Pärast sõjaseaduse väljakuulutamist detsembris 1905 varjas August Rei end Tallinnas, jätkates poliitilist organiseerimistööd. 1906. aasta algul Rei vangistati, kuid sai kautsjoni vastu vabaks 11. juulil 1906. Hiljem lõpetati tema süüdistus süü tuvastamatuse pärast. Juulis 1906 võttis Rei osa ristleja "Pamjat Azova" mässu organiseerimisest ning pärast selle nurjumist tegutses lühikest aega Narvas põrandaaluse organisaatorina, jätkates kihutustööd seoses Riigiduuma valimistega 3 Eesti sotsiaaldemokraatliku mõtte algus. Rei on 1917 kevadsuvel loodud Eestimaa Sotsialdemokraatlise Ühenduse asutajaid. Partei I kongressil 1917 oktoobris sai Reist Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (ESDTP) keskkomitee liige ja esimees. August Rei oli nii partei teoreetik kui selle mõõdukama enamussuuna juhte, pooldades osalemist koalitsioonivalitsustes.
* keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude tasumisest * - sõjaseisukord * Balti provintside mahasurumisega hakkab tegelema väga kõrge seltskond * - moodustatakse karistussalgad (massimõrvad, talude põletamine, ihunuhtlused, asumisele ja sunnitööle saatmine..) * ajalehed sulgeti, erakonnad aeti laiali, kodanikuõigused kaotati.. * luuakse uus poliitiline reaalsus piiramatu isevalitsus asendatakse konstitutsioonilise duumamonarhiaga * rahvas saab valida riigiduuma ja selles ka ise osaleda * töötingimuste paranemine * ametiühingute lubamine * ülikoolidele antakse autonoomia * emakeelsete erakoolide lubamine * algkoolis emakeele lubamine * 1. põhiseadus * riigiduuma kokkukutsumine * haridusseltsid * eestlased näitavad ennast aktiivse poliitilise jõuna Muutused (näidetega ) rahvuskultuuri arengus pärast 1905.a. * rahvuskultuuri hüppeline areng (seltside loomine, emakeelse hariduse laienemine, ülikoolide autonoomia..) * kultuuriruum kahestub
Eesti alal: mõisnike surve, venestusaegsed seadused · Sündmused: 9. jaan 1905 Verine Pühapäev Peterburis streigid, miitingud, palvekirjad 15. okt tööliste streik, nõudmised: Asutav Kogu, isikuvabadused 16. okt veretöö Uuel turul Tallinnas (surma 94, haavatuid u 200) 17. okt tsaari manifest - nn vabadusemanifest (demokraatlikud vabadused, Riigiduuma kokkukutsumine) · Parteide teke: ERE (Tõnisson) ESDTÜ (P. Speek) VSDTP Eestis (K. Ast, A. Rei) · 27.-29. nov. rahvaasemike koosolek (vt. õpikust lk. 11) mõõdukad J. Tõnissoni juhtimisel (Bürgermusse koosolek) radikaalid J. Teemanti juhtimisel (aulakoosolek) · dets. mõisate põletamine Kokku u 340 mõisa · "vabariikide" väljakuulutamine · Karistussalgad
legaalseid võitlusmeetodeid ja tegid rahvusküsimustes koostööd eesti rahvusringkondadega. Juhtivamad tegelased: Karl Ast, August Rei, Alma Ostra jt. 1912 Narvas ilmuma legaalselt töölisajaleht ,,Kiir" (Jaan Anvelt), suleti 5x. 1914 Narva lähedal kokku enamlaste parteikonverents. See taastab VSDTP Eesti organisatsiooni ja valib selle Keskkomitee. See varsti areteeriti. Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus, I ja II Riigiduuma, 3. juuli riigipööre, III ja IV Riigiduuma: 17. okt. 1905.a.- manifest oma konstitutsiooniliste ideedega. Need sätestati põhiseaduses 23. apr. 1906. 17. oktoobri manifesti kohaselt loodi Riigiduuma, piiratud õigustega seadusandlik esinduskogu. Põhiseadus - lubati põhiõigusi ja vabadusi, eluruumi ja omandi puutumatus, sõna- trüki-, koosolekute, ühingute, usu- ja elukoha ja elukutse vabadus. Palju kitsendavaid piiranguid. Valitsejal seadusandlik võim, mida jagab parlamendiga Riigiduuma ja Riiginõukoguga
Linna tänavaid täitsid vabrikutöölised. Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjavöe eemaldamist linnatänavatelt. Nõudmise kinnitamiseks toimus Uuel turul suur rahvakoosolek, mille vastu avas kohaleilmunud sõjaväeüksus hoiatuseta rahva pihta tule. Surma sai 94 inimest, vigastatuid oli üle 200. (Laur 1997: 16, 17) Peale seda, kui Nikolai II kirjutas 17.oktoobril alla manifestile, millega lubati kutsuda kokku ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused, muuhulgas ka õigus luua poliitilisi organisatsioone, rajas J. Tõnisson novembris esimese legaalse partei Eestis - Eesti Rahvameelse Eduerakonna. See jäi tükiks ajaks ainsaks seaduslikuks eesti erakonnaks. (Raud 1991: 53) Selle manifesti tulemuseks olid ka Tallinnas ja Tartus loodud esimesed tööliste ametiühingu- oranisatsioonid ning Eesti sotsiaaldemokraatide eestvedamisel loodud Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus. (Laur 1997: 25)
Verine Pühapäev 9.jaanuaril toimunud rahuliku demostratsiooni tulistamine Peterburis, mis põhjustas protestimeeleavalduse kogu Venemaal. Karistussalgad Balti kubermangus toimunud mässu lõpetamiseks saadetud sõjaväelased, kes hukkasid ilma eeluurimise ja kohtuta u 400 inimest. Riigiduuma Venemaa valitav rahvaesindus. Esimest korda kutsuti kokku 17. oktoobril 1906. Noor-Eesti revolutsiooni eel moodustunud eesti esimene kirjanduslik rühmitus. Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 11.november 1918. Inimkonna senise ajaloo suurim relvastatud konflikt. Riigivanem valitsuse tegevuse juht, kes lisaks peaministri kohustusele täitis ka mõningaid riipeale kuuluvaid esindusülesandeid(riigivisiidid jms) Rahvasteliit organisatsioon, mis lubas kaitsta oma liikmete turvalisust ning kaitsta neid välisrünnakute eest. Asundustalu talud, mida jaotati sõjas võidelnutele ja nende omaksetele. Võnnu lahing 23. juuni, 1919. Landeswehr`i sõja tei...
