· Demokraatia kriis · Riigid sekkusid jõuliselt oma kodanike ellu · Sõda Ei lahendatud probleeme 6. Veebruarirevolutsioon:1917 selle ajendiks oli Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Sõjavägi läks ülestõusnute poole. 27 veebruar võim pealinnas ülestõusnute käes. Petrogradile järgnesid teised Venemaa linnad. Nikolai II sai aru et on kaotanud nii rahva kui sõjaväe toetuse ning kirjutas 23 märts 1917 alla Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega loobus troonist ja andis võimu Ajutisele Valitsusele. Oktoobripööre: 1917 enamlase haarasid võimu, erilist vastupanu riigipöördele ei osutatud, kuna oldi pettunud Ajutises Valitsuses. Asutati esimene nõukoguse valitsus Rahvakomissariaadi Nõukogu. Võeti vastu rahuja maadekreet. 7. Vabadussõda (1918-1920) vastaseks Punaarmee. Liitlasteks Balti riigid, Soome vabatahtlikud, inglise laevastik, Vene valged
Kuivõrd mõjutas 1905. aasta revolutsioon Eesti arengut? Elisabeth Pikker 12.E1 Mis on tegelikult revolutsioon, kuidas ja kas saab üldse riigi arengut mõjutada? Kui me lähme natuke ajast tagasi, siis näeme, et tegelikult polnud Eesti enne 1905. aastat Eesti kodanikel erilisi õigusi. Puudus võimalus midagi muuta, sest nii ametiühingud, kui ka streigid olid keelatud. Keskvalitsus selles suunas samme ei astunud ja Eestlased soovisid ja ootasid muudatusi ja võis karta revolutsiooni. Revolutsioon on kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas, plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele. Kvaliteet oli aga see, mida sel hetkel eestlased oma eludes ei leidnud aga miks? Kuna inimesed ei olnud enam seniste oludega nõus, siis tekkisid esimesed rahutused ja seda Tallinna töölistel. Viimaste madal palk ja pikk tööpäev võimaldasid vaevalt inimväärset äraelamist. Inimesed ei olnud nõus enam senisel viisil jätkama. S...
Vabrikutes said tööd 50000 inimest. Kõik need arengud toimusid Vene impeeriumi huvides, kuid aitasid samuti rajada teed Eesti iseseisvusele ja hiljem ise majanduslikult hakkama saamisele. Pärast 1905. aasta revolutsiooni tekkisid parteid. Esimene partei oli Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE), selle juhiks oli Tõnisson. Loodi teisigi parteisid, kuid need hiljem suleti. Ainsa legaalse erakonnana jätkas ERE, mille tegevusele seati raamid. 17. oktoobri manifesti alusel kutsuti Venemaal kokku Riigiduuma. Riigiduumasse pääsesid ka eestlased. See tähendas, et saadi vajalik kogemus selleks, et hiljem teisi juhtida ja juhendada. Eestlased saavutasid edu kohalike omavalitsuste valimistel ja sellega tõrjuti tagasi mitmes linnas baltisakslased. Oluliseks äratuskellaks eestlaste jaoks oli ka I maailmasõja lõppfaas, millal olukord Venemaal oli segane ning nad lahkusid sõjast. Pärast seda tulid Vabariigi loomisel
Leitakse, et tsaar on hea, aga vahepealsed võimumehed mehed halvad. 9. jaanuar minnakse palvekirjaga Talvepaleesse, tsaari pole aga kohal ning rahva pihta avatakse tuli. Seda nimetatakse Veriseks pühapäevaks. Mäss läheb tõusujoones kuni 15. oktoobrini, siis toimub üldstreik, mis haarab raudtee, elektrijaamad, telegraafi jt. Elu seiskus täielikult. Tsaar annab rahvale Manifesti 17. oktoobril, millega lubatakse poliitilised õigused (parteide moodustamine) ja riigiduuma. Liberaalid loovad Konstitutsioonilise Demokraatliku partei (KD), selle liikmeid hakatakse kutsuma kadettideks. Tekib veel rida konservatiivseid marurahvuslikke ja monarhistlike parteisid. Liberaalid leiavad, et tuleb tegutseda parlamentaarselt ning lõpetada mässamine. Bolsevikud tahavad jätkata revolutsiooni. Toimubki bolsevike Detsembri mäss Moskvas, aga see surutakse valitsuse poolt maha. · Duuma demokraati periood Järgneb nn. Duuma demokraatia periood
põhikiri Tsaariaeg: 1. Kuberner, kubermanguvalitsus Ministeeriumid ja peavalitsused olid täitevvõimuks Vene impeeriumi keskvalitsuses. Siseministeeriumi juurde kuulusid kuberner ja kubermanguvalitsus. · Kuberner viib ellu valitsuse ja keisri tahet. Jälgib, et kubermangus oleks seadused täidetud ja avalik kord tagatud. Korra hoidmiseks oli õigus appi kutsuda sõjavägi. · Kubermangu valitsus vastutab kuberneri ja keskvalitsuse ülesannete täitmise eest. 2. Riigiduuma Riigiduuma (parlamendi alamkoda) ja Riiginõukogu (ülemkoda) moodustasid alates 1905. aastast seadusandliku võimu Vene impeeriumi keskvalitsuses. I ja II Riigiduuma valiti 1905 valimisseaduse alusel, III ja IV Riigiduuma 1907 valimisseaduse alusel. 3. Seisuslik kord 4. Rüütelkond, maanõunike kolleegium, maamarssal/rüütelkonna peamees Eestimaa rüütelkond 13. saj Saaremaa rüütelkond Taani võimu ajal, enne 1645 Liivimaa rüütelkond 1643 · Maapäev rüütelkonna üldkoosolek
Kas Venemaa on demokraatlik riik? Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumõistmisega tegelevad selleks loodud organid. Selline idee on tänapäeval populaarne. Paljud poliitilised reziimid nimetavad endid demokraatlikeks või siis arvatakse, et esialgu ebademokraatlik valitsemine on vaid üheks staadiumiks teel absoluutse demokraatia poole. Demokraatia mõiste on muutunud niivõrd laialivalguvaks, et näib hõlmavat pea kõiki riike. Kuid termin, mis tähendab nii paljut, et tähenda tegelikult midagi. Venamaa pole just kõige parem näide demokraatiast. Üks peamisi põhjusi, miks Venemaal on sügavad ühiskondlikud reformid nii rasked, on see, et Venemaal ei o...
