(1675. Rootsi vägede purustamine) Friedrich III suutis läbi suruda enda kuulutamise kuningaks. (Friedrich I). Ta lõi 1700. Preisi Teaduste Akadeemia. Friedrich Wilhelm I 1713-1740 Preisi absolutistliku kuningavõimu looja, kes läks ajalukku Sõdurkuningana. Ta lõi suure sõjaväe. ° Marsisamm ° Sõjaväelise hariduse nõudmine ° Garnisonid armee paremaks majutamiseks ja toitlustamiseks üle maa. Pööras suurt tähelepanu riigiaparaadi täiendamisele, kõrgeim võimuorgan oli Peadirektoorium, mis juhtis finantsmajandust, sisehaldust, sõjaväe varustamist. Ka kuningas ise osales valitsemisasjade korraldamisel. Majanduspoliitikas rõhutas kaubandusbilansi tähtsust. Keelas importkangaste kasutamise. (protektsionistlik majanduspoliitika) Haridusalal pidas vajalikuks õpetada lugemisoskust. 1717. kehtestati üldine koolikohustus. Õpetajateks oli eelkõige allohvitserid. 1740-1786 Friedrich II Valgustatud absolutism
funkts.2.Välisfunktsioonid riigi kaitsefunkts, vastastikuse koostöö ja abistamise funkts, millest tõstetakse vahel esileülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funkts ning maailmamajanduse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funkts. Need funkts näitavad riigi iseloomu: rahuarmastaja või agressiivne riik 7. Riigiorganid ja nende liigitus.- on riigiaparaadi strukutturn element, selle funktsionaalne osa. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus. Riigiorganid:a)On riigivõimualased volitused, teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu.b)On õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon (N: riigikontrollil riigi vara kasutamise ja säilitamise kontroll; ringkonnakohtul esimese astme kohtute lahenditeläbivaatamine apellatsiooni korras)
Teema 1. Õigus ja ühiskond 1) Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. 2) Õiguse tunnused. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid ei toimi eraldi, hajutatult,vaid kogumina, nad kujutavad endast tervilikku süsteemi, mis kujuneb vastastikku seotud elementidest (normidest, õigusinstituutidest, õigusharudest). See vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides ...
Sisefunktsioonid: 1) Riigivõimu säilitamine ja kindlustamine 1 2) Õiguskorra tagamine 3) Sotsiaalmajanduslik ehk majanduslik-organisatoorne funktsioon Välisfunktsioonid 1) Kaitsefunktsioon 2) Vastastikuse koostöö ja abistamise funktsioon 3) Ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsioon 4) Teiste riikidega koostöö funktsioon Riigiorganid ja nende liigitus Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, millel on järgmised tunnused: 1) Tal on riigivõimualased volitused, ta teostab riigivõimu 2) Tal on õigusaktidega kindlaksmääratud funktisoon 3) Ta on varustatud vajaliku pädevusega 4) Ta kulud kaetakse riigieelarve vahenditest 5) Ta ise liigendub struktuuriüksusteks 6) Riigiorganites töötavad riigiteenistujad (saavad palka riigilt) Liigitus: 1) Võimude lahususe põhimõttel a. Seadusandlik i
Pärilik ja isiklik), Vaimulikud (Geistliche, Duhovnõj), Literaadid b) maksualused Kodanikud (Bürger), Töölised (Arbeiteroklad), Talupojad (Bauer) Jaotusi on ka teisi, 19. sajandi jooksul, pärast asehalduskorra aegset linnaseadust hakkas sünnipärasest seisusest olulisemaks muutuma varanduslik lahterdamine gildidesse maksude suuruse järgi. Eriti seoses 1888-89 justiitsreformiga ja 1877. a linnaseadusega. Teenistusastmed 24.01.1722 Tabel' o rangah pani 200 aastaks paika riigiaparaadi formeerimise mehanismi. Kahe alge võistlus: a) püüd eristada riigiteenistujaid eri professionaal-sotsiaalse grupina aadelkonnast ja muuta eraldi seisuseks b) püüd kindlustada aadlike ülekaal riigiasutuste isikkoosseisus. Oli seotud kogu õigussüsteemi muutusega valgustuse vaimus, kus seadus pidi saama ainsaks õiguse allikaks, mitte tsaari prikaas käsk. Esialgu oli mõeldud mitte auastmete (tshin), vaid ametite (dolzhnost) hierarhiana. Kui
(keskaegne riik), Gustav Vasa sai 1521 Rootsi valitsejaks, millega algab uusaeg. Riiki ei isel ühtne rahvus, vaid ühtne religioon. Uus rahvusmonarh tsentraliseerib riiki. Algne rahvusaspekt ilmneb Taani-vastases liikumises. Gustav Vasa kehtestab päriliku monarhia. Rahalisi vahendeid hangib Gustav I eelkõige reformatsiooni toel (1527 pol põhjused), millega sekulariseeriti kiriku varad. Kuningast sai kirikupea. Piibel tõlgitakse rootsi keelde. Vasad rajavad tsentraliseeritud riigiaparaadi. Palka hakatakse maksma rahas. Gustav I kutsub eksperte Saksa vürstiriikidest. Tekib riigiametnike klass ning teenistushierarhia. Kuningast saab moodsa bürokraatia abil riigi peremees. Karmil maksustatakse talupoegi. Talupoegadest mood Rootsi armee. Peale Vasa surma ajavad pojad aktiivset välispoliitikat, kuna sisepoliitika oli oma kontrolli alla saadud. Reformatsioon Roomakatoliku kiriku maailmas toimub religioosne lõhenemine e reformatsioon (uuendus)
