Vana-Kreeka mõisted POLIS – Kreeka linnriik KODANIK – riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses RAHVAKOOSOLEK – kõrgeim riigivõimuorgan POLIITIKA – polise asjadega tegelemine AGORAA – linna keskväljak, mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina NÕUKOGU – rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev kogu ARISTOKRAADID – rikkad ja suursugused kodanikud RIIGIAMETNIKUD – valiti rahvakoosolekul, nende ülesanne oli juhtida sõjaväge, korraldada igapäevaelu AKROPOL – kindlus kõrgemal künkal 1) ARISTOKRAATLIK RIIK – riik, kus võim oli koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte , näiteks Sparta 2) DEMOKRAATLIK RIIK – riik, kus võim on koondunud rahva kätte, näiteks Ateena DEEMOS – lihtrahvas KRATOS – võim OTSENE DEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osaleb kogu kodanikkond ANTIIKDEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osales vähemuses olev kodanikko...
Odüsseia: Trooja sõja võitja Odüsseuse sõjast koju rändamise lugu. Demokraatia-suurim võim oli rahvakoosolekul. Aristokraatia-aristokraatide võim. Võimul rikkamad inimesed ja riigiametnikud. Türannia-riiki valitses üks ainuvalitseja-türann-mõni üksik abiline. Ateena valitsemiskorraldus-Demokraatlik, kogu võim kuulus rahvakoosolekule. Kodanikud olid kõik vabad mehed sõltumata varanduslikust seisukorrast. Atika elanike orjastamine oli keelatud. Nõukogu liikmed, kohtunikud, riigiametnikud valiti liisu teel. Strateegid valiti kodanike seast. Sparta valitsemiskorraldus: Sparta riigi eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi ja kes täitsid preestri kohustusi. Muudes valdkondades juhtisid riiki vanemate nõukogu ja riigiametnikud. Otsuse langetamisel ütles lõpliku sõna kõigi spartiaatide koosolek. Kreeka-Pärsia sõjad: 6.saj keskel tekkis Lähis-Idas suur Pärsia impeerium. See tungis ka Balkanile
kindlused, aadlikud koondati Merkantilism (riik 100% ,,Naiste sajand" - mood otsustasid ,,Ei", õukonda, kiusas taga hugenotte majanduses) nimetas ametisse KRIIS kutsuti kokku tühistas Nantes'i edikti (keelab riigiametnikud, andis välja generaalstaadid (seisuste esindused) hugenottide jumalateenistuse), seadusi, armu/ karistas. Rajas Intenandid valitseja poolt määratud riigiaparaadi. ametnikud, võtsid provintsid enda alla (maksud, seaduste elluviimine)
Riigikaitse Esimesed riigid Esimeste riikide tunnused: kindel maa-ala, valitseja, kindel korraldus, kultuur. Riigi ülesanne oli elu korraldamine teatud maa-alal. Kehtestati seadused, selleks et jälgida seaduste täitmist tuli panna tööle riigiametnikud, kes kontrollivad seaduste täitmist. Riik pidi tagama korra, turvalisuse ja kaitsma ka välisvaenlaste eest. Riik peab tagama ka turvalisuse. Riigi turvalisuse tagab ametnikkond (politsei, sõjavägi jne). Sellel ajal tegeles haridusega kirik, eelkõige perekond. Heaoluriik Heaoluriik on lisaks klassikalistele funktsioonidele (seadusloome, õiguskord, riigikaitse) võtnud enda kanda ka sotsiaalseid ning majandusreguleerivaid funktsioone. Majandusliku
Legendi järgi? Rooma linn asus Itaalias Apenniini ps. tekkis Latiumi mk ja muutus kõige suuremaks riigiks maailmas. Legendi järgi rajas rooma linna Romulus, selle järgi tuli nimi Roma. 2. Kuningate aeg. 753-509 eKr. Roomas oli 7 kuningat, 3viimast olid väga kõrge tasemega, aga viimane oli türann ja ta kukutati. Rooma oli maakeskne. Vanad hõimusidemed olid tähtsad. Kuninga võim ei olnud piiramatu. 3. Vabariik 509-265 eKr. Riiki valitses senat ja valitsevad riigiametnikud. Paljud sõjad alistati. 3 sõda Kartaagoga- Puunia sõjad. Kart.hävitati. Vahemere äärsed maad alistati ja Rooma võim laienes. 4. Kodusõdade aeg. 133-30 eKr. Sõjad toimusid erinevate sõjapealikkude vahel Pompeius ja Caesar. Kodusõjad jätkusid Oktavianuse ja Antoniuse vahel. Oktavianus võitis. Oli orjade aeg. 5. varane keisririik 30eKr-235 pKr. Siin valitses Augustus ja oli rahu aeg. Peale teda oli suur segadus ja mõrvad. Väga kuulus oli keiser Nero. 64 a pani Nero Rooma põlema
siseõu.Jumalad:Austasid loodusjõude ja vaime.Igaühes oli mingi jõud mida nim nuumeniteks.Neid oli lõpmata palju.Tähtsamaid olid nende seas laarid, kes kehastasid esivanemate hingi.Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim- geenius-, kes edendas soojätkamist ja tagas seega perekonna püsimise.(Jupiter, Mars, Juno, Neptuunus, Pluto, Minerva, Apollon, Venus, Bacchus). Riik ja religioon: Need olid roomlaste silmis lahutamatud.Jumalate austamine oli olulisemaid ül.Preestrid olid riigiametnikud, kuid erinevalt teistest valiti nemad enamasti eluks ajaks.Oma ül järgi jagunesid nad mitmesse kolleegiumi.Tähtsaim oli 16-liikmeline pontifenkside kolleegium, mida juhtis riigi ülempreester.Nemad järgisid kalendrit, et pidustused korraldataks õigel ajal.Ennustuskunstiga tegelesid peamiselt riigi poolt määratud preestrid- augurid. Haridus:Laste kasvatamine oli R perek. ül.See sõltus rikkusest ja ühisk.positsioonist,
· Palgasõjavägi (vaesed) kodusõjad (Maarius ja Sulla kodusõda) Ceasad ja pompeios, Cesari lähikondlaste, Kasupoja ja sõbra vahel kodusõda. · Ceasar - (510 eKr) I)Rooma ülemvõim Itaalias (265 eKr) Juudi preestrid käsevad Jeesuse kinni võtta (sellepärat ka juute vihatakse) Kooma kodanikuõigused: Itaalia vabadel elanikel (Ka vabaks lastud ori võis saada kodanikuks) Riigi valitsemine: Magistraadid e. Tähtsamad riigiametnikud, keda oli kaks:valiti patriitside seast, neist tähtsamad 2 konsulit - neile kuulus kõrgeim tsiviilvõim , juhtisid sõja ajal sõjaväge Senat kõrgeim amet Tsensorid (valvasid kodaniku elukombeid) Kvestorid vastutasid riigikassa eest Rahvatribuunid (ametnikud) mis kahjustasid lihtrahva ja plebeide suhet Loe juurde Sõjavägi vabad kodanikud, varustus muretseti ise Vennad Gracchused loovutada ülejäänud
Kr. sai Ateenast tugevaima laevastikuga mereriik. 5. sajandi keskel e. Kr. sai Ateenast, mil riigi eesotas seisis Perikles kindlalt demokraatlik riik. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Rahvakoosolekule võisid tulla kõik täiskasvanud meessoost põliselanikud. Koguneti regulaarselt iga 10 päeva järel. Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500 liikmeline nõukogu ja 10 strateegi (väejuhti). Igal aastatl pandi ametisse ka 6000 kohtunikku. Nii nõukogu liikmed, kohtunikud kui ka riigiametnikud määrati liisu heitmise teel. Vaid strateegid valiti rahvakoosolekul kõigi kodanike hulgast. Ateena kodanike hulka aga ei kuulunud naised, orjad ega võõramaalased.
