aristokraatide seast. Talupojad rikkamad ja vaesemad Käsitöölised- madalamal astmel kui talupojad. Sageli kodanikuõigusteta. Orjad tegid kõik raskemad ja mustemad tööd. Kreeka ühiskond on orjanduslik. Polis Riigivormiks polis e. linnriik Linnriigi täieõiguslikud elanikud on kodanikud. Kodanik osaleb linnriigi valitsemisel ja moodustavad sõjaväe Kodanikud osalevad rahvakoosolekul ja linnriigi nõukogus. Igal aastal valitakse riigiametnikud aristokraatide hulgast. Sparta Asub Lakoonika maakonnas Kodanikkonna moodustavad spartiaadid. Perioigid vabad, kuid kodanikuõigusteta. Heloodid alistatud orjad (naaberriigist Messeeniast) Otsused tehakse spartiaatide koosolekul Venemate nõukogu e. geruusia 2 kuningat 5 efoori kuningate tegevuse ja riigiametnike kontrollimiseks (valitakse igal aastal uued) Ateena Asub Atika maakonnas Kodanikud on kõik vabad meessoost põliselanikud.
lahkunu mälestuseks kirjutatud lühikest teksti Teemad varieeruvad väga erinevalt: kord jutustab epitaaf lahkunu tööst, kord naisega läbisaamisest jne Suur osa neist on mingite episoodide või koguni elu tähetundide kirjeldused, üles- ja järeletunnistused ning isegi pihtimused Luulekujundid Epiteedid: "süüta süüdlane", "ebainimlik lõpp", "süümeta röövlid" jne Võrdlused: "õnn oli ebaproportsionaalse kujuga nagu taksikoer", "kas riigiametnikud käivad ka oma vanemate ja vanavanematega sama metsikult ümber, nagu Lõunamere algelised rahvad" Luulekujundid Isikustamine: "pikne pani maja põlema", "kaks puusärki ootasid rehetoas" Metafoor: "hammastega hauda kaevama", "süda vajus saapasäärde" Tänan tähelepanu eest!
kihistumisele. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avaliku sektori tuumaks on riik. Territoorium Rahvas Võim Riigiasutuse tunnused: Kindel ülesehitus Toimetavad seaduste alusel Raha tuleb riigi eelarvest Oskajad või pädevad riigiametnikud Saavad riigilt toetusi Avalik haldus on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Nt maksuamet, haridusasutused,sõjavägi, politsei, vangla. Avalik-õiguslikud asutused- ei allu otseselt riigile, vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt. Samas säilitab riik kontrolli nende tegevuse üle, eraldades neile selleks raha ja tellides neilt teenust. Nt ülikoolis
2. Rooma ajaloo etapid Kuningate aeg Roomas 753-509a eKr Kokku valitses seitse kuningat. Viimased kolm olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. eKr Rooma kuningavõim kukutati. Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu järel maapakku minema. Varajane vabariik 509-265 eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valiti riigiametnikud, kelle seas olid kaks kõrgemat konsulid. 265eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 eKr Kolm Puunia sõda eri aastatel Rooma ja Kartaago vahel. 133. eKr said roomlased esimese valduse Aasias. Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 eKr Kodanikest koosnenud sõjavägi asendati elukutselise palgaväega.
Vein. Elamud nelinurksed kivist majad, keskmes avatud katusega ruum AATRIUM selle keskmes bassein 7. Millist meelelahutust armastati roomas, millist mitte? Võrdle kreekaga Roomas ei peetud spordist nii palju lugu, kui Kreekas, armastati närvikõdi tekitavaid vaatemänge kaarikute võidusõit, gladiaatorite võitlused. Teater ei olnud nii oluline kui kreekas, see oli rohkem rahva lõbustamiseks, mitte nagu kreekas, kus käsitleti igast probleeme. 8. Mis riigiametnikud töötasid roomas? Kaks konsolit sõjaväe juhid, Preetorid õigusemõistjad, Tsensorid-kodanikeloendaja. 9. Kellega tuli Rooma riigil sõdida, et oma riiki laiendada? Gallidega, samniidiga, kreeklastega. Puunia sõjad Kartaago. Makedoonia ja Kreeka vallutamine, Pergamoni vallutamine. 10. Kuidas võis sattuda orjusesse? Vallutussõdade tagajärjel, sõjaorjad. 11. Miks vabariik kord varises roomas kokku? Talupoeg laostus, pidevad sõjad
RIIK, ÕIGUS, ARMEE Riigikord Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma Rahva. Kuid tegelikkuses oli Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud -magistraadid - ja vanemate nõukogu - senat. Riigiametisse ja senatisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud. Tänu sellele juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset
ÜLESEHITUS Ühiskonnapüramiid, üldine ülevaade ühiskonnakihtidest, võrdlus Lääne-Euroopaga MIS ON BÜTSANTS Bütsants ehk Ida-Rooma riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. ÜHISKONNAPÜRAMIID KEISRI PEREKOND, ÕUKOND ÜLEMKIHT: Kohalik aristokraatia Kõrgemad riigiametnikud Kõrgemad sõjaväelased KESKKIHT: Madalamad riigiametnikud Kaupmehed Käsitöölised ALAMKIHT: Talupojad, orjad, pagatöölised, vaesed ÜLDINE ÜLEVAADE ÜHISKONNAKIHTIDEST Keiser VÕRDLUS LÄÄNE- EUROOPAGA BÜTSANTS LÄÄNE-EUROOPA lalalalalal lallalalala
olid kaotatud, kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Ateena kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud, sõltumata nende varanduslikust seisukorrast või tegevusalast, Atika elanike orjastamine oli Soloni ajast alates seadusega keelatud. Rahvakookoosolek kogunes regulaarselt iga kümne päeva tagant vajadusel ka sagedamini, et otsustada tähtsamaid riigiasju. Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500- liikmekine nõukogu ja rohked riigiametnikud kelle hulgast olid tähtsamad 10 strateegi (väejuhti). Nad kõik pidid alluma rahvakoosoleku otsusele. Igal aastal pandi ka 6000 kohtunikku. Nende seast nimetati omakorda igaks kohtupäevaks paarisaja liikmeline kohtu koosseis. Nii nõukogu liikmed, kohtunikud kui ka riigiametnikud määrati liisu teel eelnevalt Atika eri piirkondadest valitud paljude kandidaatide seast. Erandi moodustasid vaid strateegid, kes valiti rahvakoosolekul kõigi kodanike hulgast
