9. Nimeta demokraatliku riigikorra tunnuseid (4). a) valitsemine käib seaduste järgi. b) kehtib võimude lahusus c)võimuorganite valimine rahva poolt d) kõik on seaduste ees võrdsed. e) võim on avalik. 10. Mis on Eesti hümn, autorid? - ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm'' Johann Voldemar Jannsen, helilooja Fredrik Pacius. 11. Mis on Riigikogu?- kõrgeim seadusandlik esindusorgan parlament eesti vabariigis 12. Nimeta vähemalt 3 Riigikogu funktsiooni a) iga-aastase riigieelarve vastuvõtmine b) kontrolli teostamine teiste riigiorganite tegevuse üle c)esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonna gruppe ja vaateid d)arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. e)seaduste vastuvõtmine 13. Mis on fraktsioon?- ühtsete vaadete põhjal loodus saadikute ühendus parlamendis. 14. Nimeta vähemalt 3 vabade ja õiglaste valimistetunnust. a) saadikukohale kandideerijate aruv ei piirata b)kandidaatidel on võimalus oma vaateid vabalt propageerida
9. Nimeta demokraatliku riigikorra tunnuseid (4). a) valitsemine käib seaduste järgi. b) kehtib võimude lahusus c)võimuorganite valimine rahva poolt d) kõik on seaduste ees võrdsed. e) võim on avalik. 10. Mis on Eesti hümn, autorid? - ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm'' Johann Voldemar Jannsen, helilooja Fredrik Pacius. 11. Mis on Riigikogu?- kõrgeim seadusandlik esindusorgan parlament eesti vabariigis 12. Nimeta vähemalt 3 Riigikogu funktsiooni a) iga-aastase riigieelarve vastuvõtmine b) kontrolli teostamine teiste riigiorganite tegevuse üle c)esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonna gruppe ja vaateid d)arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. e)seaduste vastuvõtmine 13. Mis on fraktsioon?- ühtsete vaadete põhjal loodus saadikute ühendus parlamendis. 14. Nimeta vähemalt 3 vabade ja õiglaste valimistetunnust. a) saadikukohale kandideerijate aruv ei piirata b)kandidaatidel on võimalus oma vaateid vabalt propageerida
· Soodsa investeerimiskliima tagamine · Privatiseerimise lõpuleviimine Eesti majanduse areng sõltub suuresti Eestist väljaspool asuvatest teguritest. Avatud majandust mõjutavad: · Rahvusvahelistel finantsturgudel toimuv · Suurriikide omavahelised suhted · Rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide areng Olulised on ka kohalikud majanduspoliitilised otsused. Eesti omapära: · Valuutakomiteel põhinev rahasüsteem · Proportsionaalne tulumaks · Tasakaalustatud riigieelarve · Liberaalne väliskaubandus Tööturg Suurim probleem tööjõu nõudluse ja pakkumise mittevastavus. Tööpuudus vs kvalifitseeritud tööjõu puudus Tööturult kõrvalejäänud pikaajaliste töötute järjest suurenev osakaal (Kirde- ja Kagu- Eesti) Eesmärgid: · Tööturu nõudmistele vastava kaadri ettevalmistamine · Tööturult kõrvale jäänud isikute tagasipöördumise soodustamine · Ettevõtluse arengu soodustamine ääremaadel
ilmakaarte nimetuste rohkus. Luuletajad muretsevad riimuvate sõnade piiratud hulga ja füüsikud sobilike terminite leidmise raskuse üle, paraku hädaldamist võimaldavate väljendite nappust pole veel keegi tähele pannud. Nagu ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps: "eesti keel on ilus ja omapärane ning seda tuleb hoida," Vaatame korraks oma minevikku ehk on seal oskuseid, mida saab tulevikus rakendada? Me oleme üle elanud majanduskriisi ja riigieelarve kärped ning sellest raskemaidki perioode sõdade ja okupatsiooniga. See kõik on meie rahvale jätnud jälje. Me alahindame ennast, ei julge oma häid oskusi esile tuua jne. Kui sellest minevikust leida midagi head, on see kohanemisvõime. Võime hakkama saada ükskõik millises väljast peale surutud olukorras. Seega meie edu võiks tugineda kohanemisele. Aga mitte ainult. Eesti edu saab tugineda kolmele asjale: oma riigi
Artur Talvik, Hardi Volmer, Tiina Kangro, Madis Milling, Kalle Palling, Laine Randjärv, Aivar Sõerd, Vladimir Velman 6. Millise eriala esindajaid on Riigikogus kõige rohkem? Selgita, miks see nii on. Juriste on kõige rohkem, sest nad on poliitikaga kursis ja oskavad seda hästi 7. Too välja kolm seaduseelnõud, mida parlament on 2017. aastal menetlenud. Selgita, miks on need olulised. 1) 2018. Aasta riigieelarve seadus - Eelarvest rahastatavad tegevused toetavad valitsuse riigi eelarvestrateegias määratud nelja prioriteeti: edendada Eesti majanduskasvu, suurendada Eesti rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust. 2) Tulumaksuseaduse muutmise seadus - Eelnõu näeb ette taastada tulumaksuseaduses võimalus esitada abikaasadel ühine tuludeklaratsioon.