· Ratifitseerib rahvusvahelised lepingud · Ei ole õigust avaldada valitsusele ega presidendile umbusaldust Parlamentarism · Tähtsaim võimuorgan on parlament · Rahvas valib parlamendi, parlament presidendi · Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemusena · Seadusandlik ja täidesaatev võim on tugevas vastastikuses sõltuvuses Riigipea: · Erapooletu võimuorgan, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid · Nimetab ametisse kõrgemad riigiametnikud · Täidab tseremoniaalseid kohustusi Parlament: · Valitsus vastutab parlamendi ees · Saab umbusaldust avaldada nii peaministile kui ka valitsusele · Enamik seaduseelnõusid tuleb valitsusest, parlament võtab seadused vastu Poolpresidentalism · Tähtsaim võimuorgan on valitsus aga ka president · Rahvas valib presidendi ja parlamendi · Valitsus muutub koos presidendiga Riigipea: · Nimetab ametisse peaministri
mis hõlmas linna koos selle ümbrukskonnaga · Kodanikud - täieõiguslikud linnaelanikud, osalesid valitsemisel ja moodustasid linnriigi sõjaväe · Deemos ühe piirkonna rahvas, kogukond Polised · Tähtsamad: Sparta, Ateena, Korintos, Mileetos, Sürakuusa · Poliitika on polise asjadega tegelemine, see oli vabade meeste kohuseks · Rahvakoosolekud kõigil kodanikel õigus osaleda, otsustati kõige tähtsamaid küsimusi, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu (riigi juhtimiseks, kohtu mõistmiseks) Rahavakoosolek Ateenas Sokrotes kõnelemas Sparta Ateena Akropol Ühiskonna struktuur · Aristokraadid suurmaaomanikud, kes tegelesid ka kaubandusega · Vabad talupojad moodustasid kõige suurema osa kodanikest (sõjavägi koosnes peamiselt neist!) · Käsitöölised madalama sotsiaalse staatusega, sageli neil puudusid kodanikuõigused · Orjad sõjavangid, ostetud, võlaorjuses
eluolule" Õpilane: Elena Ellervee Õpetaja: Maksim Zinakov Sisukord : Bütsantsi keisririik Kalifaat Viikingite Skandinaavia VanaVene riik Muinasaegse Eesti Bütsantsi keisririik Riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Haridust peeti Bütsantsis suurimaks hüveks , kuigi üldist koolikohustust ja riiklikke koole ei olnud. Keisrid , riigiametnikud ja piiskopid olid enamasti väga haritud. Kalifaat Pärast Muhamedi surma tekkis ühtne araablaste riik. Selle valitsejaid nimetati kaliifideks ja riiki kalifaadiks. Esimesed neli kaliifi olid Muhamedi lähisugulased. Viikingite Skandinaavia Viikingid olid ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised ning laevaehitajad. Nad elasid skaldide ja saagade maailmas, igapäevaelus oli nende ühiskond aga oma aja kohta silmatorkavalt avatud ja demokraatlik.
