liiklusohutus, toitumine) Harta aruanne näeb ette, et riikliku ravikindlustussüsteemiga kaetakse kõige haavatavamate rühmade terviseprobleemid võrdelt nendega, kellel on tervisekindlustus. Need grupid on: rasedad, alla 19-aastased, riikliku pensioni saajad ja isikud kellel on pensionini 5 aastat, ning kuni 24-aastased tudengid. Teistele kindlustamata isikutele antakse arstiabi vältimatu abina ja seda rahastab riigieelarve. Perearst kohustub andma abi mittekodanikele ja teistele arsti teeninduspiirkonnas elavatele isikutele kes ei ole tema nimekirjas. Tervise kaitse alla kuulub ka puhas vesi, õhk, ja muud keskkonnaga seotud alad. Samuti ka puhas ja tervislik toit. Ka vaktsineerimine erinevate haiguste vastu on hartaga õigustesse kirja pandud. Euroopa Sotsiaalharta poolt läbi viidud uuringule, on suur osa Eesti elanikkonnast rahul tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga.
kõige olulisemaid küsimusi. Aktivistid – erakonna liikmed, kes juhtkonda ei kuulu, kuid löövad parteis aktiivselt kaasa Lihtliikmed – enamasti passiivsed, osalevad mõnel parteiüritusel ning maksavad liikmemaksu Parteid saavad raha kolmest allikast: Liikmemaksud – eestis moodustab erakondade tuludest umbes 1-2% Annetused – eestis on lubatud vaid eraisikute annetused, mujal ka äriühingute annetused. Riigieelarve – eestis saavad erakonnad umbes 80-90% oma tuludest maksumaksjalt e riigieelarvest. 3) Tähtsamad erakonnasüsteemid. Üheparteisüsteem – riigis esindatud vaid üks partei, teised keelatud. Puudub erakondadevaheline konkurents ja vastasmõju, mis on igasuguse erakonnasüsteemi toimimise aluseks. Dominantse partei süsteem – ühe partei suur ülekaal, võtab 50% parlamendi
Makroökonoomika- kogumajanduses toimuvate protsesside analüüs ja süsteemide käsitlus (majanduskasv, inflatsioon, tööpuudus jne) Põhiraamistik: • Majandusprotsessid on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist • Protsesse saab juhtida majanduspoliitika kaudu • Majandust mõjutabad ette prognoositavad majandusšokid • Majandusobjektide käitumine on seotud ootustega SKP mõõtmise olulisus • SKP suuruse muutust käsitletakse kui majanduskasvu/langust • Peamine ühiskonna majandustegevuse ulatuse näitaja • Peamine ühiskonna jõukuse näitaja • Majanduskasvu elementide analüüs • Võimaldab võrrelda pikaajalisi trende • Majanduspoliitika alus SKP arvestuse alus: Tulude-kulude ringkäik Tulud=kulud SKP arvestamise põhimõtted • Perioodi vältel loodud kaupade ja teenuste koguhulk • Arvestatakse ainult lõpptoodangut • Toodangut-teenuseid mõõdetakse rahalises väärtuses • Hinnatakse nii jooksvates kui võrreldavates hindades (re...
Poliitika ja valitsemise alused Mis on poliitika? Poliitika on : kes saab mida, kuidas ja millal „Harold Lasswell“ Poliitika on väärtuste autoriteetne ümberjaotamine ühiskonna huvides „David Easton“ Poliitika on organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kuujundada ja juhtida avalikku elu. Poliitika kui otsused ressursside ümberjagamise kohta: RIIGIEELARVE Poliitika kui võimumäng: VÕIM-suutlikkus teistele korraldusi anda ja neid midagi tegema panna, mida nad muidu ei teeks. Võimu näod: Võim osustamisena- ähvardus(ork), kasu (tehing), seotustunne (suudlus) Võim teemasedevõimena, Võim mõttekontrollina-inimesed ei oskagiteisiti mõelda. Neli põhiarusaama poliitikast
Eelarvepoliitikat teostab valitsus, eesmärgid on hoida eelarve tasakaalus, ergutada majandust maksudega. TÖÖÖÖ : EESTIS: Tööpuudus on suurim Ida-Virumaal ja Valgamaal. Sotsiaalprobleemid: vaesus, töötus noorte seas, pension, puuetega inimesed, maakohtade mahajäävus Eurole ülemineku kriteeriumid: 1. Inflatsioonimäär ei tohi ületada 3 kõige madalama inflatsioonimääraga riigi infl. +1,5%. 2. Riigieelarve defitsiit ei tohi ületada 3% SKP-st. 3. Riigivõlg ei tohi ületada 60% SKP-st. Euroriigid: EL on 28 riiki, Eurotsoonis 18. (KAARDIL KÕIK) RAHVUSVAHELISED LIIDUD NATO Eesti liitus 2004. ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud. eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse,
Majanduse mõisted: 1. Aktsiaselts - majandusühing, mille omanikeks on selle aktsiate omanikud (aktsionärid), kes on sel teel ettevõttesse oma raha paigutanud / äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 2. Aktsiisimaks- kaudne maks, mida rakendatakse tarbimise reguleerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks / maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. 3. Aktiva - bilansi vasakpool,firma varad. 4. Passiva -bilansi parempoolne osa, kohustused ja omakapital. 5. Aktsia -väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub aktsiaseltsi põhikapitalist aktsia väärtusele vastav osa. Aktsionärile makstakse dividendi näol omanikutulu. 6. Osaühing - äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. 7. Mittetulundusühing - isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks pole kasumi tee...
