Harjusse ja Järvasse foogtid. Mõõga ordu ja Riia sakslaste väljavaated Põ-Ee suhtes head kuni järsku suri p Albert(17.jaan 1229), mis põhj Liivim-l suuri segadusi. Riia tk valis uueks p-ks Magdeburgi toomhärra Nicolause, Breemeni p aga samale kohale Albert Suerbeeri. Tüli lahendajks määras paavst kardinaldiakonile Otto, kes omakorda andis ül edasi Alna tsistertslaste kloostri(Flandrias) mungale Balduinile. 1230 suvel saabus ta Riiga, tal oli ka kõrvalül: kahjustada keiserlikult meelestatud Mõõgavendade ordut, võtta talt Põ-Ee paavsti nimel oma valitsemisele või anda kellelegi teisele. Sügisel võttis vormiliselt oma valdusesse Viru ja Järva. Rooma lootis Ida-Baltikumis luua paavstlik kol ja laiendadad rooma-kat kiriku mõjukonda ka edasi Vene alale. Balduin hakkas spitsema plaani luua Ida-Baltikumis paavstlik kirikuriik, mis pidi hõlmama maad Preisist Narva jõeni.
Pakistani ja Iraani piiril ning nende hävitavitamine õhus ja maal. NSV ajal kestis ajateenistus noormeestel 2-3 aastat, mis moodustas noormeste senisest elust 10- 15%. Armeese astudes võis sattuda sõidima erinevatele rinnetele, Afganistani pääsesid vähesed. Lasnamäel asuv kogunemispunkt moodustas põgenike laagreid: suur saal oli täis kahekordseid narisid. Edasi saadeti noormehed riiga Riiga. Vahetati riided armeeriiete vastu. Mõned proovisid oma riideid müüa, kuid see oli asjatu. Saabuti tulevasse teenistuskohta. Afgansistani sõjast läbi üksiksõduri seisukohast rääkiva raamatu "Võitlus kahel rindel" autori Alar Niguli sõnul oli kõige raskem sõjaväe rutiini vastu võtta, kuid kuni nad polnud oma rühmaga veel Afganistani jõudnud, teadsid nad, et kõige hullem osa on veel ees. Kuigi öösel oli puhkeaeg, oli ka öö karm, kuna nähti
LÄTI MAATUNDMINE · Naiste võitlus dogmade vastu, õigus elada elu tunnete kohaselt · ,,feminist" EDUARDS · Poeet VEIDENBAUMS · Tõlkija (1867 1892) · TÜ tudeng · Pessimist, emotsionaalne skeptik · Tööd avaldatud pärast surma · Kodumaa ja oma rahva armastus · Vaesuse tõttu jalgsi Riiga KARLIS SKALBE · Luuletaja, poliitik (1879 1945) · Proosa · Muinasjutuline ,,kuningas" · Inimene ja loodus · Usk, et kõik on südames head · ,,Kassi veski" hea olend visatud oma kodust, otsib maailmas head ja halba FRICIS BARDA · Poeet, romantik (1880 1919) · Kuni 15aastani käis karjal ja suhtles rohkem loodusega kui
aastal sai ta ajalehe "Virulase" töötajaks. Elas Karjakülas vanemate juures. Keilas tutvus Eduard Vilde August Buschiga, kes oli hiljem tema raamatute kirjastaja. Samamoodi ka J. H. Vahtrikuga. 1887. aastal tegi Vilde katse omandada Tartu "Postimeest". Kuid see ei tulnud välja kuna ta lihtsalt ei viitsinud seda toimetada. Tagantjärele nimetab autor seda katset hulljulguseks. Pärast seda asus Eduard Vilde töötama "Revalsche Zeitung"´isse. Seal töötas ta poolteist kuud ning siis kolis Riiga, kus ta sai "Zeitung für Stadt und Land"´i liikmeks. Noores eas oli Vildel palju tõuse ja mõõnu rahalises mõttes. Riias kohtus ta Antonie Gronau`ga. Siis oli Antonie 21-aastane ilus neiu, kes töötas oma ema moeäris. Küllaltki varsti algas Eduardi ja Antonie vahel romaan ning nad põgenesid Berliini. See juhtus 1890. aasta sügisel. Berliinis said nad elada Antonie onu juures. Berliinist saatis EV "Postimehele" "Berliini kirju", milles ta kirjeldas linna elu
Pihkva. Miks, kelle vastu ja kus peeti Landeswehri sõda? Mida saavutati? Eesti rahvavägi sõdis Landeswehri vastu Võnnus, kuna loodeti lõpuks saksa võimu alt vabaneda ja kätte maksta sajanditepikkuse ülekohtu eest. Eestlased said Võnnu oma valdusesse. Läti sai vabaks. sõdis Eesti rahvavägi Võnnu lahingus, mis toimus Põhja-Lätis 1919. a juunis. Eestlased said võidu sakslaste üle ning tungisid edasi Riiga. Antandi vägede sekkumisel sõlmiti ajutine vaherahu 3. juulil, mille kohaselt võttis Ulmanise valitsus riigi juhtimise taas enda kätte. Landeswehr saadeti enamlastele vastu, Saksa väeosad pidid Lätist lahkuma. Võidu tähendus: LÄTI sai vabaks, Ulmanise valitsus + võideti baltisakslasi 5. Millal toimusid rahuläbirääkimised Tartus? Rahuläbirääkimised kestsid umbes 2 kuud.
