PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM FASISM Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................3 1 Sõna päritolu...................................................................................4 Fasism kui reziim ja diktatuur........................................................4 Ajalugu...........................................................................................5 Fasism ja Saksamaa......................................................................5-6 Itaalia fasism...................................................................................6 Benito Amilcare Andrea Mussolini........................................6-7 Mussolini võimuletulek............................
Himmleri ideaaliks oli ohvrimeelne ja kaine mõistusega võimuinimene, kellesuguste kasvatamise ta enda eesmärgiks seadis. Oma alluvatele pidas ta moraalijutlusi õiglusest ja kombekusest, samas neid vägivallatsemiseks ja massimõrvadeks sundides. Kohmakas, kartlik ja otsustusvõimetu Himmler polnud vaimuinimene. Tema autoriteet põhines sihikindlal sisemisel võimuihal, mitte tema veenval isiksusel. Himmler ei vajanud ametiposti kui sellist, ta janunes võimu järele. Riigiaparaadi töö kontroll polnud see, mida Himmler saavutada tahtis. Tema eesmärgiks oli riik, mille moodustaksid tema käe all olevad võimustruktuurid. Kaine mõistusega Himmler oli vastuolulise iseloomuga. Ratsionaalsus ei seganud teda uskumast absurdsesse segusse rassiteooriast, loodusliku ravi õpetusest ning rahvuslikust okultismist. Ta lavastas kultustseremooniaid ning püstitas pühakodasid oma müstiliste rituaalide läbiviimiseks.
tegelaskujud senisest realistlikumad ja lüürilisemad, Gailiti loomingule tunnuslik grotesksus on neis mahenenud. See boheemlasromaan avab Gailiti küünikumaski. Följetone viljeles Gailit kuni 20-ndate aastate keskpaigani. Tema vestelooming puudutas peamiselt kirjanduse, kunsti ja kultuurieluga seotud probleeme. Teise rühma Gailiti vesteloomingus moodustavad oma aja kultuuripoliitikat, erakondade väiklast omavahelist võitlust ja kodanliku riigiaparaadi bürokraatlikkust piitsutavad följetonid. Romaan "Isade maa" (1935) kujutab Vabadussõda. Romantilise ja realistliku kujutusviisi ühendamise süvenevat isikupärastumist tunnistavad romaanid "Karge meri" (1938; film 1981), "Ekke Moor" (1941) ja "Leegitsev süda" (Vadstena 1945). Romaanis "Üle rahutu vee" (Göteborg 1951) ja mitut proosazanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" (3 köidet; Lund 19511959) kajastub kodumaa kaotamise traagika.
Eestimaa saatust. Kuid nagu nägime eelppol, mõjutasid sündmused Läänemere kaldail samas ka Euroopa suurriikide võitlust. Louis XV Pärast Louis XIV surma 1715.a. sai Louis XV nime all troonile ta 5-aastane pojapoja poeg. Regendiks (asemikvalitsejaks) sai Louis XIV vennapoeg Orleans'I hertsog Philippe, kes oli kuulus igasuguste kõlvatustega, eriti aga "aadamapidude korraldajana". Riigiasjad jäid ametnike hooleks. Absolutism säilis riigiaparaadi tegevuses ka ilma valitseja otsese sekkumiseta. Kontrolli puudumine tõi kaasa finantsalaseid kuritarvitusi. 1723.a. sai Louis XV täisealiseks. Riigivalitsemine teda aga ei huvitanud ja see jäi ametnike ja kuninga ametlike armukeste hooleks. Pikemat aega oli tema armukeseks daam, kes oli saanud markiis de Pompadouri tiitli. Ta korrldas teatrietendusi ja jahilkäike. Madam kutsus õukonda teadlasi, kirjanikke ja kunstnikke ning nautis võimu kindralite, ministrite ja teiste
Riik, st keiser oli kõrgeim maaomanik. Riigivõim reguleeris kõlvikute ümberjagamist ja kasutamist. Suurem osa põllumaast oli ayllu'de kasutuses ja see jagati kolme ossa. Üks osa sellest jagati perioodiliselt ümber vastavalt külakogukondade suurusele ja seda moodustavate taluperede liikmete hulgale. Sealt saadav toodang jäi maaharija pere elatiseks. Ülejäänud kahte osa põllumaast haris külakogukond kollektiivselt. Selle toodang võõrandati ja oli mõeldud riigiaparaadi, õukonna, ametnikkonna, sõjaväe, preesterkonna, käsitööliste (camayoc), ent ka kogukonna mittetöövõimeliste liikmete vanurite ja invaliidide ülalpidamiseks. Cuzcos ja selle lähikonnas elava põlisaristokraatia ja panaca- aadli ülalpidamiseks mõeldud maad harisid sinna ümber asustatud sõltlased yanacuna'd. Kuna panaca'de hulk pidevalt kasvas, pidi iga keiser hõivama nende ülalpidamiseks uusi maa-alasid. Keiser jagas elatise andmiseks maid ka oma ustavatele ametnikele
maailmas 1929. aastal alanud majanduskriisi mõju. 4.3. Majanduse kriisiaastad 1930 - 1933. 9 Ülemaailmne majanduskriis tabas Eestit rängalt. Halvenes nende ettevõtete olukord mille toodangust läks suurem osa eksporti. Inglise naela kursi langus riivas rängalt Eesti panka ja rahandust. Üldine murrang kriisisituatsioonis toimus 1933. aasta teisel poolel pärast Eesti krooni devalveerimist. Pärast 1934. aastat tugevdati Eestis riigiaparaadi majanduslike funktsioone ja riiklikku tootmissektorit. Näiteks muudeti riigi turbatööstused riiklikuks aktsiaseltsiks, rajati riikliku aktsiaseltsi ,,Esimene Eesti põlevkivitööstus" õlitehased ja Tootsi briketitehas. Tööstuse moderniseerimise ja selle struktuuri muutmise eesmärgil rajati EV perioodil palju uusi ettevõtteid. 1939. Aastal oli Eesti suurtööstuse kogutoodang 2,2 korda suurem kui 1933. aastal ja 1,6 korda suurem kui 1929
Inimeste võõrandumine poliitilisest otsustamisest Turumajanduse ja demokraatia pinged (otsustamise nihkumine, majanduslik maailmastumise mõju) Meedia ja demokraatia suhted (kaubastumine e kommertsialiseerumine, sotsiaalse vastutuse teooria) AVALIKU VÕIMU HARUD JA INSTITUTSIOONID Võimude jaotamise tasandid: Horisontaalne võimujaotus: kesksed võimuharud on erinevate rollidega; kujundada erinevad riigiaparaadi osad, millel on enam-vähem samad otsustamise tasandid, aga piiratud otsustusvõime. Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu eristamine Vertikaalne võimujaotus: keskvalitsus vs KOV; ogu võimu proovitakse tuua mitte keskvalitsuse tasandile ja kujundatakse ka kohalikul tasandil teatud võimukontsenratsioon. Kohalikud elanikud oskavad teatud asju ise korraldada.
