Polis: Kreekas kuj linnaühiskond.Linnriik e polis hõlmas linna koos selle ümbrusegakõige enam 30000-40000 in, Ateena ja Sparta u 200000 in.Täieõiguslikud elanikud olid kodanikudosalesid valimistel ja moodustasid sõjaväe+õigus osaleda rahvakoosolekul, kus valiti iga-aastaselt riigiametnikud+väepealikud.Linnriigis oli ka nõukogu.Ametnikkond oli pärit enamasti aristokraatide hulgast. Lihtkodanike osa riigi valitsemisel jäi teisejärguliseks. Sõjavägi: Rikkad moodustasid ratsaväe,keskmikud raskelt relvastatud jalaväe,vaesed vibude ja lingudega kergeväe.Raskerelvastuses jalavägi paiknes faalanksidena. Hopliit-raskerelvastuses jalaväelane, kodanikuõigused, võis muretseda relvastuse. Sisevastuolud:Vastuolus rikaste ja vaeste vahel.Türann-ainuvalitseja,kes toetus sõjalisele võimule.Türannia vastu oli aristokraatia.Sparta=totalitaarne üh.Seadused-taotleti nende täpset üleskirjutamist.Seadusandjad pidid seadused täpselt sõnastama ja kirja panema.M...
autoritaarset diktatuuri koolis. Demokraatia lõpeb ära täpselt kooli uksel, kust sisenedes ootab sind juba vangivalvur, kes sind jõuga terve koolipäeva vältel kinni hoiab ning ei karda sind ka jõuga eemale lükata, kui vaja ja see ei sõltu su vanusest. Sa võid olla küll täisealine ja ise enda eest vastutada, aga see ei huvita kedagi. Miks saab võrrelda kooli diktatuuriga? Lugu on väga lihtne direktor=diktaator ; õppealajuhatajad, sektretär=kantslerid, õpetajad=tavalised riigiametnikud ; õpilased=hall mass, kellel pole õigust suudki lahti teha. Võimude lahusust siin ei eksisteeri. Võimu teostab, seadusi annab ja kohut mõistab vaid diktaator. Kui tekib erimeelsusi, siis demokraatlikus korras saaks nende üle arutleda, aga diktatuurlikus koolis saadetakse kas just enne suu avamist, aga pärast ärakuulamist üheksakümnel protsendil juhtudest pikalt. Samas paneb mõtlema statistika, mille järgi viimasel ajal õpilased puuduvad tundidest palju
autoritaarset diktatuuri koolis. Demokraatia lõpeb ära täpselt kooli uksel, kust sisenedes ootab sind juba vangivalvur, kes sind jõuga terve koolipäeva vältel kinni hoiab ning ei karda sind ka jõuga eemale lükata, kui vaja ja see ei sõltu su vanusest. Sa võid olla küll täisealine ja ise enda eest vastutada, aga see ei huvita kedagi. Miks saab võrrelda kooli diktatuuriga? Lugu on väga lihtne direktor=diktaator ; õppealajuhatajad, sektretär=kantslerid, õpetajad=tavalised riigiametnikud ; õpilased=hall mass, kellel pole õigust suudki lahti teha. Võimude lahusust siin ei eksisteeri. Võimu teostab, seadusi annab ja kohut mõistab vaid diktaator. Kui tekib erimeelsusi, siis demokraatlikus korras saaks nende üle arutleda, aga diktatuurlikus koolis saadetakse kas just enne suu avamist, aga pärast ärakuulamist üheksakümnel protsendil juhtudest pikalt. Samas paneb mõtlema statistika, mille järgi viimasel ajal õpilased puuduvad tundidest palju
– 2. Millised muutused ühiskonnas kaasnesid Rooma vallutussõdadega? Talupojad vaesusid ning pidid maad ära müüma. Piirid laienesid. Rooma muutus võimsaks maailmariigiks. 3. Kuidas nimetati ja millega tegelesid Rooma vabariigis? a) rahvaesindus: rahvakoosolekud, kus otsustati tähtsaid otsuseid valis magistraate, otsustasid sõja ja rahu üle b) riiginõukogu: tegeles sisa- ja välispoliitikaga. Tegeles sõjanduse ja rahaasjadega. SENAT c) riigiametnikud (nimetage kolm tähtsamat) -2 konsulit -preetorid -tsensorid 4. Mille poolest erines keisririigi valitsemine vabariigi omast? -Endise rahvavõimu asemel oli võim ühel isikul -Rahvakoosolekud kaotasid oma tähtsuse -Vabatahtlikud sõjaväelased asendusid palga sõjaväega 5. Võrrelge pereelu ja naise positsiooni Kreekas ja Roomas. Sarnasused: perreelu juhtis pereisa. Naistel oli ülesanne kodu korras hoida
Okupatsioon algas Narva diktaadiga 17.06.40 ( Laidoner kirjutas alla). Nõukogude Venemaa nõudis valitsuse väljavahetamist ja seadis Rahvavalitsuse juhiks Johannes Vares- Barbaruse. Eesti nimetus Nõukogude okupatsiooni ajal oli Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV). Eesti, Läti ja Leedu ühendamist NSV liiduga nim. Inkorporeeringuks(anneksioon). Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti ja kehtestati NL konstitutsioon ja seadused. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainuke lubatud partei. (,,Kõigi maade proletaarlased ühinege") Käivitati repressioonid . Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kuid peagi hakati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest. 1941 14.juuni massiküüditamine, mille käigus viidi vägisi naised, lapsed ja vanurid asumisele Siberisse. Täisealised mehed aga saadeti vangilaaritesse, kus enamik hukkusid.
. Panteon- antiikajal ka kõigile jumalatele pühendatud templit, tipus zeus Venus-ilu ja armastuse jumalanna Mars-sõjajumal, talupoegade,karjuste kaitsja Vesta-kodukoldejumalanna Titus Livius-koostas "Linna asustamisest "alates 2.Klient-patrooni kaitse all olev inimene, vastutasuks teenid patrooni truult Patriitsid-isad, suursugustest suguvõsadest, nende esiisad arvati olevat Romuluse ajast Roomas. Rahvatribuunid-Vana-Rooma riigiametnikud, kes kaitsesid algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Konsulid-juhtisid sõjaväge, nende järgi nimetati aastat, krgemad ametnikud Tsensorid-korraldasid kodanike loendust ja kosotasid senaatorite nimekirja,jälgisid kodanike elukombeid,ametiaeg kestis 5a. Diktaator- mõnede erakorraliste volitustega ametiisikute tiitel. Nobiliteet oli Vana-Rooma aristokraatia, mis kujunes 3. sajandil eKr patriitside ja plebeide vahelise võimuvõitluse tulemusena.