kodanikualgatuse mõte võõravõitu. Nende identiteedihoidmise võrgustikuks on kujunenud pigem Moskva patriarhaadi meelne vene kirik. Valitsusliidu programm aastateks 2007–2011 pidas riigi arengus oluliseks kodaniku-ühiskonna tugevnemist ja luges kodanikuühendusi valitsuse partneriks Eesti edendamisel. Valitsus kavatses pidada riigi tasemel tegutsevate kodanikuühendustega aktiivset dialoogi. Eesti ei saa endale demograafilistel põhjustel lubada riigiaparaadi suurendamist. Eesti riik peab tugevnema mitte uute asutuste loomise ja täiendavate ametnike teenistusse võtmise teel, vaid kaasates kodanikke ja kodanikuühendusi riigivalitsemisse ja võttes laiemalt kasutusele uusi tehnoloogiaid. Kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) on filtriks riigi ja kodanike vahel. Selle all mõeldakse riigiasutuste ja perekonna vahele jäävat elusfääri, seltsitegevust, vabaühendusi, omaalgatuslikke organisatsioone.
Algatas Perestroika ja Glasnosti. Valiti 1989 riigipeaks ja märtsis 1990 viieks aastaks laiendatud volitustega Nõukogude Liidu presidendiks. c) perestroika ja glasnosti mõisted; Perestroika oli NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus, mis nägi ette sotsialistliku ühiskonna täiustamist ja ümberkorraldamist. Teoks said mitme kandidaadiga valimised, mõnevõrra vähenes riigiaparaadi tsentraliseeritus ja rohkem otsustusõigust anti alumistele tasanditele (sh liiduvabariikidele). Ka majanduses vähendati tsentraliseeritud juhtimist, lubades mh kooperatiivide (väikeettevõtete) ja välisinvestoritega ühisettevõtete asutamist. Glasnost oli Mihhail Gorbatsovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika NSV Liidus. See tähendas salastatuse vähendamist ja sõnavabaduse avardumist. Senised äärmised
Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Ühiskonda oli tekkinud inimeste grupp, kelle põhiliseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtimine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine, 2) selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel, ja 3) võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas.
ja Aafrikas. 23* Samas polnud Idabloki riigid alati ühtsed ning aeg-ajalt loobusid osad neist järgimast Moskva poliitilist joont (näiteks Hiina RV, Rumeenia ja Jugoslaavia, Albaania). 24* Kõigile neile olid iseloomulikud: 89* diktatuurireziimid (võimu koondumine ühe partei ja ühe isiku kätte) 90* "sotsialistlik demokraatia" (ehk valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga) 91* kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle 92* tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega) 93* plaani- ja käsumajandus 94* kultuuri ideologiseeritus 95* ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus Külma sõja sündmused, kriisid ja kriisikolded (kronoloogilises järjestuses): 2.1. Potsdami konverents: (1945.a. suvi): Vt. II maailmasõja aegsed konverentsid ja Potsdami
julgeoleku jt valdkondades eeldavad vastavate probleemide heatasemelist teaduslikku läbitöötamist, saadud tulemuste otsustajateni viimist ja ellurakendamist. Tähtsustame ühiskonnauuringuid usaldusväärse tagasiside vahendina, mille abil on rahval võimalik riigivõimu tegevust suunata ja sellele hinnanguid anda. 8. Ametnikkonna kvalifikatsiooni ja haldussuutlikkuse tõstmine. Peame eriti oluliseks kõrge haldussuutlikkusega ja efektiivset riigiaparaati. Eesti riigiaparaadi haldussuutlikkus on langenud oskamatu poliitilise juhtimise ja parteipoliitiliste kaadrivahetuste tõttu. Peame väga oluliseks ametnike koolituse tõhustamist ning nende (sh politseinike, meditsiini- ja sotsiaaltöötajate, vangivalvurite, päästeametnike, aga samuti pedagoogide, noorsoo- ja sporditöötajate) töö väärtustamist. 9. Teovõimeline riik. Meie ei poolda mitte ,,lihtsat riiki", vaid kodanike huvides toimivat, neile hästi kättesaadavat, kaitsvat ja teovõimelist riiki
ja pol iseloomustuse. Iseloomu määravad riigi eesmärgid ja ülesanded. Sisefunktsioonid- riigivõimu säilitamine ja kindlustamine, õiguskorra tagamine, sots maj f-oon, kultuurilis-kasvatuslik f-oon. Riigi välisfunktsioonid- kaitsefunktsioon, vastastikune koostöö ja abistamine Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Iga riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus. Riigiorgan on riigiaparaadi funktsionaalne osa. Täidab temale seadusega pandud ülesandeid. -riigivõimualased volitused, teostab riigivõimu -on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon -oma f-ooni teostamiseks on riigiorgan varsustatud vajaliku pädevusega -kulud kaetakse riigieelarve vahenditest -koosseisus töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, riik määrab nende kohustused ja õigused, nad on riigiteenistujad