1714 käsk avada linnades arvutuskoole. 1724 Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis. 1755 Moskva ülikool. 1758 Kaasani gümnaasium. 1764 ukaas aadlineiude instituudi loomiseks. 1780 asuti looma rahvakoole. 1786 kolmeastmeline rahvakoolide võrk: alam-, kesk- ja pearahvakoolid. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 kollegiumite uued keskasutused loomine. 1722 teenindusastmete tabel bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks - selle kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenindusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi. 1721 Peeter I keisriks, Venemaa impeeriumiks. 1740 & 1741 Paleepöörded venemaal. Jelizaveta Petrovna - valitses Vene keisririigi 20 aastat. 1761 - aasta impeeriumi troonile tõusnud Peeter III. Peeter III valitsemisaeg jäi lühikeseks, abikaasa Katariina tõttu, kes viis läbi riigipöörde. 1766 aastal kutsus ta kokku Suurkomisjoni. 1773-1775 viis Pugat Sova läbi suure rahva ülestõusu. 1776
1. Erinevused demokraatlikus Ateena ja Rooma vabariigis : * Ateenas peale 594.a kui Solon oli kärpinud aristokraatia eesõigusi ning avanud lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks,hakkas ka rahvakoosoleku tähtsus suurenema järk- järgult ning 5.saj keskel kui riigi eesotsas seisis Perikles, oligi Ateenas kindel demokraatlik kord ehk `'rahva võim'' Roomas samal ajal juhtisid riiki igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid ja vanemate nõugogu-senat. Riigi ametitesse ja senatisse pääsesid vaid tähtsad tegelased,see tõttu juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring-nobiliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid,suurem osa neist pärines põlvest-põlve.Kuigi riiki juhtisid aristokraalikud ametnikud,võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. * Kreekas valis rahvakoosolek rikastest ja suursuguste...
juhiks) Kreekasse (359-336), vastu astub Ateena kõnemees Demosthenes, filipikad ta poolt. 338 Chaironeia lahing, kreeka- Valitsemine: rahvakoosolek, nõukogud, riigiametnikud- osa said kohalikud mehed. Aristokraat, käsitööline ja talupoeg, ori. Sõjavägi: ratsavägi, raskerelvastus jalavägi, lingu-ja vibumehed. Sparta polis- Lakoonika, Messeenia mk-s. Valitsemine: 2 kuningat (usujuhid), Geruusia, 30- liikmeline nõukogu (al60), riigiametnikud 5 efoori. Elanikud: spartiaadid (põlis), heloodid (orjad) ja perioigid (vabad talupojad). Sõjaline kord: 7.a sõjaline väljaõpe, 20.a täieõiguslik sõjamees, 30.a kodanikud, pere jms. Ateena polis-kesk-Kreeka, Atika. Võim: riigiametnikud ja nõukogud (aristokraadid), 594 Salon andis lihtrahvale võimalusi, 5 saj Periklese ajal demokraatlik kord. Elanikud: kodanikkond (mehed 20.a),
eest heloodid. *range sisemise korraldusega riik. *riigihuvid esiplaanil. A:asukoht:Kesk-Kreeka *kodanikud,mittekodanikud *võim kuulus aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule *riigi eesotsas seisis Perikles demokraatlik kord, aristokraatia eesõigused olid kaotatud *kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule *kodanikud:Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud *koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500- liikmeline nõukogu ja riigiametnikud kelle hulgas olid 10 väejuhti e strateegi. *igal aastal ametis 6000 kohtunikku *kehti otsene vahendamata demokraatia-ravs ei valinud riiki juhtima oma esindajaid vaid tegeles sellega ise. *saadi raha Ateena liiklastelt ja sadamatollidest, sest demokraatlik korraldus nõudis suuri kulutusi. Polis-linnriik *valitsesid kodanikud-nõuti jalaväelase täisvarustuse hankimiseks jõukust et linnriiki kaitsta. *mõnes polises olid kodanikuõigused vaid jõukamatel
5 saj keskel asus riigi etteotsa Perikles , kelle ajal kujunes Ateenast kindel demokraatlik võim (võimutäius kuulus rahvakoosolekule Kodanikkonna moodustasid Atika maakonna meessoost põliselanikud (olenemata varalisest olukorrast) · Atika elanike orjastamine oli keelatud · Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul · Rahvakoosolek o kogunes iga 10 päeva tagant o Koosolekute vahel korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud , sh 10 strateeegi o Igal aastal määrati ametisse 6000 kohtunikku · õukogu liikmed, kohtunikud ja riigiametnikud määrati liisu heitmise teel eelnevalt valitud kandidaatide hulgast · Erandiks olid strateegid, kes valiti rahvakoosolekul kõigi kodanike poolt ühiselt · Riigimeestele maksti riigikassast ka väikest palka o See tagas selle, et ka vaesemad said osaleda valitsemises
riigi türanni vastu. · Mõni riik tegi omale seadusi, et türanniat ennetada. Sparta riik · Keskus : Lakoonia maakonnas. · Spartalased olid vallutajad. · 8. sajandi lõpuks allutasid Messeenia (naabermaakond) . · spartiaadid sparta kodanikkond. · Eesotsas üheaegselt 2 päritava võimuga kuningat. · geruusia vähemalt 60aastaste 30liikmeline nõukogu. Sparta riik · 5 efoori igal aastal kodanike seast valitavad riigiametnikud. · Lakoonia asukad perioigid. · Alistatud messeenlased heloodid. · Kodanike kasvatamise süsteem. · Kõige tähtsam oli riik ja kodanike huvid tagaplaanil. Demokraatlik Ateena · Ateena oli nagu iga teinegi aristokraatlik. · 594 eKr kärpis riigimees Solon aristokraatia õigusi ja andis neid lihtkodanikele juurde. · 5. saj kujunes tänu riigijuhile Periklesele kindel demokraatia. · Rahvakoosolekutel võisid kõik kodanikud käia.
