allveelaev põgeneb Soome lahte, eesti toob Tallinna reidile. 18 sept. Öössel põgeneb Poola allveelaev. Pärastlõuna teatab NSV eestile, et NSV ei saa enam tunnustada eesti suveräänsust meresuu juures, tuuakse väed E-sse. Tuuakse merejõud, NSV saab väita, et EESti ei suuda oma neutraliteeti tagada. 7 24 sept. On Eesti saadik Moskvas, koos välisministriga et sõlmida Moskvas väliskaubanduse leping, sellel ajal kui nemad tahavad lepingut sõlmida, kutsutakse eesti riigiametnikud välisministri Molotovi juurde ja sellel kohtumisel teatakse, et kahe riigi kaubalepingud näivad korras olevat. Aga Eesti pidi ohustama NSV julgeolekut. Tahtsid garantiisid. Esitatakse Eestile ettepanek, mis näeb NSV sõjaväepaaside paigutamist Est territooriumile. 26 sept Toompeal valitsuse erakorraline kogunemine . Laidoner jõuab otsusele, et E ei saa loota ühegi suurriigi toetusele. L soovitab NSL nõudmised vastu võtta, muidu algaks sõda
Tee endale õpiku ja arvuti abil konspekt VANA-LIIVIMAA LINNAD 1. Määra keskaegsete linnade pitserid, linnade nimed või praegune vapp. Püüa täita võimalikult palju lahtreid. Keskaegne pitser LINN Praegune vapp TALLINN Linnaõigus 15. mail 1248 a- st VILJANDI VANA- PÄRNU NARVA TARTU Linnaõigus 1262. a-st PAIDE HAAPSALU 1 UUS-PÄRNU ...
kehtisid Eesti territooriumil Tsaari-Venemaa seadused. 1.aprillil 1919 võttis Eesti Ajutine Valitsus vastu ajutise notariaadiseaduse, mis kehtestas notarite suhtes Eesti territooriumil osaliste parandustega 1914.a. Tsaari-Venemaa määrustiku. Mõningate oluliste sisuliste muudatustega kehtisid Tsaari-Venemaa notariaadialased seadused Eestis kuni Eesti Vabariigi okupeerimiseni 1940.a. Sel perioodil rakendati Eestis Ladina notariaadi mudelit, mille kohaselt olid notarid riigiametnikud kohtuministeeriumi võimkonnas, kuid riigikassast palka ei saanud ning vastutasid kogu oma varaga. 1933. aastal loodi Eestis Notarite Ühing, mis asutati vastavalt notarite kongressi otsusele ning oli vabatahtlik notarite ühendus. Iseseisva riigi areng katkes 1940.aastal, mil Nõukogude Liit annekteeris Eesti Vabariigi. Vene okupatsioon tõi endaga kaasa senise eranotariaadi süsteemi likvideerimise. Võõra võimu alt vabanes Eesti ligi 50 aastat pärast annekteerimist. 20. augustil 1991.a
2) POOLPRESIDENTALISM (Vene, Pr) *rahvas valib presidendi, president valib peaministri *peaminister valib teised valitsuse liikmed (presidendi heakskiidul); vastutab sots.- ja maj.küs eest *president vastutab välis-, kaitse- ja meediapol.eest; vetoõigus; õigus parlamendilt võtta tagandamisõigus 3) PARLAMENTARISM (E, Läti) *rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi *valitsus moodustatakse parlamendi valimiste tulemusena *riigipea- erapooletu võimuorgan, nim.ametisse kõrgemad riigiametnikud *parlament- valitsus vastutab parlamendi ees, võtab vastu seaduseid, saab umbusaldust SEADUSANDLIK VÕIM: (Toompea loss- RK) *parlament võib olla ühekojaline(balti riigid) või kahekojaline (SB, Sks) ning seisulik (pere kaudu), regionaalne(valitud esindaja) *RK ül: võtab vastu seadusi ja otsuseid, võtab vastu riigieelarve, valib presidendi, kontrollib valitsuse tegutsemist, kuulutab sõjaseisukorra *RK töö-iga saadik annab ametivande lubades tegutseda lähtudes E põhisds-st.