5) rahvahääletuse seadus; 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; 7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; 8) Vabariigi Valitsuse seadus; 9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; 10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; 11) riigieelarve seadus; 12) Eesti Panga seadus; 13) riigikontrolli seadus; 14) kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; 15) välis-ja siselaenudessening riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; 16) erakorralise seisukorra seadus; 17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus 3.9 Riigikogu juhtimisorgan
4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus; 1 Osa üldteadmistest omandatakse kevadsemestril 1 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; 7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; 8) Vabariigi Valitsuse seadus; 9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; 10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; 11) riigieelarve seadus; 12) Eesti Panga seadus; 13) riigikontrolli seadus; 14) kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; 15) välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; 16) erakorralise seisukorra seadus; 17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus. I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambul on sissejuhatav selgitus, mis esineb sageli õigusaktidel. Enamasti viitab preambul
4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus; 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; 1 Osa üldteadmistest omandatakse kevadsemestril 1 7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; 8) Vabariigi Valitsuse seadus; 9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; 10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; 11) riigieelarve seadus; 12) Eesti Panga seadus; 13) riigikontrolli seadus; 14) kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; 15) välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; 16) erakorralise seisukorra seadus; 17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus. I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambul on sissejuhatav selgitus, mis esineb sageli õigusaktidel
kodanikud. Seadusega võib piirata karistust kandva kodaniku osalust hääletusel. Riigikogu valimiste korralduse määrab seadus. 16.Rahvahääletuse algatuse ja läbiviimise kord. Rahvahääletus PS §56 kohaselt on üks rahva poolt riigivõimu teostamisest osavõtu vorme. Rahvahääletuse algatuse õigus on vaid Riigikogul. Rahvahääletusele saab panna põhiseaduse muutmise, seaduse kinnitamise, riigielu muu olulise küsimuse. Rahvahääletusele ei saa panna riigieelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonseerimise küsimusi, erakorralise seisukorra kehtestust ega lõpetamist ning riigikaitse küsimusi. Põhiseaduse I ja XV peatüki sätteid muudetakse ainult rahvahääletusel. Läbiviimise korra sätestab seadus. Rahvahääletuse korraldus on sätestatud vastavas seaduses, mis oma ülesehituse ja korralduslikust küljest on unifitseeritud valimisseadustega. 17.Eesti Vabariigi Presidendi valimise kord
30. Valitsuse ülesanded. Sise- ja välispoliitika elluviimine Kuulutab loodusõnnetuse, katastroofi või nakkushaiguse tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas. Suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust. Korraldab suhtlemist teiste riikidega. Esitab RK-le välislepinguid. Seaduste elluviimine: korraldab seaduste, RK otsuste ja PR aktide täitmist: annab seaduste alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi: esitab RK-le seaduseelnõusid ja välislepinguid. Riigieelarve elluviimine: koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle RK-le. Korraldab riigieelarve täitmist ning esitab RKle riigieelarve täitmise aruande. 31. Valitsuste ja koalitsioonitüüpide iseloomustus. Kabinetikesksed (kõik ühe eest). Segmenteeritud (igaüks omaette). Liidrukesksed (PM+ministrid+koalitsiooni liidrid). Kollegiaalsed (kõik võrdsed). Koalitsioonitüübid: Minimal winning (MW) 50+1% tegeletakse võimule saamise ja võimule jäämisega
11. Kaudsed ja otsesed maksud . Erinevus? Sarnasus? Sotsiaalmaks. Otsesed maksud on need mida võetakse otse isiku sissetulekutelt. · Tulumaks · Sotsiaalmaks on maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt väljamakstud palgalt. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist · Aktsiis · käibemaks 12. Millele kulub riigieelarve raha? Kes seda otsustab? Riigieelarve kulub haridusele, meditsiinile, politseile, sõjaväele, tuletõrjele ja paljude teiste avalike teenuste osutamiseks Maksuseadused valmistab ette haridusministerium, kuid maksuseaduste muutmine on Riigikogu otsustada, niisamuti kui valitsuse kulutuste muutmine (Riigikogu peab eelarve heaks kiitma). 13. Kuidas jaguneb tööealine rahvastik? · Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud: Hõivatud , Töötud.
riigi eelarve positiivseks muuta. Kodanikkonna esindamine Erinevad erakonnad esindavad Ei täideta lubatuid lubadusi erinevate inimeste huve. Täitevvõimu legitimatsioon, Riigikogu kontrollib valitsuse Ei suudeta leida ühist keelt tasakaalustamine ja kontroll tööd Rahakotivõim Riigieelarve koostamine Riigieelarve võib tulla negatiivne Poliitiline harimine (eeskuju) Kooliõpilastele tehakse Avalik poliitiline laimamine Riigikogusse ekskursioone. meedias Kohtumised poliitikutega. Ühiskonnaprobleemide Lahenduste otsimine ja arutamine Proovitakse leida pidevalt
Keskpikas perspektiivis oodatakse mõõdukat majanduskasvu, umbes 1%-2% aastas. Saksamaa majandus mängib vaga suurt rolli kõikides EL riikides. RAHANDUSPOLIITIKA Saksamaa rahanduspoliitika kõige oluliseim eesmärk aastate jooksul on olnud Maastrichti kriteeriumide täitmine. Saksamaa majandus finants- ja majanduskriisi negatiivsetele mõjudele vastu, mistõttu kujunes 2009. ja 2010. aasta valitsussektori eelarve defitsiidiks vastavalt 3,2% ja 4,3%. Alates sellest ajast on riigieelarve olnud tasakaalus ning 2014. aastal jõuti 0,3% ülejäägini. Vaatamata pagulaskriisile jõuti 2015. aastal 0,7 protsendilise eelarve ülejäägini. Saksamaa sotsiaaldemokraatlik valitsus seisab peale finants- ja majanduskriisi ülesande ees lõpetada kriisiaegsete majandust stimuleerivate meetmete kasutamine, tagades samaaegselt Saksamaa majanduse jätkusuutlik kiire kasv ning töötuse kiire ja pidev vähenemine.
Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valivad komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni esimesel istungil, komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. Uurimiskomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. Probleemkomisjoni võib moodustada olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. 1) Riigieelarve kontrolli erikomisjon, 2) julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, 3) korruptsioonivastane erikomisjon. Fraktsioonid Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst. Fraktsioonides lepitakse kokku
a. juuni rahareformi üks põhieesmärke oli luua usaldusväärne valuuta, mille vahetuskurss on suhteliselt stabiilne. Valuutakomitee põhimõtete rakendamine tähendas seda, et Eesti keskpank erinevalt traditsioonilisest keskpangapoliitikast ei püüa saavutada kompromissi valuuta stabiilsuse, tööhõive taseme ja rahvusliku kogupro- dukti kasvutempo vahel vaid hoolitseb üksnes oma valuuta konverteeritavuse ja stabiilse vahetuskursi säilitamise eest. Eesti Pank (EP) ei laena ka riigile riigieelarve tasakaalustamiseks ega tegele riigi väärtpaberite müügiga. Selline keskpanga sõltumatus on ajutiselt teravdanud tema suhteid valitsuse ja parlamendi valitsus- koalitsiooniga. Aga sellise rahapoliitika kõige üllatavam tulemus oli see, et Eesti majanduse langus lõppes varem kui teistel endise NSV Liidu majandusruumi kuulunud maadel, millised samuti siirduvad sotsialistlikust majandussüsteemist turu- majandusse. Mis mõjutas majanduskasvu?
· trükistele 3,5 miljonit krooni · ajalehe- ja ajakirjareklaamile 3 miljonit krooni · raadioreklaamile ligi miljon krooni · muudeks reklaamikuludeks (valdavalt tööjõukuludeks ja reklaamkingitusteks 8 miljonit krooni · suhtekorralduseks ligi pool miljonit krooni · avalikeks üritusteks 2,5 miljonit krooni · postikuludeks 2,5 miljonit krooni Kandidaadid kulutasid lisaks ligi kaks miljonit krooni. Erakonna liikmemaksudest, annetustest ja riigieelarve eraldistest laekus erakonnale 2007. aasta esimeses kvartalis 29,9 miljonit krooni. Suurimad annetajad olid Urmas Sõõrumaa (2 miljonit krooni) ja Arti Arakas (1,6 miljonit krooni). Erakond jäi võlgu 2,5 miljonit krooni. Valimistulemused Reformierakond sai 153 044 häält ning 31 kohta Riigikogus. See oli erakonna ajaloo parim valimistulemus. Andrus Ansip sai võimaluse moodustada uue valitsuse.
sisuliselt näitab elanikkonna üldist vananemist. Tööealised lükkavad laste saamise üha kaugemale tulevikku ning seetõttu väheneb laste ja noorte osakaal ühiskonnas. Kuid jõudes teatud ikka, lakkavad inimesed tööl käimast ning ootavad ülalpidamist. Probleem kerkib aga just siin üha vananev rahvastik hakkab riiki koormama. Majanduslanguste ajajärgul ning inflatsiooni suurenemisega tühjeneb ka riigi rahakott märgatavalt. Negatiivse riigieelarve koostamine osutub möödapääsmatuks. Ent iga-aastast pensionitõusu ootab iga pensionär. See paarsada krooni, mis lisatakse vanaduspensionile, on aga ära elada üritavale eakale väga oluline. Täna on Eestis meeste ja naiste vanaduspensioniiga vastavalt 65 ja 63 aastat. Reaalselt on siiski sellises vanuses füüsiliselt terve kodanik võimeline tööd tegema, ent puudub kohustus. Riik on aga kohustatud maksma vanaduspensioni vastavalt isiku tööstaazile
Valitsemine Põhiseaduslikule valitsemisele on iseloomulikud võimude lahusus ja tasakaalustatus. Piirangud: 1) protseduurilised 1x lugemisega ei tohi parlamendis vastu võtta ühtegi seadust 2) sisulised nt. valitsus ei tohi vastu võtta seadusi 2 demokraatlikku valitsemissüsteemi: 1) presidentaalne 2) parlamentaarne Presidentaalne Rahvas valib presidendi ja parlamendi. Parlament jag: senat ja esindajatekogu. Senat kontrollib presidenti ja muid valitsustegelasi. Parlament ei oma eriti suurt mõju. Kuidas võib parlament mõjutada presidendi tegevust? Võib mõjutada seaduste vastuvõttu. President on valitsuse juht. Valitus e. administratsioon. Presidendi mõju parlamendile? Õigus panna veto. Pos. - On enim tagatud võimude lahusus. Parlament ei saa valitsust mõjutada ja seetõttu püsib valitsus kaua. Neg. - President võib kongressiga vastuollu sattuda. Nt. USA Poolpresident...
Presidentalism Poolpresidentalism Parlamentalism (USA) (Pr.) (Eesti) Esinemine USA, Mehhiko, Prantsusmaa, Island, Itaalia, Saksamaa, Argentiina, Tsiili, Portugal, Austria, Sveits, Iirimaa, Eesti, Egiptus, Gruusia Venemaa, Leedu Suurbritannia Poliitiline figuur President President, Peaminister peaminister Kes valib Rahvas Rahvas Parlament presidendi? Presidendi roll Juhib riigi valitsus, Vastutab välis-, Riigipea esindab riiki täites ka peaministri kaitse- ja suhetes ülesandeid meediapoliitika ees...