jäänud. 6) Mis on vastureformid? Tagurlik poliitika ehk olemasolevate reformide piiramine või tühistamine. 7) Miks puhkes 1905. aastal Venemaal revolutsioon? Sest sõda Jaapaniga kiirendas siseriikliku kriisi veelgi ja rahvas oli nii rahulolematu, et puhkes revolutsioon. 8) Millised olid revolutsiooni tagajärjed? Revolutsiooni tagajärjel ilmutas tsaar Nikolai II manifesti, millega lubati rahvale kindlustada vabadus, laiendada valimisõigust ning kokku kutsuda riigiduuma, kelle anda õigus osaleda seaduste väljatöötamistel. Venemaa kord muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks.
1 1917. aasta Veebruarirevolutsioon. Tallinna sündmused, võimu üleminek eestlastele ja konfliktid nõukogudega. Autonoomia idee teke ja areng; Tartu nõupidamine, 26.03. manifestatsioonid, 30.03. määrus. Maanõukogu valimised; erakondade kujunemine (enamlased, esseerid, vähemlased, radikaalsotsialistid, agraarparteid, demokraadid ja radikaaldemokraadid). Maanõukogu tegevus, maavalitsuse moodustamine. Veebruarirevolutsioon. Kukutas dünastia ja kehtestas vabariigi. 23.02 algab Petrogradis streik, mis 25.02 muutus üldiseks. 27.02 Petrogradi garnisoni mäss. Kogu pealinn ülestõusnute käes. Moodustati Riigiduuma Ajutine Komitee, mis 28.02 võttis kogu võimu enda kätte. 2.03 loodi Ajutise Komitee ja Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu kokkuleppel Ajutine Valitsus, kus enamus endistel opositsiooniparteidel-kadettidel ja oktobristidel. Valitsuse juhiks Georgi Lvov, välisminister Pav...
3) Mõisnike, haritlaste, usklike protest 4) Kodanlike parteide väljaastumised 5) Armee muutumine sisepoliitiliseks jõuks 6) Kodusõda 7) Revolutsioon Saksamaal Kaksikvõimu periood Venemaal: Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim. Selle ühe poole moodustasid revolutsiooni käigus loodud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga ning teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus. sotsialistid (nende poolel alamkihid ja armee) ja ajutine valitsus Kommunistide võimuletulek: oktoobri lõpp- sai suuremad linnad enda kätte (vallutatud), uus valitsus rahvakomissaride nõukogu -lenin, armee võeti enda kontrolli alla, lõpetati sõjategevus idarindel, uus salapolitsei Tsekkaa ->terror-koonduslaagrid, saatsid asutava
ja äärmiselt raske olukord nii tööliste kui ka talupoegade hulgas. tulemused: ·Mõisate põletamine, tööliste streigid, mässud sõjaväes. · Suurem osa armeest keisrile truuks ja seetõttu surutakse revolutsioon maha. · 17. okt. 1905.a. avaldab Nikolai II manifesti kõigile keisririigi alamatele antakse sõnavabadus, koosolekute pidamise võimalus, organisatsioonide loomise võimalus, RIIGIDUUMA KOKKUKUTSUMINE. d) Stolõpini reformid: 1906-1911 peaminister Stolõpin agraarreform - katse luua iseseisvate talunike kiht Stolõpin tahtis lõhkuda Venemaa kogukonna süsteemi ja hakkas propageerima tihedalt asustatud piirkondadest välja rändamist Aasia aladele. Nimelt ta tahtis suunata Venemaad kiiremini kapitalistlikule arengule, kuid kogukonnad takistasid
Vene-Jaapani sõda 1904-1905 - Venemaa kaotus (Vene laevastik purustati ja Venemaa kaotas Kvantungi (Guangdong) poolsaarel Port Arturi mereväebaasi) - Jaapanist saab tööstusriik - Esimest korda ajaloos sai Euroopa riik lüüa mitte-Euroopa riigilt Puhkes 1905. aasta revolutsioon, mis algas Verise pühapäevaga 9. jaanuaril. Sellele järgnesid rahutused. Oktoobris üldstreik. 17.okt. Manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadus rahvaesinduse Riigiduuma valimised . Aalgas erakondade moodustamine Detsembris Moskvas ülestõus, mis suruti veriselt maha, järgnesid ka vastuhakud sõjaväes 1906 aasta jooksul revolutsioon suruti järk-järgult maha, pöörduti tagasi konservatiivse poliitika juurde Peaminister Pjotr Stolõpin asus toetama reforme (1907-1911) - kõige olulisem oli agraarreform, mille eesmärk oli vene maaelu ümber kujundada, et tekiksid iseseisvad talud - senine külakogukond lammutati
mõju.9 8 "Eesti ajalugu elulugudes" lk 102 9 "Jaan Poska oma ja meie ajas" lk 8085 8 Linnapeana Seoses sõjaseisukorra väljakuulutamisega muutus olukord kardinaalselt. Paljud eestlasest ühiskonnategelased varjusid või läksid maapakku, paljud arreteeriti. Ka mitmed Tallinna linnavolikogu liikmed, nende hulgas ka Jaan Poska, istusid lühemat aega Toompea vanglas. 1906. aastal omandasid riigiduuma valimised ühiskondlikus võitluses kaaluka koha. Ka poskale tehti ettepanek duumasse kandideerida, kuid ta keeldus ja lükkas tagasi ka pakkumise asuda Tallinna linnapea kohale. Reaktsiooniaastail eemaldus ta ühiskondlikust tegevusest täiesti ja tegeles intensiivselt advokaadipraksisega. Väga populaarse juristina kogunes tööpakkumisi rohkem, kui ta suutis vastu võtta. 1913. aastal, alles 7 aastat hiljem, ühiskondliku tõusu perioodil õnnestus mõningatel
