Tervisekindlustus. Kas avalik või erasektor ? Eesti Vabariigi 2012. aasta riigieelarve konsolideeritud tulude mahuks on 6,1 mld eurot ja kulude mahuks 6,57 mld eurot. Tervishoiu valdkond moodustab 12,96% kogukuludest ning 2012. aastal planeeritakse valdkonna kuludeks 855,7 mln eurot. Võrreldes 2011. aastaga kasvavad kulud 56,7 mln eurot. Kasv on tingitud riiklike ravikindlustuse kulude suurenemisest. CO2 kvoodimüügi tulu arvelt suunatakse vahendeid haiglavõrgu arendamiseks, sealhulgas Viljandi ja Pärnu Haiglale.
· Tagasivõetav akreditiiv 25. Maksekaardi liigid. Deebetkaardid esindavad kaardiomaniku arvelduskontot (ISIC) Krediitkaardid esindavad kaardiomanikule avatud krediidilimiiti (MasterCard) 26. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud. 27. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid. 28. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, mida erinevad printsiibid tähendavad. · Täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves · Selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud · Ühtsus kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kulud tehakse riigikassa kaudu · Täpsus tulud ja kulud prognoositakse võimalikultreaalsetena eelarveperioodi kohta
· Tagasivõetav akreditiiv 25. Maksekaardi liigid. Deebetkaardid esindavad kaardiomaniku arvelduskontot (ISIC) Krediitkaardid esindavad kaardiomanikule avatud krediidilimiiti (MasterCard) 26. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud. 27. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid. 28. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, mida erinevad printsiibid tähendavad. · Täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves · Selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud · Ühtsus kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kulud tehakse riigikassa kaudu · Täpsus tulud ja kulud prognoositakse võimalikultreaalsetena eelarveperioodi kohta
ÜHISKOND EELARVE. Rahaline plaan eelarveaasta kulude ja tulude kohta, milles pannakse kirja kulud ja tulud, selle aluseks on eelmise aasta eelarve, majandusarengu üldised näitajad ja valitsuse eesmärgid, selle koostab valitsus ja võtab vastu parlament. Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik makse kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarveaasta tasakaalu küsimustega, seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Riigieelarve peab olema tasakaalus, et väljaminekud ei oleks suuremad kui sissetulekud, vastasel juhul jääks riik miinustesse. Puudujäägid kaetakse valitsuse poolt raha laenamisega või elatakse reservi arvelt. Kõige rohkem läheb raha sotsiaalhooldusele(32%), siis tervisehoiule(15%) ja alles siis ainult 10% haridusele. MAKSUKOORMUS - kõigi maksude kogusumma, võetud protsendina ühiskondlikust kogutulumaksust. MAKSUMÄÄR - tuluosa, mille maksumaksja maksudena ära maksab
emiteerides raha laenates raha välismaalt suurendades maksukoormust Question 2 Tugeva majanduslanguse "raviks" oleks sobivaim vahend Complete Select one or more: Mark 1 out of 1 otseste maksude maksumäärade alandamine valitsuse ostude vähendamine riigieelarve tasakaalu viimine hädaabitööde korraldamine tulusiirete oluline vähendamine Question 3 Valitsuse kulude suurendamisel või maksude vähendamisel kasutab valitsus kitsendavat skaalpoliitikat, vastupidisel juhul ekspansiivset skaalpoliitikat. Complete Mark 1 out of 1 Select one: True False Question 4 Range eelarvepoliitika
• Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu riigiorgan (PS § 132) • Riigikontrolli tegevuse eesmärk on majanduskontrolli kaudu anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult (RKS § 3) • Finants-, õiguspärasuse- kui tulemusauditid • Kontrolliaruanne • Riigikontrollil ei ole õigust rakendada sanktsioone ja tema tegevuse tulemus piirdub eelkõige Riigikogu ja avalikkuse informeerimisega • Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon • Euroopa Kontrollikoda Riigikontrolli ülesanded (RKS § 7) • Riigikontrolli põhiülesanne on majanduskontroll (audit). • Auditi käigus võib Riigikontroll hinnata kontrollitavate: 1) sisekontrolli, finantsjuhtimist, finantsarvestust ja finantsaruandeid; 2) majandustegevuse, sealhulgas majandustehingute õiguspärasust; 3) juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust; 4) infotehnoloogiasüsteemide usaldatavust
1. Riigieelarve vastuvõtmine Riigikogu võtab riigieelarve vastu seadusena. Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve jõustub eelarveaasta algusest. Riigieelarve ei ole seadus, kuid seda menetletakse nagu seadust, mitte nagu avaldust või otsust . Riigieelarve tuleb välja kuulutada Vabariigi Presidendi poolt ning avaldada Riigi Teatajas. Riigieelarve võetakse Riigikogus vastu lihthäälteenamusega. Lisaks riigieelarve vastuvõtmisele peab Riigikogu kinnitama ka eelarve täitmise aruande 2. Eelarve periood Riigieelarve koostatakse üheks eelarveaastaks. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 3. Riigieelarve tulude, kulude ja maksude suurusjärgud Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma:
valuutareserv riigi säilitatavad varad, välisvaluuta ja laenu eriõigused, kasutatakse, kui riigil tekib makseraskusi, deebetkaart tavaline pangakaart, kuhu inimene saab oma raha koguda, pank laenuasutus, kelle huviks on laenu anda, krediitkaart laenukaart, mille krediidiks võetud summa makstakse pangale kord kuus täies ulatuses, valitsus koostab igal aastal riigieelarve, kuhu on märgitud riigi kulud ja tulud, parlament kinnitab eelarve, seaduse järgi peab eestis riigieelarve tasakaalus olema, kulud: sotsiaal, tervishoid, haridus ja teadus, sisekord ja õiguskulud, kohalikud maksud: paadimaks, reklaamimaks, maamaks, müügimaks, riiklikud maksud: käibemaks, tulumaks, sotsiaalmaks, aktsiisimaks, maksud kaudsed (aktsiisi ja käimemaks) ja otsesed (sotsiaal ja tulumaks) maksud, töötaja: brutopalk 10000.-, netopalk 7993.-, töökindlustus 2,8% ja kogumispension 2% - brutopalk (töökindlustus + kogumispension), sellest lahutad tulumaksuvaba maha 2250