Kuid varsti ei suutnud eksporditoodangu suurendamine hinnalangust kompenseerida. Pealegi kehtestasid teised riigid toiduainetele siseveotollid. Kokku langes põllumajandustoodangu rahaline koguväärtus 45% võrra. Kriis tabas rängalt ka teisi majandusharusid, näiteks tööstust mille koguväärtus langes 20% võrra. Tänu selle läksid paljud ettevõtted pankrotti või vähendasid tunduvalt töötajate arvu. Riigi maksebilanss muutus negatiivseks ja tekkisid tõsised raskused riigieelarve täitumisega. Kõige selle tagajärjeks oli tõsine tööpuudus ja töötus, kehvemad palgad ning üldiselt halvem elamistase. 1.2. Poliitiline kriis Kriisi aega iseloomustas ebastabiilsus ja killustatuse süvenemine ning sagedane valitsuste vahetumine. Erakondade lähenemine poliitikale muutus ka. Väiksemad parteid liitusid suurematega või konsolideerusid nende erakondadega kelle tõekspidamised olid enda omadega sarnased. Selle tagajärjel läksid Riigikogu V kooseisu valimistele kolm
värskendamist ning Lääne surve vähendamist. Gorbatsov algatas perestroika ehk uutmise. Eesmärk - kommunistliku süsteemi kohendamine. Gorbatsov alustas hoogsalt muutustega - andis inimestele, eriti ettevõtluse alal rohkem vabadusi. Ta vabastas poliitvange, kuulutas välja võitluse alkoholitarbimise vastu. Headest kavatsustest hoolimata saadi vastupidine tulemus, niigi pingelises seisus riigieelarve võimalused vähenesid, riik sattus aina suurematesse majandusraskustesse. _____________________________________________________________________ 1986.aastal tabas NL suur katastroof - Tsernobõli katastroof. 26.aprillil oli toimunud suur plahvatus, mis tekitas tohutu radioaktiivse pilve Tsernobõli õnnetuse tagajärgi saadeti likvideerima 600 000 meest, nii NL kui ka Eestist. Kaitsevahendid olid algelised, nende tervis sai kahjustada tugevalt.
1989, loomine valitsusreform 1989 1990 Riigirahandus Esimesed seadused Oma raha Eelarveplaneerimi alates 1989 kasutuselevõtt se algus (riigieelarve, 1992, 1997 (alates 2000 isemajandamine), vabakaubanduslepi riigieelarve NSVL-i keskpanga ja ng Euroopa strateegia). riigikassa Liiduga 1995 Ühisraha euro tegevus kuni 1992 kasutuselevõtt 2011 Julgeolekustruktuu Siseministeeriumi Eesti sõjaväe Ühinemine rid kohalik alluvus loomine 1991 NATO-ga 2004
osariigiti vaid üle terve riigi. Seetõttu väidetakse, et presidendi mandaat on tugevam kui parlamendil. Föderaalne Ülemkohus nimetatakse presidendi poolt senati nõusolekul. 2) Kogu seadusandlik võim on Kongressi (parlamendi) käes. Presidendil pole seadusandliku algatuse õigust. Kui ta tahab seaduseelnõud algatada, siis peab ta pöörduma läkitusega Kongressi poole. Vajalikuks peetud eelnõu võib algatada Kongressi liige. Erandiks on riigieelarve, mida saab algatada ainult administratsioon. Presidendil on aga Kongressis vastuvõetud seaduste suhtes vetoõigus. Harilikult saab parlament sellise veto tagasi lükata 2/3 häälteenamusega. Presidendi nn "taskuvetot" Kongress murda ei saa. 3) Presidendil pole õigust parlamenti laiali saata ja parlamendil pole õigust valitsusele umbusaldust avaldada. Ka ei pea valitsusel selle moodustamise hetkel olema parlamendi poliitilist usaldust
baasintressimäära tõstmine ei aita rubla langust pidurdada "Pigem vastupidi," nendivad analüütikud. "Usume, et see hoopis lisab paanikat rublaturgudel." Kui kõrge intressimäär pikemalt püsima jääb, mõjutab see negatiivselt Venemaa majanduskasvu, leiavad analüütikud Selline rahapoliitika karmistamine võib Venemaa majanduse juba 2014. aastal langusesse viia, kui arvestada investeeringute kasvu pärssivaid riske ja lääneriikide võimalikke sanktsioone. II OSA. RIIGIEELARVE JA FISKAALPOLIITIKA Valitsuse roll majanduses Valitsuse tegevusel võib olla väga erinevaid eesmärke. Põhiliselt täidab valitsus majanduses järgmisi rolle: ressursside paigutamine ümberjaotav roll regulatiivne roll stabiliseeriv roll - makroökonoomiline roll Fiskaalpoliitika Majandusliku stabiilsuse tagamiseks on valitsuselkasutada kaks suurt hooba, millega ta saabmakroökonoomilist keskkonda mõjutada: maksud avaliku sektori kulutused
Kogunõudluse suurenemist väljendab kogunõudluskõvera nihe paremale, kogunõudluse vähenemist väljendab aga kogunõudluskõvera nihe vasakule Kogunõudluskõvera ja kogupakkumiskõvera lõikepunkt määrab tasakaalu hinnataseme ja reaalse rahvamajanduse kogutoodangu tasakaalukoguse Kogunõudluskõvera ja kogupakkumiskõvera lõikepunktis võrdub rahvamajanduse kogutoodangu nõudlus kogupakkumisega. 17.Eesti eelarve ja eelarve kujunemise allikad Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja Vabariigi Valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab Vabariigi Valitsusele Riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab. Eelarve on plaan mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve on oma olemuselt bilanss. Tulud = kulud. Kui on tasakaalus on Ok
26.riigikord ja sisepoliitika 1920-1934. I põhiseadus ja riigikorraldus selle alusel: Millal võeti vastu? 15.juuni 1920 Riigipea --- Asutav Kogu PS'e koostamisel, Järgiti lääne suurriikide Parlament 100liikmeline; 1- kellest võeti eeskuju? saavutusi ja tradistioone kojaline, valimised 3a tagant Riigikord Demokraatlik parlam- Rahva võimalus Kõrgema võimu kandja; Entaarne vabariik osaleda poliitikas Rahva hääletused, -algatused Täitevvõim Riigikogu poolt Kõrgem 1-kojaline Riigikogu moodustatud ...
