Saadeti 1918. a Eestisse illegaalsele parteitööle. 1922. a tabati Eesti kaitsepolitsei poolt ja lasti sõjaväljakohtu otsusel riigivastase tegevuse eest maha. Kuressaare linn kandis1952 -1988 Kingissepa nime. Jaan Tõnisson Lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. "Postimehe" omanik, vastutav väljaandja ja peatoimetaja 1896-1935 Asutas Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisuse Eesti Rahvameelse Eduerakonna asutaja ja juht 1905-1917 Riigiduuma saadik 1906-1917 1917 Eesti Maapäeva saadik 1920-40 I-V Riigikogu saadik 2x riigivanem, 1x välisminister 1935-38 poliitikast eemal 1940. a arreteeriti, 1941 mõrvati Tallinnas? Jaan Poska Lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. 20. s alguses vandeadvokaat Tallinnas. 1904 Tallinna linnavolikogu saadik 1913 - 17 I eestlasest Tallinna linnapea 1917 I eestlasest Eestimaa kubermangu kindralkomissar 1918 veebr Eesti välisminister
-Nõudmiste toetuseks leidis 16.oktoobril Uuel turul aset suur rahvakoosolek. -Kuigi kuberner polnud miitingut keelanud, avas kohaleilmunud sõjaväeüksus hoiatuseta rahva pihta tule. -Surma sai 94 inimest, haavatuid ja vigastatuid oli üle 200. 17.oktoobri manifest -Hoogustava revolutsiooniliikumise survel kirjutas Nikolai II 17.okt. alla manifestile, millega lubati kutsuda kokku ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused, muuhulgas ka õigus luua poliitilisi organisatsioone. -Saadud järeleandmisi kasutades rajas Tõnisson novembris esimese legaalse poliitilise partei Eestis- -Eesti Rahvameelse Eduerakonna( ERE). -Eestile taotleti rahvusliku enesemääramise õigust ning talupoegade maavalduste suurendamist riigi- ja kirikumaade arvel. -ERE mõju oli suurim Tartus ja Lõuna-Eestis.
Ajalooline kvintessents uusajast 1. Absolutism Euroopas Absolutistlikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule , keda Euroopas nimetati enamasti kuningaks ja tema sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik tema alamad seisusest või ametikohast sõltumata . Absolutismiajastu ametnikkond kujunes suures osas hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast , sest kuningavõim eelistas teenistusse võtta madalama päritoluga inimesi , kelle truuduses võis kindel olla . 17 . sajandil loodi alalised sõjaväed mis koosnesid esialgu palgasõduritest kuid hiljem hakati järk-järgult üle minema sõjaväekohustustele ning kehtestati kindel kord, mille alusel kohustati maksualust elanikkonda (eelkõige talupoegi) saatma sõjaväkke igal aastal kindel arv mehi. Absolutismiajastul oli kolm seisust : vaimulikud, aadlikud ja kolmas seisus ( sinna kuulusid talupojad ja linlased). Absolutismiajastul tegeleti merkantilismiga ehk valitsus p...
aasta vältel Venemaal. Autoritest on vaatluse all NSV Liidu president ja NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov, tema lähimad abid Anatoli Tšernjajev ning Andrei Gratšov, literaat ja endine dissident Aleksandr Zinovjev, KGB esimees Vladimir Krjutškov, KGB erukindral Vjatšeslav Šironin, NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees Nikolai Rõžkov, Venemaa Föderatsiooni esimene valitsusjuht Jegor Gaidar, prominentsed poliitikud ning Vene Riigiduuma liikmed Dmitri Rogozin ja Aleksei Mitrofanov. Viimasel ajal Venemaal tugevnenud impeeriumi nostalgia avaldab mõju ka memuaar- kirjandusele, kus Liidu lagunemise kohta on kaks vastandlikku vaatepunkti: 1) impeeriumi hukk oli loomulik ja see tulnuks ammu lammutada; 2) Liit tulnuks säilitada ja seda saanuks arukama tegut- semise korral ka teha. Nii Gorbatšov kui ka tema oponendid unitaarriigi pooldajate ringkonnast on veendunud, et Liitu saanuks säilitada
neist kavadest ette Veebruarirevolutsioon: ajendiks Petrogradi vilets varustamine toiduainetega, rahutused kasvasid avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. 27. veebr 1917 linn ülestõusnute käes, järgnesid teised suuremad linnad; Nikolai II üritas maha suruda tuues rindelt vägesid, need aga ühinesid ülestõusnutega või peeti kinni 3. märts 1917 – keiser kirjutas alla Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele Kaksikvõim Vm-l. Ajutine Valitsus ja selle poliitika: kujunes kaksikvõim: ühel pool revolutsiooni käigus moodustatud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ja teisel pool IV Riigiduumasse kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus (juht Vlov). Saadikute Nõukogu
