Sisukord RIIGIAPARAADI LOOMINE.................................................................................................... 2 KODUSÕDA VENEMAAL....................................................................................................... 3 SUNDKOLLEKTIVISEERIMINE.............................................................................................. 7 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................... 9 RIIGIAPARAADI LOOMINE Sügiseks Oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mistahes jõuline rühmitus oleks suutnud korraldada riigipöörde. 1917. a. oktoobripöördega tulid Venemaal võimule bolsevikud (kommunistid) eesotsas Vladimir Iljits Lenini (tema pärisnimi oli Uljanov) ja Lev Trotskiga. 1918. a. algul kokku tulnud Asutava Kogu (mis pidi otsustama Venemaa riikliku korra ja saatuse) saatsid bolsevikud jõuga laiali...
I maailmasõda algas 1914. aastal ja lõppes 1918. aastal. Sõja ajendiks oli Franz Ferdinandi tapmine. Sõjas osalesid Saksamaa ja Prantsusmaa. Saksamaa liikmesriikideks olid Austria Ungari ja Itaalia ning Prantsusmaa liikmesriigid olid Suurbritannia ja Venemaa. Sõditi sellepärast, et sooviti paremat majandust, toimus võistlus maailma ümberjaotamise pärast ning olid suurriikide vastuolud. Vene revolutsiooni eelduseks oli see, et I maailmasõda tekitas riigis majandusliku laose, riigiaparaadi lagunemise ning sotsiaalsete pingete kasvu rahva hulgas. 1917 a. veebruaris Petrogradis puhkenud massilised rahutused (rahvas rüüstas poode), steigid, demostratsioonid kasvasid üle revolutsiooniks. Veebruarirevolutsioon sai alguse sotsiaalsete probleemide süvenemise tulemusena. Toimuva maailmasõja tõttu oli tööstuse rõhk suunatud sõja toetamisele, suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseeritud sõjaväkke
Sinod: eesotsas algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör. 1714 käsk avada linnades arvutuskoole. 1724 Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis. 1755 Moskva ülikool. 1758 Kaasani gümnaasium. 1764 ukaas aadlineiude instituudi loomiseks. 1780 asuti looma rahvakoole. 1786 kolmeastmeline rahvakoolide võrk: alam-, kesk- ja pearahvakoolid. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 kollegiumite uued keskasutused loomine. 1722 teenindusastmete tabel bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks - selle kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenindusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi. 1721 Peeter I keisriks, Venemaa impeeriumiks. 1740 & 1741 Paleepöörded venemaal. Jelizaveta Petrovna - valitses Vene keisririigi 20 aastat. 1761 - aasta impeeriumi troonile tõusnud Peeter III. Peeter III valitsemisaeg jäi lühikeseks, abikaasa Katariina tõttu, kes viis läbi riigipöörde
tekkis selline ,,vanema abiline" malev, kes juhtis( kaitsis, vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks karistas); see oli ühiskonnast eraldunud tekkis avalik võim; Riigisuveräänsus võime teostasega seotud riigiaparaadi algkuju riik Rahvusesuveräänsus enda oma õiguse määramine · Arenguprotsessis on kadunud veresugukonnad; olulisemaks sai territoorium, peresugukonnad segasid sassi. Formaalne suv. riik ei saa kasutada oma suv. Teiste riikide Võimuteatajaks sai rahvas, kes annab territooriumile võimu mõju tõttu · Riigitunnused: 1
tegelikult ongi riigi suveräänse võimu allikas, ning legitiimse sunduse monopoolne kasutaja. 2011. aastal ilmunud Leif Kalevi ja Anu Tootsi toimetatud autorite Mari-Liis Jakobson, Leif Kalev, Ott Lumi, Rein Ruutsoo, Tõnis Saarts, Georg Sootla, Anu Toots, Raivo Vetik koostatud Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi kõrgkooliõpikus „Poliitika ja valitsemise alused“, esitatakse riigi osas (vt lk 79) alljärgnev kokkuvõte. “ Riik on riigiaparaadi ja kodanikkonna koostoimes kujunev terviklik võimukorraldus ühiste eesmärkide määratlemiseks ja teostamiseks. Riiki iseloomustavad avaliku võimu eristumine erasfäärist, suveräänsus ja legitiimsus. Inimühiskonnad on selle saavutanud pika arengu tulemusel, mille käigus on varastest linnriikidest ja andamile tuginenud impeeriumidest feodalismi, seisuseriigi ja absolutismi kaudu jõutud modernse rahvusriigini.
õukonda, kiusas taga hugenotte majanduses) nimetas ametisse KRIIS kutsuti kokku tühistas Nantes'i edikti (keelab riigiametnikud, andis välja generaalstaadid (seisuste esindused) hugenottide jumalateenistuse), seadusi, armu/ karistas. Rajas Intenandid valitseja poolt määratud riigiaparaadi. ametnikud, võtsid provintsid enda alla (maksud, seaduste elluviimine) Valitsusaja · Riik sekkus kultuuriellu · Ehitas Versailles' lossi · Suur mõju mitmetel · Päranduseks sai võlgades iseloomulikud Prantsuse akadeemia · Tema ajal Fronde võimude armukestel, orgiad, lagunenud riigi
Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori, täpsemalt riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta. Lisaks sellele sekkub riik majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi, sammuti selleks, et planeerida ühiskonna majanduslikku arengut. Erasektor on see, kes peab pakkuma ühiskonnale kvaliteetset lahendust ja ka ühiskonna sotsiaalsete vajaduste rahuldamist ja riigiaparaadi ülalpidamiseks raha teenima. Teisest küljest on aga hoopis suurem väljakutse toetada kodanikuaktiivsust soodustavat keskkonda ja koostööd riigiga, mis omakorda aitab arendada poliitilist kultuuri ühiskonnas. Ühiskonna heaolu ja majanduse kasv suurendab erasektori huvi kultuurisektori toetamise ning koostöö vastu. Erasektor hakkab väärtustama kultuuri osa täisväärtusliku elukeskkonna loomisel ning see loob head võimalused sponsorlussuhete arendamiseks.