Kohtusüsteem. President riigipea. Peaminister valitsuse juht. Presidendi institutsioon suhteliselt uus. 92. märtsis referendum selle jaoks, 12 juuni esimesed presidendi valimised, 1993 põhiseadus. Presidendi institutsioon ei ole osa võimude lahususest vaid selle ülene ning omab rohkem võimu kui tsaar omas (Jeltsin 1994). Puudub asepresident. Kandideerida saab 35.a. kodanik ja 10 a. alaline elanik. Venemaal valitakse vaid kahte asja otse: Riigiduuma ja president. Kuni 93. aastani oli ametiaja pikkus 5 a, seejärel 2008.aastani 4 a. ja nüüd 6 aastat. Ametis 2 ametiaega järjest, saab uuesti valida. President on riigipea, täidesaatva võimu juht, aktiivne seaduste elluviimisel, sõjaväe juht ja peadiplomaat. Venemaa president- kõige pea! Täidesaatva võimu jaotumine: Putin (president)- Medvedev (peaminister)- Lavrov (välisminister). Medvedevi ajal olid ainult putin ja tema kohad vahetanud, muu sama
ennekõike Prn-lt. See omakorda tähendas seda, et Vm välisvõlg kasvas ka kiiresti. 1900 oli Vm välisvõlg 4 mlrd kuldrubla, 1914 oli sellest saanud 7,5 miljardit. Poliitilised olud- Vm oli demokr mõistes Eur-st kõvasti maha jäänud. Kuni 1905 revol-ni püsis piiramatu isevalitsus. 1905 revol tõi kaasa muudatuse, keisrivõimu teatud piirangud, keisri kõrvale moodustati valimise teel duumamonarhia. Sellessegi tuleb suhtuda ettevaatlikult. Vm-l polnud õiget parlamenti ega konstitutsiooni. Riigiduuma volitused olid õige piiratud. Oli olemas, aga temas nähti pigem nõuandvat kui seadustandvat organit. Seadusprojektid lähtusid kas valitsusest või keisri õukonnast, riigiduuma sai vaid heaks kiita hääletamise teel. Keisril oli üsna suur vabadus panna seadusi maksma oma ukaasidega. Lisaks riigiduuma moodustamisel toimus oluline murrang- I ja II riigiduuma ei vastanud keisri lootustele, valitsuse lootustele, saadeti ennetähtaegselt laiali. 3.juunil
9 jaan 1905 - Revolutsiooni puhkemine - Verine Pühapäev. Tööliste streigid, palvekirjad. K. Päts muutus võimude silmis revolutsiooonilise liikumise juhiks. 16. oktoobri veretöö - nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavatelt. Leidis aset suur rahvakoosolek, kus kohaleilmunud sõjaväeüksus tappis 94 inimest. 17. oktoobril kirjutas Nikolai II alla manifestile, millega lubati kutsuda kokku ülemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused. J. Tõnisson rajas esimese legaalse poliitilise partei Eestis - Eesti Rahvameelse Eduerakonna. (liberaaldemokraatlik). Loodi tööliste ametiühinguorganisatsioonid. Eesmärk oli kukutada senine "vägivallavalitsus" ning luua demokraatlik vabariik. Need koosolekud süvendasid revolutsioonilisi meeleolusid, rüüstati mõisaid. Selle tõttu tehti karistussalgad, eeluurimiseta ja kohtuta lasti maha üle 300 inimese
aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis · Boris Jeltsin- Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president · Mihhail Gorbatsov - oli Nõukogude Liidu viimane riigipea, NLKP KK Poliitbüroo liige · Henry Ford - USA tööstur, leiutaja ja novaator, Ford Motor Company asutaja · Nikolai II- Vene keiser, kes osales Jaapani-Vene sõjas. Andis usu-, sõna-, koosolekuvabaduse, kutsus kokku riigiduuma, revolutsioonid riigis, kuna vabadused puudusid. · Wilhelm II Saksa keiser. Soovis riigiterritooriumi laiendada, rohkem võimu saada maailmas, kolooniad ümber jaotada. · Franz Ferdinand oli Austria ertshertsog, tema tapmine oli ajendiks I maailmasõjale · Erich Luddendorf saksa vägede ülemjuhataja I maailmasõjas · Paul von Hindenburg - Saksamaa sõjaväelane ja riigitegelane, president aastatel 19251934.
takistamiseks käsk ja tema talitas seda käsku täites oma parema äranägemise järgi. Mujal Eestis ühineti samuti üldstreigiga, kuid selliste vägivaldsete sündmusteni ei jõutud, küll aga hukkus Tartus demonstratsiooni ajal valvur Adamson, ka tema matustele tulid tuhanded inimesed. 10 17.10 manifest: sellega tuli lähiajal korraldada demokraatlikud üldvalimised ja valida riigiduuma ning sellega anti kõigile Venemaa rahvastele üldised kodanikuõigused. Selline vastutulek rahva soovidele tegigi oktoobrikuisele streigile lõpu. Eestis alagasid sellega Vabaduspäevad (kestsid 8 nädalat). Sellega seoses kadusid ära igasugused poliitilised piirangud, poliitvangid lasti vabaks, muutus vabaks koosolekute, miitingute jne korraldamine, kadus ära ajakirjanduse tsensuur, millega ajakirjandus muutus kohe radikaalsemaks. Hakati moodustama ka poliitilisi
1. Töölised korraldasid streike 2. TÜ-s katkestati õppetöö 3. Mõisamoonakate streik 4. Levinum meelsuse nätamisvorm oli palvekirja kirjutamine · 1905. a oktoobris suur üldstreik nõudmiste toetuseks toimus Tallinna Uuel turul rahvakoosolek tulistati · 17. oktoobril tsaari manifest: 1. Lubati kokku kutsuda Venemaa parlament Riigiduuma 2. Lubati demokraatlikke vabadusi 3. Lubati ühinemisvabadus lubati luua parteisid, seltse jne · Manifesti tulemusena Eestis esimene legaalne poliitiline partei Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE) · Novembris 1905. a Tartus üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek jagunes lõpuks kaheks: Aulakoosolek ja Bürgermusse koosolek 3) Revolutsiooni tagajärjed