Kristjan Jaak oma päevaraamatus truuks eesti keelele ja ei kaotanud ka eestimeelsust. 1819.aastal astus ta Tartu ülikooli usuteaduskonda, soov misjonäriks saada innustas teda õppima keeli, ka kuulas ta keele- ja kasvuteaduse loenguid. Kaasaminek üliõpilaste boheemlasliku eluga ja rahalised raskused sundisid teda õpinguid katkestama. Pärast poolteist aastat kestnud üliõpilaseelu Tartus tuli Peterson tagasi Riiga, kus elatas end tundide andmisega, lootes pooleli-jäänud stuudium lõpetada. See agaei olnud nõrgenenud tervise pärast võimalik. Looming oli uudne , mitmekülgne ja tähendusrikas. tema luuleloomingu põhiosa on heroilis-filosoofilised oodid ja karjaselaulud(pastoraal). Oodid ülistab inimmõistust ja -vaimu, sõprust ja armastust ( ,,Inimene", ,,Sügise", ,,Sõpruse" ). Oluline teema on luule ja luuletaja motiiv: ,,Laulja" räägib prohvet-poeedi missioonist rahvas elus
mägivürstide käsutaja ja nende pärilik valitsejanna ning valdaja" 1764. aastal tegi Katariina ringreisi Eesti- ja Liivimaa kubermangus. Keisrinna sõitis Peterburist välja 20. juunil. Esimese vastuvõtu organiseerisid Eestimaa rüütelkonna ja Narva bürgermeister Narvas. Tallinnas ehitati tema auks triumfivärav, millel oli kiri "Katariina II-le, Isamaa Emale, võrreldamatule" (" II, , "). Paar päeva hiljem suundus keisrinna Paldiskisse sealse sõjasadama ülevaatuseks ja seejärel Riiga, kust lahkus 15. juulil Peterburi, sest 5. juulil oli toimunud troonipretendendi Ivan IV põgenemiskatse ja tema tapmine. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks, kõrvaldades sellega aastakümneid mõisnikke ärevuses hoidnud reduktsiooniohu. Samas kaotati Baltikumi senine Venemaast erinev maksusüsteem. Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaal juba Peeter I aegadest käibel olnud pearahamaks. Mõisnik pidi iga
õppetööd Weimari gümnaasiumis ning jätkas seda (aastatel 17541757) Jena ülikoolis. Ehkki ta plaanis esialgu õppida arstiks, valis ta lõpuks isa soovitusel ikkagi teoloogia. Et Hupeli isa suri tema ülikooliõpingute ajal, pidi ta need kiiresti lõpetama ning asuma pere ülalpidamiseks soodsat teenistuskohta otsima. Hupelile pakuti koduõpetaja tööd nii Sileesias kui ka Liivimaal. Kuna parajasti käis Seitsmeaastane sõda, valis ta viimase. Hupel saabus 1757. aasta sügisel Riiga, plaanides Liivimaal töötada vaid paar aastat. Tegelikkuses kodunes ta aga ruttu, jäädes sinna kogu oma ülejäänud eluks.Tõenäoliselt juba 1758. aastal sai Hupel endale töökoha Äksil, paar aastat hiljem nimetati ta seal pastoriks. 1764. aastal õnnestus tal aga saada tunduvalt prestiizsema Põltsamaa kihelkonna pastoriks, kus parajasti oli majandusbuum ja kirikuõpetaja amet oli majanduslikult enam kui rahuldavalt kindlustatud.
