Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ja piiramatu võimu. Võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Ettevõtteid kontrollis riik. Ajalehtedes võisid ilmuda vaid fasismimeelsed kirjutised, valitsuse kontrolli alla võeti ka haridus. Mussolini diktatuuri tunnustati paljudes riikides. Samas ei toimunud Itaalias nii suurearvulisi inimeste vahistamisi, koonduslaagritesse saatmisi ja mõrvamisi nagu Saksamaal või Nõukogude Liidus. Nõukogude Liidus algas riigiaparaadi kujunemine 1917. aastal pärast bolsevike võimuletulekut. Enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. See viis kodusõjani. Enamlased, kes kodusõja võitsid olid pärast võitu veendunud, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. 1920. aastatel sai võimule Jossif Stalin, kelle eestvedamisel rajati sotsialistlik suurtööstus ja talumajapidamised asendati kolhoosikorraga. Samal
Pirita Majandusgümnaasium Merilin Meite Kristiina Roosild 12c klass Fasism Referaat Juhendaja: Ergo Aas Tallinn 2009 Sõna päritolu Sõna fascismo tuleneb sõnast fascio, mis tähendab 'kimpu' poliitilise või relvastatud rühmituse või rahvuse mõttes. Seda seostatakse ka ladina sõnaga fasces, mis tähendab vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega kõrgema võimu tähist, mida Vana-Roomas kandsid liktorid kõrgemate magistraatide ees. Fasism (itaalia keeles fascismo) on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, rassilistele ja kultuurilistele tunnustele toetava rahvusliku ühtsuse loomist, mis üldiselt nendega ei piirdu. Algses tähenduses on see autoritaarne liikumine ning ideoloogia, mis valitses Itaalias 19221943 Benito Mussolini juhtimisel. Fasismi on erineval alusel laiendatud ka rahvussotsialismile ...
territoriaalseks laskurkorpuseks, andes tema üle Baltimaa erisõjaväeringkonna vägede koosseisu." Eesti sõjavägi kujundati Punaarmee 22. Eesti Territoriaalseks Laskurkorpuseks. Juunis 1941 saadeti korpus Värska õppelaagrisse, kus 13.–14. juunil vangistati umbes 300 Eesti vanemohvitseri, kes saadeti enamasti Norilski vangilaagrisse. 7 Ümberkorraldused Okupantide esimeseks sammuks oli senise riigiaparaadi lammutamine. Ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead. Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte. Augustis 1940 kiitis Riigivolikogu heaks Nõukogude Liidu konstitutsiooni eeskujul koostatud uue põhiseaduse. Vastavalt sellele nimetati Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks (esimeheks Johannes Vares) ning senisest Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu (esimeheks kommunist Johannes Lauristin)
9. Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu 10. Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Üleminek demokraatiale (siirdeperiood) Arengu etapp, mille käigus asendatakse diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted demokraatlikega Demokraatia kindlustumine vabad valimised reformide aeg populismi oht majanduskriis Demokraatia nõrgad kohad harimatu massi võimuletulek enamuse türannia riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu demagoogide võimalused vabade valimiste tunnused valimiste funktsioon Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine, kodanike nõudmiste vahendamine, rahva usalduse indikaator, kodanike harimine, esindab rahva huve mis mõjutab valijat? klassikuuluvus, massimeedia, peretraditsioonid, isiklik kogemus, valimiskampaania riigi ülesanded valimiste läbiviimisel
o Seitse kuningat o Kindlus rajati Kapitooliumi künkale o Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul o Kuningaga koos valitses vanemate nõukogu senat o Kujunesid välja Rooma ühiskonna põhijooned, mis jäid pikaks ajaks peale kuningavõimu kukutamist alles Vabariik (509-30 e.Kr) o VARANE (509-265 e.Kr) Esimesed kirjalikud seadused Riigiaparaadi kujunemine Rooma võimu kehtestamine Itaalia aladel o SUURVÕIMU AEG (264-133) Puunia sõjad (Kartago) Rooma võimu laiendamine o VABARIIGI LANGUSPERIOOD (133-30) Kodusõjad Väepealike vahel kodusõjad Egiptuse allutamine Julius Caesar (tänu temale kadus vabariik. Tahtis Rooma alasid laiendada
riigivõimu.Riigiaparaat on riigi tähtsaim koostisosa, mis kujutab endast praktiliselt tema tegevuse sisu. Riigiaparaat ei ole riigiorganite mehhaaniline süsteem vaid nende organite korrastatud terviklik süsteem, kus täpselt on kindlaks määratud iga riigi organi pädevuse kompetents ja tema õiguslik seisund. Ja loomulikult tema koht terviklikus süsteemis. Iga riigi organ teostab vastavalt oma pädevusele seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element. Põhiliigituseks on riigiorganite kolomikliigitus: Seadusandlikud riigiorganid (parlament) Täitev-korraldavad riigiorganid (ministeeriumid, valitsus, inspektsioonid jne) Kohtuorganid Kasutatakse ka nn nelikliigitust: Riigivõimu esindusorganid Riigipea Täidesaatva riigivõimu organid Justiitsorganid (kohtud, kinnipidamis/karistus asutused jne) 9) Nüüdisaja õiguse mõistmise määratlemisel ei piisa üksnes õigust ja tava eristavate
Kontrolltöö ,,Demokraatia kolm sammast" 1. Parlament 1.0 Mis on parlamendi ülesanded? Algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid; esindada erinevaid huvisid ühiskonnas; valida president; võtta vastu riigieelarve; kontrollida valitsuse tööd. 1.1 Kuidas toimub parlamendid seaduse vastuvõtmine Kes võib algatada seaduse eelnõud? Riigikogu, valitsus ja president. Kus menetletakse seaduse eelnõud ja kes vastutab selle eest? Seaduse eelnõu antakse Riigikogu juhatusele, kes määrab antud küsimuses juhtivkomisjoni. Mitu lugemist peab seaduse eelnõu läbima? Mis on täiskogu lugemiste sisu? Vähemalt 2 lugemist peab seaduse eelnõu läbima. Kokku on 3 lugemist. 1.Lugemine = kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivakomisjoni ettekanded ja otsustatakse, kas eelnõu arutlemist jätkata. 2.Lugemine = kui probleemi ei ole, siis läheb seadus lõpphääletusele, kui aga ei jõuta kokkuleppele, siis läheb edasi 3. lugemisele 3.Lugemine = ...