ettevalmistavasse toimkonda. Sai viimaks teoks ka algatus, mille eestvedajaks Laikmaa juba aastaid oli olnud: samal 1907. a. kevadel toimus ateljeekooli ruumides Eesti Kunstiseltsi asutamiskoosolek. Uue seltsi esimeheks valiti enesestmõistetavalt asja algataja A. Laikmaa, asetäitjaks V. Päts. Näis, et võib alata mitmekesine ning sisukas tegevus, kuid paraku ainult näis.. Samaaegselt ei olnud kunstnik ka poliitikast päris kõrvale jäänud. II Riigiduuma valimistel oli ta Dvigateli töölise Paul Pärna valijamees.II Riigiduuma osutus oma koosseisult tsaarivalitsusele vastu- võetamatuks. Rahvaesindus aeti laiali, Tallinnas arreteeriti kokku üle neljakümne inimese, nende seas ka Laikmaa. Pärast kaht ja poolt nädalat kestnud eeluurimisvangistust tehti teatavaks otsus saata kunstnik sõjaseaduse kehtivusaja lõpuni Balti kubermangudest välja. Niisiis oli ateljeekooliga sedapuhku lõpp..Laikmaa tegevus Tallinnas
Puhkes Petrogradis veebruari lõpul. Põhjuseks oli linna halb varustamine toiduga. Ülestõusnute poole läksid üle ka sõjaväelased. 27.veebruariks oli võim pealinnas mässajate käes. Nikolai II andis 3.märtsil 1917 allkirja dokumendile, millega loobus oma troonist ning riigijuhtimine läks üle Ajutisele Valitsusele. Kaksikvõim Venemaal Pärast keisrivõimu langemist tekkis Venemaal kaksikvõim. Ühel pool oli Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus. Ajutine Valitsus lubas oma deklaratsioonis tagada demokraatlikud vabadused ning kutsuda kokku Asutava kogu. Kaksikvõimu perioodil olid mõjukamateks parteideks Rahva Vabaduse Partei (nägi tulevast riiki dem.vabariigina), Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid)(suur mõju talurahva hulgas, vasakpoolne, nägid Vnm tulevikku
Chagall unistas väga pikka aega Pariisist. Ka kontaktsid prantsuse avangardistlike kunstiringkondadega veensid teda, et Venemaal puudusid võimalused end arendada ja täielikult väljendada. Ta ütles, et tema kunst vajab Pariisi nagu puu vett. Chagall sai võitu oma tagasihoidlikusest ning palus Baksti, et see ta Pariisi kaasa võtaks. Bakst võttis Marci kaasa kui abilise. Igatahes kukkus Chagall kohe esimesel katsel läbi ja Bakst palkas endale teise abilise. Chagalliga võttis ühendust Riigiduuma saadik advokaat Chemio Vinaver, keda Chagall oli kohanud Goldbergi juures ja kes tundis juba mõnda aega huvi noore kunstijüngri vastu, Vinaverilt tuli abipakkumine. Vinaver andis välja poliitilist ajakirja ,,Voshod" ja pakkus Marcile ateljeeks toimetuse arhiiviruumi. Kuni sõja puhkemiseni toetas Vinaver teda majanduslikult, jälgis tähelepanelikult tema edusamme ja käis isegi mitmel korral Pariisis, et vaadata, kuidas Chagall töötab.
Vene ajalehed ülistasid seda kui veretut. Revolutsioon toimus üsna lihtsalt. Streigid suurtes linnades ja eelkõige Peterburis, järjekorrad toidupoodides, näljamässud ja poliitilised meeleavaldused, sõjavägi, kes keeldus tagamast korda – kõik see põhjustas tsaar Nikolai II loobumise troonist 14. märtsil 1917. Tsaarivalitsust ei toetanud mitte ükski ühiskonnaklass ega –kiht, ei ohvitserkond ega ametnikkond. Pärast 1917. aasta revolutsiooni läks võim liberaalide kätte, Riigiduuma saadikud moodustasid Ajutise Valitsuse, mille juhiks sai vürst Lvov, linnades tekkisid nõukogud. Venemaa oli maailmas kõige demokraatlikum ja vabam maa – vanglad olid näiteks tühjad. Paraku ei sobinud Vene ühiskonna struktuur liberaal-demokraatliku riigi loomiseks. Riigis oli nüüdsest meeletult palju inimesi, kellel polnud ei kindlaid õigusalaseid arusaamu ega mingisuguseid püsivaid väärtushinnanguid. Revolutsioon muutus lagunemisprotsessiks, mis haaras kogu riigi ja armee
transpordikriis, kütusekriis, nälg), keisrivõimu autoriteedi langus, rahulolematuse üldine kasv moraalne ja sõjaline allakäik, rahvuslikud vastuolud. Veebruarirevolutsioon Ajend: Petrogradi vilets varustamine toiduainetega, mille tulemusel tekkisid rahutused ning sõjavägi läks ülestõusnute poolele. 27.veebruar oli võim pealinnas ülestõusnute käes, Nikolai II üritas revolutsiooni maha suruda, kuid edutult ning 3.märtsil 1917 kirjutas alla Riigiduuma Ajutise Komitee aktile, millega ta loobus troonist ning andis võimu Ajutisele Valitsusele. Kujunes välja kaksikvõim: ühel pool tööliste ja soldatite nõukogud ja teisel pool Ajutine Valitsus, elu muutus äärmiselt kirevaks, tõusis esile neli parteid, mis tekitas endiselt segadust. Esile tõusid enamlased, kes lubasid rahvamassidele kõik, mida viimsed soovisid: rahu, leiba, maad. Ka
1905.a reformatsiooni põhjused: talupoegade kehv olukord, Jaapani- Vene sõja kaotus, ohvreid u. 400 000 koos kadunute, surnute ja haavatutega. Majanduslikud raskused Venemaal, rahvas ei sa osaleda valimistel ainult kohalikel valimistel Nim. Ka Veriseks Pühapäevaks! Tagajärjed : Streigid, mõisate rüüstamised, palju hukkunuid, kuna sõjavägi tulistas mässajaid, 17.okt. 1905. Lubab Nikolai 2. Demokraatlikke õigusi rahvale ja valitavat Riigiduuma, aktiivselt asuvad tegelema poliitilised erakonnad ja ametiühingud, Stolõpini agraarreform : 1906-1909.a. õigus igal talupojal oma hingemaa enda omandisse kirjutada, talupoeg võis saada laenu majapidamise arendamiseks, andes maa tagatiseks, võis oma maatükki müüa ja kolida mujale vabale maale,luues uues majapidamise, müüki pandud eramaad pidi ostma maapank ja järelmaksuga müüma talupoegadele. Reformi eesmärk oli suurendada väikeomanike kihti, millele tugines kogu võim.