Eesti Sõnumid 1. september 1995, lk. 5. 3. Bosnia sõja lühiülevaade. Sõnumileht 15. detsember 1995, lk. 7. 4. Bosnia vaenupooltele tutvustati suurriikide uut rahuplaani. Postimees 7. juuli 1994, lk. 10. 5. Bosnia-Hertsegoviina konflikti kronoloogia. Eesti Päevaleht 28. detsember 1995, lk. 5. 6. Erilaid, Tõnis. Euroopa ääremaadel keevad konfliktikatlad. Õhtuleht 13. juuli 1995, lk. 2. 7. Genfis otsitakse poliitilist lahendust Bosnia sõjale, USA Senati ja Venemaa Riigiduuma mäng sanktsioonide ümber. Postimees 14. mai 1994, lk. 6. 8. Hiietamm, Aadu. Sõjast laastatud Bosnias on tekkinud rahulootused. Sõnumileht 23. november 1995, lk. 1. 9. Hvostov, Andrei. Serblased manööverdavad. Rahva Hääl 7. mai 1993, lk. 3. 10. Internet: http://postimees.ee/luup/98/20/vali2.htm 11. Internet: http://www.mfa.ee/eesti/araamat/1996/osce.html 12. Jugoslaavia konflikti geopoliitiline tähendus. Eesti Aeg 19. juuli 1995, lk. 7. 13
semantikast. Leksikoloogia peatükis piirdume sõnasemantikaga, mis uurib leksikaalseid tähendusi. 17. Eesti keelekorraldus ja kirjakeele arendamine 19.-21. sajandil. Eesti kirjakeelele panid aluse baltisaksa pastorid; h säilitamine sõna alguses; eesti keel kui rahvuslik väärtus, kõige aluseks rahvakeel; Karl August Hermann (,,Eesti keele Grammatik" 1884); Ado Grenzstein (,,Eesti Sõnaraamat" 1884); 1905.-07. revolutsioon - erakondade lubamine, riigiduuma kokkukutsumine; 1906 - Eestikeelsete erakoolide lubamine. Eestimaa Rahvahariduse Selts (aug 1906) detsembris asutati kirjandusosakond, mis hakkas arutama kirjaviisi küsimusi (E. Peterson-Särgava, J. V. Veski jt) - keelekoosolekud 1907 - kava kutsuda kokku ,,keeletundjate kongress". Tapa koosolek 30.mai 1908 - -gi/-ki liite kasutusse toomine J.Hurda ettepanekul; Selle ja järgnevate koosolekute tulemusel valmisid J. V. Veski ,,Eesti kirjakeele reeglid"
ametiasutused lõpetasid tegevuse. Käremeelsed oraatorid nõudsid relvade haaramist. Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. 16. okt. Toimus nõudmiste toetuseks koosolek, kuhu ilmus sõjaväeüksus, kes avas hoiatamata rahva pihta tule. Surma sai 94 inimest ja haavata üle 200. *17.oktoobri manifest- sellele kirjutas ala Nikolai II. Lubati kokku kutsuda Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused, muuhulgas ka õigus luua poliitilisi organisatsioone. (oktoobri manifest ongi revolutsiooni tulemus) *Revolutsiooni tulemused- loodi esimene legaalne poliitiline partei-Eesti Rahvameelne Eduerakond- Tõnissoni juhtumisel. Tegemist oli liberaal-demokraatliku reformiparteiga, mis üldriiklikes küsimustes lähenes vene kadettidele, pidades kohaseimaks riigivormiks
90' Balti riigid kuulutavad sõltumatuks. 15.03.90' Gorba valitakse NL-i presidendiks, Jeltsin saab Vene NFSV Ülemnõukogu presiidiumi esimeheks. 91' verised sõjalised aktsioonid Balti riikide vabanemispüüdluste vastu. 91' Jeltsin otsestel valimistel Vene NFSV presidendiks. 91' nurjub vanameelsete putš. Dets 91' SRÜ. 31.12.1991 NL-i lõpp.02.01.92' liberaalsed reformid ja hindade vabakslaskmine. Venemaa saab NL-i koha ÜRO julgeolekunõukogus. 21.09.93' Jeltsin Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu valimiste korraldamise kohta otsus 22. sept kuulutab opositsiooni juhtinud Rutskoi et võtab enda peale riigipea kohustuse täitmise. 23.09.93' opositsiooni rünnakrühmlaste salk üritab hõivata SRÜ staapi, esimesed ohvrid. Jeltsin käseb neil enne 4. okt lahkuda. Rutskoi kutsub üles rahvast vallutama Moskva linnavalitsushoonet, telekeskust ja Kremlit. Vastuseks toob Jeltsin tänavatele sõjaväe. 4 okt avatakse tuli SRÜ nn Valge maja pihta. Opositsioon murti. 12
Juhtivaks tööstusharuks kujunes tekstiilitööstus. Järsult kasvas masina- ja metallitööstus (Volta, Dvigental), paberitööstus (Waldhof Pärnus). Senisest kirjaoskuskoolist sai üldhariduskool. Koolivõrk täienes. Venestamisega haridustase alanes ja Tartu Ülikool kaotas oma tähtsuse. 1905 aastal Nikolai II poolt välja antud oktoobrimanifest, millega kindlustatakse rahvale kodanikuvabadused, seadustatakse parteid ja kutsutakse kokku üleriigiline esinduskoda riigiduuma. TEE ISESEISVUMISENI (1917-1920) 2/03/1917 Tallinnas algab Veebruarirevolutsioon Venemaa Ajutine valitsus kinnitas 30.03.1917 otsuse Eestimaa 6/03/1917 Vene Ajutine Valitsuse esindajana asub rahvuskubermangu loomiseks ja sellele autonoomia andmise.