Nõukogude riigiaparaadi loomine Nõukogude riigiaparaadi kujunemine algas 1917. Aastal pärast bolsevike võimuletulekut.1917. aastal moodustati Rahvakomissaride Nõukogu ning seadusandlikuks võimuorganiks sai Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee.1918.aastal(jaanuaris) saatsid bolsevikud laiali Autava Kogu. Hiljem kehtestati üheparteiline süsteem.1918. aastal võeti vastu ka esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimus senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sa Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, mille pealinnaks sai Moskva.1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, mis ühendas erinevaid sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset Vabariiki. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936.aastal vastu võetud põhiseadusega. Kodusõda Enamlaste võimuletulekuga ja nõukogude võimu...
Venemaa 20 saj. alguses- Venemaa oli impeerium ning kolooniad asusid tema küljes. Neil oli poolabsolutistlik monarhia(isevalitsus).Võimul olid Romanovid(1613-1917) Venemaa oli sekkunud ülemäära maailmasõtta, mille tõttu tekkis riigis majanduslik laos, riigiaparaadi lagunemine ning sotsiaalsete pingete kasv rahva hulgas. Sellele lisandus ebaedu sõjarinnetel ning sõdurite mässumeelsuse kasv. Süvenes usaldamatus tsaarivalitsuse suhtes. Tööjõu-ja toorainepuudus, trantspordi-ja kütusekriisi tõttu oli majandus halvatud.Suuremates linnades võis ees oodata näljamässe. Revolutsioon-Pidi lahendama: talurahva kehva olukorra,valitsemiskorra, Venemaa kui rahvastevangla küsimuse, liigselt sõjaka riigi küsimuse-kuid Revolutsioon ei lahendanud probleeme.
osalevad küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Demokraatia võimalused ja ohud · Kaitseb üksikisikut võimu eest, kuna valitsemine on seadustega piiratud. · Tugevdab inimeste ühtekuuluvust, kuna kõigil on õigus osaleda valitsemises. · Tagab poliitilise stabiilsuse. · Kõik inimesed pole võrdelt haritud, võimalus pääseda võimule harimatul massil. · Enamuse nimel tallatakse vähemuse huvid jalge alla. · Ühised huvid suurendavad riigiaparaadi sekkumist ühiskonna ellu. Valimiste funktsioon · Peamiseks ülesandeks on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. · Teiseks ülesandeks on vahendada võimule kodanike nõudmisi ja soove. · Ja kolmandaks on valimistel ka hariv funktsioon, kuna inimesed saavad siis rohekm poliitilist teavet ning viivad end kurssi oma kodanikuõigustega ja erakonna vaadetega. Valimiste põhimõtted · Valimisõigus on üldine, kuid kehtivad vanuse-ja
On iga riigi tähtsaimaks koostisosaks ja riigi kehastuseks, sest tema tegevuse sisu, ülesehituse põhimõtted, isikuline koosseis, tegevuse meetodid ja vormid on üõhelt poolt määratud riigi funktsioonide teostamise vajadustega, teiselt poolt aga väljendavad selle riigi olemuslikke iseloomujooni. Riigiaparaadis on täpselt määratud iga üksikorgani õiguslik seisusnd(tema pädevus) ja koht teiste organite seas, seetõttu toimib iga riigiorgan riigiaparaadi ja riigifunktsioone teostava tervikliku süsteemi ühe lülina. Riigiorgan riigiaparaadi struktuurne elemen, selle funktsionaalne osa. Riigiorgani olulisemad tunnused: 1) riigiorganil on riigivõimualased volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu; 2) riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon(nt õiguskantsleri ülesanded); 3) oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega, mida
ühiskonna tippidest koosnev kogu Pariisi parlament - kõrgeim kohtuasutus, mis registreeris kuninga edikte ja muid seadusandlikke akte Pietism - usuvool, mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust ja pööras tähelepanu jumalakartlikkusele Printside fronde - aristokraatide liikumine eesotsas prints Condega kuninga vastu Ratsionalistlik maailmakäsitlus - mk, mis eeldab ühiskonna mõistuspärasust, m. kohaselt ideed muudavad maailma Teenistusastmete tabel - riigiaparaadi süsteem, kus sõjaväelased ja riigiametnikud jagunevad 14 teenistusastmesse Valgustus - mõtteviis, millega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest Valgustatud absolutism - riigikord, mille korral valitseja kujundab ühiskonda ümber filosoofide nõuannetest juhindudes Viigid - uue troonikandidaadi pooldajad(oranje Willem & Mary) Toorid - õigusjärgse troonipärija Jamesi pooldajad Õiguste bill - akt, millega reguleeriti parlamendi õigusi kuningavõimu piiramisel
Nende ideoloogia on vene vähemus, konservatiivne. Kodanike põhiõigused ja vabadused Tuleks vähendada kodakontsuseta inimeste arvu riigis, teiseks riigi keeleks sätestada vene keel. Samuti peaksid kõikidel olema võrdsed õigused vaatamata rahvusest, soost ja poliitilistest õigekspidamistest. Majanduspoliitika VEE seisab tarbija õiguse kaitse eest. Samuti tahetakse pensionärid ja paljulapselised pered vabastada maksudest. Kulude vähendamine riigiaparaadi, armee ja omavalitsuste kulult. Firmad heategevuse ja sponsoneerimise puhul tulumaksust vabastada.Samuti ka uute töökohtade loomist tahavad nemad. Sotsiaalpoliitika Uus pensioniseadus oleks vajalik-pensioniiga vähendada, pensioni suurust muuta, inviduaalsus. VEE tahab parandada probleemsete ja raskus olevate inimeste elujärge ja jagada suuremaid sotsiaaltoetusi. Samuti soovivad vähendada kuritegevust ja parandada arstiabi ja ravimite kättesaadavust.