on välja lastud J. P. Morgan ja J. D. Rockefeller oma autojuhi tütretütrega Presidendid Th. Roosevelt ja W. Wilson Chicago turg 1915 Albert Einstein Erirelatiivsusteooria: Aeg kulgeb erinevate vaatlejate jaoks erinevatel kiirgustel Universum paisub Paul Poret´ originaallooming ja tänapäevane kleit Poiret´stiilis Venemaa XX sajandi algul Troonil tsaar Nikolai II Lüüasaamine Vene Jaapani sõjas 1905.a revolutsioon Esimene põhiseadus ja Riigiduuma Maareform Nikolai II perega Rasputin ja naised
maailmasõjani. ** Veebruarirevolutsioon Revolutsioon puhkes veebruari lõpul, selle ajendiks sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakakuks, sõjavägi läks üle ülestõusnute poolele. 27.veeb. 1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Järgnesid teised suured linnad. Nikolai II üritas revolutsiooni maha surud, kuid asjatult. Ta sai aru, et on kaotanud nii rahva toetuse kui sõjaväe toetuse ja kirjutas alla 3.märts 1917 Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu Ajutisele Valitsusele üle. Kujunes kaksikvõim. Ajutise Valitsuse etteotsa sai Lvov, hiljem vahetus A.Kerenskiks. Ajutise Valitsuse autoriteet hakkas langema. Peterburgi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu 1)mensevikud 2)bolsevikud **Esimese maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.sajandi alguseks teravnenud
tunnustamata vabariigi, Venemaa Föderatsiooni ja Abhaasia tunnustamata vabariigi vägedega. Kestis 7-15. augustis. Konflikti põhjendas Venemaa oma agressiooni Gruusia vastu oma Lõuna-Osseetias elavate müütiliste kodanike kaitsmisega olematu genotsiidi eest. Venemaa süüdistas Gruusiat ka konflikti provotseerimises, mis seisnes Lõuna-Osseetia ründamises. Sõja võitis Venemaa pool. 7.slaid 25. augustil 2008 hääletas vene Riigiduuma üksmeelselt Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tunnustamise poolt. 26. augustil tunnustas Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat Venemaa president Dmitri Medvedev. Jätkuvalt ei soovi abhaasid mitte mingitel tingimustel liituda uuesti Gruusiaga ja Gruusia laiendatud autonoomia pakkumised Abhaasiale Gruusia koosseisus on lükatud abhaaside poolt tagasi. Venemaa ja Abhaasia valitsuste vahel on sõlmitud 2009 aasta märtsis Venemaa vägede (3800 sõdurit) paiknemise kohta Abhaasias leping 49 aastaks
Revolutsiooni põhjused:Soov laiendada kodanikuvabadust, soov reformida senist aegunud riigikorraldust, talurahva vastuolud mõisnikega, viletsad majanduslikud olud, vasakpoolsete illegaalsete parteide kihutustöö. Algas 9.Jaanuar 1905, Ajend Verine pühapäev Peterburis. Tagajärjed: Venemaal algas konstitutsionalismi ajajärk, riigiduuma volitused olid piiratud, keiser säilitas laialdase võimu, laienesid kodanikuvabadused, paranes töölise ja talupoegade olukord ja vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine. Suurriigid: Suurbritannia- parlamentaarne monarhia, sotsiaalsete grupide vahettegemine, kaheparteiline süsteem- toorid ja viigid. Oli suurim koloniaal riik. Vaenlane oli Saksamaa, kes võttis suuna maailmapoliitikale. Loobus isolatsiooni poliitikast ja otsis liitlasi. Prantsusmaa- vabariik
Vene-Jaapani sõda- 1904-1905 sai venemaa raskelt lüüa. Nii venemaa kui ka jaapan püüdlesid Hiina ülemvõimu poole ning see viis konfliktini. Enam sai lüüa vene laevastik. 1905. aasta revulutsioon- ajnediks oli verine pühapäev, kui töörahvas korraldas lihtsa demostartsiooni kuid korrakaitsjad avasid nende pihta tule ning surma sai kuskil 1000 inimest. Peale seda hakati põletama mõisasid, kuulutati välja omakogusid. Keiser andis välja 17.okt manifesti. Lubati luua riigiduuma ning hakati moodustama erakondi. 4. Rahvusvahelised suhted 19. sajandi lõpus, 20. sajandi algul. Suurriigid konkureerisid asumaade üle. Euroopa riigid hakkasid blokkidesse grupeeruma. 1879. Saksamaa ja Austria-Ungari sõlmisid liidulepingu ning 1882. liitus ka Itaalia(kolmikliit) Antant: Venemaa-Prantsusmaa (1893); Prantsusmaa – Suurbritannia (1904), Suurbritannia – Venemaa (1907) 5. Imperialism ja selle ilmingud.
.......................................................................................... 27 Saksamaa kapituleerumine-....................................................................................................... 28 Tagajärjed.................................................................................................................................. 28 1917 a. veebruarirevolutsioon ja kubermanguautonoomia saavutamine...................................29 Eestlaste osavõtt riigiduuma valimistest, esimeste parteide teke.............................................. 30 Maapäev ehk Ajutine Maanõukogu...........................................................................................30 Oktoobripööre ja Eesti...............................................................................................................30 Eesti iseseisvumine....................................................................................................................31
talurahvas tsaarivalitsus kodanlus Venemaa poliitiline süsteem ei vastanud majanduslikule olukorrale, valitses poliitiline õigusetus. Põhisündmused Venemaal: · 9. jaanuaril 1905 "Verine pühapäev" kaitsetu rahvahulga tulistamine võimude poolt Peterburis · 17. oktoobril 1905 andis tsaar välja oktoobrimanifesti, millega 1) anti veidi poliitilisi vabadusi, lubati asutada parteisid 2) lubati kokku kutsuda Riigiduuma Eestlaste jaoks oli 1905. aasta revolutsioon · poliitiline · agraarne · rahvuslik Revolutsioon oli suunatud nii vene tsaarivalitsuse kui kohalike baltisakslaste vastu. Revolutsiooni üldised eesmärgid Eestis olid: 1) kehtestada demokraatlikud vabadused 2) anda talurahvale maad 3) anda suuremaid õigusi eestlastele Tähtsamad sündmused Eestis: · 16. oktoobril 1905 rahva tulistamine Tallinnas Uuel turul. · 17
revolutsioonilisi laule, peeti koosolekuid. Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Nõudmiste toetuseks leidis 16. oktoobril Uuel turul aset suur rahvakoosolek. Kuigi kuberner polnud miitingut keelanud, avas kohaleilmunud sõjaväeüksus hoiatuseta rahva pihta tule. Revolutsiooniliikumise survel kirjutas Nikolai II 17.oktoobril alla manifestile, millega lubati kutsuda kokku ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused, muuhulgas ka õigus luua poliitilisi organisatsioone. Seda ära kasutades rajas Tõnisson novembris esimese legaalse poliitilise partei Eestis Eesti Rahvameelse Eduerakonna (ERE). Tegemist oli liberaal-demokraatliku reformiparteiga, mis üldriiklikes küsimustes lähenes vene kadettidele, pidades kohaseimaks riigivormiks põhiseadusega piiratud parlamentaarset monarhiat.