Tolliseadus. 1 peatükk. § 9. Tollikontrolli teostamine (2) Sularaha kontrollimisel kohaldab toll kauba tollikontrolli eeskirju. Käesolevas seaduses kasutatakse sularaha mõistet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1889 /2005 ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta artikli 2 punkti 2 tähenduses. 4.5 Seadused, mis sätestavad volitusnormid: Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri. 1.peatükk. § 1. Riigieelarve kassaline teenindamine (3) Laekumised riigieelarvesse ja väljamaksed riigieelarvest tehakse riigieelarvet teenindavates pankades avatud riigikassa ühendkontserni koosseisu kuuluvate arvelduskontode kaudu vastavalt käesolevale eeskirjale ning kooskõlas pangaga sõlmitud lepingu tingimustega. 4.2 Seadused, mis panevad õigussubjektile kohustused: Likluseeskiri. 1. peatükk. § 13. Ohu tekitanud isik peab rakendama kõiki temale jõukohaseid meetmeid ohu
arv, vaid ka tema asetus partei valimisnimekirjas. Osalusdemokraatia saadikute korrapärane side oma valijatega, kodanike võimalus suhelda kohaliku ja keskvõimu esindajatega ja informeeritus poliitika päevaprobleemidest. Parlament ajalooliselt kujunenud esindusorgan. Ülesanne: 1)esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid; 2)vastu võtta seaduseid; 3) arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid; 4) Panna ametisse valitsus ja kontrollida selle tegevust; 5) Riigieelarve vastuvõtmine. Parlamendi juhatus moodustavad Riigikogu esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu komisjonid arutavad oma valdkonna probleeme ja seaduseelnõusid. Komisjonid on: keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, rahanduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon. Fraktsioon erakonna parlamendiesindus; räägitakse läbi partei seisukohad arutlusele tulevas küsimuses, koostatakse nende
kandidaat b)absoluuthäälteenamus-valituks osutub kandidaat,kes saab 50% plus 1 häältest 2.Proportsionaalsed a)nimekirjasüsteemid-kandidaatide ülesseadmine erakonna või valimisliidu nimekirjas b)süsteem jagab saadikukohad vastavalt neile antud häälte arvule c)mitmetasandilised valimisreligioonid 3.Hübriidsed-ühendatakse kaks eelmist valimissüsteemi Valitsuse peamised ülesanded *viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat *juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel *koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid *suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust Valitsuse istungid *korralised istungid toimuvad tavaliselt üks kord nädalas,neljapäeviti algusega kell 10 Tallinnas Stenbocki majas *valitsus on otsustusvõimeline,kui istungist võtab osa peale peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust *istungist võtab lisaks ministrile sõnaõigusega osa riigisekretär,sõnaõigusega võib osa võtta õiguskantsler ja oma ülesannetesse
EL ülemaailmne roll maailma vaesemate riikide toetus (6%) Halduskulud EL institutsoonide kulutused personalile (6%) EL eelarve tulud: Nn heaolumaks põhineb liikmesriikide rahvamajanduse kogutulul (66%) Käibemaksul põhinevad omavahendid (ca 15%) Traditsioonilised omavahendid (tollimaksud) (ca 15%) Euroopa Liitu mitte kuuluvate riikide kaupadele ühtse tollitariifiga kehtestatud erinevatest tollimaksudest kogunevad vahendid Muud tulud (4%) 21. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, nende sisu Täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves Selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud Ühtsus kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kulud tehakse riigikassa kaudu Täpsus tulud ja kulud prognoositakse võimalikultreaalsetena eelarveperioodi kohta Eelnevus eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks
partei saab parlamendis kohti propotsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule; demokraatlike valimiste tunnused - *kandidaate on ühele saadikukohale mitu *kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida *kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses *hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult; riigikogu ülesanded - *menetleda ja vastu võta seadused *ratifitseerida välislepingud *kinnitada riigieelarve *kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid *kontrollida täitevvõimu tegevust; valitsuse ülesanded - *viia ellu riigi sise-ja välispoliitikat *juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel *koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid *suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust; riigikogu fraktsioon saadikurühmad; koalitsioon valitsusparteid; opositsioon parteid, mis pole valitsusega seotud; EV valitsuse koosseis valitsust
Kuivõrd riiklik maksupoliitika mõjutab majanduselu ning üksikisiku toimetulekut? Riigi eelarvepoliitika peamised vahendid on riigieelarve ja maksusüsteem, mille kaudu mõjutatakse majandustegevust. Valitsus kujundab maksusüsteemi selleks, et tagada rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksupoliitikal on väga suur roll mõjutamaks majandust ning üksikisikut. Maksupoliitika struktuuride osakaalu - kaudsete ja otseseste maksude suuruse - mõju majandusele ja indiviidile on erinevad
Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõiguslik Eesti kodanik. 2. Millised on Riigikogu tähtsamad ülesanded? § 65. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; 5) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja; 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 9) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; 10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise;
Kontrolltöö ,,Demokraatia kolm sammast" 1. Parlament 1.0 Mis on parlamendi ülesanded? Algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid; esindada erinevaid huvisid ühiskonnas; valida president; võtta vastu riigieelarve; kontrollida valitsuse tööd. 1.1 Kuidas toimub parlamendid seaduse vastuvõtmine Kes võib algatada seaduse eelnõud? Riigikogu, valitsus ja president. Kus menetletakse seaduse eelnõud ja kes vastutab selle eest? Seaduse eelnõu antakse Riigikogu juhatusele, kes määrab antud küsimuses juhtivkomisjoni. Mitu lugemist peab seaduse eelnõu läbima? Mis on täiskogu lugemiste sisu? Vähemalt 2 lugemist peab seaduse eelnõu läbima. Kokku on 3 lugemist. 1.Lugemine = kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivakomisjoni ettekanded ja otsustatakse, kas eelnõu arutlemist jätkata. 2.Lugemine = kui probleemi ei ole, siis läheb seadus lõpphääletusele, kui aga ei jõuta kokkuleppele, siis läheb edasi 3. lugemisele 3.Lugemine = ...