monarhia. 10.VEEBRUARIREVOLUTSIOON Revolutsiooni ajendiks sai Petrogardi vilets varustamine toiduainetega.Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute pooleleüle. 27.veebr 1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes.Petrogardile liitusid veel teised Venemaa suurlinnad. Nikolai II üritas revolutsiooni maha suruda, aga asjatult. Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui sõjaväe toetuse ning kirjutas 3.märtsil 1917 alla Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele. 11.PARTEID Petrogardi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Ajutine Valitsus-eesotsas vürst Lvov. Austav Kogu-pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse Rahva Vabaduse Partei (kadetid)-nägi venemaad demokraatliku vabariigina. Sotsilistide-revolutsionääride Partei (esseerid)-suur mõju talurahva hulgas.Kontrollisid
varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. 27. veebruariks 1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Petrogradile järgnesid teised Venemaa suuremad linnad. Nikolai II üritas revolutsiooni maha suruda rindelt toodud vägedega, kuid need kas läksid ülestõusnute poole üle või peeti kinni. Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ning kirjutas 3. märtsil 1917 alla Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu üle nimetatud komitee moodustatud Ajutisele Valitsusele. 5.2 Enamlaste ülestõus Suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes ainsana lubasid rahvamassidele kõike, mida viimased soovisid: nii rahu, leiba ja ka maad. Eriti populaarseks said enamlased Venemaa suurlinnades. Nende tegevust toetas Saksamaa, kes lootis, et enamlased lammutavad Venemaa lõplikult ning toovad ta sõjast välja
Laenu- ja Hoiuühisus, see on esimene Eesti rahvuslik pank. Konstantin Päts 1901. Aastal Tallinnas ,,Teataja", toimetaja Konstantin Päts 1905a Vene revolutsiooni käik # Hoogustus streigiliikumine e tööseisakud. # 1905 a 9. jaanuar (,,Verine pühapäev"), tapeti 5000 inimest # 1905a oktoobris toimus Venemaal poliitiline üldstreik 1905.17 okt Nikolai II manifesti tingimused Venemaal # Lubati demokraatlikke vabadusi, nagu sõna-, koosoleku- jm vabadusi # Läbi viia Riigiduuma valimised, laiendada valimisõigust. Venemaa isevalitsuslik kord hakkas muutuma konstitutsiooniliseks monarhiaks. # Manifesti järgselt liberaalne kodanlus ja haritlaskond organiseerisid poliitilisi parteisid. 1905 Vene revolutsiooni tagajärjed Venemaal # Talupoegade kui tööliste olukord paranes # Nõrgenes rahvuslik rõhumine, laienesid poliitilised õigused # Tehti ettevalmistusi konstitutsioonilise
1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus, võimukorraldus Lepingud: Pljussa - 1583.a Vene ja Rootsi vahel, lõpetas sõjategevuse Rootsi ja Vene vahel Liivi sõjas. Altmargi - 1629.a Rootsi ja Poola vahel, lõpetas 1600.a alanud Poola-Rootsi sõja. Brömsebro - 1645.a Taani ja Rootsi vahel, lõppes sõda ülemvõimu pärast Läänemere maades. Oliwa - 1660.a Rootsi ja Poola vahel, lõpetas Teise Põhjasõja ja 1657.a alanud Rootsi sõja. Rahvastikuprotsessid: Ulatuslik sisemigratsioon, rännati tihedamalt asustatud aladelt hõredamalt asustatud aladele. Enne Liivi sõda (1558.a) 300 000 elanikku, Liivi sõda (1629.a) 120 000 elanikku. Hakkas tõusma tänu sõjast taastumisele ning rahuajale (1695.a) ja suutis tõusta kuni 400 000 elanikuni. Suur näljahäda ja uus sõda (1698.a), rahvaarv kukkus 170 000-le. Näljahäda tekkis, kuna ilm polnud soodne ja palju vilja veeti välja. Halduskorraldus: Jagati Eesti ala 2-ks kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa. 1...
Eesti riikliku iseseisvuse tekkimine. Iseseisvuse väljakuulutamine Umbes kaks aastat peale Esimese Maailmasõja (1914-1918) puhkemist, sügisel 1916, oli Tsaari- Venemaa sõja sakslastele praktiliselt kaotanud. Tsaar Nikolai II kõrvaldati troonilt ja võim läks Riigiduuma (esinduskoja) edumeelsemate rühmituste kätte. Moodustati demokraatia suunas kalduv Ajutine Valitsus, mille peaministriteks olid esmalt vürst Lvov ja Kerenski, keda ongi tuntud tagantjärele "Kerenski aja" nime all. Kui selgus, et venelastega demokraatlikul alusel koos töötada ei saa, esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks uus maavalitsuse eelnõu, milles polnud juttu ei omavalitsusest ega ka autonoomiast. Tegemist oli Eesti maavalitsusega, mille 30. märtsil kinnitas Vene Ajutine Valitsus. 1.juulil 1917 avas Eesti kubermangu komissar, endine Tallinna linnapea Jaan Poska Toompea lossis Eesti Maapäeva, esimese Eesti rahvaesinduse. Selle kompetentsi kuulus seisukohavõtt, ...
tooks kaasa USA valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist. Ohtlik piirkond oli Balkan, sest neil lepingud kõigi liidulepinguid sõlminud riikidega. Serbia agressiivsus. Venemaa seisis Serbia taga. Türgi nõrgenemine. 1912. kuulutasid osad Türgile sõja. Türgi kaotas. Vene-Jaapani sõda 1904-1905. Venemaa sai lüüa. Hiina pärast sõda. See kaotus soodustas 1095. revolutsiooni puhkemist. Verine pühapäev. 9. jaan. 17. oktoobri manifestis lubas Nikolai II Riigiduuma valimisi ja sõna ja muid vabadusi. Reforme oli siiski vaja, Pjotr Stolõpin hakkas neid teostama. Kõige olulisem oli agraarreform talupoeg sai õiguse küla kogukonnas väljaastumiseks ja maa eraomanikuks kinnitamiseks. Soome kuulus tol ajal Vene impeeriumile, Veebruarimanifest tühistas enamiku senistest Soome privileegidest. Soome jagunes kaheks: alalhoidlikud vanasoomlased, noorsoomlased(hakkasid vastupanu orgunnima). Palvekiri. Venestamine siiski jätkus. Sotsialistlike ideede levik.