Eesti valimissüsteem Riigikogu on Eesti riigi ühekojaline parlament, mille põhiülesanne on normiloova funktsiooni täitmine. Teine tähtis Riigikogu ülesanne on iga-aastase riigieelarve vastuvõtmine. Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel. Hääletamine on salajane. Riigikogu valimised toimuvad iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus. Riigikogu valimistel on hääletamisõigus Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud. Hääletamisest ei võta osa isik,
asendamise teel. Tootmise effektiivsuse kasv on seotud tehnika ja tehnoloogia täiustamisega. Näiteks massitoodangus pole võimalik teha kõike käsitsi, seal on vaja masinaid, mis muudaksid toodangu mugavamaks.( Piimakombinaatides, õmblusvabrikutes jne. ) Ilma selleta muutuks tootmine pikaks protsessiks, vähem nõutavaks ja konkurentsi võimetuks. Tänu tehnoloogia arengule saame eksportida tooteid välismaalne, selleks et riigieelarve suureneks. Tänu sellele areneb riigi majandus. Pole vajadust ühe või teise toote vastu, kõik soovitav on kättesaadav. Säästlik ja efektiivne tootmine suurendab kasum marginali ilma hinnatõusuta. Sisemiste resursside arvelt tuleb kasum. Kaasaegsed või tänapäevased lahendused on suunatud ühele ja samale eesmärgile, milleks on hinna ja kvaliteedi õige suhe. Resursside efektiivne kasutamine on üks suuremaid plusse tootmisel. Loodusvaradest rääkides
alkoholi liigtarvitamisest. Alkoholi pikaajaline tarvitamine võib saada harjumuseks ning nii jääb tarbijal tööl käimata ning palk jääb saamata. Nii algab allakäik oma elus ning alkoholisõltuvuse küüsist päästab vaid tõhus ravi. Teadlaste hinnangul tekitab suur hulk alkoholi põhjalikke muutusi rahva väärtushinnangutes,tervises,geenifondis ja kogu ühiskonna funktsioneerimises. 2005.aastal laekus alkoholiaktsiisist riigi eelarvesse 1,2 miljonit eurot,mis moodustas 18% riigieelarve tuludest. Otseselt alkoholi tarvitamisega seotud kulud Euroopa Komisjoni hinnangul olid haiguste ja vigastuste tõttu ligi 7 miljonit eurot.
Kõrge sissetulekuga riigid raiskavad toitu tarbimisfaasis, arenevates maades läheb aga toiduaineid kaduma tootmisfaasis "tööstuslikku Aasiat" Hiinat, Jaapanit ja LõunaKoread kus iga päev läheb raisku üle 100 kilo aedvilju ja 80 kilo teravilja inimese kohta. Miinused Paljud inimesed nälgivad samal ajal kui teised viskavad toitu minema Järgmisel aastal jääb keskmine pension maksuvabaks ja tõuseb 354 euroni Riigieelarve läbirääkimistel otsustati, et pensionite täiendav tulumaksuvabastus tõstab järgmisel aastal maksuvaba piiri 354 euroni ehk keskmise pensionini. Praegu on igal pensionäril õigus tulumaksuvabale summale 192 eurot, lisaks 144 eurot, kui esitatakse vastav avaldus. Kokku seega 336 eurot kuus. Plussid Pensionid suurenevad ja elatustase paraneb Eesti hotellid jahivad tärne Eestis liitus 11 uut majutusasutust.
eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3. Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis? Nende ülesanded? Seaduseandlik võim: parlament-algatada, võtta vastu ja menetleda seadusi; riigieelarve kinnitamine Täidesaatev võim: valitsus, riigipea-viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule Kohtuvõim:kohtusüsteem- kaitsta kodanike, nende ühenduste, ettevõtete, kohaliku omavalitsuse organite ja riigiasutuste õigusi ning seaduslikke huve vastavuses Eesti Vabariigi seadustega. 4. Mis on vertikaalne?
ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgema heaolu tasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, millest neil absoluutne eelis ehk mida nad suudavad toota väiksema ressurssi kuluga. 30. Turu kaitseks kasutatavad meetmed väliskaubanduses. Turu kaitseks kasutatavaid meetmeid on vaja selleks, et: 1. kodumaise toodangu kaitsmiseks välismaise konkurentsi tootmise vastu 2. maksebilanssi tasakaalustamine 3. riigieelarve tuluallikate laiendamiseks 4. struktuuri muutuste soodustamiseks Turu kaitseks kasutatavad meetmed: Tollimaks-riigipiiri ületavatel kaupadel. Impordikvoot-siseturu kaitse mehhanism. Muud kaubanduse piirangud nt ekspordimaks......
kontrollasutuste juhtide nimetamine (nt riigikontrolör) VALITSUS (VI peatükk põhiseaduses) - kõrgem täidesaatev võim VALITSUSE ÜLESANDED (§ 87): viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid; koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande; annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; korraldab suhtlemist teiste riikidega; kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse
Maksude tõstmise-langetamise kaudu on võimalik mõjutada tarbimist ja tootmist. Otsesed maksud - lähevad palgast otse maha: tulumaks(20%), töötuskindlustus(töötaja 1,6%, tööandja 0,8%), pensionikindlustus(2%), sotsiaalmaks. Kaudsed maksud - toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks: käibemaks, aktsiisid, tollimaks, hasartmängumaks. Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Maksud on riigieelarve peamine sissetulekuallikas. Inflatsioon - keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. Toob kaasa palkade tõusu. Laenu saab kergelt. Lahenduseks on maksude tõstmine ja intressimäära suurenemine. Säästja kaotab, laenaja võidab. Inflatsiooni põhjustab: - sularaha liigne käibele laskmine. (nt riigieelarvet ei suudeta tasakaalustada, kulud ületavad tunduvalt tulusid, maksude suurendamise asemel trükitakse juurde rahatähti ja lastakse need käibele).