1. Konservatism - Balti-saksa rüütelkonnad ja linnakondanlus. Liberalism - Jaan Tõnisson ja K. Päts. Tõnissoni vaated olid mõõdukad, rahvusrealistlikud. Pätsi omad olid palju radikaalsemad. Sotsiaaldemokraatia - Kutsus ülesse sotsiaalsetele õigustele. Astus välja rahvusliku, seisusliku, majandusliku rõhumise ja eraomanduse vastu. Mihkel Martna. 2. Verine pühapäev toimus 22. Jaanuaril 1905 aastal, mille käigus sõdurid tulistasid Talvepalee ees Peterburi tööliste demonstartsiooni. Surma sai üle 1000 inimese. 3. Eestis toimusid selle sündmuse tagajärjena solidaarsus streigid. Tuldi välja peamiselt majanduslike nõudmistega, inimesed avaldasid oma arvamust ja soove. Lõpuks tuldi välja ka oma poliitiliste eelistustega. 4. Tsaari manifest - 17. okt. 1905 *Tsaar lubas oma alamatele kodanikuvabadusi. *Venemaal lubati valida parlament (Riigiduuma) rahvaesindus *Vastu võtta põhiseadus 5. Eesti esimene seaduslik partei oli Eesti Rahva...
varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. 27 veebruar 1917 oli võim ülestõusnute käes. Nikolai 2 proovis revolutsiooni maha suruda rindelt toodud vägedega, kuid need kas läksid ülestõusnute poole üle või peeti kinni. Nikolai 2 sai aru , et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ning kirjutas 3 märtsil 1917 alla Riigiduuma Ajutise Komitte ette valmistatud aktile, millaga ta loobus troonist ja andis võimu üle nimetatud komitee moodustatud Ajutisele Valitsusele. Kujunes välja kaksikvõim venemaal. · Oktoobrirevolutsioon: ajutine valitsuse autoriteet nii madalale langenud , et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. Seda võimalust tõttasid kasutama
varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. 27 veebruar 1917 oli võim ülestõusnute käes. Nikolai 2 proovis revolutsiooni maha suruda rindelt toodud vägedega, kuid need kas läksid ülestõusnute poole üle või peeti kinni. Nikolai 2 sai aru , et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ning kirjutas 3 märtsil 1917 alla Riigiduuma Ajutise Komitte ette valmistatud aktile, millaga ta loobus troonist ja andis võimu üle nimetatud komitee moodustatud Ajutisele Valitsusele. Kujunes välja kaksikvõim venemaal. · Oktoobrirevolutsioon: ajutine valitsuse autoriteet nii madalale langenud , et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. Seda võimalust tõttasid kasutama
11.1918 Vabadussõja algus. Rünnak Narvale · 7.01.1919 Eesti Rahvaväe vastupealetungide algus · 17.-18.01.1919 Utria dessert. Narva vabastamine · 30.-31.01.1919 - Paju lahing. Hukkus J.Kuperjanov, lõppes Eesti võiduga, vabastati Valga ja Võru. · 23.06.1919 Eestlased vallutavad E.Põderi eestvedamisel Võnnu(võit üleLandeswerhi) · 3.01.1920 kell 10.30 - Vaherahu · 2.02.1920 Tartu rahulepingu alkirjastamine 17. oktoobri manifesti sisu · Riigiduuma moodustamine · Konstitutsiooni koostamine · Kodanikuõiguste andmine Majandus kahe revolutsiooni vahel · Tööstuse kiire areng · Tallinn kui oluline sõjaline tugipunkt · Peamiseks ekspordituruks Venemaa · Sotsiaalne kihistumine talupeogade hulgas Esimese maailmasõja mõjud Eestis · Majanduse langus · Rahvusluse tugevnemine noorte aktivistide esile kerkimine · Mobilisatsiooni viidi umbes 100000 eesti meest Veebruari- ja oktoobrirevolutsiooni põhjused
kõige süngemaks perioodiks. 14. Kadunud sugupõlv sõjas osalenud põlvkond sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud tihti kohaneda normaalse eluga. Nende senised väärtushinnangud olid purustatud, uusi polnud aga kerge leida. Rahuaegses maailmas endale kohta leidmata tõmbusid paljud mehed elust tagasi, suhtudes enda ümber toimuvasse järjest passiivsemalt. 15. Ajutine Valitsus Teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulnud kodanlike parteide baasil loodud valitsus, mille etteotsa sai vürst Lvov. Ajutine Valitsus lubas oma deklaratsioonid tagada demokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. Rahvahulkade pettumuseks sõda Saksamaaga jätkus, kuid see-eest algatas valitsus reforme, mis parandasid mõnevõrra rahva olukorda. 16
eesti rahvameelne eduerakond, arvas, et venemaal tuleks sisse seada konst.monarhia. Tallinnas eesti sotsiaaldemokraatliktööliste ühisus-eesmärgiks kukutada tsaarivalitsus ja demokraatia asemele tuua)ebaõnnestunud rahvaasemike koosolek 27.11.05, läks nimetatud parteide pärast lõhki, peeti 2 eraldi koosolekut-sotsid ja liberaalid, rahvuslike liidrite põgenemine välismaale.Kahe revolutsiooni vahel-venestumise tinglik jätkumine, enamlaste esiletõus, riigiduuma valimine, KOVdes läheb võim eestlaste kätte, rahvuskultuuri arengu kiirenemine(haridusseltside loomine, kirjanduslik ühing Noor-eesti, 1909 asutati tartus eesti rahva muuseum, kutselise teatrite loomine- vanemuine, endla ja estonia)majanduse areng hoogustub-tallinnast tööstuslinn, mõisamajanduse jätkumine, piimakarjakasvatuse esiletõus, talumajanduse tugevnemine, linnastumien, areng pidurdub sõja puhkemisega.1917-veebruarirevolutsiooni mõjud, streigid, rüüstamised, 26