Eesti valikud II-maailmasõjas II-maailmasõda algas 1.septembril 1939aastal. Samal kuul esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse punaarmee baasid. Vältimaks sõda kirjutas Eesti valitsus 28.septembril baasidelepingule alla. Baasidelepingu alusel sai punaarmee endale mitu baasi Lääne-Eesti saartel (Saaremaal ja Hiiumaal), rannikul(Paldiskis, Rohukülas, Kloogal, Laulasmaal) ja ka sisemaal(Kuusikul ja Kehtnas). Kohale saabunud punaarmee 65.laskurkorpus oli Eesti sõjaväega võrreldes nii arvuliselt kui ka sõjaliselt mitmekordses ülekaalus: sellesse kuulus üle 21000 punaväelase, 337 soomusmasinat ja 255 lennukit. 17.juunil 1940 aastal Eesti okupeeriti. Mõni päev hiljem pani Moskva ametisse endale Moskva meelse valitsuse. Koheselt likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused. Riigiametnikud asendati kommunistidega. Käivitati ...
Oma pere on ikkagi kõige tähtsam ja siis peab ka hoolitsema selle eest. Praegusel ajal on raske saada Eestis tööd, kuid pole veel kuulnud, et nüüd suur näljahäda on. Ikka leitakse kasvõi mingeid juhutõid, millega siis oma toit teenitakse. Paratamatu on see, kui kulusid on rohkem kui tulusid, sest igal inimesel pole võimalik teha töid ja saada sellist palka, mida saavad rikkamad inimesed. Lihtinimesed peavad ikka rohkem rabama ja ennast väsitama, kui need riigiametnikud ja kontorirotid. Noored, kes alles oma tulevikku otsivad ja üritavad seada ennast tööturule, on suurem võimalus, kuna noor tööjõud on ikka parem. Samas ei saa maha laita vanemaid inimesi, kes võib-olla teevad oma tööd rohkem südamega ja vabast tahtest. Nende puhul saab rääkida ka mingil määral heategevusest, kui sellisest. Nad töötavad, kuid teevad seda ilma palgata. Kuna ei taha niisama istuda ja tahavad teha midagi kasulikku. Peab neid kiitma selle eest, kuid
Eestlased on täis imeväge? ,,Mis maa see on? Siin pole ühtki mäge,vaid metsad lõputud ja laukasood. Kuid siinne rahvas on täis imeväge ja kummalised on nende laululood." Eesti see on kui pärl kaelakeest.Oma ilusate metsade,järvede ja soodega paitab ta inimeste silmi ja toob südamesse sooja kodutunde.Kõik inimesed armastavad ja imetlevad meie ilusat ja puhast loodust ent nendeks armastajateks ei ole mitte eestlased, vaid välismaalased,turistid.Kurb on see,et meie,eestlased,ei oska hinnata oma kodumaa väärtusi,vaid kritiseerime kõike.Sellepärast peame me kõigepealt märkama väärtusi, mis on meile kingitud, ja siis alles muutma Eesti riigi majandust ja ühiskonda,sest südames teab iga inimene,et mets,heinamaa ja meri on ilusamad kui asfalt,tanklad ja autod. Toomas Hendrik Ilves,Eesti president,on öelnud,et riigi majanduse heaolu on tähtis,kuid niisama tähtis on ka meie vaimne heaolu, põhiväärtust...
80 000 inimest ehk väga palju. Eriti intensiivne oli põgenemine 1944. aastal (Suur Põgenemine), sest Punaarmee okupatsioon oli muutunud taas reaalseks ohuks. Esialgu lahkuti peamiselt Rootsi ning sealt suunduti Kanadasse ja Austraaliasse. Mitmed inimesed lahkusid Eestist koos Punaarmee ees taanduva Saksa sõjaväega. Väliseestlastele jt. Eestist lahkunutele on etteheidetud, et nad jätsid oma kodumaa saatuse hooleks. Samas ei tohiks unustada, et 1940. ja 1941. aastal olid paljud riigiametnikud, kultuuritegelased ja jõukam elanikkond langenud Nõukogude repressioonide ohvriks.Väliseestlased on ka hindamatuteks väliseesti kultuuri loojateks. Väliseestlased olid ka suureks abiks omariikluse taastamisel. Eelneva põhjal võib kokkuvõtlikult väita, et eestlastel olid Teises maailmasõjas järgmised valikud: teha koostööd kommunistidega (juunikommunist),, võidelda Eesti omariikluse eest metsavennana, põgeneda läände. Isiklikult arvan, et
õigused olid piiratud. Rikkad ja vaeseid roomlasi ühendasid sageli patrooni ja kliendi vahekord,patroon oli eeskostja ja klient-sõltuv kaitsealune. Rooma kodanikud jagunevad kahte rühma patriitsid-need olid rikkad kodanikud,neile kuulusid kõik kodaniku õigused. Ülejäänud kodanikud olid pebleid-olid ka riikad aga mitte väga, olid patriitsite kliendid, piirati nende õigusi. Rooma vabariik kogu rahvas võttis osa valitsemisest,res publica tähistas vabariikliku korraldust,riiki juhtisid riigiametnikud e magistraadid ja vanematenõukogu-senat,riiki juhtisid targad ja avalikusele tuntud inimesed. Vallutussõdadega sai roomast kogu vahemere ümbrust hõlmav suurriik,pidevad sõjad ja võimu hoidmine vallutatul aladel vajas alalist sõjaväge,seetõttu koosnes nüüd rooma sõjavägi elukutselistest sõjaväelastest.riigis puhkesid kodusõjad,senat kaotas oma autoriteedi,oli vaja kes sõja lõpetaks,sellesk oli aucustus,kes võitis oma vastased kehtestas riigis ainuvõimu,algas keisriigi ajajärk
Vana-Rooma 1.Itaalia geograafilised olud ja rahvastik Suurt osa apennini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all;küllaltki mägine piirkond; Tegeldi valdavalt põlluharimisega; geograafilised olud lõid ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks; Itaaalia keskosas Latiumiu maakonnas hakkas VIII saj ekr esile kerkima Rooma linn. Rahvuselt Latiinid ja kõnelid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist: kujundasid Kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. KRONOLOOGIA: Kuningate aeg roomas 753-509 aastat ekr (esimene kuningas Romulus; hiljem kehtsetati vabariik) Varane vabariik 509-265 a ekr (eesotas senat ja riigi ametnikud; sõjad etruskidega) Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 a ekr (Kartaagogoa sõjad; Puunia sõjad) Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 a ekr (Caesar;Pompeius) ...
Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil Prantsusmaal valitses 17-18sajandil absolutistlik valitsemisviis mis tähendab, et valitsemisviis kuulub piiramatu võim. Prantsusmaal oli väga mitmeid erinevaid valitsejaid: 1)LouisXIII(kuningas1610-1643)- tundis vähe riigivalitsemise vastu. 2)Kardinal Richelieu(1585- 1642)sai riigisekretäriks, edasi tõusis kardinalik ja edasi esimeseks ministriks. Teda abistas 4 riigisekretäri ning ta koondas enda kätte ka rea teisi tähtsaid ametikohti. nt. rahanduse peakontrolör. Ta andis välja kuninga nimel edikti, millega kästi maha lõhkuda kõik aadlike kindlused, v.a piirikindlused. Aadlikel keelati duellid-kapitaal-roimad. Muutus aadli elulaad-kõrgaadel koondus nüüd õukonda, et nautida selle toredust. 3)Kardinal Jules Mazarin(1602-1642)juhtis valitsuseasju kui LuoisXIV oli veel alaealine. 4)LouisXIV(1643-1715) Päikesekuningas-ta nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, karistas ja andis a...
Vana-Rooma Asub Appenniini poolsaarel. Jagunes geograafiliselt kolmeks: *Põhja-Itaalia-gallialased (geldid) *Kesk-Itaalia- etruskid, itaalikud, samniidid *Lõuna-Itaalia- kreeklased Piirkond oli nii jagatud u. 8.saj. eKr. Kronoloogiline ülevaade: 1. Kuningate aeg (8.-6.saj. eKr) -Romuluse ja Remuse legend 2. Vabariigi aeg (res publica) ( 6.-1.saj. eKr) -Kodusõdade aeg (2.-1.saj. eKr) 3. Keisririigi aeg -Varane keisririik (1.saj eKr-3.saj.) -Hiline keisririik (3.saj.-5.saj.) Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid-esimene kõrgkultuur Itaalias Linnriigid. Linnriike oli kokku 12, neil oli valitav kuningas, seal toimus laiaulatuslik orjapidamine ja naistel oli ühiskonnas suur osatähtsus. Kultuur-kõrgeltarenenud põllumajandus ja kunst, surma osatähtsus religioonis, ennustamise suur tähtsus. 753. a. eKr- Rooma linna asutamine Riik. Seadused. Sõjavägi. 510. a. eKr-Res Publica (Vabariik) Kõige olulise...
Muutused tegi riigimees, poeet ja seadusandja Solon aastal 594 eKr. Tänu sellele sai riik 5. sajandi keskel eKr demokraatlikuks riigiks. Aristokraatia kaotati ning kogu võim läks rahvakoosolekule. Rahvakoosolekus osalesid kõik kodanikud ja selle otsus üldiselt loeti lõplikuks. Rahvakoosolek kogunes regulaarselt iga kümne päeva tagant, kus otsustati tähtsamaid riigiasju. Koosolekute vahepeal juhtis riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kus olid 10 tähtsamat strateegi ehk väejuhti. Nõukogu valiti liisu teel. Strateegi valiti rahvakoosolekul kodanike hulgast. Ateena kodanikud olid kõik Atika täiskasvanud põliselanikud, sõltumata nende varanduslikust seisukorrast või tegevusalast. Atika elanike orjastamine oli seadusega keelatud. Kõik kes polnud kodanikud olid naised, orjad ja võõramaalased. Võõramaalased pidid riigile makse maksma ja vajadusel Ateena sõjaväes teenima.
Vaimulikud I seisus. Aadlikud, mantliaadel II seisus. käsitöömeistrid, sellid töölised, teenijad. Suurkodanlus ja kõrgharitlased III seisus. talupojad, väiksekaupmehed, intelligentsi madalamad kihid III seisus. · Kuningas kutsus kokku 1789a. generaalstaadid maksude kehtestamiseks. 1789. juulisündmus 1) Munitsipaliteedid 2) Pariisi Kommuun 3) Agraarseadusandlus 4) Isiklikud eesõigused 5) Kirikumaade võõrandamine Prantsuse I põhiseaduse peamised ideed Vanad riigiametnikud tagandati ametist uued nimetati uuest seisukorrast. Töötatakse välja Prantsuse põhiseadus e. konstitutsioon Moodustati Prantsuse rahvuslik sõjavägi Rahvuskonvent Zirondiinid pooldasid vabariiki Montanjaarid ettevõtluse vabadus Miks hukati kuningas? Sest tal olid salasepitsused revolutsiooni vastu Rahva rahulolematus zirondiinide vastu Sest Prantsusmaa sai sõjas lüüa ning raha trükiti juurde. Selle tulemusena tekkis tööpuudus ning kehtestati maksimumhinnad
meremeestena sõjalise ja poliitilise stabiilsusega. Selle ajendil kasvad Periklese ajal välja demokraatia (rahva võim), kus võim kuulus rahvakoosoleku le. Põhiosa kodanikkonnast moodustasid talupojad, kuid ka käsitöölased ja meremehed. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda ning oma ettepanekuid teha iga 10 päeva järel peetaval rahvakoosoleku l. Rahvakoosoleku l vastu võetud otsuseid täitsid liisu teel valitud 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud . Ka 600 kohtunikku valiti liisuheitmise teel. 10 strateegi (väejuht) valiti rahvakoosoleku l. Kõigil eelpool mainitud ametnikel oli väike sissetulek. Valitses otsene demokraatia: endi seast ei valitud riigijuhti, vaid juhiti seda ise. Ateena kodanike hulka ei kuulunud naised, orjad ja metoigid-võõra maalased, kes vaatamata õiguste puudumisele pidid makse maksma ja sõjaväes teenima. Kodanike arvukus oli orjade ja metoikidega võrreldes vähemuses.Kes kus Lakoonika
kaks kuningat,kell võim oli päritav.Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi.Muus osas juhtis riiki üle 60-aastaste suursuguste spartiaatide seast valitud vanematenõukogu geruusia.Lõplikud otsused langetati aga spartiaatide koosolekul. Ateena: Kodanikkonnal ( täiskasvanud meessoost Atika põlisasukad) oli õigus osaleda rahvakoosolekul iga 10 päeva järel. Seal otsustati tähtsad riigiasjad. Koosolekute vahel korraldasid riigiasju 500-liikmeline nõukogu ja riigiametnikud. Valiti liisku heites igast piirkondadest kandidaatide seast.Igal aastal seati ametisse 6000 kohtunikku. Valiti liisku heites. Ametnike hulgast tähtsaimad olid 10 strateegi, kes valiti hääletamisel rahvakoosolekul. Kodanikel oli palju aega riigiasju korraldada, sest orjad tegid nende eest töö ära.