põhiõigustest. Põhilised naise õigustega seotud küsimused Rooma ühiskonnas, mida referaat uurib, on naise õigused üldises mõttes ning õiguste muutumine abiellumisega. Ühtlasi on laialdaselt levinud uskumus, et naisel polnud antiikajal absoluutselt võimalik saada juurdepääsu riigi võimule. Tuvastame, kas leidus mingi viis mõjutada poliitilisi protsesse või nägi seadus ette naise tegevuse riigiaparaadi juures. Ka kiriku juures olid tegevad mehed, kuid kas naistel oli samuti võimalus teenida jumalat ja kui, siis millisel viisil. 1. NAISE ÕIGUSLIK SEISUKOD Vanas Roomas oli naise õiguslik seisukord progresseeruv aja möödudes. Kui rex-ide perioodil oli naine õigusteta isik, siis vabariigi ajal hakkas naine saama järjest enam õigusi ning naise staatust hakati reguleerima seadusega. Naisel oli võrdväärne õigus laste lugupidamisele perekonnapeaga
Varsaavi Lepingu Organisatsioon Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon, mis loodi vastusena Lääne-Saksamaa võtmisele NATO-sse. Poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu Sotsialistlikud riigid erinesid oma varasema poliitilise süsteemi ja majandusliku arengutaseme poolest. NSVL hakkas seda ühtlustama. Neile said iseloomulikuks: dikatuurireziimid tsensuur propaganda valimiste võltsimised kompartei kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle plaanimajandus kultuur ideologiseeriti ühiskonna kõrge sõjaväestatus SOTSIALISMILEERI LAGUNEMINE Idabloki lagunemise põhjused Välised põhjused: läänemaailma toetus lagunemisele Breznevi doktriinist loobumine Sisemised põhjused: rahvas oli rahulolematu kehtiva korraga plaanimajandus oli end ammendanud tekkisid uued läänemeelsed juhid idablokk oli muust maailmast maha jäänud
6. Riigi funktsioonid Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Riigi funktsioonid liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks. Sisefunktsioonid: riigivõimu säilitamine ja kindlustamine, õiguskorra tagamine, sotsiaalmajanduslik funktisoon, kultuuriline funktsioon. Välisfunktsioon: Kaitse, vastastikune koostöö ja abistamine. 7. Riigiorganid ja nende liigitus Riigiorgan on riigiaparaadi element ehk struktuurne osa, millel on kindel ülesanne ja pädevus realiseerimiseks. Riigiorganiteks on: · Seadusandlikud riigiorganid (parlament) · Täitev-korraldavad riigiorganid (ministeeriumid, valitsus, inspektsioonid jne) · Kohtuorganid 8. Riigivalitsemise vormid Riigivalitsemise vormi all mõeldakse riigivõimu seesmist hierarhiat, st kõrgemate organite
normatiivne ning normivaba tegevus; pädevus (ülesanded, õigused, kohustused). 46 TEEMA 6. RIIGIORGANITE TUNNUSED NING LIIGITUSI, VALIMISÕIGUSE PÕHIMÕISTEID §.1. RIIGIORGANITE TUNNUSED NING RIIGIORGANITE LIIGITUSI P.1. RIIGIORGANITE TUNNUSED: - riigiorgan on riigiorganite süsteemi (riigiaparaadi) element, riigiaparaadi struktuurne osa - riigiorganil on riigivõimu volitused (rakendub ultima ratio põhimõte) - - riigiorganil endal on omakorda kindel seaduse süsteemne sisemine liigendatus ehk struktuur, mis või reeglina koosneb funktsionaalsetest ja harukondlikest seaduse ehk valdkonna (valitsemisala) struktuuriüksustest alusel
August Gailiti ,,Nipernaadi" Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi tundis, et ta oli teda juba varem tundma õppinud. Seega võis ta alati aimata millist valet vastava in...
Avaliku võimu organisatsioon on riigi süsteem. Riigi süsteemi (ka poliitilise mehhanismi, riigi poliitilise süsteemi) moodustavad riigiaparaat (sh riigi süsteemi primaarsed elemendid) ning nn teised organisatsioonid (st riigi süsteemi sekundaarsed elemendid). Primaarsed ja sekundaarsed elemendid võivad olla kas kollegiaalsed või ainuisikulised institutsioonid. Institutsioonideks võivad olla veel asutused ning organisatsioonid (sh korporatiivsed organisatsioonid). Riigiaparaadi (ka riigiorganite süsteemi) moodustavad kokku kõik võimude lahususe printsiibi alusel lahutatud ning tasakaalustatud riigiorganid. Rahvast käsitletakse õigusteoorias organina väga spetsiifilises ja kindlas tähenduses, nimelt riigivõimu kõrgeima kandjana, kes üksnes teatud juhtudel teostab riigivõimu otseselt ehk vahetult. Riigiaparaat (riigiorganid; primaarsed elemendid) on: 1) Seadusandliku riigivõimu organid (parlament);
Kooli nimi siia Vana-Egiptus Õpimapp nimi õpetaja nimi pp/kk/aaaa Vana-Egiptus Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal. Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam-Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km².Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr. Määratlus Vanaajal nimetati Egiptuseks Niiluse jõe kitsast orgu alates 1. kärestikust Syene juurest (Ülem-Egiptust) ja Niiluse deltat, mille moodustasid mitu Vahemerre suubuvat jõeharu (Alam-Egiptust). Niiluse oru laius oli 120 km (teistel andmetel 825 km; keskmiselt 510 km) ja Ülem-Egiptuse pikkus o...