Mis on ideoloogia Tegemist on uusaegse mõistega, mis valgustuslikus traditsioonis tähistab objektiivse või teadusliku teadmise vastandit, hägustatud tegelikkust. Ka Marx kasutas seda mõistet, viidates valitsevate klasside (domineerijate) udule, millega need püüavad saavutada oma varjatud eesmärke ja sotsiaalseid huvisid. Ideoloogiavaba on vaid proletariaat. Edward Bernsteini mõjul rääkis juba Lenin proletariaadi ideoloogiast. Ka hilise Engelsi käsitluses tähistab ideoloogia lihtsalt sotsiaalse suunitlusega mõtlemist. 20. saj. marksism astus eelkõige Marxi ideoloogiamõiste majandusliku determineerituse vastu. Nii Antonio Gramci hegemoonia mõiste kui Louis Althusseri «Ideoloogilise riigiaparaadi» kontseptsioon viitavad sellele, et mitte ainult majanduslik baas, vaid just ühiskonna ideeline pealisehitus (koolist meedia ja popkultuurini) tagab kapitalismis valitsevate jõuvahekordade ja ühiskondlike suhete taastootmise. Ideoloogia on indivi...
1. Mis on kommunism See on ühiskonnavorm, mille puhul tootmisvahendid kuuluvad rahvale ning kehtib põhimõte Igaühelt tema võimete järgi, igaühele vastavalt tema vajadustele, erinevalt sotsialismist, mis juhindub põhimõttest Igaühelt tema võimete järgi, igaühele vastavalt tema tööle. See on teooria, ühiskondlik liikumine või poliitiline süsteem, mis taotleb kommunistliku ühiskonna ülesehitamist. Kommunistlikuks on nimetatud Nõukogude Liitu 1917 aastast kuni 1990. aastate alguseni. 2. Kuidas on see tekkinud? See on siis üks marksismi suunadest, ning selle loojateks on Karl Marx ja Friedrich engels. Nende teoses the communisto manifesto on kirjas et kõige pealt peab olema kapitalism, kus majanduse arengus olulisim osa vabalturumajandusel ja konkurentsil, riigi osa majanduse reguleerimisel on piiratud seejärel asendub see sotsialismiga, kus riigil on suurem roll majanduse reguleerimisel ning see kõik viib kommunismi, kus kõik on v...
1. Külma sõja mõiste- (1946-1991) Vastaseis USA+Lääne ja NL+idariikide vahel, omavahel nad ei sõdinud vaid kasutasid teiste riikide kaudu. 2. Külmasõja osapoolte iseloomustus: Sotsialismileer: -Diktatuuri reziimid -Sotsialistlik demokraatia -Kommunistliku partei totalitaarne kontroll riigiaparaadi, ühiskondliku organisatsiooni ja sõjaväe üle -Plaani ja käsumajandus -Kultuuri ideoloogiseeritus -ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus Lääneriigid: -USA ja teised kapitalistlikud riigid -Üldjuhul olid nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orjenteeritud riigid 3. Raudne eesriie- (1934-1990) NL-i poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala,
süvenemine Välispoliitika Külma sõja kujunemine; stalinliku riikliku mudeli kujundamine Ida-Euroopas; kujunevate sotsialistlike riikide toetamine Aasias Valdkond Sulaaeg (1953 1964) Nikita Hrustsov Põhisisu Poliitika Lahtiütlemine stalinlikust pärandist; senise repressiivpoliitika peatamine ja amnestia ebaõiglaselt represseeritutele; Stalini isikukultuse hukkamõist; riigiaparaadi reorganiseerimine; sõjaväe ja julgeolekuorganite mõju vähendamine Majandus Suurejoonelised majandusprogrammid ja kampaaniad (uudismaade rajamine ja sunniviisiline maisi kasvatamine); rahareform; majanduse juhtimise reorganiseerimine; sõjaliste kulutuste vähendamine; GULAG-i majandussüsteemi lammutamine; põllumajanduse toibumine ja kiire areng
SAKSAMAA II MS EELHTUL: HITLERI SISEPOLIITIKA:(1933-1945:kolmas riik). hepartieline ssteem(NSDAP) ja ks juht ehk "Fhrer". Isel. oli partei ja riigiaparaadi htesulandumine. Natside ideoloogia heks tugisambaks oli Aaria rassi listamine, teiste alandamine ja rassilise puhtuse tagamine. Noorte ideoloogilise "harimise" eest hoolitses Hitlerjugend. Riigipoliitika heks osaks oli ka juutide tagakiusamine- nt piirati poliitilisi- ja kodanikuiguseid(Nmbergi seadus). Kristalll tapeti 91 juuti(1938 nov). 1936a Berliini olmpiamngud olid allutatud nii propagandale kui ka natslikule ideoloogiale. plaanimajandus. Tpuudus kaotati tnu: 1.Sjavekohustuse taaskehtestamisele(1935) 2.Tkohustuse seadusele 3.riiklikele hdaabitdele 4.Sjatstuse aktiivsele arenemisele. VLISPOLIITIKA: 1936a slmiti Saksamaa ja Itaalia vahel sjalis-poliitiline liit ehk Berliini-Rooma telg(teljeriigid). Samal ajal slmiti antikomiterni pakt(Jaapani ja Saksamaa vahel; hiljem ka Itaalia)...