20% - õpetajad, lektorid ja 44% - kolleegid üldse kooliga seotud töölised 37% - 12% - tervisehoiu inimesed ülemused (õed, kiirabiarstid jne) 10% - 10% - sotsiaaltöölised ülemused ja 6-8% - heategevusega tegelevad inimesed, kolleegid koos mittetulundussektorist 9% - alluvad 5% - riigiametnikud TAAB11 5 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TAAB11 6 Kuidas vältida töövägivalda? Füüsilise vägivalla ennetamine tööpostil 1. Töökoha kindlustamine vajalike turva- ja tehniliste seadmetega. 2. 2
ametnik, kes kaitses plebeide õigusi, 12 tahvli seadus 12 pronkstahvlile kirjutatud Rooma esimesed seadused, mis olid üsna karmid, rooma õigus seaduste kogu, mille alukseks on võetud 12 tahvli seadus ning mille kohaselt on eraomand püha ja puutumatu, familia perekond, populus romanus Rooma rahvas, senat vanemate nõukogu, senaator senati liige, kes olid ametis eluaeg, magistraat valitsevad riigiametnikud, kes valiti enamasti üheks aastaks, nobiliteet riiki juhtinud kitsas perekondade ring, kuhu kuulusid partiitsid ja rikkad plebeid, konsul kõrgeim magistraat, kellele kuulus kõrgeim võim riigis, tsensor ametnik, kes valiti endiste konsulite seast viiseks aastaks, üleasndeks oli tsensuse korraldamine ja senaatorite nimekirjade koostamine, diktaator ametnik, kes määrati konsulite ja senati kokkuleppel siis, kui riiki ähvardas tõsine oht, imperaator väepealiku
nõukogude inimestele. Kuid rahvakoosolekul polnud võimu.riigi korda hakkas muutma Solon, kesavas lihtkodanikele senisest suuremad õigused. Perkles, aga saavutas Ateenas täieliku demokraatia.ateenas hakkas valitsema otsenedemokraatia. Kogu riigivõim kuulus rahvale, neid korraldati regulaarselt iga kümne päeva tagant . rahvakoosolekutest võisid osavõtta kõik kodanikud. Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500- liikmeline nõukogu ja riigiametnikud. tänu demokraatia võimule tulekule jagunesid inimesed kaheks kodanikeks ja mitte kodanikeks. kodanikeks peeti vabu põliselanikes mehi. Neil oli õigus osaleda rahvakoosolekutel ja saada sõjaväeline raskevarsustus, et vajadusel riiki kaitsta.olid üldjuhul rikkamad kui mittekodanikud. ja õigusi oli neil tunduvalt rohkem. nad võisid osavõtta pidustusest, teatrietendustest ja ei pidanud riigimakse maksma . Mittekodanikeks peeti naisi, orje ja käsitöölisi ning välismaalasi
Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga agoraa koosoleku ja turuplats (linnasüda) akropol kõrgemale kaljunukile rajatud kindlus, mille ümber asus linn Rooma 1.Selgita mõisted: patriitsid suursugused inimesed Rooma ühiskonnas plebeid lihtrahvas Rooma ühiskonnas, keda ei saanud valid kõrgetesse riigiametitesse, kuid nende hulgas oli ka rikkaid inimesi rahvatribuun riigiametnikud, keda valiti ainult plebeide seast ning nende peamine õigus oli panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve res publica nii nimetasid roomlased oma riiki ("ühiskondlik asi") proletaarid kõige vaesemad, maata kodanikud, kelle ainus varandus olid nende lapsed gladiaator elukutselised võitlejad, kes pealtvaatajate meelelahutuseks võitlesid üksteisega ja metsloomadega, mõnikord elu ja surma peale. Need võitlused toimusid areenidel
Miks peetakse Periklese valitsemisaega Ateena demokraatia hiigelperioodiks? Algselt oli Ateena polis korraldatud üsna aristokraatlikul viisil. Võim kuulus aristokraatide hulgast pärinevatele riigiametnikele ka nõukogule ning rahvakoosolekul puudus tegelik tähtsus. Aastal 594. kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Solon mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Ka rahvakoosoleku tähtsus hakkas järk-järgult suurenema. Solon keelas seadusega ka Atika elanike orjastamise. 5. sajandi keskel seisis riigi eesotsas Perikles (495 eKr 429 eKr). Ta oli hea kõnemees ja ei püüdnud kunagi rahvale meeldida, kuid rahvas käis ise ta järel. Ta võttis harva sõna rahvakoosolekutel, kuid kui ta seda tegi, siis kuulati teda hea meelega ja vaikisid kõik vasturääkimised. Rahvas usaldas teda. Ateenas kujunes Periklese valitsemisajal juba kindlalt demok...
Mõisted Riigikogu- Eesti Vabariigi parlament , rahva esinduskogu, seadusandliku võimu kandja , koosneb 101 liikmest ja valitakse neljaks aastaks lihthäälte enamus- kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vatu koosseisu häälteenamus- kui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust, saadakse vähemalt 51 häält 101-st kvoorum- istungil või koosolekul osalejate arv,millest piisab et koosolek või istund oleks otsustus võimeline eelnõu- seaduse projekt ,mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud Riigikogu liige- Riigikogu valimistel valitud ametlik ja volitatud rahvaesindaja, üks parlamendi 101 liimest saadikupuutumatus- õigus Riigikogu liiget ainult Riigikogu nõusolekul kriminaalvastutusele võtta president- riigipea , kelle võim on riigiti väga erinevad veto- riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse välja ku...
Milliseid ümberkorraldusi tegi Eestis nõukogude võim? Likvideeriti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused, kehtestati Nõukogude konstitutsioon ja seadused, loodi kõrgemad riigiorganid. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ning kommunistlikust parteist sai ainus lubatud poliitiline erakond, mille kätte koondus kogu ük juhtimine. käivitati repressioonid. Vangistati või hukati vanad pässid ja hakati vangistama inimesi kõigis rahvakihtides .Millal toimus Eesti ja saksa okupatsioon?NKO (17juuli 1940-juuli 1941) (sept 1944-20aug 1991) SO (juuli 1941-sept 1944). Millal püüdsid Eestlased oma iseseisvust taastada? 18.sept 1944.
Aristokraadid kuulusid riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning lihtrahvale jäi õigus osaleda rahvakoosolekul, millel oli õigus heaks kiita või tagasi lükata nõukogu otsuseid. Türannia- võim oli koondunud ühe aristokraadist ainuvalitseja kätte. Võimul püsis türann lihtrahva toel ning teisi aristokraate terrori ja jõuga maha surudes. Demokraatlik valitsemisviis - võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. Hellen- see on greek , kes räägib Kreeka keeles . Barbar- see on inimene greekase eest, kes ei räägi kreeka keeles. Homeros -(VIII sajandil eKr. e. )Legendaarne Vana-Kreeka luuletaja-jutustaja, looja eepiline luuletused "Ilias" ja "Odüsseia". filosoof; arendas välja õpetuse hüvedest ja voorusest.