Loomade farmis haarasid võimu sead, keda peeti kõige targemaks. Mõnda aega Lumepall ja Napoleon vastasleerides, aga tegid siiski võimaluste piires koostööd. Hiljem Napoleon haaras võimu. NSVL-s toimunud valimistel oli üks kindel kandidaat, kelle poolt sai hääletada. ,,Loomade farm kuulutati vabariigiks ja tuli valida president. Oli ainult üks kandidaat, Napoleon, kes ka ühel häälel valiti (lk 81)." Kommunistliku partei totalitaarne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle. Napoleon kõrvaldas oma konkurendi Lumepalli. Otsuseid pidi vastu võtma sigade komitee ja miitingutega oli lõpp (lk 44). Pärast Lumepalli minema ajamist oli Napoleon ainuisikuliselt võimul. Napoleon kontrollis koeri, kes olid sõjaväe rollis. Ta tegi kõik otsused ainuisikuliselt. Tema otsustas SEITSME KÄSU muutmise üle. Tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus, plaani- ja käsumajandus
Muutused toimusid ka kultuuris: likvideeriti enamik ajakirjandusväljaandeid; kooliprogrammid täiendati vastavalt Nõukogude meelele; kujutav kunst rakendati propaganda teenistusse, teatrites, kinodes, kontserditel kehtestati Nõukogude programm; kirjandus tsenseeriti, osa raamatuid keelati, ebasoosingusse sattunud loovisikud tapeti või küüditati. Suurt rolli mängisid ka repressionid. 1940 a lõpuks oli kadunud üle 1000 inimese, peamiselt endine juhtkond ja riigiaparaadi esindajad ning kõrgintelligents. Viidi läbi kulakluse kui klassi likvideerimine. Repressioonid kulmineerusid 1941 a 14.juuni massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist ilma kohtupidamise ja süüdistuse esitamiseta üle 10 000 inimese Saksa okupatsioon 1941-1944 22.juunil 1941 puhkes Nõukogude Saksa sõda, mida NSVL nimetas Suureks Isamaasõjaks. Kahe nädalaga vallutasid sakslased Leedu ja Läti, liikudes siis edasi Eesti poole. Sel perioodil
riigivõimu.Riigiaparaat on riigi tähtsaim koostisosa, mis kujutab endast praktiliselt tema tegevuse sisu. Riigiaparaat ei ole riigiorganite mehhaaniline süsteem vaid nende organite korrastatud terviklik süsteem, kus täpselt on kindlaks määratud iga riigi organi pädevuse kompetents ja tema õiguslik seisund. Ja loomulikult tema koht terviklikus süsteemis. Iga riigi organ teostab vastavalt oma pädevusele seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element. Riigiorganite tunnudes on: · Riigiorgan on riigiorganite süsteemi ehk riigiaparaadi element ehk struktuurne osa · Riigiorganil on riigivõimu volitused · Riigiorganil endal on omakorda kindle süsteemne sisemine liigitus ehk struktuur, mis üldjuhul koosneb funktsionaalsetest ja harukondlikest/valdkonna struktuuri üksustest · Riigiorgan moodustatakse ettenähtud korras
· Samas polnud Idabloki riigid alati ühtsed ning aeg-ajalt loobusid osad neist järgimast Moskva poliitilist joont (näiteks Hiina RV, Rumeenia ja Jugoslaavia, Albaania). · Kõigile neile olid iseloomulikud: diktatuurireziimid (võimu koondumine ühe partei ja ühe isiku kätte) "sotsialistlik demokraatia" (ehk valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga) kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega) plaani- ja käsumajandus kultuuri ideologiseeritus ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus · USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele
Kui rikutakse teise riigi õigusi, riik vastutab. Kui tekitatakse kahju kohustus heaks teha, hüvitada. Lahendatakse läbi diplomaatiliste kanalite. Kui vaja, läbi kohtute. Eneseabi ei tohi olla vägivaldne. 10 Aktide eest, mis on toime pandud juriidilise isiku, riigi aparaadi poolt, riik vastutab, kui riik on seotud kuidagi selle isikuga (rikkujaga). Ka eraisikute suhtes vastutus siis ei vastuta riik, kuid kui tegu on riigiaparaadi töötajaga vastuatb riik. Põhimõtteliselt vastuatb riik kõige/kõigi eest. Erandid! (ei vastuta, vabaneb vastutusest): Nõusolek Force majure ja asjaolud, mida pole võimalik kontrollida Hädaolukord Vajadusolukord Enesekaitse Vastumeetmete kasutamine, kui on lubatud. Nõusolek rikkumine ei ole rikkumine, kui teine riik anab enne selleks nõusoleku, loa. Force majure ja kontrollimatud asjaolud F
Reimer 4 ühtsed ning osad neist loobusid järgimast Moskva poliitilist joont (näiteks Hiina RV, Jugoslaavia, Albaania). Kõik need riigid olid diktatuurireziimid: võim oli koondunud ühe partei kätte, kehtis nn sotsialistlik demokraatia (e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga), kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle. Nendes riikides oli tööstus natsionaliseeritud ja põllumajandus enamasti kollektiviseeritud, kehtis plaani- ja käsumajandus ja ühiskonda iseloomustas väga kõrge sõjaväestatus. Bipolaarse maailma teiseks osapooleks olid USA ja teised turumajanduslikud riigid (nt Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa LV jne), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele,