· Vabariigi Presidendi ametihüve seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/117122015095 Vabariigi Valitsus loeng IV Vabariigi Valitsuse funktsioonid · Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele ( PS § 86) · Poliitilise juhtimise funktsioon (PS § 87 p 1, 4,5) - viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; - esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid; - koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande · Haldusfunktsioon (PS § 87 p 2,3,6,7,8) - suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; - korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; - annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; - korraldab suhtlemist teiste riikidega; - kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku
(mitmesugused tegevused ühiskonnaelu eri valdkondades). Valitsuse ülesanded Õigusalase tegevuse vallas: 1)esitada parlamendile seaduseelnõusid ning seaduste muutmise ettepanekuid 2)sätestada määrusega meetmeid, mis tagavad seaduste elluviimise 3)tagada kodanike turvalisus ja riigi sisemine julgeolek Majanduse vallas: 1)koguda makse 2)korraldada riigiettevõtete majandamist 3)juhtida riigi majandusarengut ja planeerida selle strateegiat 4)koostada riigieelarve, jälgida selle täitmist 5)arendada side- ning transpordivõrke Sotsiaalse heaolu ja kultuuri vallas: 1)korraldada haridust ja meditsiini 2)tagada inimväärne elatustase 3)maksta palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid 4)garanteerida rahvuskultuuti püsimine ja aeg 5)kaitsta elu- ja looduskekkonda Välissuhtluse vallas: 1)korraldada suhtlemist teiste riikidega 2)tagada riigi välisjulgeolek
riik sekkub ka majandusse. 2. vabaturumajandus 1. Riigi ülesanded majanduses- kontrollib kaupade hindu, kvaliteeti ja hulka, 2. kehtestab makse või annab subsiidiume (rahalisi toetusi), 3. tegeleb ise ettevõtlusega, makstes palku ja toetusi, 4. pakub ühishüvesid Ühishüved- Ühishüved on need kaubad ja teenused, mis on loodud tarbimiseks kogu ühiskonnale ilma turu vahenduseta (näiteks: ühistransport, haridus, tervishoid, ETV jm). 3. Riigieelarve: tulud, kulud, koostamine, tasakaal, eelarve defitsiit ja ülejääk, lisaeelarve, · MAKSUD: maksustamise eesmärgid, riigi maksusüsteem, maksude kehtestamine- Maksustamine on riigi peamine võimalus tulu saada, et täita oma ülesandeid. · Maksude maksmine on kohustuslik, maksudest kõrvalehoidmine on seadusega karistatav. · Kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi.
* lähenemine Inglismaale (näiteks koos neutraliteedi kehtestamine Hispaania kodusõjas, järeleandmiste tegemine Münchenis Saksamaale1938.a.). 2 välispoliitilist probleemi: · Suurbritannia ja USA garantiilepingute sõlmimised nurjusid. · Suurenesid pinged Suurbritannia Reini-poliitika ja reparatsioonide tõttu. Majanduskriis Prantsusmaal: · 1930 jõudis ülemaailmne majanduskriis ka Prantsusmaale. · Taheti säilitada raha stabiilsust ning hoida riigieelarve tasakaalus. · 1935. aasta 14.juulil toimus meeleavaldus, mille eestvedajad olid pahempoolsed jõud. · Eesmärgiks oli stabiliseerida ühiskonda. Suve jooksul võeti vastu üle saja seaduse. · Nende abil üritati tõsta elanikkonna ostujõudu ning rakendada sotsiaalseid tagatisi.
1. Politsei ja piirivalve ülesanded - Euroopa välispiiri tagamine - Kodakondsuse määratlemine ja dokumentide väljastamine - Turvalisuse ja avaliku korra tagamine riigi sees - Kuritegude menetlemine ja ennetamine avaliku korra tagamine, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, kohtueelne kuritegude uurimine, karistuste määramine/täide viimine oma pädevuse piires 2. Kes võib saada politseinikuks Politseiametnikuna võib teenistusse võtta 19-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud ulatuses ning vastab politseiametniku kutsesobivuse nõuetele (nõuded isikuomadustele, haridusnõue, füüsilise ettevalmistuse nõuded). 2. Kus võib õppida politseinikuks politseikoolis pärnumaal 4. Kirjelda politsei struktuuri Eestis on 4 regionaalset politseiprefektuuri. * Ida Politseiprefektuuri tö...
) Rängad maksud tingisid talupoegade vaese elu ja rahulolematuse. Elati enamasti puust akendeta ja korstnata onnis. Pidevad olid näljahädad. Kanti puukingi, riideid tehti ise. Kõrgseltskonna väljaminekud järjest suurenesid, mistõttu rahva kannatus oli katkemas. Talupoegade eesmärgid: 3) kaotada feodaalne maaomand 4) saada maad 5) vabaneda maksudest. Luis XIV jättis endast maha vaod tühja riigikassa ja suured riigivõlad. Rahandusepeakontrolör Colbert koostas esimest korda riigieelarve. Luis XV raiskas edasi. Rahandusepeakontrolöriks oli John Law: asutas riigi panga ja hakkas välja laskma paberraha. Läks pankrotti. Luis XVI Rahandusepeakontrolöriks oli Turgot: Ta soovis maksustada aadli ja kiriku, et katta riigi suuri võlgasid. Saadeti erru. J. Necker: Kokkuhoid kõrgseltskonnas oli tema eesmärk, kuid ebaõnnestus. Ch. Calonne: "Mitte kokku hoida vaid rohkem raha kulutada1". Viis riigi katastroofi äärele. Lihtrahvas pidi järgmise aasta maksud ette maksma.
