olgugi, et iseseisvuse esimestel aastatel lahkus Eestis rohkesti inimesi (1989. ja 2000.aasta rahvaloenduste vahelisel ajal vähenes Eesti elanikkond vähemalt 194 tuh inimese võrra ehk ca 12%). Praeguseks on siiski olukord hakanud paranema ning tööpuudus on langenud alla 7% ning hõivatute arv kasvab. Palgatõus on ka üpriski kiire, kuna kasvab tootlikkus ning aeg-ajalt napib mõnede erialade töötajatest. Eesti valitsused on üldiselt ajanud tasakaalustatud poliitikat, mistõttu riigieelarve on olnud enam-vähem tasakaalus või ülejäägis. Viimasel paaril aastal on tegelikud maksutulud osutunud kulutustest märgatavalt suuremaks, mistõttu riigi võlakoorem on väga tagasihoidlik. Alates 1992.a. juunist käibib Eestis kroon, mille kurss tollal fikseeriti Saksa marga suhtes (1 mark = 8 krooni). Euro kasutusele võtmise järel on kroon seotud euroga (kurss on ligikaudu 15,645 krooni). Edukas rahareform tähendas ka kiireid muutusi panganduses ja
Saadiku koht parlamendis: vabadus ja sõltuvus Parlament on esindusdemokraatia keskne institutsioon ja saadikud sellele sisu andvad indiviidid. Saadikute eesmärkideks on poliitika elluviimine ja tagasivalituks osutumine. Kui palju vabadust on saadikul parlamendis ja kui palju on ta sõltuv reeglitest? Kas see erineb riigiti, kus on erineva suurusega parlamendid? Üksiku parlamendiliikme võimalus mõjutada esinduskogu tegevust ja käituda oma vaba mandaadi järgi sõltub paljudest asjaoludest. Kui suur vabadus üldse jääb saadikutele reeglite järgimisel ning kas on võimalik käituda vaba mandaadi järgi või ei saa üksikliige parlamendi töö tulemusi mõjutada. Parlamendi istungi olulise osa moodustavad küsimised ja arupärimised. Ühe küsimuse mõju järelevalve seisukohalt on väike, kuid tähelepanu, mida see toob esitajale on märkimisväärselt suur. Poolas on üksikul saadikul võimalik esitada nii küsimusi kui ka arupärimisi, kusjuures arupärimise sisu p...
IRL EHK ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT Erakonna tutvustus Konservatiivne erakond Poliitikamaastikul tähendab see gruppi inimesi, kes usuvad, et VABADUS on tähtsaim väärtus, kuid see tähendab midagi enamat kui vabadust teenida raha Ühtse erakonnana antakse 2006a-st ajakirja Eesti Eest Koos teiste Euroopa konservatiivsete ja kristlik-demokraatlike erakondadega kuulub IRL Euroopa Rahvaparteisse (European People's Party, EPP), mis on suurim üleeuroopaline erakond Erakondade sünd Isamaaliit- moodustus 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ning ERSP ühinemisel. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud Toivo Jürgenson, Mart Laar, Tunne Kelam, Tõnis Lukas. Mart Laar oli teist korda peaminister 1999-2001 Res Publica - seni noorteühendusena tegutsenud organisatsioon formeeriti 8. detsembril 2001 erakonnaks Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica. 2004. aastal nimetati ümber Erakonnaks Res Publica. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud Rein Taagepera, Juhan ...
eraldamise,arhiveerimise,säilitamise,kaitse,kasutamise ja avalike arhiivide poolt arhivaalide kogumise nõuded ja korra Märgukirjale ja selgitustaotluse vastamise aeadus-sätestab isiku pöördumise vastamise korra niivõrd,kuivõrd see ei ole sätestatud teise seadusega. Avaliku teabe sedaus-eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikuse ja igaühe juurdepääsu võimalus.(Kuritegevuse ja väärtegude üldistav statistika,andmete riigieelarve tulude laekumise kohta,andmete ohu kohta inimeste elule,tervisele ja varale) Digiallkirja seadus-sätestab digiallkirja ja digitaalse temli kasutamiseks vajalikud tingimused ning sertifitseerimisteenused. Asjaajamiskorra ühtsed alused-määrus reguleerib riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avaliku- Õiguslike juriidiliste isikute asjaajamisele esitavaid nõudeid,dokumendi vormistamise nõudeid.