Teaduses esikohal filosoofia hingerahu vabanemine murest ja hirmust. (küünikud, epikuurlased, stoikud) Muutused usus (kreeka ja idamaade jumalate ühendamine) POLIS (kreeka keeles linn) koosnes asulast ja lähiümbrusest. Sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. Valitsesid kodanikud (paljudes kõik vabad põliselanikud mehed). Rahvakoosolek. Suursugustest kodanikest nõukogu. Rahvakoosolek valis riigiametnikud (sõjaline korraldus ja igapäevaelu). (aristokraatia parimate valitsus) Kodakondsuse eeltingimus oli piisav jõukus sõjavarustuse hankimiseks. ÜHISKONNA STRUKTUUR Enamik kodanikke olid talupojad moodustasid ka valdava osa sõjaväest. Rikkad said ise hakkama, vaesuse piiril olid osad põlluharijad. Orjad ja sõltlased ei olnud kodanikud. Linnaelanikkond kasvas linnade, käsitöö ja kaubanduse edenedes. Linnas ülekaalus käsitöölised.
Türannia vältimiseks hakatakse paika panema riigielu reegleid; 4. orjad (olid väljastpoolt kreeka ühiskonda). Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Kreeklased kasutasid lahingurivi, mida nimetati faalanksiks. (((Ateena. Asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas. Riiki valitseti demokraatlikult. Kõik otsused langetati rahvakoosolekutel. Nende vaheaegadel korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kellest tähtsaimad olid 10 strateegi. Elanikkonnas kodanikud, naised ja orjad. Kodanikke ja mittekodanike tavaliselt võrdselt, mõnel perioodil mittekodanikke pisut rohkem. Tegeleti käsitöö ja kaubandusega. Ateena kuulus ka Ateena Mereliitu, mistõttu oli neil Kreeka polistest parim laevastik. Ateena hakkas demokraatlikuks muutuma alates aastast 594 eKr, kui riigimees Solon kärpis mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused
spartiaatide maaorjad, alistatud messeenlasedja osa kodanikud. Lakoonika phirahvast *rahvakoosolekud toimusid iga 10 p eva tagant, nende *riigi eesotsas kaks p ritava vimuga kuningat ehk vaheajal tegelesid riigiasjadega 500liikmeline nukogu ja basileust arvukad riigiametnikud, kellest olulisemad olid 10 strateegi. *t htsaim riigivimu organ 30liikmeline vanematen ukogu Samuti olid ametis 6000 kohtunikku, kes m rati ehk geruusia; gerontokraatia vanurite vim liisuheitmise teel. *kigi spartiaatide koosolek pidi heaks kiitma vanemate *kik ametnikud allusid rahvakoosolu otsusele nukogu otsused *riigiametites olek oli tasustatav (Perikles)
Valitsemis- peale sõjaväe (30 liiget üle 60 ära, kontrollis riigiametnikke, otsustas sõja ja korraldus eluaasta) rahu üle, valis: 2 kuningat- neile allus sõjavägi, Heliaia e vandekohtus 6000 vandemeest, täitsid mõistis õigust, kohtunikud valiti liisku heites preestrikohuseid(sõjapealikud, Strateegid tähtsamad riigiametnikud (10), päritava võimuga) sõjaväe ja laevastiku ülemad, valiti 5 efoori (igal aastal kõigi kodanike hääletamisega rahvakoosolekul seast valitavad riigiametnikud, Bulee e nõukogu 500- liikmeline, korraldas kontrollisid kuningate ja teiste koosolekute vahel riigiasju, liikmed määrati võimukandjate tegevust) liisu teel eelnevalt Atika eri piirkondadest
Spartalased ei pidanud oluliseks maiseid rikkusi ning raha, vaid võrdsust ja kasinust. Sparta riiklik korraldus on üldiselt üsna sarnane tavapärasele riiklikule korraldusele, selle teebki eriilmeliseks just Sparta range sõjaväeline distsopliin. Nimelt, Sparta riiki valitses üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat ning neile allus ka Sparta sõjavägi. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu ja igal aastal kõigi kodanike seast valitavad riigiametnikud 5 efoori. Ateenas oli samal ajal olukord aga hoopis teistsugune. Nimelt oli Ateena demokraatlik riik, kus kõigile kodanikele kuulus õigus osaleda rahvakoosolekul, mis kogunes tavapäraselt iga kümne päeva tagant. Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kelle hulgast olid tähtsaimad 10 strateegi ehk väejuhti. Kõik nad allusid aga rahvakoosoleku otsustele.
Sparta kodanikud, kes ei teinud tavalist lihtrahva tööd, vaid valitsesid riiki. Kesklassi kuulusid perioigid ehk vabad inimesed, kes tegelesid käsitöö, põlluharimise ja kauplemisega. Nemad ei saanud osa riigi valitsemisest, küll aga teenisid nad aega Sparta sõjaväes. Heloodid ehk orjad olid need, kellel polnud mingeid õigusi ja nad olid kohustatud töötama spartiaatide põldudel. Sparta riigikord oli aristokraatlik ehk ülikute võim. Valitsesid 2 kuningat. Kõrgemad riigiametnikud olid efoorid ja neid oli kokku 5. Nõukogu koosnes 30-st 60+ vanusega spartiaadist. Riigiametnikud võtsid vastu otsuseid hääletamise teel, Spartas käis koos ka rahvakoosolek. Spartas oli sõjakunsti kõrgeim tase. Sparta oli sõjakas riik. Sõjavägi oli ühiskonna alus. Spartas oli peamine arendada sõjameheomadusi. Noori kasvatati julgeteks ja sõjakateks. Poisslapsed võeti peale 7. eluaastat riigi kasvatusasutusse. Seal õpetati neile relvi
Rooma ja Kreeka asusid Vahemere kaldal ja läestikku, Rooma asus Apenniini poolsaarel Itaalia nime all. Maa oli põlluharimiseks sobivav kui Kreekas ning merd sõideti kreeklastest vähem. Rooma tekkis Latiumi maakonda, elanikud (roomlased) olid latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Vabariigi ajal oli Roomas eesotsas senat ja riigiametnikud (konsulid). Vabariik oli võimsaim V sajandil. 390. aastal tabas Roomat suur tagasilöök ning roomlased said hävitavalt lüüa itaallaste käest. Vabariigi ajal pidasid Rooma ja Kartaago omavahel kolm sõda, mis on tuntud kui Puunia sõjad. Sõjavägi asendati palgaväega, algasid kodusõjad. Esile tõusid Antonius ja Octavianus, kelle vahel sai alguse kodusõda. Vabariigi lõpuks võib lugeda seda, kui Octavianus vallutas Egiptuse ja ühendas kõik maad oma ainuvalitsuse alla.