Sõjavägi ei paiknenud enam Roomas. Pretoriaanid – keisri ihukaitseväelased. Kuni aastani 117 keisririik pidevalt laienes. Sel aastal oli keisririik kõige suurem, edaspidi tuli hakata piire kaitsma. 211 a pKr – keiser Caracalla andis välja seaduse, mille kohaselt kõik Rooma riigi vabad elanikud olid ka Rooma riigi kodanikud. 23 ja 24 lugeda. Rooma religioon: Riik ja religioon olid väga tihedalt seotud. Preestrid olid ühtlasi ka riigiametnikud. Preestriks valiti inimest terveks eluks. Kõiki kombetalitusi tuli täpselt täita, et saada jumalate heakskiit. Preestrid andsid inimestele nõu. Rooma riigis kehtis põhimõte – do ut des – annan, et sa annaksid. Kõige olulisem preester oli pontifex maximus – ülempreester. Pontifex – preester. Flaamen – konkreetse jumala pühamu preestrid. Augur – preester, kes tegeles ennustamisega. Võeti üle etruskidelt. Ohverdamisel alati jälgiti ohvrilooma käitumist
Näide: (sealhulgas Internetis) kommentaaridega, allkirjade andmine ja kogumine, osalemine meeleavaldustel, suhtlemine mõne ametkonnaga selleks, et mõne üldisema ühiskondliku probleemi lahendamisel kaasa aidata. Vabatahtlik tegevus ja annetamine on ka kodanikuühiskonna tegevus. Institutsiooniline Institutsioonilised huvirühmad-ülikoolid, sõjavägi, riigiametnikud, huvirühm kirikud jt.Riik teostab avaliku administratsioonide üle järelevalvet, mille eesmärgiks on haldustoimingute kvaliteedi kindlakstegemine ja Näide: vajadusel nende parandamine ning mis kujutab endast erinevate vormide ja institutsioonide ning meetodite kogumit. Siin ei oma tähtsust see, kas avalik administratsioon esineb riigiorganite, kohaliku omavalitsuse või
13. Riik ja teised organisatsioonid, riigi tunnused: Riigi tunnused: (Kõik organisatsiooni tunnused. Võimalus moodustada koos teiste organisatsioonidega mitmeid ühendusi.) 3 spetsiifilist tunnust: 1) elanikkond ja selle spetsiifiline jagunemine 2) territoorium 3) avalik võim- riigivõimu suveräänsus 3. tunnuse elemendid: a) riigipiirides ühtne võimuorganisatsioon b) ühtne õigussüsteem c) riigiametnikud ja erilised institutsioonid d) riigikassa 14. Riigi tüübid, ühiskonna poliitilised ja mittepoliitilised organisatsioonid, pol. reziim: Tüübid: 1) Ajaloolised riigi tüübid a) orjanduslik b) feodaalne c) kodanlik 2) Linnriigid, impeeriumid, rahvusriigid 3) Ühe või teise riigi võimuorgani positsiooni järgi a) monarhiad b) seadusriik, algusriik
Igal roomlased oli kolm nime: eesnimi, sugukonnanimi ja liignimi. Nii näiteks oli Caius Julius Caesari puhul Caius eesnimi, Caesar aga tähistas Juliuste suguvõsa ühte haru. Caius Julius Caesar, esimene rooma väejuht (13 juuli 100 aastat eKr 15 märts 44 eKr.) Vabariik Kõik roomlased moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Rooma riigi kord oli aristrokaatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja vanemate nõukogu senat. Riiki juhtis üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeid. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. MAGISTRAADID Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Vältimaks üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist, valiti igasse riigiametisse korraga vähemalt 2 meest.
6. Juriidiline fakt. Õigusnorm on kindla käitumise mastaap, „etalon”. Selles kirjas olevaid elulisi asjaolusid nimetataksegi juriidilisteks faktideks. Juriidilise fakti tähenduse saab hüpotees, kui õigusnormi looja on ta välja valinud paljudest asjaoludest ja kinnistanud õigusnormis üldistatud kujul. Õiguse tulemuslikkus on seotud juriidiliste faktide tundmisega. Kõrge õiguskultuuri puhul tunnevad neid nii kodanikud kui riigiametnikud (L. Friedman „legal culture”, „popular legal culture”). Õigusnormi loojast sõltub, millele anda juriidilise fakti tähendus ja seega ka tähtsus. Juriidilised faktid sõltuvalt inimese teadvusest ja tahtest: sündmused (ei sõltu subjekti tahtest), teod. Teod jagunevad õiguspärasteks ja õigusvastasteks. Juriidilised teod võivad olla kas õiguse subjektide käitumise individuaalaktid, mis on otseselt
küngas, kus asus kindlus. suurtsuguste suguvõsade liikmed; foorum turu- ja koosolekuplats Vana- suurmaaomanikud ja täieõiguslikud Roomas kodanikud, kellel oli õigus olla valitud magistraat rahvakoosolekul valdavalt riigiametisse, kuuluda senatisse ja saada üheks aastaks valitud kollegiaalsed preestriks. riigiametnikud, kellele palka ei makstud. plebei Rooma lihtrahvas; peamiselt senat valitsev riiginõukogu ning see väiketalupojad ja käsitöölised ning koosnes ligikaudu 300 liikmest, hiljem hilisemate juurdetulijate järeltulijad. see suurenes. Senati hulka kuulusid Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil endised ja tegevad magistraadid. oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Senatisse kuuluti eluaegselt
Orjad peamiselt kohustuste mittetäitmise eest orjusse langenud endised talupojad ja käsitöölised, võõramaised sõjavangid; neid kasutati vaarao ja ülikute majapidamises, templite valdustes, suurtel riiklikel ehitustel, sõduritena; neil oli väike tähtsus, peamised töötegijad olid talupojad ja käsitöölised Hierarhia ühiskond rangelt hierarhiline, tipus absoluutse võimuga kuningas, tema võimu toetas väikesearvuline mõjukas ülikkond, kelle hulgast pärinesid kõrgemad riigiametnikud, preestrid ja sõjaväelased; talupojad ja käsitöölised olid allutatud vaarao ja ülikkonna kontrollile. Kõik toimus vaarao määramisel. Tal oli arvukas ametnikkond, selle mõjukam osa kõrgem ametnikkond koosnes peamiselt valitseja sugulastest. Ajapikku hakkasid nad valitsejast vähem sõltuma. Nende seast määras vaarao maakondade e. noomide asevalitsejad nomarhid. Nad viisid ellu vaarao korraldusi, kogusid makse, korraldasid ehitustöid, kogusid sõjaväge
Ta tühistas ka Henri IV kehtestatud Nantes'i edikti (1598. aastast). Seati sisse intendandid, kes allusid kuningale vahetult, nende valduses olid maalt väljasaatmise või vahistamise käsud. Pärast Louis XIII surma tõusis troonile Louis XIV(kui ta alaealine veel oli, elas Prantsusmaa üle absolutismi kriisi). 1661. aastal hakkas ta riiki valitsema. Kõik pidi keerlema tema ümber, võttes endale lisanimeks Päikesekuningas (Riik see olen Mina!). Kuningas nimetas ametisse riigiametnikud ja andis välja seadusi. Absolutismieelsest ajast oli säilinud Pariisi parlament, mis reguleeris seadusandlike akte. Tähtsaimaks riigimeheks oli Jean-Baptiste Colbert, kes asutas riiklike manufaktuuride ja oli üks Prantsuse koloniaalimpeeriumi rajajaid. Kui Louis XIV suri ja troonile Louis XV, kuid ta ei tundnud riigi asjade vastu huvi. Louis XV suri 1774. aastal ja troonile tõusis Louis XVI. Kuid Louis XV oli maha jätnud tühja riigikassa
Erinevused: · Vastutasuks peaaegu absoluutse võimu eest andis Augustus Roomale 40 aastat kodurahu ja kasvavat õitsengut. Augustus ei pidanud suuri sõdu. · Caesar pidas suuri sõdu · Caesar laskis riigi kaardistada. Kalendrireform kehtestati Juliuse kalender. Et tekkinud segadusest lahti saada, jättis keiser Augustus pärast 36 aastat kestnud ekslikku ajaarvestust mõned liigpäevad ära. · Augustus püüdis teha kõik nii, et senat ja riigiametnikud oleksid rahul. Caesari valitsemisega ei olnud aga paljud rahul. Teda mõrvati. · Augustus muutis sõjaväe tähenduse, koosseisu, sõjavägi sai puhta piirikaitselise funktsiooni. 75 Jeesuse Kristuse usk · Kristus tähendab heebrea keeles messias, kreeka keels salvitu · Kristlust nimetatakse ka ristiusuks, sest Jeesus Kristust löödi risti. Kristlased usuvad, et.... · Millised kristlikud kombed ja tavad on seotud Jeesuse eluga?