(lk 11; 13;50) Merkantilism õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamisest kõrgete kaitsetollide abil. Jean Baptiste Colbert korraldas Louis XIV jal majanduspoliitikat peakontrolöri ametis. Colberti loetakse merkantilistliku majanduspoliitika üheks kõige silmapaistvamaks esindajaks, kes muu hulgas koostas esimesena tänapäevases mõistes riigieelarve. Kolbertism riik müüb rohkem kaupa, kui sisse ostab. Abinõud teostamiseks : · Tõkestada raha väljavoolu riigist · Kodumaise tooraine maksimaalne ärakasutamine eksporttoodangu valmistamiseks (klaas, siid, moekaubad, parfüüm ja portselan) · Sisse- ja väljaveotollidega piirati nii tooraine kui ka seda töötlevate masinate väljavedu ning tarbekaupade sissevedu · Keeruliste monopolide ja privileegide, krediitide ja maksuvabastuste, tollide ja sisse-
Rahvas vaevleb tööpuuduse käes ja otsa sellele ei paistagi tulevat. Sest üha enam ja enam sulgevad ettevõtted pankroti tõttu oma uksed, inimesed koondatakse, vähendatakse tööaega, kärbitakse palkasid. Kuna Eesti ettevõtte- majandus põhineb välisinvestoritel siis väga paljud neist on oma üksused tagasi kodumaale viinud ning Eesti on tühjade kätega jäetud. St siit järgemööda jõuame selleni et, maksude kogumine on mägatavalt vähenenud ja seetõttu riigieelarve on aastal 2009 juba pikemat aega negatiivne. Meil puuduvad vahendid sellest mõõnast välja tulemiseks. Tagasi pöördudes tööjõuturu teematika juurde ning vaadeldes rahva käitumist tööturul. Leian, et varasem buumiaeg rikkus päris palju meie väärtushinnanguid (nt majandustõus tõi kaasa ehitusbuumi, millega kaasnes ehitajate lohakus ja töö kvaliteedi halvenemine. Tähtis oli vaid teenitav rahasumma)
Valitsus mõjutab majandust kontrollifunktsiooni kaudu, mida ta teostab raha- ja fiskaalpoliitikat kasutades. Wagneri seadus: koos riigi arenguga ehk majanduskasvuga on kalduvus kasvada ka riigikuludel, seda nii absoluutväärtuses kui ka suhtena kogu majandusse. Majanduskasvu teooriad viitavad sellele, et majanduspoliitika ja riigi sekkumine võivad mõjutada majanduskasvu, samas ei saa üheselt väita, kuidas riigi sekkumine majandusse majanduskasvu mõjutab. Avaliku sektori ülesanded riigieelarve seisukohalt: · Traditsioonilised riigi ülesanded, kuhu kuuluvad riigivalitsemine, õiguskaitse, turvalisus ja riigikaitse · Riigi heaoluülesanded, kuhu kuuluvad haridus, teadus, kultuur, sotsiaalhoolekanne ja tervishoid · Riigi keskkonna tagamise ülesanded, kuhu kuuluvad keskkond, transport, elamupoliitika · Riigi majanduslikud ülesanded, kuhu kuuluvad põllumajandus, tööstus, tööturg valitsuse kolme liiki kulutused: 1
registreerimise või avalikustamise korra rikkumise eest, erakonna majandustegevuse aastaaruande või erakonnale laekunud vahendite kvartaliaruande või erakonna valimiskampaania rahastamise avalikustamise korra rikkumise eest. Põhiseaduslikkuse järelvalve 1. VP ja õiguskantsleri rolli vahe põhiseaduslikkuse järelevalves V: Põhiseaduse tõlgendamine 1. Tõlgendamismeetodid Riigikogu 1. RK põhirollid V: Seadused , Riigieelarve, EL poliitika, valitsuse tegevuse, sh riigieelarve täitmise kontroll, teiste riigivõimuorganite legitimeerimine, avalik arutelu. 2. RK tegevust ja RKL staatust reguleerivad seadused (vaja peast teada, millised reguleerivad ja kuidas neid leida, seadusi pähe õppida pole vaja) V: Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Riigikogu liikme staatuse seadus. 3. Valitsuse tegevuse kontrolli mehhanismid (oskus loetleda, sisu selgitada)
areng(satelliit- ja kaabeltelevisioon, moobiiltelefonid, Internet). Ettevõtete tegelemine innovatsiooniga. 5. Teadmusühiskond - Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine ning on kaasatud tootmisportsessi. Paindlikum, vabam ja loovam töökorraldus. Uute ohtude tekkimine. Hea haridus ja info efektiivne kasutamine. Teadusepõhine teenuse- ja tootearendus. Väikepere. Demokraatlik. 3.1 Heaoluriik - kasutab riigieelarve vahendeid sotsiaalse toimetuleku tagamiseks. Ressursside ümberjagamine.(LK14 skeem) Võimalik mõõta kahel moel. 1. Keskmiselt pool eelarvest. (Palju kulub SKPst sotsiaalpoliitikale). Heaks näitajaks umbes kolmandik. 2. SKP - Riigis teatud perioodi jooksul toodetud kõik kaubad. Tunnused(LK 14) a. Riik sekkub majandusse b. Sotsiaalne õiglus c. Ühishüvis - teenus, mida pakub riik ja on tasuta kasutamiseks. Kohustuslik pühiharidus,
valimistest. Majandussfäär.Majandusfäär on ühiskonna osa ,kus toodetakse ,vahetatakse ,jaotatakse ning tarbitakse kaupu ja teenuseid.Ühisakonna jaoks on ülioluline,kuna seal luuakse vahendeid ja ressursse ,mida kõik ühiskonna sfäärid (haridus,kultuur)oma olemasoluks ja arendamiseks vajavad. Valitsuse majandustegevus ja poliitika. Riigi roll majanduse korraldamises. Sekkub mitmesuguste õigusaktide ,maksupoliitika,hinnapoliitika ja riigieelarve kaudu. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks. Huvid. Erinevad huvid ning nende rahuldamine on demokraatlikus ühiskonnas suuri väärtusi,inimeste mitmekesised huvid väljenduvad nt. Nende kuulumises erinevadesse parteidesse . Pluralismi olemus ja tähtsus.Pluralism on mitmekesisus ja paljusus,mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust,parteistumist
8) põllumajandusminister; 9) rahandusminister; 10 ) regionaalminister; 11) siseminister; 12) sotsiaalminister; 13) välisminister; Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme Vabariigi Valitsus: 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; 4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid; 5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande; 6) annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; 7) korraldab suhtlemist teiste riikidega; 8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; 9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. 25
Peaminis ter Kui Riigikogu otsustab peaministrile volitused anda, moodustab peaminister ministritest valitsuse 1) Seadusandlik võim: Riigikogu (parlamendi). 101 inimest. Ülesanded: (põhiseaduses) Esindada poliitikas mitmesuguseid inimgruppe ja vaateid; arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 1) seaduste vastuvõtmine ja muutmine. 2) Kinnitab riigieelarve 3) Kirjutab alla välislepingutele 4)Kinnitab presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid 5) Kontrollib valitsuse tegevust Riigikogu töö jaguneb kaheks istungjärguks: (jaan- jaanipäev ja sept-jõulud). Ülejäänud ajal on puhkus. Kui puhkuse ajal tullakse kokku, siis nim. seda erakorraliseks istungiks. Riigikogu juhib juhatus: Riigikogu esimees (Varek) ja kaks aseesimeest. Riigikogus on inimesed jaotatud komisjonidesse (nt maa-elu, riigikaitse,
Peaministe r Kui Riigikogu otsustab peaministrile volitused anda, moodustab peaminister ministritest valitsuse 1) Seadusandlik võim: Riigikogu (parlamendi). 101 inimest. Ülesanded: (põhiseaduses) Esindada poliitikas mitmesuguseid inimgruppe ja vaateid; arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 1) seaduste vastuvõtmine ja muutmine. 2) Kinnitab riigieelarve 3) Kirjutab alla välislepingutele 4)Kinnitab presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid 5) Kontrollib valitsuse tegevust Riigikogu töö jaguneb kaheks istungjärguks: (jaan- jaanipäev ja sept-jõulud). Ülejäänud ajal on puhkus. Kui puhkuse ajal tullakse kokku, siis nim. seda erakorraliseks istungiks. Riigikogu juhib juhatus: Riigikogu esimees (Varek) ja kaks aseesimeest. Riigikogus on inimesed jaotatud komisjonidesse (nt maa-elu, riigikaitse, väliskomisjon jne), et
•annab peaministri kandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; •nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja; •nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; •nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; •otsustab valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; •võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; •esineb avalduste, deklaratsioonide ja pöördumistega eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole; •kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed; •otsustab umbusalduse avaldamise vabariigi valitsusele, peaministrile või ministrile; •kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra; •kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni.
