaatev võim. Uus valitsus moodustatakse peale Riigikogu valimist või pärast umbusaldusavaldust peaministrile. Eestis ja mujal Euroopas on mitmeparteiline valitsus ehk koalitsioonivalitsus. Kui valitsus vahetub sagedamini kui parlamendi koosseis, on põhjuseks valitsuskriisid. Valitsust juhib peaminister. Eesti
ähvardustega teha lõpp igasugusele demokraatiale. Selles delikaatses olukorras asus Laidoner kõikumatult põhiseadusliku korra poolele. Piduriks sai kaine mõistus. Laidoner teadis selgelt, millised ohud ähvardasid isevalitsusi. Tema lahkumispalve 26. märtsil 1920 rahuldati. Nii jäid ellu viimata Laidoneri asjalikud kavad armee üleviimiseks rahuolukorda. See tõi kaasa sõjajärgseil aastail palju rumalusi ja tarbetut segadust riigikaitse korraldamisel. Päriselt suudeti riigikaitse optimaalsel kujul luua alles 1928. aasta reformiga. Pärast sõjaväest lahkumist kandideeris Laidoner parlamenti ja loomulikult võitis kõigil valimistel, millest osa võttis. Endine ülemjuhataja oli kolme riigikogu liige aastail 1920-1929. Kuigi Laidoner kandideeris põllumeeste nimekirjas, oli olukord siin umbes sama nagu pärast viimast sõda Eisenhoweriga, kes võinuks kandideerida ükskõik millise partei nimekirjas.
Põhiseadusega on tagatud Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus. Põhiseadus sätestab riigi eesmärgid, määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused, kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. I peatükk Üldsätted, II peatükk Põhiõigused, vabadused ja kohustused, III peatükk Rahvas, IV Riigikogu, V Vabariigi President, VI Vabariigi valitsus, VII Seadusandlus, VIII Rahandus ja riigieelarve, IX Välissuhted ja välislepingud, X Riigikaitse, XI Riigikontroll, XII Õiguskantsler, XIII Kohus, XIV Kohalik omavalitsus, XV Põhiseaduse muutmine. Põhiseaduse muutmine on keeruline. Põhiseaduse Paragrahv 163 sätestab Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures
riigikontrolöri ja õiguskantsleri ametissenimetamiseks; [RT I, 27.04.2011, 1 jõust. 22.07.2011] 12) nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; 13) nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; 14) nimetab ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse ja kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe juhtkonna; 14) [Kehtetu RT I, 27.04.2011, 1 jõust. 22.07.2011] 15) annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid; 16) on Eesti riigikaitse kõrgeim juht; 17) teeb Riigikogule ettepanekud sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning vastavalt põhiseaduse §-le 129 erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks; 18) kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja vastavalt põhiseaduse §-le 128; 18) kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni vastavalt põhiseaduse §-le 128; [RT I, 27
Teine ülesanne on arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. Kolmas ja tähtsaim ülesanne on seaduste vastuvõtmine. Neljas ülesanne on valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. Riigikogu võtab vastu riigieelarve. EV president- valimiskord ja peamised ülesanded Riigipea on riigi kõrgeim ametiisik. Olulisemate riigisiseste ülesannetena võib mainida õigust peatada seadusi ja nimetada kõrgeid riigiametnikke. President on ka Eesti Vabariigi riigikaitse kõrgeim juht. Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu. Võib kandideerida presidendiks vähemalt 40-aastane sünnijärgne eesti kodanik. EV valitsus- moodustamine, ülesanded Vabariiigi valitsus- kõrgeim täidesaatev võim. Eestis vahetub valitsus pärast Riigikogu valimisi, mille järel eelmine valitsus ameti maha paneb või pärast valitsuskriisi, mille tagajärjel Riigikogu avaldab umbusaldust peaministrile. See tähendab kogu valitsuse tagandamist.
r) kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed – s) korraldab suhtlemist teiste riikidega – t) otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile – u) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni – v) annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid – w) on Eesti riigikaitse kõrgeim juht – x) vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust – y) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas – 2. Kes võib kandideerida… a) Eesti Vabariigi presidendiks? Vähemalt 40. aastane sünnilt Eesti Vabariigi kodanik b) Riigikogu liikmeks? Vähemalt 21
lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. See tähendab, et kõik nad on sisemise isekorraldusliku õigusega ning nende võimalus sekkuda üksteise pädevusealasse vaid põhiseaduses otseselt kirja pandud kujul ja valdkondades. Lahusvõimudel on neist võõrandamatu kompetents, mistõttu nad võivad kõik ja üheskoos võrdväärsete partneritena osaleda riigivalitsemise ühtede ja samade küsimuste lahendamisel. Nii osalevad riigikaitse ja välissuhtluse teostamisel üheskoos ja samas sõltumatult nii Riigikogu, Vabariigi President kui ka Vabariigi valitsus. 10.Sotsiaalriikluse, demokraatliku õigusriigi ning inimväärikuse printsiip. Sotsiaalriiklus väljendub Põhiseaduse preambulas,mille kohaselt "Eesti riik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus".