25. XX sajandi esimesed aastad............................................................................. 1 Tartu liberaalid..................................................................................................... 1 Tallinna radikaalid................................................................................................ 2 Sotsiaaldemokraatia............................................................................................ 2 Kriis..................................................................................................................... 3 1905. aasta revolutsioon..................................................................................... 3 27. Aasta 1917....................................................................................................... 5 Veebruarirevolutsioon......................................................................................... 5 Auto...
neist kavadest ette Veebruarirevolutsioon: · ajendiks Petrogradi vilets varustamine toiduainetega, rahutused kasvasid avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. 27. veebr 1917 linn ülestõusnute käes, järgnesid teised suuremad linnad; Nikolai II üritas maha suruda tuues rindelt vägesid, need aga ühinesid ülestõusnutega või peeti kinni · 3. märts 1917 keiser kirjutas alla Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele Kaksikvõim Vm-l. Ajutine Valitsus ja selle poliitika: · kujunes kaksikvõim: ühel pool revolutsiooni käigus moodustatud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ja teisel pool IV Riigiduumasse kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus (juht Vlov). Saadikute Nõukogu
sellele ametikohale. President tunnustab · Annab üle riiklikud autasud Eestis antakse välja kuut liiki teenetemärke · Kõrgeim teenetemärk, mida antakse Eesti kodanikele riigile osutatud teenete eest on Riigivapi teenetemärk. · Kõrgeim teenetemärk välismaalastele Eesti riigile osutatud teenete eest on Maarjamaa Risti teenetemärk. Venemaa Föderaalkogu ja Riigiduuma (kahekojalise süsteemi alamkoda, kinnitab otsused) Läti Saeima Soome Epuskunda (valitsus on hallitus:D) Rootsi Rigstaag ehk riigipäev Saksamaa Liidu nõukogu ehk Kundesraat, alamkogu on Liidupäev ehk Kundesraa
Pisikesed vabariigid. Mõisakülas, Velisel, Vaalis. Kuulutati välja sõjaseisukord. Maal algas mõisate põletamine. Kutsuti välja sõjavägi. Kohtupidamist ei olnud. Siis tuli hiljem ka kohus surmamõistmine. Eesti 1905 revolutsiooni järel 1. Millised oli 1905 revolutsiooni tulemused a) poliitikas omaalgatuslikke organisatsioone suleti, seati raamid nende tegevusele, kutsuti kokku Riigiduuma (sinna valiti ka eestlasi), baltisakslastel esindust duumas ei olnud, pidid ka linnavolikogudest tagasi tõmbuma, ERE sai endiselt jätkata b)kultuuris rajati erakoole, kus õppetöö eesti keeles, kaks esimest klassi eesti keeles, kutsuti ellu haridusseltsid, moodustus NoorEesti rühmitus, jätkus seltside loomine, rajati kutselisi näitetruppe, kirjasõna arenes, Eesti Rahva Muuseum 2. Miks oli maapuudus 20
PILET 1 1.) Kiviaeg - Kõik eesti asulad kuulusid Kunda kultuuri alla. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, sest seal oli soodne kalastada ja küttida veelinde ning vee lähedusse jooma tulevaid metsloomi. Jõed pakkusid ka paremaid liiklemisvõimalusi. Töö- ja tarberiistad olid enamasti valmistatud kivist, luust, sarvest ja mitmed ka puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, ja suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati ka moondekivimieid, millest lihviti tööriistu. Elatusaladest olid põhilised kalastamine ja jaht. Jahiti erinevaid metsloomi, s.h ka linde. Jahtimiseks kasutati erinevaid viskeodasid, vibu ja nooli ning püüniseid. 4000. a eKr levis eestis uus kultuur, kasutusele võeti paremini valmistatud savinõud, mida oli ilustatud erinevate täkete või lohukestega. Kuna see oli väga tüüpiline leid, siis panid arheoloogid sellele nimeks Kammkeraamika kultuur. Umbes 3000. a eKR hakkas aga levima teine kultuur, hoop...