Inflatsioon Jaanuaris 2009 oli aastane inflatsiooninäitaja Leedus 9,6%. Majanduslangusest tulenevalt jõudis Leedu 2009.a lõpuks majanduse sügavat madalseisu peegeldav deflatsioonini -0,3%. 2010. aasta lõpuks oli Leedus taas inflatsioonis 3,8%, Leedu Panga andmetel oli 2011. aasta inflatsioon 3,4%, suurima panuse sellesse andis toiduainete hinnatõus, samas tõusid palgad keskmiselt 2,5 %. Eelarve Majanduslangusest tingituna tegi Leedu valitsus 2009.a. aasta riigieelarve vastuvõtmisel ligi -15% kärpe avaliku sektori kulutustes. 2010. aasta jooksul kärped jätkusid, kuid sellest hoolimata osutus möödapääsmatuks riigi eelarvepuudujäägi katmine laenude abil. 2009.a lõpuks kasvas Leedu riigivõlg - 29,3%-ni SKPst, kogusummas 27 104,9 mln Leedu litti ja 2010 aasta tõi Leedu laenukoormusele veelgi lisa, riigivõlg ulatus aasta lõpuks 38,2% SKPst. 2011. aastal langes see 36,8% SKPst. Välisinvesteeringud Eurostati andmetel jäid 2009
koormuse vähendamine suvevaheaja lühendamiselt. Kui kas esimest ettepanekut on ainult ministeeriumi otsustada, siis suvevaheaega pole tarvis lühendada, vaid investeerida õppematerjalidesse ja õpetajate koormuse vähendamisse, et sama töö õnnestuks praeguse kooliaja piirest senisest paremini ära teha. Kuigi jõuti kokkuleppele streik peatada, siis haridustöötajate liit ei välistanud, et see septembris kordub. See otsustatakse selle põhjal, kui suures osas septembri lõpuks valmivas riigieelarve projektis õpetajate soovidega arvestatakse. Kui õpetajate streigi nõudmiste rahuldamisel ei kiputa inimeste rahakoti kallale, siis arstide streigi puhul seda justkui tehakse. Tervishoiutöötajate streigi eesmärgiks oli arstide ja õdede lahkumise pidurdamine ja tervishoiusüsteemi lagunemise peatamine. Selleks taotlesid streikijad kollektiivlepingu sõlmimist arstide, õdede ja hooldajate töötasu alammäärade
· tuleb järgida maksetingimusi akreditiivis. 41. Riigirahanduse funktsioonid: · Allokatsioonifunktsioon piiratud ressursside jaotamine eri kaupade tootmisvajaduste või erisuguste inimrühmade vahel. · Jaotusfgunktsioon rikkamatelt võetakse, vaesematele antakse juurde. · Stabiliseerimisfunktsioon - eelarve kasutamine kõrge tööhõive, vastuvõetava hinnastabiilsuse ja arengutempo tagamiseks. 42. Riigieelarve olemus - finantsplaan, rahaline plaan, kalkulatsioon, eeloleva perioodi tulude ja kulude arvestus, plaanide ja oodatavate tulemuste esitlus rahalises väljenduses. 43. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid: · TÄIELIKKUS - tulud ja kulud peavad olema kajastatud täies ulatuses. · SELGUS - tulude ja kulude läbipaistvus. Tulude päritolu ning kulude eesmärk oleks üheselt määratud.