Mõned tähtsad sõjad Eesti ajaloos Sõjad on läbi aegade mõjutanud inimesi ja ühiskonna arengut. Tänu sõdadele on muutunud halvad seadused ja inimesed on saanud oma tahet peale suruda, kuid samas on sõjad toonud kaasa ka palju halba, vahel ka head. Aastatel 1208-1227 toimus Muistne Vabadusvõitlus. Muistne vabadusvõitlus algas eestlastele 1208. aastal, kuisakslased koos abivägedega tungisid Ugandisse. Samal ajal toimus Euroopas ristiusustamine ning see toodi ettekäändeks Eestisse tungimiseks. Eestlaste motiveeritus pidi olema väga hea võitlemiseks, sest võideldi ju oma kodumaa ning vabaduse eest, kuid siiski jäeti alla saksa vägedele, Muistne vabadusvõitlus lõppes eestlaste jaoks allajäämisega, aga vaatamata sellele tõi see kaasa eestlaste ühtsust, paremat varustust ja riigiarengut. Riik hakkas edenema, tekkisid juba kindlad sõjastrateegiad ja see aitas ka Ümera lahingus 1210. aastal, kus eestlased tänu oma st...
1.Võrdle Ateena ja Sparta riigi korraldust too välja sarnasused ja eripärad ? V: Ateena eripära- Ateenas oli linnaks Ateena, Ateenas saadi kodanikuks 20a., demok valitsemine, kõik kodanikud võisid kandideerida riigi ametisse. Sparta eripära- Aristokraatlik valitseja, 2 kuningat valitsesid päritava võimuga, Spartas puudus linn, Spartas saadi 30a kodanikuks Sarnasus mõlemal- vormiliselt kõrgeim võim kodanike rahva koosolekul, kodanike kohustus tegeleda riigiasjadega 2.Millised Sparta ja Ateena erinevused tulenesid riigikorraldusest? Nt? V: Ateenas oli hariduse omamine väga tähtis, seepärast hakati õpetama juba lapseeas väga intensiivselt ning lõpuks sündisidki palju haritud inimesi, Ateenas kuulus aristokraatliku elulaadi juurde sportlikud harjutused ehk gümnastika, Ateena oli käsitöö, kaubanduse ja mereteede keskpunkt (Ateena mereliit) Spartas oli noortest sõjaväelaste kasvatamine juba 7a pandi poisikesed rühma kodust eemale ning pidi...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärikorralduse õppekava ARENGUKAVAD JA VISIOONID Juhendaja: Ain Suurkaev Mõdriku 2015 ARENGUKAVAD : „Väike - Maarja valla arengukava aastateks 2016 – 2019“ – Olen Väike-Maarja valla kodanik. (http://www.vmaarja.ee/systematic/files.php? id=4353&PHPSESSID=17v9rb8oc78dkh1ip3q0ruqp31) „Väike-Maarja Lasteaia arengukava aastateks 2015–2019“ – Minu poeg käib Väike- Maarja Lasteaias. (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4020/6201/5034/lisad.pdf) „Väike-Maarja Gümnaasiumi ja Õppekeskuse arengukava 2015-2019“ – Minu tütar õpib Väike - Maarja Gümnaasiumis. (http://www.v-maarja.ee/vmgym/sisu/70_889_425_Vaike- Maarja_Gumnaasiumi_ja_Oppekeskuse_arengukava.pdf) „Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli arengukava aast...