9. Iseloomusta sotsioloogilist, õigluslikku, struktuurfunktsionaalset ja riigiteadusliku käsitlust riigist. ÕIGUSLIK - Riik on kindla territooriumi ja rahvaga, sõltumatu üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon. Riigil on jõumonopol. SOTSIOLOOGILINE - Riik on ühiskonnarühmade kogum. STRUKTUURFUNKTSIONAALNE - Riik on organiseeritu institutsionaalne masin poliitiliste otsuste elluviimiseks. RIIGITEADUSLIK - Riik on riigiaparaadi ja kodanikkonna koostoimes kujunev terviklik võimukorraldus ühiste eesmärkide määratlemiseks ja täitmiseks 10. Võrdle eelmodernset ja modernset riiki – millised modernse riigi tunnused olid olemas eelmodernsel riigil. Eelmodernse riigi valitsemidkord oli sunnil põhinev domineerimine Modernset riiki iseloomustab püüe kokku siduda kaks taotlust: rahva huvide kajastamine ja tõhus valitsemine. Eelmodernsel riigil oli olemas territoorium 11
Arhitektuuriajalugu Esiaeg Noorem Kiviaeg sai alguse 40 000eKr. Algul elati koobastes, et olla kaitstud, nii külma kui metsloomade eest. Kõige tähtsam eeldus oli kujundlik mõtlemine. Esimesed ehitised, umbes 12 000 eKr olid püstkojad okstest, ümara põhiplaaniga, kaetakse loomanahkadega. 6000 aastat tagasi elati sektsioonelamutes, kus elasid koos mitu perekonda. Seinad on punutud vitstest ja kaetud mõlemalt poolt saviga. Pronksiaja ehitusalaseks tipuks elamuehituses olid veekogudele ehitatud vaiehitised. Need hooned olid püstitatud vaiadele, et kaitsta kõrgusega inimesi loomade, ilma ja muude nähtuste eest. Pilt küll praeguse aja Kambodzast, kuid sarnased võisid vaionnid välja näha. Orkni saarestikus on esialgne asum, mis on ehitatud lubjakivist. Sideainet pole kasutatud. Sealt leiti palju loomaluid, aga pole päid. Uurimise käigus on teadlased teada saanud, et tegemist oli nö esialgse ülikooliga, kus tegeleti tolleaegse teadusega...
LÄHIAJALUGU II: II MAAILMASÕDA JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). ● Ida- ja Lääne Saksamaa tekkimine. Okupeeritud alade kaotamine; ● Saksamaa ja Poola liikumine järjest läände; ● Galiningrad NSV Liidule; ● Ida-Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad); ● Saksa idapiiriks Oderi-Neisse jõgi. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. ● Külm sõda on otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. ● Maailmas ○ Vastanduvad pool...
2. Välisfunktsioonidest on kõige olulisemad kaitsefunktsioon, vastastikkuse koostöö ja abistamise funktsioon. Riigi ülesanne: *korrakaitse *sotsiaalvaldkond kõigi olemiste eest hoolitsemine haldusaparaadi suurenemine. 9. Riigiorganite süsteem. Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigi organid: · seadusandliku võimu organina on parlament demokraatliku riigi aparaadis kesksel kohal · täidesaatva riigivõimu organite tegevus on suunatud seadustes ja kõrgemal seisvate haldusorganite õigusaktides sisalduvate nõuete elluviimisele · kohtuvõimu organiteks on kohtud, mis on riigi ametiasutused, kelle esmaseks ülesandeks on õigusemõistmine 10. Ühiskonnaelu õiguslik reguleerimine
· ,,Vaikiv ajastu" Eestis: Aprillis toimuvatel Riigikogu ja riigivanema valimistel oleks edu saatnud suure tõenäolisusega vapse ja nende riigivanema kandidaati Andres Larkat. Ennetamaks vapside võimuletulekut korraldasid K.Päts ja J.Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde: kehtestati üleriigiline kaitseseisukord, vahistati vapside liidreid, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused ning alustati riigiaparaadi ja sõjaväe puhastamist vapsidest. Kõike seda põhjendati vabadussõdalaste väidetava võimuhaaramiskavaga. Eestis algas nn vaikiv ajastu periood, kus K.Pätsi autoritaarse diktatuuri tingimustes oli igasugune opositsioon maha surutud, Riigikogu oli saadetud sundpuhkusele ning oli kehtestatud riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Vaikivat ajastut iseloomustavad järgmised tunnused:
kulutused · Tegutulu (Y) erinevate tootmistegurite müügist a. Palk (tööjõud) b. Rent (maa) c. Intress (kapital) d. Kasum (ettevõtlikkus) e. Info Tulude-kulude ringkäik Kaubaturg (C) ettevõtted (Y) teguriturg (Y) majapidamised (C) kaubaturg Kõik raha, mis siin ringleb, jääb siia süsteemi alles. Valitsuse kulutused · Valitsuse ostud (G -government) riigiaparaadi ja infrastruktuuride ülalpidamine, palgad, ruumide üürid ja rendid, kaitseväe ülalpidamise kulud, koolide ehitus, jne · Toetused ehk tulusiirded (TR - transfers) Valitsuse tulud · Otsesed maksud (To) · Kaudsed maksud (Tk) Majapidamised (To) valitsus ( Tr) majapidamised Valitsus (G) ettevõtted (Tk) valitsus Finantsturg ringkäigumudelis · Säästusd(S) osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks ja mida
Esimesed on viimaste suhtes üldise ja erilise vahekorras. Pädevus, s.o võimuvolitusteks antavad õigused ja kohustused, õiguste ja kohustuste täitmiseks antavad valdkonnad ja ülesanded, realiseerimiseks õigustatud vormid, viisid + menetlus, vastavate õigustatud ja/või kohustatud subjektide ringi määratlemine ning vastutus mitteõiguspärase tegevuse või tegevusetuse eest. RIIGIORGANITE TUNNUSED NING NENDE LIIGITUSI Riigiorganite tunnused: 1) riigiaparaadi struktuurne osa; 2) riigivõimu volitused - ultima ratio põhimõte; 3) sisemine struktuur, funktsionaalsed ja harukondlikud struktuuriüksused; 4) moodustamine ettenähtud korras; 5) kindel ülesanne ja pädevus selle teostamiseks; 6) eelarveeraldised ja muu raha oma ülesannete täitmiseks; 7) koosseis koosneb füüsilistest isikutest, kes on riigiteenistuses ning moodustavad bürokraatia ehk profesionaalse riigiteenistujate korpuse. Riigiorganite põhiliigitusi