salapolitsei ja rajati koonduslaagreid, ulatuslik terror Itaalias siiski puudus. 1914. aastal alanud esimene maailmasõda põhjustas Venemaa sisemise kokkuvarisemise. 1917. aasta veebruarirevolutsooni käigus kukutati võimult Romanovite dünastia. Keiser Nikolai II loobus troonist ning võim läks ajutise valitsusele. Sama aasta sügisel kukutasid enamlased oktoobripöörde ajal ajutise valitsuse ninga alustasid nõukogude riigiaparaadi rajamist. Uue riikluse tegelikuks võimukeskseks sai Vladmir Lenini juhitud kommunistlik partei. Uus võimustruktuur põlistus järk-järgult. Mõne aasta jooksul likvideeeriti kõik teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteisüsteem! Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV) ning pealinnaks Moskva. 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL). Kommunistide põhivaenlaseks kujunes 1919
· Bojaaride Duuma kaotas tähtsuse. · 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. · 1715 kollegiumite (uued keskasutused) loomine · Aastaks 1717 oli rajatud juba kollegiumite süsteem, esialgu 12, nendejaox Peterburis spetsiaalne hoone. · Kollegiume juhtis president, kelle abilistex olid viitsepresident, nõunikud ja assessorid. · 1722 teenindusastmete tabel bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks-selle kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenindusastmesse. (Selline süsteem lõi ametnikele stiimuli edasipürgimisex) · Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi (algul oli maa jaotatud 8. kubermanguks, hiljem arv pidevalt kasvas) · Peeter esimene lahutas kohtu- ja administratiivvõimu- maa jaotati 10. kohturingkonnaks, kus oli oma
1)¤Teine sektor ehk erasektor: -eraettevõtted -peamisteks tunnusteks kasumi taotlemine ja eraomandus -suhted riigiga - riigipoolsed ettekirjutused, majanduse arengu reguleerimine -ettevõtluse vormid: üksikettevõtjad(FIE), suurfirmad(AS,OÜ) ¤Avalik sektor ehk esimene sektor: -riigiasutused -seotud valitsuse rahaliste ülekannetega -avalik-õiguslikud asutused ¤Kodanikuühiskond ehk kolmas sektor: -kodanikualgatuslikud organisatsioonid(MTÜ, SA, seltsid ja asutused) -edendab valitsemist 2)Nüüdisühiskond: -3 sektorit -sektorite eristatatvus -tööstuslik kaubatootmine -rahva osalus ühiskonnaelus -vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus -inimõigused 3)Tööstusühiskond -tööstuslik tootmine -ratsionaalsus -ametnikkonna tugevnemine -tööaja tähtsustamine -meelelahutuse levik -muutused rahvastikus -muutused rahvastikus Postindustriaalne: -kõrgtehnoloogia kasutamine -mitmekesised väärtushinnangud -teenindussektori kasv -teadu...
Hitler ja Mussolini 22.11.15 Germaani päritoluga hõimud olid need, kes panid aluse Põhja-Ameerika praegusele tsivilisatsioonile. Just tänu nn. aaria rassile, eelkõige saksa päritoluga ümberasujatele on tekkinud seal selline riik nagu me praegu seda tunneme ja kõik mineviku suured kultuurid on välja surnud algse aaria rassi veresegamise tõttu. Väidetakse isegi, et jaapani kultuur ja kogu areng võlgneb tänu ammusele aaria kultuuri mõjule. Edasi süüdistatakse juute kõigis võimalikes hädades, mis maailma on tabanud - juutidel polevat kunagi olnud mingit oma kultuuri - nad olevat kogu oma vaimse taseme saavutanud ümbritseva maailma arvel. jne...Seetõttu leidis ka Hitler, et valitseva kasina majanduse hetkeseis on juutide kasuahnuse tulemus, kus rahvas oli näljas, tööpuudus oli tohutu, mille muutmiseks oli vaja puh...
Peamised Hruštšov algatas terroriohvrite Sõjalise võimsuse kasv. Perestroika - teoks said mitme sisepoliitilised rehabiliteerimise, riikliku ja parteilise Venestamine (nõukogude rahva kandidaadiga valimised, reformid süsteemi moderniseerimise. moodustamine kogu impeeriumis mõnevõrra vähenes Kaotas julgeolekuagentuuride vene keele abil). riigiaparaadi tsentraliseeritus ja hallatavad spetsiaalsed kohtud. Need rohkem otsustusõigust anti kohtud (tuntud kui troikad) olid sageli alumistele tasanditele (sh seadusi ja protseduure eiranud. liiduvabariikidele + majanduses Maisikasvatus
Johannes Vares-Barbarus. Valitsuse ei olnud ühtegi kommunisti. Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, mil saadeti laiale Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised. Kui enne okupatsiooni leidus Eestis kokku vaid 130 kommunistliku partei liiget, siis nüüd pääses neist 45 Riigivolikokku(kokku 80 liiget). 21 juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja ENSV ja võeti NSV kooseisu 6 augustil. Ümberkorraldused. 1)Võimupartei ümberkorraldamine a) Riigiaparaadi lammutamine b) Tagandati ametist kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid c) Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte d) 1940 võeti vastu Nõukogude Liidu koostatud uus põhiseadus e) Tuli Riigivolikogu asemel Ülemnõukogu. 2) Majandusreformid a) Hakkas pihta riigistamine b) Kuulutati kogu maa riigi omandiks c) Talude maksimaalne suurus oli 30 hektarit d) Natsionaliseeriti ka pangad, tööstus-, kaubandus ja transpordiettevõtted e) Majandus langes jõudsalt. 3)