(lihtrahvas). Omaette klass olid ka orjad. *Etruskid olid Roomlaste eelkäijad, kes rajasid hauakambrid ja panid alguse ehituskunstile, rikastasid ühiskonda metallide töötlemisega ja ühiskonna reformimisega. - *Rooma vabariigi loomiseks sõditi latiinidega, samniididega ja puunialastega. *Leegion oli sõjavägi, kuhu kuulus umbes 3600-6000 meest. *Rooma vabariigi ajal teostasid riigivõimu kaks valitavad konsulit, riigiametnikud ja senat. Riigiametnikud olid näiteks diktaator, preester, tsensor jm. *Plebeide elu Roomas oli keeruline, sest nad pidid maksma maksma, nad tegelesid lihttööga, nende abielu patriisidega oli keelatud ja neil oli ka sõjaväekohustus. *Plebeide setsessioonid oli plebeide streigid, mistõid kaasa peaagu võrdustamise patriisidega. Riigivõimu korraldasid: I – riigiametnikud ehk magistraadid (2 ametnikku) II – senat (senaatorid eluaegsed), tavaliselt konsulid ja teised kõrged ametnikud
Metoigid vabad, kodanikuõigusteta(u. Prioigid vabad, ei omanud poliitilisi 80 000) õigusi Heloodid - orjad Orjad(u. 200 000) Valitsemiskorraldus - Rahvakoosolek võis Valitsemiskorraldus rahvakoosolek alata, kui kohal oli vähemalt 6000 meest valis-> vanemate nõukogu ehk geruusa (30 (koguneti iga 10 päeva tagant) liiget üle 60 eluaasta, k.a 2 kuningat Tähtsamad riigiametnikud strateegid(10), sõjapealiku funktsioonid, kes olid päritava valiti rahvakoosolekul. võimuga ja mahtusid vanusepiiri sisse) Rahvakoosolekul valiti: Samuti valis 5 efoori (kõrgeimad Nõukogu ehk bulee(500) riigiametnikud) Vandekohus ehk heliaia(6000) Riigiametnikud (ametiajaga 1 aasta) 5. Türannia, Demokraatia ja Oligarhia ehk Aristokraatia
Ainus kahte maakonda hõlmav polis oli Sparta. Kuigi peaaegu kogu Kreeka allus Sparta võimule, koosnes see vaid neljast kindlustamata külast. Sparta kodanikkonna moodustasid spartiaadid. Sparta riiki juhtisid üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Nemad täitsid preestrikohustusi ja neile allus sõjavägi. Teistes valdkondades juhtis riiki 30-liikmeline vanematenõukogu geruusia ja kodanike hulgast valitavad riigiametnikud 5 efrooni. Kõigi spartiaatide koosolek ütles aga otsuste vastuvõtmisel lõpliku sõna. Suurem osa Lakoonika asukatest ,perioigidest, olid küll vabad, kuid neil puudusid poliitilised õigused. Heloodid olid aga spartiaatide maaorjad. Et neid kontrolli all hoida kehtestati Spartas kodanike kasvatamise süsteem. Spartas pidid posid juba seitsmeaastaselt kodust lahkuma, kuna neid treeniti elukutselisteks sõjameesteks. Sparta oli range sisemise korraldusega riik.
Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Riigis kehtis demokraatlik riigikord. Kehtis arusaam,et kik kodanikud on vrdsed. Ateena krgemaiks riigiorganiks oli rahvakoosolek,mis kis regulaarselt koos ja otsustas kik riigiasjad. Thtsamad ametnikud riigis olid 6000 valitavat kohtunikku ja strateegid. Ateena nukogu oli 500-liikmeline. Nukogu loositi. Sparta riigikord oli aristokraatlik ehk parimate vim. Valitsesid 2 kuningat. Thtsamad riigiametnikud olid veel 5 efoori ja 30 vanemate nukogu liiget. Riigiametnikud vtsid ettepanekuid vastu hletamise teel,mis thendab,et ka Spartas kis koos rahvakoosolek. Ateena sjakunst oli vhem arenenud,kui Spartas. Ateena sjave eesotsas olid strateegid,kellele allus faalanks ehk raskerelvastusega pikkades rivides jalavgi. Spartas oli sjakunsti krgeim tase. Sparta oli sjakas riik. Sjavgi oli hiskonna alus. Spartas oli peamine arendada sjameheomadusi. Noori kasvatati julgeteks ja sjakateks
Paljudes linnriikides olid kodanikud kõik põliselanikest mehed,kuid mõnes polises olid kodanikuõigused vaid jõukamatel inimestel.Riigi kõrgeim võimuorgan oli rahvakoosolek,kus osalesid kõik kodanikud.Mõnes polises oli rahavakoosoleku kõrval ka nõukogu ,mis koosnes rikastest ja suursugustest kodanikest.Rahvakoosolek valis igal aastal riigiamtenikud,kelle kohus oli juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevaeluSõjaväge juhtisid riigiametnikud ning kreeka lahingurivi nimetati faalanksiks.Sõjavägi koosnes ratsaväest ,jalaväest,lahingumeestest ja vibuküttidest. .Kui tavaliselt ei ületanud ka kreeka kõige suuremate linnriikide rahavaarv üle 30-40 tuhandet inimest , siis spartas ja ateenas ulatus rahvaarv paarisaja tuhande elanikuni. Sparta riik keskusega lakoonika maakonnas Lõuna-kreekas põhines vallutustel.Spartalased olid dooria päritolu sissetungijad.Sparta keskus koosnes neljast