Inimeste erinev staatus Ajakirjanduses on inimestel järgmine staatus: Avaliku elu tegelased; Avaliku elu tegelased piiratud ulatuses; Eksperdid; Tavalised inimesed; Kaitsetud inimesed (lapsed, vaimse ja füüsilise puudega inimesed jt.) Kes on avaliku elu tegelased? Kindlasti on avaliku elu tegelasteks valitud ja vastutavatel ametikohtadel töötavad inimesed: president, ministrid, riigikogu ja riigikohtu liikmed ning teised riigiametnikud, kes on omal vabal tahtel kõrgele ametikohale kandideerinud ning seega end ise avalikkuse tähelepanu alla seadnud. Nad valdavad olulist infot ning neil on rohkem võimalusi meediaga manipuleerida. Kes on avaliku elu tegelane piiratud ulatuses? Avaliku elu tegelaseks piiratud ulatuses võib inimene saada siis, kui ta sekkub avalikku vaidlusesse, lootes otsustusi mõjutada. Avalikkuse tähelepanu alla võib sattuda ka konkreetse sündmusega seoses.
Territoriaalriik-kujunes ühiskonnas toimuvate arenguprotsesside mõjul, areng majanduselus Seadusriik-ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. Tööstuse areng Hüvede jaotamine riigi poolt. Tööstuse areng toob kaasa suure tööstuse ja rahvusriigi tekkimise. Toimub riigi seadusandliku tegevuse plahvatuslik kasv. Seadustega ei juhitud ainult rahvast, vaid ka riiki. Haldusriik-võib kujuneda seadusriigis kui üksikud riigiametnikud ei allu enam korrale. Riiki tekkimise kohta on levinud 3 teooriat: 1. Lepinguteooria. Riik luuakse lepingu sõlmimisega. Inimesed loobuvad vabatahtlikult oma loomulikust vabadusest. 2. Orgaaniline teooria. Kooseluks ja koostööks on riik inimese jaoks loomulik vajadus.Riik on loomulik, orgaaniline ühiskonna struktuur . 3. Võimuteooria. Tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus. Riik ei saa tekkida teisiti kui võimu haaramise teel.
Ta oli majanduslikult ära suguvõsade liikmed, kelle Rooma riigi esimene tasuda, tekkisid juurde esiisad olid usu järgi kodanik. Tähtsatel vaesed ning ühiskon asunud Rooma juba selle kohtadel olid ka kihistus (inflatsioon!). algusaegadel. senaatorid ja Plebeid - kõik ülejäänud riigiametnikud ning kodanikud. provintside asevalitsejad, kuid tavakodanikel ei olnud võimalust osaleda otsustusprotsessides. Valitsemine ja Patriitsid ei tahtnud Keiser oli armee Sõjaväed liikusid ning
Kas demokraatiasse tasub uskuda? Oleme harjunud demokraatliku valitsemisvormiga, kus rahvas saab ise valida. Selline valitsusvorm eeldab, et riigi elanikud hääletavad valimisel riigi esindajad riigikokku. Riigiametnikud valitakse selleks, et nad hoiaksid silma peal riigi ning elanike heaolul. Meie Eestis toimuvadki varsti valimised, kus taas valitakse uued isikud meid esindama. Rahvas kurdab riigikogule ning sealsed isikud teevad kõik, et teha riiki paremaks. Tavaliselt esineb demokraatiat vabariikides. Inimesed pooldavad demokraatiat, sest nad tahavad valikuvabadust. Vabariiklased tahavad vabadust, samasuguseid õigusi kõigile, nad tahavad kõik ühist heaolu. Eesmärkideks on ehitada parem riik, saada rahva rahulolu, saavutada võrdsus ning vältida rahutusi ja elada rahus ning vabaduses. Selline valitsemisvorm on positiivne, lausa eelistatav. Et demokraatia töötaks, peaks inimestel olema usaldust teiste valijate s...
eKr endale appi Põhja-Kreekat valitsenud kuninga Pyrrhose ( veel üks selline võit , ja me oleme kadunud Pyrrhose võit ) , kuid roomlased võitsid neid . 265.eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all . 23.2 Patriitsid ja plebeid . Rooma vabariigis valitses patriitside aristokraatia . Nad olid põliste suguvõsade liikmed, kellest usuti , et nad põlvnevad kuulsatest esiisadest . Ainult nemad võisid olla riigiametnikud , preestrid, tõlgendada tavaõigusi ja kuuluda senatisse. Kodanikud , kes patriitside hulka ei kuulunud ,oli plebeid . Neil oli lubatud osaleda ainut rahvakoosolekutel . Enamus neist olid vaesed ja võlgavõtt tekitas neis alatasa hirmu orjastamise ees . Kuid nende hulgas oli ka jõukamaid , kes taotlesid patriitsidega võrdseid õigusi . Patriitside ja plebeide vahelised suhted olid vaenulikud ja sõjakad
Rooma oli Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatu pöörde andis Gallide sissetung. Linna rüüstavatest ning põletavatest sissetungijatest vabanemiseks pidid roomlased maksma lunaraha. Pärast toibumist alustasid roomlased rünnakut samniitide vastu. Nii samniidid kui ka etruskid allutati Rooma võimule. Aastaks 256 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Patriitsid ja plebeid Pärast kuningavõimu kukutamist valitses Roomas patriitside aristokraatia. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, tõlgendada tavaõigust ja kuuluda senatisse. Enamik patriitse olid jõukad maavaldajad ning nende ümber koondus arvukalt kliente. Kodanikke kes patriitside hulka ei kuulunud olid plebeid. Neil oli lubatud osaleda rahvakoosolekutel. Enamasti olid nad vaesed ning vajadus toimetulekuks rikastelt patriitsidelt laenu võtta sundis neid elama alalises võlgade eest orjastamise hirmus. Nad nõudsid rohkem maad, võlaõiguse