maksebilansi tasakaal, sobiv välisvaluutakurss, rahaline stabiilsus. Nende samaaegne saavutamine on vastukäiv, seega keskendutakse tav ühele v mõnele neist eesmärkidest. Jaguneb: leebe rahapol. tulemuseks raha pakkumise kasv; range rahapol. püüab rahapakkumise kasvu pidurdada. TÄIDESAATJA? 26. fiskaalpoliitika eesmärgid, vahendid ja täidesaatja' Eesmärgid sarnased rahapoliitikale, vahendid Riigieelarve ja maksud, ellu viib valitsus. Eesmärk kõrge tööhõive, majanduskasv jne. 27. rahapoliitika teostamiseks kasutatavad vahendid ehk rahapoliitika instrumendid Avaturuoperatsioonid, laenu ja hoiuse püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas. 28. valuuta mõiste Valuuta on riigi rahvuslik rahaühik, mida teised riigid on aktsepteerinud maksevahendina. Hõlmab paberraha, münte, hoiuseid jt maksevahendeid, sh ka raha asendajaid. 29
Maksukohustuslasel on õigus taotleda revidendi taandamist MKS §-s 49 sätestatud alustel. lubama ametnikul takistamatult läbi viia menetlustoiminguid. Küsimused : 1. Seevastu maksuõigus reguleerib avaliku võimu suhteid füüsiliste ja juriidiliste isikutega. Kuigi Eesti põhiseaduses on riigieelarvet ja maksustamist puudutavad sätted paigutatud ühte peatükki, tuleb riigieelarve ja maksustamise küsimusi vaadelda teineteisest lahus. 2. Materiaalõiguse alla kuulub maksukohustuse sisu: maksumaksja, maksu objekt, maksumäär, maksuvabastused. Formaalne ehk menetlusõigus sisaldab: maksu deklareerimine, tasumise kord, maksukohustuslase kontrollimine, maksu määramine, sisenõudmise kord, vaidluste lahendamine. 3.Riiklikud maksud : tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, raskeveokimaks, käibemaks, tollimaks, hasaartimängumaks, aktsiisis 4
● järelvalve teostamine, ● hindade kontrollimine, ● informatsiooni levitamine, ● ühiskondlike kaupade ja teenuste pakkumine. Majanduselu mõjutatakse läbi fiskaalpoliitika ja rahapoliitika. Rahapoliitika on suunatud stabiilse majanduskeskkonna loomisele ja fiskaalpoliitika majanduse arengule. Fiskaalpoliitikat viib ellu valitus ning selle abil püütakse tagada tasakaal valitsuse kulutuste ja maksupoliitika vahel. Fiskaalpoliitika peamised vahendid on riigieelarve ja maksusüsteem. Eelarve on prognoos, mille ühel poolel on avaliku sektori kõik loodetavad tulud ja teisel poolel kavandatavad kulutused. Riigieelarve on valitsuse mingi perioodi tulude ja kulude plaan. Valitsuse põhilised tulud laekuvad maksudest. Mittemaksulisi tulusid saadakse kaupade ja teenuste müügist (sh. riigilõiv), riigivara müügist, toetustest või tuludena varadelt(nt. dividendid riigi osalusega äriühingutelt) Maksusüsteemi kehtestamisega
Alusharidus- korrastatud õppe esimene järk, mis on ennekõike kavandatud väikelastele koolitüüpi keskkonna tutvustamiseks, kodu ja kooli vahelise silla loomiseks Lastehoiust eristavad tunnused: · Õppekava omadused · Asutusekesksus · Osalevate laste vanus · Personali pädevusaste (Rummo, T.-L. Tasemehariduse statistika käsiraamat) 9. Kirjelda koolieelse lasteasutuse rahastamist Eestis (tulud- kulud). § 27. Rahastamine (1) Lasteasutuse rahastamine toimub: 1) riigieelarve ja valla- või linnaeelarve vahenditest; 11) riigieelarve vahenditest täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud alustel; 2) vanemate poolt kaetavast osast; 3) annetustest. (11) Riigieelarves nähakse võimaluse korral ette toetus kohaliku omavalitsuse üksustele lasteasutuste kohtade loomiseks ja renoveerimiseks, lasteasutuste õpikeskkonna arendamiseks ja lasteasutuste õpetajate palgavahenditeks tingimusel, et kohaliku
kujundamisel süstemaatilisi vigu) o ratsionaalsete tulevikuootsute korral on valitsuse poliitikal väiksem mõju o Mikromajanduse üldine skeem o Makromajanduse üldine skeem o Majanduse edukuse alused: o valuutakomitee süsteem o tasakaalus(ülejäägiga) riigieelarve ja olematu riigivõlg o madalad maksud o paindlik tööturg o väike avatused majandus o Majanduskasv ja konvergents: o Viimaste aastate (2004-2006) majanduskasv tingitud: o majapidamiste nõudluse kasv (tingitud madalatest intressidest väga kiiresti kasvanud laenukoormusest)