Valga maakond 3825 4086 4552 4747 5337 6081 6908 Viljandi maakond 3694 4158 4496 5389 5740 6368 7492 Võru maakond 3517 4006 4737 4977 5405 6284 7177 Mida kõrgem on töötaja kvalifikatsioon, seda kõrgemat palka talle tavaliselt ka makstakse. Enamasti teenivad kõige rohkem ettevõtte tippjuhid, kõrged riigiametnikud, advokaadid. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. 1. PÕHIPALK- on töölepingus kindlaksmääratud tunni-, päeva või kuupalgamäära alusel arvutatud palk töötaja tööfunktsioonide hulka kuuluvate tööde tegemise eest. Palgaseaduse kohaselt peab töölepingus palga kokku leppima brutosummana. 2
Järgmised kolm valitsejat võtsid ette sõjaretki pigem mässude mahasurumiseks. Viimane suur keiser Motecuchoma / Montezuma II (1502-1520) kohtus juba hispaania konkistadooridega. 2. Ühiskonnakorraldus Asteekidel oli 20 suurt suguvõsa - calpulli´t, mis olid jagatud 4 fraatriasse. Igale fraatriale kuulus üks Tenochtitlani kvartalitest. Oli kaks põhiklassi: tecutli (isandad) ja macehualli (töötajad). 1Tecuhtlid oli kõrgaadel ja riigiametnikud, kes olid maksudest vabastatud ja said elamu, toidu ja teenijaskonna oma alamatelt. Nad võisid kanda ka aadlitiitlit tzin. Tecuhtlite päritavat seisust nimetati ka pilli - "pojad". Pilli´d, kel polnud riigiametit, olid varanduseta. Hüvesid andis ainult riik ja selle kaudu alam klass ainult ametnikele. Eraomandus puudus. Suguvõsasid esindas riigi ees vahemeestest (tlatocan - "kõnemees") koosnev nõukogu, kes formaalselt valis ka 6 kõrgeimat ametnikku, sh
Erinevused: · Vastutasuks peaaegu absoluutse võimu eest andis Augustus Roomale 40 aastat kodurahu ja kasvavat õitsengut. Augustus ei pidanud suuri sõdu. · Caesar pidas suuri sõdu · Caesar laskis riigi kaardistada. Kalendrireform kehtestati Juliuse kalender. Et tekkinud segadusest lahti saada, jättis keiser Augustus pärast 36 aastat kestnud ekslikku ajaarvestust mõned liigpäevad ära. · Augustus püüdis teha kõik nii, et senat ja riigiametnikud oleksid rahul. Caesari valitsemisega ei olnud aga paljud rahul. Teda mõrvati. · Augustus muutis sõjaväe tähenduse, koosseisu, sõjavägi sai puhta piirikaitselise funktsiooni. 75 Jeesuse Kristuse usk · Kristus tähendab heebrea keeles messias, kreeka keels salvitu · Kristlust nimetatakse ka ristiusuks, sest Jeesus Kristust löödi risti. Kristlased usuvad, et.... · Millised kristlikud kombed ja tavad on seotud Jeesuse eluga?
hirm, surve avaldamine, radikaalne poliitiline muutus ning abinõud, mis seavad ohtu süütute osapoolte põhilised vabadused. Lõplik eesmärk on tavaliselt selliste poliitiliste nõuete rahuldamine, mida rühm enda arvates ei suuda saavutada tavapäraseid poliitilisi, majanduslikke või sõjalisi teid kasutades. · Rünnakuobjektid. Terroriaktide objektideks on inimesed ja vara (nii riigi- kui ka eravara), ent põhitähelepanu all on riigipead, diplomaadid, riigiametnikud, firmajuhid ning mittesõjalisi või rahuvalveülesandeid täitvad sõjalised sihtmärgid. 3 AJALUGU Terrorism ulatub tagasi antiikaega, kuid olulise rahvusvahelise probleemina ilmnes ta 1960-datel aastatel ning levis kiiresti 1970-datel ja 1980-datel aastatel. Kui 1970-datel aastatel registreeriti 4051 rahvusvahelist terroriakti, milles hukkus kokku 5840 inimest, siis 1980-datel oli juhtumeid 5751 ja neis hukkus 11 601 inimest. 1990-datel oli rahvusvahelisi terrorismi juhtumeid 3827,
küsimusi. · Igas linnriigis oli ka nõukogu, mis paljudes polistes etendas riigi juhtimisel rahvakoosolekust olulisematki rolli. · Olulisemad küsimused arutati läbi ja nõukogu (nõukogu võis täita ka kõrgema kohtu ülesannet) otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele (rahvakoosolek võis selle vastu võtta või tagasi lükata). · Igal aastal valiti rahvakoosolekul riigiametnikud, kes rahvakoosoleku otsused ellu viisid. · Nõukogu liikmed ja riigiametnikud olid enamasti rikastest ja suursugustest perekondadest pärit. Ateena oli alguses aristokraatliku, pärast aga demokraatliku riigikorraga. · Segadusi ja türanniat (võimu ainuvalitseja käes) püüti vältida seaduste täpsema üleskirjutamisega. Just see aitas kindlustada Kreeka linnriiklikku korraldust.