Sõdimine ja põlluharimine. Moraal võrreldav Sparta omaga. 2. Rooma vabariik Rooma vabariik - 150 - 30 eKr. Senat ja 2 konsulit. 5. saj lõpuks Rooma Kesk-Itaalia tugevaim linnriik.Tagasilöök - gallide (keldi hõimud) sissetung 387eKr. Võitlesid samuti samniitidega. Sõltumatud veel Lõuna-Itaalia linnriigid (Taras). 265. eKr kogu Itaalia Rooma võimu all. Kogu varase vabariigi ajal konfliktid patriitside ja plebeide vahel. Patriits - jõukas maavaldaja, ainult nemad võisid olla riigiametnikud jms. Plebei - mitte patriits, vaesem, õigusteta. Plebeid saavad õiguse valida ametnikud, kes nende huve kaitsevad - rahvatribuunid. 450 eKr esimene Rooma seadustekogu - 12 tahvli seadused. Võitlesid Kartaagoga (puunlased) - Puunia sõjad. Esimene Puunia sõda (264-241 eKr) - võitlus peamiselt merel ja Sitsiilias. Algselt puudus Roomal merevägi, tekitasid selle ja alistasid puunlased. Teine Puunia sõda (218-201 eKr) - Kartaago väepealik Hannibal purustas Cannae lahingus
Eesti teise maailmasõja ajal Nõukogude okupatsioon 1940. Saksa okupatsioon 1941. Poliitiline elu- vangistati/ tapeti poliitilisi liidreid, Poliitiline elu- nukuvalitsus, moodustati kõrgemaid sõjaväe ja politseijuhte, poliitiline tegevus kindralkomissariaat- valitses tsiviilvalitsus selle keelustati, riigiametnikud asendati kommunistidega, üle, eluvaldkondade üle range kontroll, keelustati kommunistlikule parteile kuulus kogu ühiskonna välissuhted, moodustati Eesti Omavalitsus- sakslaste juhtimine. NSVL konstitutsioon ja seadused, riigiorganid korraldamise elluviimiseks- Hjalmar Mäe oli juhiks. uued- Eesti NSV Ülemnõukogu ( parlament), Keelustati igasugune poliitiline tegevus. Esialgu Rahvakomissaaride Nõukogu ( valitsus)
riigi huvid olid kindlalt esiplaani ja kodanike õigused selle nimel ohvriks toodud, neil polnud kunagi esinenud türanniat. Ateena võim kuulus aristrokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule, rahvahääletusel puudus tähtsus. Ateena koddanikkonna moodustasid kõik atika täiskasvanud meessoost põliselanikud.atika elanike orjastamine oli keelatud.kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul ja esineda enda ettepanekuga. Nii nõukogu liikmed, kohtunikud kui ka riigiametnikud määrati liisu teel.raha saadi võõramaalaste maksustamisest ja sadamatollidest.
kohalike elanike osalusel, vaid olid täielikult keskvõimu kontrolli all, siis likvideeriti Eesti kohalikud omavalitsused. Ka kõik maavanemad ja suuremate linnade linnapead vahetati mõne aja pärast juba välja. Inimesi ka vahistati. Esmajärjekorras kuulusid vahistamisele juhtivad poliitikud (eelkõige endised Eesti siseministrid, keda süüdistati võitluses kommunistide vastu), Kaitseliidu üleriiklikud ja kohalikud juhid, mõned riigiametnikud jt. Erilise tähelepanu all olid vene valgekaartlike organisatsioonide tegelased ja isikud, keda süüdistati luuretegevuses NSV Liidu vastu kolmandate riikide teenistuses. Toimus ka hukkamisi. Nõukogude okupatsiooni taastamine Eestis 1944. aasta sügisel tõi ettearvatult rahu asemel kaasa uued repressioonide lained. 1941. aastal kogetu ja halvema kartuses põgenes nõukogude okupatsiooni eest kodumaalt umbes 70 000 inimest. Kardetu ei jäänud tulemata.19441945
Seadusandlik võim on riigi ühiskondliku korralduse pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. See on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja see läbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Iga 4 aastat valitakse riigikogu. Valivad kodanikud alates 18 aastest. Kandideerida võivad kodanikud alates 21 aastest. Seadusandliku võimu ülesandieid: 1.Seadusloome 2.Riigieelarve 3.Valib presidendi 4.Kinnitab kõrgemad riigiametnikud 5.Kinnitab välislepingud 6.Kinnitab Eesti osalemiste sõjalised välismissioonid. Parlamentaarne süsteem on klassikaline võimude lahususe printsiibil põhinev valitsemissüsteem, kus parlamendil on seadusandlik, peaministril ja valitsusel täidesaatev ning presidentil esindusfunktsioon, ilma et erinevad võimuharud sekkuksid üksteise pädevuse piiridesse vähendamaks nende rakendusjõudu. Presidentaalne süsteem on valijaskonna poolt presidendi
· õpilased · lapsevanemad · õpetajad · koolijuhid · remonditöölised · koolikokad jt teenistujad · liikluspolitseid · vanavanemad · reisifirmad · trükikojad ja kirjastused · veel... Leia kõik võimalikud osapooled! 2 Riik palkab tipphäkkerid e-hääletust katsetama EPL 20.01.2004 Häkkerid Välismaal viibivad valijad riigiametnikud kandideerijad maksumaksja, kelle kõik valijad rahaga palgatakse valijad, kellel pole tulevane valija... arvutit ega soovi seda meediateoreetik Pippa kasutada Norris... Uudise juhtlõik Juhtlõik sisaldab kõige olulisemat teavet, tavaliselt ühte keskset fakti Juhtlõik tõstetakse muust tekstist esile (värviline
Keskaeg Uusaeg Uusaeg Uusaeg Hiliskeskaeg (1500) Varauusaeg (1800) Uusaeg (1914) Lähiaeg Eesti ajaloog mõlemat viisi äjajärkude nimed ja ajad Riigivõimu muutumise Ühiskondlike muutmise Orduaeg (1208-1561) Reformatsioon Tallinnas Rootsi, Poola, Taani (1561-1710) Rahvakoolide rajamine Vene aeg (1710/21-1918) Pärisorjuse kaotamine Eesti aeg (1918-) Ärkamise aeg Reformatsioon- Usupuhastus liikumine Põhjused: Kirik muutus ahneks ja patukirjade müük Tägajärjed: Katolik kirik jagunes erinevateks harudeks ning hariduse levik Miks kutsutakse varauusaega ,, vanaks korraks"? V: Kõik keskaja tunnused püsisid Miks kutsutakse 17. saj väikseks jääajaks? V: Kuna kliima jahenses ning talved pikad. Probleemid jääajaga: Näljahädad ja katk Miks 18. saj oli näljahädasid v...