Pärast: Saksa sotsiaalpoliitika on vanamoodne. Kollekt. vastutus tuleb asendada individuaalsega. Sots.kodakondsus tuleb asendada igaühe panustamisega. Tahtis võita keskklassi valijate hääli. Tagajärjed: SPD sisekriis, paljud lahkuvad. Suured protestid Hartz IV vastu. 2005. sunnitud Schröder kuulutama ennetähtaegsed valimised. Merkel (CDU) tuleb võimule Erinevused Neue Mitte ja 3. tee rakendustes: Saksamaal: suurem rõhk majandusele ja konkurentsivõimele, tähtis tööjõud tervikuna, riigiaparaadi töö muutub vähe. UK-s- Suurem rõhk riigil ja haldussuutlikkusel. Tähtis individuaalne toimetulek (incl peremured). Palju muutusi avaliku halduse praktikates. Seega: uusvasakpoolsust mõjutas riigi senine ideoloogia ja praktika. 5 3. tee perspektiividest: Vasakparteide hulgas leidnud erineva vastuvõtu. Vaid briti leiborite ametlik
Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on vähemalt 18 aastat vana. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanikke osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamisasutustes. 82. Riigi funktsioonid: 1) Elu korraldamine territoriumil. 2) Riigi mehhanism riigiaparaadi ülesehitus, kes korraldavad sotsiaalelu. Funktsioonid: 1) Siseküsimused Õiguskorra kaitsmine, sotsiaalsete küsimuste tagamine, omadniküsimused, maksustamise süsteem, ühiskondlikud suhted, kultuur, haridus, laste kasvatamine, lootuskaitse (s.t. kõik elusfääri puudutav) 2) Välisküsimused Riigi eksisteerimise tagamine, välismajandus, suveräänsuse realiseerimine. 83. Vabariigi Presidenti volituste lõppemine:
Riigiaparaat (RA-Riik, mis koosneb politseist, vanglatest, sõjaväest, kohtutest) toimib vägivalla kaudu. Ideoloogilised riigiaparaadid - Ideoloogiline RA (IRA) - kodanikeühisk instit, mis hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, "vaba aega" kujundavad instit haridus (kool on asendanud kiriku), kultuuriline (kunst), kommunikatiivne (raadio, meedia, tv). Riigi funktsioon on eksisteerivate tootmissuhete ja tootlike jõudude taastootmine. Ideoloogilise riigiaparaadi funktsioon selle kindlustamine. Kriitika: Kas ideoloogiale on üldse võimalik vastu seista? Althusser arvab, et see ei ole üldiselt võimalik, aga ta pakub välja ühe lahenduse: ideoloogilist teksti vaadates tuleb läbi viia demüstifikatsiooniakt: võtta see tekst lahti, uurida lähemalt, kuidas see on loodud ja (eriti seda) mida see välja jätab, sest nende puuduoleku kaudu on nad samuti sinna teksti kaasatud. Lecture symptomale: sümptomaatiline lugemine (tõlgendamiseviis)
Esindusdemokraatia ei nõua kõigi kodanike osalemist seaduste tegemises ja riigi valitsemises, piisab vaid esindajate valimisest üleriigilisse esinduskokku. Keskseks omaduseks on hääletamine. Rahvalt nõutakse aktiivset osalust harva ja vähe (hääletamine mõne aasta tagant). Esindusdemokraatia võimaldab avaliku võimu pidevat ehk katkestamatut teostamist. Esindusorganid moodustavad siduva lüli rahva ja professionaalse riigiaparaadi vahel. Kriitika: ei ole ideaalne, sest esindajate kaudu rahva arvamus paratamatult moondub. 4. Kas demokraatia toob paratamatult kaasa vabaduse? Vabadus ei ole paratamatult seotud demokraatiaga. Demokraatia võib üksikkodanikult võtta terve hulga vabadusi, mis tal teise ühiskonna korralduse puhul olemas oleksid. Vabameelne despoot võimaldab alamatele ohtralt isiklikku vabadust. 5. Milles seisneb üldise tahte ja kõigi tahte erinevus Rousseau järgi
Konstitutsioonilised ja mittekonstitutsioonilised režiimid Konstitutsioonilise režiimiga riik opereerib konstitutsiooniga määratud seaduste alusel ja sellega seatud piirides. Mittekonstitutsioonilise režiimiga riigis mingit kontrolli võimu teostamise üle ei ole. 1. Konstitutsioonilised režiimid Defineeriv iseloomujoon konstitutsioonilisele režiimile on, et sel juhul püüab riik täita ning järgida enda konstitutsiooni. Konstitutsioon määrab riikliku korralduse põhialused, riigiaparaadi ehituse, kodanike õigused ja kohustused jne. Määravad on kolm reeglite rühma: 1)Konstitutsioon määrab ära valitsuse tegevuse, defineerib, mis tegevused käivad koos valitsemisega ja missugused poliitilised struktuurid neid etendavad 2)Konstitutsioon paneb paika formaalsed võimusuhted poliitiliste struktuuride vahel. 3)Konstitutsioon piirab valitsejate võimu, tagades valitsetavatele vabadused ja õigused.