Ürgkogukondliku korra ajal tuli ühiskond enda juhtimisega ise toime (kogukondlike vahenditega). Sugukonnas teostas võimu pealik. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Käitumist juhtisid tavad. TAVA-käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 3. Avalik võim Ühiskonda oli tekkinud inimeste grupp, kelle põhilieks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtimine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu-ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud strutuurüksusi, nagu armee, politsei, luure, vastuluure, aga ka sunniasutusi, mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena Riigi tekkimist iseloomustas:
Rahvaliidu teeb omanäoliseks see, et nad väärtustavad Eesti küla ja Eesti põllumajanduse kestmist. Ei poolda tingimusteta avatud majandust, vaid näeks meelsamini kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Res Publicat on üpris raske millegagi siduda. Enda nõudmiste poolest on nad parempoolsed, kuid reklaami kohapealt (nt: loosungid rahva võimust, avalikkuse ärakuulamisest, riigiaparaadi kärpimisest ja võitlusest liigse jõukusega) on nad vasakpoolsed. 4.2.Survegrupid (olemus ja tegevuse eesmärk) · Survegruppide liigid: Kategooriakaitse grupid, mis on niisugused organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria(põllumeeste, tööstustööliste) huve. Nad huvituvad eeskätt enese elu-või äritingimuste parandamisest.
avaldada arvamust Majanduslikud õigused – õigus omandile ja puutumatusele, õigus valida elukutset, tegeleda ettevõtlusega Kultuurilised õigused – õigus haridusele, kuuluda kirikutesse ja usuühingutesse, säilitada oma rahvuskultuur Õigused mis kuuluvad vaid Eesti Vabariigi kodanikele, seotud julgeoleku ja korra tagamisega: Õigus teenida sõjaväes Töötada politseis, kohtus, tollis, kinnipidamisasutustes Töötada riigiaparaadi vastutavatel ametikohtadel Hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel Eesti Vabariigi kodaniku tähtsaim kohustus: Olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust.
hirmutati ja tulemusi võltsiti. Väidetavalt hääletas Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatide poolt 92,5% valijatest. 21. juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Sotsialistliku Vabariigi (ENSV) ja otsustas paluda selle vastuvõtmist NL-i koosseisu. 6. augustil ,,rahuldas eesti rahva palve" NSVL-i Ülemnõukogu. Samal moel ühendati Leedu, Läti ja Moldaavia. Sellega jõudis Eesti annekteerimine Venemaa poolt lõpule. Ümberkorraldused: · senise riigiaparaadi lammutamine · võtmepositsioonide andmine kommunistide kätte · uus konstitutsioon: Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks (Esimeheks Johannes Vares), senisest Vabariigi Valitsusest sai Rahvakomissaride Nõukogu · Linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed · kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga · Eesti sõjaväest kujundati Punaarmee laskurkorpus
Riigi suuremaks probleemiks võib hoopis pidada väljarännet, mille hoogu on palju raskem peatada. Skandinaavia riigid on ahvatluseks paljudele eestlastele, kes hea õnne ja suurema palga nimel eestimaa tolmu jalgealt pühivad. Sellisele probleemile pole aga ühtset lahendust. Erinevad probleemid tekitavad surnud ringi, kus ühe probleemi tekitajaks on teine ja reaalne lahendus oleks võimalik saada kõikide murede üheaegsel lahendamisel. Kuna riigiaparaadi juhtimine on aeglane ja keeruline, siis pole ka võimalust kiireid lahendusi saavutada rääkimata sellest, et probleemide karakteristika muutub aja jooksul. Riigi tööhõivepoliitika näitab ka paranemismärke, mis seostub ennekõike kõrgtehnoloogiliste alade, tootmis alade ja infotehnoloogia sektori toetamises. Nende alade otseses või kautses toetamises võibki peituda edu võti sest eesti on geograafilise asendi ja rahvastiku suuruse tõttu sunnitud arenema ja arendama,
tema asetäitjaks Hans Kruus. Valitsuses polnud ühtegi kommunisti. Põhilised muutused hakkasid siis kui saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised, mille tulemusena olevat Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatide poolt hääletanud enamik valijatest. 21. juulil kuulutas kommunistlik Riigikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi(ENSV), uus tekkinud riik liideti Nõukogude Liiduga. Okupantide esimeseks sammuks oli senise riigiaparaadi lammutamine. Ametist tagandati mitmed kõrgemad ametnikud, politsei juhid, linnapead, kohtunikud. Suurpositsioonid läksid kommunistide kätte. Vastavalt uuele põhiseadusele nimetati Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks, Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu, moodustati täitevkomiteed. Eestimaa Kommunistlik Partei(EKP) kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks(esimene sekretär Karl Säre). Ümberkorraldused majanduses algasid