Gallide sissetungiga aastal 387 eKr nörgenes Rooma linnriigi möjuvöim. Gallid alistasid Rooma, kuid lahkusid peale lunaraha maksmist. Pärast seda pidasid roomlased gallide, samniitide ja etruskide vastu kolm söda ja vöitsid. 280 eKr oli söda Kreekaga (Pyrros), mille nad ka vöitsid. Aastaks 265 eKr oli terve Itaalia Rooma vöimu all. Partiitsid ja plebeid Patriitsid olid Rooma aristokraadid, pölised roomlased, suurmaa omanikud. Ainult nemad vöisid olla riigiametnikud ja preestrid, tölgendada tavaöigust ja kuuluda senatisse. Nende ümber koondus palju kliente. Need olid plebeid, kellel polnud mingeid öigusi. Kuid plebeide hulgas leidus ka jöukamad, kes hakkasid oma öiguste eest vöitlema. Köigepealt said nad öiguse valida endi seast oma huvide kaitseks eraldi ametnikud rahvatribuunid, mis tohtis keelata otsusi, kui see oli plebeidele kahjulik. Plebeid nöudsid ka seaduste
1. Rooma Vabariik Rooma Vabariik oli aastatel 510-30eKr. Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast olid tähtsamad kaks konsulit. 5.saj lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Tagasilöögi andis gallide sissetung 387 eKr, kuid neid suudeti võita ja aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Roomas valitses patriitside aristokraatia. Patriitsid võisid olla riigiametnikud, preestrid ja senatiliikmed. Ülejäänud inimesi kutsuti plebeideks, kellel oli luba ainult rahvakoosolekutel osaleda. Patriitside ja plebeide suhted olid vaenulikud. Plebeide õiguste eest võitlesid rahvatribuunid. 450 eKr anti välja Rooma seadustekogu- 12 tahvli seadused. Seadustega moodustasid roomlased seaduse ees võrdse kodanikkonna- rooma rahva, kuid see ei tähendanud tegelikku võrdsust. Rooma tõsiseks vastaseks oli Kartaago, kellega peeti 3 sõda:
Töö käigus puhkes tüli ning Romulus tappis Remuse, ning lõpetas töö üksi. 5) Kuningate aeg (753 – 510 eKr) Esimene kuningas Romulus. Kokku 7 kuningat. 6) Rahvakoosolekul seises eesotsas kinnitatud kuningas. Ta valitses koos senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamati sugukondade vanemad. 1. Kuningas 2. Senat 3. Rahvakoosolek 7) Populus Romanus – rooma rahvas 8) Patriitsid – rikkamad ja mõjuvõimsamad inimesed, neil on põline suguvõsa, riigiametnikud, preestrid jne, õigus kuuluda senatisse. Pleibeid – vaesed, pole mõjuvõimu, ei ole ori on vaba, ei ole poliitilisi õigusi. Patrooni-kliendi suhe – rikas kaitseb vaesemat. 9) Proletaarlased – töölisklass; ainus varandus lapsed; sõjaväekohustusest vabastatud; 2. Rooma vabariik: 1) Kestis 510 ekr – 30 ekr. 2) Seisused: senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud (1a) Igas ametis oli korraga kaks inimest. - kaks konsulit (sõjaväe juhtimine)
linnaehituses aga etruskildelt. Jumalad-roomlased austasid loodusjõude ja vaime, usuti et igal esemel ja elusolendil on oma hing ja jõud ( nuumen), igal majal oli oma kaitsevaim, laarid, nende kujud seisid pühitsetud nurgas. Maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist. Tähtsad ka inimesekujulised jumalad, peajumal-jupiter, merejumal-neptunus, ilujumal-venus. Riik ja religioon-jumalate austamine, pühamud riigi kontrolli all, preestrid olid ka riigiametnikud, preestrid jagunesid ül järgi kolleegiumidesse. Augustuse ajal hakati keistrit jumalana austama, Haridus-lastekasvatus oli perekonna ül, ja see sõltus perek rikkusest ja ühiskonndlikust positsioonist. Praktiline, poistepuhul ka sõjaline suunitlus. Hakati pöörama tähelepanu ka vaimsele haridusele. Lapsed saadeti kooli kirjatarkust õppima, rikkamad võtsid koduõpetaja, Teater-kreeka mõjud, näitlejate positsioon oli madal, ning nende seas oli isegi orje, alguses olid aint mehed,
· korrakaitse jõud · sõjavägi · valitsus · parlament · kohus · president jm. Võimude lahususe printsiip ehk kõik need institutsioonid kontrollivad üksteist vastastikku ja nende omavahelised suhted on määratud väga täpselt kirjalike õigusnormidega. Õiguskantleri ülesanne on jälgida põhiseaduslikkust. Riigiametnikud Igal riigi asutusel on riigivõimu volitused ja need, kes töötavad riigi asutuses ja teostavad võimu on riigiametnikud. Nemad töötavad avaliku teenistuse seaduse alusel. Ametniku kohale kandideerimiseks tuleb osaleda avalikul konkursil. Riigiametnike palgaskaala peaks olema madalam palga skaala kui erasektoris. Samas peab olema lisatasud ja muud hüved (staaz annab väga palju juurde). Õppelaen kompenseeritakse kui oled saanud ametniku kohale avaliku konkursi kaudu. Neil puudub streigiõigus. Tingimused: peab olema 21 a. ja Eesti kodanik. Tavaliselt sõlmitakse leping määramata ajaks
Xenophanes filosoof ja poeet (6. saj eKr) `Kohasest käitumisest sümpoosionil' [Orjad teenindavad, ohvriloomad altari ees, jumalate rahumeele palumine, laulu] Sümpoosion ühine pidusöök (sõpruskonnaga) Vaasimaalid maaliti geomeetrilises stiilis tumedal ajajärgul ja arhailise perioodi algul Andron meeste ruum (ette nähtud külalistetuba) Geruusia vanemate nõukogu 30 liiget 5 Efoori kõrgemad riigiametnikud, kes kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Hesiodos poeet `Tööd ja päevad' [naine vali lähikonnast, tubli ja virk, noor neiu, kes murdeeast väljunud...jne] Kodanik linnriigi täieõiguslik elanik Rahvakoosolek seal otsustati tähtsaid küsimusi (kõige tähtsamaid) Nõukogu etendas riigi juhtimisel rahvakoosolekust olulisematki rolli Sõjavägi koosnes kodanikest. · ratsavägi · raskerelvastusega jalavägi · kergejalavägi (vibud)
Neptunus merejumal. Kõige tähtsamad olid nende jaoks aga sõjajumal Mars ja kodukoldejumal Vesta. Rooma riik ja religioon Roomlased suhtusid usuküsimustesse väga tõsiselt. Preester, kes valiti eluks ajaks, oli riigiametnik. Riigipühade ajal toimusid usupidustused. Pontifex maximus oli üks keisri tiitlitest, see oli kõrgeim usupositsioon. Keisrit ülistati kui jumalat. Ennustamispreestrid augurid olid samuti riigiametnikud. Kõik riigi tähtsamad otsused tehti alles pärast ennustamist. Sibüll oli ennustaja, Kapitooliumis säilitati sibülliraamatuid. Rooma ehituskunst Ehituse põhitõed võeti üle kreeklastelt. Tähtsaks peeti ehitise vastupidavust, ilu oli teisejärguline. Võeti kasutusele nö Rooma betoon lubi, kruus ja vulkaaniline tuhk. See võimaldas ehitada kaari, võlve ja kupleid, suudeti teha ka palju sildu ja viadukte. Tavaliselt ehitati põletatud tellistest, vahel ka kivist
*hellenid-kreeklased*hellas-kreeka*barbar-mitte kreeklane*raa-koosoleku ja turuplats*kolooniad tekkisid musta ja vahemere ääres.selle tõttu tekkis ka raha ja linnad*KREEKA:1.kreeta-mükeene periood:*knossose loss-puudusid sõjaelemendid- linaarkiri A*mükeene loss(omas müüri)-lineaarkiri B*doorlaste sissetung.*sarnane:lossid ühest ajast ja sisekujundus sama(laod,vannitoad)2.tume ajajärk:*tsivilisatsioon kadus*kiri unustati*rännati maalt välja.3. arhailine periood:*tsivilisatsiooni tunnused*varanduslik kihistumine*riiklus*kiri taastati*kultuuri teke*kolonisatsioon-kaubavahetuseks, põllumaadeks.*linnriikide teke(sparta, ateena)*esimesed olümpiamängud 776 ekr*homeros, ilias ja odüsseia.4.klassikaline periood: *kreeka hiilgeaeg*perikles*ateena demokraatia*peloponnesuse sõda Ateena ja Sparta vahel(Sparta võit)*5.hellenismi periood *SPARTA-*valitsemiskord-2kuningat(seotud ka sõjaväega)*lakoonia ja masseenia maakond*spartiaat-sparta kodanik*perio...