nähtud viie protsendi künnise ületasid kuus erakonda Eesti Keskerakond, Eesti Reformierakond, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. XII Riigikogu valitakse 6. märtsil 2011.a. Riigikogu ülesanded Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Riigikogu liikmed 1. Jaak Aab 2. Rein Aidma 3. Peep Aru 4. Hannes Astok 5. Ivi Eenmaa 6. Enn Eesmaa 7. Eldar Efendijev 8. Ene Ergma 9. Igor Gräzin 10. Andres Herkel 11. Kaia Iva 12
umbusaldushääletuse. Eestis peab umbusaldushääletuse õnnestumiseks ministri või valitsuse tagandamist pooldama vähemalt 51 Riigikogu liiget. Riigikogul on ka teisi mooduseid valitsuse töö kontrollimiseks. Näiteks kutsuvad saadikud ministreid Riigikogu istungile arupärimistele vastama, loovad komisjone valitsuse tegevuse uurimiseks ning reguleerivad raha eraldamist valitsusele. Riigikogu võtab vastu riigieelarve. Riigikogu langetab otsuseid hääletades. Tavaliselt on hääletamine avalik, mis tähendab, et nii saadikud kui kõik asjast huvitatud kodanukud saavad teada, kuidas üks või teine liige hääletas. Eriti oluliste otsuste puhul avaldatakse nimelised hääletamistulemused ka meedias. Salajast hääletamist kasutatakse ainult ametiisikute (sh presidendi) valimisel. Ka Riigikogu istungid on avalikud. Ajakirjanikel ning rahval on sinna vaba juurdepääs.
isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu. Parlamendi otsese kontrolli vormid valitsuse üle: · Parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele, määrata valitsuse ametisoleku aega. · Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel. · Õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud, isegi kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest. · Parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve, mille alusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha. · Õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupärimisi. Parlamendi kaudse kontrolli vormid: · Parlamenti kuuluvad valitsuspartei(de) juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt. · Ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili. · Parlamendi tähtsus sotsiaalse kommunikatsiooni kanalina.
o Pidev perioodirida – selle puhul järgnevad perioodid vahetult üksteisele. (kvartalite kaupa nt). Sellel on majanduslik sisu – nad väljendavad sama tunnuse väärtust pikema perioodi kohta. o Sõredad perioodiread – tunnuse arvväärtused on perioodide kohta, mis ei järgne vahetult üksteisele. (Eesti riigieelarve tulud). Selle puhul ei oma elementide arvväärtuste summa sisu. AEGRIDADE ELEMENTAARANALÜÜS Aegridade elementaaranalüüs seisneb aegridade lihtsamate karakteristikute arvutamises. Nendeks karakteristikuteks on absoluutne juurdekasv, kasvutempo, juurdekasvutempo, juurdekasvude juurdekasv ja keskmiste tasemete arvutamine. Nende abil on võimalik anda edasi nähtuste muutumise üldine iseloomustus. 1. ABSOLUUTNE JUURDEKASV
„Spordiliikumise alused“ SPORDI ÕIGUSKESKKOND JA SPORDIPOLIITIKA 1. Nimeta seadusi, mis reguleerivad Eestis sporti. (7) Eesti Spordiseadus Mittetulundusühingute seadus Kutseseadus Hasartmängumaksu seadus Eesti Kultuurkapitali seadus Riigieelarve seadus Tulumaksuseadus 2. Mis on Eesti Spordi Kongress? (millistele dokumentidele tugineb oma tegevuses? Kui sageli toimub?) Suurkoosolek, millel ei ole oma kindlat statuuti ega põhikirja ja millel on olnud oluline roll Eesti spordiliikumise arengus. Kongress on kutsutud kokku siis, kui tõesti on vaja midagi tähtsat ühiselt otsustada, võtta koos vastu edasise arengu põhisuunad või hinnata kriitiliselt saavutatut. 3. Mis on ja mida määratleb Eesti spordis Eesti Spordi Harta
kehtiksid miinimumpalga reeglid. 12. Nimeta palgapoliitika eesmärgid (Rahandusministeeriumi näitel; 3)? Avaliku teenistuse palgapoliitika eesmärk on tagada vajaliku ettevalmistusega tööjõu olemasolu ning professionaalne järjepidevus. Palgasüsteem peab olema konkurentsivõimeline ning õiglane, aga arvestama riigi eelarvega. Avaliku teenistuse palgatase ei saa olla konkureerivates tööturu segmentides turuliider ega ka riigieelarve võimalusi ületav, sest see kahjustaks Eesti majanduse jätkusuutlikkust. Samas ei tohi avaliku teenistuse palgatase turu sarnaste tööde palgatasemest maha jääda, sest nii kannataks avaliku teenistuse jätkusuutlikkus. Koos konkurentsivõimega püüdleb avaliku teenistuse palgapoliitika õiglustunde suurendamise poole, mis tähendab selgeid aluseid palgaotsustele. 13. Kas asutus saab ametniku palgast ühepoolselt kinni pidada tel
kohta informatsiooni sisaldavate teavikute kogumine, alaliselt ka säilitamine ja kättesaadavaks tegemine, samuti raamatukogunduse ja sellega seotud valdkondade teadus- ja arendustegevus ning parlamendi- ja teadusraamatukogu ülesannete täitmine. Rahvusraamatukogu koordineerib ja nõustab Eesti raamatukogusid ning on samal ajal ka kultuurikeskus. Rahvusraamatukogu tegevust finantseerib riigieelarve Kultuuriministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel (Talihärm, 2013). 4 3.2.2 Eesti Hoiuraamatukogu Eesti Hoiuraamatukogu ülesanne on säilitada üleriigilist vähekasutavate trükiste kogud, vahendada vahetuskogu teavikuid raamatukogudele ja teenindada nägemispuudega lugejaid. Vahetuskogusse võetakse raamatukogudelt, teistelt asutustelt ja eraisikutelt neile ebavajalikke trükiseid (Talihärm, 2013). 3.2.3 Eesti Pimedate Raamatukogu