Suure osa romaanist võtavad enda alla filosoofilised arutlused. Omaette seisab esimese perioodi teoste hulgas romaan "Muinasmaa"(1918). See boheemlasromaan avab Gailiti küünikumaski. Följetone viljeles Gailit kuni 20-ndate aastate keskpaigani. Tema vestelooming puudutas peamiselt kirjanduse, kunsti ja kultuurieluga seotud probleeme. Teise rühma Gailiti vesteloomingus moodustavad oma aja kultuuripoliitikat, erakondade väiklast omavahelist võitlust ja kodanliku riigiaparaadi bürokraatlikkust piitsutavad följetonid. Gailiti novelliloomingu põhiosa on valminud 1923 - 1927 ning avaldatud kahes kogus "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). Neis novellides on selgesti tajutav 20-ndate aastate pettumusmeeleolu. 1928. aastal avaldas Gailit seitsmest novellist koosneva romaani "Toomas Nipernaadi". Selles tõi Gailit eesti kirjandusse täiesti uue kuju vagabundi ja romantilise seikleja. Kui
riigivõimu.Riigiaparaat on riigi tähtsaim koostisosa, mis kujutab endast praktiliselt tema tegevuse sisu. Riigiaparaat ei ole riigiorganite mehhaaniline süsteem vaid nende organite korrastatud terviklik süsteem, kus täpselt on kindlaks määratud iga riigi organi pädevuse kompetents ja tema õiguslik seisund. Ja loomulikult tema koht terviklikus süsteemis. Iga riigi organ teostab vastavalt oma pädevusele seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element. Riigiorganite tunnudes on: Riigiorgan on riigiorganite süsteemi ehk riigiaparaadi element ehk struktuurne osa Riigiorganil on riigivõimu volitused Riigiorganil endal on omakorda kindle süsteemne sisemine liigitus ehk struktuur, mis üldjuhul koosneb funktsionaalsetest ja harukondlikest/valdkonna struktuuri üksustest Riigiorgan moodustatakse ettenähtud korras
tunustamiseks ja välismaalastele Eesti riigile osutatud teenete eest.Sellel on 7 klassi. KOTKARISTI TEENTEMÄRK :asutati 1928.a kaitseliit iseseisvuse 10 aastapäeva puhul antakse sõjaliste või riigikaitseliste teenete eest.Sellel 8 klassi. Riiki juhitakse ministeeriumide kaudu.Selle töö järjepidevuse tagab kantsler.Lisaks peaministrile ja ministritele võtaab valitsemisest odsa riigikantselei juht riigisekretär.Seaduse järgi on riigiaparaadi osaks ka maavalitsused eesotsas maavanematega.Nnede ül.on esindad valitsust maakonnakeskustes,tuues sellega riik inimestele lähmale. Ministeeriumide allasutused on ametid. Kohaliku omavalitsuse peamised ülesanded. *korraldab vallas või linnas sotsiaalabi ja teenuseid,vanurite hoolekannet,noorsootööd jne.territoriaalplaneerimist,ühistransporti valla või linnasisest teede linnatänavate korrashoidu jne. *korraldab vallas või linnas koolieeelsete
1949 a põhiseaduse järgi sai Pr-st parlamentaarne (IV)vabariik, mis kesti 1958.aastani.1958 V vabariik (presidentaalne)ja võimule tuli de Gaulle. 1957 Euroopa Majandusühenduse loomine 1962 De Gaulle andis Alzeeriale iseseisvuse, 1968 üliõpilasrahutused 70-ndad Prantsusmaa USA-le vastandumine jätkub Kommunistlik maailmasüsteem Idabloki tunnusjoonned: 1.Võim riigis ühe partei käes (kommunistlik partei) 2.Partei kontrollis elu kogu riigis (kontroll riigiaparaadi ja ühiskondlike organisatsioonide üle. Kultuuriaelu samuti kommunistide kontrolli all 3.Tohutu võim julgeolekuorganeil (kommunistlik võim püsis vaid hirmu ja terrori abil) 4.Majandus, nii tööstus kui ka kaubandus valdavalt riigistatud 5.Sõjaväestatus suurem kui maailmas keskmiselt. 5.märts 1953 Stalini surm 14.mai 1948 Iisraeli riigi väljakuulutamine HEAOLUÜHISKOND Sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv
oleks olnud mitte tingimusteta alistumine. Eestil oleks olnud võimalus säilitada võib-olla oma iseseisvus. Eesti kaotas tohutult vaimset potentsiaali, mis otseselt mõjutas riigi käekäiku ja edasist tulevikku. Kõik eestlased kannatasid küüditamise läbi, sest arvatavasti kõigist suguvõsadest viidi kedagi Siberisse. Eestlased olid edaspidi alla surutud ning keegi ei julgenud oma arvamust avaldada ja see mõjus laastavalt rahva vaimsele tervisele. Okupandid lammutasid senise riigiaparaadi. Ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, linnapead jne. Eestimaa kommunistlik partei kujunes ühiskonnas juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon. Pikki aastaid puudus eestlased võimalus avaldada oma tegelikke poliitilisi ambitsioone ja vaateid ning see halvas kindlasti meie poliitilist kultuuri. Eestis viidi ellu Moskva poliitikat ning seetõttu alati ei tehtud otsuseid Eesti riigi huvides, mis tekitas kaost kohalikus elus
Eesti II maailmasõja ajal Eesti okupeerimisega seotud sündmused Aeg Sündmus Tagajärg Eestile 23.08.3 Saksa ja NSVL vahel vastastikune Eesti NSVL mõjusfääri 9 abistamise leping 28.09.3 Baaside lepingu allakirjutamine NSVLle rendile maa-alad Saaremaal, 9 Hiiumaal ja Paldiski ümbruses; õigus kasutada 2aastas Tallinna sadamat 17.06.4 Narva diktaat Ühendusteed ja sidekanalite kontroll 0 Punaarmee käes, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised, eraisikud pidid relvad loovutama 21.06.4 Valitsuse asendamine Nõukogude- Uus valitsus, peaminister Vares- Barbarus 0 sõbraliku kabinetiga 06.08.4 Eesti ühendatakse NL-ga Iseseisvuse kaotamine 0 14.06.4 ...