poolest, et teenindus on personaalsem. Külastajalt küsitakse koguaeg kas ta soovib veel midagi ja tavaliselt pöördutakse kliendi poole nimepidi. Kõik teenused on ööpäevaringselt kättesaadavad. Samas standardhotellis pole selliseid mugavusi. Teenindajad ei kutsu klienti nimepidi ja ei helista, et küsida kas kõik on nii nagu peaks. Kõige tähtsamaks on hotellides klientuur. Niisamuti on ka luksushotellis, kuid mõningaste erinevustega. Luksushotelli klientideks võivad olla kõrged riigiametnikud, kuulsused või lihtsalt rikkad inimesed kes suudavad endale seda lubada. On ka inimesi kes elavad luksushotellis, kuna neile meeldib sealne teenindus ja atmosfäär. Filmis nähtud naine, kes elas luksushotellis, oli elanud suurema osa oma elust luksushotellis ja oli rahul. Ta kutsus inimesi kes seal hotellis töötasid oma teiseks pereks ja kuna ta oli endine laulja, esines ta vahetevahel ka hotelli baaris.
Ärivisiitkaardil kindlasti märgistatakse nime, perekonnanime, ärimehe ameti, firmanime ja ettevõtte tegevusala. Kujundi loomisel kindlasti kasutatakse firmastiili ja logo. Sellistel visiitkaartidel on reeglina range disain. ÄRIKAARTIDEST PIKEMALT Riigi ametlike esindajate ja töötajate visiitkaartidel võivad olla ka riigilipp ja vapp. Aadressita ärivisiitkaart ei vasta etiketi normidele. Erandiks sellest reeglist on ainult diplomaadid ja kõrgemad riigiametnikud. Tekstid ärivisiitkaardil peavad olema kirjutatud selge ja hästi loetava kirjaga. Pole soovitatav kasutada dekoratiivkirju (kui seda ei nõu teie tegevusala), kursiivi ja paksemaid kirju. Reeglid Ärisuhetes on visiitkaardil firmat tutvustav roll ning visiitkaart antakse üle kohtumise või läbirääkimiste alguses või lõpus. Esimesena ulatab oma visiitkaardi positsioonilt noorem. Võrdse positsiooniga isikute puhul ulatab oma kaardi esimesena vanuselt noorem.
Õukonnarindkonna grupeeringute omavahelised suhted võisid kaasa tuua paleepöördeid, kuhu sekkus sageli kaardivägi. Maksusüsteem: Kui ennem oli olnud mitu maksu, siis Peeter I kehtestas ühe maksu ehk peamaksu. Sõjavägi:1722. aastal kehtestati teenistus ametite tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusametisse. Riigivalitsemine: 1711. aastal asutati kõrgeim riigiasutus Senat ja 1715. aastal uute keskasutuste kolleegiumeid. Riigiametnikud: Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi, kus alguses oli 8 hiljem see arv kasvas. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi-ja linnakohtud. 10.) Võimuletulek: Katariina viis läbi riigipöörde, mille järel sunniti Keiser alla kirjutama Katariina dikteeritud troonist loobumise artiklile ja tapeti seejärel. Troonile tõusis Katariina II, kellel polnud tilkagi Vene verd. Kes kuulus Romanivite suguvõssa ainult abielu kaudu
Pariisi parlament - kõrgeim kohtuasutus, mis registreeris kuninga edikte ja muid seadusandlikke akte Pietism - usuvool, mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust ja pööras tähelepanu jumalakartlikkusele Printside fronde - aristokraatide liikumine eesotsas prints Condega kuninga vastu Ratsionalistlik maailmakäsitlus - mk, mis eeldab ühiskonna mõistuspärasust, m. kohaselt ideed muudavad maailma Teenistusastmete tabel - riigiaparaadi süsteem, kus sõjaväelased ja riigiametnikud jagunevad 14 teenistusastmesse Valgustus - mõtteviis, millega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest Valgustatud absolutism - riigikord, mille korral valitseja kujundab ühiskonda ümber filosoofide nõuannetest juhindudes Viigid - uue troonikandidaadi pooldajad(oranje Willem & Mary) Toorid - õigusjärgse troonipärija Jamesi pooldajad Õiguste bill - akt, millega reguleeriti parlamendi õigusi kuningavõimu piiramisel
Rooma õigus Kõik roomlased nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Sellest ajast peale, kui plebeid olid saanud patriitsidega võrdsed õigused, olid kõik Rooma kodanikud seaduse ees põhimõtteliselt võrdsed .Kuid Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid-ja vanemate nõukogu-senat. Riigiametisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, et täiel määral riigiasjadele pühenduda, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud.Seetõttu juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid. Suur osa riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve nobiliteedi perekondadest. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid-valiti enamasti rahvakoosolekul 1 aastaks. Igasse riigiametis...