seepärast piirdus tema maailm oma talu ja mõisapõlluga. Raske töökohustus ei jätnud talupojale sõitudeks aega, selleks polnud kuigipalju põhjustki. Pikad sõidud olid talupojale keerulised ka kehvade teede ja sõidukite tõttu. Elukohast lahkumine võis olla isegi keelatud kuna mõisnikud pelgasid tööjõu pagemist. Oma toodangu müümiseks ja mõne vajaliku asja ostmiseks tuli vahel sõita turule. Mõisa veokohustus sundis lühemate retkede kõrval sõitma kaugemalegi, näiteks Riiga ja Peterburgi. Mõisast ja linnast omandas talurahvas käsitööoskusi, rõivamoode, ehteid ja elamusisustuse elemente. (Eesti Rahva Muuseum, 2010) Omavahel suheldi kõrtsis, vallamajas ja kirikus. Kõrtsis said kokku ühe küla, vallamajas ühe mõisa ja kirikus ühe kihelkonna inimesed. Sellepärast ongi eesti rahvariided kihelkonniti erinevad. Talurahva paiksus oli läbi sajandite siiski suhteline - nii poliitilised kui majanduslikud olud tingisid rahva ümberasumist
Muusikaajalugu Rahvalaul · Palju tõdesid, mis pole otse välja öeldud · Peab võrdselt kunstmuusikaga austama · Iga laul on kordumatu · Sisaldab kogu ajalugu · Aitavad maailma lahti mõtestada · Oluline: · Tekst põlvkondade teadmised, väljendusrikas, peast lauldud, mõttekordus ehk parallelism ehk ümberütlemine, peidus kombed ja tavad, oma tõlgendus · Vorm korrastajaks värsimõõt, esimene silp tugev, teine nõrk · Rütm mõjutab viisi ja meloodiat ehk tooni ehk mõnu ehk häält, viisi vähem kui teksti · Algriim alliteratsioon (konsonantide kordumine) või assonants (täishäälikute kordumine); ei pea olema kõikides värssides · Skandeerimine teksti sobitamine värsireale · Retsitatiivsed ehk kõnelähedased laulud · Muusika intanatsioon kasvab välja kõne intanatsioonist · Palju improviseerimist · Legaius ettehaarav sisseas...
inimestel on vaja omavahel suhelda, kuid pole aega üht keelt tervenisti ära õppida. Tavaliselt koosneb sotsiaalse eliidi sõnavarast ja ,,vähemtunnustatud" keele grammatikast, on väga lihtsustatud, sõnu on vähe, kasutus piirdub mingite kindlate situatsioonidega nagu äri, laevandus Reformatsioon 1517 Wittenbergis arvustab munk Martin Luther katoliku kirikut, mis vallandab usupuhastuse ehk reformatsiooni. 1521 Usupuhastus jõuab Riiga. 1523 Usupuhastuse algus Tallinnas ja Tartus. 1524 Pildirüüste Tallinnas. Rüüstatakse dominiiklaste kloostrikirik, Pühavaimu ja Oleviste kirikud. Tartusse saabub rändköösner Melchior Hoffmann, kes saavutab oma jutlustega poolehoiu lihtrahva hulgas ning mängib hiljem tähtsat rolli pildirüüste esilekutsumisel. 1554 Pikendatakse vaherahu Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel, kuid Moskva nõuab nüüd Tartu piiskopkonnalt nn Tartu maksu.
Lähtudes baltisakslaste eneste kaebustest, nagu ei suudaks kubermanguvõimud kasvavat eestlaste ja lätlaste rahvuslikku liikumist ,,vaos hoida", saabus 1882. A Balti kubermange revideerima senaator Manassein. Manasseini revisjoni eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Manasseini kogutud materjali kasutas valitsus hoopiski venestamise teostamiseks. Balti kubermangude etteosta nimetati 1885. Aastal uued kindralkubernerid: Riiga kindral Mihhail Zinovjev ja Tallinnasse vürst Sergei Sahhovskoi. Sahhovskoi nägi oma ülesannet ,,eestlaste liitmist tõeliselt suurde vene perekonda". Kõijkal määrati ametisse vene ametnikud, kes ei tundnud siinseid olusid ega keelt. Ametiasutustes seati sisse vene keel. Talurahvakohtud kihelkondades kaotati. 11.1. Hariduse ümberkorraldamine Kõige valusamalt tabas venestamine Eestis hariduselu. 1887. a. sai sunduslikuks õppekeeleks vene keel
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 10B. Klass MUISTNE VABADUSVÕITLUS Referaat Tallinn 2015 Sisukord: Põhjala ristisõdade algus, esimesed sõjaretked Eestisse, liivlaste alistamine………………................................................................................................3 Läti Henrik ja Sakslaste esimesed rüüsteretked ning Ümera lahing…………...............................................................................................................4 Turaida sõjaretk, Varbola piiramine ja Lehola kuningas Lembitu...........................................................................................................................5 Taanlaste sissetung, Revala, Harjumaa ning Virumaa alistamine..................................................................................................