eelarveseaduses ette nähtud Kvantitatiivne kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb Avalikkus eelarvedebatid riigikogus Reaalsus kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega Riigieelarve funktsioonid ja sisu Riigieelarve on eeloleva perioodi tulude ja kulude plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kinnitatakse seadusena. Riigieelarvega seotud mõistete Riigieelarve teatud perioodiks koostatav tulude ja kulude süsteemne selgitused kalkulatsioon Eelarve periood ajavahemik, mille kestel vastuvõetud riigieelarve kehtib
Diskussioon: mis on nende miinused ja plussid? 15.03.2010 halduskorraldus 5 15.03.2010 halduskorraldus 6 2 15.03.2010 Riigikogu põhiseadusliku institutsioonina · Eesti rahva esinduskogu · seadusandlik võim · riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine · järelvalve valitsuse tegevuse üle · kõrgete ametiisikute ametisse määramine · Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides 15.03.2010 halduskorraldus 7 15.03.2010 halduskorraldus 8 15.03.2010 halduskorraldus 9 3 15.03.2010
majandust reguleerida läbi seadusandluse ja hüvede ümber jagamisega. 2) Riigi majanduspoliitika eesmärgid. Eelarvepoliitika ja rahapoliitika: eesmärgid ja elluviijad (3.10) Eelarve poliitika: Ellu viib poliitika ja eesmärk on majanduse mõjutamine maksudega, tulu teenimise ja ka kulude kaudu. Rahapoliitika: Ellu viib Keskpank, kes jälgib valuuta stabiilsust ja tarbijahinde inflatsiooni. Eesmärk on majanduse mõjutamine nõudluse ja pakkumise läbi. 3) Maksud kui riigieelarve tuluallikas. Maksukoormus ja selle seos elanike heaoluga (3.11) Maksukoormus: On riigi põhiline tuluallikas, seos elanike heaoluga, kui kodanikud maksavad makse vastavalt seadusele on võimalik riigil rohkem tulusid jaotada, tagada erinevaid sotsiaaltoetuseid, arstiabi, pensioni väljamaksed. 4) Maksustamise eesmärgid ja põhimõtted. Maksude liigid (kaks jaotusvõimalust). (konspekt, 3.11)
Üks raha funktsioonidest on olla vahetusvahend, mida saab edukalt teiste kaupade vastu vahetada. – Tõene Eesti 2015. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 8,5 miljardit eurot. – Tõene Raha pakkumine väheneb, kui kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad. – Vale Raha pakkumine suureneb, kui pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiendava reservi määra. – Tõene Avalikul sektori põhilised rollid on: koostada riigieelarvet, ehitada teid, maksta sotsiaaltoetusi ning taastada kinnisvaraarendus. – Vale Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas suurendab valitsuse
Ühiskonna konspekt 2 Riigikogu- kõrgeim seadusandlik võim. Parlamendi valib demokraatlikus riigis rahvas. Ülesandeks on esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid. Teine funktsioon on arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. Tähtsaim ülesanne on seaduste vastuvõtmine. Järgmine funktsioon on valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. Riigikogu võtab vastu riigieelarve. Aastas 2 korralist istungijärku ehk hooaega, võib kokku kutsuda erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse, need on Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest, ülejäänud kuuluvad komisjonidesse. Fraktsioonid ehk saadikurühmad on parlamendiesindused. Opositsioon ja koalitsioon pooldavad riigi elu võtmeküsimustes põhimõtteliselt erinevaid lahendusviise. Alalised komisjonid: keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-,
2.4 Rahva osalemine riigi valitsemises Demokraatlikus riigis on kõrgeima võimu kandja rahvas. Kehtib esindusdemokraatia põhimõte, mis tähendab seda, et rahvas osaleb riigi valitsemises oma esindajate ehk saadikute kaudu. Kuid demokraatlikus riigis saab rahvas osaleda ka valitsuses otseselt- nt rahvahääletuse ehk referendumi kaudu. Riigi valitsemises saab inimene osaleda ka hääle- ja kandideerimisõiguse kaudu. Hääleõiguse puhul ei tohi demokraatlik riik teha soolisi, vananduslikke ja usulisi piiranguid. Hääleõigus antakse 18 aastaseks saamisel. Kandideerimisõiguseks on vajalik kodakondsuse olemasoli ja vastav eluiga- 18 aastane, valla/linna volikogu ja 21 aastane, riigikogu valimistel. On välja kujunenud kaks valimissüsteemi: Enamusvalimise süsteem(suurbritannia, USA) kus valimine käib kandidaatide vahel, võidab see kes saab oma valimisringkonnas enim hääli. Proportsionaalne süsteem(eesti) kus valimine käib erakondade ahel. Eesti...