Kardinal Richelieu Prantsusmaa peaminister, tema võttis üle kõik riigiasjad ja tema kätte koondus kogu võim Louis XIV Prantsusmaa päikesekuningas, loetakse absolutismi kõrgajaks Euroopas. Jules Mazarin Louis XIV minister, pärit Itaaliast, kuninga nimel valitsedes haaras endale kogu võimutäiuse Jean Baptiste Colbert rahanduse peakontrolör Louis XIV ajal, loetakse merkantilistliku majanduspoliitika silmapaistvamaks esindajaks, koostas 1. riigieelarve , manufaktuurid, kolonisatsioon Louis XV Louis XIV pojapoeg. ,,Pärast mind tulgu või veeuputus". Tema ajal kritiseeriti absolutismi üha teravamalt markii de Pompadour Louis XV armuke, suure võimuga James I Sotimaa kuningas, kes asus Inglismaa troonile pärsat Elisabeth I Guy Fawkes paigutas parlamendihoone keldrisse püssirohutünnid, et parlament koos kuningaga õhku lasta
AKADEEMIA NORD Psühholoogiateaduskond (humanitaarteaduse õppetool) 1. aasta statsionaarne I Maailmamajanduse kriisi põhjused Essee Õppeaine: Majandusteadus Õppejõud: Ivar Raig Tallinn 2009 Majanduskriis puudutab meid kõiki. Kui algselt kirjutati sellest lehtedes ning otsest majanduslangust sai maitsta vaid vaesem kiht inimesi, siis nüüdseks on tunda ka suurettevõtjate ja nö. kõrgema klassi vaesumist. Kõige raskem on ilmselt seda laadi inimestel, kes on elanud terve elu palgapäevast palgapäevani, kuna üks hetk, kui enam palapäeva ei ole ega tule või lihtsalt alandatakse palka niipalju, et nad ei tule enam oma eluga toime, on neil mõistus otsas. Aga mis on ikkagi need põhjused, miks näiliselt õitsev ja heal järjel olev majandus ühtäkki põhja vajus? 1929-1933 aastatel vaevles majandus samuti kriisis ning selle üheks põhj...
Biodiisel: Flowerpower Biodiisel on maailmas kõige levinum biokütus, mida Euroopas toodetakse peamiselt rapsiõlist. Juhtiv biodiisli tootja ja tarbija on Saksamaa 1 145 tuhande tonniga aastas. Nagu tavalist diiselkütust, kasutatakse biodiislit sisepõlemismootorites, kusjuures enamus kaasaegseid (alates a. 2000) sõidu ja veoautode diiselmootoreid võimaldavad biodiisli kasutamist. Mootori võimsus jääb samaks. 1 145 000 tonnise toodanguga moodustab biodiisel 2003 aastal 2,8% Saksa diislitarbimisest. 1700 tanklat, 10% tanklatest müüvad Saksamaal biodiislit. Põhjendus 1/ Mootorkütuse aktsiisi põhjendus on kahene piirata keskkonna säästmise nimel keskkonda ja rahastada teedeehitust. Biodiisli puhul säästetakse loodust maksimaalselt, seega pole vähemalt osaliselt aktsiis põhjendatud ning tarbimise kasvu eesmärgil...
B tootmiskulud täiendava toodangu tootmiseks Tarbijate kaotus A+C+B B+D rahvamajanduse puhas kaotus Klassifitseerimine: rakendamise summa järgi, kaitse tugevuse järgi, tollimaksu kestvuse järgi, maksumäärade kehtestamise põhimõtte järgi. Eksporditoll eesmärgiks on hoida nappe ressursse või tooraineid kodus. Imporditoll eesmärgiks on siseturu kaitsmine väljas poolt tuleva konkurentsi eest. Kulutoll maks nii suur, et võimatu sisse vedada. Tulutoll madalal tasemel, riigieelarve saab kasu. Tollimäärade kehtestamise põhimõtted kindel tollimaks, väärtuseline tollimaks, kombineeritud tollimaks. Mittetollilised piirangud Mittetollilised piirangud on: Valitsuse osalemine väliskaubanduses. Tolli- ja kauba sisseveoprotseduurid. Nõuded tootele. Koguselised piirangud (kvoodid). Finantskontroll. Valitsuse osalemine väliskaubanduses: Administreerimine - valitsused pakuvad erakompaniidele rutiinseid kaubanduskonsultatsioone
korra ja esitatavad nõuded. Olulisemad punktid on §2, mis määrab kohalike maksude kehtestamise korra ja §3, millega reguleeritakse kohalike maksude kogumist. - Tulumaksuseadus Kõige olulisem punkt on §2 lõige 2, mis määrab tulumaksu maksjaks kohaliku omavalitsusüksuse asutuse, kes teeb maksustavaid erisoodustusi. - Riigieelarveseadus Peamine punkt on §9, mis määrab riigieelarve suhted kohalike omavalitsusüksuste eelarvetega. - Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus Sätestab Eesti territooriumi haldusjaotuse, haldusterritoriaalse korralduse muutmise ja haldusüksuste piiride ning nimede muutmise korra ja alused. - Kohanimeseadus Oluline punkt on §5, mis annab kohanime määramise õiguse kohalikule omavalitsusele. - Avaliku teenistuse seadus Kõige tähtsam punkt on §1, mille järgi kohalikus