Ürgkogukondliku korra ajal tuli ühiskond enda juhtimisega ise toime (kogukondlike vahenditega). Sugukonnas teostas võimu pealik. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Käitumist juhtisid tavad. TAVA-käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 3. Avalik võim Ühiskonda oli tekkinud inimeste grupp, kelle põhilieks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtimine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Avaliku võimu all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu-ja valitsemisasutusi, armee, politsei, luure, vastuluure ning sunniasutusi, mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena Riigi tekkimist iseloomustas: 1. Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine
Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava – käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu 3. Avalik võim Ühiskonda oli tekkinud inimeste grupp, kelle põhiliseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtimine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi (armee, politsei, luure), aga ka sunniasutusi (vangla), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Avaliku võimu ülesehitus, selle kasutamise eesmärgid ja selle teostamise kasutatavad
inimeste ja rühmade tegevustulemina ( „..see on rahvas...“) Struktuur- 1 Kahtluse alla on seatud avaliku sektori struktuuri funktsionaalne jätkusuutlikkus – struktuurfunktsionaalne riigikäsitlus Riigiteaduslik 4 Riigiteadusliku käsitluse kohaselt on riik riigiaparaadi ja kodanikkonna koostoimes kujunev terviklik võimukorraldus ühiste eesmärkide määratlemiseks ja täitmiseks. („... ühiskondlik kokkulepe, mis on ühiseks aluseks..“ ) Tsitaadid: 1. „Eesti avaliku sektori struktuur ei võimalda postmodernse ühiskonna väljakutsetele vastata ning seega ühiskonna ootusi tagada, mistõttu tuleb riigiinstitutsioonide reformida.“
o Sotsiaalse kaitse süsteemis järgime Euroopa sotsiaalse turvalisuse keskseid printsiipe õiglane palk, väljateenitud töötasule vastav pension, perekulude toetamine, ühiskonnaliikmete kindlustamine sotsiaalsete riskide vastu, vajaliku hoolekande ja järelevalve tagamine ning põhimõte, et igaühel on õigus kaitsele vaesuse vastu. Eesti Vasakpartei Maailmavaade: o Suurendada riigi reguleerivat osa majanduses ning valitsuse riigiaparaadi vastutust majandusliku arengu tulemuste eest. o Riiklikult luua tootvale tegevusele võimalikult soodus keskkond nii tooraine- ja kaubaturgude kui finantseerimise osas. o Toetada talumajanduse arengut pikaajaliste odavate laenude kaudu, tugevdada põllumajanduses seni veelsäilinud suurtootmist, kaitsta põllumajandustootjaid kõlvatu väliskonkurentsi eest. o Rakendada pangandus kogu majanduse teenistusse, piirata laenuintresse, tõsta
kapitali eelistamist majanduses. Reformierakond on just avatud turumajanduse poolt. Nende meelest on lauskonkurents kasuks nii Eesti ettevõtlusele kui ka avalikule sektorile. Seetõttu ongi mitmed varem omavalitsesele kuulunud ülesanded antud nüüd eraettevõtete hallata. Üpris raske on ühe konkreetse ideoloogiaga siduda Res publicat. Põhijoontes on nende nõudmised parempoolsed , kuid samas esitatakse ka palju loosungeid rahva võimust ja avalikkuse ärakuulamisest, riigiaparaadi kärpimisest ja võitlusest liigse jõukusega. Tunnuslikud jooned populistliku parteile. Teeb keskerakonnaale väga sarnaseks ainult et ühe juured on vasakpoolsuses ja teisel aga parempoolsuses. SURVEGRUPID JA SOTSIAALSED LIIKUMISED Survegrupid jagunevad a)Kategooriakaitse grupid on niisugused org. Või ühendused , mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria (põllumeeste, tööstustööliste, tarbijate) huve. Sellistel survegruppidel on hästi välja kujunenud org. , nende tegevus ja
1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Avalik võim- seadusandlik,täidesaatev,kohtuvõim. Territoorium-riigipiiriga piiratud maismaa,territoriaal-ja siseveed, õhuruum nende kohal,maapõu nende all,atmosfääris asuvad riigi lennu-ja kosmoseaparaadid,kauba-ja reisilaevad avamerel riigi lipu all,sõjalaevad. Rahvas- kodanikud,kodakondsuseta isikud. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia,vabariik. Persident on täidesaatva riiigivõimu tipuks,teine aga rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. 3. Millised on riikliku korralduse vormid?unitaarriik,föderatsioon. 4. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? See kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit,mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist yhiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. 5. Mis on riigi funktsioonid? Riigi tegevuse p...