8. Sport ja olümpiamängud. 9. Kes olid Homeros, Perikles, Sophokles, Platon, Anaximandros, Sokrates, Aischylos, Aristoteles, Pythagoras, Herodotos. 10. Mis toimus aastatel 594 eKr, u 800 eKr, u 2000 eKr, u 720 eKr, 338 eKr, 146 eKr. 1. Ateena oli demokraatliku riigikorraga. Kõige tähtsam oli rahvakoosolek kus otsustati tähtsamaid riigiasju ning mis toimus iga kümne päeva tagant. Koosolekute vahepeal reguleeris elu riigis 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kellest tähtsaimad olid 10 strateegi, kes valiti rahvakoosolekul kõigi kodanike hulgast. Nõukogu liikmed, kohtunikud ja riigiametnikud määrati aga liisu teel eelnevalt Atika eri piirkondadest valitud kandidaatide seast. 2. Sparta oli range sisemise korraldusega riik. Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi, kuningad täitsid ka kõrgema preestri kohustusi
Paljudes linnriikides loeti kodanikeks kõiki vabu põliselanikest mehi, kes pidid suutma linnriiki kaitsta ning olema piisavalt rikas, et hankida endale jalaväelase täisvarustus (kiiver, rinnaturvis, kilp, oda). Mõnes polises kehtis otsene varanduslik tsensus- kodanikuõigused olid vaid jõukamatel inimestel. Mittekodanikud olid võõramaalased, naised ja orjad. Riigivõimu kõrgeim organ oli rahvakoosolek, millel osalesid kõik kodanikud. Rahvakoosolekutel valiti igal aastal ka riigiametnikud, kelle kohuseks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Rahvakoosolekute kõrval eksisteeris ka valdavalt rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu, mis sageli täitis kõrgeima kohtuorgani ülesannet ja mitmetes polistes oli ka rahvakoosolekust tähtsam. Kuigi riigiametnikud valiti enamasti rikaste kodanike seast, tagas rahvakoosoleku põhimõtteline suveräänsus ka vaesematele kodanikele teatava poliitilise kaitse.
oma soove avaldada ei saanud. Seega arvan, et see ei olnud siiski kõigi jaoks hea, sest naised ja mittekodanikest mehed ei saanud oma arvamust avaldada. Plussideks loeksin veel selle, et rahvakoosolek toimus tihti, iga kümne päeva tagant, ja igaüks võis seal oma ettepanekuid esitada. Samuti selle, et vanematele kodanikele maksti palka, mis ei olnud tohutult suur, et tekiks suur ebavõrdsus, vaid piisav, et mehed saaksid ära elada ja tegeleda ka riigiasjadega. Kuid see, et riigiametnikud määrati liisu teel, minu arvates hea ei olnud- võis juhtuda see, et tähtsatele kohtadele asusid ebakompetentsed mehed. Siiski hea oli veel see, et ka rikkad pidi kaasa aitama üleriigiliste pidustuste ja sõjavarustuse rahastamisele ehk jõukad ei olnud märkimisväärses eelisseisundis selle koha pealt. Kuid teisest küljest oli neil võimalusi vaid poliitikaga tegeleda ja mida rikkam, seda rohkem oli võimalik panustada riigi tegevustesse,
müürid. Ateena ja Sparta linnriikide iseloomustus · Sparta asus Lõuna-Kreekas Lakoonika maakonnas. Nad olid dooria päritolu. Ainus polis mis hõlmas kahte maakonda. Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Neile allus sõjavägi ja nad täitsid preestri kohuseid. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline nõukogu geruusia ja igal aastal kodanike seast valitavad riigiametnikud 5 efoori. Kujunes range kodanike kasvatamise süsteem, kus seitsmendast eluaastas elasid poisid kodust eemal rühmades, tegelesid sõjaliste harjutustega. Tööd ei pidanud spartiaadid tegema, seda tegid heloodid. · Ateena Algselt oli aristokraatlik, kuid Solon kärpis eesõigusi ja avas lihtkodanikele suuremad õigused. Rahvakoosoleku tähtsus suurenes. Periklese võimul oleku ajal kujunes Ateenast kindlalt demokraatlik kord
spartiaatide vahel. SPARTA VALITSEMISKORRALDUS: 2 KUNINGAT: Algul võim päritav, hiljem valitavad. Valiti rahvakoosolekul. Sõjaväepealikud ja kõrgeimad preestrid. GERUUSIA: Liikmeteks 2 kuningat ja 28 geronti ( ,,vanakest" ). Kõrgeim nõukogu, kes arutas läbi seaduseelnõud ja mõistis kohut. Geront ehk ,,vanake" - vähemalt 60.aastane mees ( eluaegne amet ). 5 EFOORI: Kõrgeimad riigiametnikud, kes valiti igal aastal rahvakoosolekul. Kontrollisid ja karistasid kuningaid ja riigiametnikke. Auväärseima järgi aastate nimetamine. RAHVA KOOSOLEK: Liikmeteks täisealised spartiaatidest mehed. Õigus geruusia otsused heaks kiita või tagasi lükata. Hääletasid kisaga. SPARTA ÜHISKONDA ISELOOMUSTAVAD: Riigielu stabiilsus ( riigikord pika aja jooksul ei muutunud ). Sõjaline üleolek naabritest ( tulenes kasvatuse ja ühiskonnakorralduse eripärast ).