riiki. *Punaarmee okupeeris Eesti 17. Juunil *Mõned päevad hiljem korraldas Moskva töörahva revolutsiooni. *6. August 1940 võeti Eesti NSV Liidu koosseisu. Eestist sai ENSV 2. Nõukogude okupatsiooniperiood 17.juuni 1940-28. august 1941 *Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti. *Kehtestati NK konstitutsioon ja seadused * Loodi uued kõrgemad riigiorganid *Senised riigiametnikud asendati kommunistidega *Kommunistlik partei oli ainuke lubatud partei *Käivitati ulatuslikud repressioonid(repressioon- mahasurumine, karistamine) + natsionaliseeriti kõik eraettevõtted, kultuurielu allutati rangele kontrollile, likvideeriti isetegevuslikke seltse, hävitati mälestussambaid ja raamatuid, suleti ajalehti-ajakirju, katkestati välissidemed, rahareform) 3. 14.juuni 1941 suur massiküüditamine 4. Saksa okupatsioon 28. august 1941-15
Riigi institutsioonid on avalikud vastutavad otsuste eest: · seadusandlikud institutsioonid · täidesaatvad institutsioonid · kohus · keskpank · järelvalveinstitutsioonid riigikontroll, inspektsioonid, õigusvahemehed (ombudsmanid) Riigiasutustele iseloomulikud tunnused: · kindel sisemine struktuur ja hierarhia · moodustatakse riigi poolt kindlate ülesannete täitmiseks · rahastatakse riigieelarvest · töötajaskond palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad) Ülesanne · Õ lk 32 (uus õpik) · Õ lk 37-39 (vana õpik) · Sõnasta avaliku sektori ülesanded. Avaliku sektori ülesanded: · seadusandlus, avaliku korra tagamine · maksude kogumine ja ümberjagamine · avalik haldus (riigi ja omavalitsuste plaanipärane tegevus, et teostada poliitikas püstitatud eesmärke) · tellib teenust iseseisvatelt avalik- õiguslikelt asutustelt (loodud avalikkuse huvides konkreetse seadusega nt
keeluseadus, mis keelas alkohoolsete jookide valmistamist, müüki ning sisse-ja väljavedu. Al Capone / Maffia Suurlinnades tekkisid kuritegelikud rühmitused ja isegi rühmituste ühendused (sündikaadid) . Taolist organiseeritud kuritegevust hakati nimetama Itaaliast tulnud sõnaga maffia. Eriti kuulsaks sai Al Capone kuritegelik sündikaat Chicagos. Al Capone / Maffia Tihti võisid maffiarühmituste juhid (ristiisad) tegutseda peaaegu avalikult. Nende palgatud advokaadid ning äraostetud riigiametnikud aitasid kurjategijatel pahatihti vältida vastutust oma tegude eest. President Roosenvelt ja uus kurss . 1929. aastal alanud suur majanduskriis oli USA'le suureks tagasilöögiks. Franklin Roosenvelti süüdistati kord fasismi, kord sotsialismi ja kommunismi põhimõtete sissetootmises USA majandusellu. Kriitikast hoolimata hääletas 1936. aasta presidendi valimistel enamik taas Roosenvelti poolt. Isolatsionism välispoliitikas . Isolatsionism ehk Euroopa konfliktidesse
puhastamist kõigest, mis siiani oli Kambodžas valesti, selle all peeti silmas läänelikke mõjusid kultuuris, religioonis; ● sulges välismaised pangad ja teised ettevõtted ja purustas kirikud; ● välissaatkondade aknad ja uksed löödi laudadega kinni, koolid ja ajalehetoimetused suleti; ● eelmise valitsuse liikmed, politseinikud, kristlikud vaimulikud, sõjaväeohvitserid, moslemijuhid, õpetajad ja riigiametnikud arreteeriti ning hukati ilma kohtuta; ● väiksemaid kuritegusid karistati julmalt- näiteks inimesi, kes varjasid oma isiklikku vara, võidi vahi all hoida ning piinata; ● naised lahutati meestest, emad poegadest; ● lapsi õhutati nuhkima täiskasvanute järel ning kandma ette igasugustest väärtegudest, ükskõik kui tühised need ka ei olnud; ● oli keelatud astuda seksuaalsuhetesse, kurta elamistingimuste pärast, kanda ehteid,
juhtimisalase koolituse ja, kes saab hakkama saanud spetsialist pidevalt muutuvate töö- ja konkurentsitingimuste- Riigiametnikud tingimustega Olulised Pole väga oluline Muutub üha olulisemaks Tehnilised, organisa- Meeskonnatöö, loovus, oskused, toorsed, juhtimisalased oskus rakendada tead- haridus oskused/oskusteave misi, hankida kiirelt ja
ristiusk. 3. Mõisted: Puunia sõda- sõjad Rooma ja Kartaago vahel, 3 sõda. Patriits- suursuguse suguvõsa liige Plebei- plebs-rahvahulk, ülejäänud kodanikud roomas, jäid jõukuselt alla. Patroon- rikas roomlane, eestkostja Klient- vaene roomlane Rahvatribuun- spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse mis kahjustas plebeide huve Kaheteistkümne tahvli seadused- 450 eKr pandi kirja esimesed Rooma seadused. Magistraadid- igal aastal valitavad riigiametnikud Senat- vanemate nõukogu Nobiliteet- kitsas perekondade ring, mis juhtis riiki Konsul- kõrgeim võim riigis, preetor- õigusemõistmine, tsensor- kodanike loenduse korraldamine Munitsipiiumi staatus- elanikud said Rooma kodakondsuse kuid säilitasid kohaliku omavalitsuse Latifundium- suurmaavaldus Foorum- linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus. Panteon- kõigi jumalate tempel Term- avalik saun Nuumen- iga asi või elusolend looduses on hingestatud Laarid- maja tähtsaimad kaitsevaimud