- Eestis kujunesid välja mõned vasakpoolsed ja liberaalsed (tsentristlikud) erakonnad (N: Jaan Tõnissoni loodud Rahvameelne Eduerakond). - Eestlased said 1905.a. revolutsiooniga esimese tõelise õppetunni edasiseks vabadusvõitluseks. - Vene impeeriumis kehtestati senisest veidi liberaalsem (ehk vabameelsem) nn. duumademokraatia ajajärk- esmakordselt kutsuti Vene riigis kokku valitud rahvaesindus- Riigiduuma, mille töös osales ka eestlaseid (näiteks J.Tõnisson). - Võimud vähendasid impeeriumi ääremaadel venestuspoliitikat. - Teatud edu saavutasid eestlased ka kohalike omavalitsuste tasandil- eestlaste kontrolli alla läksid paljud linnaomavalitsused. · NB! Vastake õpiku (§5-6) abil järgmistele küsimustele: 1) Milline konkreetne sündmus Vene impeeriumis oli revolutsiooni puhkemise ajendiks?
*keisrivõimu autoriteedi langus- moraalne laostumine *rahulolematuse üldine kasv- rahvuslikud vastuolud, aktiviseerus töölisliikumine, suurlinnade elanikkond kasvas Veebruarirevolutsioon Ajend: Peterburi vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poole üle. Nikolai II üritas maha suruda rindelt toodud vägedega, kuid need läksid ka teiste poolele. Nikolai II kirjutas 3.3.17 alla riigiduuma Ajutise komitee aktile, millega loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele. Kujunes kaksikvõim: Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga (esindaja A. Kerenski) ning teisel pool Ajutine Valitsus (eesotsas vürst Lvov). Ajutine Valitsus lubas tagada dem. Vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, pidi otsustama Vene edaspidise riigikorralduse. 50 parteist tõusis esile neli: 1) Rahva Vabaduse Partei (kadetid)- kodanlik partei, nägid Venet dem
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused....
kaasama väliskapitali. NIKOLAI II VALITSEMISAEG Ta jätkas paljuski Aleksander III liini. Maailmanägemuselt oli ta sarnane A IIIga. Tema puhul tulevad mängu teatud välised tegurid, mis sundisid tema käitumist valitsejana muutma (VeneJaapani sõda ja I Venemaa revolutsioon). Suured sotsiaalsed vapustused toovad kaasa selle, et Nikolai II ei saa kõikidest oma põhimõtetest kinni pidada ja on sunnitud järeleandmisi tegema. Nii kutsutaksegi kokku esimest korda Riigiduuma. Riigiduuma kokkukutsumine ei toimunud Nikolai II initsatiivil. Kui Nikolai II poleks teinud järeleandmisi, oleks kriis ühiskonnas süvenenud ja lõpuks jõudnud ka valitsejani. Fjodor Stolõpin tegutses üsna aktiivselt peaministrina 19061911. Seda aega võib pidada reformide ajaks. Toimus agraarolude ümberkorraldamine Venemaal. Maaprobleem oli teravnenud, mille pärast hakkas riik toetama talupoegade ümberasumist Siberisse, kus oli palju vaba maad
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemuse...
· Töölisperedele abi 16. oktoober toimus nõudmiste toetuseks rongkäik Uuel Turul Tlns. Osales ~40 000 in. ei teata, kas oli provokaator, kes tegi 1. lasu või oli rev. Isik, kes sõjaväe pihta tulistas. Lask rahva seast vallandas tulistamislaine. 94 in sai surma. Kui olid matused, siis prakt. Kogu linn matmas. Järgmisel päeval 17. Okt avaldati Nikolai II manifest- OKTOOBRIMANIFEST (ei sõltunud eelmisest päevast). Lubati: · Kokku kutsuda rahva esinduskogu- riigiduuma · Demokraatlikke vabadusi- õigus ühineda- loodi Eesti Rahvameelne Eduerakond, Tõnisson juht. Ka loodi Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. Ühendus rahvusliku värvinguga vasakpoolseid. Tekkisid 1. Parteid. Korraldati Eestis ülemaaline rahvaasemike koosolek. Vallad, linnad, seltsid saatsid esindajaid. See tuli kokku novembri lõpus Trts. Tegelikkuses see läks lõhki, toimus 2 koosolekut. Vasakpoolsemad=radikaalsed pidasid aulas koosoleku
Eesti iseseisvumine, eeldused 1905 toimub Venemaal revolutsioon verine pühapäev Võimu juures on Nikolai II, kes kirjutas 17.oktoober alla ka manifestile, millega andis põhiseaduse ja kodankuõigused (Eestis tekivad esimesed erakonnad) · Algavad rahutused ja kehtestatakse ülemaaline sõjaseisukord, mis lõppeb alles 1908, millal enamlased võimule pürima hakkavad, (Venemaal tuleb kokku riigiduuma) · Eesti saab palju vabadust majanduse, hariduse jne arendamiseks · 1914 alanud I maailmasõda katkestab ühiskondliku arengu · Sõjategevus ei puuduta Eestit eriti enne 1917 aastat (v.a sakslaste pommitamised ja mobilisatsioon) · Elavnema hakkab rahvuslik liikumine · Esile kerkivad noored radikaalid nt. Jüri Vilms, kes 1916 nõudis Eestile avalikult autonoomiat · 1917. Alguseks on Venemaa on krahhi äärel · Veebruarirevolutsioon · Teated mässust Venemaal jõuavad Eestisse 2.märtsil, põhjustades üldise st...
1 1905. aasta revolutsioon Revolutsiooni põhjused ja puhkemine. Jaanuaristreik Tallinnas. Liikumise laienemine; nõudmised. Oktoobri üldstreik ja 16. oktoobri veretöö. Vabadusepäevad: õiguste laienemine, erakondade kujunemine, poliitilised erimeelsused. Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine. Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Karistussalkade terror. 1905-1907 Revolutsiooni põhjused ja puhkemine Lüüasaamised Vene Jaapani (1904-1905) sõjas tekitavad rahulolematuse. Isevalitsuse vastu on nii vene liberaalne kodanlus kui ka töörahvas. Liberaalne kodanlus – ei poolda vägivalda, parlament, konstitutsionaalne monarhia. Rev. juht liberaalne kodanlus ise (vähemlased). Ei poolda relv. ülestõusu Proletariaat ja revolutsioonilised demokraadid – isevalitsuse kukutamine, vabariik, mõisnike pri...