Hoover. Seda valusam oli Ühendriikidele 1929.aastal alanud majanduskriis. 1932. Aastal valiti USA presidendiks demokraat Franklin Delano Roosevelt, kes lubas maa kriisist välja tuua. Roosevelti reformikava sai nimeks uus kurss. Ta tugines arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, see omakorda eeldab elanike sissetulekute suurendamist. Inglise majandusteadlane J.M. Keynesi teooria järgi võis selle nimel taskaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni. Nii tõstis Roosevelt makse, kuid see ei aidanud, see suurendas järsul Ühendriikide riigivõlga. Tähtsamad Roosevelti reformid olid: 1) tööstuse elavdamiseks hakkas riik toetama suuremas ulatuses uute töökohtade loomist. Seadusega kehtestati miinimumtöötasu ning tööpäeva maksimaalne pikkus. Tunduvalt suurendati ametiühingute õigusi. Riik hakkas hoolitsema abivajajate eest-makstes töötutele
Richelieu- louis XIII peaminister, proovis kaotada prantsusmaal usulist lõhestumist, piiras kõrgaadliku võimu, keelas duellid, ta oli kannatlik, kaval, tal oli terav poliitiline taip, Mazarin- Louis XIV minister; surus maha kuningavõimu vastaste mässud ja haaras endale kogu võimutäitluse; Colbert- majanduspoliitikat korraldas; oli rahandus ja peakontrolöri ametis; riietus alati musta ja ei naeratanud; merkantilistliku majanduspoliitika üks kõige silmapastvaim esindaja; koostas esimese riigieelarve James I- sai troonile peale Elisabeth I surma; ei saavutanud sellist populaarsust nagu elisabeth; ta oli liiga matslik ja rahvast eemale hoidev; kandis paksu vateeritud vammust; toetas anglikaani kirikut; paljastas püssirohuvandenõu Charlse I- james I poeg; üritas kehtestada makse parlamenti eirates; saatis parlamendi laiali; ei suutnud kehtestada absolutistlikku valitsemisviisi; Guy Fawkes- katoliiklik fanaatik; paigaldas parlamendihoone keldrisse püssirohutünnid, et
Kontseptsioonid: Täiendhüvis Hüvis, mille hinna tõus vähendab teise hüviste tarbimist. Näide: Kütuse hinna tõusuga hakatakse vähem mootorsõidukeid liikluses kasutama. Normaalhüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb. Näide: Luksuskaubad Inferioorne hüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades väheneb. Näide: Enam ei osteta odavamaid vorsti, juustusorte. Mastaabisääst Keskmine tootmistulu alanemine suurtootmise tagajärjel (tootmismahu kasvades tooteühiku keskmine kulu alaneb) Alternatiivkulu Ressursi parimast alternatiivsest kasutamisest loobumise hind. Näiteks: on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitteelastne nõudlus Hinna tõustes inimesed ei vähenda tarbimist Näide: Südamerohud südamehaigele Piirkulu Piirkulu on täiendava toote...
T 16.Valitsusektor koosneb keskvalitsusest ja kohalikest omavalitsustest. T 17.Ceteris paribus tähendab muude tingimuste samaks jäädes. T 18.Erasektor toodab ühishüviseid piisavalt, sest nende tootmine on kasulik. V 19.Pakkumise üldise seaduse kohasel eksisteerib vastassuunaline sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. V 20.Segamajanduseks loetakse majandussüsteemi, kus lisaks turumajanduse elementidele toimub ka tugev valitsussektor. T 21.Eesti 2013. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 7,7 miljardit eurot. T 22.Hinnaelastsus leitakse seosega: koguse suhteline muutus / hinna suhteline muutus. T 23.A. Lafferi arvates ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär samaaegselt optimaalseks maksumääraks. T 24.Ühishüvised on alati toodetud avaliku sektori poolt. V 25.Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli tõusufaasis ning ülejäägiga majanduse languse faasis. V 26
1. keskpanga laenud valitsusele Proportsionaalne Reinvesteeringud 2. krooni kattevara müümine tulumaks: maksuvabad: 3. krooni fikseeritud kurss 4. krooni 100% kattevara Tasakaalustatud Vabakaubandus: riigieelarve: Toetusi vähe: 10.4.7 Valuutakomitee Keskpank ei sekku majandustegevusse. Valuutakomitee on loodud raha stabiilsuse tagamiseks. Valuutakomitee stabiilsuse tagamise süsteem. Süsteemi tunnusjooned: 1. Raha kurss on fikseeritud;.............................................................................................................. 2. Sularahal on 100% kattevara;..................................................................................
Mõisted eksamiks avalik arvamus – inimeste suhtumine ühiskondlikku tegevusse avalik elu – ühiskonnaelu valdkond, mille suhteid korraldavad õigusnormid ja õigusaktid eraelu – isiklik elu, mitteametialane elu ajakirjandusvabadus - õigus edastada sõltumatut infot, mida ei mõjuta keegi: ei võimustruktuurid, reklaamiandjad, omanikud ja muud infoallikad; õigus vabalt väljendada oma mõtteid ja saada vastavat informatsiooni. ajakirjanduseetika - ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja s...