Ateena ja Sparta võrdlus Sparta Ateena ● Aristokraatlik ● Demokraatlik ● 2 kuningat - tegelesid sõjaväe ● Kodanikud kõik vabad meessoost juhtimise ja täitsid preestri kohustusi põliselanikud ● 30-liikmeline vanemate nõukogu ● Mittekodanikud orjad, naised, lapsed geruusia, lisaks sellele 5 efoori ● Poliitilised liidrid enamasti rikkad ja ● Lõplikud otsused langetati spartiaatide suursugused koosolekul ● Riigiametnikud-nõukogu- ● Riigi hüved tähtsamad kui üksikisiku rahvakoosolek huvid ● ● Keskenduti sõjalisele poolele ● Spartiaadid (kodanikud), perioigid, heloodid (mittekodanikud) ● Range kasvatus süsteem ...
hõlmas linnakoos selle ümbruskonna · Kodanikud-täieõiguslikud linnaelanikud osalesid valimistel ja moodustasid linnriigi sõjaväe · Deemos- ühe piirkonna rahvas, kogukond Polised · Tähtsamad :Sparta Ateena, Korinatos,Mileetos, Sürakuusa · Poliitika on polise asjadega tegelemine, see oli vabade meeste kohustuseks · Rahavakoosolekud- kõigil kodanikel õigus osaleda , otsustati kõige tähtsamad kõsimused, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu(riigi juhtimiseks, kohtu mõismiskes.)
Ühiskonnastruktuur: Aristrokraadid rikkad linnaelanikud. KODANIKUD VABAD Talupojad mehed, täisealised, põliselanikud Käsitöölised sageli ilma poliitiliste õigusteta. Orjad Poliitika Polise asjadega tegelemine iga kodaniku kohus. Rahvakoosolek võeti vastu otsuseid, valiti riigiametnikud. Aristrokraatia tumedal ajajärgul (riigivalitsemine oli auasi tasuta) Demokraatia Soloni ja Periklese valitsemise ajal (rahva võim) Türannia ainuvalitsus. Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Neile allus sõjavägi, samuti täitsid nad riigi kõrgema preestri kohuseid. Kodanikke oli vähem, sest nad olid mehed ja veel sõjamehed, kes olid spartaalid. Mittekodanikud olid ülekaalus. Poisid elasid alates 7
*Kesk-Kreekas Atika maakonnas *varasel perioodil valitses pärilik aristokraatia *5.sajandil juht Perikles, kujunes dem riik. *Ühiskonnakihid: - kodanikud vabad meessoost täisealised põliselanikud (20.a) (ateenlaste orjastamine keelatud, naised polnud kodanikud) - metoigid Ateenasse elama asnunud vabad muulased - orjad · Valitsemiskorraldus: *rahvakoosolek (10 päeva tagant, kõik kodanikud) *500 liikmeline nõukogu ja riigiametnikud *6000 kohtuniku *10 strateegi Hellenite igapäevaelu · Aristokraatlik eluviis: *põlde harisid orjad *käisid kaubaretkedel *aega enese arendamiseks ja mõtete avaldamiseks *arstokraatide sõpruskonnad veetsid koos aega, toetasid üksteist poliitilises elus, ühised pidusöögid e. sümpoosionid. · Naiste positsioon: *patriarhaalne ühiskond *naistel puudusid kodanikuõigused, olid mehe koste all
kujunes 6 saj eKr. 3. Millise sündmusega algas ja lõppes Vabariigi aeg ja algas keisriaeg? ROOMA VABRIIGI TEKE ROOMA VABARIIGI LÕPP Aeg: 510 a eKr 30 a eKr Sündmus: Toimus ülestõus kuninga vastu. Octavianus võitis kodusõja 4. Milliseks kujunes Rooma vabariigi-aegne riigivõimuaparaat? Vihik, TV 124 Riigi igapäevaelu juhtis kuningas. Rahvakoosolek valis riigipea ja riigiametnikud. Riigiametnikud pandi paika valimise teel. Kõige tähtsamad riigiametnikud olid magistraadid ja senat. Riigiametnikele ei makstud palka. Lõplik sõna otsuse langetamisel kuulus senatile. Vabariigi kehtestamine Roomas 510 a eKr. Riiki juhtisid iga aasta vahelduvad magistraadid ja senat. Riigiametisse ja senatisse pääsesid need, kes olid piisavalt jõukad, et riigiasjadesse pühenduda ja kes olid avalikkuse ees tuntud
Telesaade Välisilm Kersti Lõhmus 11.b Välisilm on ainus telesaade Eestis, mis järjepidevalt kajastab maailmas toimuvat ja meie oma riigi välispoliitikat. Nii pildi kui sisu poolest on Välisilm uudistesaadete laiendus, täpsemalt selle analüüsiv ja kommenteeriv osa. Saates kasutatakse rohkelt rahvusvahelist telepilti aga ka ETV enda kogutud materjale maailma eri paigust. Eesti välispoliitikat kommenteerivad meie välispoliitilisse eliiti kuuluvad diplomaadid ja riigiametnikud. Rezissöör on Krista Rannamäe Saatejuhid Aarne Rannamäe Astrid Kannel Peeter Kaldre Tarmo Maiberg Saade Põhisaade: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=146375 Pärast põhisaadet esitleb Välisilm värskeid dokumentaalfilme kriisipiirkondadest, sealsete inimeste elust ja poliitilisest olukorrast Dokumentaalfilm: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=146376
6. Kes kodanikest olid vabastatud sõjaväekohustusest? Miks? 7. Mõisted a) Proletaarid laostunud talupojad b) itaalikud (kuidas on nimi jäädvustatud ajalukku)? Itaalia on tuletatud läbi itaalikute, 1 Itaalia põlisrahavastest (rändasid sisse 2000 a eKr). c) latiinid (kuidas on nimi jäädvustatud ajalukku)? Ladina keel on tuletatud latiinikutest, itaalikute hõim, Latiinide sõda d) senat riiginõukogu, enne pidid olema magistraadid ehk riigiametnikud e) klient - vaene kodanik; sai patroonilt kasutamiseks maad ja pidi patrooni heaks koormisi kandma ja temaga koos sõjaretkedel käima; lubas olla patroonile ustav; toaetas patrooni rahvakoosolekul. f) patriots usuti, et nad kuuluvad esiisade hulka. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, kuuluda senati, auväärsed kodanikud. g) Plebei kodanikud, kes patriitside hulka ei kuulunud, vaesed