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
○ K. Päts, J. Teemant; ○ 1904. aastal tulid Tallinnas võimule. ● Revolutsiooniline leer; ○ uudised. 1905. aasta revolutsioon: ● 9. jaanuar– Verine Pühapäev Peterburis; ○ streigid, miitingud, palvekirjade esitamised. ● 15. oktoober– ülevenemaaline streik; ● 16. oktoober– veretöö Uuel turul; ○ surma 94, haavatuid u 200. ● 17. oktoober– tsaari manifest; ○ Riigiduuma (Venemaa parlament); ○ Eesti Rahvameelne Eduerakond (Eesti esimene erakond). ● 27.-29. november rahvaasemike kongress; ○ mõõdukad J. Tõnissoni juhtimisel; ○ Radikaalid J. Teemanti juhtimisel. ● 10. detsember sõjaseisukord; ● 12. detsember algab mõisate põletamine; ○ u 160 mõisa Põhja- ja Lääne-Eestis. ● Karistussalgad; ○ 400 tapeti, 600 sai ihunuhtlust, tuhanded vangi või Siberi. ● 1908
omakorda on jaotatud 86 osaks (oblastid, kraid, vabariigid). Riigikeeleks on vene keel ja rahaühikuks on rubla. Venemaa on föderatiivne presidentaalne vabariik. Riigipeaks on president, kelle valib 4 aastaks rahvas ja kes on relvajõudude ülemjuhataja ja Riikliku Julgeolekunõukogu esimees. President määrab riigi välis- ja sisepoliitika põhisuunad, ta võib saata laiali nii parlamendi kui ka valitsuse. Seadusandlik organ on kahekojaline Föderaalkogu. Riigiduuma 450 liiget valitakse 4 aastaks, valida võivad vähemalt 18 aastased. Peaministri nimetab president ja kinnitab Riigiduuma. Pärast presidendivalimisi lahkub tegutsev valitsus ametist. Kehtib mitmeparteisüsteem, olulisim partei on Ühtne Venemaa. Kehtib 1993.a. põhiseadus. Korruptsiooniindeksi alusel 121. kohal. Venemaa on paljurahvuseline riik: seal elab üle 160 rahvuse, rahva ja etnilise rühma. U. 80% moodustavad venelased, vähem on tatarlasi, baskiire ja tsuvasse
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................................................................... 4 1.1Otsene ja esindusdemokraatia.......................................................................4 1.2Osalus- ja elitaardemokraatia.........................................................................5 2.Vabad valimised........................................