Mitmekeelsus oli perekonna elus igapäevane asi. Ei ole ime, et Lennart Meri on keelte õppimise tähtsust alati rõhutanud. 1934. aastal sündis Lennarti vend Hindrek. Samal aastal sai Georg Meri lähetuse Berliini, kus ta oli esialgu saatkonna atasee ja seejärel nõunik. Eesti oli noil aegadel majanduslikult vaene ja lihtne riik. Riigiametnikud ei elanud luksuslikult ei kodu- ega välismaal. Näiteks 1920. aastatel oli Eesti riigiaparaadi käsutuses kokku vaid kolm autot. Ka Eesti saatkonnahoone Berliinis oli tagasihoidlik. Berliinis alustas Lennart oma kooliteed katoliiklikus rahvakoolis, kuigi samas hoones tegutses ka protestantlik kool, mille klasside seinu kaunistasid suured haakristid. Katoliiklikul poolel neid ei olnud. Tõenäoliselt otsustas kooli valiku just see detail. Lapsepõlves puutus Lennart Meri kokku ka totalitarismiga. Mälestuspiltide hulka kuulub hetk Siegesalleelt, kus Adolf
Tegemist võib olla k amingi aktiga, mis on täiesti õiguspärane riigis, kus akt pannakse toime, aga kui teine riik saab kahju, siis tuleb hüvitada. Riik ei tohi oma territooriumil kasutada akte, mille läbi teine riik saab kahju. Eneseabi ei tohi olla vägivaldne. Aktide eest, mis on toime pandud juriidilise isiku, riigi aparaadi poolt, riik vastutab, kui riik on seotud kuidagi selle isikuga (rikkujaga). Ka eraisikute suhtes vastutus siis ei vastuta riik, kuid kui tegu on riigiaparaadi töötajaga vastutab riik. Põhimõtteliselt vastuta+b riik kõige/kõigi eest. Erandid! (ei vastuta, vabaneb vastutusest): Nõusolek Force majure ja asjaolud, mida pole võimalik kontrollida Hädaolukord Vajadusolukord Enesekaitse Vastumeetmete kasutamine, kui on lubatud. Nõusolek rikkumine ei ole rikkumine, kui teine riik annab enne selleks nõusoleku, loa. Force majeure ja kontrollimatud asjaolud F
(Magna Carta) kui ka keisririigi küsimustes. Võit Bouvines'i lahingus (1214) Braunschweigi Otto üle tugevdas Friedrich II-t ja ka Kapetingide võimu Põhja-Prantsusmaa feodaalide üle. Bouvines' lahing 1214 lõi Prantsuse kuningas Phillippe II Auguste'i vägi Inglise kuningas John Maata liitlaste Saksa-Rooma keisri Otto IV ja Flandria krahvi väge. Inglise kuningas minetas suurema osa Prantsusmaa-valdustest, Saksa troontülis saavutas Friedrich II võidu Otto IV üle. Prantsusmaa riigiaparaadi tsentraliseerimine Õukonna aadlikud asendati keskklassist nõuandjatega. Vabanevad läänid tulevad tagasi kroonile, kuningas võib neid uuesti läänistada. Suurfeodaalid vastu, linnad toetasid. Vasall on truu vaid oma isandale ja ka kuningale. Ülemkohtu (parlament) asutamine. Asutati ametnikkond, kes esindasid kuningat riigi erinevates osades. Algas otsene maksustamine, koostati riigieelarve.
Mõned markantsemad näited: paavst Formosus, kellele peeti laibasinodit – laip kaevati välja, võeti paavstirüü seljast, riietati ilmiku kombel, mõistetati kohtus süüdi, raiuti maha kaks sõrme ja maeti võõraste haudade vahele. Stephanuse ametijärglane Theodorus lasi Formosuse laiba välja õngitseda jõest ja austustega matta, enne kui ta maha võeti paavstitoolilt. Simoonia. Kiriku ja riigi suhete tihenemine tekitas olukorra, kus vaimulikud hakkasid kuuluma kõrgema riigiaparaadi hulka. Sageli oli nii, et enne oldi ametnik ning alles siis saadi vaimulikuks (abielud enne vaimulikuks saamist jms). Karolingidel oli kaks põhjust, millega vaimulikke eelistati: vaimulike kõrge haridustase ning aspekt, et neil polnud järeltulijaid. Karolingide ajastu lõpus oli aga kõik vastupidiseks pöördunud – vaimulikud hakkasid abielluma, et neile usaldatud vara kuidagimoodi pärandada. Enne piiskopiks saamist pidi vaimulik olema munk, s.t, et ta ei saanud abielus olla.