märtsil 1887 ning suri 16. juunil 1970. Lapsepõlves õppis ta viiulit Rudolf Tobiase käe all. 1907. aastal läks ta õppima Peterburi konservatooriumisse viiuli erialal, kuid käevigastuse tõttu lõpetas 1920. aastal kompositsiooni eriaalal. Aastatel 1920- 1940 töötas ta Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Sellel perioodil hakkas Eller oma teostes kasutama osasid eesti rahvusmuusikale omaseid tunnuseid ning rahvaviise. Eesti Vabariigi ajal reisis Eller Pariisi, Zürichisse, Riiga ning Varssavisse. Aastatel 1940-1970 töötas ta kompositsiooniprofessorina Tallinna konservatooriumis. 1949. aastal lasti ta oma töökohalt lahti, ning kogu tema eelnev looming tembeldati kodanlik-natsionalistlikuks, kyuid järgmine aasta sai ta oma endise koha tagasi. Nõukogude aja loomingus võib eristada tellitud teoseid ning loomingut, kus Eller hakkas järjest rohkem kasutama eesti rahvaviise. Teda peetaksegi eesti rahvulikus stiilis instrumentaalmuusika rajajaks
Murdeaeg pole mitte ainult meil, vaid kogu Euroopas! Jah, Euroopas on samamoodi. Inimesed lihtsalt reageerivad ümbrusele ja neil pole justkui millestki kinni haarata, sest endalgi pole kodu. Rahu ja tasakaal on vaja tagasi saada. Mulle on jäänud mulje, et näiteks lätlased võtavad palju rahulikumalt ja teevad asju iseenda järgi, ei ole nii püüdlikud nagu meie Rail Balticu puhul. Nemad ehitavad oma tsentrumid valmis ja usuvad, et nagunii hakkavad eestlased rongiga Tallinna asemel Riiga sõitma. Kui vaadata teie möödanikku põhjalikult tundva pilguga tulevikku, siis kuhu Eesti koos Euroopaga laias plaanis suundub? Miks Euroopa huvitav on? Sellepärast, et iga paarisaja kilomeetri järel on uus riik, teine kultuur. Midagi huvitavamat lihtsalt ei ole! Silmad võiksid sellele avaneda. Sest üheülbastumine on kestnud nii kaua, aeg on hakata rõhutama erilisust. Ameerikas seda ju ei ole, et sõidad paarsada kilomeetrit ja jälle on kõik teisiti.
Liitlaste lootus võiduks oli ka see, et äsja oli Rootsi kuningaks saanud noor Karl XII. Karl XII oli aga saanud täis rahakassa ja esmaklassilise armee. Põhjasõda algas Poola ründamisega Riiat. Samal ajal ründas Taani Rootsi valduseid Põhja-Saksamaal, kust aga nad said lüüa ja lahkusid sõjast 1700. Venemaa teadmata Taani tagasiastumisest, kuulutas samuti Rootsile sõja ning asusid Narva alla. Karl XII otsustas esialgu purustada venelased Narva all ja siis minna Riiga. Nii ka läks. Sügisel 1700 koondusid Rootsi väed samuti Narva alla ja said Narva lahingus võidu osaks. Järgmise aasta kevadel liikusid nad juba Leedu ja Poola aladele. Karl XII oli pärast Narva lahingu võitu väga enesekindel ja ei uskunud, et venelased end nii ruttu koguda suudaksid. Ta eksis. Uued Vene rüüsteretked algasid juba 1701 suvel. 1704. alustasid Vene väed korraga Narva ja Tartu piiramist. Juulis vallutati Tartu, kuu aega hiljem ka Narva
" Kuna linnuses olid veevarud lõppemas, palju oli hukkunuid ja haavatuid, tulid vanemad linnusest välja sakslastega kokkulepet sõlmima. Linnus jäi eestlastele, preestritel lubati sisse minna ja ristimine läbi viia. Majad ja inimesed piserdati püha veega üle ja jagati veidi õpetust, seejärel piirajad lahkusid. 1211. aasta suvel toimus eestlaste vasturetk. Kavatseti vallutada Toreida linnus, anda tugev löök Kaupo vägedele ning liikuda edasi Riiga. Üritust organiseerisid saarlased koos ridalaste ja rävalastega. Rünnak ebaõnnestus, kuna langeti appitulevatele sakslaste rünnaku alla ja oldi sunnitud taanduma. Saarlaste laevad jäid vaenlastele saagiks. 1211. ja l212. aasta talvel tabasid liivlasi ja latgaleid katk ja naljahäda. Suure suremuse tõttu muutus sõjategevuse jätkamine üha raskemaks. Hakati pidama läbirääkimisi rahu sõlmimiseks. 1212. Aastal sõlmiti rahu eestlastega. Piiskop Alberti
Gregorius IX ei kinnitanud ordu valdusi, kuid seda tegi Saksa keiser. 1229 Albert suri. Riia piiskopiks Nikolaus, kes toomkapiitli poolt kutsuti. Teisalt Bremeni seltskond määras Albert Suerbeeri. Seega oli olukord pingeline. Albertil oli privileegidega suur võim: sai piiskoppe määrata ja tahtis peapiiskopiks. Aga hakkas otse paavstile alluma. Lahendus paavstilt: legaat Nikolaus delegeeris küsimuse Aulne kloostri tsistertslasele Balduinile (Belgias), kes 1230 Riiga saabus. Ta ei saanud ülesandega hakkama, oli liigselt auahne. Soovis teha kirikuriiki. Balduinil puudus kohalik toetajaskond. 1230 sõlmis kuralastega alistumislepingu. Seejärel sai legaadiks Soomes, Liivimaal ja sai Semgale piiskopiks. Seejärel võttis oma alluvusse Liivimaa, Järvamaa, Harjumaa. Puhkeb konflikt 1233 ordu ja Balduini vahel ja viimane saab kõvasti lüüa. Mõõgavennad vallutasid Balduini tugipunktid. Saaremaa jagati Riia ja ordu vahel. Balduin läks tagasi Rooma.