Võimudelahususe põhimõte- Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on lahus. Seadusandlik parlamendil, täisesaatev valitsusel ka president ja kohtuvõim kohtutel. Personaalne VL-üks isik ei või olla üheaegselt mitme võimuharu teenistuses. Riigikogu pädevus-Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Vabariigi presidendi pädevus-Välissuhte pädevus, Riigikaitse pädevus-riigikaitse kõrgem juht, pädevus riigikogu suhtes-kutsub kokku saadab laiali, Pädevus vabariigi valitsuse suhtes-nimetab peaministri kinnitab valitsuse,
nõudmistele 19. Mis põhjustab tööpuudust? 1)täistööhõive 2) tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus 3) madal haridustase 20. Tööpuuduse mõju riigile ja leibkondadele KIRJELDA 1)maj kahju 2)sots kahju 3)kuritegevuse areng 4)kulutuste kasv 21. Mis on hõivepoliitika? Valitsuse püüe vähendada tööpuudust ja suurendata tööhõivet ( nt töötu abiraha) 22. NIMETA RIIGIEELARVE SUURIMAD TULUD JA KULUD Kulud: sotsiaalkulud, tervishoiukulud, haridus- ning teaduskulud ja sisekorra- ja õiguskulud, keskkonnakaitse, julgeolek, riigikaitse, vaba aeg, kultuur ja religioon Tulud: Otsesed tulumaks, maamaks, sotsiaalmaks,töötuskindlustusmaks, raskeveomaks Kaudsed käibemaks, aktsiisimaksud, hasartmängumaks, tollimaks. 23. NIMETA majanduspoliitika üldised eesmärgid - Kõrge tööhõive e võitlus tööpuudusega
aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. [RT I 2007, 33, 210 - jõust. 21.07.2007] § 65. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; 5) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja; 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri; [RT I, 27.04.2011, 1 - jõust. 22.07.2011] § 74. Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega Vabariigi Valitsuse ja tema
v Karistus trahviühikutes (sõltuvalt rikkumisest varieeruvad vahemikus 3 300 trahviühikut) v Trahv rahalises vormis (aluseks on võetud päevamäär) v Füüsilisele isikule- kuni 10a vanglakaristus v Juriidilisele isikule sundlikvideerimist Milline oleks kõige õigem viis riigile vajalike tulude kogumiseks? v Müües midagi (nt maavarud, kvoodid) v Luua `mängupõrgu',et sellest laekuvate tuludega katta riigieelarve kulud(nt Monaco) v Maksude kogunemine Mille poolest erinevad Eesti erakondade maksupoliitikad? Keskerakond: v Eestis tuleb kehtestada astmeline tulumaks v Eestis tuleb maamaksu asemel sisse seada kinnisvaramaks v Sotsiaaltagatiste suurendamiseks tuleb makse tõsta v Toidukaupade käibemaksu tuleb langetada Rerformierakond: v Maksurahu kõigi maksude osas, välja arvatud tööjõumaksud: v a
Kontrolltöö ,,Makromajandus" 1. Millised on tootmistegurid/ressursid? Too konkreetsed näited ressursside kohta. 1. MAA - looduslikud ressursid (kliima, maa ja maavarad) 2. INIMKAPITAL tööjõud, ettevõtlikkus (rahva arv, haridustase ja kogemused, motivatsioon jne) 3. KAPITAL - a) Reaalkapital toodete valmistamiseks vajalikud masinad, tehased jne b) Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarved ja aktsiad 2. Miks on majandustegevuses kasutatavad ressursid alati piiratud? Tarbijate soovid on alati suuremad, kui nende sissetulek võimaldab, ka ettevõtted soovivad alati saada rohkem kasumit, kui hetkel on võimalik. 3. Mis on ressurside nappuse negatiivsed ja samas positiivsed tagajärjed? Riigieelarve on piiratud suurusega ning alati leidub ühiskonnaliikmeid, kes samuti võiksid ja peaksid saama toetust riigieelarvest, kuid maksutulude piiratuse tõttu jäävad sellest ilma. Sageli o...
Kapitali kogumahutus põhivarasse ja väärisesemed 4 246,8 20,9 Varude muutus 449,6 .. SISEMAJANDUSE NÕUDLUS 16 839,2 7,6 Kaupade ja teenuste eksport 15 715,5 5,6 Kaupade ja teenuste import 15 631,4 9,1 Eesti Statistika 27 Rahandus Eesti 2012. aasta riigieelarve tulud ja kulud olid vastavalt 6,4 ja 6,5 miljardit eurot. Riigieelarvetulusid laekus 103,4% ja kulusid tehti 95,7% planeeritud eelarve mahust. Võrreldes 2011. aastaga kasvasid tulud 9% ja kulud 5% võrra. Põhiline riigieelarve tuluallikas on mitmesuguste maksude laekumine, sealjuures suurimat tulu annavad sotsiaalmaks (30% eelarve tuludest), käibemaks (23%) ja aktsiisimaksud (12%). Võrreldes eelmise aastaga kasvas kõikide suuremate maksude laekumine riigieelarvesse. Sotsiaalmaksu laekus
Mõistagi ei saa Iiri majandus, sotsiaal ja regionaalpoliitikat kopeerida. Kuid riigi senisest tunduvalt suurem sekkumine, lahendamaks tekkinud teravaid probleeme, on Eestiski hädavajalik. Seda enam, et nõrk sotsiaal ja regionaalpoliitika on juba hakanud õõnestama riigi alustalasid. Arvestades Eestis kujunenud poliitilist ja majanduslikku olukorda, pakun välja, et Eesti valitsus koostaks kolm omavahel seotud kriisiplaani. Esiteks plaani riigieelarve kulude kärpimiseks ning valitsusasutuste haldussuutlikkuse parandamiseks, teiseks meetmed majanduskriisis hätta sattunud (töö kaotanud ja võlgadesse jäänud) elanike abistamiseks ja uute töökohtade loomiseks ning kolmandaks abinõud ettevõtjate (eelkõige rahvusliku kapitaliga rajatud ja alustavate ettevõtete) toetamiseks. Riigieelarve kulude kärpimisest (praegu kaheksa miljardi krooni ulatuses) ilmselt ei piisa, sest vahendeid pole vaja
Riigiorgan – Riik on avalik õiguslik juriidiline isik, kelle tegevus väljendub riigiorganite läbi (riigikogu, vabariigi president, kohtud, valitus, kohalikud omavalitsused) Põhiseadusorgan – põhjalik kirlejdus Riigikogu kohta on välja toodud põhiseaduses Kollegiaalorgan – 101 liiget > mitmeliikmeline organ (monokraatne – üheliikmineline, nt president); olemas on Riigikogu kodu- ja töökord Ühekojaline parlament – otse valitud esindajate kogu; seadusandlus, riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise aruande kinnitamine Ainus rahva poolt vahetult loodud riigiorgan – legitimatsiooniaste on kõige suurem RIIGIKOGU JA RIIGIKOGU KOOSSEIS: Riigikogu kui organi kontinuiteet – RK kui organi jätkumine Riigikogu koosseisu diskontinuiteet – iga koosseis on piiritletud, teistest koosseisudest eristatav *RK VII koosseis 1992-1995 *RK VIII koosseis 1995-1999 *RK IX koosseis 1999-2003 *RK X koosseis 2003-2007