säilimist. 7)ÕIGUSKANTSLER teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku oavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. 4, Riigiasutuste iseloomulikud tunnused(4) RIIGIASUTUSTE ISELOOMULIKUD TUNNUSED: - neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia - nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks - nad saavad oma tegevuses raha riigieelarvest - nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud 5. Riik. (Mõiste, riigivõimu ainuomased tunnused(5)) RIIK võimu- ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu. RIIGI TUNNUSED: - riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. - riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad - riik omab kontrolli kindla territooriumi üle
Niteks Kreeka peajumalat Zeusist sai Jupiter, sjajumal Aresest aga Mars. Kuna Roomas tegeleti pidevalt vallutustega ja oma piiride laiendamisega, siis oli Marisl ka thtsam koht jumalate seas, kui rahulikulikumas Kreekas . Nii Kreekas kui ka Roomas olid inimeste ja jumalate vahelise suhtluse vahendajaks preester, nad viisid lbi usupidustusi, ohverdamisi ja tegelesid ka ennustuskunstiga. Roomas oli preestritel ka riigi tasandil thtis roll, nad olid nimelt ka riigiametnikud, Kreekas ji preestrite roll aga pigem ainult usuvahendamisega seotuks. 11) lrika- mis see on? on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lrilise enesevljenduse, prdumise vi kirjelduse vormis, enamasti seotud knes. 12) teater Rooma ja Kreeka vdlus. Komdia ja tragdia- mis on. Kmdiad- e. lbusa sisuga nitemngud ammutasid ainest igapevasest poliitikaelust. Tragdiad- tsised ja levad. Tundut mdiseede uudsed petlikud tlgendused
Tegelikult loetakse riigi territooriumiks: Riigi registrisse kantud õhu-ja kosmosesõidukid Sõja-ja kaubalaevad, sõja-ja tsiviilsõidukid Avamere põhja pandud rajatised Õiguse allikad Tavaõigus Lepingud Kohtulahendid e. pretsedendid Õigusteadlaste arvamused Õigustloovad aktid e. normatiiv aktid. (need on kohustuslikud kõigile seal viibival territooriumil. Suveräänsus tagatakse Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon Riigi piires ühtne õigussüsteem Erilised instutsioonid ja riigiametnikud Reiigikassa( ld. FISCUS) Riik ja rahvas Jaotatakse riigid 1. põhiseadsuslikeks- arvestatakse inimesega 2. diktatorlikud riigid. 1. Esimesel kohal on inmene ja tema vajadused 2. Riik on esimesel kohal ja inimene on riigi jaoks. Põhiseadusliku riigi korraldusega ühiskonnas on riigi elu korraldamisel otsustav osa rahval. Sellises riigis ei ole töökohustust. Inimese vabadus. Tagatud inimõigused. Tagatud isiksuse vaba eneseteostus. Ülimuslik on põhiseadus ja seadus. Suhte inimene-
nuumen) o laarid kaitsevaimud, kes kehastasid esivanemate hingi o Janus omapärasemaid Rooma jumalaid, sõjajumal, uste ja piiride kaitsja; Jupiter = Zeus; Mars = Ares; Vesta = Hestia · Usu seotus riigiga o riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest (seetõttu jumalate austamine riigi olulisemaid ülesandeid) o pühamud riiki kontrolli all, usupidustused riiklikud ettevõtmised o preestrid olid riigiametnikud valiti eluks ajaks o Augustuse ajal austati keisrit kui jumalat · Ennustamine o põhines etruskide eeskujudel o riigile ja riiklikel huvidel o augurid ennustamisega tegelevad preestrid o sibülliraamatud Kreeka pärisolu ennustajanna Sibülli poolt kirjutatud riigi tulevikku käsitlevad papüüruserullid · Kreeka kultuuri mõju o (usk eelpool mainitud) o haridus pöörati tähelepanu vaimsele haridusele; õpiti kreeka keelt ja kultuuri;
Nad tohtisid keelata senati otsuse teokstegemise. Plebeide survel avaldati ka 450 e.m.a. esimene seadustekogu 12 tahvli seadused. Nendega olid esimest korda kirja pandud ka inimeste õigused. Plebeide õigusi üha laiendati ning aastaks 287 e.m.a. seisusevahe kadus ning kõik moodustasid seaduse ees võrdse rooma rahva (Populus Romanus). Roomlased nimetasid oma riiki Res Publica (rahva asi). Riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Kõik ametnikud olid kollegiaalsed, st. kõigile ametikohtadele valiti kaks inimest, enamasti üheks aastaks. Tasu nendel kohtadel ei makstud, riigi teenimine oli auasi. Seega said riigiametit endale lubada ainult jõukad kodanikud. Magistraadid olid (alates kõrgeimast): Konsulid juhtisid eelkõige sõjaväge. Preetorid õigusemõistjad, aga neil oli õigus asendada vajadusel konsuleid
KREETA-MÜKEENE KULTUUR ptk. 13 (lk. 91-100) Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka-Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad. Kreeklaste saabumisel elas seal juba mingi tundmatu rahvas. Umbes 2000 a eKr jõudis too rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Minoiline kultuur hõlmas aastaid 2000-1400 eKr. Kreetalastel oli küll oma kiri, nn lineaarkiri A, kuid peamiselt tuntak...