valitsust. · 21.juuni õhtul andis president Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus. · Saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised (Riiginõukogu ei moodustatud. · 21.juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV) ja otsustas paluda selle vastuvõtmist Nõukogude Liidu koosseisu. Ümberkorraldused · Esimeseks ülesandeks senise riigiaparaadi lammutamine. · Riigivolikogu nimetati Ülemnõukoguks (esimeheks Johannes Vares-Barbarus) ning senisest Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu. · Moodustati täitevkomitee. · Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes n.ö ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon. · Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamisega. Natsionaliseeriti pangad,
1. Sisefunktsioonideks loetakse riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsiooni, õiguskorra tagamise f. , sotsiaalmajanduslikku f. , kultuuriliskasvatuslikku f. 2. Välisfunktsioonidest on kõige olulisemad kaitsefunktsioon, vastastikkuse koostöö ja abistamise funktsioon. 6. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse võimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganeid liigitatakse võimude lahususe põhimõttel: seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimu organiteks. 7. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riik ja õigus on omavahel lahutamatult seoses. Õigus ei saa tekkida ilma riigi vastva tahteta, samas õiguses väljendub riigi tahe. 8. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik?
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitum...
Teenida võimalikult suurt heaolu kodanikele. Kodanikud on riigi aktsionärid: igalühel on üks aktsia. Parlament on riigi “aktsiaseltsi nõukogu” Valitsus on riigi “aktsiaseltsi juhatus” Konkreetselt realiseerub mehhanism järgmiselt: Poliitikute õige eesmärk on teenida poliitilist kapitali (lai tunnustus) Poliitikud suunavad riigiaparaati valitsuse kaudu selliselt, et oma poliitilist kapitali maksimeerida. Riigiaparaadi tegevuse eesmärk on poliitikute tunnustuse kasvatamine IT firma strateegia: kolm äärmusmudelit Investeeringupõhine mullistrateegia börsi jaoks (järgmine slaid) Investeeringupõhine strateegia: laenata raha või müüa osalust eesmärgiga kulutada saadud raha firma suurendamisele (näiteks, inimeste palkamine: esimestel kuudel nad ei teeni raha, kuid palka tahavad küll. Kust võtta sel ajal palgaraha?)
võimu organisatsiooni osas: riigi süsteemi primaarsed elemendid, nende funktsioon, juriidiline laad, struktuur, pädevus ning moodustamise alused ja kord (valimine, nimetamine, kinnitamine, määramine), aga samuti seosed riigi süsteemi sekundaarsete elementidega (vt I osa, riik, skeem nr 1). Avaliku võimu organisatsiooni kohta öeldu pädeb ka riigi süsteemi sekundaarsete elementide, aga samuti parariiklike (kvaasiriiklike) struktuuride ning nende seoste osas riigiaparaadi ja sekundaarsete elementide nn I rühmaga. Kõrgeima õigusjõu tõttu kuuluvad riigiõiguse hulka kõik konstitutsioonilised õigusnormid. Riigiõiguse hulka kuuluvad seega ka need õigusnormid, millega põhiseaduses (konstitutsioon) reguleeritakse teatud põhimõtted (printsiibid), mis on kohustuslikud kõigile ja igaühele - kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, aga samuti kõigile või teatud riigiorganitele
küsimustes. Võit Bouvines'i lahingus (1214) Braunschweigi Otto üle tugevdas Friedrich II-t ja ka Kapetingide võimu Põhja-Prantsusmaa feodaalide üle. Bouvines' lahing 1214 lõi Prantsuse kuningas Phillippe II Auguste'i vägi Inglise kuningas John Maata liitlaste Saksa-Rooma keisri Otto IV ja Flandria krahvi väge. Inglise kuningas kaotas suurema osa Prantsusmaa-valdustest, Saksa troontülis saavutas Friedrich II võidu Otto IV üle. Prantsusmaa riigiaparaadi tsentraliseerimine Õukonna aadlikud asendati keskklassist nõuandjatega. Vabanevad läänid tulevad tagasi kroonile, kuningas võib neid uuesti läänistada. Suurfeodaalid vastu, linnad toetasid. Vasall on truu vaid oma isandale ja ka kuningale. Ülemkohtu (parlament) asutamine. Asutati ametnikkond, kes esindasid kuningat riigi erinevates osades. Algas otsene maksustamine, koostati riigieelarve.Pariisi parlament kuningriigi ülemkohus, sellel oli õigus vaadata üle kuninga otsused ja
funktsiooni ja kultuurilis-kasvatuslikku funktsiooni. Riigi välisfunktsioonidest on kõige olulisemaks kõikidele riikidele läbi aegade omane riigi kaitsefunktsioon, vastastikuse koostöö ja abistamise funktsioon (ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsioon ja maailmamajanduse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamise funktsioon). Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigi organid: · seadusandliku võimu organina on parlament demokraatliku riigi aparaadis kesksel kohal · täidesaatva riigivõimu organite tegevus on suunatud seadustes ja kõrgemal seisvate haldusorganite õigusaktides sisalduvate nõuete elluviimisele · kohtuvõimu organiteks on kohtud, mis on riigi ametiasutused, kelle esmaseks ülesandeks on õigusemõistmine 2. ÕIGUSE MÕISTE JA TÄHTSUS 5
EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 2...