2.Demokraatia võimalused, ohud ja puudused Võimalused: · Kaitseb üksikisikut võimu eest ja tema vabadust · Tagab poliitilise stabiilsuse · Edendab ühist ja individuaalset heaolu · Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust · Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali Ohud: · Võimule võib pääseda harimatu mass · ,,51 protsendi türannia", kus enamuse nimel tallatakse vähemuse huvid jalge alla. · Liigne riigiaparaadi ja valitsuse sekkumine ühiskonnaellu · Diktatuuri kehtestamine 3.Valmiste funktsioonid ja põhimõtted Peamiseks funktsiooniks on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Teiseks funktsiooniks on kodanike nõudmiste vahendamine võimudele. Kolmandaks funktsiooniks on hariv funktsioon, kus inimesed saavad rohkema poliitilise teabe tarbimisega end kurssi viia kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega. Põhimõtted:
Demokraatia -Tekkis Kreekas -Kolm põhinõuet (konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused) Liberaalne demokraatia -Kodanikuvabadused (sõna, valimis) -Õigusriik (seadustel põhinev otsustamine) -Võimude lahusus (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) -Kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -Vaba ajakirjandus -Vähemustega arvestamine -Relvajõud tsiviilkontrolli all Demokraatia vormid -Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused Osalus- ja elitaardemokraatia -Osalus *Rahva kaasamine poliitikasse *Interneti kasvav roll -Elitaardemokraatia *Eliidi võim rahva nõusolekul Demokratiseerumise lained -I 1826-1922 -II 1945-1956 -III 1974-1995 Siirdeühiskond -Demokraatia kindlustamine -Vabad valimised -Reformide aeg...
Talumaade reformistamine õnnestus vaid mõnes regioonis. Hakati uusi külasid ja talusid rajama. Riiklik majanduspoliitika ei toetanud aga eraettevõtlust ja majandusliku tegevuse vabadust. Üritas õpetada kartulikasvatust. Töötati välja "Maakoolide reglement"- ehitati uusi koole. Peeter I reformid: 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. Lähtudes Rootsi ja Taani kogemusest, alustati 1715. aastal uute keskasutuste kolleegiumide loomist. Uue bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks kehtestati 1722. aastal teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi. Algul oli neid 8, hiljem see arv pidevalt kasvas. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus olio ma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. Parlamentarismi areng Inglismaal: Stuartite dünastia
neutraliseerimiseks. 5. Kommunistliku valitsuse moodustamine pärast ühtsete nimekirjade alusel toimunud valimisi 6. Rahvademokraatia ülesehitamine Nõukogude mudeli eeskujul. Idablokki iseloomustasid Idablokile iseloomulikud jooned: võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Teisi parteisid võis ka olla, kuid neil polnud võimu. Kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle. tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani- ja käsumajandus. ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus, suured kulutused sellele. Stalinlik NSV Liit Stalini kontroll oli sõja ajal ühiskonna üle vähenenud, kuid võimu kindlustamiseks oli vaja hoida ühiskonda pidevas hirmuseisundis. Tugevnesid repressioonid (arreteeriti sakslaste poolt
regioonide koostööd. Regionaalarengu tähtsustamine eurointegratsiooni kontekstis. Maastrichti lepinguga loodi Regioonide Komitee, mille moodustavad 344 omavalitsuste ja regioonide esindajat kõigist Euroopa Liidu liikmesmaadest. Euroopa sätestab omavalitsuse harta, millega ka Eesti on ühinenud. Sarnast ideed rõhutab ka Euroopa Liidu lähimuspõhimõte, mis nõuab, et poliitilised probleemid lahendataks inimesele võimalikult lähedal. Valitsemisvõimekus hõlmab riigiaparaadi olemasolu, korraldust, mehitatust ja rahastatust, õiguskorda ja jõumonopoli. Tegu on väga mitmetahulise valdkonnaga, mida jõuab siinses alapeatükis vaid üldiselt markeerida. Alusandmed on enamjaolt olemas, ent äärmiselt killustatud kujul ja vajavad edasist mahukat uurimist. (Vetik 2012) Alates Euroopa Liidu liikmeks saamisest 1. mail 2004 on hüppeliselt kasvanud riigi käsutuses oleva raha hulk. Näiteks suunati aastail 20042006 Eesti käsutusse Euroopa
Bulgaaria, Hiina, Albaania, P-Viernam, P-Korea, Mongoolia · Kõik allusid Moskvale, va Jugoslaavia 1) Jugoslaavia võttis vastu Marshalli plaani pakutud abi, et üles ehitada oma sotsalism 2) Seoses sellega sattus konflitsi NSVL-ga · Idablokile iseloomulik: 1) Võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid dem. Vabadused ja õigused. Teisi partei võis ka olla, kuid neil polnud võimu. 2) Kommunistliku parteo totaalne kontroll riigiaparaadi, ÜK organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle 3) Tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani-ja käsumajandus. 4) Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus suured kulutused sellele. Stalinistlik NSV Liit · Stalini kontroll oli sõja ajal ÜK üle vähenenud, kuid võimu kindlustamiseks oli vaja hoida ÜK-d pidevas hirmuseisundis.