aastal. 1940. aasta suvel algas NSV Liidu sõjaline agressioon Eesti vastu, võimule tulid kommunistid ning Eesti liideti NSVL koosseisu. Saksamaa ja NSVL-i vahel puhkenud sõjategevuse käigus asendus Nõukogude okupatsioon 1944. aasta sügiseni Saksa okupatsiooniga. Katkenud Eesti iseseisvust prooviti ebaõnnestunult taastada 1944. aasta septembris. 1944 alustas NSV Liit Eesti sõjalist okupeerimist, järgnesid Eesti põhiseadusliku korra muutmine, riigiaparaadi ja tsiviilühiskonna lammutamine ning riikluse lõpetamine. Eesti Vabariigist sai Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 1980-ndate lõpul algas Eesti taasiseseisvumise protsess. Nii Ülemnõukogu kui ka Eesti kodanik- konna esindus Eesti Kodanike Komiteed (Eesti Kongress) otsustasid Eesti Vabariigi taastada. Kuulutati välja üleminekuperiood põhiseadusliku riigivõimu taastamiseks. Taasiseseisvumine kiideti heaks ka 1991. aasta märtsis toimunud rahvahääletusel. 20
(Bütsantsil olid soodsamad geograafilised tingimused; Konstantinoopol sai end kindlustada; suur armee; hea maksusüsteem) Riigi hiigelaeg oli keiser Justinianuse (VI saj) kui ka keiser Basileios II valitsusajal. Neil perioodidel kujutas Bütsants Vahemere piirkonna suurvõimu, õitses kultuur ja kaubandus. Bütsantsi valitses piiramatu võimuga keiser, kellele allusid ametnikkond ja armee. Ka Bütsantsi patriarh oli kindlalt allutatud keisrile ning kreekakatoliku kirik oli muudetud riigiaparaadi osaks. Seetõttu ja teoloogilistest vaidlustest tulenevalt kaugenes idakirik üha enam lääne katoliiklusest. Keisririigile said saatuslikuks moslemitest türklaste vallutused Väike-Aasias, need kulmineerusid 1453 Konstantinoopoli vallutamise ja Bütsantsi hävitamisega. Bütsantsi mõjusfääri kuulusid nii Balkani slaavlased kui ka IX sajandil tekkinud Vana- Vene riik. Viimane oli kujunenud viikingite kaubandustegevuse tulemusena, mistõttu
· kõrbestumine · osoonikihi hõrenemine · maavarade ammendumine · vihmametsade pindala vähenemine · happevihmad SOTSIAALPROBLEEMID Sotsiaalseteks probleemideks nimetatakse ebasoovitavaid, kahjulikke asjaolusid ning protsesse ühiskonna elus, mis võivad kahjustada inimeste heaolu, ühiskonnaliikmete ühtekuuluvust ehk sotsiaalset sidusust, majanduslikku edenemist, ühiselt tunnustatud väärtusi ja moraali, inimeste tegutsemisvabadust ning riigiaparaadi toimimistki. Sotsiaalsed probleemid on: · alkoholism, · narkomaania, · uimastite levik, · suitsetamine, · hasartmängusõltuvus, · kuritegevus, · vaesus, · nälg, · töötus, · harimatus (sh kooli poolelijätmine), · kerjused, · lastetöö, · inimkaubandus (siia kuuluvad nii prostitutsioonile kallutamine/sundimine, orjastamine kui ka pealesunnitud organidoonorlus), · kodutus, · sõda, · vägivald,
Saksa Demokraatlik Vabariik, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Põhja-Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Kõigile neile olid iseloomulikud: diktatuurirežiimid (võimu koondumine ühe partei ja ühe isiku kätte) “ sotsialistlik demokraatia” (ehk valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga) kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega) plaani- ja käsumajandus kultuuri ideologiseeritus ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus. Külma sõja osapooled (2): USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid.
Nõukogude okupatsioon Eestis algas jaanuaris 1944 Nõukogude sissetungiga Eestisse ja lõppes Eesti Vabariigi iseseisvumisega augustis 1991. See oli Nõukogude Liidu kolmas ja ühtlasi ka viimane okupatsioon Eesti territooriumil. 13.2 Perioodid 1. Hilis-stalinism 1944-1953 Stalinism on marksismist ja leninismist lähtunud ideoloogia ja poliitika ning (Jossif Stalini) terroristlik diktatuur. Stalinismi iseloomustavad: · totalitaarne ainuparteisüsteem, · äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine bolsevistliku parteiga (NLKP-ga), · ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine (NKVD), · primitiivne üldkohustuslik bolsevistlikkommunistlik ideoloogia, · juhikultus, · klassivõitluse nimel korda saadetud massiterror- vaenulike (talupojad, aadelkond jt eraomandit valdavate) klasside, vähemusrahvuste, haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu,
USA-d esindasid Pariisis diplomaat Benjamin Franklin ja John Adams. Suurbritanniat esindas diplomaat David Hartley. Suurbritannia tunnistas Põhja- Ameerika 13 koloonia iseseisvust. Määrati kindlaks piir USA ja brittidele kuuluva Põhja-Ameerika vahel. Majandusalased kokkulepped (näiteks kalapüügi tsoonid, võlakohustuste täitmine, lojalistidele tuli tasuda kompensatsiooni sõja ajal neilt konfiskeeritud vara eest jne.). Lepiti kokku sõjavangide vahetamise küsimuses. AÜ riigiaparaadi loomine: see protsess algas juba Iseseisvussõja ajal. Olulist rolli mängis siin II Kontinentaalkongress. 15. novembril 1777 kiitis kongress heaks dokumendi nimetusega Konföderatsiooni Artiklid ja Igavene Liit. Seda võib pidada USA esimeseks põhiseaduseks. See dokument määras kindlaks uue riigi võimuorganid ja nende pädevuse. Esialgu oli keskvõimul väga vähe volitusi. Tema pädevusse kuulusid: sõja ja rahu