reformidest tühistati. Peagi saadeti ta ka erru ning riigi uueks tegelikuks majandusjuhiks sai Sveitsi päritolu pankur Jacques Necker. Temagi püüdis läbi viia reforme, kuid tunduvalt tagasihoidlikumas ulatuses ning pidas ennekõike oluliseks kokkuhoidu. Kui seda ei õnnestunud saavutada, hoidis ta riigi majandust vee peal pikaajaliste laenudega, mida ta tänu oma laialdasele tutvusringkonnale hõlpsalt ka sai. Ent sellega lükkas ta vaid kriisi edasi, kuna riigieelarve jäi endiselt miinustesse. 1781. aastal avaldas ta riigieelarve trükis, lootes, et see paneb valitsevaid ringkondi mõtlema, kuidas olukorda parandada, kuid selle asemel tekitas see skandaali, mille järel Necker sunniti lahkuma. Varsti sai uueks majandusjuhiks Charles Alexandre de Calonne, kes püüdis majandust stimuleerida suurte riigipoolsete kulutuste tegemisega, mis tema lootuse järgi pidid motiveerima tootmist ning seega suurendama ka sissetulekuid
Riigieelarve Riigieelarve on valitsuse oluliseks majandust mõjutavaks hoovaks. Eelarve ehk fiskaalpoliitika kaudu saab riik mõjutada majanduslikke protsesse, sest nii avaliku sektori, kui riigimajanduse juhtimiseks vajab riik rahalisi vahendeid, millest suurem osa kogutakse maksusüsteemi kaudu. Riigikassa ülesanne on teostada ühtset eelarvepoliitikat, mis seisneb kogutud rahaliste vahendite koondamises riigikassasse, kust tehakse eelarves ettenähtud väljamakseid. Riigieelarve ülesanded võib jaotada järgmiselt: 1. Põhiseaduslik ülesanne – st. et riigikogu poolt heakskiidetud eelarve, annab valitsusele õiguse kasutada riigi raharessursse eelarves ettenähtud eesmärgil. 2. Poliitiline ülesanne – eelarve on tähtsaim vahend valitsuse ja riigikogu poliitiliste ja majanduslike eesmärkide elluviimisel. Eelarve poliitilised ülesanded on: a) avaliku sektori osutavate teenuste finantseerimine;
Koolide remont Teede korrashoid Tervishoiu teenuse tagamine RIIGIEELARVE, MAKSUD JA MAKSUSÜSTEEMID Missuguseid ühishüviseid peaks valitsus pakkuma, kellele ja kui suures koguses? Kui suures ulatuses peaks valitsus tulusid umber jaotama? Need on küsimused, mille üle vaieldakse igas ühiskonnas. Valitsuse tegevust ühishüviste struktuuri ja mahu kujundamisel ning rahastamisel nimetatakse eelarve- ehk fiskaalpoliitikaks. Riigi eelarvepoliitika peamised vahendid on riigieelarve ja maksusüsteem, mille kaudu tagatakse ühishüviste pakkumine ning mõjutatakse majandustegevust. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Riigieelarve on valitsuse mingi perioodi tulude ja kulude finantsplaan. Eestis on
Kõrgeim seadusandlik võim-rahva valitud parlament/RIIGIKOGU.Parlamendi ül-käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme,esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid,arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid,seaduste vastuvõtt,valitsuse ametissepanek ja selle kontroll,eelarve vastuvõtt.minister ei meeldi, tehakse umbusaldushääletus.Selle poolt peab olema vähemalt 51 riigikogu liiget.Riigikogu võtab vastu riigieelarve.Riigikogul on 2 istungijärku.Üks jaanuar-jaanipäev, teine september jõulud.Juulis parlament puhkab.Erakorraline istung tuleb,kui on kiire.Parlament valib juhatuse,juhatuse esimehe ja 2 aseesimeest.Ülejäänud liikmed on komisjonis.Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme. Nt: kultuuri, rahandus, keskkonna, põhiseadus, riigikaitse, sotsiaal,õigus,majandus,välis, maaelukomisjon.Koalitsioonivalitsus:mitmeparteiline valitsus.
a) sisulised piiranugud Presidentaalne valitsemiskorraldus · President on keskne poliitiline figuur · Nii riigipea kui valitsusjuht · Võim on piiratud · Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud · President nimetab ametisse ministrid ja ei pea seda tehes arvestama parlamendi arvamusega Seadusandliku võimu institutsooniks on parlament · Seaduse algatamise õigus on parlamendisaadikul · Presidendil on vetoõigus keelustamine · Riigieelarve võetakse vastu parlamendi poolt · Parlament kontrollib kõrgemate riigiametnike ja suursaadukute nimetamist ja ratifitseerib rahvusvahelised lepingud Presidentaalne valitsemise plussid ja miinused + valitsused on pikaajalisemad Kuidas saab ametisse riigipea? Rahvas Kes nimetab ametisse peaministri? President Kuidas saavad ametisse teised valitsuse liikmed? Peaminister valib ja President teeb nõusoleku. Kuidas on jagatud ülesanded presidendi ja peaministri vahel?