Delegatsiooni kuuluvad erakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar, riigikogu liikmed Ain Seppik ja Mailis Reps ning Savisaare nõunik Moonika Batrakova, teatas riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressinõunik Toomas Raag. Savisaar külastas Moskva linnapea Juri Lužkovi kutsel Venemaad ka tänavu septembris. Selgi korral saatsid teda lisaks linnaametnikele Seppik ja Reps. Toona kohtus Savisaar muuhulgas Ühtse Venemaa juhtide - Venemaa riigiduuma esimehe Boris Grõzlovi ja riigiduuma välissuhete komitee esimehe Konstantin Kossatšoviga. Savisaare kohtumised leidsid Eestis tugevat vastukaja ning riigikogu väliskomisjon kutsus Keskerakonna esimehe oma kohtumistest aru andma. Esialgu lubas Savisaar seda teha pärast valimisi. «Ma olen veendunud, et kui ma sinna praegu läheksin, siis saaksime hulgaliselt süüdistusi, kuidas me kasutame riigikogu ära parteipoliitilistel eesmärkidel ja tõmbame riigikogu poliitikud kaasa valimiskampaaniasse,» ütles Savisaar septembris.
Ajaloo eksam 1. Muinasaja uurimine Esiaeg e. Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni. Muistismuinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg ...
Poliitilised arengud Pärast 1905. aastat kaotati Venemaal taas mitmed isikuvabadused ja ka venestamise surve teatud määral taastus. Siiski jäid mõned revolutsiooniajal saadud vabadused püsima, sealhulgas ka luba luua eestikeelseid erakoole. Samuti tegutsesid aktiivselt mitmesugused eesti haridus-, kultuuri- ja majandusseltsid. Läbi nende aeti teatud määral ka rahvuspoliitikat, kuigi see oli tihti raskendatud. Venemaa keisririigi Riigiduumas oli ka eestlaste valitud saadikuid I Riigiduuma (1906) koosseisus Jaan Tõnisson, Oskar Rütli ja August Lubbi, Karl Hellat ning Pavel Paptšinski), kes esialgu suures poliitikas aktiivselt püüdsid kaasa lüüa, kuid pettusid Duuma jõuetuses peagi. Hiljem, seoses valimisseaduse muutmisega, langes eestlaste arv Duumas vaid kahe-kolmeni: II Riigiduumas (1907) olid Anton Jürgenstein, Mart Murten, Kaarel Parts, Tõnis Jürine ja Paul/Pavel Pärn; III Riigiduumas (1907–1912) Aleksander Terras; IV Riigiduumas
Vabadussõda 1917- 1920 RAUNO MARAN Eesti Maapäev 15. novembril 1917 otsustas Eesti maanõukogu (Maapäev), asuda Eesti maa ja rahva täieliku iseseisvuse teele ning lüüa lahku hukkuvast Vene riigist. 27.veebruaril kukutati poliitilistele uuendustele vastu seisvad tsaar, tema nõuandjad ja kogu ise-valitsuslik kord ning riigis sai võimule riigiduuma moodustatud Ajutine Valitsus. Uus valitsus oli sunnitud tegelema ka rahvusküsimustega, kuigi sellega taheti viivitada kuni Asutava Koguni. Eesti poliitikute esimene mure pärast riigipööret oli organiseerumine. 9.märtsil loodi Tallinnas kõigi eesti seltside esindajate osalusel Eesti liit, mille esimehe koostatud programm nägi ette Eesti autonoomia. Analoogilised Eesti liidud tekkisid üle maa. Lõuna-Eestis
hulgad, lauldi revolutsioonilisi laule, peeti koosolekuid. Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Nõudmiste toetuseks leidis 16. oktoobril Uuel turul aset suur rahvakoosolek. Kuigi kuberner polnud miitingut keelanud, avas kohaleilmunud sõjaväeüksus hoiatuseta rahva pihta tule. Revolutsiooniliikumise survel kirjutas Nikolai II 17.oktoobril alla manifestile, millega lubati kutsuda kokku ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused, muuhulgas ka õigus luua poliitilisi organisatsioone. Seda ära kasutades rajas Tõnisson novembris esimese legaalse poliitilise partei Eestis Eesti Rahvameelse Eduerakonna (ERE). Tegemist oli liberaal- demokraatliku reformiparteiga, mis üldriiklikes küsimustes lähenes vene kadettidele, pidades kohaseimaks riigivormiks põhiseadusega piiratud parlamentaarset monarhiat. 17. oktoobri manifesti tulemuseks olid ka Tallinnas ja Tartus loodud esimesed
monarhia ja reformid) d) 16. oktoobri veretöö: · ülevenemaalise üldstreigiga ühinesid ka Tallinna töölised · 16.oktoobril Uuel turul suur rahvakoosolek · sõjavägi avas tule demonstrantide pihta 94 surnut, üle 200 haavatu e) 17. oktoobri manifest: · Nikolai II lubas kokku kutsuda Riigiduuma ülevenemaalise rahvaesinduse ja tagada kodanikuvabadused (sh. luua poliitilisi organisatsioone) · ERE (Eesti Rahvameelne Eduerakond) - novembris 1905 J. Tõnissoni asutatud esimene legaalne partei Eestis (nõudmisteks konstitutsiooniline monarhia, Eestile enesemääramisõigus, talumaade suurendamine) · ESDTÜ (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus) P.Speek jt., kelle eesmärgiks oli autonoomne Eesti sotsialistlikul Venemaal · "Teataja" ringkonnad ei jõudnud partei loomiseni