800 kuni 1000 töölist. Kõnedega esinesid I Riigivolikogu liikmed Neeme Ruus, Aleksander Jõeäär ja Voldemar Jaanus ning Oskar Sepre, kes 149 protsessil olid eluaegsele sunnitööle määratud, kuid vabanenud amnestia läbi 1938. aastal ja teised Ametiühisuste Kesknõukogu tegelased. Töölised nõudsid: Nõuame kõigi N. Liidu vaenuliste elementide otsustavat väljajuurimist, eriti aga kaitseliidu laialisaatmist, kuna seal on eriti õhutatud N. Liidu vaenulist meeleolu, riigiaparaadi puhastamist sõjaprovokaatorite käsikuist ja kõigist N. Liidu ja Eesti vahel sõlmitud abistamise pakti vaenulistest ollustest [12]. Edasi võeti vastu tervitus Punaarmeele, milles öeldi: Stalini, Molotovi ja Vorošilovi ja teiste Nõukogude Liidu juhtide tark rahupoliitika on... ulatanud vennalikult abistava käe Eesti töötavale rahvale. Võimsate Punaarmee väeosade Eestisse jõudmine on meile kindlustuseks, et võime rahulikult jätkata tööd oma kodudes
90 kultuurilised õigused õigus haridusele, õigus kuuluda kirikutesse ja usuühingutesse, õigus säilitada oma rahvuskultuur (näit § 37, 40, 49, 50) Õigused, mis kuuluvad ainult Eesti Vabariigi kodanikele, on seotud julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamisega. Sellised on näiteks: 91 õigus teenida sõjaväes 92 õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes, tollis jne 93 õigus töötada riigiaparaadi vastutavatel ametikohtadel 94 õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel Põhiseadus e konstitutsioon on seadus, mis määrab riigi korralduse põhialused ning riigivõimu ja üksikisiku suhted
augustil sõlmitud NõukogudeSaksa mittekallaletungilepingu (tuntud ka HitlerStalini või Molotovi Ribbentropi pakti nime all) salajase lisaprotokolliga Moskva mõjusfääri määratud Baltimaad jäid välispoliitilisse isolatsiooni. Teise maailmasõja puhkedes kuulutas Eesti end neutraalseks ning ei korraldanud mobilisatsiooni ega teinud muid ettevalmistusi võimaliku välisagressiooni tõrjumiseks. Vahetult pärast uue valitsuse ametissenimetamist alustasid okupandid iseseisva Eesti riigiaparaadi, kohtu ja korrakaitsesüsteemi, omavalitsusorganite, ühiskondlike organisatsioonide ja teiste tsiviilühiskonna kandvate osade kavakindlat lammutamist. Eesti armeeüksused desarmeeriti ja kõrgem väejuhatus kõrvaldati ametist, laiali saadetud Kaitseliidu asemele moodustati okupantide poolt kontrollitud Rahva Omakaitse. Repressioonid kasvasid peagi arreteerimisteks ja küüditamisteks, mille käigus saadeti Nõukogude hävituslaagritesse
Sotsialistlik sõprusühendus termin, mida Moskva kasutas eristamaks oma ustavaid liitlasi teistest kommunistlikest maadest. Sotsialistlikkusse sõprusühendusse arvati riigid, mis kuulusid VMNi ja VLOsse (4). Idablokile iseloomulikud jooned: 1. võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Teisi parteisid võis ka olla, kuid neil polnud võimu 2. kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle 3. tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani- ja käsumajandus 4. ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus, suured kulutused sellele (4). 3.1 Stalinlik NSV Liit Stalini kontroll oli sõja ajal ühiskonna üle vähenenud, kuid võimu kindlustamiseks oli vaja hoida ühiskonda pidevas hirmuseisundis. Tugevnesid repressioonid (arreteeriti
sotsiaalsete kogemuste alusel. III Riigi iseloom ja tegevus Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima todangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle käigus tekkis pealiku ümber malev, mille liikmed moodustasid ajapikku lähikonna. Lähikonda kuuluvatele liikmetele hakati usaldama juhtimisfunktsioonide teostamist. Tekkinud oli inimeste grupp, kes enam ei tegelenud mitte tootmisega, vaid juhtimisega. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik. Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond – rahvas. Seega iseloomustasid riigi teket : 1) Avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel 3) Veresuguluses oleva sugukonna asemele oli tekkinud rahvas.
vaid riigi sõjalise ja välise võimsuse kasvatamisele. 1826. aastal moodustas Nikolai I, Venemaa Keisririigi kontrollimiseks Isikliku Kantselei, mille 1. osakonna ülesanneteks oli täidevsaatva võimu kontroll ja rakendamine; 2. osakond tegeles seadusandliku võimu ülesannete realiseerimise ning seaduste kodifitseerimisega ning 3. osakond keisri ainuvõimu vastase ja riiklikku julgeolekut ohtude ning riigiaparaadi korruptsiooni jälgimisega. Kuid 1853 rikkus Nikolai jõudude tasakaalu Euroopas, kui kuulutas järjekordse sõja Türgile. Prantsusmaa ja Suurbritannia tulid Türgile appi ning maabusid Krimmis. Algas Krimmi sõda, mille Venemaa lõpuks kaotas. Nikolai ise selle lõppu ei näinud, surres 1855. aastal enne sõja lõppu. Aleksander II (1855-1881) Elas aastatel 1818-1881. Aleksandri valitsemise esimene aasta oli pühendatud Krimmi sõja
Piiras tugevalt aadlike võimu.Seaduste vastuvõtmine , maksude kehtestamine jäi ainult kuninga ülesandeks. Richelieu seadis võimu huvides tööle teaduse ja kultuuri. Tema alustatut viis edasi kuninganna Anna armuke cardinal Mazarin. Üheskoos Annaga valitsesid nad alaealise kuninga Louis XIV e Päikesekuninga eest. 1661 aastast valitses Louis XIV aga ise. Tema tähtsus ajaloos: 1) rajas käsitluse kuningavõimu jumalikust päritolust 2) lõi hästitoimiva riigiaparaadi töö tegid ära madala päritoluga ametnikud 3) kaotas usuvabaduse, milletõttu sajad tuhanded hugenotid lahkusid Prantsusmaalt Parlamentarismi kujunemine ja kindlustumine Inglismaal Esimene parlament tekkis aastal 1265. Kuningal tuli parlamendi olemasoluga arvestada. Parlament sai kindla koha Inglismaa valitsemises James I ajal: Oma tähtsaimaks õiguseks pidasid nad maksude määramist. Üritasid võidelda monopolidega. Sekkuti välispoliitikasse.