1917 aasta veebruarirevolutsiooni tulemusena kukutatakse Nikolai II troonilt. Sündmused said alguse Petrogradis, mida ei suudetud leivaga varustada. Naised tulid tänavale leiba nõudma, valitsus ei suutnud kontrollida ja olukorda parandada. Järgnes üldstreik ja relvastatud ülestõus, sest töölistega ühines ka osa sõjaväest ja madrustest, kes seal asusid. Hõivati peaarsenal, admiraliteet. Hakati moodustama nõukogusid. Tsaar oli rindel, mitte Petrogradis. Riigiduuma jõudis otsusele, et tsaar ei saa sellises olukorras troonil olla ja moodustada tuleb ajutine valitsus. Märtsi alguses kirjutas tsaar alla troonist loobumisele enda ja oma poja nimel. Enamlased ei tulnud veel võimule! Võim läks ajutise valitsuse kätte. Venemaal kehtestati demokraatia poliitililine amnestia, isikuvabadused. Ajutine Valitsus pidi siiski arvestama tööliste ja soldatitega, kes olid valinud oma nõukogud. Kõigist nõukogudest valiti esindajad
Vene riiki valitses Nikolai II Riigikord: isevalitsuslik monarhia- kogu võim kuulub ühele inimesele Talupoegade maa- enamik elab maal, maapuudus Paljurahvuseline riik- rahvuslik rõhumine Madal haridustase Kiire majandusareng 1904-1905 Vene-Jaapani sõda Port Arturis toimusid sõja põhisündmused Venemaa sai lüüa 1905 aasta revolutsioon- algus Verine Pühapäev 9.jaanuar 1905 Ülldstreik 16. okt 1905 antakse välja tsaari manifest: Kodanikuvabadus Põhiseadus Riigiduuma Revolutsiooni lõpp 1907 Pjotr Stolõpin- vene peaminister, kes viis revolutsiooni mahasurumise lõpuni Stolõpini vagun- inimesed viidi siberisse Stolõpini kaelaside- poomisnöör Kaotab ära külakogukonna Stolõpin tapeti 1911 Soomes olid vanasoomlased(ei tahtnud venemaaga tülli minna) ja noorsoomlased(mässumeelsed), neid eristas keel, ametlik keel 19 saj lõpuni oli rootsi keel, noorsoomlased rääkisid rootsi keeles, vanasoomlased soome keeles
krediidindus, tööstus-kaubandus, konsulaadid • XII - liiklusteed, post, side, heakord, ehitus, kindlustus, põllumajandus, kõrtsid, kolonistid • XIII - rahvatoitlustus, hoolekanne, tervishoid • XIV passiasjad, põgenikud, tsensuur, valvealused, arestandid, väljasaatmine Siberisse • XV - nuhtlusseadus • XVI - kohtuasutused, jurisdiktsioon, notariaat Konstitutsiooniline monarhia 1905 Riigiduuma (Riiginõukogu + duuma) Põhiseadus Riigipea on keiser jumala armust Usuvabadus Poliitiliste parteide loomise võimalus Nulla poena sine lege Nõukogude õigus 1917 veebruar – kodanlik-demokraatlik revolutsioon, võimule Ajutine Valitsus 1917 oktoober – võimule bolshevikud Rahudekreet Maadekreet Dekreet kohtute kohta 30.11.1918 K
Duumas sai Tõnisson tuntuks jõulise kõnemehena, ent kuna autonomistide arv Duumas oli suhteliselt väike ning nende vaated suhteliselt erinevad (näiteks poolakad nõudsid riiklikku iseseisvust, mis toonastes oludes oli mõeldamatu), siis jäi nende reaalne mõju Venemaa asjadele sisuliselt olematuks. Hiljem liitusid eesti saadikud kadettide saadikurühmaga. Eestlased ja lätlased nõudsid ka karistussalkade tegevuse uurimist, kuid valitsus hakkas asja menetlemisega venitama. Peagi saadeti I Riigiduuma laiali ning hiljem arreteeriti Tõnisson Viiburi märgukirjale (kus protesteeriti Duuma laialisaatmise vastu) allakirjutamise tõttu ning oli 1908. aastal 3 kuud vangis. Postimehe väljaandmine peatati 8 kuuks. Tõnissoni initsiatiivil loodi 1910. aastate alguses Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts (ENKS) ning Ühistegevuse Edendamise Keskselts. ENKS rajas Lõuna-Eestisse mitmeid eestikeelseid erakoole, eriti tütarlastele.