Omariikluse kaotus Sõja vältimiseks kirjutati 28.september 1939. aastal baasidelepingule alla 1940- valitsuse vahetus Baltimaades 17.juuni 1940- NL okupeeris Eesti & Läti. Uus Valitsus- Johannes Vares-Barbarus 6.august 1940- Eesti võeti vastu NSVL koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim Likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei ja kohus Kehtesati NL konstitutsiooon ja seadused Uued kõrgemad riigiorganid:ENSV Ülemnõukogu,Rahvakomissaride Nõukogu Riigiametnikud asendati kommunistidega 14.juuni 1941- Massiküüditamine Natsionaliseeriti ettevõtted Likvideeriti seltse, suleti ajalehti- kirju, hävitati raamatuid ja mälestusambaid. Katkestati välissidemed Rahareform Sõjategevus 1941. aastal Lõuna-Eesti loovutati ilma vastupanuta Sakslaste tulekul tekkis metsavendlus Metsavennad võitlesid NSVL vastu Purustati sideliine, raudteeliine, rünnati NL väikseid salke. Mõnes vallas oli võim metsavendade käes
Rooma pidi neist vabanemiseks maksma lunaraha. Peale seda alustas Rooma võitlust Kesk-Ita hõimuga- samniitidega. Rooma pidas vastu 3 rasket sõda. Lõpuks võitsid. Roomast sõtlumatud olid veel Lõuna-Ita kreeka linnad. 280 ekr. kutususid linnadad endale Põhja-Kreeka kuninga Pyrrose appi. 2 rasket lahingut, linnad said lüüa. Pyrros lahkus vägedega, kreeka linnad alistusid. 265ekr kogu Ita Rooma võimu all. Iseloomustus:Patriitsid( põliste suguvõsade liikmed) juhtisid riiki, olid riigiametnikud,preestrid, kuulusid senatisse. Olid jõukad maavaldajad, palju kliente. Tavakodanikud olid Plebeid, tohtisid osaleda aint rahvakoosolekutel. Vaesed, laenasid patriitsidelt. Plebeide ja patriitside suhted pingelised, vaenulikud. Suurem osa oli plebeisi kellele kuulus enamus Rooma sõjaväes, said esitada patriitsidele nõudmisi. Said õiguse valida endale eraldi ametnikud nende huvide kaitsmiseks- rahvatribuunid. Nõuti seaduste kirjapanekut. 450ekr rooma seadustekogu-12 tahvli seadused.
mille demokraatlik olemus sai alguse Kleisthenese reformidest. Kreeka suurimaks vaenlaseks kujunes Pärsia riik, millega sõditi aastatel 499-479 eKr. Sõja võitsid kreeklased sõdadele järgneb Ateena demokraatia hiilgeperiood, mida nimetatakse ka Periklese ajaks. See aeg kestis aastatel umbes 460-430 eKr. Kogu võimutäius kuulus sellel perioodil rahvakoosolekule, kes kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant. Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kellede hulgast olid tähtsamad 10 strateegi. Igal aastal pandi ametisse ka 6000 kohtunikku. Tänapäeval öeldakse, et Ateenas kehtis otsene demokraatia ehk osalusdemokraatia, mis tähendab seda, et erinevalt tänapäevast rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. Kuid tollane demokraatia erines tänapäeva demokraatiast ka selle poolest, kellele ta laienes: nimelt omasid Ateenas poliitilisi õigusi ainult kohalikku päritolu vabad mehed (täisealised)
Riikide teke: vanimad riigid 4-3 a.t. eKr. Sõltuvus looduslikest oludest: vesi, meri-Foniikia ja Palestiina (kalapüük, laevandus), maavarad Inimeste tegevusalad: põlluharimine, karjakasvatus, käsitöö, kaubandus, kalpüük. Foniikialased- kaubandus, kalapüük, maade avastamine Riiklus: monarhia, diktatuur, linnriigid-Sumeris, Foniikias, ühtne riik-Egiptus, Babüloonia, Heptiidi, suurriigid- Hetiidi, Assüüria, Pärsia Valitsemine: absolutistlik valitseja võim oli piiramatu (vaarao, keiser, kuningas) ERANDID! Foniikia kuningas oli sõjapealik- kindlustas linna, kaupmehed kõige tähtsamad. Hetiidi riik rahvakoosolek Seisuslik hierarhia: 1.valitseja 2.preestrid 3.ametnikud, sõjapealikud 4.kaupmehed 5.käsitöölised 6.talupojad 7.orjad KASTIKORD Orjus: sõjavangid, võlaorjus. Kui võlg tasutud, polnud ori. Religioon: polüteism- paljude jumalate kultus, monoteism- üks jumal, Juudihõimud Palestiina Kultuur: kiri- hieroglüüfkiri, kiilkiri, tähestik...
Louis XIV aeg hiilgus või viletsus? Louis XIV on kõige kauem (ja ühtlasi ka kõige nooremalt) Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh. Ta on tuntud ka Päikesekuningana. Selle nime valis ta endale ise, kuna päike viitas sellele, et kuningas valitses oma õukonnas ja riigi üle ning et tal ei olnud vähimatki kavatsust oma võimu kellegagi jagada. Aga mistegelikult peitus selle välise hiilguse ning uhkuse taga? Mis positiivset oli kuninga valitsemises? Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Toetas ning kaitses kunsti. Ta ka ise püüdis luua luulet ja kirjandust, õppis balletti. Ühtlasi koondab ta enda teenistusse oma ajastu parimad prantsuse arhitektid, skulptorid ja maalijad ning laseb ehitada Versailles´ lossi, lisaks sellele veel rajati suur pargikompleks ja teise lossina valmis Suur Trianon. Paleedes toimusid suurejoonelised peod, ballid, teatrieten...