vabakaubandusleping Euroopa Liiduga 1995 • Julgeolekustruktuurid - Eesti sõjaväe loomine 1991–1992.Vene sõjaväe väljaviimine 1994. Ühinemine partnerlusega rahu nimel 1994 Euroopastumise mõju • Valitsemiskorraldus - EL-i poliitikate koordineerimise mehhanismide loomine (algul läbirääkimisteks,hiljem liikmelisuseks). Riigikantselei strateegiabüroo loomine. • Riigirahandus - Eelarveplaneerimise algus 1997 (alates 2000 riigieelarve strateegia). Ühisraha euro kasutuselevõtt 2011 • Julgeolekustruktuurid - Ühinemine NATO-ga 2004 Millises suunas kohalik valitsemine areneb? Tranditsioonilised järelvalvesuhted on asendumas koostöösuhetega, mille üheks vormiks on mitmesuguste komiteede ja nõukodade loomine, selleks et arutada ministeeriumide ja regioonide koostööd. Regionaalarengu tähtsustamine eurointegratsiooni kontekstis. Eesti riigipead läbi aegade
tuntuks. Praeguse presidendiproua loodud Welcome To Estonia" ei pälvinud rahva heakskiitu, sest see läks liiga palju maksma. Eesti uus tunnuslause ,,Heade üllatuste maa" ei löö minu arvates läbi. Tänu väiksusele on Eesti majanduse muutumine oluliselt lihtsam kui suurriikides. Eesti oli koos teiste Baltimaadega kiire majanduskasv. Ajakiri Economist kiitis konservatiivset rahanduspoliitikast ja ka seda, et riigieelarve ei olnud defitsiidis. Praegu kujutatakse Eestit kohutava majandusolukorraga riigina. Eesti pannakse ühte panna Islandiga. Arvatakse, et Eesti devalveerib krooni. Eesti põhiprobleemid seisnevad selles, et import ületab ekspordi ja ka see, et inimesed laenasid liigselt. Eesti elanike laenukoormus ületas riigieelarve suuruse. Eesti on tuntud kui narkokaubanduse transiitmaa. Narkootikumid jõuavad Venemaalt Eestisse
üleriigilise omavalitsusliidu liikmed. Eestis kehtib alates 1993. aastast ühetasandiline omavalitsussüsteem. EV põhiseaduse XIV peatükk KOV korralduse aktid: Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (Eesti ühines 1994) ühtsed aluspõhimõtted; Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (1993) ülesanded, vastutus, korraldus; Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus (1995); Riigieelarve seadus (1999) sihtotstarbelised ja tasandusfondide toetused KOV-dele; Valla- ja linnaeelarve seadus (1993) eelarve koostamine, vastuvõtmine, täitmine; Kohalike maksude seadus (1994); Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (2002); Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus (2002); Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus (2002); Avaliku teenistuse seadus (1995).
· hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigivahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda; · reguleerib ka suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel maksunduse valdkonnas; · põhimõttelised seisukohad väljendatud põhiseaduse 8.ptk-s ning riigi eelarveseaduses, valla- ja linnaeelarve seadustes, maksukorralduse seadustes, iga-aastastes eelarveseadustes, krediidiasutsuste seadustes; VIII Rahandus ja riigieelarve § 111. Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal. Eesti Pank korraldab raharinglust ja seisab hea rii § 112. Eesti Pank tegutseb seaduse alusel ja annab aru Riigikogule. § 113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. § 114. Riigi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra sätestab seadus. § 115. Iga aasta kohta võtab Riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve.
RIIGIEELRVE Riigi kulude ja tulude plaan mingi eelarveperioodi kohta, mis kinnitatakse parlamendi poolt seadusena ja on aluseks valitsuse tegevuse rahastamisel Selle koostamise aluseks on: ● Eelmise aasta eelarve ● Majandusarengu üldised näitajad ● Valitsuse üldised eesmärgid Koostamine: ● Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid ● Valitsus teeb koostöös ministeeriumidega rahasoovides muudatusi või kärpeid ● Riigieelarve seaduseelnõu saatmine Riigikokku ● Riigieelarve seaduseelnõu 3 lugemist Riigikogus, mille käigus toimub ettepanekute ja paranduste tegemine seaduseelnõus ● Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus ● President kuulutab riigieelarveseaduse välja Puudujääk: Juhul kui eelarve on tasakaalust väljas, kulutab riik rohkem raha kui ta teenib. Sellist olukorda nimetatakse eelarvepuudujäägiks ehk eelarvedefitsiidiks. Kuidas kaetakse
kohtunikuabi, ja valvab teenistuslikult nende järele. Üldkogu on nõuandev kogu, kellel on seadusest tulenev otsustuspädevus. 13. Kohtuhaldusasutust juhib peadirektor, kes on aruandekohustuslik kohtute haldamise nõukoja ees ja tagab selle otsuste täitmise. Kohtuhaldusasutus tagab kohtutes õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks vajalikud töötingimused. IV Kohtusüsteemi eelarve kujunemise alused 14. Kohtusüsteemi kui põhiseadusliku institutsiooni ainsaks finantseerimise allikaks on riigieelarve eraldised, mis peavad looma piisava tagatise sõltumatu õigusemõistmise toimimiseks. Eelarve kujundamisel on kohtunikel kaalukas roll oma esinduskogude kaudu. Vabariigi Valitsuse ja kohtusüsteemi vahelised erimeelsused kohtusüsteemi eelarve eelnõus kirjutatakse riigieelarve seaduseelnõu seletuskirja ja lahendatakse Riigikogus. Riigieelarve menetluses esindab kohtusüsteemi Riigikohtu esimees. 15. Justiitshalduse eelarvest lahutatud kohtusüsteemi eelarve peab kujunema kogu