b) Katoliku kiriku sisene uuendusliikumine kiriku ühtsuse taastamiseks: · 1540 rajas baski aadlik Ignatius Loyola Jesuiitide ordu, tõotades täielikku kuuletumist paavstile. · Haritud meestena jõudsid Jesuiidid mitmesse kuningakotta, mõjutades valitsejate tegevust põhimõttel "Eesmärk pühendab abinõu!" (appi võeti ka pistoda ja mürk). · 1583 jõudsid Jesuiidid Poola kätte läinud Riiga ja Tartu, kuhu rajasid hariduse edendamiseks kolleegiumi. · Trento kirikukogu otsused tugevdasid ordu- ja kloostri distsipliini, korrastasid vaimulike ettevalmistamist ning kinnitasid paavsti ilmeksimatust. · Paavst Gregorius XIII teostas 1582 a. kalendrireformi, pannes aluse tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. 5. Hispaania kui vastureformatsiooni kants a) Felipe II võim (1556-1598): · Karl V poeg.
Moosese raamatu esiisade pärimuste juured. Iisraeli paikseksjäämise ajal kuulus Palestiina temast lõuna pool asuva Egiptuse Uue Riigi (1570-1200 e.Kr.) mõjusfääri. Ilmselt olid mõningad iisraeli hõimud 16. sajandil e.Kr rännanud Egiptusesse. Mälestused sealt väljarändamisest kajastuvad hilisemate autorite poolt ühendatuna 2. Moosese raamatus. Egiptuse riik polnud tol perioodil enam oma võimsuse tipul. Jumalataolise vaarao kõrval omandasid üha suuremat võimu ka riiga kõrgemad ametnikud. Palestiinaski kuulus tõeline võim kohalikke kaananlastest vasallidele, kelle erinevaid usukombeid kujutatakse Piibis negatiivsete värvinguga. Teiseks suurriigiks oli idas asuv Vana-Babüloonia (Piiblis:Paabeli) riik. Selle riigi mõjust Iisraelile annab tunnistust sealt leitud kuningas Hammurapi seadustekogul, mis pärineb 2. aastatuhande algusest e.Kr. Seadustekogul on kokkulangevusi Moosese seadustega. Peale selle on mitmetel Babüloonia
või 200 kilomeetri. Lühema reisiga kutsutakse edasi-tagasi reisiks. Enamasti on rongijaamades eraldi piletiostu kohad selliste reiside jaoks. Mõne reisiga sõidad sa läbi kaheksa ajatsooni, kolme religiooni ning sammuti ületad sa 16 suuremat jõge: Volga, Vyatka, Kama, Tobol, Irtysh, Ob, Tom, Chyulym, Enisey, Oka, Selenga, Zeya, Bureya, Amur, Hor, Ussuri. Rongiga on alati võimalik sõita. Rongiga on võimalik isegi sõita teisse riiki nagu näiteks Helsingisse, Tallinnasse, Riiga, Vilniusesse, Berliini, Budapesti, Prahasse jne Laevad Venemaal on sisemaal veekogusi umbes 102 000 km. Enamus on looduslikud jõed või järved. Euroopas mõned linnad on ühenduses Vene jõgedega. Pealised sadamad Venemaal on Rostov-on-Don Aasovi meres, Novorossikys mustas meres, Astrakhan ja Makhackala kaspias, Kaliningrad ja St Peterpurg Balti meres, Arkhangeslsk valges meres jne. Viisavabad sadamad: Suursadam Peterburis, Reisisadam Peterburis,
KRISTJAN JAAK PETERSON 1801-1822 14. Märts 1801 emakeele päev Ta oli haritud eestlane, kes ei häbenenud oma talupoeglikku eesti päritolu ja selle märgiks (musta mulgi kuube kandis.) Ta oskas saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea ja iseenesestmõistetavalt ka läti keelt ning eesti keelt. (1819) astus ta Tartu ülikooli usuteaduskonda. Pärast poolteist aastat kestnud üliõpilaselu Tartus tuli Kr. J. Peterson tagasi Riiga, kus elatas end tundide andmisega ( ladina, kreeka, heebrea, vene inglise, saksa keel ja matemaatika), lootes poolelijäänud stuudiumi välismaal jätkata. Ta suri 21-aastaselt. Kuni XX sajandi alguseni teati Kr. J. Petersonist üpris vähe. Teda tunti kui keele- ja rahvaluuleuurijat ning ,,Soome mütoloogia" rootsi keelest saksa keelde tõlkijat. Alles 100 aastat pärast kirjaniku surma jõudis trükki tema loomingu tähtsaim teos ,,Laulud, päevaraamat ja kirjad" (1922).