12.2011), paadimaks (kuni 31.12.2011), reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Kehtestab kohalike maksude seaduse (KoMS) alusel linna- või vallavolikogu oma määrustega. Määratakse: maksu objekt, subjekt, maksumäärad, maksu tasumise kord, tähtpäev või tähtaeg, maksusumma arvutamise või määramise kord, võimalikud maksusoodustused jm 6. Tulubaasi kujunemine: riigi ja KOV eelarve. Analüüsi riigieelarve hetkeseisu, anna selle kohta oma hinnang. Ühel kuul peaks tulema alla 10% eelarvest. Oktoobris tuleb aktsiisid, raskeveokimaks mõjutavad riigi eelarvet. Oktoobrilaekumine peaks olema suurem. Muuta tohib riigieelarvet ainult riigikogu. Riigieelarve kassapõhine, siis kui raha laekub pannakse kirja. Mittemaksulised tulud, riigilõiv, kaupade teenuste müük. Riigi kaubad ja teenused on trahvid, renditulud. Kohalikel omavalitsustel toidurahad, vee ja kanalisatsioon. Välismaised
perioodis. Finantstuluna kajastatakse investeeringutelt teenitud intresse, mis kajastatakse tekkepõhiselt perioodis, mille eest intressi arvestatakse. 8. TEGEVUSKULUD Tegevuskulusid kajastatakse vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirjas esitatud korrale. Tegevuskulude kannetel kasutatakse tegevussuuna tunnuseid, mis eristavad milliste vahendite arvel kulud tehakse: 1) tunnus 11 - kohaliku omavalitsuse omavahendid; 2) tunnus 12 – riigieelarve vahendite arvel; 3) tunnus 13 – majandustegevusest laekuvate vahendite arvel; 4) tunnus 14 – sihtfinantseerimise vahendite arvel. Tööjõukulusid arvestatakse tekkepõhiselt perioodis, mille eest kulu arvestati. Tööjõukuludega seotud maksukulud kajastatakse tekkepõhiselt selles perioodis, mille eest kulu arvestati. Kinnipeetud maksud kajastatakse kohustusena selles perioodis, millises tekkis maksukohustus.
Kuninga soosingul suutis Turgot siiski osa oma reformidest läbi suruda, kuid et 1775. aastal oli viljaikaldus ning leiva hind tõusis, siis oli selles mugav süüdistada Turgot'd ning enamik tema reformidest tühistati. Peagi saadeti ta ka erru ning riigi uueks tegelikuks majandusjuhiks sai Sveitsi päritolu pankur Jacques Necker. Temagi püüdis läbi viia refomre, kuid tunduvalt tagasihoidlikumas ulatuses ning pidas ennekõike oluliseks kokkuhoidu. 1781. aastal avaldas ta riigieelarve trükis, lootes, et see paneb valitsevaid ringkondi mõtlema, kuidas olukorda parandada, kuid selle asemel tekitas see skandaali, mille järel Necker sunniti lahkuma. Varsti sai uueks majandusjuhiks Charles Alexandre de Calonne, kes püüdis majandust stimuleerida suurte riigipoolsete kulutuste tegemisega, mis tema lootuse järgi pidid motiveerima tootmist ning seega suurendama ka sissetulekuid. 22. veebruaril 1787 kutsuti kokku Notaablite Kogu, kuhu kuulusid riigi silmapaistvaimad ülikud
Majandussfäär. Majandusfäär - ühiskonna osa, kus toodetakse, vahetatakse, jaotatakse ning tarbitakse kaupu ja teenuseid. Ühiskonna jaoks on ülioluline, kuna seal luuakse vahendeid ja ressursse, mida kõik ühiskonna sfäärid (näiteks haridus ja kultuur) oma olemasoluks ja arendamiseks vajavad. Valitsuse majandustegevus ja poliitika. Riigi roll majanduse korraldamises - riik sekkub mitmesuguste õigusaktide, maksupoliitika,hinnapoliitika ja riigieelarve kaudu. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks. Erinevad huvid ning nende rahuldamine on demokraatlikus ühiskonnas suuri väärtusi, inimeste mitmekesised huvid väljenduvad (näiteks nende kuulumises erinevadesse parteidesse.) Pluralismi olemus ja tähtsus. Pluralism on mitmekesisus ja paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist
KES OLID JA MIDA TEGID? 1. Benito Mussolini - oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 19221943. Juhtis fasistide liikumist. 2. Herbert Hoover USA president. Tõusis lihtfarmeri perest Ameerika üheks rikkamaks meheks. 3. Frnaklin De. Roosevelt demokraat, kes valiti 1932. aastal USA presidendiks. Koostas kava, mille nimi on New Deal ehk uus kurss. 4. John Meynard Keynes Inglise majandus teadlane. Tema arvates võiks New Deal'i nimel tasakaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni. 5. Adolf Hitler oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Ta oli Saksamaa füürer ehk juht. Ta juhtis Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid. Kirjutas raamatu "Mein Kampf". 6. Lev Trotski - oli juudi päritolu Vene revolutsionäär ja marksismi teoreetik. Ta rajas Punaarmee. 7. Stalin oli Venemaal partei peasekretär. Ta kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle. Tõrjus eemale tugevamad konkurendid ja sai võimule. 8
rasedale vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks arvatakse tööaja hulka; last rinnaga toitvale emale lisavaheajad rinnaga toitmiseks kuni lapse poolteiseaastaseks saamiseni. Iga kolme tunni järel kestusega mitte alla 30 minuti kord. Kahe või enama kuni poolteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt 1 tund. arvatakse tööaja hulka ja nende eest makstakse keskmist töötasu riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu, v.a kui emale makstakse vanemahüvitist lapse kasvatamise eest. Valveaeg aeg, mil töötaja on kokkuleppel tööandjaga tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega. Valveaja eest makstakse vähemalt 10% töötaja kokkulepitud töötasust. Valveajas kokkuleppimisele kehtib ainsa ajalise piiranguna see, et töötaja peab saama kasutada
taastada 1999. aastal erandkorras alandatud üksikisiku tulumaksumäära, mis tähendab 2006. aastal 10% suurust tulumaksutõusu. Valitsus plaanib kaotada ajutise 20%-lise tulumaksualanduse täielikult 2007. aastast. Sellele lisandub ka nn residendimaksu taastamine, mis lisab maksukoormusele veel 15%. Peale selle plaanib valitsus tõsta 2006 juunis sigarettide aktsiisi, mis kasvatab sigarettide hinda 20 ehk võrra. Valitsuskabineti viimaseks saavutuseks 2005. aastal oli 2006. a riigieelarve kokkuleppimine, mis on eelnevast 3% väiksem. Jaapani valitsuse tuludest u 50% tuleb maksudest ning 40% riigi võlakirjade emissioonist. Arvestades Jaapani kiiresti vananevat ning vähenevat elanikkonda ning suurt eelarvedefitsiiti (160% SKTst) seisab Jaapanis ees maksutõus ning maksubaasi laiendamine, mida juhib ja analüüsib spetsiaalne Maksukomisjon.