Kirjutatud reegleid polnud, suhete reguleerimiseks kasutati tavasid. Tava – käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmise arenedes tekkis tootmise ülejääk ja sõja pidamine – sõda omandas röövimise iseloomu. Tekkis orjapidamine, sest ori tootis rohkem, kui ta ära sõi. Sugukonnas kujunes välja võimuamet sõjapealik, kelle ümber koondus malev. Malevast kujunes välja ajapikku pealiku lähikond, mis on riigiaparaadi algkuju. Tekkisid inimesed, kes tegelesid suguharu juhtimisega, mitte tootmisega. Nn. usaldusmeeste kätte usaldati sellised kohad nagu maksukoguja. Kogukonnast sai riik. Muututi paikseks, tekkisid territoriaalsed piirid (varem mängis rolli veresugulus). Riik – erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Avalik võim – kogu riigi juhtimisaparaat, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutuste kõrval ka selle
o Vastastikune koostöö ja abistamine o Ülemaailmse rahu ja kindlustamise funktsioon o Maailmamajandusse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funktsioon 8. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas liigitatakse riigiorganeid? 1 Triinu Hansalu TTÜ 2008 Riigiaparaat riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu Riigiorgan riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa Kõige levinum ja algsem on riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks. Nendeks on parlament, valitsus koos oma allasutustega ja kohtud 9. Missuguste tunnuste alusel on võimalik määratleda õigust? Käitumisreeglite või normide kogum kujutab endast terviklikku süsteemi, mis on omavahel seotud
Peale sõja lõppu kasutas taasokupeeritud Eestis üsna sageli samasugust meetodit ka tollane KGB. Julgeolekuorganite määruste, instruktsioonide ja korralduste kohaselt kuulusid väljasaatmisele: natsionalistlike kontrrevolutsiooniliste 3 organisatsioonide nagu Kaitseliit, Isamaaliit j.t.aktiivsed liikmed koos perekondadega. endised kaitsepolitseinikud ja politseinikud ning vanglatöötajad. endised suurmaaomanikud, vabrikandid ja riigiaparaadi teenistujad. endised ohvitserid, kelle kohta olid olema kompromiteerivad materjalid. nende kontrevolutsionääride perekonnaliikmed, kellele oli mõistetud kõrgeim karistusmäär. Saksamaalt repatrieerunud isikud käigus. Samuti sakslased, kes olid Saksamaale sõitjate nimekirjas ja kelle kohta olid olemas kompromiteerivad materjalid. põgenikud endisest Poolast, kes keeldusid võtmast Nõukogude kodakondsust. kuritegelik element. prostituudid,
· Remontimine Arhiivikorralduse kujunemislugu: pertinentsiprintsiip, Rammingeni süsteem, Baldassare Bonifacio, territoriaalsene pertinentsiprintsiip, Georg Aebbtlin, Karl Bernhard Friedrich Zinkernagel. Arhiivi korralduse osas sai valitsevaks ja üldtunnustatuks pertinentsiprintsiip iga arhivaal on unikaalne teavik, mille korrastamise ja kirjeldamise aluseks on selles leiduva teabe iseloom. Ühe kuulsama arhiivindusliku mõtte arendaja Jakob von Rammingeni (16.saj), kes vaatles arhiivi riigiaparaadi iseseisva osana, järgi koosnes riigiaparaat 3 osast: 1) Riigi kantselei ja kohtud 2) Finants- ja sh fiskaalsüsteem (majandus) 3) arhiiv ehk Registratuur süsteem kõige selle juhtimiseks. Rammingen kasutas praktilis-induktiivset1 arhiivisüsteemi: 1. Maahärra asjad (Causae domini) 2. Alamate asjad (Causae subditorum) 3. Välisküsimused (Causae extraneorum) Kõik kolm jagunesid veel 2 alaliiki: a) Realia (kogu reaalne elu ja olu, mis persoonide alla ei mahu), b) Personalia 17
3.4. ,,Vaikiv ajastu" Eestis: Aprillis toimuvatel Riigikogu ja riigivanema valimistel oleks edu saatnud suure tõenäolisusega vapse ja nende riigivanema kandidaati Andres Larkat. Ennetamaks vapside võimuletulekut korraldasid K.Päts ja J.Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde: kehtestati üleriigiline kaitseseisukord, vahistati vapside liidreid, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused ning alustati riigiaparaadi ja sõjaväe puhastamist vapsidest. Kõike seda põhjendati vabadussõdalaste väidetava võimuhaaramiskavaga. Eestis algas nn vaikiv ajastu periood, kus K.Pätsi autoritaarse diktatuuri tingimustes oli igasugune opositsioon maha surutud, Riigikogu oli saadetud sundpuhkusele ning oli kehtestatud riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Vaikivat ajastut iseloomustavad järgmised tunnused:
kujundamisele (poliitiline õppimine). Viimane eeldab teistsugust organisatsiooni, st mida keerukamad probleemid, seda olulisem tagasiside funktsioon. See eeldab õppiva organisatsiooni mudelit, st komisjonid, töörühmad, aruteluareenid, suhtlusvõrgustikud. Mitte niivõrd hierarhia efektiivsus, vaid teadmised ja koostöö võrgustikukoostöö. Eesti riigiaparaadi iseloomustus suhteline suurus, arengud jm näitajad muu maailma kontekstis (Riigimasina erileht). LOENGU MATER. NR.2 Eesti riigimasin: Avaliku sektori suuruse kohta levib palju müüte Oluline aru saada, millest me räägime, kui me räägime avalikust sektorist Reeglina, kõik asutused, mille ainu- või peamine omanik või asutaja on riik (nii keskvalitsus kui ka kohalikud omavalitsused) ning millega kaasnevad riigile õigused ja kohustused Valitsussektor?
