. Monarh koondas enda kätte seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu, omades nõnda otsest kontrolli kõigi riigiorganite üle. Tavaliselt rajas ta endale alluva bürokraatliku administratsiooni ja piiras aadli võimu, koondades ülikud oma õukonda ja võttes neilt enamiku privileegidest. Samas oli kodanikkond alles välja kujunemata, mistõttu monarhi võimu piiramiseks oli vähe vahendeid. Kõige kaugemale arenas tsentraliseeritud riigiaparaat Inglismaal, kus võim koondus aga kuninga kõrval järk-järgult ka parlamendi kätte. Inglismaal ei kehtestunud absolutism aga arvatavasti seetõttu, et saareriigi kodanikuühiskond oli arenenum kui teistes Euroopa riikides. Teisiti läks asi aga Prantsusmaal, kus poliitiline ühtsus saavutati peamiselt sõjalisel teel ja kuningal oli suur roll. Kuningavõim oli alates 15. sajandi keskpaigast pidevalt tugevnenud.
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega p...
Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel. Konflikt sai nimeks Eesti Vabadussõda ja see kestis 1920. a veebruarini. Lisaks Eesti iseseisvuse eest peetavale võitlusele Nõukogude Venemaa vastu hõlmas Vabadussõda kahte lühiajalisemat ja piiratuma ulatusega relvakonflikti Läti pinnal – võitlust Landeswehriga (suvi 1919) ja valgekaartliku kindrali Bermondti vägedega (oktoober 1919). 1918. a lõpus alanud Punaarmee rünnak tabas Eestit äärmiselt rasketes tingimustes. Eesti Vabariigi riigiaparaat ja sõjavägi olid alles loomise algjärgus, olles Saksa okupatsiooni lõppedes jõudnud tegutseda vaid loetud päevi. Sõjavägi tundis puudust relvadest ja varustusest. Toitlustusolud olid rasked, linnasid ähvardas nälg, riik vaevles rahapuuduses. Ehkki suurem osa elanikkonnast ei pooldanud enamlasi, oli usk omariikluse püsimisse madal. Ei usutud, et Eesti Vabariik suudaks Punaarmee rünnakutele vastu seista.
kujunes domineerivaks riigiks Rootsi. Rootsi kroonil olid Saksamaal ulatuslikud valdused (Bremen, Wismar, Lääne- Pommerimaa), ühtlasi ka õigus osaleda keisrivalimistel, mis tagas arvestava mõju Saksa- Rooma riigis. Läänemere piirkonnas kuulusid Rootsile Eesti- ja Liivimaa, Soome ning neid ühendavad alad tänapäeva Peterburi ümbruses. Ehkki (päris) Rootsi ise oli väike, tagas riigi tugevuse tsentraliseeritud riigiaparaat, kontroll kaubanduse üle ja tõhusal metallurgial põhinev relvatööstus. Venemaa oli nõrk, ehkki tugevnes järk-järgult. Poola, mille kuningas oli valitav, oli endiselt hiigelriik (Poola, Leedu, Kuramaa, Valgevene, osa Ukrainat), kuid killustatud ja nõrk. Brandenburgi-Preisi riigi tõus ei olnud veel alanud. Taani, kellele kuulus ka tänapäeva Lõuna-Rootsi (Skane) ja Norra, jäi Rootsile selgelt alla. Inglismaa ja Holland,
Ex nunc otsuse puhul toimu endise olukorra ennistamine ainult endale soodsa lahendi saanud isiku suhtes. Riikide praktikas kohaldatakse enamasti ex nunc toimega otsuseid, seda selleks, et tagada õiguskindlus ja vältida väga raskesti läbiviidavat kogu ühiskonda hõlmavat kallist restitutsiooni. Seda põhjendatakse ka sellega, et isik ise ei vaidlustanud õigeaegselt teda puudutanud akti põhiseaduslikkust. Riik Mõistet "riik" kasutatakse mitmes erinevas tähenduses: riigiaparaat teatav ühiskonna organiseerituse vorm, mida iseloomustavad: *territoorium *püsiv elanikkond (riigi rahvas) *aparaat, kes teostab sellel territooriumil efektiivset (tegelikku) võimu. Riigi iseloomustamiseks kasutatakse veel mitmeid tunnuseid: mis meetoditega riiki valitsetakse (poliitiline reþiim) peamiste riigiorganite omavahelised suhted (riigi valitsemise vorm)
välja nendest arvamustest, surus oma idee läbi. Parteilis-riikliku kontrollikomisjoni loomine oli 1963 a idee, mil loodi NSVL-s Üleliiduline Parteilis-Riiklik Kontrollikomitee, selle allasutustena ka kohtadel loodi allasutused. H arvates oli sellist asutust vaja, et paremini kontrollida riigiaparaadi tööd, et üleriikliku kontrollikomitee kaudu tõhustada või avaldada survet riigiaparaadile ja tulemus pidi olema see, et tervikuna riigiaparaat hakkab paremini tööle- mida tõhusamalt ja täpsemalt ametnikke kontrollida, seda paremini töötama hakkavad. Sisuliselt ka see reform kukkus läbi, loodi hiiglaslik bürokraatlik monstrum, mis tegelikus elus küll hakkas usinasti riigiaparaati kontrollima, kuid ei toonud kaasa efektiivsuse suurenemist, vaid vastupidi- kontrollreidid komiteede tegevuskohtadel muutusid selgelt takistuseks. Mitte läbi mõeldud kontrolli kehtestamine ei olnud vastuvõetav paljudele riigiametnikele, kes
20. saj. marksism astus eelkõige Marxi ideoloogiamõiste majandusliku determineerituse vastu. Nii Antonio Gramci hegemoonia mõiste kui Louis Althusseri Ideoloogilise riigiaparaadi kontseptsioon viitavad sellele, et mitte ainult majanduslik baas, vaid just ühiskonna ideeline pealisehitus (koolist meedia ja popkultuurini) tagab kapitalismis valitsevate jõuvahekordade ja ühiskondlike suhete taastootmise. Ideoloogia on indiviidi imaginaarne suhe tegelikkusse, mille loob Ideoloogiline riigiaparaat. Siiski eristab Althusser ideoloogiast teadust (marksismi), mis ideoloogia toimimise läbi näeb. Samasugust teaduse ja ideoloogia eristust peab oluliseks hulk 20. sajandi mõtlejaid. Karl Mannheim eristas ideoloogiat ja utoopiat. Selle mõjul Hannah Arendt rääkis, et ideoloogiad on huvitatud ajaloo totaalsest paikapanekust, poliitika aga asjast. Karl Popperi järgi teadus allub falsifitseerimisele, ideoloogiad (Platon, Hegel, Marx, Freud) mitte. 20. saj
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