• seiskusid vabrikud, suleti ärid ja töökojad • koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse • vabrikutööliste hulgad tänavatel - lauldi revolutsioonilisi laule, peeti koosolekuid • 16.oktoober - suur rahvakoosolek Uuel turul • suri 94 inimest, vigastatuid üle 200 17. oktoobri manifest • alla kirjutatud Nikolai II poolt • lubati kokku kutsida ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma • lubati kindlustada rahvale kodanikuvabadused • J. Tõnisson rajas novembris esimese legaalse poliitilise partei Eestis - Eesti Rahvameelne Eduerakond • Peeter Speek, Gottlieb Asti - Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus • tulemuseks Tallinnas ja Tartus loodud esimesed tööliste ametiühinguorganisatsioonid Rahvaasemike koosolek • kutsuti kokku, et rahustada rahva plahvatusohtlikke meeleolusid ning töötada välja kindlad seisukohad
Seda hakatigi teostama, kuid Vene kombe kohaselt laisalt, lohakalt ning varastades. Vene-Jaapani sõja tulemusel puhkes 1905. a. I Vene revolutsioon. See algas rahumeelselt demonstreeriva rahvahulga pihta tulistamisega Peterburis Talvepalee esisel väljakul nn Verisel Pühapäeval, saavutas kulminatsiooni 17. oktoobri manifesti väljakuulutamisega ning hääbus 1907. aasta keskpaigaks. Revolutsiooni tulemusena sai Venemaast siiski põhiseaduslik monarhia, kus monarhi võimu piiras Riigiduuma. Revolutsioon andis Venemaale ka väga võimeka ja targa, kuid karmi käega ja seetõttu vihatud peaministri - Pjotr Stolõpini. Tema kõige tähtsam reform oli maaeraomanduse lubamine talupoegadele. Seni kuulus talupoegade haritav maa külakogukonna ühisomandisse. Igal aastal jagati põllud liisuvõtmise alusel uuesti välja. Kuna keegi ei võinud kindel olla, millise põllu ta järgmisel hooajal endale saab, siis puudus igasugune huvi korraliku maaharimise vastu
1905.aasta revolutsioon. Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev- rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9.jaan mis põhjustas protestimeeleavaldusi Venemaal.teated peterburist akriviseerisid ka Tallinna töölisi:korraldati streike,peeti miitinguid,leidsid aset kokkupõrked politseiga.rahutused levisid kiiresti tallinnast väljapoole,haarates vabrikutöölistele ka ametnikke ja käsitöölisi,tudengeid,õpilasi,mõisamoonakaid,sulase id ja taluomanikke.streigid muutusid peaaegu igapäevaseks,maal hävitati mõisavara,sagenesid kokkupõrked politsei ja sõjaväega.vabadusliikumise levinuimaks vormiks jäi siiski rahumeelne palvekirjade esitamine.Taotleti eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse- kooli-,kiriku- ja maareformi.revolutsiooni süvenenmisest andis märku oktoobris alanud ülevenemaaline streik.suleti örid,töökojad,vabrikud,koolid,ametiasutused.tänava d täitusid streikivate töölistega,lauldi revolutsioonilisi laule,peeti ...
Rahvuseliku majanduse edukas areng ning elutaseme tõus.III vabariik. Kirik lahutati haridussüsteemist, mõne mungaordu ja kirikukoguduse tegevus sattus keelu alla ning sõjaväekohustus laienes.välis:suudeti lõpetada koloniaalpoliitikast oõhjustatud rivaalitsemine inglismaaga ning saavutada nn südamlik kokkulepe.venemaa rev.põhjused:poliitilised põhjused, majanduslikud probleemid, sotsiaalsed põhjused, rahvuslikud põhjused. Tulemused: ajakirjanduses vabanes tsensuuri alt. Riigiduuma valimised. Aktiivselt hakkaisd tegutsema poliitikad.USA sise-.presidentaalne vabariik. USA-d iseloomustad kiire,majanduslik ja poliitiline areng ning ühiskonnas valitses optimistlikud meeleolud. Raudteede ehitamine, põllumajandustoodede kokkuost ja töötlemisi ning pangalaenude süsteemi arenemine.välis:USA leidis, et kõik riigid peaksid liberaalse turumajandusliku kapitalismi mängureeglitest kinni pidama ning loobuma äri takistamist majanduslike meetoditega. Jõulike sekkumine Kesk-
probleemi Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism 7. Erinevad poliitilised rühmitused Ateena linnriik- rahvakoosoleks (ekleesia) Inglismaa kodusõda- parlament Prantsusmaa revolutsioon- valitsus (direktoorium) Venemaa 1905.a revolutsioon- riigiduuma Eesti esimene legaalne partei- Eesti Rahvameelne Eduerakond 8. Eesti valitsuskabinet al. 2011.a. Peaminister- Andrus Ansip Haridusminister- Jaak Aaviksoo Jutsiitsminister- Kristjan Michal Kaitseminister- Mart Laar Keskkonnaminister- Keit Pentus Kultuuriminister- Rein Lang Majandusminister- Juhan Parts Põllumajandusminister- Helir Valdor Seeder Rahandusminister- Jürgen Ligi Regionaalminister- Siim Valmar Kiisler Siseminister- Ken Marti Vaher Sotsiaalminister- Hanno Pevkur
II rida 1) Nimeta kaks I MS põhjust Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel, eriti Inglismaa ja Saksamaa. Imperialism, mitmed suurriigid tahtsid tervet maailma oma võimu alla. Agressiivsed ideoloogiad 2) Kes kuulusid kolmikliitu ja mis oli selle eesmärk sõjas? Keskriigid, Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria, Itaalia. Taheti kolooniaid haarata. Vallutada Prantsusmaa. 3) Mis on püssirohutünn ja mis probleemid seal olid? Balkani poolsaare riigid, kus olid suured konfliktid. Taheti balkani poolsaarelt välja ajada Türklased, seejärel puhkesid mitmed tülid sealsete riikide vahel, mis viisid I MS alguseni 4) Iseloomusta Pr. Ja Vm. Sõjaplaane Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi Prantsuse- Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaanid nim plaaniks 17, mis nägid ette Lotring ja Elsassi hõivamist ning...