Meedia on juba aastaid olnud inimkonnale vajalik. Rahvas on saanud kuulda ja lugeda oma riigis ja mujal maailmas toimuvatest sündmustest. Seega on meedial üsna tugev mõju ühiskonna arengule, sest kõike, millest kirjutatakse või telesaadetes räägitakse, enamasti ikka usutakse. Kui poleks meediat, siis ei informeeriks rahvast keegi otsustest, mis on vastu võetud või mis üleüldse kuskil toimub . Tänu sellele, mis ajakirjanduses kirjutatakse, saavad paljud riigiametnikud teada elanike suhtumisest nende poolt vastu võetud otsustesse. Kajastavad ju mitmed ajalehedajakirjad rahva huve, tänu sellele on paljud asjad ka muutunud, sest riigiametnikud kuulavad ja loevad meediat ja saavad sealt omakorda teada mida rahvas nende otsustest arvab. Tänapäeval on kahjuks meedias päris palju ka ,,kollast" ajakirjandust on see vajalik? Mitmed ajalehed ja ajakirjad pingutavad asjadeg natuke üle ja teevad sääsest elevandi
Bütsantsi haridus Hariduse saamine ja tähtsus Haridust väärtustati Bütsantsis väga aga kool ei olnud kohustuslik. Olid erakoolid mis olid tasulised ja kirikukoolid mis olid tasuta nii orbudele kuid tihti ka andekamadele lastele. Koolides õppisid ainult poisid. Koolid Kloostrikoolides anti enamasti ainult algharidust, aga suuremates linnades olid ka ülikoolid. Esimene ülikool Konstantinoopolisse rajati 5. sajandil. Haritlaste osa ühiskonnas Enamasti olid keisrid, riigiametnikud ja piiskopid väga hästi haritud. Kuna koolis käisid ainult poisid, õpetasid tüdrukuid vanemad, rikamaid aga sageli eraõetajad. Võrdlus Lääne-Euroopaga Haridust väärtustati Bütsantsis rohkem. Bütsants oli varasel keskajal kultuursem kui Lääne-Euroopa. Sealne kultuur on säilinud ka tänapäeval, mis on kokku sulandunud kristliku hariduse ja kultuuriga.
PARTEID Lisett Sigur, Laura Venelaine 9C Parempoolsus · Pärineb 18. sajandist vanim poliitiline mõttesuund · Liberalism · Konservatism · Kristlikud demokraadid · Sotsiaalliberalism · Natsism ja fasism · Reformierakond, Ekre, IRL Põhimõtted · Peremudel, isaroll · Toetatakse usku · Kõigile võrdsed maksud · Õigus on eelkõige meestel · Ühiskondlikud traditsioonid · Toetasid vana reziimi · Riiki juhivad eelkõige riigiametnikud Olukord enne I maailmasõda · Erinevused kujunesid selgemalt välja · Pigem jäid tagaplaanile · Prantsusmaa tugevalt parempoolne 1912 Peale I maailmasõda · Leviva kommunismi vatsu hakati looma konservatiivseid ja liberalistlikke ühendusi (natsid, fasistid) · Äärmuslik parempoolne võim hakkas valitsema Itaalias ja Saksamaal · Konservatism Inglismaal ja mujal maades Peale I maailmasõda · Levis aina rohkem · Suhtuti väga demokraatiavastaselt
Kodanike kohus oli oma riiki kaitsta, seega pidid nad olema piisavalt jõukad, et suuta endale varustust hankida. Ühe halduspiirkonna rahvast, aga ka kogukonda tervikuna, nimetati deemoseks. Deemosest eraldus suursugusemate kodanike kiht paremad ehk aristoi. Poliitika oli polise asjadega tegelemine ja see oli iga vaba mehe kohus. Poliitikaga tegeleti rahvakoosolekul , mis oli polise kõrgeim võimuorgan. Seal valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu. Tähtsamad polised olid Sparta, Ateena, Korintos, Mileetos, Sürakuusa. Ühiskonna struktuur Aristokraadid olid suurmaaomanikud, kes võisid tegeleda ka kaubandusega. Vabad talupojad (võlaorjusesse langedes kaotasid nad oma kodanikuõigused), moodustasid kõige suurema osa kodanikest. Sõjavägi koosnes peamiselt neist. Käsitöölised olid madala sotsiaalse staatusega, sageli jäetud ilma kodanikuõigustest.
ei saanud Sparta riigiametnikeks inimesed liisu teel, vaid kodanike seast valiti välja iga aasta 5 efoori. Riiki juhtis aga üheaegselt kaks kuningat. Kuid viimase sõna ütles siiski kõigi spartiaatide koosolek. Selle põhjal võib öelda, et riiki juhtisid arukad inimesed, kes meeldisid enamikule. Sparta stabiilse olukorra tõttu ei esinenud neil kunagi türanniat, mis oleks võinud viia sisemiste kriisideni. Ateena riigijuhtimine ei ole minu meelest väga ideaalselt korraldatud. Kõik riigiametnikud, nõukogu liikmed ja kohtunikud määrati ametisse liisu teel, mis tähendas seda, et riiki võisid saada juhtima inimesed, kes omasid väheseid teadmisi või olid piiratud maailmavaatega. Seetõttu ei saa öelda, et Ateena oli stabiilse sisekorraldusega riik. Vaid strateege valiti kõigi kodanike hulgast. Samuti ei tähendanud kodanike suurem osakaal ühiskonnas seda, et riik ei olnud kihistunud aristokraatideks ja lihtkodanikeks
1. Mida tähendab mõiste „poliitika“? – poliitikaks nimetasid kreeklased „polise“ valitsemist. Tänapäeval nimetatakse nii riigi ja ühiskonna juhtimist 2. 2. Milliseid erinevaid valitsemisviise rakendati Kreeka polistes? Iseloomusta 1) demokraatiat; 2) aristokraatiat; 3) türanniat. a) Demokraatlik valitsemisviis „rahva võim“ võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. (Eesti) b) Aristokraatlik valitsemisviis- „parimate valitsemine „võim oli polise rikkaimate ja mõjukamate inimeste käes. Aristokraadid kuulusid riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning lihtrahvale jäi õigus osaleda rahvakoosolekul, millel oli õigus heaks kiita või tagasi lükata nõukogu otsuseid