enesemääramise teel". Seepärast on eesti kirjandus ja Eesti kirjanikud Eestile määratu suure tähtsusega, lisaks sellele, mida nad vaimuväärtusena on loonud. Eesti riikliku iseseisvuse tekkimine. Iseseisvuse väljakuulutamine Umbes kaks aastat peale Esimese Maailmasõja (1914-1918) puhkemist, sügisel 1916, oli Tsaari-Venemaa sõja sakslastele praktiliselt kaotanud. Tsaar Nikolai II kõrvaldati troonilt ja võim läks Riigiduuma (esinduskoja) edumeelsemate rühmituste kätte. Moodustati demokraatia suunas kalduv Ajutine Valitsus, mille peaministriteks olid esmalt vürst Lvov ja Kerenski, keda ongi tuntud tagantjärele "Kerenski aja" nime all. Kui selgus, et venelastega demokraatlikul alusel koos töötada ei saa, esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks uus maavalitsuse eelnõu, milles polnud juttu ei omavalitsusest ega ka autonoomiast. Tegemist oli Eesti maavalitsusega, mille 30
seiskusid, suleti ärid ja töökojad, koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse. Käremeelsed oraatorid nõudsid relvade haaramist. Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. 16. okt. Toimus nõudmiste toetuseks koosolek, kuhu ilmus sõjaväeüksus, kes avas hoiatamata rahva pihta tule. Surma sai 94 inimest ja haavata üle 200. 17.oktoobri manifest - sellele kirjutas alla Nikolai II. Lubati kokku kutsuda Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused, muuhulgas ka õigus luua poliitilisi organisatsioone (oktoobri manifest on revolutsiooni tulemus). Revolutsiooni tulemused - loodi esimene legaalne poliitiline partei: Eesti Rahvameelne Eduerakond Tõnissoni juhtumisel. Tegemist oli liberaal-demokraatliku reformiparteiga, pidades kohaseimaks riigivormiks põhiseadusega piiratud parlamentaarset monarhiat. 36. Demokraatliku Venemaa autonoomse osana, Eesti Vabariigi iseseisvumine 24.02
politsei ja sõjaväe vastu. "Postimehe" ja "Teataja" grupid esitasid märgukirju, milles nõuti üldist valimisõigust, maareformi jne. Kuna "Teataja" toon on teravam, hakkas tsaarivalitsus Pätsi pidama eestlaste revolutsiooni juhiks. 16.okt 1905 tulistati meeleavaldust Uuel Turul Tallinnas (Praeguse Estonia teatri kohal). Hukkus 94 inimest. 17.okt 1905 andis tsaar Nikolai II välja manifesti, millega püüti revolutsiooni vaigistada. Lubati kokku kutsuda esinduskogu e Riigiduuma, samuti lubati asutada poliitilisi parteisid. I eestlaste partei asutas Jaan Tõnisson Eesti Rahvameelne Eduerakond. Päts oma parteini 1905.a ei jõudnud, küll aga asutati veel Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. Tsaari manifest eestlasi ei rahuldanud, kuna rahvuslikud probleemid jäid lahendamata. Tõnisson kutsus Tartusse kokku üle-eestilise rahvaesindajate koosoleku, kuid saadikute erimeelsused olid nii suured, et koosolek läks lõhki
a ja valitses kuni surmani. Viis läbi reforme: taasavati Tartu Ülikool (1802), andis välja rahvakoolide asutamise määruse(1803), võeti vastu Eesti- ja Liivimaa talurahvaseadused (kaotati pärisorjus). Aleksander II (1818 1881) Valitses Venemaad aastatel 1855 1881. Venemaal viidi läbi mitmeid reforme (pärisorjus). Tihenesid Venemaa sidemed USA'ga. Kapitalismi areng. Nikolai II (1868 1918) Venemaa viimane keiser. Valitses 1894-1917. Kutsuti kokku riigiduuma, teostati mitmeid reforme (kodanikuõiguste andmine inimestele, asustamata alade andmine talupoegadele jms.) Spordiajaloo seisukohalt märkimist väärivad isikud: Aleksandr Suvorov (1729-1800) vene väepealik; ,,Raske õppustel, kerge lahinugs." Nõudis vägedelt suurt liikuvust, kiirust ja vastupidavust. Hakkas esimesena maailmas arees korraldama hommikuvõimlemist. Viis vene armee aõjalis-kehalise ettevalmistuse maailmatasemele
Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. · Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ning andis võimu üle Ajutisele Valitsusele. Kaksikvõim Venemaal. Ajutine Valitsus ja selle poliitika · Kaksikvõimu ühe poole moodustasid revolutsiooni käigus loodud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga ning teise poole IV Riigiduuma koosseisi kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus. Ajutine Valitsus lubas oma deklaratsioonis tagadademokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. · Tegevust alustas Rahva Vabaduse Partei (kadetid), mis oli mõjukaim kodanlik partei, kes nägi tulevast Venemaad demokraatliku vabariigina. Sotsialistide-revolutsionääride
otsa. Samas hakati esitatama ka poliitilisi nõudmisi, keisri tagasiastumist jne. Tekkisid esimesed kokkupõrkeid politseiga. Valitsus saatis rahva vastu sõjaväeüksuse, aga nüüd ei andnud see meede enam tulemus. Rahva vastu suunatud sõjaväeosad läks üle rahva poolele. Juba 27. veebr õhtuks oli Peterburi mässuliste valduses, valitsus ei kontrollinud enam midagi, 27. veebr õhtul alustasid tegevust 2 uut võimuorganit: Riigiduuma ajutine Komitee, teatas, et kohu riiklik võim on tema käes ja Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu täitevkomitee, mis samuti pretendeeris võimule Petrogradis. Järgnevatel päevadel toimusid nende vahel läbirääkimised ja 2. märtsil sündis selle tulemusel Venemaa Ajutine Valitsus, mis koosnes enamasti kadettidest, oktobristidest, aga esindatud olid ka vasakpoolsed, samal päeval Riigiduuma nõudel teatas keiser Nikolai II, et astub troonilt tagasi
suurkohtumist, kooliõpetajate kongress ja maarahva kongress. Basanavicius (Leedu liikumise isa) kutsus Vilniusse kokku Leedu kongressi- Suur Seim (2000). - Mõisate põletamine ja rüüstamine. 1905. Võttis tsaarivõim end kokku ja alustas karmi kättemaksu. 1315 inimest hukati. (Nikolai II = kakakott) -Kahe ideoloogia lahkuminek baltisakslaste eliidi ja eestlaste-lätlaste vahel: üks seadis esikohale töölisklassi huvid, teine rahvuslikud eesmärgid. -Revolutsiooni peamine saavutus oli Riigiduuma kokkukutsumine (1906, Peterburg)- esimene professionaalne poliitika kogemus. Tõnisson, Janis Cakste ja Marynas Icas etendasid hiljem osa Balti riikide rajamisel. - Pjotr Stolõini 1906a elluviididu agraarvorm - Austria ertshertsogi Franz Ferdinandi mõrvamine Sarajevos 28.juunil 1914 vallandas sündmuse ahela, mis päädis Esimese maailmasõja puhkemisega. Võitlus idarindel Venemaa sõjaväe tungimisega üle Saksamaa piiri Königsbergi suunas. Leedu sakslaste okupeeritud,
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4....................................................................................................
Teisitimõtlejaid jälitatakse avalikult ja represseeritakse. Ei austata ka elementaarseid inimõigusi. 30. Mida kujutab endast absoluutne monarhia? Absoluutse monarhia puhul on kogu võimutäius koondatud monarhi kätte; ta on nii täitev- kui kohtuvõimu eesotsas ja annab ka seadusi. Otsustava sõnaõigusega parlament puudub. Rahva esindusorgan (kui ta üldse eksisteerib) on monarhi juures sisuliselt nõuandva staatusega (näiteks Vene Riigiduuma tsaariajal). Tänapäeval on absoluutse monarhiaga riikideks näiteks Saudi-Araabia, Jordaania ja Brunei). 31. Mida kujutab endast dualistlik monarhia? Valitsemisvormilt jagatakse riigid monarhistlikeks ja vabariikideks. Monarhistlikus riigis antakse riigipea amet edasi pärimise teel. Vahel loetakse monarhistlikuks siiski ka mõni selline riik, kus riigipead valitakse. Valitavaks monarhiks loetakse Rooma paavst, kes valitakse eluajaks, ja Malaisia kuningas, kes valitakse teatud tähtajaks
· Levisid epideemiad 1917. a Venemaal 1917. aasta alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni lävele. Venemaa oli maailmasõtta sekkunud ülepeakaela, selles osalemine käis tal üle jõua. Revolutsiooni alguseks olid toitlustusrahustused Petrogradis 23. veebruar 1917 (ukj 8. märts). Veebruarirevolutsiooni põhjused: 1. Lahendamata maaküsimus: talupoegade maapuudus. 2. Ei kujunenud läänelikku parlamentaarset riigikorda, kuna riigiduuma valitsused olid piiratud (1906 1917 valiti kokku 4 riigiduumar) 3. Mõnevõrra oli nõrgenenud rahvuslik rõhumine/venestus, kuid vähemusrahvad hakkasid nõudma autonoomiat. 4. Keisrivõimu autoriteedi langus, millele aitas kaasa G. Rasputin. 5. Sõjaline ebaedu ja rahva sõjatüdimus. 6. Majanduskriis Veebruarirevolutsiooni tulemused: 1. Muutus riigikord monarhia asendus vabariigiga, seoses Nikolai II loobumisega troonist 03.03.1917 2