omavalitsuse või maakonna ülesanne? 11. Millise administratiivse korraldusega on tegemist Eestis, kas tsentraliseeritud või detsentraliseeritud? Eesti on tsentraliseeritud korraldusega 12. Mitmetasandiline on eesti haldussüsteem? 13. Mis on riikliku tasandi haldusüksus Eestis? millised on maavalitsuse ülesanded? 14. Valla/linnavolikogu ülesanded? 15. kohalikud maksud-nimeta 16. riigikaitse ülesanded, riigikaitsega tegelevad institutsioonid, kapo ülesanded, Eesti kaitsejõudude komplekteerimine, totaalkaitse põhimõte, eesti riigikaitse juhtimine, kaitseliit, mõisted, julgeoleku ohud. mõisted: · absoluutne monarhia- riigivorm, kus võim on koondunud ühe isiku kätte · parlamentaarne monarhia · presidentaalne vabariik · parlamentaarne vabariik presidendivalimiste süsteem Eestis, presidendi ülesanded:
Kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad. Kohaliku omavalitsuse esinduskogu on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. (Perioodi võib lühendada seoses kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.) Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Hääleõiguslikud on selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on 18. 24. Kes on EV- s riigikaitse kõrgeim juht? Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on Vabariigi President. Vabariigi Presidendi juures on nõuandva organina Riigikaitse Nõukogu. Riigikaitse Nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta oma arvamuse. Riigikaitse Nõukogu koosseisu kuuluvad Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, Riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister ning
Romeo hoomas Juliat riigikaitse bivakis. Julia andis automaadile valu. Ta lasi lamaasendis püstolkuulipildujaga märki. Romeo vähendas Julia jalavaeva ja tõi ära sõelapõhjaks lastud märklaua. Julia muhatas talle ja nimetas teda oma järgmiseks märklauaks. Romeol tõusis puna palgele ja kukutas granaadi. Julia oli ainuke kellel põlved nõrgaks ei läinud. Ta jooksis nagu oja granaadi juurde ja viskas granaadi kuivkäimlasse. Plahvatus oli meeldesööbiv.Õnn naeratas, et keegi viga ei saanud.
edendada rahva heaolu ja säilitada kultuuripärandit, tagada globaliseeruvas maailmas rahvusvahelist koostööd arendades eesti rahva, eesti keele ja kultuuri, eesti identiteedi säilimine läbi aegade. Eesti riik kasutab riigikaits esüsteemi välja töötlemisel relvastuskontrolli ja julgeoleku- ja usaldusmeetmete (CSBM) vastavaid sätteid. Selle organisatsioon eesmärgiks on riikidevahelise sõjalise julgeoleku, usalduse ja koostöö süvendamine Minu arvates on ka riigikaitse suur osa Eesti julgeoleku tagamisel. Riigikaitse tagab valmisoleku võimalike sõjaliste ohtude tõrjumiseks ja Eesti Vabariigi territoriaalse puutumatuse ja suveräänsuse kaitsmiseks Eesti julgeolekuriskide vältimiseks tuleks kindlasti tugevndada sisejulgeolekut. Selle täideviimiseks tuleks täiuslikult toimima panna ja kontrolli all hoida põhilised tegurid nagu : avaliku korra kaitse ja võitlus kuritegevusega, riigipiiri valvamine ja kaitsmine, piirireziimi tagamine,
1. Millised on parlamendi (Riigikogu), presidendi ja vabariigi valitsuse ülesanded? Parlamendi (riigikogu) – seaduste vastuvõtmine; esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja huvisid; arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid; valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle Presidendi – esindada riiki; kuulutada välja riigikogu valimised ja seadused; nimetada kõrgeid riigiametnikke; olla riigikaitse kõrgeim juht Vabariigi valitsuse - viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; korraldab suhtlemist teiste riikidega; kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas 2
Valitsuse roll majanduses Riigi roll ja turu puudulikkus Riigi osakaal SKP loomisel – Eestis 1/3 Riigi sektor ehk avalik sektor – keskvalitsus, omavalitsus, nende allasutused, haridus, tervishoid, korra-, riigikaitse Seadusloome Maksud Riiklik majanduspoliitika MP eesmärk – majanduskasv, inimeste elujärje parandamine Erinevad riigid – erinevad viisid Kui suurt rolli peaks valitsus mängima? Millised otsused langetada vaba turumajanduse, millised valitsuse regulatsiooni kaudu? Millistes valdkondades ei taga turg vajalike hüviste soovitavas koguses – haridus, arstiabi, korrakaitse, liiklusmärgid, teedeehitus jne.