*keisrivõimu autoriteedi langus. *rahulolematuse üldine kasv. *sõjalise majanduslik ja moraalne allakäik. *rahvuslikud vastuolud. *aktiveerus töölisliikumine. *rahulolematus linna põhjakihtide, haritlaste, kodanlaste ja aadli hulgas. Veebruari revolutsiooni ajendiks sai Petrogradi vilets varustamine toitainetega. 23-27 veebruar läks võim Petrogradis ülestõusnute poolele. Revolutsioon levis ka teiste Venemaa linnades. 3.märtsil 1917 loobus Nikolai II võimust. Võim anti üle Riigiduuma ajutise komitee moodustud ajutisele valitsusele. Venemaal kujunes välja kaksikvõim: A)tööliste ja soldati saadikute nõukogud, eesotsas Petrogradi tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. B)Neljanda riigiduuma koosseisu kuuluvate kodanilike pearteide baasil loodud ajutine valitsus. Peterburi nõukogu esindas ajutises valitsuses A.Kerenski. Valitsust lubati toetada niivõrd kuivõrd see täidab rahva tahet. Ajutine valitsus lubas tagada demokraatlikud vabadused ja kutsuda
Aktiviseerus töölisliikumine. Sõda oli Venemaa elu segamini pööranud. Veebruarirevolutsioon-Revolutsioon puhkes veebruari lõpul (23. veebr. 1917), selle ajendiks sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks. 27. veebr. 1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Nikolai II üritas ülestõusu maha suruda, kuid ei õnnestunud. Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ning kirjutas 3. märtsil 1917 alla Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele. Kaksikvõim Venemaal. Ajutine Valitsus ja selle poliitika-Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim. Ühe poole moodust. revol. käigus loodud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga ning teise poole kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus, mille etteotsa sai vürst Lvov. Petrogradi esindajaks
Puhkes terav sulesõda, mis lõppes Tõnissoni võiduga. 1898-1918- Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees. Ta propageeris ühistegevust, tema algatusel asutati 1902-aastal tartu Laenu ja Hoiu Ühisus, sisuliselt esimene eestlaste pank. 1911- Ühistegevuse Edendamise Keskseltsi esimees. 1935- Eest Vabariigi aastatel ka ühistegevuseprofessor. 1905-1917-Eesti Tööliste Sotsiaaldemokraatliku Ühisuse juht. Peale I Riigiduuma laiali saatmist, arreteeriti Jaan Tõnisson Viiburi märgukirjale(kus protesteeriti Duuma laialisaatmise tõttu) allakirjutamise tõttu ning oli 1908-aastal 3 kuud vangis. Postimehe väljaandmine peatus 8-kuuks. Esimese Maailmasõja ajal asutas Tõnisson Tartusse Ajutise Põhja-Balti komsjoni. Ajutine Põhja-Balti komisjon- abistati sõjapõgenikke ja muidu sõjas kannatada saanud inimesi. Tegeles ka aktiivselt rahvuspoliitikaga, arutas üldisemaid ühiskonna probleeme ja
· Liider Konstantin Päts · Rõhutasid rikastumise vajadust (Venemaa ja Saksamaa kapital välja · Toetasid keskklassi intelligents Põhja-Eestist 9. jaanuar 1905 Peterburis Verine Pühapäev (Talvepalee juurde kogunenud u 150 000 demonstranti tulistati ~ 1000 hukkunut, 5000 haavatut ~ revolutsioon) 17. oktoober 1905 Nikolai II manifest: · Lubati parteide moodustamine · Kodanikevabaduste kehtestamine (kõnelemisvabadus, kogunemisvabadus) · Riigiduuma kokkukutsumine Võimalused Eesti jaoks I MS: · Vene võit ~ uus venestuslaine · Saksa võit ~ baltisakslaste ülemvõim · Sõja venimine ~ enesemääramise võimalus Eesti vabariigi rajamine Esimese MS mõjud: 1) Vene keskvõimu nõrgenemine 2) Eestlaste organiseerumine ühinguteks 3) Ohvitseride ja sõdurite kogemuste saamine (100 000 sõtta, 10 000 hukkus) 1917. aastal Saksa pealetung Idarindel (seni 1915-1917 rinne seisis Riia all) ~ 1917. aasta
3.Keisrivõimu autoriteedi langus.4. Rahulolematuse üldine kasv. Vened lõhes.rahvuslikud vastuolud. Aktiviseerus töölisliikumine.Elu segamini paisatud. Isevalitsuse vastu astus järjest rohkem kodanlasi, haritlasi ja aadlikke. Veebruarirevol: revol. puhkes veeb. lõpul, selle ajendix sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. 27. veeb.1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Nikolai II sai aru, et on kaotanud igasuguse toetuse ning kirjutas alla 3. märtsil 1917 alla riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile ja loobus troonist. Kaksikvõim Vene.: Keisrivõimu langemise tagajärg. Ühex poolex oli Petrogradi Tööliste ja Soldadite Saadikute Nõukogu ja teisex poolex Ajutine Valitsus, eesotsas vürst Lvov. Ajutine Valitsus lubas demokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu.(otsust. Vene saatuse). Kaksikvõimu ajal muutus Vene poliitiline elu äärmiselt kirevaks. Enamlaste eesmärgix oli üles ehitada sotsialistlik Vene.