tulumääras *volatiilsusrisk- mida kõikuvam väärtpaberi hind, seda suurem on riskikomponent *likviidsusrisk- võimalus , et aktsiale ei pruugi leiduda ostjat või müüjat või on ostu- või müügihuvi väike. See risk on suur väikestel turgude. Portfelliteooria- eesmärk valida erinevate investeeringute vahel sellised kombinatsioonid , mis pakuvad võimalikult väikese riski juures võimalikult suurt tulu Fiskaalpoliitika- rahakoti haldamine e eelarvepoliitika. Riigieelarve suurus sõltub maksukoormusest ja sellest kui hästi või halvasti maksud laekuvad. *Automaatne fiskaalpoliitika- inerts , mille tulemusena iseenesest ning välisest sekkumisest sõltumata võivad majadusprotsessid liikuda soodsas suunas. *Situatsioonikohane fiskaalpoliitika jaguneb sõltuvalt soovitud eesmärkidest: -agressiivselt laienev fiskaalpoliitika- valitsuse tegus majandustegevuse elavdamise suunas. Eesmärkide saavutamiseks peaks valitsus
Kordamine üleminekueksamiks(majandus) Majanduse kolm põhiküsimust. · Mida? Toota kaupu ja pakkuda teenuseid, mida tarbijad vajavad. · Kuidas? Milliseid vahendeid tootmises kasutada. Valimisel lähtuda võimalustest, hinnast, ajast. · Kellele? Kes on kliendid? Näide: · Mida ehitusteenuse pakkumine. · Kuidas kas kasutada inimtööjõudu või tehnikat? · Kellele suuremad ehitusfirmad, eraisikud. Tootmisressursid ja tootmistegurid. Ressursid ja Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmistegurid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. · Loodusressurss-rent,üür · Inimressurss-palk · Kapital-intress · Ettevõtlikkus-kasum,kahju Nappus,piirprintsiip ja a...
Selle näitaja abil on võimalik Euroopa Liidu liikmesriike võrrelda. Eesti maksusüsteemis on viimase aastakümnendi jooksul tehtud palju muudatusi, mis on mõjutanud maksukoormuse jaotust: ettevõte tulumaksusüsteemi muudatus, tulumaksu määra vähendamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, töötuskindlustusskeemi juurutamine, käibemaksu tõstmine, erandite vähendamine ja erinevate aktsiiside tõstmine. Viimaste aastate muudatused on olnud eelkõige eesmärgiga tagada riigieelarve tasakaal, et täita eurokriteeriumid. Sellest tulenevalt on Eesti üldine maksukoormus tõusnud kahe aastaga ligi 5 protsendipunkti võrra. Kui aastatel 2000 kuni 2008 oli üldine maksukoormus 31 kuni 32 protsenti SKP-st, siis aastaks 2010 on oodata ligi 37% maksukoormust. Maksukoormus Üldist maksukoormust iseloomustatakse näitajaga, mis annab edasi infot selle kohta, kui suure osa tuludest peavad maksumaksjad riigile maksudena loovutama. Seetõttu on maksukoormuse
Selleks et valimiskogul osutuks kandidaat valituks peab saama enamus häältest, kui seda ei saavutata toimub valimisvoor, kuhu pääseb 2 enim saanud hääli kandidaat. riigikogu ülesanded - Võtab vastu seadusi ja otsuseid, Otsustab rahvahääletuse korraldamise, Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse, Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse, Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks, Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande, Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja, Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed, Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed, Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise, Esineb avalduste ja deklaratsioonidega
olulised vestlused, mis tegelikult määrasid ära hilisema hääletuse tulemused. Parlamendi kontroll valitsuse üle : -parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele, ning seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust - parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel - õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud, isegi kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest - parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve, mille alusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha - õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupärimisi. 5. Seaduseelnõu jõudmisel RK'sse vaatab selle üle vastav komisjon. Kui komisjon leiab, et seda võib esitleda RK'le, siis läheb seadus I lugemisele, kus kõik võivad oma täiendusi ja parandusi esitleda. Täiendused ja parandused vaadatakse läbi, läheb edasi II lugemisele ning seejärel otsustatakse, kas seadus võetakse vastu. 6.
mõru jook, väär komme, öine raport, ootamatu rekord, tõsine vastuolu, leidlik poliitik, ohtlik tegevus. Lause Kesksel kohal on öeldis, mille ümber koonduvad kõik teised lauseliikmed, täpsustades tegevuse sooritajat, aega, kohta, põhjusi ja muid asjaolusid. Nt laulis (kes, missugune; kus, millal, kuidas, miks) Lause sõnajärg Tavaliselt on öeldis lauses teisel kohal. Kirjanik avab lugeja ees suurepärase maailma. Sel aastal võeti vastu negatiivne riigieelarve. Karu ostis poest mett. Mett ostis karu poest. Poest ostis karu mett. Kindlasti peab öeldis teisel kohal olema siis, kui 1) lause algul on määrus ja alus koosneb mitmest sõnast: Möödunud aastal asutasid eestlased ja leedulased koos uue firma. 2) lause algul on viisimäärus (kuidas?): Kiirustades lõi ta väravast mööda. Sõnajärg oleneb lauserõhust: · Rõhutatav sõna võib nihkuda lause algusesse: Oma vigu ta ei tunnista.