ristisõda albilaste (usulahk Lõuna-Prantsusmaal) vastu, selle käigus allutati ka ketseriteks kuulutatud templirüütlid. Iiristisõjas-JohnMaatareeturiks-vallutastalääni-suurendasdomeeni-vs.albilasedja templirüütlid Bouvines' lahing 1214 Prantsuse kuningas Philippe II Auguste võitis Inglismaa, Flandria, Boulogne ja Saksa- Rooma ühendväed kindlustades nii Prantsusmaa tugevuse. Selle lahingu tulemusena kaotas keiser Otto IV oma võimu Saksamaal ja suri järgmine aasta. Prantsuse riigiaparaadi tsentraliseerimine. Asendas õukonna aadlikud keskklassist nõuandjatega. Vabanevad läänid tulevad tagasi kroonile, kuningas võib neid uuesti läänistada. Vasall on truu vaid oma isandale ja ka kuningale. Ülemkohtu (parlament) asutamine. Asutati ametnikkond, kes esindasid kuningat riigi erinevates osades. Algas otsene maksustamine, koostati riigieelarve. Pariisi parlament oli kuningriigi ülemkohus, sellel oli õigus vaadata üle kuninga otsused ja panna veto. Albilaste sõjad
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peam...
Nt Kamenevi ja Zinovjevi väljaastumine okt pöörde eel, siis vasakpoolsete kommunistide vastasseis Bresti rahulepingu ratifitseerimisele, ka väitlused tööstusettevõtete riigistamise või ühiskonnastamise üle. Vaidlused NEP-i üle. Vaidlused lähtusid peaasjalikult sellest, et enamlased olid enne okt pööret keskendunud vaid võimu haaramisele ja neil endilgi polnud aimu sellest, kuidas riiki juhtida ja sots ühiskonda üles ehitada. NL esimestel aastatel toimus riigiaparaadi kiire tsentraliseerimine, pidi toimuma ka partei veelgi jäigem tsentraliseerimine. 1921 märts, kus otsustati üle minna NEP-ile, võeti vastu Lenini poolt välja pakutud idee, mis keelustas parteis fraktsioonide loomise ja rühmade moodustamise. Ükski vaidlejatest tippkomitees ei tohtinud oma selja taha otsida toetajate gruppi. 1921 käivitati suur parteipuhastus, visati välja tuhandeid liikmeid. Pidi olema kõigile hoiatuseks, et taolistes fraktsioonide
vaenlasi juurde. Oli see aeg, kui teiste arvamusega enam ei arvestanud, ka parteilise juhtimise lahku löömisel mitmed nõunikud ütlesid, et see pole mõistlik lahendus, ei too midagi head, H ei teinud välja nendest arvamustest, surus oma idee läbi. Parteilis-riikliku kontrollikomisjoni loomine oli 1963 a idee, mil loodi NSVL-s Üleliiduline Parteilis-Riiklik Kontrollikomitee, selle allasutustena ka kohtadel loodi allasutused. H arvates oli sellist asutust vaja, et paremini kontrollida riigiaparaadi tööd, et üleriikliku kontrollikomitee kaudu tõhustada või avaldada survet riigiaparaadile ja tulemus pidi olema see, et tervikuna riigiaparaat hakkab paremini tööle- mida tõhusamalt ja täpsemalt ametnikke kontrollida, seda paremini töötama hakkavad. Sisuliselt ka see reform kukkus läbi, loodi hiiglaslik bürokraatlik monstrum, mis tegelikus elus küll hakkas usinasti riigiaparaati kontrollima, kuid ei toonud kaasa efektiivsuse
organisatoorne funktsioon, kultuuriliskasvatuslik funktsioon. // Välisfunktsioonid: riigi kaitsefunktsioon, vastastikuse koostöö ja abistamise funktsioon, ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsioon. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat Riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. // Riigiorgan Riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorgani olulisemad tunnused: riigivõimualased volitused, õigusaktidega kindlaks määratud funktsioon, varustatud vajaliku pädevusega, kulud kaetakse riigieelarve vahenditest, liigendub ise struktuuriüksusteks, töötajad on riigiteenistujad. // Riigiorganite liigitus: 1) Võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt: seadusandliu, täidesaatva, kohtuvõimu organid
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt o...