harisid orjad ja sõltlased. 1 Sparta ja Ateena riigikorraldus Sparta- Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat, neile allus sõjavägi, samuti täitsid nad riigi kõrgeima preestri kohustusi. Muudel valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline vanemate nõukogu geruusia( selle liikmed pidid olema vähemalt 60. a) ja igal aastal kodanike sealt valitud riigiametnikud 5 efoori. Otsuse langetamisel ütles lõpliku sõna kõigi spartiaatide koosolek. Erandlikuks oli see et spartiaadid moodustasid elanikkonnast vaid tühise vähemuse. Ateena- Kuni aastani 594 kehtis Ateenas aristrokaatlik kord, kus võim kuulus aristokraatide seast valitud riigiametnikele ja nõukogule. Rahvakoosolekul polnud tähtsust. See muutus 594 aastal kui riigimees,poeet ja seaduseandja Solon kärpis mingil määral aristrokraatide võimu ja avas lihtkodanikele võimalused
· 1715 kollegiumite (uued keskasutused) loomine · Aastaks 1717 oli rajatud juba kollegiumite süsteem, esialgu 12, nendejaox Peterburis spetsiaalne hoone. · Kollegiume juhtis president, kelle abilistex olid viitsepresident, nõunikud ja assessorid. · 1722 teenindusastmete tabel bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks-selle kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenindusastmesse. (Selline süsteem lõi ametnikele stiimuli edasipürgimisex) · Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi (algul oli maa jaotatud 8. kubermanguks, hiljem arv pidevalt kasvas) · Peeter esimene lahutas kohtu- ja administratiivvõimu- maa jaotati 10. kohturingkonnaks, kus oli oma õue kohus, millele omakorda allusid provinsi- ja linnakohtud
1.Riigikogu tähtsamad ülesanded, tööjaotus, istungid, alalised komisjonid(nimeta) RK ülesanne: 1)nagu kõik parlamendid, esindab RK poliitikas erinevaid ühiskonna gruppe ja erinevaid vaateid 2)Nagu kõikidel parlamentidel on RK ülesandeks arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 3)nagu kõikidel parlamentidel on RK tähtsaim ülesanne seaduste vastuvõtmine. 4)RK ülesandeks on valitsuse ametisse panek ja tema tegevuse kontrollimine 5)RK ülesanne on riigieelarve vastuvõtt Töökorraldus: 2 istungjärku ühes aastas. Esimene on jaanuarist jaanipäevani, teine septembrist jõuludeni. Ühe istungjärgu raames toimuvad istungid. Juunist septembrini võib korraldada erakorralist istungit. RK struktuur: juhatus: RK esimees + 2 aseesimeest. RK komisjoni kuuluvad kõik RK 98 liiget. Komisjon: tegeleb mingi kindla valdkonnaga Fraktsioon: RK fraktsiooni moodustavad ühe erakonna liikmed RK-s. Koalitsioon: on valitsusse kuuluvate parteide ühendus(Võimu l...
Ühiskonna ja riigikorraldus Vana-Ida riikides Vana-Ida riikideks on Egiptus ja Mesopotaamia. Egiptuse ühendas umbes 3000. eKr Ülem-Egiptuse vaarao Menes. Mesootaamias kujunesid järkjärgult samuti umbes 3000 eKr Sumerite linnriigid. Egiptlased pidasid end autohtoonseteks, ürgseks rahvaks. Neil polnud päritolulgende, nad samastasid end universumiga. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline, selle tipus seisis absoluutse võimuga jumal-vaarao, kelle valitsemine pidi tagama loomuliku korra. Vaarao oli seadusandja,sõjaväe ülemjuhataja ja kõreima preestrina ainus täievoliline vahendaja inimeste ja jumalate vahel. Egiptuse riik ja ühiskond oli rõhutatult traditsiooniline. See toimis üksikasjadeni reguleeritud korra järgi, mida peeti jumalate poolt määratuks. Kuninga võim tugines suhteliselt kitsale ühiskonnale, kelle seast pärinesid pärinesid kõrgemad riigiametnikud ja preestrid. Valitseja oli nendega sugulus-abielu...
Prantsusmaa Henri IV · Tema esimene minister oli hertsog Sully. Tema ajal pandi alus siiditööstusele Prantustmaal. · Henri IV mõrvati jesuiitide poolt. Tema surma järel järgnesid tagasilöögid- troonipärija Louis XIII oli alles alaealine (9a), mistõttu regendiks sai tema ema Maria de' Medici. Absolutismi kujunemine Prantsusmaal · Absolutistlik valistemisviis pääses Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). · Oli vaid üks valdkond, kus kuninga võim oli piiratud- ta ei tohtinud ilma seisuste esinduskogu-generaalstaatide- nõusolekuta kehtestada uusi makse. 1614. aastal saatis Louis XIII generaalstaadis laiali. · Kuningas ise valitsemisasjadest ei huvitunud ja jättis need esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu(Prantsusmaa tegelik valitseja, kes tegi Prantsusmaast Euroopa võimsaima riigi) hooleks...
Kas Vana-Kreeka oli demokraatlik ühiskond? Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Esile olid kerkinud Kreeka linnriikide seast Sparta ja Ateena. Sparta jalavägi oli Kreekas konkurentsitult tugevaim, ning Sparta ümber koondusid ka paljusid Lõuna-Kreeka linnriike ühendav Peloponnesose Liit. Spartalased kui ka nende liitlased toetusid eeskätt maaväele. Ateenast sai ühteaegu Kreeka suurim linn ning peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena laevastik oli Kreekas ülekaalukalt võimsaim, tänu Ateena Mereliidule mis oma liidutööga selle tagas. Ateena ja Sparta omavahelised suhted olid pingelised ja nende vahel puhkes pikk ja kurnav Peloponnesose sõda (431-404 eKr). Tänu suhetele Pärsiaga ehitasid spartalased endalegi võitlusvõimelise laevastiku ning selle järel sai Ateenast mõneks ajaks Sparta sõltlane. Spartat aastal 371 eKr otsustavas lahingus võitnud teebalased asusid tugevamate riikide seal liidriko...