1.Eesti kohtusüsteem. Õigusaktide hierarhia-3astmeline:I aste-maa-ja halduskohtud- esimese harju,pärnu,tartu,viru maakohus, nelja maakohtu struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas maakonnakeskuses. Halduskohtud-tallinn, tartu , 2halduskohtu struktuuris on kokku 4 kohtumaja:tallinn,tartu,pärnu,jõhvi II aste- ringkonnakohtud-vaadatakse apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtute lahendeid, tallinn, tartu III aste-riigikohus-EV kõrgeim kohus vaatab läbi ringkonnakohtute lahendeid peale esitatud kaebused kassatsiooni korras, esimeesumata kohtuotsus-märt rask,kokku 17kohtunikku, riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul, 2.Mõisted: õigusriik, apellatsioon-edasikaebamine, alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus , kassatsioon-jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine õigusküsimustes ning selle läbivaatamine kõrgema astme kohtus ilma faktiküsimuste ümberhindamiseta , ha...
ÜHISKOND RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE ÜRO Ühinenud rahvaste Organisatsioon on 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk on internatsionaalse rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga ülemaailmsete probleemide lahendamine. ÜRO-s hetkel 192 liikmesriiki, Eesti ühines 17.sept 1991 Peakorter asub New Yorgis Põhikiri jõustus 24.okt.1945 (seda kuupäeva tähistatakse ÜRO päevana) Peasekretär on Ban Ki-moon (Lõuna-Korea) NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline liite, millele pandi alus 4.aprill 1949. aastal Põhja- Atlangi lepinguga (Washingtoni leping). NATO liikmeid on 28, Eesti liitus NATO-ga 2004. aastal Eesmärgiks on tagada (eelkõige liikmesriikide) inimestele turvalisus ja vabadus. NATO soovib kriise ja probleeme lahendada diplomaatilisel teel, kui see ei õnnestu, on NATO-l olemas väed sõjaliseks sekkumisek...
stabiilsus. Milles seisneb majandusarengu jätkusuutlikkus? 1) Majanduse ja keskkonna ühendamises: maj. otsused peavad olema seotud nende otsese ja kaudse mõjuga kk-le 2) Sotsiaalsetes õigustes: kõikidel inimestel võrdne õigus majanduslikule heaolule ja puhtale kk-le. 3) Keskkonna kaitsmises: loodusressursside mõistlik kasutamine ja säilitamine, taluvuspiiridega arvestamine ning jäätmete ja saasteainete hulga vähendamine Mis on riigieelarve? Miks on vajalik eelarve tasakaal? ( vt õ lk 15) Riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsus riigile laekuvat raha oma poliitika elluviimiseks. Eelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed. Raske hoida tasakaalus. Võlakoormus. Maksusüsteemid ja maksu liigid. (lk 16-17 + konspekt) Maksusüsteemid:
Maksuhaldur peab tähtsamatest muudatustest üldsust teavitama enne muudatuse jõustumist. Maksukoormus Eesti maksusüsteemis on viimasel aastakümnel tehtud palju muudatusi, mis on mõjutanud maksukoormuse jaotust: Tulumaksu määra vähendamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, ettevõtete tulumaksusüsteemi muutus, töötuskindlustusskeemi juurutamine, käibemaksu tõstmine ja erandite vähendamine ning erinevate aktsiiside tõstmine. Nende muudatuste eesmärk on olnud tagada riigieelarve tasakaal, et täita eurokriteeriumid. Tarbimise maksukoormus on Eestis järjekindlalt kasvanud alates Euroopa Liiduga liitumisest. Maksukoormuse tõusu eesmärgiks on nii tulu saamine avaliku sektori eelarvesse kui inimeste tarbimisharjumuste mõjutamine. Maksukoormust majandusliku funktsiooni järgi jagades, võetakse aluseks majanduses osaleja roll kõige laiemas mõttes töötaja, tarbija või kapitaliomanik. See, kes maksu seaduse järgi maksab või kinni peab, ei
Maksuhaldur peab tähtsamatest muudatustest üldsust teavitama enne muudatuse jõustumist. Maksukoormus Eesti maksusüsteemis on viimasel aastakümnel tehtud palju muudatusi, mis on mõjutanud maksukoormuse jaotust: Tulumaksu määra vähendamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, ettevõtete tulumaksusüsteemi muutus, töötuskindlustusskeemi juurutamine, käibemaksu tõstmine ja erandite vähendamine ning erinevate aktsiiside tõstmine. Nende muudatuste eesmärk on olnud tagada riigieelarve tasakaal, et täita eurokriteeriumid. Tarbimise maksukoormus on Eestis järjekindlalt kasvanud alates Euroopa Liiduga liitumisest. Maksukoormuse tõusu eesmärgiks on nii tulu saamine avaliku sektori eelarvesse kui inimeste tarbimisharjumuste mõjutamine. Maksukoormust majandusliku funktsiooni järgi jagades, võetakse aluseks majanduses osaleja roll kõige laiemas mõttes – töötaja, tarbija või kapitaliomanik. See, kes maksu seaduse järgi maksab või kinni peab, ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