kuni 14 pKr. Oli rahuaeg, majandus arenes, valitseja pühendus riigi sisekorralduse täiustamisele. Sai kõigiga hästi läbi keisririigi pooldajaskond suurenes. Kuigi valitses kuningas oli ametlik kord res publica väliselt jätkus kõik samamoodi, kuid tegelik võim kuulus ühele isikule, kel oli mitu ametit (keiser oli konsul, asevalitseja tähtsaimates provintsides, senati liige ning ka rahvatribuun). Ka muud riigiametnikud olid endiselt aus, kuigi mitte nii mõjuvõimsad. Senaatoriseisuse laienemine: neid määrati ka Itaalia linnadest ning hiljem provintsidestki. Varase keisririigi lõpul anti kodakondsus kõigile vabadele riigi asukatele, mis kaotas selle tähtsuse (eelised kadusid). Peale ta surma jätkusid vallutused (1.saj Britannia ning Traianuse ajal Daakia ning Mes). Viimaste alade kiire kaotus ei mõjutanud nende Vahemere valitseja tiitlit. Stabiilsus
vanemate nõukogu. Otsuste langetamisel oli lõplik sõna spartiaatide koosolekul. Spartas kehtis range kodanike kasvatamise süsteem. Demokraatlik Ateena Esialgu kuulus võim aristokraatide hulgast pärinevatele ametnikele. Seadusandja Solon vähendas aristokraatide eesõigusi. 5.saj. keskel e.Kr. kui riigi eesotsas oli Perikles, kujunes demokraatia ehk rahvavõim. Rahvakoosolek kogunes iga 10 päeva tagant. Koosolekult vahepeal korraldasid riigis 500 liikmeline nõukogu ja riigiametnikud. Kõige tähtsamad ametnikud olid 10 strateegi ehk väepealikku. Igal aastal pandi ametisse 6000 kohtunikku. Kohtunikud said ka palka. Raha sai Ateena oma liitlastelt võõramaalaste maksustamisest, sadenatollidest ning rikkad ateenlased annetasid. 3.4 Eluolu ja perekond Tavaliselt paiknes linn kaljule rajatud handluse ehk akropoli ümber. Linna keskuseks oli koosoleku- ja turuplats agoraa. Linna kaitsesid müürid
Kuningate ajal kujunesid välja varase rooma ühiskonna põhjooned, millest enamus püsis veel sajandeid pärast kuningavõimu kukutamistki. 509 eKr Rooma kuningavõim kukutati – viimane kuningas Tarquinius Superbus (Uhke) oli sunnitud tema vastu puhkenud ülestõusu tagajärjel maapakku minema. Kehtestati vabariik. ROOMA VABARIIK 509 – 30 eKr Varane vabariik 509 – 265 Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. V sajandil oli Rooma võimsaim riigik Laatsiumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. 390 eKr andis Rooma tugevnemisele tagasilöögi gallide sissetung Itaaliasse (roomlased nimetasid gallideks keldi hõime). Gallid olid juba varem asunud Po jõe tasandikule tänapäeva Põhja-Itaalias ja vallutasid ning põletasid nüüd lõunasse tungides Rooma linna. Sissetungiaist vabanemiseks pidid roomlased maksma suure lunaraha.
· Poliitiline politsei OVRA · Riik sekkus töökorraldusse · Riik võis sekkuda tootmisküsimustesse, kui eraalgatus polnud küllaldane või puudus · Riigi aktiivne sekkumine majandusküsimustesse · Tööliste streik keelatud 13. Natsi Saksamaa milles avaldus totalitarism? Hitler + muu Totalitarismi avaldumine: · Kõik parteid peale natside keelatud · Ainult natsid said olla riigiametnikud või õpetajad · Rahva esinduskogu ei omandanud enam mingit rolli · Inimeste kontrollimine ja nuhkimine Gestapo sakslased teadsid ja hoidsid suu kinni · Raamatud, ajalehed, filmikunst ja raadio olid 100% natside kontrolli all Inimeste elu peale natside võimuletulekut: · Inimeste vajadused ei olnud enam tähtsad. Tähtsad olid rollid, mis neile ühiskonna poolt määratud
Referaat Ristiusu teke ja areng Sisukord - Ristiusu teke - Ristiusu levik - Kristlased ja Rooma riik - Apostel Paulus - Uus Testament - Ristiusu kiriku kujunemine - Kasutatud kirjandus Ristiusu teke Ristiusk tekkis 1. saj pKr, apostlid lõid siis esimesi kogudusi. Ristiusu tunnistas lubatuks keiser Constantinus Milano ediktiga aastal 313 ja 381 kuulutati kristlus Roomas riigiusuks. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, millest võtsid eeskuju ilmalikud valitsejad. Ristiusk levib Roomas kõige vaesemates kihtides ja väikelinnades. Osadel vallutatud aladel võtsid inimsed selle ise vastu. Tehti misjonäritööd ja suruti peale ka vallutuste käigus, ainult Iirimaal võeti vastu rahumeelselt. Viimasena ristiusustati Leedu 14. saj. paavstluse teke. Alguses oli Rooma piiskop samasugune nagu mujal piiskopid. Aeglt tõusis tema tähtsus Rooma kui pealinna posit...