c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal Presidentalism riigipea ehk president täidab ka peaministri ülesandeid, st on administatsiooni (valitsuse) eesotsas. Uus administratsioon kinnitatakse pärast presidendi-, mitte kongressivalimisi; presidendil on õigus ministrid valida Kongressiga konsulteerimata ja selle koosseisu mittearvestades. USA näitel on seadusliku võimu esindajaks kahekohaline parlament ehk Kongress, mis peab kinnitama kõik suuremad kulutused, riigieelarve ja muud olulised otsused. Presidendil omakorda on õigus kõigile Kongressi ettepanekutele ja otsustele veto peale panna. Seaduste algatamise õigus kuulub vaid Kongressile. Võimuharud on võrdlemisi iseseisvad, mis ühelt poolt on positiivne (pikaajalised valitsused), teisalt võivad kaks võimu hakata üksteisele vastu töötama. Parlamentarism rahvas valib parlamendi, selle tulemustest lähtuvalt moodustatakse ka
Seega, mida 139 ühtlasem on tulujaotus, seda kiiremini kapital akumuleerub ja seda kiiremini tulevikus majandus areneb. On ju tehnoloogia uuendamine üks siirdemajanduse arengu võtmetegureid. Siirderiikide andmete põhjal osutus tulujaotus seda ebaühtlasemaks (korrelatsioonikordaja 0,86), mida suurem oli erasektori osa kogutarbimises, ja seda ühtlasemaks (korrelatsiooni- kordaja 0,72), mida suurem oli riigieelarve ja SKP suhe. Eesti kuulus oma ca 60%-se eratarbimise osatähtsusega ja ca 40%-se riigieelarve ja SKP suhtega valimi keskmiste hulka. Kuna on võetud majanduspoliitiline suund riigi osa vähendamisele, avaldab (ongi juba avaldanud) see asjaolu survet jaotuse ebaühtlustumisele. Kui harilikult ei ole võimalik vahetult seostada tulutaset ja tulujaotuse ühtlust (vt. eespool tabeli 1 analüüs), siis siirderiikide andmetel oli ostujõu pariteediga korrigeeritud SKP per
Turukonkurentsi kaitse ja soodustamine. Valitsuse ülesandeks on tagada võimalus tegutseda võrdse konkurentsi tingimustes. Samuti valitsus ühiskonnastab osa sektoreid, võttes need oma kontrolli alla, et tagada nende oluliste ettevõtete toimimine kogu ühiskonna vajadustest lähtudes (Nt raudteed, elektrijaamad jm) 20. Kuidas kujunevad avaliku sektori tulud (mis on võimalikud tuluallikad)? Peamisteks tuluallikateks on mitmesugused maksud. Eesti riigieelarve kõige suuremateks tuluallikateks on • Käibemaks • Sotsiaalmaks • Aktsiisimaksud Lisaks on veel füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks, raskeveokimaks, hasartmängumaks, tollimaks. Ja mittemaksulised tulud – koosnevad peamiselt riigi poolt osutatud teenuste/kaupade müügitulust, peamiselt välisorganisatsioonidelt laekunud toetustest ning valitsussektori varadelt teenitud tuludelt (omanikutulu, renditulu jm) 21
teatavaks piduriks, kui majanduslangust või tõusu kõrvaldada nad ei suuda. Riigieelarve tulude kõige olulisem osa on maksutulud, mis moodustavad kogutulust ligi 90 %. Umbes neljandik tulust laekub üksikisiku tulumaksuna. Kuna eestis kasutatakse proportsionaalset füüsilise isiku tulumaksu, siis maksu mõju automaatse stabilisaatorina on väiksem kui progressiivse maksustamise korral. Osalt kompenseerib seda maksuvaba miinimum, mis teeb tulumaksu Eestis kergelt progresseeruvaks. Riigieelarve kulude poolel on kõige tähtsamad automaatsed stabilisaatorid avaliku sektori tulusiirded. Neist ca 2/3 moodustavad pensionid. Väiksema osakaaluga on toetused, hüvitised, abirahad. Näide: töötu abiraha. Majanduse langusfaasis kasvavad nii töötus kui töötu abirahad. Kuna inimeste kasutatav tulu kasvab, kogunõudluse pidurdumine väheneb. Vastupidi juhtub majanduse tõusufaasis. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika Seisneb muudatuste tegemises riigi seadusandluses
Lobism on kuluaaripoliitika ehk ka korruptsioon Parlamendijärelvalve Otsene kontroll: · parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele ning seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust · parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel · õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis, kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest · ,,rahakoti võim" ehk parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve · õigus kutsuda ministreid esinema täiskogu ette ja esitada arupärimisi Kaudne kontroll: · parlamenti kuuluvad valitsuspartei juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt · ministrid, kes varem on olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili · tähtsus sotsiaalse kommunikatsiooni kanalina Seaduseelnõu menetlemine Parlamendi tööd seaduse kallal nimetatakse menetlemiseks.
2. erakondade valimislubaduste analüüs perepoliitika kontekstis.....................................9 Kokkuvõte....................................................................................................................... 12 VIIDATUD ALLIKAD...................................................................................................13 3 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi kirjutamisel käib Riigikogus 2014.a riigieelarve lugemine, mis on meedias juba tänaseks palju kajastust leidnud. 15. novembril väljastasid Sotsiaaldemokraadid pressiteate, mille kohaselt tegid Sotsiaaldemokraadid Riigikogus Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica fraktsioonidele kompromissettepaneku, mille kohaselt tõuseb lapsetoetus järgmise aasta asemel ülejärgmisel aastal so 2015. aastal. Millise signaali annab lapsetoetuse summa tõstmise edasilükkamine lastevanematele,
Majanduse alused Mis on majandusteadus? Majandus on osake igapäeva elust. Selle põhiprobleem on vajaduste ja võimaluste ebavõrdne suhe(Maslowi vajaduste hierarhia). Inimestel on füüsilised ja psühholoogilised vajadused. Majandusteadus (sotsiaalteaduste hulka kuulub) on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada uusi kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on vaja ressursse: · Loodusresurss · Kapital - hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid · Inimressurss e tööjõud - füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. · ettevõtlikus Alternatiivkulu-loobumiskulu- tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Igal valikul on oma kulud ja tulud. Pii...