ja väärtuste jagamine; piirangute ja õiguste kehtestamine- regulatsioon ja seadusandlus; põhiväärtuste kaiste- eksistentsiaalsete dilemmade lahendamine, julgeolek, kord, sots kaitstus. Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, lähtub ühisk. Vajadustest ja reeglitest Õiguslik- kindla territooriumiga, rahvaga, sõltumatu üksus, mida isel. Avaliku võimu organisatsioon Struktuurfunktsionaalne- organis.institutsionaalne masin pol otsuste elluviimiseks Riigiteaduslik- riigiaparaadi ja kodanike koostöös kujunev võimukorraldus ühisteks eesmärkideks. Governance- ühiskonna valitsemiskorraldus. Traditsioonilised impeeriumid (põhineb vallutustel, terr. Suured, nõrk eneseteadlikus riigina) Feodaalriigid (talupojad ja ülikud suhete süsteem, püramiidne hierarhia) Seisusteriik (linnade tähtsus, suurem institunatsionaliseeritus, kaupmehed nõuavad esindatust) Absolutism (maksukorraldus, püsisõjavägi, saatkonnad välismaal, riigi poliitika kaubanduse ja
• Tehnokraatia, oligarhia ja korruptsiooni kasv • Reaktsioon ebademokraatlikule liberalismile (Cus Mudde, 2013) 4.5. Populismi roll ühiskonnas • Protestimeelsuse kandja; • Kardinaalsete muutuste algataja; • Kodanikualgatuste, otsedemokraatia koondaja; • Uue eliidi kujundaja • Demokraatia vaenlane, aga vahel ka sõber • Populism on lihtne, demokraatia keeruline 4.6. Populistliku valitsuse tunnused • Riigiaparaadi tasalülitamine • Korruptsiooni ja poliitilise toiduahela laienemine • Vastumeelsete kodanikuühenduste allasurumine, („välismaised agendid“) • Autoritaarsuse kasv valitsemises, kasutades raadio, tele- ja sotsiaalmeediat • Parteilised seadused ja isegi põhiseadus (Venemaa, Venezuela, Ungari jt) 4.7. (Majandus)populismi näited Eestis • Respublika Euroopa Parlamendi 2004.a. valimiste kampaania (esinumber
paralleelselt jagada Rooma Impeeriumi väiksemateks, keskvõimust sõltuvuses, kuid suurte volitustega kohaliku võimuorganitega, osadeks. Niisiis Diotseesid omakorda jagunesid nelja Prefektuuri mida valitsesid Augustused ja nende alluvuses Caesarid, kes aja öödudes võtsid üle Augustuse ameti ning valisid endale uue Caesari. 3) Kolmandaks reformiks oli riigiaparaadi reorganiseerimine. Nüüd jagati üldvõimuinstantsid rangelt tsiiviilvõimuks ja militaarvõimuks. Kusjuures Diotseese valitsesid ainult tsiviilvolitustega ametnikud ning prefektuuride armeesid juhtisid magistrid, kes allusid otseselt Imperaatorile.Alguses magisteid oli kaks: üks ratsaväe ülemjuht, teine jalaväe ülemjuht. Tulemusena tekkis dibürokraatiline süsteem, mis vajas toimimiseks hiigelsuurt ametnikkonda.
Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania; Aasiast: Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam; Ameerikas: Kuuba ja ka Aafrika Kõik need riigid olid diktatuurirežiimid: võim oli koondunud ühe partei kätte, kehtis nn sotsialistlik demokraatia (e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga), kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle. Nendes riikides oli tööstus natsionaliseeritud ja põllumajandus enamasti kollektiviseeritud, kehtis plaani- ja käsumajandus ja ühiskonda iseloomustas väga kõrge sõjaväestatus. USA ja teised turumajanduslikud riigid: Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa LV kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele, tõrjumaks tagasi
lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimine, see oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus – rahvas.