kohtunikuabi, ja valvab teenistuslikult nende järele. Üldkogu on nõuandev kogu, kellel on seadusest tulenev otsustuspädevus. 13. Kohtuhaldusasutust juhib peadirektor, kes on aruandekohustuslik kohtute haldamise nõukoja ees ja tagab selle otsuste täitmise. Kohtuhaldusasutus tagab kohtutes õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks vajalikud töötingimused. IV Kohtusüsteemi eelarve kujunemise alused 14. Kohtusüsteemi kui põhiseadusliku institutsiooni ainsaks finantseerimise allikaks on riigieelarve eraldised, mis peavad looma piisava tagatise sõltumatu õigusemõistmise toimimiseks. Eelarve kujundamisel on kohtunikel kaalukas roll oma esinduskogude kaudu. Vabariigi Valitsuse ja kohtusüsteemi vahelised erimeelsused kohtusüsteemi eelarve eelnõus kirjutatakse riigieelarve seaduseelnõu seletuskirja ja lahendatakse Riigikogus. Riigieelarve menetluses esindab kohtusüsteemi Riigikohtu esimees. 15. Justiitshalduse eelarvest lahutatud kohtusüsteemi eelarve peab kujunema kogu
rahulda ühiskonda, siis on võimalik seda ümber jaotada turumehhanismist loobumata. Üldiselt kehtib riigis turusüsteem - riik jaotab ümber tulusid. Ühiskonna summaarne heaolu peab kasvama. Stabiliseerimisfunktsioon - eesmärk on riigi majandusliku arengu tagamine läbi majanduskasvu, kõrge tööhõive. Seda funktsiooni võidakse ellu viia nii monetaar- kui fiskaalpoliitika kaudu. Eestis viiakse seda funktsiooni ellu monetaarpoliitika kaudu´ 42. Riigieelarve olemus Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve on ühtlasi ka valitsuse tulude plaan. 43. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, mida erinevad printsiibid tähendavad. · täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves (kirjutatakse täielikult lahti); · selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud (klassifikaatorid) tulude ja kulude läbipaistvus;
Sisekaitseakadeemia MAKSUDEST HOIDUMINE oktoober 2014 Maksudest kõrvalehoidmine • Mis põhjusel hoiab isik maksudest kõrvale? • Miks on mittemaksmine kahjulik? • Kes on tüüpiline maksudest kõrvalehoiduja? Maksude laekumise olulisus • Maks on seadusega maksumaksjale pandud rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seadusega ettenähtud korras, suuruses ja kindlatel tähtaegadel. • Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas. • Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse või kohalike omavalitsusüksuste eelarvetesse. • Ainuüksi haridusele ja julgeolekule kulub 57% riigituludest. Statistika • Maksudest kõrvalehoidumine on ülemaailmne probleem. • Ligikaudu triljon eurot, mis on ka Euroopa Liidu eelarve järgmiseks 7 aastaks, jääb Euroopa Liidu riikidel igal aastal tuluna saamata. • Eestis oli 2011. aastal 1044 majanduskuritegu.
Riigikogu- struktuur ja ülesanded Demokraatlikus riigis kannab kõrgeimat seadusandlikku võimu rahva valitud esinduskogu- parlament ehk meil Eestis riigikogu. Peamine ülesanne parlamendil on käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme. Teine ülesanne on arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. Kolmas ja tähtsaim ülesanne on seaduste vastuvõtmine. Neljas ülesanne on valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. Riigikogu võtab vastu riigieelarve. EV president- valimiskord ja peamised ülesanded Riigipea on riigi kõrgeim ametiisik. Olulisemate riigisiseste ülesannetena võib mainida õigust peatada seadusi ja nimetada kõrgeid riigiametnikke. President on ka Eesti Vabariigi riigikaitse kõrgeim juht. Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu. Võib kandideerida presidendiks vähemalt 40-aastane sünnijärgne eesti kodanik. EV valitsus- moodustamine, ülesanded Vabariiigi valitsus- kõrgeim täidesaatev võim. Eestis vahetub
inimestel on raske sobivat tööd leida Eestis. Mõisted SKP- Mõõdab riigi residentide poolt toodetud lõpphüviste väärtust deflatsioon- raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises aktsiisimaks- maks, mida tuleb maksta teatud kaubaga kauplemisel või tootmisel maksumäär- protsent, millega arvestatakse sissetulekult arvestatud maksu Mis põhjustab inflatsiooni? 1)nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine 2)tootmiskulud suurenevad Kes koostab riigieelarve seaduse eelnõu? V A L I T S U S Kes võtab vastu riigieelarve? R I I G I K O G U Otsesed maksud: tulumaks, sotsiaalmaks Kaudsed maksud: käibemaks, aktsiis Eestis on PROPORTSIONAALNE maksusüsteem - ükskõik kui suur on aastane palk, kas 10 000 või 2500, tulult läheb ikka sama suur protsent (-20%) Pank teeb pakkumisi, et inimesed ajaksid rahaasju rohkem läbi panga (mõjutab riigi majandust) Pank teeb % väiksemaks = inimesed võtavad rohkem laene kuna tagasimakstav
Lõuna-Korea majanduse arengutase Lõuna-Korea majandus on arenenud, suurelt jaolt vabaturu majandus, mis on Aasias suuruselt neljas ja 15. maailmas. Lõuna-Korea ümberkujunemine arenenud riigiks 1960 ja 1980 aastate vahel nimetati Hani jõe imeks. Lõuna- Korea rahvast loeti üheks "Aasia Tiigrite" rahvuseks. Praegu on Lõuna- Korea on Maailmapanga poolt liigitatud kõrge sissetulekuga ning IMF-i ja CIA poolt arenenud majandusega riigiks. Lõuna- Korea pealinn Söul on suur ülemaailma tuntud linn ja rahvusvaheline finantskeskus Aasias. Äärmiselt konkurentsivõimeline haridusüsteem ning kõrge kvalifikatsiooni ja motiveeritusega tööjõud on selle teadmistepõhise majanduse kaks peamist tegurit, millel on maailma kõrgeim teaduslik kirjaoskus ja teiseks väga arenenud matemaatika. Lõuna- Korea uhkuseks võib pidada seda, et seal on kõige suurem internetikasutajate arv. 2007. aastal Economist Intelligence Unit asetas Lõuna- Korea IT- tööstuse konkurentsi...