Vene-Jaapani *Jaanuar 1904 – august 1905 *Põhjus: Mandžuuria ja Korea jagamine *Jaapan vallutab Port Arturi ja võidab 1905 veebruaris Mukdeni lahingu *Kokku hukkus 400 000 vene sõdurit 1905. a. revolutsioon *09.01.1905 Verine pühapäev (150 000 Talvepalee juurde) -> tulistamine -> 1000 surnut -> 5000 haavatut -> streigid -> 15.10.1905 üldstreik -> 17.10.1905 keisri manifest: Venemaal hakkab kehtima põhiseadus, lubatakse asutada parteisid, tuleb kokku Riigiduuma Energiline USA *1790. a elas USA-s 3,9 mln, 1860. a 31,5 mln elanikku *19. saj keskel sõda Mehhikoga -> Texase ja California liitmine *1861-1865 Kodusõda Konföderatsiooni (orjandust pooldavad lõunaosariigid) ja Uniooni (tööstuslikud põhjaosariigid) *1865 kodusõja lõpp, orjanduse kaotamine, A. Lincolni tapmine -> lõunas Ku Klux Klun ja konservatiivuss Unelmate maa *1870-80. tööstuse areng, raudteed, monopolid * 1890
vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades (näiteks soomuslaeval Potjomkin); talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas). Sellistes tingimustes oli tsaarivalitsus sunnitud tegema teatavaid järeleandmisi- 17.oktoobri manifestiga (1905.a.)lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament- Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid1906.a. kevadel). · Revolutsiooni tulemused: Revolutsiooniline liikumine lämmatati 1906.aastaks jõuga ja järeleandmiste tegemisega. Venemaal algas sellega nn.näilise konstitutsionalismi (ka duumamonarhia) ajajärk (1906-1917). Riigiduuma volitused olid piiratud (näiteks oli keisril õigus see enne tähtaega laiali saata; mida ka kasutati valitsusele ebasobiva koosseisu tõttu).
Venemaa jätkas agressiivse välispoliitikaga mis viis kokkupõrkeni Kagu-Aasias, algas Vene-Jaapani sõda(1904-1905) mille Venemaa kaotas. Kaotus Jaapanile soodustas 1905.a revolutsooni puhkemist, mis algas Verise pühapäevaga 9.jaanuar, mil võimud avasid tule Peterburis toimuvale rahumeelsele töölisrongkäigu pihta. Mitmed rahutused viisid 17. Oktoobri manifestini, milles Nikolai II lubas rahvale sõna-, koosoleku-, ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse Riigiduuma valimisi. Algas erakondade moodustamine. Ülestõusud ja mässud ei lõppenud. Nõrgenes rahvuslik rõhumine, laienesid poliiitlised õigused, kergenesid talupoegade ja tööliste olukord ning tehti samm konstitutsioonilise monarhia suunas. Valiti ebademokraatliku valimisseaduse alusel Riigiduuma, mille volitused olid üsna piiratud, kuid et teistele suurriikidele järgi jõuda, asus peaminister Pjotr Stolõpin teostama reforme, eeskätt agraarreformi
revolutsioonilisi laule ja peeti koosolekuid. Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Uuel turul leidis aset suur rahvakoosolek. Kuberner küll ei keelanud miitingut, aga kohaleilmunud sõjaväeüksus avas hoiatamata rahva pihta tule. Surma sai 94 inimest, vigastatuid üle 200. 17. oktoobri manifest. Nikolai II kirjutas alla manifestile, millega lubati kutsuda kokku ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused, õigus luua organisatsioone. Saadud järeleandmisi kasutades rajas Tõnisson novembris poliitilise partei Eestis Eesti Rahvameelse Eduerakonna (ERE) liberaaldemokraatliku reformipartei, pidas kohaseimaks riigivormiks põhiseadusega piiratud parlamentaarset monarhiat. Taotleti rahvusliku enesemääramise õigust ja talupoegade maavalduste suurendamist kiriku-riigimaade arvel. Mõju oli suurim Tartus ja L-Eestis
Vene impeerium XX sajandi algul 1.Millised vastuolud iseloomustasid tooleaegset Venemaad? 20 sajandi alguseks oli Venemaa läbi teinud kiire majandusliku arengu, kuid teiste suurriikidega võrreldes oli ta endiselt mahajäänud ja vastuoluline impeerium, mille täiesti moodsas eurooplaikus pealinnas Peterburis troonis keiser. Riigi rahvusvahelise posotsiooni tugevdamiseks ja sisepingete maandamiseks üritas Venemaa jätkata oma traditsioonilist agressiivset välispoliitikat. 2.Millised olid Vene-Jaapani sõja põhjused , tulemused ja tagajärjed? Nii Venemaa kui ja Jaapan püüdlesid ülemvõimu poole Hiinas ja see viis sõjalise konfliktini. Esimest korda uues ajaloos sai Euroopa suurriik lüüa mitte-Euroopa riigi käest. Venamaa sai lüüa ja kaotus soodustas 1905. Aasta revolutsiooni puhkemist. Järgenesid rahutused ja oktoobris halvas ülevenemaaline streik elu kogu maal ja tsaarivalitusel tuli järele anda. 3.Miks anti välja 17...