Sõja põhjused on ebaselged, kuid kindel kasu on sellest USA-le, sest tegevus toimub naftarikastes piirkondades. Ka meie väike Eesti võtab sellest agaralt osa, et saada rahvatunnustust ning vajaduse korral ehk ka militaarabi, kuid tegelikult sõdime ju võõra, mitte oma riigi nimel. Sõdu ajendab pidama tänapäeval rahahullus. Peamised lahingud toimuvadki poliitika vallas. Iga päev kuuleme uudistest, kuidas riigiametnikud omavahel tihedalt konkureerivad. Päevakorral on see eriti valimiste ajal, siis laovad oma trumbid lauale kõik erakonnad. Sel ajal toimub rahvale lubaduste andmine, riigi paremaks muutmisest rääkimine. Arusaadav on see, et nad peavadki rahvale end teatavaks tegema, kuid tihti oma seisukohtade väljaütlemine on ebaõnnestunud ning tekitanud tavakodanike seas vastakaid arvamusi. Toimub sõda nii erakondade kui ka poliitiliste rühmituste ja rahva vahel.
Suuri avastusi tehti ka matemaatika ja meditsiini valdkondades. Roomlased võtsid agaralt üle kreeklaste jumalad, nimetades neid oma äranägemise järgi. Zeusist sai Jupiter, Poseidonist Neptunus, Aphroditest Venus jne. Kuna roomlased laiendasid järjest oma riigipiire, siis oli nende jaoks üks tähtsamaid jumalaid Mars – sõjajumal. Inimeste ja jumalate vaheliseks suhtluseks olid preestrid, kuid Roomas olid need märksa suurema tähtsusega isikud kui Kreekas kuna Roomas olid preestrid ka riigiametnikud kuid kreeklastel jäi preestrite roll pigem usuvahendamisega seotuks. Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe. Seda hakatigi ülesse kirjutama kreeklaste eeskujul 3. saj eKr. Ehitusel võeti samuti kreeklastelt eeskuju, kuid lõpuks, olid saavutused isegi paremad kui kreeklastel. Vana – Kreekas ehitati palju sammastega templeid, mis olid sealse arhitektuuri üks tunnusmärke. Roomlased üritasid kreeklasi jäljendada ning see õnnestus neil väga hästi.
eKr alistus Ateena Rooma ülemvõimule Soloni reformid 594 eKr Tühistas talupoegade võlad Keelas võlgnikke orjaks müüa Kes varem oli müüdud, osteti tagasi Jagas kodanikud nelja klassi Andis rahvakoosolekule rohkem sõnaõigust Vaesed inimesed hakkasid osa võtma kohtumõistmisest Ateena demokraatlik linnriik Türannia lõpp 570 eKr Uued reformid , millega kehtestati demokraatlik riigikord Rahvakoosoleku tähtsus tõusis Kõige tähtsamad riigiametnikud 10 strateegi ehk väepealikku Võim kuulus kogu rahvale Ateena mereliit Peale Pärsia sõda jäi osa Kreeka linnriike Pärslaste võimu alla Vabastamiseks moodustasid polised sõjalise liidu Liidukassasse panema kindla hulga sõjalaevu, maksma raha Juhid ateenlased Ajajooksulmereliidu võim suurenes Ateenas elavad inimesed Strateegid Aristrokraadid Käsitöölised Talupojad Kodanikud
Valitsemine Eesti- ja Liivimaal ning baltisaksa aadli ja keskvõimu suhted 17. ja 18. sajandil Eesti- ja Liivimaa oli 17. sajandil Rootsi ülemvõimu all, seda aega nimetati "heaks Rootsi ajaks", ja 18. sajandil Vene ülemvõimu all. Rootsi võimu kehtestamine Eestis toimus järk-järgult ja võttis aega üle 80 aasta. Üheks põhjuseks oli see,et Rootsi sekkus sündmustesse Vana-Liivimaal aastal 1561, kui Liivisõja alguses Liiviordu Põhja-Eesti rüütelkonnad alistusid Rootsi kuningale kaitse saamiseks. Põhja-Eesti üle kehtestati täielik kontroll 1583.a Pljussa rahuga. Halduskorraldus jagunes Rootsi ajal kaheks: 1)Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti), mis jagunes Lääne, Harju, Järva ja Viru maakondadeks. 2) Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti), kus Eesti alal olid Pärnu ja Tartu maakonnad. 1645.aastal liidetud Saaremaa oli eriseisundis maakond, seal oli eraldi asehaldur, oma maksusüsteem, kirikuvalitsus ...
Nimetraditsioon- eesnimi, sugukonnanimi, liignimi(Caius Julius Caesar) 3. Valitsemine Rooma Vabariigis? Rahva esindus, riigi nõukogu, riigi ametnikud. 3 tähtsamat Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Loodi rahvatribuunid, mis pidid kaitsma lihtrahva huve. Senat ehk riiginõukogu kujundas riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Magistraadid ehk riigiametnikud juhtisid riiki, neid valiti iga aasta. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, preetorid järgnesid tähtsuselt konsulile, tsensorid valiti endiste konsulite seast. 4. Mille poolest erines valitsemine Rooma riigis ja Ateena linnriigis? (3) Rooma riigis: valitsesid magistraadid, ametnikele palka ei makstud, aristokraatlik riigikord. Ateena linnriigis: valitsesid strateegid, ametnikele maksti palka, demokraatlik riigikord. 5
Näiteks Kreeka peajumalat Zeusist sai Jupiter, sõjajumal Aresest aga Mars. Kuna Roomas tegeleti pidevalt vallutustega ja oma piiride laiendamisega, siis oli Marisl ka tähtsam koht jumalate seas, kui rahulikulikumas Kreekas. Nii Kreekas kui ka Roomas olid inimeste ja jumalate vahelise suhtluse vahendajaks preester, nad viisid läbi usupidustusi, ohverdamisi ja tegelesid ka ennustuskunstiga. Roomas oli preestritel ka riigi tasandil tähtis roll, nad olid nimelt ka riigiametnikud, Kreekas jäi preestrite roll aga pigem ainult usuvahendamisega seotuks. Nii Kreekas kui ka Roomas sõltus laste kasvatus ja harimini perekonna rikkusest ja positsioonist. Kui Roomas pöörati alguses hariduses tähelepanu pigem praktilisusele ja sellel oli ka sõjaline suunitlus, siis Kreekas tegeleti väga palju filosofeerimisega. Kreeka kultuuri mõjutustel hakati aja jooksul aga ka Roomas vaimsele haridusele rohkem tähelepanu pöörama