500-338 Klassikaline periood: Kreeka-Pärsia sõjad (500-478): VI s teisel poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid Kreekas, kelle suhted olid pingelised. ...
tähtsaimad olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Tähtpäevadel toodi neile annetusi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist. Jupiter Zeus taeva-, pikse-, tormijumalad Mars Ares - sõjajumalad Juno Hera Poseidon Neptunus Hades Pluto Riik ja religioon Need olid roomlaste arust lahutamatud ning riigi edukus sõltus täielikult jumala heasoovlikkusest, seega kõik usupidustused olid väga tähtsal kohal. Preestrid olid samuti riigiametnikud, kes määrati ametisse eluks ajaks. Nad jagunesid kolleegiumitesse, millest tähtsaim oli pontifekside kolleegium ja selle eesotsas pontifex maximus (keisririigi ajal oligi keiser ise). Pontifeksid jälgisid kalendrit , et õigel ajal pidustusi korraldada ja tähtpäevi tähistada. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Keisritele toodi ohvreid ja püstitati altareid.See komme tuli hellenistlikest riikidest ida pool. Ennete tõlgendamine
tähtsaimad olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Tähtpäevadel toodi neile annetusi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist. Jupiter Zeus taeva-, pikse-, tormijumalad Mars Ares - sõjajumalad Juno Hera Poseidon Neptunus Hades Pluto Riik ja religioon Need olid roomlaste arust lahutamatud ning riigi edukus sõltus täielikult jumala heasoovlikkusest, seega kõik usupidustused olid väga tähtsal kohal. Preestrid olid samuti riigiametnikud, kes määrati ametisse eluks ajaks. Nad jagunesid kolleegiumitesse, millest tähtsaim oli pontifekside kolleegium ja selle eesotsas pontifex maximus (keisririigi ajal oligi keiser ise). Pontifeksid jälgisid kalendrit , et õigel ajal pidustusi korraldada ja tähtpäevi tähistada. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Keisritele toodi ohvreid ja püstitati altareid.See komme tuli hellenistlikest riikidest ida pool. Ennete tõlgendamine
Vanimaks parteiks oli Jaan Tõnissoni juhitav Eesti Rahvaerakond. See koondas peamiselt Lõuna-Eesti rahvuslikke ringkondi nii intelligentsi, linnakodanluse kui ka talurahva hulgas. Tegemist oli mõõdukas- liberaalse erakonnaga, mida sidus eeskätt rahvusluse rõhutamine. Rahvaerakonna ridadesse kuulusid näiteks Jaan Poska, Jüri Jaakson, Jakob Vestholm. Eesti poliitika elu tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond, mille sotsiaalse baasi moodustasid väikekodanlus: õpetajad, riigiametnikud, käsitöölised, poodnikud, väikrmajade omanikud. Partei eesmärgiks oli keskkihtide elujärje tõstmine sotsiaalsete uuenduste teel. Tööerakonna liidrite hulka kuulusid Otto Strandman, Ado Anderkopp, Juhan Kukk, Ants Piip. Poliitilise spektri vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Parte- Euroopale tüüpiline sotsiaal-reformistlik partei, mis seadis oma ülesandeks sotsialismi kehtestamise rahulikul teel
7.1 Riigikord Kõik peamised parteilised ja riiklikud ametis koondusid Hitleri kätte. Kuna ta ise asjaajamise vastu huvi ei tundnud, siis jättis ta selle teiste natslike juhtide hooleks, kui vaja, siis sekkus. SS (kaitsemalev) kontrollis kogu riigi- ja parteiaparaati ning oli natsliku terrori peamine elluviija. Tekkis Gestapo. Tekkisid koonduslaagrid. Suurenes riigi sekkumine majandusse. Hakati relvastuma. Ainult natsid said olla õpetajad, riigiametnikud. Haridus allutati natslikule ideoloogiale 7.2 Terrori juurdumine Gestapo Koonduslaagrid 7.3 Holokaust Hitler soovis luua tugevat Saksa riiki, kus oli oluline rassipuhtus ning aaria rassi üleolek. Saksamaa pealetungil Poolasse ja NSV Liitu langes sakslaste kätte miljoneid Ida-Euroopa juute. Juudi rahvusest inimesi diskrimineeriti juba sõjaeelsel Saksamaal, kuid nüüd käivitas
Ka saksapäraste ja venepäraste nimekujude parandamine oli soositud(Must 2000:60). 1930.aastateks tõusis teravalt esile nimede eestistamise probleem. Võõrapärased nimed hakkasid riivama eestlaste rahvuslikku eneseuhkust ja nimede eestistamisest sai lühikese ajaga üleriiklik kampaania. Kultuuriinimesed kirjutasid emakeelsete nimede tähtsusest juhtnööre ja soovitasid valida kodupaiga talude järgi. Suurt survet nimevahetuseks tundsid eelkõige just riigiametnikud ja avaliku elu tegelased(Must 2000: 62). Nimede eestistamine tõi kaasa ka palju segadust. Real juhtudel on ühe perekonna liikmed valinud omale erinevad uued nimed, populaarseid nimesid võtsid erinevatest suguvõsadest ja isegi erinevatest rahvustest inimesed. Kuigi seadusega sai vastava riigilõivu tasumise korral oma nime kinni panna taibati seda teha alles siis, kui paljud võõrad olid juba selle nime omale uueks perekonannimeks võtnud. Nii tõi massiline nimede muutmine kaasa eesti
2. moderniseerimine (euroopastamine). · riigivalitsemine ümberkorraldamine · majandusliku mahajäämuse ületamine · phiskonna sotsiaalse struktuuri teisenemine · euroopaliku kultuuri ja olme juurutamine · territooriumi unifitseerimine · impeeriumi rajamine Loodi õiguslik regulatsioon riigiteenistusele. Enam ei teenitud tsaari, vaid riiki. Riigiametnikud said erilise staatuse, ametnikud jäävad imeeriumi keskselt saatam 19. sajandini. Majandusliku poole pealt saavutati mahajäämise ületamine. Toimus majanduslik hüpe. Võib öelda, et toimus industrialiseerimine, millega kõrvaldati mahajäämine teistest riikidest. 18. sajandi alguses oli majanduslik hüpe suur, kuid sellel polnud ainult positiivised küljed. Negatiivseks pooleks oli pärisorise tööjõu kujunemine, mis jäi Venemaa
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...