subjekti, annavad riigile iseloomustuse kui riikide ülemaailmses koosluses osalejale, näitavad aga eelkõige, kas tegemist on rahuarmastava või agressiivse riigiga. Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides. Neist õiguslikeks vormideks loetakse riigi funktsioonide teostamist õigusloome, riigi täidesaatva tegevuse, õigusemõistmise ning kontrolli ja järelevalve kaudu, organisatsioonilisteks aga riigiaparaadi mitmesuguste lülide vahendusel teostatavat korraldusliku iseloomuga operatiivset tööd riigielu juhtimisel. Riik teostab oma funktsioone riigiaparaadi kaudu. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus, sest tema tegevuse sisu, ülesehituse põhimõtted, isikuline koosseis, tegevuse meetodid ja vormid on ühelt poolt määratud riigi funktsioonide teostamise
kongressi 1956 isikukultuse kriitikaks. 1970.aastatel ja pärast 1989. aastat räägiti stalinismist ka eurokommunistlikes ja postkommunistlikes parteides stalinismist, kuigi sellele mõistele ei antud selgepiirilist ajaloolist, teoreetilist ega poliitilist sisu. Stalinism on marksismist ja leninismisist lähtunud ideoloogia ja poliitika ning (Jossif Stalini) terrolistlik diktatuur. Stalinismi iseloomustavad totalitaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine bolsevistliku parteiga (VK(b)P ehk NLKP-ga), ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine (OGPU, NKVD), primitiivne üldkohustuslik bolsevistlikkommunistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Sellele lisandusid sõjakas vene sovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja klassivõitluse nimel korda saadetud massiterror, vaenulike (talupojad, aadelkond jt
praktiline filosoofia. Kahjuks ei märka end praktiliseks pidav Lääs, et suur osa sellest, mida ta kasutab, on pärit Idast, suur osa sellest omakorda Hiinast ja enamuse sellest, mille Lääs on Hiinast üle võtnud, on meile andnud just Hiina taoistid. Sellised leiutised, nagu paber, trükikunst, kompass, seismograaf, laterna magica (kinoprojektori eelkäija), langevari, püssirohi, tuletikud ja palju muudki pärinevad tegelikult just taolastelt. Kui jätame kõrvale riigiaparaadi ja bürokraatia arendamise, siis näeme, et taoistide panus Hiina kultuuri ületab mitmekordselt selle, mida suutsid korda saata konfutsiaanlased. Linnart Mäll on siinkohal tuletanud meelde üht lõiku "Dao Dejingist": Kulgeja asub ival, mitte kõlul; asub viljas, mitte õies. Ida konfutsiaanliku õpetlase (nagu tegelikult ka lääneliku professori) jaoks oli oluline pigem "kõlu" või "õis". See, mida konfutsiaanid taotlesid, oli tõepoolest üks suur näivus
korraldusi täitev valitsus, mis kandis nime ENSV Ministrite Nõukogu. Sisuliselt ei olnud ENSV näol tegu ei nõukogudele allutatud valitsemis- ega sotsialistliku ühiskonnakorra ega ammugi mitte demokraatliku vabariigiga, vaid okupantide relvajõu toel püsiva totalitaarse diktatuuriga, mida juhtis NLKP ja selle kohalik organisatsioon Eestimaa Kommunistlik Partei. 8. Ümberkorraldused riigivõimuaparaadis 1940.aastal. Võrdlus Eesti Vabariigi-aegse võimu-aparaadiga. · Riigiaparaadi lammutamine · ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad, linnapead. · Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte Riigivõimuaparaat EV ajal Riigivõimuaparaat ENSV ajal Kõrgeim seadusandlik organ oli Riigivolikogu, mis nimetati Kõrgem seadusandlik organ ümber Ülemnõukoguks. Ülemnõukogu tegevuse juhtimiseks
Pangakapitali ja tööstuskapitali ühtesulamise baasil tekkis nn . finantskapital. Monopolide ja finantskapitali kasv viis selleni, et väike rühm kapitalimagnaate muutus imperialistlike maade kogu majanduse valitsejaks. 1915. a. kuulus 60% USA rikkustest vaid 2%-le elanikkonnast. Valitsedes majanduselus, laiendasid finants-ja tööstusjuhid oma võimu ka poliitilisele elule. Nad avaldasid survet ja suunasid parlamentide ning kogu riigiaparaadi kõigi lülide tegevust. Monopolide esindajad asusid tihti ise juhtivatele kohtadele riigiaparaadis. Sellist nähtust nimetatakse finantsoligarhiaks. Ameerika ühiskonna põhiprobleemiks kujuneski trustide vägivald. Suur hulk kirjanikke ja ajakirjanikke ründas truste, tuues päevavalgele mitmesuguseid kuritarvitusi. 1901. a. sai Ameerika presidendiks Vabariikliku Partei kandidaat Theodore Roosevelt. Tema soosis igati monopolide tegevust, kuigi sõnades lubas ta nende üle
välja töötama kavasid iga liiduvabariigi rahvusliku eripära rõhutamiseks. Beria arvates pidid need meetmed rahvast nõukogude korraga lepitama. Sama eesmärki teenis ka tema kava muuta vastupanuliikumise (metsavendluse) mahasurumise taktikat, nimelt püüdis ta neid siseministeeriumi agentide kontrolli alla saada ning kergendada inimeste legaliseerumist ja leevendada karistusmäärasid. Peale selle kavandas Beria ka bürokraatia vähendamist ning riigiaparaadi funktsioneerimise radikaalset efektiivistamist, näiteks vähendati NSVL ministeeriumite arvu üle kahe korra ning siseministeeriumi töötajate arvu ligi poole võrra. Välispoliitikas püüdis Beria tegeleda pingelõdvendusega, püüdes ära leppida nii Jugoslaavia juhi Josip Broz Titoga kui ka lääneliitlastega. Suurelt osalt just tänu tema poliitikale lõppes Korea sõda. Beria kaugemateks eesmärkideks olid aga Saksamaa ühendamine erapooletuks
c. teostamise viiteaeg d. eelmise monetaarpoliitika läbiviijate kritiseerimise viiteaeg 59. Innovaatiliste sihtprogrammide kasutamise puhul fiskaalpoliitikas: a. teostamise viitaeg tegelikult välistatud, kuna programmi alguse määrab automaatne valem langusperioodi esimeste tunnuste ilmnemisel b. võib kaasneda kõrgtehnoloogiliste lahenduste kõrval ka mahajäänud tehnoloogia väljatöötamist c. on tagatud riigiaparaadi kiire kasv d. on suureks probleemiks nende pikaleveniv ja suuri vahendeid nõudev ettevalmistusprotsess 60. Uuenduslik fiskaalpoliitika: a. usub, et varsti pole fiskaalpoliitikat enam vaja b. püüab lahendada majandusprobleeme sihtprogrammide abil c. nõuab ulatuslike sotsiaalprogrammide väljatöötamist d. peab oluliseks säilitada sõjaliste kulutuste tase 61