1. Mis on äriprotsess ja mis on äriprotsesside optimeerimise eesmärk organisatsioonis? Äriprotsess-seotud tegevuste kogum, mille tulemusena saavutatakse organisatsioonile, organisatsiooni äripartneritele ja/või klientidele kasulik teenus või toode. Äriprotsesside optimeerimisega on võimalik saavutada: Klientide rahulolu, kulude vähendamine, lühem aeg tulemuse saavutamiseks, parem kvaliteet, eristumine konkurentidest, kõrgem personaalne produktiivsus. 2. Mis on ja kuidas seostuvad andmeelement, informatsioon ja teadmus? Andmeelement - väikseim tähendust omav infoüksus. Informatsioon - selliselt organiseeritud andmed, et andmed omavad tähendust. Teadmus - selliselt organiseeritud ja töödeldud andmed ja/või informatsioon, et andmetest on võimalik teha järeldusi, neist õppida ja teadmisi laiendada. Seostumine: informatsioon koosneb andmeelementidest ja teadmus informatsioonist. 3. Mis on IT arhitektuur? IT arhitektuur on tervik...
Majanduse taastumisel peab arvestama probleemidega tööturul. KIE kutseharidussüsteemid leevendavad vaid mõningal määral oskustööjõu puudust, seetõttu umbes 60 protsenti küsitletutest tervitaksid saksa duaalsele kutseharidussüsteemi- 2/3 õppekavast hõlmab praktilist väljaõpet ettevõtetes reaalses tööprotsessis ja 1/3 teoreetiline õpe. Majanduskasvu püsimise jätkuks tuleb parandada seniseid korruptsiooni ja kuritegevuse vastaseid meetmeid, avalikke hankekonkursse ja riigiaparaadi efektiivsust. Duaalse õppe kuludest katavad Saksamaa haridusministeeriumi andmetel ettevõtted ligi 84 protsenti (pärast praktikandi tootliku panuse mahaarvamist) ja liidumaad 16 protsenti. Mõne aasta eest pakkus duaalset õpet ligi neljandik Saksa firmasid. Üle 500 töötajaga ettevõtetest pakkus seda 13 http://www.ahk- balt.org/fileadmin/ahk_baltikum/Publikationen/Konjunkturumfrage/KU_MOE2011_Pressemitteilung_Juni_ee.pdf 14 http://technopolis
Sotsiaalse etiketi mõiste: Ühiskonna sotsiaalsed suhted fikseeritakse sotsiaalse etiketi süsteemis: auasmete, teenistusastmete, autasude, eraldusmärkide jms tunnustega. Kindel auaste või tiitel osutab selle kandja kohale ühiskondlikus hierarhias näitab teeneid riigi ees jne. Eririietus, millega käivad tavaliselt kaasas ka eraldusmärgid, autasud jms annavad võimaluse omakorda määrata selle kandja kohta ühiskondlikus hierarhias. Sõjaväe korraldamine ja regulaararmee loomine ning riigiaparaadi ümberkorraldamine, mis pidi tuginema ametnikule, teistele põhimõtetele määras uue korra. Teenistusastmete tabel 1716 sõjaväemäärustik 1720 meremäärustik Sõjaväeline kord pidi toimima ka ühiskonnas. Sõjavägi pidi olema eeskujuks ülejäänud ühiskonnale. Kõigepealt seati kord sisse sõjaväkke ning sellel baseerudes hakati ka ühiskonda ja tsiviilametkonda reformima. Kuni 19
loomist. 1717. Aastaks oli rajatud kolleegiumide süsteem, millele rajati Peterburgi spetsiaalne hoone. Kolleegiumi juhiks oli president, tema abilisteks olid viitsepresident, nõunikud ja assessorid. Igalt mehelt hakati küsima pearahamaksu(Eesti ja Liivimaa kubermangud olid vabastatud) ja nekrutiandmise kohustus. Nõudis parukakandmist, kuubede kandmist, habememaks, nõudis naiste seltskonda tulemist, õpetas tantsima, korraldas regulaarselt assambleele pidustusi. 1722 kehtestati riigiaparaadi süstematiseerimiseks teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased jm riigiametnikud jagati 14. Astmesse, sellest kaheksa esimest eeldasid aadliseisust. Peeter kehtestas ka kubermangude süsteemi. Ta lahutas ka kohtu ja administratiivvõimu. Sellega jaotati maa kümneks kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi ja linnakohtud. 1721 võttis Peeter I endale keisri tiitli, peale seda oli Venemaa keisririik. 1755 loodi Moskva ülikool(Elisaveta)
Laienes Palermosse ja hõlmas aprillis kogu saare. Enamik pranslasi tapeti. Troonile kutsuti Aragoni kuningas Pedro III. Sõda lõppes 1302. PRANTSUSMAA: BOUVENIS’ LAHING: 1214 llõi Prantsusmaa kuningas Philippe II Auguste vägi Inglise John Maata liitlaste Saksa- Rooma keisri Otto IV ja Flandria krahvi väge. Inglise kuningas minetas suurema osa Prantsusmaa-valdustest, Saksa troonitülis saavutas Friedrich II võidu Otto IV üle. PRANTSUSMAA RIIGIAPARAADI TSENTRALISEERIMINE: Õukonna aadlikud asendati keskklassit nõuandjatega. Vabanevad läänid tulevad tagasi kroonile, kuningas võib neid uuesti läänistada. Suurfeodaalid vastu, linnad toetasid. Vasall on truu vaid oma isandale ja ka kuningale. Ülemkohtu (parlament) asutamine. Asutati ametikkond, kes esindasid kuningat riigi erinevates osades. Algas otsene maksustamine, koostati riigieelarve. PARIISI PARLAMENT: Kuningriigi ülemkohus, sellel oli õigus vaadata üle kuninga otsused ja