Koos klassijuhatamise ja muude lisatasudega hakkab algaja pedagoog saama palka 788 eurot ning pedagoog 820 eurot kuus. Pedagoog-metoodiku palk (kolm protsenti õpetajatest) võib ulatuda 1130 euroni (delfi artikkel 16.09.2012). Reili Kardmaa RM11 Majandusvaatleja Heido Vitsuri sõnul on õpetaja ja arsti palk Eestis ebaproportsionaalselt madal, kuna see oli nii juba Nõukogude ajal ning kuna Eesti riigieelarve on lubamatult paindumatu. Esimesel pilgul võib isegi jääda mulje, et need madalad palgad on meile mingil põhjusel eriti hinnaliseks nõukogude pärandiks, millest me mitte kuidagi loobuda ei taha. Paraku ei saa selline pärand kuidagi tänasesse Eestisse sobida, sest ka tööliste ja talupoegade riik sai endale meditsiinitöötajatele ja õpetajatele suhteliselt madala palga maksmist lubada ainult seetõttu, et nende elukutsete prestiiz püsis seal vägagi kõrgel. Hindade tõus ja kriis on
Sõjalise kaitse arengukava kehtestab kaitseministri ettepanekul korraldusega Vabariigi Valitsus kümneks aastaks ja see vaadatakse üle kaitseministri ettepanekul igal neljandal aastal. Sõjalise kaitse arengukava võeti vastu 2009. aasta jaanuaris. Sõjalise kaitse tegevuskava Sõjalise kaitse tegevuskava määrab korralduslikust otstarbekusest lähtuvad ressurssidega tagatud meetmed sõjalise kaitse arengukava elluviimiseks riigieelarve seaduse alusel koostatavate arengukavade sisunõuete alusel. Kaitsetegevuse operatiivkava Kaitsetegevuse operatiivkava kirjeldab sõjalise riigikaitse ülesannete täitmist olemasolevate sõjaliste võimetega vastavalt Sõjalise kaitse strateegilises kavas püstitatud eesmärkidele. EESTI JULGEOLEKUPOLIITIKA ALUSED Julgeolekupoliitika aluste uuendamise algatamisel 2009. aastal lähtus Vabariigi Valitsus vajadustest koostada JPA 2010 NATO ning EL liikmena omandatud kogemuste põhjal, samuti
bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Struktuuripoliitika liikmesriikide sisene Ühtekuuluvuspoliitika liikmesriikide vaheline Regionaalpoliitika vahendite paigutamine rikkamatest piirkondadest vasematesse; lähendada uute liikmesriikide elustandardit võimalikult kiiresti EL keskmisele. Aluseks on solidaarsus ja ühtekuuluvus. Eesti riigi eelarvestrateegia RES koostatakse igal aastal riigieelarve seaduse alusel. Määratakse ära Eesti strateegiline lähenemine struktuurivahendite kasutamiseks EL järgmise eelarveperioodi jooksul. Koosneb analüüsidest, strateegilisest osast, finantsilisest osast. Struktuurivahendite strateegia põhjal koostatakse strateegia elluviimiseks valdkondlikud rakenduskavad. Eesti kolm rakenduskava inimressursi rakendamise rakenduskava (Haridus- ja Teadusministeerium);
turismipiirkonnad on Katmandu org, kuninglik Chitawani RP ning mägialadest Dzomolungma, Annapurna ja Langtangi ala. Teedevõrgu kogupikkus on 9000km, sealhulgas kõvakattelisi teid 4000km. Janakpuri ühendab India raudteevõrguga 59km pikkune kitsarööpmeline raudteeliin. Nepalis on 48 lennujaama sealhulgs Katmandus asuv Tribhuvani rahvusvaheline lennujaam. Himaalaja peaahelikus liikumiseks kasutatakse kodujakke, muulasid ja kandjaid. Riigieelarve korralised tulud kulusid ei kata. Otseinvesteeringuid on vähe nt 2002 aastal 4lijonit dollarit väljavedu moodustas 11%, sissevedu 27% SKT-st. Välja veetakse vaipu, rõivid, nahatooteid,dzuuti ja teravija. Sisse veetakse masinaid ja seadmeid, naftaseadusi. Nepal Pealinn: Katmandu Pindala: 147 181km2 Riigikeel: nepali keel Rahaühik: Nepali ruupia Riigitähised: nep NP Rahvaarv: 28.2miljonit SKT: Üle 15 aasta inimeste lugemis oskus protsentuaalselt.! 48,6% Ilma puhta veeta elanikonda on 10%
tulemusena kujunes välja heaoluühiskond , mille riigiks sai heaoluriik, kus hakati rõhutama sotsiaalpoliit kat. Heaoluriik on riigikorraldus , mis: Püüab parandada inimeste toimetuleku võimalusi ja heaolu Pakkuda ühishüvesid Kaitsta inimesi tururiskide eest Leevendada loodukatastroo fide kahjusid Korraldada haridust ja tervishoiu Rõhutada sotsiaalset õiglust, õigust Toetada keskklassi kui peamist maksumaksjat Püüab pakkuda soodustusi, toetusi Põhitunnused: Riigieelarve tuludest 40-50% läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Iga heaoluühiksond tugineb mingile ideoloogiale ja rahvuslikele traditsioonide le. IDEOLOOGIA- poliitikat, majandust ja sotsiaalseid tingimusi puudutav süsteemne ideedekogum, sageli äärmiselt teoreetiline. konservatiivne - alalhoidlik, vanameelne, uuendustevaenu lik Korporatiivne- integreeritud majanduslik planeerimismud el, milles turunudus-ja tootmismudelid ühendatakse finantsmudelik s 3 heaoluühiskonn a põhimudelit:
20. Õige või vale. Paranda väärad väited 1.Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze, kus valitses Medicite pankurisuguvõsa. + 2.Dante „Jumalik komöödia“ andis ülevaate paradiisist, põrgust ja puhastustulest. 3. Michelangelo maalis Sixtuse kabeli laemaale aastaid. 4. 3. augustil 1492.a suundus Kolumbus kolme karavelliga India poole teele. 5. Louis XIV majandusminister Colbert koostas esimesena tänapäevases mõistes riigieelarve. + 6. Inglismaa ja Šotimaa ühinemise järel hakati riiki nimetama Ühendatud kuningriigiks. + 7. Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõistusesse, kui maailma tunnetamise peamisse allikasse. 8. Prantsuse valgustajad Alembert ja Diderot avaldasid 35- köitelise entsüklopeedia. + 9. Venemaa keisrinna Katariina II oli kirjavahetuses prantsuse valgustaja Voltairega. + 10. Prantsuse revolutsioon sai alguse III seisuse rahulolematusest kasvavate maksude suhtes. 11