Kuid igakuuiselt on need kindlad kohustused, mida ei tohi jätta maksmata, samuti muud kommunaalteenused. Makstes need rahad ära võib nii mõnigi pereema või pereisa avastada, et toidu jaoks napib raha. Sellel juhul peaks kõik need kulud üle vaatama ja otsustama, kas on vaja nii suurt elamist või saab auto vahetada odavama võin säästlikuma vastu. Kõige tähtsama otsuse teevad ministrid ja riigikogu riigi eelarvet koostades. Sellest eelarvest sõltub ka Eesti riigi olukord. Riigieelarve koostatakse aasta kohta. Sinna arvestatakse kõik tulud, mida riik saab maksudest. Kui need on arvatavalt teada, hakatakse raha jagama erinevatele ministeeriumitele, ministeeriumid omakorda jagavad oma allasutustele. Riigi tuludest peab jaguma kõigile neile, kes saavad lastetoetusi, pensione, riigiasutustest palka. Samuti peab jaguma ka raha erinevate asutuste majanduskuludeks. Kuna eelarve koostataksese arvatavate tulude kohta,
(olla kaitseväeteenistusest vaba, õigus ühineda fraktsioonidega, õigus pöörduda, vabariigi valitsuse, eesti panga nõukogu esimehe/presidendi, riigikontrolöri, kaitseväe juhataja/ülemjuhataja poole), õigus olla puutumatu 4) Millised on riigikoguliikme kohustused? (loobuma teistest riigiametitest 5) Millised on riigikogu olulisemad ülesanded? (a) võtab vastu seaduseid ja otsuseid, otsustab rahvahääletuse korraldamise, valib vabariigi presidendi, võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande, nimetab eesti panga nõukogu liikmed, esineb avalduste ja deklaratsioonidega eesti rahva ja teiste riikide ning rahvusvaheliste organistatsioonide poole, kuuulutab riigis välja erakorralise seisukorra) 6) Millal toimuvad Riigikogu korralised istungid? (jaanuari teisest esmaspäevast juunikuu kolmanda neljapäevani ning septembrikuu teisest esmaspäevast detsembrikuu kolmanda neljapäevani) 7) Mis on Riigikogu erakorraline istung? (kutsub kokku Riigikogu
majanduskomisjon; põhiseaduskomisjon; rahanduskomisjon; riigikaitsekomisjon; sotsiaalkomisjon; väliskomisjon; õiguskomisjon;Euroopa Liidu asjade komisjon) 2) Erikomisjonid: (Erikomisjonid ehk spetsiifiliste ülesannetega `nimeta' komisjonid; Poliitiliste programmiliste seisukohtade väljatöötamine teatud kitsas valdkonnas) (Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon; Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; Riigieelarve kontrolli erikomisjon) 1. Uurimiskomisjonid 2. Probleemkomisjonid 3) Muud ühendused: parlamendirühmad, delegatsioonid ja ühendused Riigikogu liige kuulub ainult ühte komisjoni, kuid võib kuuluda ka samal ajal EL komisjoni. Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst. Fraktsioonides lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik komisjonis ja Riigikogu täiskogu istungil ja avalikkuse ees oma arvamust esitada. Fraktsioon on koht, kus
kodanikuühiskond. Tänu sellele tingiti heaoluriigi kujunemine, milleks kulus aastakümneid. 4. Iseloomusta heaoluriiki Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ja sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. 5. Heaoluriigi arenguetapid, mida toob tulevik? 20. sajandi keskpaik heaoluriigi lai levik · 1960.- 70. aastad suurenesid teenused ja toetused (heaoluriigi kuldaeg) · 1980. aastad naftahinnatõus majanduse langus, riigieelarve defitsiit, suured kulud, riigibürokraatia paisutamine · 21.sajandi algus heaoluriigi ümberkorraldamine Kuna endiselt tahetakse heaoluriiki veel paremaks ja paindlikumaks muuta, siis arvatavasti jätkub see ka tulevikus. 6. Kas majandusareng ja demokraatia on üksteisega lahutamatult seotud ja miks? Pigem jah, mida kõrgemalt on majandus arenenud, seda rohkem on inimestel võimalik tegeleda riigikorraga inimeste haridus- ja teadlikustase on kõrgem. 7
2013 Alko h o l Alkoholi aktsiis tõuseb 5 protsenti. Muudatus tagab ministeeriumi hinnangul alkoholi hinnatõusu samas tempos üldise hinnatõusuga, et alkoholi kättesaadavus ei suureneks. Eeldusel, et alkoholi omahind jääb samaks, tõuseb muudatuse tulemusena uuel aastal alkoholi toote hind keskmiselt 0,6 3 protsenti. Hinnanguliselt suurenevad alkoholiaktsiisi tõstmise tulemusena riigieelarve tulud 2013. aastal . Tubakas /tubakatooted Tubakaaktsiis tõuseb 6 protsenti. 2013. aastaks kavandatud sigarettide aktsiisimäära 10 protsendine tõus hajutatakse kahele aastale, et maandada hinnatõusuga kaasnevaid salaturu riske. Aastatel 2013 ja 2014 tõstetakse sigarettide aktsiisi kokku ligikaudu 12 protsenti, et saavutada Euroopa Liidus 2014. aastal jõustuv alammäär 90 eurot 1000 sigareti kohta. Seega asendatakse
sissenõudja on esmaseid täitetoimingud teinud ning need ei ole andnud tulemust. • Kinnisasjale, vallasasjade arestimine ja müük, trahvide asendamine ja muu sundtäitmise praktika erimenetluse näol toimub kohtutäituri poolt läbiviidava menetluse raames. • Maksuhalduri poolt toimingud ei anna tulemust, on maksuhalduril õigus pöörduda maksuvõlgade sissenõudmiseks kohtutäituri poole. KOKKUVÕTE • Riiginõuete sissenõudmise kvaliteet on otseses seoses riigieelarve täitumisega. • Oluline on, et riik omaks ühtset informatsiooni isikute võlgade ja kohustuste kohta riigi ees. • Riik on kehtestanud oma avaliku korra kaitseks, avaliku-õiguslike toimingute katteks ning isikutele kindluse jaoks erinevate tunnustega riiginõuded. TÄNAME KUULAMAST! ÜLESANNE!!! ÜLESANDE LAHENDAMINE 1. Võtke 3-liikmelised grupid. 2. Ristsõna lahendamiseks aega 5 minutit. 3. Abimaterjalide kasutamine ei ole lubatud.