6. Eesti kahe revolutsiooni vahel: Esimene maailmasõda ja Eesti: sõja mõjud Eestile (sõjandus, majandus, rahvuslik liikumine) Poliitilised olud : Jätkus kirjasõna tsenseerimine, igasugused poliitilsed meeleavaldused olid keelatud, enamik revolutsioonipäeval tekkinud omaalgatuslikke organisatsioone suleti. Enamlased haarasid põrandaaluse juhtimise enda kätte. Peale revolutsiooni ei olnud Vene impeerium enam endine kuna kutsuti kokku esimest korda Venemaa ajaloos valitsev rahvaesindus Riigiduuma. Duumad saadeti ennem laiali , kui need hakkasid tööle. Muudeti valimisseadust. Poliitilist edu saavutasid eestlased vaid kohalike omavalitsuste valmistel. Kultuuri areng : Esile kerkis emakeelse kooli nõue , keskvalitsuse järeleandmisel lubati asustada emakeelseid erakoole . Rühmitus Noor-Eesti juhtideed mõjutasid oluliselt siinse ühiskondlik-poliitilise mõtte arenemist .1909 asustati Tartus Eesti Rahva Muuseum arhiivraamatukoguga . Majanduse areng :
kohaliku ja keskvõimu esindajatega ning olla poliitika päevaprobleemidest informeeritud, lühidalt: kodanike aktiivne osalus poliitilises elus. Otsene demokraatia - hääletamine, referendumist osa võtmine. Esinduslik demokraatia - rahvas valib oma esindaja riigikokku (Eestis 101saadikut). Parlament - kannab demokraatlikes riikides kõrgeimat seadusandlikku võimu, rahva valitud esinduskogu. Eesti - riigikogu, Soome - eduskund, Läti - seim, Venemaa - Riigiduuma, Saksamaa - Liidupäev... Parlament on ühe- või kahekojaline. USA-s on alamkoda esindajate koda ja ülemkoda senat. Põhjamaades ja Balti riikides on ühekojalised parlamendid. Parlamendid on kujunenud esindusorganiteks. Parlamendi ülesanded: käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme, esindada poliitikas eri ühiskonna gruppe ja vaateid (tänapäevalgi pole ühe partei või rahvuse liikmetest koosnev parlament demokraatlik),
aasta revolutsioon. Absolutism – keisril piiramatu võim – Nikolai II Keisril oli liigne võim, riigis olid suured ühiskondlikud kontrastid, suur venestamine Vene-Jaapani sõda: Võitlus ülemvõimu pärast Hiinas – Venemaa sai raskelt lüüa 1905. aasta revolutsioon: Töölised soovisid esitada keisrile palvekirja – võimud lasid nende pihta tule avada – vallandusid rahutused Keiser lubas rahvale suuremat sõnaõigust – Riigiduuma valimised – hakati moodustama erakondi 4. Rahvusvahelised suhted 19. sajandi lõpus, 20. sajandi algul 19. sajandi lõpus: Kolme keisri liit – Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari Edasikindlustusleping – Saksamaa ja Venemaa 20. sajandi algul Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Kandev jõud oli Saksamaa. Saksamaa soovis uusi kolooniaid ja sealt tulenes vastuseis Inglismaaga. Serbia
aasta revolutsioon. Absolutism – keisril piiramatu võim – Nikolai II Keisril oli liigne võim, riigis olid suured ühiskondlikud kontrastid, suur venestamine Vene-Jaapani sõda: Võitlus ülemvõimu pärast Hiinas – Venemaa sai raskelt lüüa 1905. aasta revolutsioon: Töölised soovisid esitada keisrile palvekirja – võimud lasid nende pihta tule avada – vallandusid rahutused Keiser lubas rahvale suuremat sõnaõigust – Riigiduuma valimised – hakati moodustama erakondi 4. Rahvusvahelised suhted 19. sajandi lõpus, 20. sajandi algul 19. sajandi lõpus: Kolme keisri liit – Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari Edasikindlustusleping – Saksamaa ja Venemaa 20. sajandi algul Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Kandev jõud oli Saksamaa. Saksamaa soovis uusi kolooniaid ja sealt tulenes vastuseis Inglismaaga. Serbia
Politsei ja sõjavägi üritas meeleavaldust jõuga laiali ajada, kuid see suurendas rahva pahameelt veel enam. Rahutustest sai problemaatiline üldstreik. 26.veebruar hommikul oli kesklinn Peterburi sõjaväe kontrolli all, sama päeva õhtul aga hakkasid esimesed sõjaväeüksused ülestõusnute poole üle minema. 27.veebruar muutus see protsess massiliseks ja õhtuks oli pealinn ülestõusnute, tööliste ja sõdurite käes. c)Nikolai II oli sunnitud alla kirjutama 03.märts1917 Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu üle nimetatud komitee moodustatud Ajutisele Valitsejale. Tulemus - Venemaa sai Vabariigiks. Vabariik ehk duum. 2. Oktoobripööre Venemaal a) Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks osutunud edukaks. Seda võimalust tõttasid kasutama enamlased, kellel polnud
Jaapaniga - 1904-1905 Vene-Jaapani sõda kapitalismi ja feodaal-pärisorjusliku 1904 Prantsuse-Inglise - 1905.a. revolutsioon - 17.okt. manifest - konst. korra vastuolu uued suunad - vene avangard 1907 Vene-Inglise leping monarhia Riigiduuma - 1906-1911 peaminister Stolõpin (nn duumademokraatia) agraarreform - katse luua iseseisvate talunike kiht 1914-1920 - 1.august 1914 Saksamaa kuulutab sõja sõja mõjul varises majandus kokku vene avangard jätkub kuni kodusõja I maailmasõda 1914-1918
*1917 oktoober lahing Caporetto all Saksa ja Itaalia vahel, Saksa edu. Kriis Venemaal *rahutused sõjaväes *majanduslik kaos(tööjõu-,toorainepuudus, trantspordi-,kütusekriis) *Keisrivõimu autoriteedi langus *rahulolematuse üldine kasv(rahvuslikud vastuolud, töölisliikumine) Veebruarirevulutsioon *ajend:Petrogradi vilets varustamine toiduainetega *3.märts 1917 kirjutas Nikolai II alla Riigiduuma Ajutise Kommitee aktile, millega loobus troonist, võim Ajutisele Valitsusele Tõusid esile 4 parteid: *Rahva Vabaduse Partei(Venemaa demokraatlik vabariik) *Sotsialistide-revulutsionääride Partei(sotsialistlik riik, reformide teel) *Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei(ühel nõul eelmistega) *VSDTP marksistlik organisatsioon(sotsialistlik Venemaa vägivaldsete vahenditega) Oktoobripööre *25.oktoober 1917 võtsid enamlased Petrogradi oma kontrolli alla *26