Ummikud tekkivad tipptundidel Tallinna ja Tartu tänavatel, ristmikel ning linna viivate teede peamistes liiklussõlmedes. Teekatete seisukord on kohati mitterahuldav, sest teehoiu alafinantseerimine viimase 10 aasta jooksul on viinud tõsise mahajäämuseni hooldus- ja katete taastusremondil. Teekatete kulum on ületanud taastamise. Suure osa teekatete seisundi näitajad ei vasta liiklejate ootustele. Alates 2003.aastast loetakse riigieelarve koostamisel riigiteede rahastamise arvestusliku määra sisse kõik rahastamisallikad nii eraldised eelarvest, laenud, EL abi kui ka omavahendid. Seega on kütuseaktsiisist teedele suunatav osa seda väiksem, mida suurem on välisabi osakaal. Kuna välisabi vahenditega rekonstrueeritakse põhimaanteid, siis on olukord järsult halvenenud tugi- ja kõrvalteedel. Mahajäämuse likvideerimiseks on
PRAKTIKUM nr. 4 (õigusteadus) Teadusteksti funktsionaalse lugemise harjutamine, refereerimine, viitamise harjutamine Ülesanne 1. Raul Narits - Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtted: olemusest ja leidmise võimalustest Eesti omariikluses pole inimene olemas mitte riigi jaoks, vaid riik on loodud inimese jaoks. On ilmselge, et Euroopa Liidu liikmesus on Eestile ülimalt oluline, kuid selle tegelikkusega arvestamine ei tohi kahju tuua omariiklusele, mille ülim eesmärk on riigi rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade. Ilmselt pole kahtlust selles, et meie põhiseadus kannab endas neid euroopalikke väärtusi, millest lähtuvalt on üles ehitatud ja täiustatakse Euroopa Liidu õigust. Eesti põhiseadus on temas sisalduvate väärtuste kaudu omakorda kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Vastupidine olukord ...
12)Vasakpoolsed Prantsuse revolutsioonis - jakobiinid 1.Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze, kus valitses Medicite pankurisuguvõsa. o 2.Dante„Jumalik komöödia“ andis ülevaate paradiisist, põrgust ja puhastustulest. 3. Leonardo da Vinci maalis Sixtuse kabeli laemaale aastaid. o 4. 3. augustil 1492.a suundus Kolumbus kolme karavelliga India poole teele. 5. Louis XIV majandusminister Colbert koostas esimesena tänapäevases mõistes riigieelarve. 6. Inglismaa ja Šotimaa ühinemise järel hakati riiki nimetama Ühendatud kuningriigiks. o 7. Valgustuse juhtmõtteks oli usk inimese mõistusesse, kui maailma tunnetamise peamisse allikasse. 8. Prantsuse valgustajad Alembert ja Diderot avaldasid 35- köitelise entsüklopeedia. 9. Venemaa keisrinna Katariina II oli kirjavahetuses prantsuse valgustaja Voltairega. o 10. Prantsuse revolutsioon sai alguse III seisuse rahulolematusest kasvavate maksude suhtes. o 11
ellu viia. Kaitseb kitsa huvigrupi huve. Üheparteiline vähemusvalitsus valitsus, mis koosneb 1 parteist, millel on parlamendis vähemus. Otsuseid on raske vastu võtta, sest toetajaid on vähe. Edukas, kui opositsioon on tülis. Valitsuse ülesanded: Viib ellu riigi sise ja välispoliitikat Suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust Korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist Esitab Riigikogule seaduseelnõusid ja välislepinguid Koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule Annab seaduste alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi, käskkirju Kuulutab välja eriolukordi riigis Korraldab suhtlemist teiste riikidega Valitsus teostab täidesaatvat võimu seaduste ja valitsusasutuste kaudu. Valitsus koosneb: Peaminister ehk valitsusjuht on tipp poliitik, ei juhi ministeeriumi. Minister Eestis võib olla kuni 15 ministrit
2. Sellega on seotud erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadusesse. - Saadikute kohtumine oma valijatega (üks nädalapäev) - Huvide tasakaalustamine lobism e kuluaaripoliitika (õpik, lm 106) 3. Järelevalve valitsuse üle - otsene kontroll (avaldada umbusaldust valitsusele, parlamendi parteilise koosseisu arvestamine, õigus võtta vastu seadusi, mille ei ole valitsuse toetus, võta vastu riigieelarve, kutsuda ministreid aru andma parlamendi ette) - kaudne kontroll (distsipliini nõudmine ministritelt, tööstiil, sotsiaalne kommunikatsioon) SEADUSE-EELNÕU MENETLEMINE JOONIS, lk 108 TÄIDESAATEV VÕIM 1. VIIMASTEL AASTATEL TUGEVAM ROLL VÕIMU STRUKTUURIS 2. TÄNAPÄEVAL NÕUTAKSE ASJATUNDLIKKU RAHVA JUHTIMIST (PARLAMENDI LIIKMED ERINEVALT VALDKONDADELT) 3. PEAMINISTRI ROLL ON SUURENENUD KA EESTIS 4