11) Nimeta mõiste „üleilmastumine“ erinevaid tähendusi (3) ja too igaühe kohta näide. * Ühtlustumine- ühiste väärtuste, kauba ja kultuuri tekkimine, inimeste vaheline suhtlus ja väärtushinnang on samastumas *Vabakaubandus- Vabakaubanduse põhimõte, kaupa saab osta ülemaailma erinevatest kohtadest *Transnationalism-inimesed saavad suhelda üle interneti ja on võimalus külastada, vaba suhtlemine. 12) Leia õige sõna. * institutsioon Eestis, mis koostab riigieelarve projekti – Valitsus * ametiseisundi kuritarvitamine – Korruptsioon * riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide omavaheline suhtlusprotsess – diplomaatia 13) Millised on sinu meelest üleilmastumise kolm positiivseimat külge? Põhjenda iga näidet. * Inimeste, oskustööliste liikumine- oskustöölised saavad oma oskuseid rakendada ka muja *Kaupade kiirem liikumine, lihtsam , tooteid on võimalik soetada globaalselt interneti vahendusel
(parlamentaarse kontrolli) objekt on täidesaatev võim. 13 Teiste riigiorganite moodustamise funktsioon 42. Parlamentaarse kontrolli vormid Põhiseadusega on Riigikogule antud rida kontrolliõigusi: 1) arupärimisõigus (PS § 74) (Riigikogu liikmete arupärimised, kirjalikud küsimused ning infotund on parlamentaarse kontrolli vahendid); 2) uurimis- ja kontrollikomisjonide moodustamise õigus (PS § 71 lg 1); 3) riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise aruande kinnitamine (PS § 65 p 6); 4) umbusalduse avaldamise õigus (PS § 65 p 13 ja § 97). 43. Vaba mandaat – mõiste ja tähtsus Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Riigikogu liiget ei saa tagasi kutsuda ei rahvas, kes teda on valinud, ega erakond, kelle nimekirjas kandideerides ta on parlamenti valitud. Selle põhimõtte järgi ei esinda Riigikogu liige Riigikogus
Seadusandlik funktsioon - Seadusandlik võim kuulub Riigikogule (PS §59) - võtab vastu seadusi ja otsuseid (PS § 65 p 1) Kontrollifunktsioon - kontrolli teostamine teiste riigiorganite tegevuse üle - Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega Vabariigi Valitsuse ja tema liikmete, Eesti Panga nõukogu esimehe, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöri ja õiguskantsleri poole (PS § 74) - uurimis- ja kontrollikomisjonide moodustamise õigus ( PS § 71 lg 1) - riigieelarve täitmise aruande kinnitamine (PS § 65 p 6) - umbusaldamise avaldamise õigus (PS § 65 p 13, § 97) Valimisfunktsioon - valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79 (PS § 65 p 3) - annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks (PS § 65 p 5) - nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri (PS § 65 p 7)
) Osatähtsused (kulud) 1) Säästev kasv – 47% 2) Otsetoetused – 29% 3) Loodusvarad, maaelu areng – 11% Osatähtsused (tulud) 1) Heaolumaks – 74% 7 2) Traditsioonilised omavahendid – 15% 3) Käibemaksul põhinevad omavahendid – 10% 23. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, nende sisu 1) täielikkus – kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves (kirjutatakse täielikult lahti); 2) selgus – tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud (klassifikaatorid) – tulude ja kulude läbipaistvus; 3) ühtsus – kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kõik kulud tehakse riigikassa kaudu
Majanduslangus töötuse kasv, pankrot, kulutuste vähendamine. Tõus - Majandus toibub ja väljub kriisist. Tegevusaktiivsuse taastudes kulutused kaupadele/teenustele kasvavad.Ettevõtted hakkavad tegevust laiendama.Tööpuudus väheneb uusi ressursse vaja Surutis - SKT langus on kestnud kaua (enam kui 2 kvartalit) Majandusaktiivsus kahanenud (nt 10%>) Ettevõtted töötavad alla täisvõimsuse Töötuse määr kõrge Hinnad langevad, kuna nõudlus väheneb 17) Mis on riigieelarve tuludeks ja kuludeks? Tulud - Maksud: TM (21%) SM (33%), KM (20%) aktsiisid Muud maksud ja riigilõivud Tulud vara müügist, erastamisest Kulud - Sotsiaalabi Tervishoid, haiglad Haridus Maanteed Riigikaitse Politsei, päästeamet Abirahad, toetused Palgad Riigivõla intressid 18) Milline on tulumaksu-, sotsiaalmaksu- ja käibemaksumäär 2013. aastal?
Riigikogul on võimalik muuta ettenähtud korras põhiseaduse paragrahvi 75 või võtta vastu seadus, mis jõustub parlamendi järgmise koosseisu jaoks.» Kui kehtima jääb senine kord, kerkib riigikogu realiikme palk aprillis umbes 6000 krooni võrra. See summa tuleneb rahandusministeeriumi prognoosist, et keskmine palk on IV kvartalis 13 706 krooni. Uuel nädalal võib see summa küll pisut väheneda. Sel juhul peab umbes 30 miljoni krooni võrra kosuma ka riigieelarve. Seadus, mille eesmärk on hoida riigikogu liikmete palku kuni 2011. aasta märtsis toimuvate valimisteni praegusel tasemel, läks läbi õige napilt. Veel vahetult enne hääletuse lõppu seisis tablool number 49. Lõpuks lõi spiikri haamer ära 53 poolthäält minimaalselt hädavajaliku 51 asemel, mida alla poole saali tervitas tugeva aplausiga. Võidusamba rist valmib alles veebruari lõpuks Kuigi Tallinna Harjumäe nõlvale kerkiva Vabadussõja võidusamba postament on juba
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