a. väike müüjate arv b. suur ostjate arv c. diferentseeritud toodang d. turule sisenemine on väga raske sisenemisbarjääride tõttu Innovaatiliste sihtprogrammide kasutamise puhul fiskaalpoliitikas: a. on suureks probleemiks nende pikaleveniv ja suuri vahendeid nõudev ettevalmistusprotsess b. on ettevalmistamisele kuluv viitaeg tegelikult välistatud, kuna programmi alguse määrab automaatne valem langusperioodi esimeste tunnuste ilmnemisel c. on tagatud riigiaparaadi kiire kasv d. võib kaasneda kõrgtehnoloogiliste lahenduste kõrval ka mahajäänud tehnoloogiate väljatöötamist Innovaatiliste sihtprogrammide kasutamise puhul fiskaalpoliitikas: a. on suureks probleemiks nende pikaleveniv ja suuri vahendeid nõudev ettevalmistusprotsess b. on ettevalmistamisele kuluv viitaeg tegelikult välistatud, kuna programmi alguse määrab automaatne valem langusperioodi esimeste tunnuste ilmnemisel c. on tagatud riigiaparaadi kiire kasv d
VENE-TÜRGI SÕDA Referaat Lähte 2008 AJEND JA PÕHJUSED. Venemaa, otsides väljapääsu Mustast merest, püüdis Türgimaad välja suruda Euroopast. Selleks kuulutas ta enese Balkani poolsaare ristiusu-rahvaste kaitsjaks ja nõudis Türgi valitsuselt kristlastele mööndusi, ähvardades vastasel korral sõjaga. Inglismaa ja Austria püüdsid rahulikul teel lahendada Vene-Türgimaa konflikti. Selleks kutsusid nad Konstantinoopolisse kokku Euroopa suurriikide esindajate konverentsi. Et aga konverents ei andud mingisuguseid tagajärgi, siis kuulutas Venemaa 12. aprillil 1877. a. Türgimaale sõja. Seega osutus Vene-Türgi sõja põhjuseks Balkani küsimus. 1876. a. sügisel jõudis Venemaa oma üldise väeteenistusekohustusega kolmandasse aastasse ja sellepärast ei olnud tal veel ühtegi aastakäiku mehi uue seadusega ettenähtud reservis. Alul mobiliseeris Venemaa 6 korpust ja hiljem veel 3 korpust. Nende 9 korpuse mobiliseerimiseks läks...
) 40. Millised uued riigid tekkisid Austria-Ungari lagunemisel? (Tsehhoslovakkia ja Ungari.) 41. Millal toimus Venemaal Veebruarirevolutsioon? (Veebruaris (uue kalendri järgi märtsis) 1917. a.) 42. Mis toimus Veebruarirevolutsiooni käigus? (Venemaal kukutati tsaarivõim ja moodustati Ajutine Valitsus mis pidi riiki juhtima vabariigi moodustamiseni.) 43. Millised olid peamised põhjused, mis kutsusid Venemaal esile nn Veebruarirevolutsiooni? (Venemaa majanduslik laostumine, riigiaparaadi lagunemine ja sotsiaalsete pingete kasv I maailmasõjas osalemise tagajärjel, tsaari autoriteedi langus ja usaldamatus tsaari suhtes, kodanluse eemalhoidmine riigivalitsemisest.) 44. Millal algas Venemaal Oktoobrirevolutsioon? (6.-7. november (vana kalendri järgi 24.-25. oktoober) 1917.) 45. Mis toimus Oktoobrirevolutsiooni käigus? (Võimule tulid bolsevikud (kommunistid) Vladimir Lenini juhtimisel.) 46. Millised olid Veebruarirevolutsiooni tagajärjed Eestile
Sotsialistlik sõprusühendus – termin, mida Moskva kasutas eristamaks oma ustavaid liitlasi teistest kommunistlikest maadest. Sotsialistlikkusse sõprusühendusse arvati riigid, mis kuulusid VMNi ja VLOsse. 2) Iseloomulikud jooned 1. Võim koondunud kommunistliku partei kätte, teisi parteisid võis ka olla, kuid neil polnud võimu. 2. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. 3. Kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle. 4. Tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani- ja käsumajandus. 5. Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus, suured kulutused sellele. 3) Idabloki lagunemine • Mihhail Gorbatšov nimetati NLKP peasekretäriks 1985.a. • Gorbatšov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku
Juunipööre ja valimised Balti riikides *Hakati kokku seadma uut Eesti valitsust. 21.juunil korraldati Vabaduse väljakul meeleavaldus. Päts allkirjastas otsuse, millega nimetati ametisse uus valitsus. Peaministriks oli Johannes Vares. Kuulutati välja Riigivolikogu valimised, valimistulemusi võltsiti, valijaid hirmutati, ainult üks kandidaat. 21.juulil kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik(ENSV). Ümberkorraldused *Senise riigiaparaadi lammutamine *Riigivolikogu=Ülemnõukogu, Vabariigi Valitsus=Rahvakomissaride Nõukogu,linna ja vallavalitsused= täitevkomiteed. Kõigi nende peaülesanne oli Moskva korralduste täitmine. *Eestimaa Kommunistlik Partei kujunes ühiskonna juhtivaks jõuks. *Majandus,pangad,haiglad,apeegid,kirjastused,trükikojad,hotellid,toitlustusasutused riigistati.Kaupade defitsiit, üleminek rublale, järsk hinnatõus *Kultuurirevolutsioon-koolis õpetati marksismi-leninismi ning NSV Liidu ajalugu
1787. aastal juhtis ta Philadelphias seadusandlikku kogu, mis võttis vastu Ameerika esimese põhiseaduse. Washington kaotas täielikult usalduse olemasolevate Ameerika institutsioonide vastu pärast jõhkraid isiklikke solvanguid ning hoiatas tülinorijaid, et nad võiks mõelda, kas revolutsiooni peaks pidama pigem õnnistuseks või needuseks. Ta liitus innukalt Föderaalse Parteiga, hoiatades, et ainsaks lahenduseks on tugev liit. Oma ametis rajas ta tõhusa riigiaparaadi ja saavutas majandusliku stabiilsuse. Olles teist korda ametisse valitud, osales ta 1794.aastal isiklikult föderaalvalitsuse maksude vastu puhkeva „viskimässu” mahasurumisel. Kui Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel puhkes sõda, hoidis Washington Ühendriikidega neutraalset positsiooni, hoolimata Jeffersoni ja tema toetajate Prantsusmaad soosivast suhtumisest. Riigi kasvava lõhenemise tõttu loobus ta kolmandast ametiajast, seades nii sisse tava, mis kestis seni, kuni Franklin D.