2) VALIMISFUNKTSIOON · Personaalse legitimatsiooni andmine peaaegu kõigile kõrgematele ametiisiku(peaministre,õiguskantsler,Riigikohtu liikmed,riigikontrolör,jne) 3) KONTROLLIFUNKTSIOON Eelkõige täidesaatva võimu kontroll Seadusandlikud raamid(sh riigieelarve) Arupärimised(VV liikme,õiguskantsler,riigikontrolör,jne) Uurimiskomisjon Riigieelarve täitmise aruanne 4) AVALIKUSTAMISFUNKTSIOON 5)istungid reeglina avalikud Diskussioon RIIGIKOGU LIIKME STAATUS · LIIKMETE ÕIGUSED Osaleda Riigikogu töös(istungid,algatused,hääletused,arupärimised,sõnaõigus,jne) Osaleda fraktsioonide ja komisjonide töös Saada töötasu · VABA MANDAADI PÕHIMÕTTE
Miinused: *Eesti ekspordinõudluse alanemine; *Idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb töötajate vallandamine; *Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga paraneb. 41. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud. Kulud 47% säästev kasv, 29% loodusvarad, toetused, 11% loodusvarad, maaelu areng, 6% haldus, 6% EL kui ülemaailmne partner, 1% kodakondsus, vabadus, turvalisus. 42. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, mida erinevad printsiibid tähendavad. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve on ühtlasi ka valitsuse tulude plaan. · Täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves · Selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud · Ühtsus kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kulud tehakse riigikassa kaudu
1.Riigikogu tähtsamad ülesanded, tööjaotus, istungid, alalised komisjonid(nimeta) RK ülesanne: 1)nagu kõik parlamendid, esindab RK poliitikas erinevaid ühiskonna gruppe ja erinevaid vaateid 2)Nagu kõikidel parlamentidel on RK ülesandeks arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 3)nagu kõikidel parlamentidel on RK tähtsaim ülesanne seaduste vastuvõtmine. 4)RK ülesandeks on valitsuse ametisse panek ja tema tegevuse kontrollimine 5)RK ülesanne on riigieelarve vastuvõtt Töökorraldus: 2 istungjärku ühes aastas. Esimene on jaanuarist jaanipäevani, teine septembrist jõuludeni. Ühe istungjärgu raames toimuvad istungid. Juunist septembrini võib korraldada erakorralist istungit. RK struktuur: juhatus: RK esimees + 2 aseesimeest. RK komisjoni kuuluvad kõik RK 98 liiget. Komisjon: tegeleb mingi kindla valdkonnaga Fraktsioon: RK fraktsiooni moodustavad ühe erakonna liikmed RK-s.
Kuivõrd maksupoliitika kaudu saab mõjutada majandusedu ja indiviidi toimetulekut? TSG 12.a klass Riigi eelarvepoliitika peamised vahendid on riigieelarve ja maksusüsteem, mille kaudu mõjutatakse majandustegevust. Valitsus kujundab maksusüsteemi selleks, et tagada rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksupoliitikal on väga suur roll mõjutamaks majandust ning üksikisikut. Kaasaegsel maksusüsteemil on eelkõige fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse
Tootmisressursid Tootmisressursse on neli liiki loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. Neid kõiki ongi vaja, et majandus saaks toimida. Tootmisressursid on varud või vahend, millele on majandus üles ehitatud. Majanduse põhiküsimused Majadnuse põhiküsimused on: mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Majandsuküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti õeldes tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja ka üks või teine majandussüsteem. Tänapäeva maailmas eksisteerib kolme tüüpi majandussüsteeme tavamajandus, käsu ehk plaanimajandus ning turumajandus. Majandussüsteemid ja nende võrdlused TAVAMAJANDUS kõige algelisem, toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega. Enamiku toodangust tarbib kohapeal oma kogukond või vahetatakse see teistsuguse kauba vastu. Tänapäeval on see Aanfrika ja Aasia vaesemates piirkondades. PLAANI ehk KÄSUMAJANDUS iseloomulik dikatuuririikide...