4. Õiguskaitse väljaspool Eestit. Eestist peab kujunema ühiskond, mille liikmed usaldavad riiki ja võivad oma riigile kindlad olla ka väljaspool kodumaad. See eeldab oma kodanike senisest tõhusamat kaitset väljaspool Eesti Vabariigi piire, seda eriti mitmesuguste kriisisituatsioonide puhul. 5. Ametnikkonna kvalifikatsiooni ja haldussuutlikkuse tõstmine. Peame eriti oluliseks kõrge haldussuutlikkusega ja efektiivset riigiaparaati. Eesti riigiaparaadi haldus suutlikkus on langenud oskamatu poliitilise juhtimise ja parteipoliitiliste kaadri vahetuste tõttu. Peame väga oluliseks ametnike koolituse tõhustamist ning nende (sh politseinike, meditsiini- ja sotsiaaltöötajate, vangivalvurite, päästeametnike, aga sa muti pedagoogide, noorsoo- ja sporditöötajate) töö väärtustamist. ELANIKKONNA TURVALISUS JA KORRAKAITSE 1.Töötame selle nimel, et kõigil Eestis elavatel inimestel, sõltumata nende tõeks pidamistest,
PILET 1 1.) Kiviaeg - Kõik eesti asulad kuulusid Kunda kultuuri alla. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, sest seal oli soodne kalastada ja küttida veelinde ning vee lähedusse jooma tulevaid metsloomi. Jõed pakkusid ka paremaid liiklemisvõimalusi. Töö- ja tarberiistad olid enamasti valmistatud kivist, luust, sarvest ja mitmed ka puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, ja suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati ka moondekivimieid, millest lihviti tööriistu. Elatusaladest olid põhilised kalastamine ja jaht. Jahiti erinevaid metsloomi, s.h ka linde. Jahtimiseks kasutati erinevaid viskeodasid, vibu ja nooli ning püüniseid. 4000. a eKr levis eestis uus kultuur, kasutusele võeti paremini valmistatud savinõud, mida oli ilustatud erinevate täkete või lohukestega. Kuna see oli väga tüüpiline leid, siis panid arheoloogid sellele nimeks Kammkeraamika kultuur. Umbes 3000. a eKR hakkas aga levima teine kultuur, hoop...
eri inimestel olla erinevad. See oleneb inimeste teadlikkuse tasemest Doktrinäärseks tõlgendamiseks nimetatakse teadlaste poolt individuaalselt või kollektiivselt antud normatiivaktide tõlgendust. Teadlastel pole otseseid võimalusi kaasa aidata oma tõlgenduse praktikasse rakendamisele, sest neile ei ole antud õigusvastase normatiivakti tühistamise, tõlgendaja karistamise, töölt vabastamise ega kontrollimise õigust. Doktrinäärsel tõlgendamisel on aga väga suur veenev jõud riigiaparaadi töötajatele, eriti siis, kui tõlgendajad on tunnustatud teadlased, kes on veenvalt oma seisukohti põhjendanud, avaldanud sellekohaseid artikleid juhtivates juriidilistes ajakirjades ja raamatutes või teinud oma seisukohad teatavaks teaduslikel konverentsidel, kus need on leidnud üldist heakskiitmist ka juhtivate praktikute poolt. 4.3.6. LM-ist Tõlgendamise tähendus erinevates suurtes õigussüsteemides
sotsiaalmajanduslik ehk majanduslik-organisatoorne funkts ja kultuurilis-kasvatuslik funkts.2.Välisfunktsioonid riigi kaitsefunkts, vastastikuse koostöö ja abistamise funkts, millest tõstetakse vahel esileülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funkts ning maailmamajanduse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funkts. Need funkts näitavad riigi iseloomu: rahuarmastaja või agressiivne riik 7. Riigiorganid ja nende liigitus.- on riigiaparaadi strukutturn element, selle funktsionaalne osa. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus. Riigiorganid:a)On riigivõimualased volitused, teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu.b)On õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon (N: riigikontrollil riigi vara kasutamise ja säilitamise kontroll; ringkonnakohtul esimese astme kohtute lahenditeläbivaatamine apellatsiooni
"Purpurne surm" (1924). Suure osa romaanist võtavad enda alla filosoofilised arutlused. Omaette seisab esimese perioodi teoste hulgas romaan "Muinasmaa" (1918). See boheemlasromaan avab Gailiti küünikumaski. Följetone viljeles Gailit kuni 1920. aastate keskpaigani. Tema vestelooming puudutas peamiselt kirjanduse, kunsti ja kultuurieluga seotud probleeme. Teise rühma Gailiti vesteloomingus moodustavad oma aja kultuuripoliitikat, erakondade väiklast omavahelist võitlust ja kodanliku riigiaparaadi bürokraatlikkust piitsutavad följetonid. Gailiti novelliloomingu põhiosa on valminud 1923.-1927. aastal ning avaldatud kahes kogus "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). Neis novellides on selgesti tajutav 1920. aastate pettumusmeeleolu. 1928. aastal avaldas Gailit seitsmest novellist koosneva romaani "Toomas Nipernaadi". Selles tõi Gailit eesti kirjandusse täiesti uue kuju vagabundi ja romantilise seikleja. Kui Gailiti novellides ilmnes lootusetuse ja masenduse õhkkond,
Külma sõja osapooled: · NSV liit ja talle alluva marionettriigid Ida-Euroopas = nn. SOTSIAALMILEER (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik , Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Põhja Korea, Hiina RV, PõhjaVietnam, Mongoolia), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Kõigile neile olid iseloomulikud: Diktatuurireziimid Sotsiaaldemokraatia Kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle Tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus Plaani ja käsumajandus Kultuuri ideologiseeritus Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus · USA ja teised kapitalistlikud riigid, kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. KÜLMA SÕJA SÜNDMUSED