Kreeklased Liguurid Illüürlased Etapid: Kuningate aeg Roomas(753-509 a. eKr) · Langeb kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias · Esimene kuningas Romulus · Kokku 7 kuningat viimased 3 etruskid. · Rooma muutus tõeliseks linnaks. · 510. aastal kuningavõim kukutati. Varane vabariik(509-265 a eKr) · Eesotsas senat ja iga aasta valiti riigiametnikud sh 2 konsulit. · V saj. eKr Rooma võimsaim Kesk-Itaalias. · Sõjad etruskidega · Laienes võim Itaalias · 390 aastal tagasilöök lunaraha. · 265 a. kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks(264-133a. eKr) · Konflikt Kartaagoga 3 sõda, tuntud kui Puunia sõjad. · I PS: meri ja Sitsiilia, Rooma tugevaim riik Vahemere lääneosas. · II PS: Hannibal purustas Rooma sõjaväe
Periklese ajal ulatus kodanike arv tõenäoliselt ligi 50 000-ni. * RAHVAKOOSOLEK: Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Rahvakoosolek kogunes regulaarselt iga kümne päeva tagant (vajaduse korral ka sagedamini) ja otsustas kõik tähtsamad riigiasjad. Kodanikel oli õigus esineda rahvakoosolekul oma ettepanekutega. Igal aastal seati ametisse ka 6000 kohtunikku. Koosolekute vahel korraldasid riigiasju 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kes allusid rahvakoosoleku otsustele. Riigiametnikele, kohtunikele ja nõukogu liikmetele maksti väikest palka. * MITTEKODANIKUD: Nagu teisteski Kreeka polistes, ei kuulunud Ateenas kodanike hulka ei naised ega orjad. Kodanikeõigustest jäid ilma ka Ateenasse elama asunud arvukad võõramaalased - metoigid ( "need, kes elavad koos kodanikega" ). Metoigid pidid Ateena riigile regulaarselt maksu maksma ja teenima Ateena sõjaväes. (Kodanikud seevastu olid maksudest vabastatud.)
Parlamentarism (vabariik/monarhia) Rahvas valib parlamendi, kes valib presidendi. Valitsus sõltub tugevalt parlamendist. Valitsuse koosseis sõltub, milline partei sai suurema osakaalu hääletusel. Parlament peab kinnitama peaministrikandidatuuri. Õigus valitsusele umbusaldust avaldada. President võib valitsuse laiali saata. Riigipea funktsioon tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, esindab riiki, annab riiklike autasusid, auastmeid, määrab ametisse kõrgemad riigiametnikud (apoliitilised); diplomaadid, saadikud, kohtunikud. Riigikogu nimetab ametisse riigikohtuniku, peaministri, riigikogu eesistuja. Pos. - Riigis tehtavad otsused peaksid olema hästi läbikaalutud. Neg. - Valitsused on suhteliselt lühiajalised. Kõige väiksem võimude lahusus. Nt. Eesti Seadusandlik võim e. parlament demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Kahekojaline USA, UK, GER, RUS Ülem- ja alamkoda. Miks on osadel 2kojaline? 1) traditsioonid 2) 1
1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal. VIII V sajandil eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas 753 509 aastat eKr Varane vabariik 509 265 aastat eKr Esimene kuningas Romulus. Peale seda ertuskidest kuningad. Riigi eesotsas senat, igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas 2 konsulit. V sajandil eKr Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas. etruskitega. 510. aastal eKr Rooma kuningavõim kukutati, viimane kuningas maapakku. 390. aastal eKr suur tagasilöök, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa
Tsivilisatsioon: · Primaarne · Sekundaarne Tunnused: · Riiklus · Seisuslik · Valitseja · Kirja kujunemine · Põllu harimine EGIPTUS: - kõrgelt arenenud - Klassiühiskond - Usklik - Põlluharimine/talupojaühiskond Ühiskonnastruktuur: · VAARAO (ülemvalitseja) ainuvalitseja, Jumala kehastus maa peal · Preestrid usuelu korraldajad · Asevalitsejad (määratud vaarao poolt, kontrollisid) Sõjapealikud (juhtisid sõjasalkasi) · Kirjutajad riigiametnikud, kontrollisid ka maksude laekumist · Talupojad (maksid makse, üleriiklikud ehitused) Käsitöölised (tarbeesemete valmistamine ülemkihtide jaoks) · ORJAD ilma õigusteta, kõik mustad tööd, kõige madalam seisus Kiri- hieroglüf ehk kirjamärk 1% kirjaoskajaid Papüürus taim, millest valmistati materjali kuhu peale kirjutati Kõige tähtsam oli päikesejumal Ra. Nad uskusid surmajärgsesse ellu. Muumia puhastati, õlitati, mähiti sidemetesse
Kreeka ja Mükeene ajajärk 1.Kreeta ja Mükeene (2000-1400 eKr ; 1600-1100 eKr) 3.Kreeta-Mükeene ajajärk (2000-1100 eKr) Tume ajajärk (1100-800 eKr) Arhailine ajajärk (800-500 eKr) Klassikaline ajajärk (500-338 eKr) Hellenismi ajajärk (338-30 eKr) 6.Klassikaline Kreeka oli orjanduslik ühiskond, orje käsitleti kui omaniku vara, mitte kui ühiskondlikku. 7.Kodanikud-kõik vabad põliselanikest mehed. Kõik kodanikud käisid rahvakoosolekutel, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu. Aristokraatidest koosnev nõukogu. Ülesanne oli juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. 8.Kodanik pidi muretsema endale jalaväelasele täisvarustuse 9.Naistele, orjadele, vabadele talupoegadele. 10.Aristokraatia-võim oli nendel, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast Demokraatia-nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna hulgast Türannia-ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim 12
Arhailine ajajärk 800-500 eKr Linnriikide teke (polis) [Vanas-Kreekas omavalitsuslik ja oma kaitsel põhinev haldusüksus] Võimsamad linnriigid: Sparta, Ateena Hõberaha ehk väärtusmõõdu kasutuselevõtt Ülekreekalised usukultuse kohad: Delfi, Olümpia (I olümpiamängud 776 eKr) Kujuneb välja Kreeka templi arhitektuur Sellel on 3 stiili: · Dooria stiil See iseloomustab arhailist ja klassikalist ajajärku · Joonia stiil · Korinthose stiil Kreeka ajaloo lõpuperioodidel Stiilide erinevus seisneb samba ülaosas (kapiteeli) Arhailisel perioodil tekivad ka Kreeka kolooniad Põhjus: maapuudus Rahvakoosolek koosnes vabadest meeskodanikest Agoraa linnaväljak Ametnikkond Deemos linnriigi kodanikud Aristoi suurema võimuga, suurmaa omanikud Linnriikide elanikekihid: 1. Suurmaa omanikud 2. Vabad talupojad (arhailisel perioodil oli levinud võlaorjus) ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