Oluline on lojaalsus Eesti riigile ja selle phiseaduslikule korrale ning aktiivne osalemine hiskonnaelus. Mina kui kodanik peaks riigi valitsemises ilmnevaid vigu julgelt kritiseerima, sest avalik arutelu nende asjade le aitab riigivalitsemist parandada. Aga sellejaoks ei tohiks piirduda ainult ksimusega "mis on halvasti?", vaid ksides "kuidas saaks paremini?". Kodanikkond, kes usaldab oma riiki ja usub oma riigi ja hiskonna tulevikku, on julgeoleku alus. Samuti oleks kasulik olla kursis riigikaitse phimtete, eesmrkide ja korraldusega. Kuna tnapeval on kll vike oht sdade tekkimisele, tuleb selleks siiski valmis olla. Vajadusel tuleb kaitsta nii elanikke, territooriumi kui ka phiseaduislikku korda. Phiseaduslik kord tagab, et Eesti kodanikud otsutavad oma asju ise, nii nagu nad paremaks peavad. Just selles seisnebki iseseisvuse tegelik sisu ja vrtus. Samuti peitub just siin phjus, miks oma riigi kaitsmine pole mitte ainult lev ja ilis, vaid ka pragmaatiline. eldakse,
vastuolusid süsteemide käsitlemisel. Loorentsi teaduseteos on eelkõige õpetlik tudengitele, kui ka juristidele. Loorents samuti selgitab mitmeid printsiipe tuues näiteid minevikust kui ka eelajaloost ning nende seoseid tänapäeva eluga. Antud raamat on eelkõige seotud tavaelus esinevate probleemide ja nende seos süsteemidega kuid sinna kaasneb ka juriidiline perspektiiv Loorentsi poolt, kus on käsitletud Eesti riigikaitse alaseid dokumente (peatükk IV ja V) ning põhiküsimusi; nendest lähtudes võib nii mõnigi raamatus olev süsteemi printsiip oluline ja kasulik olla lugejale. Süsteemina võime käsitleda tehnikat, perekonna vahelisi suhteid, raamatuid, teadusalaseid uuringuid jne. Mis on oluline paljude süsteemide puhul, on eelkõige see, et oleks kindlad seosed selleks, et süsteem saaks toimida. Näiteks, võime nimetada
Valitsemisalas on õigusloome koordineerimine, õigusaktide süstematiseerimine, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, vanglate, notarite ametitegevuse ja õigusteenuse korraldamine ning õigusloome ministeeriumi pädevuse kohaselt, samuti välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku välisriigile väljaandmise otsustamine ja andmekaitsealased küsimused. Valitsemisalas on Andmekaitse Inspektsioon. Jaak Aaviksoo kaitseminister Valitsemisalas on riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks, riigikaitse elluviimine, rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine, kutsealuste kutsumine ajateenistusse, kaitseväe reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamine, kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamine ja varustamine, kaitsetööstuse arendamine, kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine
ja mängisingi sõda. Seda kõike jäljendades filmi ''Sündinud 4. juulil''. Minult küsitakse ikka:'' Miks just selline huvi?'' See ei ole keeruline küsimus, kuid kui seda jälle küsitakse, hakkan ma sellest küsimusest kõrvale puiklema, sest ma ei oska anda üht lihtsat konkreetset vastust. Ma pean kõik detailideni lahti rääkima. Olen siis inimestele vastanud, et eelmisel kooliaastal oli koolis õppeprogrammis sees ka riigikaitse tund. Seal käisin igal kolmapäeval väga hea meelega, sest kõik, mida õpetaja ning ühtlasi ka leitnant Kalev Kiviste seal rääkis, oli minu jaoks nii huvitav, kuigi siis ei osanud ma veel arvatagi, et nendest tundidest viib asi sinna, kus praegu olen- Kaitseliidus. Kui riigikaitse tunnid läbi olid, ootas meie klassi veel ''viimne verstapuu''- riigikaitselaager. See oli miski, mida me kõik õhinal ootasime. Meil polnud õrna aimugi, kui raske seal olla võib, kuid me teadsime, et
normeerida (riigikaitse, vaktsineerimine, perekond). Nende kasutamist ei ole soovitav normeerida (näiteks toolil millel keegi istub ei saa keegi teine samaaegselt istuda). Hüvise tootmise piirkulu = piirkuluga, kui hüvist kasutab täiendav isik (majkas + 1 laev). Avalike kaupade klassifikatsioon ei ole täielik ega lõplik. 17. Mittevälistatavus - Hüvis on toodetud ja keegi seda juba tarbib, ei saa selle hüvise tarbimisest välistada teisi tarbijaid. Lihtne näide on riigikaitse. Kui see hüvis on toodetud, on keeruline kedagi riigikodanikest selle tarbimisest välja jätta. 18. Konkurentsitus - Hüvise tarbijate lisandumine ei too kaasa teiste tarbijate kasulikkuse vähenemist. Teisisõnu on avaliku hüvise piirkulu selle pakkumisel täiendava tarbija lisandumisel null. 19. Klubikaup - Välistamine on võimalik, konkurentsistust ei ole (Kontsert, kino, turvalisus tänaval, spordi 20. Ühiskaup - Välistamine ei ole võimalik (seened, marjad) 21