Samas polnud Idabloki riigid alati ühtsed ning aeg-ajalt loobusid osad neist järgimast Moskva poliitilist joont (näiteks Hiina RV, Rumeenia ja Jugoslaavia, Albaania). Kõigile neile olid iseloomulikud: diktatuurirežiimid (võimu koondumine ühe partei ja ühe isiku kätte) “sotsialistlik demokraatia” (ehk valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga) kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega) plaani- ja käsumajandus kultuuri ideologiseeritus ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja
Ülalkirjeldatud meetodite läbikukkumist seletatakse esiteks sellega, et nende rakendajad (teadlased) ei suutnud võita igale tiigiaparaadile omast bürokraatlikku inertsust, ja teiseks sellega, et kulude eesmärgipärasuse ja põhjendatuse analüüs kitsendas oluliselt huvigruppide võimalusi mõjutada riigi rahade jaotamist oma huvidele vastavalt. Tegelikult otsest läbikukkumist polegi toimunud, sest eelarvelise planeerimise uued meetodid on kõikjal kaasa aidanud riigiaparaadi funktsionaalse töö kvaliteedi ja efektiivsuse tõusule, avardavud on eelarvelise planeerimise horisont. 52. Millised on riigieelarve paika panemise moodused? Riigieelarve paika panemiseks on 2 moodust: 1)tsentraliseeritud 2)allasutuste kaupa Tsentraliseeritud riigieelarve koostamisel pannakse kulud ja tulud prioriteedid paika riigi kõige kõrgema võimuorgani poolt. Lähtuvalt sellest koostatakse eelnõu. Allasutuste kaupa mooduse puhul allüksused jt väiksemad üksused panevad paika enda
suurvõimudest kõige vähem industrialiseeritud ja seega sõjaks halvasti ettevalmistatud ning varustatud. Tsaari 1 423 000 meheline armee oli 1914. aasta lõpuks kasvanud 5 miljoni uue sõduri võrra. Ajavahemikus 1914-16 värvati kokku 14,4 miljonit meest ja 1917. aastaks oli 37% tööealistest meestest armeeteenistuses. Vaatamata suurele sõdurite arvule, oli venemaa siiski silmitsi mitmete teiste probleemidega, näiteks ebatõhusa raudtee transpordiga rinnete vahel ja ümber, riigiaparaadi ebatõhusus ja ka seal valitsev valitsev korruptsioon ning armee tippude omavahelised poliitilised võitlused. Puuduseks oli ka see, et mitmed kindralid olid vanad ja vanamoodsad. Juba 1914. aastal elas Vene armee üle suuri kaotusi Tannenbergi lahingus (90 000 sõjavangi ja 122 000 langenut). Sakslased said enda alla suure osa Poolast ja 14 http://www.thecorner.org/hist/russia/revo1917.htm 15 http://www.thecorner.org/hist/russia/revo1917.htm 16
EESTI AJALOO ALGUS 10500 eKr- Jääaja algus 9000 eKr –vanim asulakoht 1208-1227 –vabadusvõitlus Põhjused: vene trantsiit –Daugava jõe kaudu kaubavedu 1227-..... eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda 17 sajand (alates1629) - Rootsi aeg 1660-rootsi kõige tugevam. Rootsi käes soome lahe rannik (soome, ingveri jane.) Rootsi aja lõpetas Põhjasõda (1700-1721) eestis oodati rootsi aega tagasi-eestlaste jaoks head ajad 1710-1918 Vene aeg (ka tsaaride aeg)(kaotati pärisorjus (1816-1819) Balti erikord-balti...
Seetõttu ongi mitmed varem omavalitsusele kuulunud ülesanded antud nüüd eraettevõtete hallata (nt prügimajandus, haljastus, hooldekodud, ühistransport). 17 Kodanikud, huvid ja demokraatia Üpris raske on ühe konkreetse ideoloogiaga siduda 2003. aasta valimistega võimule tulnud Res Publicat. Põhijoontes on nende nõudmised parempoolsed, kuid samas esitatakse ka palju loosungeid rahva võimust ja avalikkuse ärakuulamisest, riigiaparaadi kärpimisest ja võitlusest liigse jõukusega. Seega on Res Publical palju jooni, mis on tunnuslikud populistlikele parteidele. Populismi sugemeid võib näha ka Keskerakonna tegutsemises, mis teeb need kaks erakonda teineteisele üpris sarnasteks, olgugi, et ühe juured on vasakpoolsuses, teisel aga parempoolsuses. 6. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad Erakondade kõrval on demokraatliku ühiskonna lahutamatuks osaks suvegrupid ja sotsiaalsed liikumised
riigi lõppemine!!! Faktiline lõppemine füüsiline hävitamine äravõitmine e vallutamine (debellatio) jaotamine lagunemine (dismembratio) Juriidiline lõppemine: liitumine: senine riik kaob vabatahtlikult iseseisva subjektina devolutsioon: unitaarriik muutub liitriigiks allaheitmine e alistumine: suveräänne riik tunnustab teise riigi ülemvõimu, sellesse inkorporeerudes 63. Tutvusta riigi süsteemi. Riigiaparaadi osad ja nende rolli üldiseloomustus. Riigi süseemi teisased osasid. Riigi süsteemi esmased elemendid: seadusandliku riigivõimu organid (parlament) riigipea, valdavalt täidesaatev organ, üldjuhul ainuisikuline (president, kuningas), aga ka kollegiaalne (presidentuur) täidesaatva riigivõimu organ: valitsus õigus- e. justiitsorganid Riigi süsteemi esmased ja teisased elemendid ning nende seisund (staatus) on konstitueeritud riigi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