täielikult tema kätes. Franco võim toetus kolmele institutsioonile: kirikule, armeele ja Falangi parteile. Eriti paistis silma sõja algusaastatel Falangi partei oma pompöössusega. Kuid kõige olulisem oli Franco jaoks siiski tema enda võimu kindlustamine. Ta suutis võimul püsida, muutes reziimi piires jõudude tasakaalu vastavalt sisemisele ja välisele survele, samuti kindlustas ta end lojaalsete toetajatega, lubades poliitilisele eliidile riigiaparaadi abil rikastuda. Reziimi kindlustas ka kodusõja jätkamine teiste vahenditega. Hoolimata oma väidetavalt kristlikest põhimõtetest, ei näidanud uus kord üles vähimatki halastust võidetute vastu. Peamised vaenlased olid kommunistid, juudid ja vabamüürlased. Kombineerides kiriklikku ja meditsiinilist kõnepruuki, püüdis uus reziim Hispaaniat vaimselt puhastada. Selleks kõlbasid massilised hukkamised, arreteerimised, sunnitöö ning diktatuuri ideede
.10 Kasutatud kirjandus.......................................................................................12 Pildid.............................................................................................................13 2 Sissejuhatus Teema ENSV 1945-1953 iselooomustab totalitaarne ainupartei süsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine bolsevistliku parteiga (VK(b)P ehk NLKP- ga), ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine (OGPU, NKVD), primitiivne üldkohustuslik bolsevistlikkommunistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Sellele lisandusid sõjakas vene sovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja klassivõitluse nimel korda saadetud massiterror, vaenulike (talupojad, aadelkond jt. eraomandit
Kreeka uue valitsuse toimingud Kreeka on parlamentaarne vabariik, ning kapitalistliku majandusega Euroopa riik. Alates 1950 kuni 2008 aasta majanduskriisini, edestas Kreeka oma majanduskasvuga enamikke Euroopa riike. Seda välja arvatud 1980 aasta majandusseisaku ajal. Samal ajal, 1981 aasta 1. jaanuaril, astus Kreeka Euroopa Liidu liikmesriigiks. Kreeka edu põhjuseks 2000 aastatel peetakse soodsate laenude kättesaadavust, mis omakorda soodustas kasvavat tarbimist. Ka sel korral, 2001 aasta 1. jaanuarist, otsustas Kreeka astuda euroalasse. Kuid 2009 aasta majanduslanguse ja ülemaailmse finantskriisi tõttu karmistusid laenutingimused, ning selleks ajaks olles võtnud endale laenukohustusi, sai üha suuremaks probleemiks kasvav eelarvepuudujääk. Kuni 2006 aastani oli Kreeka võlg püsinud stabiilsena võrreldes Euroopa Liidu keskmise riigivõlaga. Siis pärast seda on võlg järsult kasvanud kuni 2010 aastani. 2011 ...
.........12 2 SISSEJUHATUS Antiikaja tugevaima orjandusliku riigi ajalugu jaotatakse laias laastus kolme põhiperioodi: kuningate ajajärk (u 753-510 e Kr), vabariigi ajajärk (510-30 e Kr) ja keisririigi ajajärk (30 e Kr-476 p Kr). Selle rohkem kui tuhande aasta jooksul on võimalik jälgida Vana-Rooma tekkimist, arengut ja allakäiku (Maskin 1956). Kuningate ajajärgul toimus Roomas sugukondlike suhete lagunemine, riigiaparaadi ja klasside kujunemine. Täieõiguslikest sugukonnaliikmetest said riigikodanikud ehk patriitsid, kellele algselt pidid alluma plebeid (hilisemad tulnukad, harilikult väiketalupojad ja käsitöölised), kuid kes hiljem (6. saj e Kr) arvati piiratud õigustega kodanike hulka. Vabariigi ajajärgul olid riigijuhtideks senat ja kaks konsulit, kujunes välja orjapidamine. Kuna kiiresti suurenes sõjavangide-orjade hulk ning Itaaliasse veeti sisse odvat vilja, hakkasid talupojad
Ta tõusis karjääriredelil väga kiiresti ning 34-aastaselt sai temast SSÜP Keskkomitee liige. Tema ülesandeks oli tegeleda julgeoleku probleemidega ning ta korraldas ka Berliini müüri püstitamist. Honecker valmistati juba varakult ette Ulbrichti asemele ning 1976-st aastast 1989. aastani oligi ta SSÜP juht. Tõhus vahend peasektretäri käes SDV elu, riigiaparaadi ja SSÜP endagi kontrollimiseks oli Riikliku Julgeoleku Ministeerium, kõnekeeles Stasi, mille raalides olevat leidunud andmeid 6 miljoni SDV kodaniku kohta. Stasi jälgis ka partei funktsionääre, oma aruannetes kõrgematele parteiorganitele iseloomustas ja hindas ta neid. Hirm distsiplineeris SSÜP-d. Tänu sellele, et terve riik oli allutatud SSÜ Parteile ja kommunismile põhjustas see siseriiklikult suuri probleeme
KÜLM SÕDA -NSVL ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. -NL ja liitlased: Võim oli koondunud ühe partei kätte ; kehtis nn sotsialistlik demokraatia e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga ; kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle ; tööstus oli natsionaliseeritud ; põllumajandus kollektiviseeritud ; kehtis plaani- ja käsumajandus ; väga kõrge sõjaväestatus. -USA ja Lä-Eu: tuginesid USA sõjalisele ja majanduslikule toele, tõrjumaks tagasi NL ja teisre sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid ; üldjuhul demokraatlikud riigid, samas toetasid ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke likumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu. -Termin „külm sõda“ võeti kasutusele 1947.aastal. Otsese sõjategevuse hoidis ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel. -Pingete teravnemine vaheldus pingelangustega ja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