Mõiste tuleneb itaalia keelest (fascio- kimp, kõrgema võimu tähis). Segu rassismist, totalitarismist ja natsionalismist. Fašismi ja kommunismi ühisosa on totalitarism. Fašism järgib müüti, üks grupp on üle kõigist teistest. Rahvusühtsuse propageerimine on keskne komponent. Olulised on bioloogilised ja geneetilised kaalutlused- rahvustõug, kehakultuur. Fašismi iseloomustab autoritaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine parteiga, klassivahedel pole tähtsust, sest kõik toimub rahvuse heaks, ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine, üldkohustuslik fašistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Tekkimise ja levimise põhjused 20. sajandi algaastail: Saksamaal „käärid“ demokraatliku süsteemi ja rahva hoiakute vahel, mis tulenesid majanduslikest ja poliitilistest kriisidest
kui ka väliskubermangudes sellega. Balti kubermangudes viidi kroonu ehk riigimõisates- läbi viidi reform, mis puudutas kroonumõistate talupoegi Liivimaal ja Saaremaal (seal oli palju rohkem kroonumõisaid kui Eestimaal). 1841.aastal anti välja seadus riigi varanduse valitsemise ümberkorraldamise kohta- talurahvaseisukohast vaadatun aoli ouline et senisest oluliselt enam allutati riigimõisad ametkondade ja riigiaparaadi alla millega kergendati oluliselt kroonutalupoegade olukorda. See mõjutas siis ka rüütelkondi, eriti Liviimaa rüütlekonda. Hamilkar von Fölkersahm(1811-1856)- tegu oli liivimaa rüütelkonna maamarssaliga. Tal oli mitmeid oluliseid ideid kuid tähtsaim neist vist oli, et talumaa tuleb anda talupoegade pärisomandisse. See tekitas mitmeid vaidlusi muidugi. Fölkesahm toetus suuresti lääneriikide eeskujule. Vaidlused aga olid pikad ja rüütelkonnasisesed asjad ei viinud
ametid, inspektsioonid Kompetentsi ulatuse alusel üldkompetents erikompetents valitsus ministeeriumid, ametid kohtud, õigusemõistmine Lähtudes riigiorgani kohast ja tähenduses riigiaparaadi , eristatakse esmaseid (Riigikogu) ja teiseseid (sõltuvad kujundusviisilt ja volitustelt esmasest) riigiorganeid. Moodustamisviisi järgi valitavaid (Riigikogu) ja mittevalitavaid (Riigikogu ja president nimetavad ametisse kõrgemaid ametnikke, kaitseväe juhataja määrab ametisse kaadriohvitsere). Volituse ajalise kestuse järgi alaline (nt Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu) või ajutine (nt Riigikogu uurimiskomisjon, valitsuskomisjon, ekspertkomisjon).
Sõjakooli ja Kaitseliidu jõududega võeti oma kontrolli alla Tallinna kesklinn ja Toompea ning piirati ümber vapside tähtsamad hooned. Samaaegselt vahistati vapse ka teistes linnades- kokku ca 400 inimest. Sama päeva õhtul kuulutas Päts välja üleriigilise kaitseseisukorra, Laidoner määrati sõjavägede ülemjuhatajaks, vabadussõjalaste organisatsioonid suleti, keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Valimised lükati edasi ning alustati riigiaparaadi puhastamist vapsidest. Riigikogu läks suvepuhkusele ning seadusi hakati täiendama riigivanema dekreetidega. Sügisel pikendati kaitseseisukorda aasta võrra, seega lükkusid edasi ka juba 1934.a kevadel kavas olnud valimised. Kui Riigikogu puhkuselt naases ning hakkas valitsuse samme kritiseerima, lõpetas vahepeal peaministri asetäitjaks tõusnud Kaarel Einbund (hiljem Eenpalu) parlamendi istungjärgu ning rohkem parlamendil kokku tulla ei lubatud. 1935
IIMID Konstitutsioonilise reziimiga riik opereerib konstitutsiooniga määratud seaduste alusel ja sellega seatud piirides. Mittekonstitutsioonilise reziimiga riigis mingit kontrolli võimu teostamise üle ei ole. 1. Konstitutsioonilised reziimid Defineeriv iseloomujoon konst. reziimile on see, et sel juhul püüab riik täita ning järgida enda konstitutsiooni. (Ei pea olema tngimate kirja pandud Näit: UK) Konstitutsioon määrab riikliku korralduse põhialused, riigiaparaadi ehituse, kodanike õigused ja kohustused jne. Määravad on kolm reeglite rühma: 1. Konstitutsioon määrab ära valitsuse tegevuse, defineerib, mis tegevused käivad koos valitsemisega ja missugused poliitilised struktuurid neid etendavad 2. Konstitutsioon paneb paika formaalsed võimusuhted poliitiliste struktuuride vahel. 3. Konstitutsioon piirab valitsejate võimu, tagades valitsetavatele vabadused ja õigused.