mõisnikud, baltisakslastest kirikuõpetajad kaebasid. Esialgu ilma kohtuta, pärast sõjakohtud. 500 in surmanuhtlus, vangla, sunnitöö, asumine. Päts mõisteti surma, aga ta oli Eestist põgenenud. 1905 rev tõi kaasa Eestist lahkumise karistuse hirmus. MAJANDUS 19. SAJ LÕPP; 20. SAJ ALGUS Raudteede ehitamine mõjutas majandust. 1870 1. Raudteeliin Paldiski-Tln-Tapa-Narva- Peterburi Tln-Peterburi 11h 43 min Tapa-Tartu 1876 vahepeal. Trtust edasi ei saa. 1887 pikendati Valka, sealt edasi Riiga. 1889 Valga-Võru-Pihkva-Moskva Hakati eraraudteed ehitama, mis oli kitsarööpmeline. Üle Eesti kitsad. Tänu sellele arenes tööstus kiiremini. Tööstus: arenes masina ja metallitööstus, võimalik toorainet sisse tuua nt kivisüsi Venemaalt raudtee abil, puuvill Egiptusest. Valmistoodang välja, nt paber üle kogu Venemaa. Raudtee abil viidi valmis toodangut eeskätt Peterburi turule. Kuna tähtsaks oli saanud karjakasvatus, siis eeskätt veeti koort ja võid.
Tema annet märgati ning talle anti võimalus oma töid ühes Tallinna kunstikaupluses müüa. Seeläbi suutis noor Adamson end juba ülal pidada asus edasi õppima Tallinna kreiskooli. Adamson üritas 1873. aastal astuda Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Katse lõppes tulutult, misjärel ta asus otsima Liivimaa kuberneri, kes oli aastaid tagasi lubanud teda tema õpingutes t oetada. Kuberneri otsingud viisid noore Adamsoni kõgepealt Peterburist jalgsi Riiga, sealt jalgsi Miitavisse, kus tal õnnestus oma tööde müügist teenida 150 rubla. Saadud raha võimaldas tal tagasi kodulinna Paldiskisse naasta. Viimaks õnnestus tal 1875. aastal tänu soovitustele Peterburi Kunstide Akadeemia sisseastumiseksamitele pääseda. Adamson läbis need edukalt ning alustas 1876. aastal sealsamas õpinguid vabakuulajana. Koolis hakkas ta andeka õpilasena kohe silma ning võitis oma töödega mitmeid aukirju. Adamson lõpetas oma koolitee 1879
· eriotstarbelisi vaguneid (tehnoloogiliste seadmete ja vahendite paigutamiseks nagu nt. töökojad, elektrijaamad, tuletõrjerongide veetsisternid jm). 6. Iseloomustage Rakvere jaama kaubaveo mõttes · Ühendav harutee Kundasse · Vanarauaplats, viljaelevaator, laadimisplatsid · Vanaraud, väetis, betoonliiprid, tsement, klinker, vili 8. Iseloomustage Sangaste jaama kaubaveo mõttes Asub Lõuna-Eestis, Sealt läheb kaubatee ida poole Pskovi ja suunaga lõunasse Riiga. Seal on: · Laadimisplats Veetakse: · Metsamaterjali 8. Iseloomustage Tapa jaama kaubaveo mõttes · Veduridepoo · Vagunidepoo · Rongide koostamine 9. Kes esitab kliendile arve kaubaveoteenuse eest? (2) 1)Klient peab leidma endale ekspediitori Eesti Raudtee poolt antud valikutest. Ekspediitor teeb kliendile hinnapakkumise, raudteejaama kaubakontor võib teha eraldi hinnapakkumise oma riigi piires, kusjuures kohustus on valida kliendile lühim marsruut
sakslasi tagasi tõmbuma sundida. Seejärel algasid relvakokkupõrked. Sakslased vallutasid Csise (Võnnu) ja tungisid edasi Valmiera suunas. Eesti vastupealetung algas 22. juunil, 23. juunil vallutati Csis tagasi (alates 1934. aastast tähistatakse seda päeva Eestis Võidupühana) ning sakslased löödi taganema. Eesti üksused jõudsid 1. juuliks Riia alla. 3. juulil sõlmiti liitlaste sõjalise missiooni algatusel ja vahendusel vaherahu. 8. juulil 1919. a saabus Riiga saabus Läti seaduslik valitsus Krlis Ulmanise juhtimisel ning aasta lõpuks viidi Saksa väed Lätist välja. Sõjaline olukord suvel ja sügisel 1919 Sõda Nõukogude Venemaa vastu oli 1919. a suveks ja sügiseks kandunud Venemaa pinnale. Suuresti toimus see koostöös kindral Nikolai Judenitsi juhitud Vene valgete Loodearmeega. Peale Landeswehr'i sõda asus Eesti sõjavägi kaitsma Läti idapiiri, sest Läti armee oli veel suuresti organiseerimisel ega suutnud veel kaitsta Läti idapiiri