kirjutusmasinatel. Adolf Hitler kartis kõrgust. Hitleri lemmikhelilooja oli Richard Wagner. 8.Milliste meetmetega õnnestus Hitleril säilitada võim Saksamaal? Hea jutt. Tark pea. Suur toetajaskond. Kes ei kuulanud Hitlerit, see võis gaasikambrisse komberdada. 9.Too välja viis kuritegelikku poliitikat, mida Hitler rakendas. Juutide tapmine. Korraldas mässu. Rassism. Kodanikuvabaduse kaotamine. 10.Kirjelda Nõukogude riigiaparaadi loomist. 1917 novembris moodustati esimene NL valitsus, ning valiti seadusorgan. Tegutsemine oli sarnane saksamaa omaga. Valiti ühepartei 11.Milliseid muudatusi nõukogude ellu tõi Stalin Hakati tööstust arendama, suuremad vabrikud said esikohale, ja väiksemad valdkonnad suruti maha. Venemaa tahti muuta tööstusriigiks.Talupoegadelt võeti vägisi vilja ära, kuna nad ei tahtnud seda müüa. Talumajandused ühendatti (ka era talumajandused) ja tehti kolhoosid.
1940/1941 Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, mil saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised. Valimiste tulemusi võltsiti ning kui enne okupatisooni leidus Eestis kokku vaid 130 kommunistliku partei liiget, siis nüüd pääses neist 45 Riigivolikokku (kokku 80). 21.juulil kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV). 6.augustil ühendati Eesti NSVL- ga. Okupandid lammutasid senise riigiaparaadi kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead tagandati ametist. Riigivolikogu kiitis uue põhiseaduse heaks ning vastavalt sellele nimetati Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks. Endiste linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed, mille ülesandeks oli Moskva korralduste täitmine. Eesti kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga. Eestimaa
1940/1941 Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, mil saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised. Valimiste tulemusi võltsiti ning kui enne okupatisooni leidus Eestis kokku vaid 130 kommunistliku partei liiget, siis nüüd pääses neist 45 Riigivolikokku (kokku 80). 21.juulil kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV). 6.augustil ühendati Eesti NSVL- ga. Okupandid lammutasid senise riigiaparaadi kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead tagandati ametist. Riigivolikogu kiitis uue põhiseaduse heaks ning vastavalt sellele nimetati Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks. Endiste linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed, mille ülesandeks oli Moskva korralduste täitmine. Eesti kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga. Eestimaa
omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimine, see oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine 2) selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel 3) võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus – rahvas.
moodustati Eesti Töötava Rahva Liit. Riigivolikogu valimised toimusid 14.15. juulil neid võib pidada ebademokraatlikeks, kuna üles seati ainult 1 kandidaat, valijaid hirmutati ja tulemusi võltsiti. 21. juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV) ja paluti selle vastuvõtmist Nõukogude liitu. 6. augustil 1940. a sellekohane palve ka rahuldati. Ümberkorraldused Okupantide esimeseks sammuks oli riigiaparaadi lammutamine tagandati kõrgemaid ametnikke, sõjaväe ja politsei juhte, kohtunikke, maavanemaid ja linnapäid. Augustikuus 1940. a kiideti Riigivolikogu poolt heaks ka selle ümbernimetamine Ülemnõukoguks (esimees Johannes Vares) ja senisest Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu (esimees Johannes Lauristin). Linna ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed. Kohtusüsteem asendati nõukogude
Kommunism R.Pipes Kommunistlik teooria ja programm Idee klassideta, täielikult võrdõiguslikust ühiskonnast tekkis esimesena muistses Kreekas.Antiikne Kreeka oli esimene maa maailmas, mis tunnustas maa eraomandust ja käsitas maad kui kaubaartiklit. Ideaal omandas oma esimese teoreetilise aluspõhja Platoni kirjatöödes. Teoses ,,vabariik" nägi ta vastuolude ja sõja juuri just eraomandis. Karl Marxi ja Friedrich Engelsi panus sotsialismi oli teooria mis püüdis näidata, miks võrdsuse valitsemine polnud üksnes soovitatav ja võimalik, vaid vältimatu. Seda väidet edasi arendades võtsid nad appi loodusteadustest laenatud metoodika, mis oli 19.sajandil tohutu populaarsuse saavutanud. Marx ja Engels koostasid ,,teadusliku sotsialismi" doktriini,mis kinnitas, et omandita,võrdse ühiskonna ideaal oli midagi, mis mitte ainult ei peaks teostuma , vaid majanduse loomuliku evo...
kandidaatide poolt 92,5% valimas käinutest. 21 juulil kuulutas kommunistlik Riigikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV) ja otsustas paluda selle vastuvõtmist Nõukogude Liidu koosseisu. 6. augustil langetas NSV Liidu Ülemnõukogu - ,,rahuldades eesti rahva palve" - otsuse ühendada Eesti Nõukogude Liiduga. Sellega jõuNatdis Eesti annekteerimine Venemaa poolt lõpule. ÜMBERKORRALDUSED Okupantide esimeseks sammuks oli senise riigiaparaadi lammutamine. Ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead. Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte. 1940 augustis kiideti heaks uus põhiseadus. Nüüd nimetati Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks ning senisest Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu. Linna. Ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed, milleliikmed määrati ametisse kõrgemalt poolt. Kõigi nende asutuste peaülesanne
(kaart lk 110; 119) · Samas polnud Idabloki riigid alati ühtsed ning aeg-ajalt loobusid osad neist järgimast Moskva poliitilist joont (näiteks Hiina RV, Rumeenia ja Jugoslaavia, Albaania). · Idabloki riike iseloomustasid: diktatuurireziimid (võimu koondumine ühe partei ja ühe isiku kätte); kommunistlik ideoloogia; nn "sotsialistlik demokraatia" (ehk valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga); kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle; tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega); plaani- ja käsumajandus; kultuuri ideologiseeritus; ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus. · Vt. Lähiajalugu lk 120-123 B) USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