Rooma vabariigi algus ja varane keisririik Mihkel Luikme Karl Kaljuver 10c Vabariigi languse põhjused · Kodanike osavõtt · Kodanike riigikaitse · Rooma kodanikud kolooniates · Rooma rahva koosolek koosnes proletaaridest · Mariuse sõjaväereform Kodusõjad ja vabariigi lõpp · Uued väejuhid · Sulla · Itaalia liitlaslinnade ülestõus · Crassus · Pompeius · Caesar Ülevaade varase keisririigi ajaloost · Octavianus · Traianus Riigikorraldus · Senati liige Augustus · Keiser · Provintsi linnad Rooma sõjavägi Rooma õigus Rooma provintsid Rooma vabariigi langus
märts 1990 – 15. september 1992 • Eesti Vabariigi presidendid • Lennart Georg Meri (1929–2006) – 6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001 • Arnold Rüütel (1928-) – 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 • Toomas Hendrik Ilves (1953-) – alates 9. oktoobrist 2006 • Vabariigi president on Eesti riigipea (PS § 77) • Riigipea amet omab parlamentaarses demokraatias eelkõige sümboolset ja protokollilist tähendust • Vabariigi president kui riigipea on ühtlasi ka riigikaitse kõrgeim juht (PS § 78 p 16) • Vabariigi presidendile kuulub armuandmisõigus (PS §78 p 19) • Armuandmisel ei hinnata tegu tagantjärele ümber, vaid süüdimõistetu vabastatakse karistuse kandmisest pärast Vabariigi Presidendi otsuse jõustumist • Armuandmine eeldab selle individuaalset taotlemist • Armuandmise ega armuandmisest keeldumise otsust ei põhjendata Vabariigi Presidendi funktsioonid • PS § 78 sätestab 20 presidendi pädevust • Kolm põhilist funktsiooni:
Leo Kunnas · sündinud 14. novembril 1967 Põlva maakonnas Kliima külas. · Aastal 1984 püüdis ta NSV liidust põgeneda, aga jäi piiril vahele ja mõisteti vangi. · Pärast vabanemist läks vabatahtlikuna NSV armeesse. · Ta on Eesti kirjanik ja sõjaväelane reservis. Teosed · "Kustumatu valguse maailm. Sõdurjumala teener" · "Viiv pikas sõjas. Märkmeid Iraagi sõjast" · "Takerdunud rünnak. Eesti riigikaitse võtmeprobleemid ja lahendused" · "Gort Ashryn: I osa. Enne viimast sõda" · "Gort Ashryn: II osa. Sõda" · "Gort Ashryn: III osa. Rahu" Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Leo_Kunnas
Mis on megatrendid? Megatrendid on trendid, mis mõjutavad kõiki globaalselt. Millised megatrendid mõjutavad teid lähitulevikus ja kuidas? Demograafilised muutused, infotehnoloogia kui tugi kogu majanduse toimimisele, nutikate masinate ja süsteemide kasutuselevõtt, suur admetest tärkavad võimalused, sotsiaal- ja multimeedia mõju oluline suurendamine, sotsiaalne innovatsioon ja sotsiaalsed ettevõtjad, kasvab vabatahtliku ja projektipõhise töö osakaal, organisatsioonimudelid hägustavad, tööd tehakse kõikjal, pehmed motivatsioonipaketid ja ideaalne tulevikutöötaja. Milliseid tüüpi töö oskusi oodatakse teilt? Süvateadmisi vähemalt ühel alal ning oskustega mõista ja omavahel siduda erinevaid distsipliine ning nendega tegelevaid inimesi. Mõtestamine, disain-mõtlemine, programmeeriv mõtlemine, loovus ja kohanemine, transdistsiplinaarsus, uue meedia kirjaoskus, virtuaalne koostöö, sotsiaalne intelligentsus, kultuurikompetents, enesejuhtimine j...
3)Presidendi ülesanded · esindada Eestit välismaal · kinnitada seadusi · kuulutada välja riigikogu valimised · leida peaministrikandidaat ja kinnitada valitsus · anda riiklikke teenetemärke ja sõjaväelisi auastmeid · nimetada ametisse kohtunikke ja diplomaate · kuulutada välja sõjaseisukord ja mobilisatsioon · anda vangidele armu (see on õigus,mitte kohustus) · olla riigikaitse kõrgem juht 4)Senised Eesti presidendid · Konstantin Päts(1939-1940) · Lennart Meri(1992-2001) · Arnold Rüütel(2001-2006) · Toomas Hendrik Ilves(2006-.....)
Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus Head ja halba juhtimisviisi on kerge eristada. Kokkuvõte Antud referaadist saime teada, et Eesti Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks. Meie presidendil Toomas Hendrik Ilvesel on käimas teine ametiaeg, mille vande ta andis 2011 aastal. Presidendil on palju ülesandeid Eesti juhtimisel, roll riigikaitse juhtimisel, roll poliitikas ja europoliitika kujundamisel. Tema pädevusteks on: välissuhtluspädevus, pädevus Riigikogus suhtes, pädevus Vabariigi Valitsemise suhtes, seadusandluspädevus, tal on vetoõigus, riigiametnike nimetamise ja vabastamise pädevus, austasustamispädevus ja armuandmisõigus. Kasutatud kirjandus 1. Presidendi pädevus http://www.president.ee/et/vabariigi-president/paedevus/index.html 2. Eesti presidendi roll europoliitika kujundamisel http://www.riigikogu
Celler- Kefauveri akt täiendas seadust, hõlmates igasuguseid liitumisi, mis vähendab konkurentsi või loob monopoolse seisundi. Avalikud kaubad ehk Avalikeks kaupadeks nimetatakse kaupu, mille puhul ühishüved me ei saa kauba tarbimist välistada ja iga järgmise ühiku tarbimise puhul ei kasva tootja kulud. Näiteks riigikaitse või ausambad-monumendid. Tulude ümberjaotamine - Toetused sissetuleku suurendamiseks. Näiteks sotsiaaltoetused ja teised pensioniprogrammid, abirahad, toidukaardid ja töötuabirahad. - Programmid, mis on ette nähtud vaeste ja majandusliku ebavõrdsuse kaotamiseks. Sel eesmärgil pakutakse haridusprogramme ja
http://m.postimees.ee/section/127/4081441 Refereering: Juhtkiri: kõik noored mehed riiki teenima? Tsitaat: Juhtkiri arvab, et kõik noored mehed peaksid hakkama riiki teenima? Artiklis räägiti sellest, et kõik eesti noored mehed peaksid aega teenima ka need kes enamjaolt arstide vahet käivad. Nemad siis läheksid tsiviilajateenistusse. Veel räägiti seda, et kuna laulva revolutsiooni põlvkondadele järgnenud põlved on olnud mitu korda väiksemad, tähendab see, et ehkki näiteks riigikaitse arengukavadesse on kirjutatud ajateenijate arvu suurendamine, on noormehi, keda teenistusse kutsuda ja kes selleks ka sobilikud, vähem. http://www.err.ee/585453/jaanus-kangur-raakida-on-vaja-ent-mitte-vagivallast- vaid-vagivallatusest Refereering: Jaanus Kangur: rääkida on vaja, ent mitte vägivallast, vaid vägivallatusest Tsitaat: Jaanus Kangur ütleb, et rääkida on vaja, ent mitte vägivallast, vaid vägivallatusest Artiklis räägitakse vägivallast ja vägivallatusest
Õigusriik- riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega.Riigis peab olema võimude lahusus ja inimõigused. Seadulandlik võim-riigikogu. Täidesaatev võim-valitsus, rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Kohtu võim-kohus, õigust mõistev võim. Võimude lahusus – seadusandliku täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Parlament- üleriigiline seadusandlik esindusorgan. Seaduste vastuvõtmine ja teiste riigiorganite valimine, nimetamine ja kinnitamine ning poliitiline ja õiguslik kontroll nende tegevuse üle. oluline ülesanne riigieelarve kinnitamine. Valitsus- Valitsuse üldeesmärkideks on Eesti julgeoleku tugevdamine, majanduskasvu edendamine ja riigi ja kohaliku halduse reform ja ääremaastumise leevendamine. Valitsust juhib peaminister. President- riigi juht. Seaduse eelnõu- juhatus-juhtivkomisj-3 lugemist täiskogus-lõpphääle...
• Praktika I • Praktika II Nõuded õpingute lõpetamiseks Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud autokeretehniku eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel Valikõpingute moodulid • Automaalritöö alused • Üldkehaline ettevalmistus • Autoremonttööde alused • Erialane huviring • Vanasõidukite taastamise alused • Elektri- ja hübriidautod • Juhtimisseadmete ja veermiku • Riigikaitse hooldus, ülddiagnostika ja • Esteetika remont • Etikett • Liiklusõpetus • Väikemasinate hooldus Võrdlus Autokeretehnik õpib Automaaler õpib • Autokere ehitust • Automaalritöös vajalikke üldteadmisi ja oskusi • Autoplekksepatöö aluseid • Ettevalmistustöid • Klaaside vahetamist
Raketid tänapäeva sõjarelvastuses Raketid jagunevad erinevateks liikideks. Liigitatakse neid väga mitut moodi: juhitavad ja mittejuhitavad, ballistilised ja suundraketid (ingl. k. cruise missile), samuti liigitatakse neid kasutusvaldkonna järgi (õhk-maa jne) ning strateegilisteks ja taktikalisteks. Kõige raskem ongi tihti mõista nende sõnade tähendust. Siinkohal siis mõned sõnaseletused: Strateegiline rakett on rakett, mis on enamasti suure hävitusjõuga ning kauge lennutrajektooriga. Strateegilisi rakette kasutatakse sõjategevuses suurte alade (linnade, sõjaväebaaside, lennuväljade) hävitamiseks. Levinuimateks strateegilisteks rakettideks loetakse just tuumarakette, mis suudavad kanda suuri tuumalõhkepeasid kasvõi teisele mandrile. Näideteks võiks tuua vene SS-25(pidil vasakul) ning USA ,,Peacekeeper" (eesti k. "Rahuhoidja" ; pildil paremal) raketid. Vasakul vene SS-25, paremal USA ,,Peacekeeper" ...