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
funktsiooni, õiguskorra tagamise f. , sotsiaalmajanduslikku f. , kultuurilis- kasvatuslikku f. 2. Välisfunktsioonidest on kõige olulisemad kaitsefunktsioon, vastastikkuse koostöö ja abistamise funktsioon. 6. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas liigitatakse riigiorganeid? Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse võimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganeid liigitatakse võimude lahususe põhimõttel: seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimu organiteks. 7. Riik ja õgus on omavahel lahutamatult seoses. Õigus ei saa tekkida ilma riigi vastva tahteta, samas õiguses väljendub riigi tahe. 8. Mis on õigusriik, politseiriik, haldusriik? Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tsgsb indiviidi õigste ja seaduslike
totalitaarne. 5. Mis on riigi funktsioonid? Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides. 6. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganite olulisemad tunnused on: a) riigiorganil on riigivõimualased volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu; b) riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon ; c) oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga; d) riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest;
mis oleks allutatud indiviidi huvidele. Paraku tuleb teatud erakorralistes situatsioonides (sõda) seada isiku õigustele erakorralised piirangud. Piiratakse liikumis-, sõna-, valimis-, omandiõigust. Indiviidi õiguste piiramine on vältimatu ka tavaolukordades, et ühiskond tervikuna saaks toimida. Riigiõiguse eesmärk on reguleerida riigi tegevust. Valdav enamus riigiõiguse normidest reguleerib riigiaparaadi toimimist, mitte isiku põhiõigusi. Nt Eesti põhiseaduses umbes 2/3 sätetest reguleerib avaliku võimu moodustamist, selle ülesehitust, pädevust. 2. Kuidas määratleda riigiõigust kui õigusharu? Riigiõigus ja konstitutsiooniõigus. Harilikult kõneldakse riigiõigusest kahes tähenduses- kui õigusharust ja kui teadusharust. Valdavalt aga siiski kui õigusharust. Paralleelselt kasutatakse mõistet konstitutsiooniõigus. Varasemas
Imperatiivse meetodi hulka kuulub ka riigiorganite pädevuse määramine, sest enamikul juhtudel on riigiorganid kohustatud oma pädevust täitma (nt. kohtud -- õigusemõistmine, valitsus - täitevvõim). Dispolitiivset meetodit kasutatakse peamiselt isiku õiguste ja vabaduste kehtestamisel. Ebatäpne on väide, et riigiõiguse põhimeetod on imperatiivne meetod -- see väide peab paika peamiselt siis, kui kõneldakse nendest normidest, mis reguleerivad riigiaparaadi tegevust. Seoses isikuõigusi ja vabadusi käsitlevate normide osakaalu suurenemisega peale Teist maailmasõda kasutatakse üha enam dispolitiivset meetodit. Seda meetodit kasutatakse ka osariikide, autonoomsete piirkondade ja kohalike omavalitsuste pädevuse määramiseks. Riigiõ. kui teadusharu uurib neid valdkondi, mis kuuluvad riigiõ-e reguleerimise objekti. Neid valdkondi uurib ta nii kehtiva õigusliku seisukorra, soovitava õ-e kui ka ajaloolise tagasivaate seisukohalt.
Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõu...
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............................................................................................................
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umb...
läksid nurgast astmeliselt kive välja ladudes täisnurkselt pöhiplaanilt üle ümmarguse ristlõikega kuplile. 27 ROOMA ARHITEKTUUR Rooma oli antiikaja kõige suurem ja tugevam orjanduslik riik, mille ajalugu jaotatakse kolme põhiperioodi: esimene oli nn. kuningate ajajärk, ( aastail 753. - 510. eKr. ), mil toimus sugukondlike suhete lagunemine, klasside ja riigiaparaadi kujunemine. Teine põhiperiood on vabariigi ajajärk ( 510. - 30.a. eKr. ), mil kujunes lõplikult välja orjapidamine. Riiki juhtisid sel ajal senat ja kaks üheks aastaks valitud konsulit. Edukate sõdade tagajärjel muutus Rooma Vahemere piirkonna suurriigiks. Vabariiklik valitsusvorm ei suutnud orjapidajate klassi huve aga küllaldaselt kaitsta ning 1. saj. II poolel eKr. mindi üle ainuisiku diktaatorlikule võimule. Algas Rooma keisririigi ajajärk ( 30. a. eKr. - 476
tele on kodanikualgatuse mõte võõravõitu. Nende identiteedihoidmise võrgustikuks on kujunenud pigem Moskva Patriarhaadi Vene Õigeusu kirik. Juba Valitsusliidu programm aastateks 2007–2011 pidas riigi arengus oluliseks kodanikuühiskonna tugevnemist ja luges kodanikuühendusi valitsuse partneriks Eesti edendamisel. Valitsus kavatses pidada riigi tasemel tegutsevate kodanikuühendustega aktiivset dialoogi. Eesti ei saa endale demograafilistel põhjustel lubada riigiaparaadi suurendamist. Eesti riik peab tugevnema mitte uute asutuste loomise ja täiendavate ametnike teenistusse võtmise teel, vaid kaasates kodanikke ja kodanikuühendusi riigivalitsemisse ja võttes laiemalt kasutusele uusi tehnoloogiaid. Kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) on filtriks riigi ja kodanike vahel. Selle all mõeldakse riigiasutuste ja perekonna vahele jäävat elusfääri, seltsitegevust, vabaühendusi, omaalgatuslikke organisatsioone.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