"Postimehe" ja "Teataja" grupid esitasid märgukirju, milles nõuti üldist valimisõigust, maareformi jne. Kuna "Teataja" toon on teravam, hakkas tsaarivalitsus Pätsi pidama eestlaste revolutsiooni juhiks. 16.okt 1905 tulistati meeleavaldust Uuel Turul Tallinnas (Praeguse Estonia teatri kohal). Hukkus 94 inimest. 17.okt 1905 andis tsaar Nikolai II välja manifesti, millega püüti revolutsiooni vaigistada. Lubati kokku kutsuda esinduskogu e Riigiduuma, samuti lubati asutada poliitilisi parteisid. I eestlaste partei asutas Jaan Tõnisson Eesti Rahvameelne Eduerakond. Päts oma parteini 1905.a ei jõudnud, küll aga asutati veel Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. 32 Tsaari manifest eestlasi ei rahuldanud, kuna rahvuslikud probleemid jäid lahendamata. Tõnisson
kriminaalmenetluse kahjustamist ning muude piirangute seas on võimalik eraldada vahistatu kas mõnest teisest kinni peetavast isikust või kõigist kinni peetavatest isikutest.185 182 Jõustus 31.07.1993. TMS § 170 lõige 2 sätestas, et kontaktid ja suhtlemine erinevates kambrites kinnipeetavate vahel ei ole lubatud. 183 Eelnõus küll sätete numeratsiooni muutuse tõttu vastavalt § 89 lõiked 2 ja 4. 184 Vene Föderatsiooni föderaalseadus ,, ". Vene Riigiduuma poolt 21.06.1995 vastu võetud. Kättesaadav arvutivõrgus: http://pravo.gov.ru/proxy/ips/?docbody=&prevDoc=102287414&backlink=1&&nd=102036211. Nimetatud seaduse § 32 sätestab ,, , - , ." 185 StPO § 119 lg 1 Soweit dies zur Abwehr einer Flucht-, Verdunkelungs- oder Wiederholungsgefahr (§§ 112, 112a) erforderlich ist, können einem inhaftierten Beschuldigten Beschränkungen auferlegt werden. Insbesondere
päevil. JT saavutas kiiresti populaarsuse. Näiteks kui Postimees sai 1907 suure summa trahvi (1000 rubla), panid Laiuse taluperemehed raha kokku ja saatsid JT-le. Rahva hulgas hakati teda sajandi alguses hüüdma "Vana Jaan" (ka Koodi-Jaan), ehkki ta oli vaevalt 37 aastane. Tõnissonist sai rahvajuht, kes ühest küljest ei mõistnud vasakpoolset äärmust, teisalt võitles baltisakslaste vastu. Valiti riigiduumasse, kus tegutses väga aktiivselt. Kui riigiduuma laiali saadeti, pöördus osa saadikuid nn Viiburi üleskutsega avalikkuse poole, kuhu kirjutas alla ka JT. Selle pärast määrati talle vanglakaristus, mistõttu ta andis vastutava toimetaja ameti oma venna Jürile. Ta ise kirjutas sel puhul, et "Muutlikkudes oludes jäägu igaüks iseenesele ustavaks ja oma põhimõttele kindlaks!" (Postimees 1906, nr 227). Mäletati, et JT ei puhanud pea kunagi. Hindrey sõnul valitses Postimehes tõeline
Sakslaste esimene suurem pealetung, kui vallutasid Kuramaa leidis aset mais 1915. Vene väe juhatus oli segaduses ja põgenesid. Miitavi ei suuda miski päästa, segaduses venelased viisid Miitavi alla Dünamunde kindluses paiknenud maakaitseväe pataljonid, juhuse tahtle need kaks pataljoni panid seisma saksaste edasiliikumise Miitavi suundas. Andsid venelastele aega. Läti ajakirjandus haaras sellest kinni. Eriti aktiivselt Peterburis tegutsesid 4 riigiduuma saadikud J.Zalitis ja J. Goldmanis. Alles saksalaste uus pealetung mis algas juulis ja jõud Kuramaa vallutamisega 1. aug 1915 andis vene põhjarinde ülemjuhataja Aleksejev ja lubas moodustada vabatahtlikest kaks Kütipataljoni. Moodustati läti küti väe osade organiseerimis komitee , kuhu tõusid ette ossa see Zalitis ja Goldmanis ja Meierovics. Organiseerimiskomitee rajas suurematesse läti asulatesse värbamis kohad.Korraldati korjandusi väeosade jaoks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