ning seejärel ka mõisamoonakad. Keelduti minemast tööle enne kui parandatakse nende elutingimusi. Streigid muutusid pidevateks. Väga palju esitati palvekirju võimudele. 16. oktoober. Streik, vabrikutöölised linna tänavatel. Peetu suur rahvakoosolek ja kuigi kuberner ei olnud keeelanud miitingut, siis ilmus kohale sõjaväeüksus ja avas tule rahva pihta. 17. oktoobri manifest. Nikolai II oli sunnitud hoogustuva revolutsiooniliikumise tõttu lubama, et kutsutakse kokku Riigiduuma, ülevenemaaline rahvaesindus, ning et kindlustatakse kodanikuvabadused, nt ka õigus luua poliitilisi organisatsioone, ning lubas ka ametiühinguorganisatsioonide loomist. Seejärel lõi Tõnisson Eesti Rahvameelse Eduerakonna ERE. Liberaaldemokraatlik reformipartei. Loodi ka Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus ESDTÜ. Rahvaasemike koosolek. 800 saadikut Tartusse, kui selgus, et koosoleku juhiks ei taheta
agressiivset välispoliitikat -> Vene-Jaapani sõda 1904-1905 (VM kokkupõrge Aasia suurvõimu positsioonile pretendeeriva Jaapaniga), VM kaotas Kaotus Jaapanile soodustas 1905 revolutsiooni puhkemist (algus: Verine Pühapäev 9. jaanuar) 1905 halvas ülevenemaaline streik elu kogu riigis ja tsaarivalitsusele tuli järele anda -> 17. oktoobri manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning Riigiduuma valmisi Kergenes talupoegade ja tööliste olukord, nõrgenes rahvuslik rõhumine ja laienesid poliitilised õigused VM vajas reforme: Pjotr Stolõpini agraarreform, mille eesmärk oli Vene maaelu ümber kujundada, nii et tekiksid iseseisvad talud Peale Stolõpini mõrva 1911 hakkasid taas levima Revolutsioonilised meeleolud, tugevnes rahvuslik liikumine Erakonnad: 1. Konstitutsioonilised demokraadid (kadetid) tahtsid põhiseadust 2
“vabariikideks”. Paljudes valdades seadis rahvas omal algatusel sisse emakeelse õpetuse vallakoolis, sulges kõrtsid, boikoteeris tsaariametnikke, keeldus maksude maksmisest ja nekrutite andmisest Vabadusepäevad: õiguste laienemine, erakondade kujunemine, poliitilised erimeelsused. Vabadusliikumise survel andis Nikolai II 17. oktoobril manifesti, mis lubas rahvale kodanikuõigusi ja -vabadusi ning seadusandliku riigiduuma kokkukutsumist. Sellega algasid kaheksa nädalat kestnud „vabaduspäevad”, mil Eestis asutati esimesed legaalsed erakonnad. Lisaks võideti sõna – ja trükivabadus, ühingute ja koosolekute vabadus. Poliitvangid said osalise amnestia. Valimisõigus riigiduumasse. Mõõdukamaid need lahendused rahuldasid. Mõõdukad liberaalid (J. Tõnisson, V. Reiman, H. Koppel, O. Kallas) asutasid 26. novembril Tartus Eesti Rahvameelse Eduerakonna (ERE, 1905. aastal 1000 liiget), mis üldriiklikes
Maata ja maaga talupoegade vahelised konfliktid Tööliste raske olukord Rahvuslikud: Venekeelne asjaajamine Venekeelne haridus Kultuurilised piirangud 2) tähtsamad sündmused: streigid, 1905.a. oktoober, tsaari manifest, rahvaasemike koosolek, mõisate põletamine: 1905 oktoobris suur üldstreik Nõudmiste toetamiseks Tallinna Uuel turul rahvakoosolek tulistati 17. oktoobril tsaari manifesti: - Lubati kokku kutsuda Venemaa parlament Riigiduuma - Lubati demokraatlikke vabadusi Manifesti tulemusena Eestis esimene legaalne poliitiline partei Eesti Rahvameelne Eduerakond Novembris 1905 Tartus üle-eestimaaline tahvaasemike koosolek 3) Revolutsiooni tagajärjed: Karistussalgad hukkamised, sunnitööle ja asumisele saatmised, kadalipp ihunuhtlus Paljude ajalehtede ilmumise keelustamine Suleti seltse ja ametiühinguid Paljud põgenesid terrori eest välismaale 4) Rahvuskultuuri areng XX saj algul:
e. Oma rahumeelsete vaadete levitamine trükisõnas f. Rahumeelne valitsuse kritiseerimine 21) Parlamendi ülesanded ja õigused a. Seaduste vastuvõtmine b. Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid c. Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid d. Valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle e. Riigieelarve vastuvõtmine 22) Parlamendi nimed erinevates maades a. Eestis Riigikogu, Soomes Seim, Rootsis Rikstag, Lätis Seim, Leedus Seim, Venemaal Riigiduuma, Saksamaal Bundestag, USAs Kongress (kaks koda: Senat ja Esindajatekoda), Suurbritannias Parlament (kaks koda: Ülemkoda ja Alamkoda) 23) Riigikogu struktuur a. Juhatus: esimees + aseesimehed b. Komisjonid: õigus-, keskkonna-, põhiseaduse- ja väliskomisjon c. Fraktsioonid (saadikurühmad): · Valitsuskoalitsiooni omad: Reformierakond, Res Publica ja Rahvaliit · Opositsiooni omad: Isamaaliit, Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond
Sotsiaalsed vastuolud teravnesid. Eestis vastuolid Baltisaksa mõisnike ja talupoegade vahel. Reformide vajadusele tsaarivalitsus ei reageerinud. Ajend: 9. jaanuar 1905 Verine Pühapäev (tööliste tulistamine) Tegevus: streigid, meeleavaldused, miitingud, talupoegade rahutused, mõisate põletamine, palvekirjad võimudele, nõutakse üldist valimisõigust, kodanikuõigusi, maareformi, isevalitsuse kaotamist. Saavutused: Nikolai II 17. okt manifest: lubati kodanikuõigusi ja vabadusi, riigiduuma kokkukutsumist, uut põhiseadust. Poliitiline organiseerumine. Rahvaasemike koosolek. Otsustati, et manifest tuleb ellu viia, omavalitsused taastada ja hakata andma emakeelset õpetust. Ülestõusu mahasurumise tagajärjed: kogu maal sõjaseisukord, toodi juurde täiendavaid sõjavägesid, karistussalkade tegevus. Poliitika Kultuur Majandus *Eesti Rahvameelne *Kultuuri *1870 I raudtee rajamine Eestisse-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