Ateena kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselankid, mil 20-aastaselt võisid oaleda rahvakoosolekul ning 30-aastaselt võisid kandideerida nõukogusse, riigiametitesse ja kohtunikuks. Metoigid ehk võõramaalased pidid makse maksam ja teenima Ateena sõjaväes. Metoigidel, naistel ega ka orjadel, kes moodustasid suurema osa Ateena rahvastikust puudsid õigused. Spartas juhtis riiki 2 kuningat, kes täitsid preestri ülesandeid ja neile allus sõjavägi. Tähtsamad riigiametnikud olid veel 5 efoori ja 30 vanemate nõukogu liiget ehk geruusia. Riigiametnikud võtsid ettepanekuid vastu hääletamise teel, mis tähendab, et ka Spartas käis koos rahvakoosolek. Ateena algusaegadel valitsesid riiki kuningad, hiljem läks aga võim jõukamate ja tähtsamate ehk aadliseisuse kätte. Nad valitsesid riiki üksinda, tekkis türannia. Riigis elasid veel talupojad, keda valitsejad oma huvides ära kasutasid. Ateena kõrgemaiks
perekondadeks (familia). Senati liikmed olid tähtsate sugukondade vanemad. Perekond oli Rooma ühiskonna alglüli ning patriarhaalne: pereisale kuulus piiramatu võim kõigi oma kodakondsete üle. Samuti oli Roomas tähtis nimetraditsioon, kus kajastus sugukond. Näiteks oli Caius Julius Ceasari puhul Caius eesnimi, Ceasar aga tähistas Juliuste suguvõsa ühte haru. 3. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud ehk magistraadid ja vanemate nõukogu ehk senat. Rahvaesindus ehk rahvakoosolekud- Valiti magistraate ja kinnitati senati heakskiidetud seaduseelnõusid. Riiginõukogu ehk senat-kujundas riigi sise- ja välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Otsustas millised seaduseelnõud rahvakoosolekutel arutusele võetakse. Juhtis riiki. Riigiametnikud- Konsulid (2)-Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed.
olemine. Võim riigis Riigivõimu tunnused: · Seaduste kehtestamise ainuõigus · Maksude kogumise ainuõigus · Vägivalla kasutamise ainuõigus riigi julgeoleku ja sisekorra tagamiseks · Riigi igapäevaelu korraldamine · Riigi võimul on üks keskpunkt, mis asub tavaliselt pealinnas Riigivõimu teostavad: · asutused ja institutsioonid(parlament, valitsus, politsei, kohus, sõjavägi jne.) · riigiametnikud (bürokraadid) · seadused, mis on kirjalikud. Nende mittetäitmisel isikut karistatakse Ideaalne on olukord kus riigi võim on stabiilne, see sõltub eelkõige: · majanduslikust edukusest · võim peab olema efektiivne s.t. tulemuslik · võim peab olema legitiimne s.t. rahvas peab olemasolevat valitsemiskorda ja poliitikat parimaks, oma huvidele vastavaks.
üle. · Riigi institutsioonid on avalikud. Riigiasutused · Kohus · Keskpank · Seadusandlik võim - parlament · Täidesaatev võim valitsus · Järelvalveinstitutsioonid riigikontroll, inspektsioonid Riigiasutuste tunnused · Kindel sisemine struktuur ja hierarhia. · Moodustatakse riigi poolt kindlate ülesannete täitmiseks. · Saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest · Töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud Erasektor · Ettevõtted kuuluvad erakapitalile. · Eesmärk taotleda kasumit ja kuulumine eraomandusse · Eestis hõivatud 2/3 töötajatest erasekotoris Riigi sekkumine majandusse Reguleerimisteooriad: · Kapitalistlik majandus on loomult ebastabiilne. · Enamik majandusprobleeme on seotud mittepiisava nõudlusega. · Majanduspoliitika peamine eesmärk on täistööhõive. · Nõudlust tuleb reguleerida, et tõsta tööhõivet.
Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Ajakirjandusel on demokraatlikus ühiskonnas õige mitu rolli:Ajakirjanikud jälgivad poliitikuid,et sundida neid aru anda oma lubaduste täitmisest ja kogu see meedia meelitab avalikkuse tähelepanu poliitikale. Ajakirjandus on juba aastaid olnud ühiskonnale vajalik.Tänu ajakirjandusele saavad riigiametnikud teada elanike suhtumisest nende poolt vastu võetud otsustesseAjakirjanduse roll on kasulik ka valitsusorganitele,kes saavad teada rahva huvidest ja selle järgi saavad nad oma otsuseid korrigeerida.Riigikogi liikmed saavad teada rahva huvidest tänu ajakirjandusele.Tähtis on aga see, et ajakirjanikud on sageli rahva poolt ja nad kaitsevad nende huve,tuues välja valitsusliikmete alatud teod.Kui ei oleks ajakirjanikke ehk kogu meediat,siis ei saaks inimesed teada valitsusliikmete alatutest teodest.Paljud riigikogu liikmed süüdistavad ajakirjanikke selles, et rahvas neid...
Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Ajakirjandusel on demokraatlikus ühiskonnas õige mitu rolli:Ajakirjanikud jälgivad poliitikuid,et sundida neid aru anda oma lubaduste täitmisest ja kogu see meedia meelitab avalikkuse tähelepanu poliitikale. Ajakirjandus on juba aastaid olnud ühiskonnale vajalik.Tänu ajakirjandusele saavad riigiametnikud teada elanike suhtumisest nende poolt vastu võetud otsustesseAjakirjanduse roll on kasulik ka valitsusorganitele,kes saavad teada rahva huvidest ja selle järgi saavad nad oma otsuseid korrigeerida.Riigikogi liikmed saavad teada rahva huvidest tänu ajakirjandusele.Tähtis on aga see, et ajakirjanikud on sageli rahva poolt ja nad kaitsevad nende huve,tuues välja valitsusliikmete alatud teod.Kui ei oleks ajakirjanikke ehk kogu meediat,siis ei saaks inimesed teada valitsusliikmete alatutest teodest.Paljud riigikogu liikmed süüdistavad ajakirjanikke selles, et rahvas neid...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