· mõisnik saab rahalised võimalused (raharent + talude müük) uuendusteks : uued põllutööriistad, tõu- ja sordiaretus, väetamine, maaparandus d) Tähtsus: toimub üleminek TURUSUHETELE 2. Laevandus ja meresõit a) Purjelaevanduse õitseng 19. saj. II poolel : · Laevaehitus Häädemeestel, Lahemaal. · Peamiselt rannasõidud Riiga, Peterburi, Soome, Rootsi. · Erihariduseta nn. metskaptenid (Kihnu Jõnn) orienteerusid rannamärkide järgi. b) Salakaubandusest suur sissetulek Põhja-Eesti ranniku-talupoegadele Soomes saadi vilja vastu soola, mida müüdi edasi 4 korda kallimalt. c) Merekoolid Heinastes (Ainazis) 1864, Käsmus jm. 3. Tööstus, transport ja kaubandus a) 19. saj. II poole tähtsaim tööstuskeskus oli NARVA : · 1858.a
Koorijuhina leidis ta teenistust Würtzburgi ooperiteatri juures, kus tema vend oli lauljaks ja lavastajaks. Innustatuna Weberist, asus Wagner kirjutama muinasjutulise sisuga esikooperit "Haldjas". Kaasaegse ooperi kriisiküsimust püüdis helilooja lahendada ooperiga "Armastuse keeld" (1834-1836). Teos põhineb Itaalia eeskujudel. Muusikadirektorit Wagnerit aga jälitasid võlausaldajad. Lootes leida soodsamat teenust suundus helilooja algul Köningsbergi, sealt aga 1837. aastal Riiga ooperiteatri muusikadirektori ametikohale. Ent ka siine tegevus ei tõotanud rahulolematule ja terava kriitikaga noormehele head. Teatri lauljad ja orkestrandid avaldasid peagi pikkade proovide ja dirigendi detailidesse tungiva põhjalikkuse pärastrahulolematust. Riia perioodi (1837-1839) tähtsamaks saavutuseks oli Suure ooperi eeskujudest lähtuva "Rienzi" loomiseks idee leidmine. Lõplikult valmis ooper alles 1840. aastal. 1839. aastal lahkus Wagner saladuskatte all Riiast
tulid kaks tõlda. Nende ees vilets hobune ja taga puust talu vanker. Mõne aja pärast tuli neile vastu veel üks vanker ja nad põrkusid tee pealt välja. Vankris olevad Jaan ja Kadri aga läksid mõisa poole jalgsi tagasi lõpuks nad jõudsidki kohale. Õu ja aed oli väga ilusasti kaunistatud. Pruut Hilde oli pika valge kleidiga ja rohelise pärjaga. Aga kui oli aeg alustada pulma registreerimisega sai Hilde kirja, milles oli kirjas et ta peigmees pidi ruttu rutulise talitluse pärast Riiga sõitma. Teenrite kära, sõidumürin ja hobuste hirnumine, mis pidulikku õue täitma hakkas äratas pingil istuva Aini oma unistustest üles. Ta uuris natuke ilma ja läks üles Hilda juurde. Hilda ütles talle kohe et Ainil pole mingit lootust sest Ain on ta isa koerapoiss ja Karja-Maie poeg. > PRINDITUD 2 Jõuludeni oli aega veel 6 nädalat
Carl Hermann Hesse õppis Tartu Ülikoolis 1821 1826 arstiks ja 1833 1885 töötas Paides ja Järvamaal maakonnaarstina. Carl Hermann Hesse elas Paides suurema osa oma elust. Carl Hermann Hessel oli suur perekond: Carl Hermann Hesse esimene naine Janette Agnes Lassi oli pärit Kuramaalt, kellega sündis tal peresse kuus last, neist viies laps Carl Otto Johannes oli Nobeli preemia laureaadi kirjanik Hermann Hesse isa. Pärast Janette Agnese äkilist surma reisis Carl Hermann Hesse Riiga, kus ta kosis kadunud naise õetütre Lina Mülleri. Nende õnnelik kooselu oli üürike. Lina sünnitas kaks last, kuid suri ise päev peale poeg Carl Hermann Benjamini sündi. 1855. aastal abiellus Carl Hermann Hesse kolmandat korda Cristine Adele von Bergiga, kes oli õpetajanna Saaremaalt. Kolm sündinud last tõid mehe ellu veel palju rõõmu. Adele Hesse oli emaks ka mehe varasematele lastele. 8. novembril. 1896. aastal suri Carl Hermann Hesse kõrges vanuses. Paide Reopalu kalmistul