õppejõud. Mõningal määral oli streigist haaratud ka sõjavägi. Kevadtalve ja kevade ning suve jooksul streik hoogustus, oktoobris jõuti poliitiliste nõudmisteni. Oktoobris 1905 hakati nõudma demokraatlikke vabadusi ja asutava kogu kokkukutsumist. Asutav kogu rahva poolt valitud organ, mis teeb muudatusi riigivalitsemises. Tsaarivõim pidi midagi ette võtma. Nikolai II allkirjastas manifesti ,,Oktoobirmanifest". Tsaar lubas kokku kutsuda riigiduuma ehk seadusandliku organi, mis piiraks selle kaudu veidi ta võimu. Venemaal lubati kinnitada demokraatia ja ühinemis- ning koosolekuvabadus. Liberaalne kodanlus ja haritlased olid rahul. Venemaal tekkis kiirelt palju parteisid. Oli ka palju rahulolematuid. Rahul ei olnud sotsialistid, sest nende meelest lubas manifest rahvale liiga vähe. Nad tegelesid terroriaktidega ja õhutasid rahvast väljaastumistele. Veel olid rahulolematud monarhistid, kelle
Peeter Suure merekindluses). Paanika tabas vene elanikkonda, ametnikke ja sõjaväeosi Saksamaa sõjalise edusammu puhul. Veebruarirevolutsioon : 1917 alguseks oli Venemaa kokkuvarisemise äärel. Veebruari lõpus puhkes saksavastasuse mõjul Petrogradis näljamäss. Seda maha suruma läinud väeosad läksid rahva poole üle ja algas revolutsioon. Tsaarivalitsuse kaitseks ei astutud välja ning isegi Nikolai II loobus troonist. Riigiduuma parteid moodustasid Ajutise Valitsuse(G.Lvov, hiljem A.Kerenski) : kehtestati demokraatlikud vabadused ja õigused, politsei asendati miilitsaga, vähemusrahvastele lubati autonoomia ning kuulutati välja Asutava Kogu kokkukutsumine. Jätkus sõda Antanti poolel. Tekkis kaksikvõim : Ajutise Valitsuse kõrval oli tööliste, soldadite ja talupoegade saadikute nõukogud (enamus oli sotsialistlike parteide käes esile kerkisid neist enamlased : Töölispartei vasak tiib eesotsas V
Tööliste tingimused olid halvad, mille tagajärjel tekkis töölisliikumine. Talupojad soovisid omada maad ja maksude vähendamist. Töölised hakkasid streikima Peterburis. Nende palvekirjale vastati tule avamisega, seda päeva nim. Veriseks pühapäevaks ja pärast seda usaldus tsaari hävis. Igal pool toimusid streigid ja mässud ning ülestõusmised. 17. oktoobril kirjutas Nikolai II alla manifestile, millega lubas demokraatliku vabadust, laiendada valimisõigust ja lubas kokku kutsuda Riigiduuma. Paljudes paikades kehtestati sõjakord. Tsaar oli oma rahvaga sõjas ning muutunud olukorra tõttu hakkas ta kärpima manifestiga antud lubadusi. Riigiduuma tegelik mõju oli väiksem tänu valitsuse koostatud seadustele. Paranesid tööliste töötingimused mingil määral, põllutöölistel tõsteti palka ja talupoegadel vähendati rendimaksu. Rahvas sai mitmeid poliitilisi õigusi, mis neil ennem puudusid. Kultuur ja igapäevaelu 20. sajandi algul. Suuri edusamme tehti teaduses ja tehnikas
paraku pikk. Tehase tegevus kestis kuni 1857. aastani, mil Tallinn kaotas sõjalise tähtsuse meresadamana. Vikipeedia. (web site) (http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_s%C3%B5jasadam) 07.07.2013 Vahetult enne I maailmasõda hoogustus sõjatööstuse areng, rajati Bekkeri, Vene-Balti ja Peetri sõjalaevatehased. 1909. a esitati Vene valitsusele sõjalaevade ehitamise programm, mille valitsus kinnitas, kuid vastupidiselt valitsusele Riigiduuma tagasi lükkas. Peale seda, kui Riigiduuma sõjalaevade ehitamise programmi tagasi lükkas, esitati valitsusele uus sõjalaevade ehitamise programm, mille raames tuli välja ehitada ka Tallinna sõjasadam ning rajada laevaehitustehased. Kolm aastat hiljem, alustati Tallinna sõjasadama väljaehitamist. Vene impeeriumil oli hädasti vaja uusi lahingulaevu, sest VeneJaapani sõjas 1904 1905 hävitasid jaapanlased Tsusima merelahingus Balti mere laevastiku ja see tuli
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm 20. sajandi algul 1. Millal algas ja mis oli nn imperialismiajastu? (Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine. *Imperialism suurriikide püüa saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. *Euroopa tsivilisatsioon rohkem arenenud (majandus, kultuur, jne.) *Koloniaalimpeerium emamaa ja tema kolooniad kokku. *Koloonia poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol) on allutanud. ...
töölised talurahvas tsaarivalitsus kodanlus Venemaa poliitiline süsteem ei vastanud majanduslikule olukorrale, valitses poliitiline õigusetus. Põhisündmused Venemaal: · 9. jaanuaril 1905 "Verine pühapäev" kaitsetu rahvahulga tulistamine võimude poolt Peterburis · 17. oktoobril 1905 andis tsaar välja oktoobrimanifesti, millega 1) anti veidi poliitilisi vabadusi 2) lubati kokku kutsuda Riigiduuma Revolutsiooni eesmärgid Eestis Eestlaste jaoks oli 1905. aasta revolutsioon · poliitiline · agraarne · rahvuslik Revolutsioon oli suunatud nii vene tsaarivalitsuse kui kohalike baltisakslaste vastu. Revolutsiooni üldised eesmärgid Eestis olid: 1) kehtestada demokraatlikud vabadused 2) anda talurahvale maad 3) anda suuremaid õigusi eestlastele Erinevate sotsiaalsete gruppide eesmärke võib jagada veel: Tööliste eesmärgid olid: 1) parandada oma majanduslikku olukorda
Compiegne'i vaherahu- 11.november kirjutas Saksa delegatsioon alla lepingule, millega lõpetati I ms Kolmikliit- sõjaline blokk, mis loodi Saksa ja A-U vahel, hiljem liitus Itaalia Bresti rahu- 3.märts 1918 Saksa ja Vene vahel, sakslased said maa-ala, kus elas ligi veerand Vene rahvastikust, neljandik tööstusest, kolmandik põl.maj maast Ajutine Valitsus- moodustati Venemaa Riigiduuma poolt pärast Veebruarirevolutsiooni Sõjakommunism- maj.pol, kus maj allutati riigi kontrollile, kaotati palgad, toiduaineid ja asmatarbekaupu jagati tsentraliseeritud korras Dawes'i plaan- kergendati Saksamaa reparatsioonimakse, pikendati maksetähtaega Pariisi rahukonverents- avati 18.jaan 1919,1919-1920, osa võttis 27 riiki, tähtsaim leping Versailles'i marss Rooma Mussolini korraldatud marrs oma toetajatega, peale seda valiti ta peaministriks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