Reformierakonna põhitingimus koalitsioonis osalemisel oli maksusüsteemi säilitamine. 2003. aasta koalitsioon: Reformierakond, Res Publica ja Rahvasteliit ehk 3R. Lisaks majandusele hakati see aeg suurt tähelepanu pöörama ka perepoliitikale, sest rahvaarv vähenes ja nappis kindlustunnet uue elu loomiseks. Olulistemaks Reformierakonna lubadusteks, mis ellu viidi olid, Kehtestati vanemahüvitis, alustati tulumaksureformi, säilitati tasakaalus riigieelarve ja maksusüsteemi stabiilsus, Eesti sai Euroopa Liidu ja NATO liikmeks, käivitati õppetoetuste süsteem, säilitati senised kodakondsus- ja keelepoliitika põhimõtted. 2002. aasta koalitsioon: Reformierakond ja Keskerakond. Kuna valimisteni oli jäänud vaid napp aasta, siis ambitsioonikaid eesmärke koalitsioonilepingusse ei kirjutatud. Reformierakonna peamine eesmärk oli hoida seni saavutatut ja jätkata samal kursil. 1999
ühishüvede tootmine pole majanduslikult kasulik. Kuna turg toimib puudulikult, siis püüab ühiskond majanduse toimimist täiustada. Demokraatlikes maades on valitsus selliseks ühiskonna esindajaks. Valitsuse põhiülesanne on: 1) kujundada riigi majandustegevuse alus 2) soodustada konkurentsi turul 3) majandusliku arengu soodustamine 4) kujundada tulude jaotust Riik vajab talle määratud ülesannete täitmiseks raha. Selleks koostatakse kindla ajavahemiku jaoks tulude ja kulude plaan riigieelarve. Raha riigieelarvesse maksavad elanikud. Eestis on maksukoormus ligikaudu 35% SKP-st. Maksud jagunevad: a) otsesed maksud füüsilise isiku tulumaks (proportsionaalne) sotsiaalmaks (maksab tööandja) töötuskindlustusmaks maamaks (kohalikku eelarvesse) b) kaudsed maksud käibemaks ( 18% kauba või teenuse väärtuest) aktsiisimaks hasartmängumaks
KÜSIMUSED ja ÜLESANDED TEEMAL ,,FISKAALPOLIITIKA JA STABIILSUSPAKT" ÕIGE VALE. TEE VALE ÕIGEKS NB! Õige-vale küsimuste korral võib vajalikuks osutuda täpsustav kommentaar küsimuses esitatud situatsiooni piiritlemise kohta! 1. Euro kasutusele võtmine tähendab seda, et eurotsooni liikmesriigid kaotasid võimaluse kontrollida rahapoliitikat rahvuslikul tasandil a) Õige b) Vale 2. Eurotsooni liikmesriikide fiskaalpoliitikat teostatakse Euroopa Liidu poolt a) Õige b) Vale 3. Automaatsed stabilisaatorid aitavad siluda majandustsükli mõju majandusele a) Õige b) Vale 4. Ootused võivad olla isetäituvad, mis tähendab seda, et kui turud muretsevad kriisi pärast, siis kriis ka toimub. a) Õige b) Vale TÄIDA LÜNK! 5. Kui rääkida fiskaalpoliitika koordineerimisest eurotsoonis, siis tuleb silmas p...
Peagi saadeti ta ka erru ning riigi uueks tegeklikuks majandusjuhiks sai Sveitsi päritolu pankur Jacques Necker. Temagi püüdis läbi viia refomre, kuid tunduvalt tagasihoidlikumas ulatuses ning pidas ennekõike oluliseks kokkuhoidu. Kui seda ei õnnestunud saavutada, hoidis ta riigi majadnust vee peal pikaajaliste laenudega, mida ta tänu oma laialdasele tutvusringkonnale hõlpsalt ka sai. Ent sellega lükkas ta vaid kriisi edasi, kuna riigieelarve jäi endiselt miinustesse. 1781. aastal avaldas ta riigieelarve trükis, lootes, et see paneb valitsevaid ringkondi mõtlema, kuidas olukorda parandada, kuid selle asemel tekitas see skandaali, mille järel Necker sunniti lahkuma. Varsti sai uueks majandusjuhiks Charles Alexandre de Calonne, kes püüdis majandust stimuleerida suurte riigipoolsete kulutuste tegemisega, mis tema lootuse järgi pidid motiveerima tootmist ning seega suurendama ka sissetulekuid. Kuid et kulutuste suurenemine
einetamiseks lisavaheaegu lapse toitmiseks. Nimetatud lisavaheaeg antakse iga kolme tunni järel kestusega iga kord mitte alla 30 minuti. Kahe või enama kuni poolteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt üks tund.Isiku soovil liidetakse lapse toitmiseks ettenähtud vaheajad puhkamise ning einetamise vaheajaga või lühendatakse tööpäeva vastava ajavahemiku võrra. Vaheajad lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka ja nende eest säilitatakse keskmine palk riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu sotsiaalministri kehtestatud korras . Muud tööpäevasisesed vaheajad Seaduse, muu õigusakti, kollektiivlepingu, vahetuste ajakava või töölepinguga võib tööpäeva või vahetuse jooksul lisaks ette näha muid vaheaegu, mis arvatakse tööaja hulka. N: Kuvariga töötava in puhul, kui töötab üle poole oma ajast kuvariga, siis on õigus 10% tööajast saada lisavaheaegu. Tööpäevade ja töövahetuste vaheline puhkeaeg
või rahandusministri määratud ministeeriumi valitsemisala asutus peab esitama Justiitsministeeriumile hiljemalt iga aasta 1. aprilliks ülevaate, kuidas on läinud eelmisel kalendriaastal riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamiskohustusega isikutelt sissenõudmine, ei ole Justiitsministeeriumi andmetel seni ühtegi ülevaadet esitatud, samuti ei tegeleta riigi õigusabi tasude ja kulude sissenõudmisega. See on seda muret tekitavam, et viimased aastad on riigieelarve jaoks olnud väga pingelised, samas on riigi õigusabi tellimuse maht (seda eriti tsiviilasjades) märkimisväärselt kasvanud ning ei ole alust eeldada kasvu pidur- dumist. On ütlematagi selge, et riigieelarvest eraldatavad vahendid peavad õigusabi osutamisele ja kor- raldamisele lisaks võimaldama advokatuuril mõistlikult suurendada riigi õigusabi osutamisel makstavaid tasusid, et tagada advokaatide õiglane tasustamine tehtava töö eest. Advokaatide tasud ei ole suurenenud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