Institutsioonid: kohus, seadusandlik ja täidesaatev võim, keskpank, järelvalde institutsioonid nagu riigikontroll, inspektsioonid ja õigusvahemehed. Riigiasutusele iseloomulikud tunnused: neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia; nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks; nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest; nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud, Avalik sektor ehk esimene sektor üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Koosneb riiklikest ja avalik.õigluslikest institutsioonidest, sest riik tahab hariduse, aga see ei tähenda et just riigiasutused ise peaksid seda tegema. Paljud taolisi ülesandeid
Pole raske arvata, kumb pool peale jääb." Nendele sõnadele järgnes sügav vaikus... Asevalitseja ratsutas täna püssi ja koeraga jahile. Tema äraolekul kaeti pererahvale laud, kus lõunastasime ka meie Puskiniga. Too tundis end vabalt ja asus kohe oma lemmikteema, Venemaa valitsuse kallale. Tõlk Smirnovil tuli himu vaielda ja mida enam ta Puskinile vastu rääkis, seda ägedamaks Puskin läks, vihastas hirmsasti ja kaotas kannatuse. Lõpuks lendasid sõimusõnad kõigi seisuste kohta. Riigiametnikud olla lurjused ja vargad, kindralid enamjaolt tõprad, ainult põllumehed väärivad austust. Eriti kippus Puskin vene aadlikkude kallale. Kõik nad tuleks üles puua, ja kui see sünniks tõmbaks tema hea meelega silmuse kinni. Kasutatud kirjandus 1.wikipeedia 2. Juri Lotman "Aleksandr Sergejevits Puskin" Tallinn 1986 3. Leonid Grossma, biograafiline sari "Puskin" Tallinn 1966 4. A. S. Puskin "Luuletused, poeemid" Tallinn 1972 5. A. S. Puskin "Luuletusi ja poeeme" Tallinn 1977 6
õllekruusi taga. Suurema osa riigi sissetulekust kulutas Friedrich Wilhelm I sõjaväele. Palgasõjavägi asendati nekrutitega. Friedrich Wilhelm I valitsusaja lõpuks oli Preisimaa armees 80 000 meest, mis moodustas 4% elanikkonnast. Ta muutis Preisimaa üheks Euroopa sõjaliselt võimsaimaks riigiks. Kõrvuti armeega arendas Friedrich Wilhelm I välja ka Preisi bürokraatia. Riigiasjade üle otsustas kuningas ainuisikuliselt, oma korraldused saatis ta ministritele täitmiseks. Riigiametnikud allutati kindlale teeninduskorrale. Friedrich II Suur : Friedrich Wilhelm I järeltulija Friedrich II (valitses 1740-1786) oli paljuski isa vastandiks. Nooruses oli huvitatud prantsuse valgustuskirjandusest ning oli kirjavahetuses Voltairega. Kui Friedrich II tuli võimule, siis keelustas ta esimesel nädalal riigis piinamised. Berliini külje alla rajas ta oma Versailles` - Sanssouci lossi, kuhu kuningas kutsus haritlasi kogu Euroopast.
kultuur.. -mida mitmekesisem on ühiskond seda elujõulisem ta on.Ühiskond mis on liialt ühetaoline on tavaliselt vägivallaga loodud ja pole arenguvõimeline ,0Esimene ehk avalik sektor-ühiskonnaelu korraldamine -Avaliku sektori moodustavad riik ja avalikõiguslikud asutused. -Riigi tunnused: *Kindel territoorium ja kontroll selle üle (oma õiguskord) *Suveräänsus e iseseisvus *Rahvas -Töötavad palgalised riigiametnikud e avalikud teenistujad -Avalik haldus on riigi ja omavalitsusasutuste igapäevane plaanipärane tegevus poliitikas püstitatud eesmärkide elluviimiseks. Teine ehk erasektor: -turumajanduslik sektor, seotud materjaalse väärtuse loomisega, mis siis toob kasumit -tunnuseks on kasumi taotlemina ja eraomandus -Erasektor peab arvestama avaliku sektori ettekirjutusega oma tegevusele: *koguv erasektorilt makse *kehtestab tegutsemise reeglid *reguleerib rahandusi
I kuningas oli Romulus. Kokku oli 7 kuningat. Rooma valdused hõlmasid linna lähiümbruse,ulatudes Tiberi suudmeni,kuhu rajati Ostia sadam.Viimased 3 kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510a eKr Rooma kuningavõim kukutati.Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tõttu maapakku minema.Kehtestati vabariik. Varane vabariik 509-265a eKr Riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud,kelle seast kõrgeimad on 2 konsulit. V saj eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi mk Kesk Itaalias.Algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias.Suur tagasilöök tabas Roomat 390.a,kui Itaaliasse tungisid sisse gallid,roomlased said hävitavalt lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma.Kaotusest hoolimata taastasid roomlased oma võimsuse ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult.265aastaks eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all.
Messeenia alistatud elanikest said aga heloodid spartiaatidele kuuluvat maad harivad orjad. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas, spartiaadid aga moodustasid vähemuse. Sparta riigi eesotsas seisis kaks päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid riigi kõrgema preestri kohuseid. Muus osas juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia (selle liikmed pidid olema vähemalt 60-aastased) ja igal aastal kõigi spartiaatide seast valitavad riigiametnikud viis efoori. Lõplik sõnaõigus otsuste langetamisel kuulus aga kõigi spartiaatide koosolekule. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust. Rikkusega hooplemist peeti taunitavaks. Kuid sellegipoolest kujunesid ka spartiaatide seas suured varanduslikud erinevused. Riigi juhtimisel osalesid eelkõige suursuguste perekondade liikmed, vaesemaid spartiaate aga ähvardas oht laostuda ja langeda kodanike seast välja.