V:1)Riigikaitse (pidid muretsema sõjavarustuse, teenima ratsanikuna, jalaväelasena) 2)Poliitikas osaleminine (osalema rahvakoosolekul, hääletas valis ja oli valitud) 5.Nim elanikkonna grupid kes jäid polisest väljapoole kodaniku staatusest? Põhenda? V: Välja jäid naised, orjad, võõrmaallased, käsitöölised ja ka võlgnastest talupojad. Põhjuseks- neil puudus maaomand. 6.Türannia, Demokraatioa ja Aristokraatia V: Demo- rahvavõim, otsene valimistulemusena valitakse riigiametnikud, rahvakoosolekul osalemine. Ateena demokraatia Periklese ajal. Kõikidel inimestel olid võrdsed õigused, õigus kandideerida riigiametisse. (Nt Ateena) Aristokraatia- Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemis vorm kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule. Rikastele ehk aristokraatidele oli kätte vajunud võim, nemad juhtisid riigi ül. (nt Sparta) Türannia- autoritaalne vägivalla reiim, hirmuvalitsus, Türannia on ebaseaduslikult
Rahvas on saanud lugeda oma riigis ja mujal maailmas toimuvatest sündmustest. Seega on meedial üsna tugev mõju ühiskonna arengule, sest kõike, millest päevalehtedes kirjutatakse või telesaadetes räägitakse, enamasti ikka usutakse. Kui poleks reportereid, siis ei informeeriks rahvast keegi otsustest, mis Riigikogus on vastu võetud. Meedia töö pole vajalik ja kasulik mitte ainult riigi kodanikele, vaid ka valitsusorganitele. Tänu ajakirjandusele saavad riigiametnikud teada valijate suhtumis neisse ja nende otsustesse. Kahjuks on ajakirjanikud sageli elanike poolel ning kaitsevad nende huve, tuues päevavalgele valitsusliikmete alatud teod. Samas peavad jälle Riigikogu liikmed reportereid süüdlasteks selles, et rahvas neid ei usalda, kuna ajakirjandus on inimesed üles ässitanud. Minu arvates on selline arusaam väär. Kõrvuti kasulikkusega on meedial ka negatiivseid külgi. Üsna kahjulik on, kui inimesed võtavad tõe pähe kõike, mis nad on
siduvad. · Riigi omab kontrolli kindla territooriumi üle. · Riigi institutsioonid on avalikud,nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. 5.Nimetage riigiasutustele omaseid tunnuseid. · Neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia · Nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja indlate ülesannete täitmiseks · Nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest · Nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud.(avalikud teenijad) 6. Jagage järgnevad riigid vastavalt riigikorraldusvormile (vabariik, konstitutsiooniline monarhia) Eesti- Vabariik Rootsi- Vabariik Jaapan- Konstitutsiooniline monarhia Venemaa- Vabariik Suurbritannia- Konstitutsiooniline monarhia Soome- Vabariik Läti-Vabariik Taani- Konstitutsiooniline monarhia Prantsusmaa- Vabariik 7.Mis on ühiskond? Ühisond on inimhulkade kooselu 8.Mida kujutab endast ühiskonna pluralism? kus kõik inimesed on ühesugused 9
· 1561 Liivi sõda · 1583 Pljussa rahu (Põhja-Eesti kehtestati Rootsi võimu alla) · 1629 Altmargi rahu Poolaga peetud (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti läksid Rootsi kontrolli alla) · 1654 Brömsebro rahu Taaniga peetud (Saaremaa Rootsi alla) Halduskorraldus: Kubermangude valitsemine: Kohalike asjade otsustamisega tegelesid Rootsi riigiametnikud Aadli omavalisusorganid Kindralkuberner Linnavalitsus *Kõrgeim sõjaväejuht *Kogus ja kontrollis makse *Juhtis alamaste ametnike tegevust Johan Skytte-Liivimaa kindralkuberner (1629- 1634) Maapäev-Rüütelkonna liikmete kogunemised tähtsate kohalike küsimuste arutamiseks (3 aasta tagant).
Absolutismi kujunemine Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Absolutism kujunes Prantsusmaal järk-järgult alates 16. sajandi lõpust. Lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614. aastal saatis Louis XIII generalstaadid lahku (neid ei kutsutud enam kokku järgneva 175 aasta jooksul). Kuningas jättis valitsemisasjad esimese ministri kardinal Armand Jean Richelieu hooleks, kuna ta ise neist ei huvitunud. Richelieu Generaalstaadide kõrvaldamisega Prantsusmaa riiklikust elust loodi alus absolutismile. Richelieu (Prantsusmaa tegelik valitseja 1624-1642), ...
koordineerimine. Avalik sktor e Riik, tunnused: territoorium, elanikkond, suveräänne riigivõim. Riigi ainuõigus: kehtestada seadusi, koguda makse, rakendada sundi. Riigi institutsioonid: seadusandlikud instit., täidesaatvad inst., kohus, keskpank, järelvalveinst.- riigikontroll, inspektsioonid, õigusvahemehed. Riigiasutustele iseloom. Tunnused: struktuur ja hiearhia, moodustatakse riigi poolt ülesannete täitmiseks, rahastatakse riigieelarvest, töötajaskond palgalised riigiametnikud. A sekt. Üles.: seadusandlus korra tagamine, maksude kogumine ja ümberjaotamine, avalik haldus (riigi ja omavalitsuse plaanipärane tegevus, et teostada poliitikas püstitatud eesmärke), tellib teenust iseseisvatelt avalikõiguslikelt asutustelt (loodud avalikkuse huvides kongreetsete seadustega, nt ETV, ülikool jne). Erasektor: (tulundussektor) majandamine tootmine ja kauplemine on tänapäeval enamasti eraetevõtete käes. Erasekt. Eestis hõivatud 2/3, avalikus 1/3 töötajatest
Kreeka keele ja kultuuri õitseng Kreekast väljaspool. Ateena · Kodanikkonna moodustasid Atika maakonna meessoost põliselanikud (olenemata varalisest olukorrast) · Atika elanike orjastamine oli keelatud · Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul · Rahvakoosolek · kogunes iga 10 päeva tagant · Koosolekute vahel korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud , sh 10 strateeegi · Igal aastal määrati ametisse 6000 kohtunikku · Ateenas valitses otsene, vahendamata demokraatia st rahvas ei valinud esindajaid riiki juhtima, vaid tegelesid sellega ise · Kuigi kehtis demokraatlik kord, ei olnud aristorkaadid poliitikast tõrjutud · Nendel oli piisavalt aega, raha ja oskusi, et täielikult riigiasjadele pühenduda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