13. Kellel on seaduse algatamise õigus? Seaduse algatamise õigus on: Riigikogu liikmel Riigikogu fraktsioonil Riigikogu komisjonil Vabariigi Valitsusel Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks 14. Milliseid küsimusi ei saa panna rahvahääletusele? Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. 15. Kuidas nimetatakse ametisse kohtunikud? President nimetab kohtunikud ametisse eluaegsetena. Kohtunike ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus. 16. Milline kohus teostab põhiseaduslikku järelvalvet? Riigikohus 17. Millal saab Riigikohtu esimeest ja liikmeid võtta kriminaalvastutusele? Vabariigi Valitsuse liiget saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 18
järeldada, et Laidoner oli väejuht täielikult oma aja nõuete tasemel. Kogu riigikaitse alusena rõhutas ta kõigepealt kaitsetahet. 1934 teostati tema juhtimisel sõjaväereform, seejärel kaasajastati armee väljaõpet ja relvastust- püüti teha kaitsevõime suurendamiseks kõik, mida väikeriigi võimalused lubavad. 8 Esimene detsember 1924- Kommunistide mäss Esimene detsember näitas, et Eesti riigikaitse struktuur on kohatu. Isevärki arusaamine demokraatiast, mis esines eeskätt sotsialistide juures, ei näinud üldse ette ülemjuhataja ametikohta. Nii rikkus valitsus Laidoneri ametisse kutsudes tegelikult seadust. Ometi ei imestanud keegi. Eestil lihtsalt oli ülemjuhataja olemas ja kui maad ähvardas oht, kutsuti ta loomulikult ametisse. Sel õppetunnil oli positiivne mõju riigikaitse reorganiseerimisel tulevikus.
Riigikogu pädevus-Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Vabariigi presidendi pädevus-Välissuhte pädevus, Riigikaitse pädevus-riigikaitse kõrgem juht, pädevus riigikogu suhtes-kutsub kokku saadab laiali, Pädevus vabariigi valitsuse suhtes-nimetab peaministri kinnitab valitsuse, seadusandlus pädevus-seadlused, Autasustamis ja armuandmis pädevus, Õiguskantsleri krim. Vastutusele võtmise algatus. Õiguskantsleri pädevus-Eesti Riigi seadused ja määrused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning et oleks tagatud inimeste põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Tegeleb
Õppekäik Kindral Laidoneri Sõjamuuseumisse 20.novembril käisime riigikaitse grupiga Kindral Laidoneri Sõjamuuseumis. Esimesena räägiti meile Viimsi mõisa ajaloost ning sellest, et see mõis kingiti teenete eest Vabadussõjas Kindralleitnant Johan Laidonerile. Seejärel tutvustati meile vanemat sõjaajalugu, kus räägiti meile näiteks põhjasõjast, tutvustati välisuurtükki ning pöörati tähelepanu sellele, et sõda pole ainult uhked relvad ja kostüümid vaid ka paljud inimesed saavad surma ja sõjal pole head tagajärjed.