Messeenia alistatud elanikest said aga heloodid spartiaatidele kuuluvat maad harivad orjad. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas, spartiaadid aga moodustasid vähemuse. Sparta riigi eesotsas seisis kaks päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid riigi kõrgema preestri kohuseid. Muus osas juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia (selle liikmed pidid olema vähemalt 60-aastased) ja igal aastal kõigi spartiaatide seast valitavad riigiametnikud viis efoori. Lõplik sõnaõigus otsuste langetamisel kuulus aga kõigi spartiaatide koosolekule. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust. Rikkusega hooplemist peeti taunitavaks. Kuid sellegipoolest kujunesid ka spartiaatide seas suured varanduslikud erinevused. Riigi juhtimisel osalesid eelkõige suursuguste perekondade liikmed, vaesemaid spartiaate aga ähvardas oht laostuda ja langeda kodanike seast välja.
korrakaitsejõud, sõjavägi). Suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka institutsioonide ja rahva vahel reguleerivad kirjalikud õigusnormid. Et vältida võimu kuritarvitamist, peavad seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim olema lahutatud võimude lahutatuse printsiip. Riigiasutusel on riigivõimu volitused, see moodustatakse seadusega ettenähtud korras ja saab oma tegevuseks raha riigieelarvest. Riigiasutuse töötajad on riigiametnikud. Riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet, kontrolli või riigikaitset teostava institutsiooni koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel. Ametnikud on vaid need töötajad, kes täidavad avalikku võimu. Nemad ei tööta mitte töölepingu, vaid avaliku teenistuse seaduse alusel ja võetakse tööle asutuse juhi käskkirjaga
analüüs. Lisaks on iga küsimuse juures lühidalt kirjeldatud saadud tulemusi. 6.1 Kas räägite ülemusega tööst vabalt? Joonis 1. Tulemused näitasid, et 88,5% töötajatest tundsid, et võimalus ülemusega tööst vabalt rääkida, mõjutab nende tööga rahulolu. 11,5% töötajatest arvas, et nende rahulolu see ei mõjuta. Võrreldes tulemusi, selgus, et erinevus end mõjutatuna tundvate töötajate vahel on 1%. Suuremat mõju rahulolule tundsid riigiametnikud. 6.2 Kas ülemused on kursis alluvate probleemidega? Joonis 2. Juhi mõju alluvate tööga rahulolule Tulemustest selgus, et 69% töötajatest tunnetavad mõju rahulolule seoses juhi kursis olekuga alluvate probleemidest. 31% vastas, et neid see ei mõjuta. Ametiasutuste ja ettevõtete tulemuste vahe on 26%. Vähem mõju rahulolule tundsid ametnikud. 6.3 Kas Teie juht usaldab alluvaid? Joonis 3.
Vana-Rooma Suur osa Apeniini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all. Ainult tänapäeva Põhja- Itaalia Lombardia maakond jäi toonase Itaalia piiridest väljapoole. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised ,kuid sellegipoolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas. Hõimud. Itaalikud II aastatuhandel Apenniini poolsaarele rännanud ning seal paikseks muutunud indo-euroopa hõimud. Keelelis-etniliste tunnuste järgi eristatakse Latiumis ja Lõuna- Etruurias elanud latiine ja faliske ning Lõuna-Itaaliani rännanud umbreid, sabelle ja oske (brutid, kampaanid, lukaanid, sabiinid, samniidid). Itaalikute hõimudest olid tähtsaimad sabellid, umbrid, oskid ja latiinid.' Itaalia rahvad sattusid varakult Vahemere kesk-ning lääneosas kaubelnud ning kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. 8-6 sajandit eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiilia...
Selle teooria oluline arendaja on Rousseau. 5. Loetle: Peeter I reforme Venemaal nimetades iga muudatuse juures selle aja ning Venemaa valitseja Peeter I (1682-1725) reformis riigiasutuste süsteemi eesmärgiga muuta see tegusamaks Lääne-Euroopa eeskujul. Olulisemad reformid tema valitsemisajal olid kõrgeima riigiasutuse Senati loomine, rajati keskasutused kolleegiumid, Venemaa jaotati kubermangudeks. Teenistusastmete tabel jagas sõjaväelased ja riigiametnikud 14 teenistusastmesse. Kaheksa kõrgemat astet eeldasid aadliseisust ja kui sinna jõudis edutamise kaudu mõni teisest seisusest inimene, arvati temagi aadli hulka. Selline süsteem lõi ametnikele stiimuli edasipürgimiseks. Peeter I valitsemisajal laienes Venemaa Eesti ja Läti ala ning Ingerimaa arvelt. 6. Koosta : Prantsuse kodanliku revolutsiooni sündmuste loetelu, milles oleksid sündmuse toimumise aeg, toimunud muutuse kirjeldus ja selle muutuse tähtsus revolutsiooni käigule/arengule!
Vana-Rooma. Kristluse teke Rooma Vabariik Patriitsid ja plebeid Patriitsid (lad k patres isad) olid aristokraadid, keda arvati põlinevat kuulsates esiisades. Roomas valitses nende võim. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, tõlgendada tavaõigusi ja kuuluda senatisse (Rooma riigi eesotsas, iga aasta valiti amentnikud, kõrgeimad kaks konsulit). Ülejäänud kodanikke nimetati plebeideks, kes võisid osaleda ainult rahavakoosolekutel. Enamasti vaesed, seepärast pidid patriitsidelt laenu võtma ja olid sunnitud elama alaliste võlgade tõttu orjastamise hirmus (võlgnikku, kes ei suutnud oma võlgu tähtajaliselt tasuda, võis võlausaldaja arreteerida ja pidada oma kodus ahelais 60 päeva keskel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