kõigil aastatel olnud tegemist kaubavahetuse puudujäägiga. 18.Mida nimetatakse majanduspoliitikaks? majanduse mõjutamine poliitiliste abinõudega, seega lõppkokkuvõttes riigi poolt. 19.Mida näitab brutovälisvõlg? summeerib kõikide institutsionaalsete sektorite võla iseloomuga väliskohustused. 20.Mida näitab netovälisvõlg? netovälisvõlg näitab riigi kõikide institutsionaalsete sektorite võla iseloomuga välisnõuete ja -kohustuste vahet. 21.Mis on riigieelarve? riigi finantsplaan, milles kajastatakse rahalisi vahendeid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada. 22.Mida määrab maksupoliitika? määrab milliseid makse riik kogub. 23.Nimetage riigieelarve peamine sissetulekuallikas? Eesti eelarvesse kantakse sotsiaalmaks, mis on juba aastaid olnud Eesti riigieelarve suurim sissetulekuallikas. 24.Nimetage maksuliigid (2). tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks,
Konkreetsete mõistete-, protseduuride- ja reeglitesüsteemi kujundamine üldiste eesmärkide saavutamiseks ja nende rakendamine Rakendusüksused: ametid, inspektsioonid, MV, KOV, aga ka era- ja kolmas sektor Millised faktorid mõjutavad poliitikate elluviimise edukust? Millist infot saame välja lugeda Eesti riigi eelarvest ning eelarvestrateegiast? Miks neid dokumente vaja on? Kui suur on 2017. aasta eelarve planeeritud maht? 2017. aasta riigieelarve eesmärk on kestliku ja läbimõeldud eelarvepoliitika kaudu tugevdada Eesti julgeolekut, edendada majanduskasvu, vähendada tööjõumakse, suurendada madalapalgaliste ja lastega perede toimetulekut soodustamaks laste sünde ning uuendada riigi ja kohalikku haldust. Riigieelarve tulude mahuks on planeeritud 9,42 miljardit eurot, mida on 592 miljonit eurot ehk 6,7 protsenti enam 2016. aastaks prognoositust. Sealhulgas suurenevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 6,1 protsenti
Vabariigi Valitsus Põhiseaduse VI. peatükk Vabariigi Valitsuse funktsioonid • Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele ( PS § 86) • Poliitilise juhtimise funktsioon (PS § 87 p 1, 4,5) - viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; - esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid; - koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande • Haldusfunktsioon (PS § 87 p 2,3,6,7,8) - suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; - korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; - annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; - korraldab suhtlemist teiste riikidega; - kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; Vabariigi Valitsuse koosseis
esinduskogu 11.Millised ühised tunnused on kõigil kodanikuühiskonna institutsioonidel? 12.Millised institutsioonid kuuluvad kodanikuühiskonna kompleksi? 13.Nimeta vähemalt 5 valitsuse ülesannet. Kes on EV peaminister? Andrus Antsip · Viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat · Suunab ja koordineerib valitsuste tegevust · Korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist. · Korraldab suhtlemist teiste riikidega · Koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule 14. Nimeta vähemalt 5 riigikogu ülesannet. Kes on praegu Riigikogu esimees?Ene Ergma · Võtab vastu seadusi ja otsuseid · Otsustab rahvahääletuse korraldamise · Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseadusele · Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande · Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed 15.Millised parteid kuuluvad praeguses riigikogus koalitsiooniparteide hulka, millised on opositsioonis
Maksu ja Tolliamet on Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses. Maksu ja Tolliamet on Eesti maksuhaldur. Amet tegeleb riigieelarve tulude laekumise tagamisega riiklike maksude ja tollitulude osas, ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse kaitsmisega, riigi maksu ja tollipoliitikast juhinduva maksu ja tollikorralduse elluviimisega, maksuseaduste, tollieeskirjade ja muude õigusaktide täitmise, hasartmängu korralduslubade ja loterii korralduslubade väljaandmise, hasartmängujärelevalveasutusena
tarbimine suureneks ja majandus edeneks), tõusu faasis hoida ära majanduse ülekuumenemist (tõsta maksukoormust ja nii pidurdada liigset tarbimist). Kas riigil on mõttekam sekkuda majandusse langus- või tõusufaasis? Langusfaasis, sest siis hoitakse ära riigi majanduse n-ö põhja käimine ja majanduselu stabiliseeritakse. Tõusufaasis profülaktilises mõttes, mõistlik on säästa siis, kui olukord on lahedam. Majandusaasta algab 1. jaanuar ja lõpeb 31. detsember. Riigieelarve saab olla ülejäägiga, tasakaalus või puudujäägiga. 2011 aasta riigieelarve on umbes: tulud 5,7 miljardit , kulud 6. Järgmise aasta eelarvega hakatakse tegelema umbes mai kuus. Juunis, juulis esitavad ministeeriumid oma nägemused ja projektid rahandusministeeriumile, juulis ja augustis toimuvad läbirääkimised ministrite tasandil, septembris peaks valitsus kinnitama riigieelarve seaduse eelnõu ja esitama Riigikogule. Reegli järgi peab riigieelarve seaduse eelnõu olema
Kulude jaotus: Säästev kasv konkurentsivõime suurendamiseks, ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks (erinevad struktuurifondid) Otsetoetused põllumajandustootjatele Maaelu areng maapiirkondade arenguks suunatud vahendid Kodakondsus, vabadus, turvalisus nt immigrantide toetuseks, varjupaigad, kodanike osaluse edendamine EL kui ülemaailmne partner EL osalemine erinevates rahvusvahelistes programmides Haldus EL haldusaparaadi ülalpidamiskulud, töötasud 37. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, mis on nende sisu. Täielikkus tulud ja kulud peavad olema kajastatud täies ulatuses. Selgus tulude ja kulude läbipaistvus. Ühtsus rahandusoperatsioonide tulemused oleksid kajastatud ning tulude ja kulude klassifikatsioon oleks sarnane erinevatel perioodidel. Täpsus tulud ja kulud võetud sellise täpsusega, et eelarveperioodil need kujunevadki selliseks. Eelnevus eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks.
Pindala 337000 km2 450 000 km2 Rahvaarv 5 miljonit 8,5 miljonit Riigikord Parlamentaarne riigikord USK-RELIGIOON Kristlus ristiusk Kaitseprintsiip Totaalkaitse põhimõte Riigieelarve 2% rk 2,5% rk SKP % 8-11 kuud 5 kuud Ajateenist. kestus 30 000 meest 47 000 meest KV koosseis, arv Muud sõjaväelased koosseis, arv KJ kokku 0 0 0 0 0 0
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