Uudis Ajalehes on uudislood, arvamuslood, info, reklaam. Uudis on laadilt jutustav tekst. Uudise eesmärk on teate (uudise) edastamine faktide kaudu. Uudis on materjal, mida avalikkus peab teadma, mis aitab inimestel nende probleeme mõistupäraselt lahendada. Uudis on materjal, mis lahutab meelt. Uudis jaguneb · Kõva uudis sõda, poliitika, välissuhted, majandus, riigikaitse. Teemad on tähtsad paljudele inimestele · Pehme uudis kultuur, haridus, teadus ja tehnika, sotsiaalsed sündmused, sport, usk, kuritegevus jne. Teemad on eelkõige huvitavad, kuid ei pea olema tähtsad. Uudise 7 põhikriteeriumi · Sündmuse värskus (viimase ööpäeva jooksul) · Sündmuse geograafiline ja emotsionaalne lähedus · Sündmuse mõjukus · Sündmuse osalejate prominentsus (tuntus) · Sündmuse konfliktsus · Sündmuse erakordsus
Ettevõtte külastus Külastatud ettevõtte nimi oli AS SEBE. Enne külastust teadsin ettevõtte kohta seda, et see on reisiteenuse pakkumisega tegelev bussiettevõte, on üks suuremaid bussiettevõtteid Eestis; neil on erinevat liiki bussiveod (kaugbussiliin, rahvusvaheline liin, noorteekspress ja tellimusveod); bussid on mugavad, puhtad, WIFI ning WC-ga. Enne ettevõtte külastus ootasin selle poolt uut infot seoses bussireisidega ning põnevaid fakte ettevõtte ajaloost. Meiega kohtus Gunnar Obolenski, kes on juhatuse esimees. Lisaks teeb ta ka turunduse ja tootearendustöid. Ta rääkis ettevõtte ajaloost, erinevatest tipphetkedest, ebavõrdusest bussi- ning rongireiside vahel ning tulevikuplaanidest. Antud ettevõtte kohta sain päris palju teada. Kõige huvitavam oli ebavõrdsuse teema rongi- ning bussireiside vahel. Lisaks sain teada, et neil on veel oma bussiremondi ning –hooldustöökojad. Nägin, millised o...
Eesti vabariigi riigikogu ja , kompaniid ja sõjavägi Riigikogu 101 liiget. Riigikogu kuulutab välja sõjaseisukorra. Eesti Vabariigi president on Eesti Riigipea ja riigikaitse kõrgeim juht. Valitsus-täidesaatev võim Kaitsejõud relvastatud struktuur Kaitsevägi valmis riiki sõjaliselt kaitsma. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded! Sõjaväemudelid :elukutseline(d) relvajõud Reservväed: need mobiliseeritakse ainult ohu korral üksustesse. Miinipilduja patareis on : tagalarühm,-siderühm Kolm jalaväekompanii moodustavad jalaväepataljoni põhja. Tagalakompanii tegeleb söögi, pesu,postkast, surnute matmisega.
Antiigi viited tänapäeva meedias LEO KUNNAS: Eesti 2007: Pyrrhose võit Tugeva ja stabiilse riigi ülesehitamine on palju pika-ajalisem ülesanne kui üks, kaks või kolm valimisperioodi ning siin ei saa Eesti riik endale uusi Pyrrhose võite enam lubada. NAFTA on lääneriikide Achilleuse kand Kui meid ei varustata naftaga, kerkivad hinnad ja meie majandus jookseb verd. Pandora laegas Pandora laegas riigikaitse juhtimisel Valgevene - Euroopa Pandora laegas Paljude investorite jaoks on finantssektorist saanud kardetud Pandora laegas, mille sisu on tundmatu ja ohtlik. Kuningas Sisyphos Nagu rahvuslikult rügav Sisyphos Ühikatoa Sisyphos Ma olen pandud kuningas Sisyphose rolli. Tantalose piinad radioloogias on leevenemas Üha uued ja uued diagnoosi- ning raviviisiv tulevad turule, kuid enamasti on nii kallid, et meie kõhna rahakoti juures läheb aastaid, et uutest võimalustest osa saada.
ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks. § 35. Igaühel on õigus lahkuda Eestist. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata kohtu- ning kohtueelse menetluse tagamiseks ja kohtuotsuse täitmiseks. § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast.
Vabariigi Valitsuse alal: · nimetab peaministri kandidaadi ja nimetab uue valitsuse ametisse · teeb peaministri ettepanekul muudatusi valitsuse koosseisus · vabastab valitsuse ametist uue valitsuse ametisse astumisel Kohtuvõimu ja õigusjärelvalve alal: · esitab riigikogule riigikohtu esimehe ja õiguskantsleri kandidaadi · nimetab ametisse kohtunikke · võib anda armu kohtu poolt süüdimõistetule Riigikaitse alal: · on riigikaitse kõrgeim juht (tema juures nõuandva organina Riigikaitse Nõukogu) · esitab riigikogule kaitseväe juhataja kandidaadi · nimetab ja vabastab ametist eesti kaitseväe juhtkonna (valitsuse ja kaitseväe juhataja ettepanekul) · annab sõjaväelisi auastmeid Välissuhete ja esindusülesannete alal: · esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises · valitsuse ettepanekul nimetab ja kutsub tagasi eesti diplomaatilisi esindajaid · annab diplomaatilisi auastmeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