Punaarmee vastulöök Pulkovo kõrgendikelt tähendas Loodearmee purustamise algust. See eemaldas Eestilt küll ebameeldiva liitlase, kuid tähendas ka seda, et Eesti väed pidid enda vastutusele võtma Eesti piiride kaitse. Oktoobris aset leidnud vahejuhtum Pavel Bermonodt-Avalovi saksa ja vene vabatahtlikest koosnevate väeüksuste pealetung Riiale, hõivas Vääna jõe lõunakalda. Kriitilises olukorras palus Ulmanise abi Eestilt. Riiga saadetud kaks soomusrongi aitasid alistada Bermondti avantüüri. Novembri keskpaigas jõudis Punaarmee Narva-eelsete kaitsepositsioonideni. Alanud heitluses olid relvalises vähesuses eestlased sunnitud taganema. Nõukogude väejuhatus koondas Narva alla 160 000-mehelise väe ja üle 200 suurtüki. Ka Eesti pool tõi kohale reservid ning detsembri alguseks olid enamlaste esimesed rünnakud tõrjutud. Detsembri algul algasid Tartu rahuläbirääkimised ning toetamiseks oma delegatsiooni
maapäevaks. Mõlemasse kubermangu määrati keskvõimu esindav kuberner. 5.+6.Iseloomusta majandust rootsi ajal? Millised muutmised leidsid aset tootmises? Mille poolest säilis keskaegne korraldus? Millised muudatused toimusid kaubanduses? Milline linn oli kõige edukam? Miks? Eesti jõukus tuli peamiselt Venemaa kaubanduse vahendamisest ja kohaliku teravilja väljaveost. Alla oli käinud nii Hansa liit, Novgorod kui ka Tartu. Kaup liikus mujal kas läbi Narva, Tallinna või Pihkvast Riiga. Sisseveetavate kaupade hulgas oli esikohal sool. Venemaa transiitkauba vahendamine vähenes. Suur osa idakaubandust siirdus Narva. Rootsi kuningas tahtis isegi Narva Rootsi riigi teiseks pealinnaks nimetada ja seal aeg-ajalt elada. Narva õitses. Käsitöö arengut reguleeris tsunftikord. Tekkisid esimesed manufaktuurid (tehaste ja vabrikute eelkäijad). Manufaktuuritööstuse keskpunktiks kujunes Narva. 7.Iseloomusta talupoegade olukorda rootsi ajal?
UGANDI JA SAKALA ALISTUVAD · 1215 suvel tegid sakslased ja eriti latgalid mitmeid laastavaid retki ugandisse. · Sõdida lubati seni, kui eestlased nõustuvad ristimisega ja alistuvad või hävitatakse nad täielikult. · Ugalaste olukord oli muutunud lootusetuks o Abi polnud kusagilt saada o Arvestada tuli ka venelaste poolt lähtuva ohuga. · Seepärast saadeti saadikud riiga rahu paluma. o Seal esitati ugalastele taas vana nõudmine tagastada saksa kaupmeestelt kunagi Siim Kingu 13 Tartu Tamme Gümnaasium varastatud varad. · Läbirääkimistel nõustuti lõpuks ristimisega. · Ka sakalased, keda kirmutas Ugandi saatus sõlmisid rahu ja palusid saata preestreid ristimist
Kõik pered, kelle isad oli Punaarmees, saatsid sakslased koonduslaagrisse. Elmo isa koos vendade-õdede ja emaga sattusid Eestisse, Eredale, hiljem Klooga laagrisse. Aleksander on käinud kolm korda esimeses klassis: Venemaal, Soomes ja Eestis. (Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 12-14) 1.3 Kooliaastad Esimese gümnaasiumiaasta õppis ta A. Kesleri nimelises 5. Keskkoolis. Enne teist gümnaasiumiaastat kolis Elmo Tallinna. Algul oli plaan minna Riiga elama; Elmo isale pakuti head töökohta. Kuid teda kutsuti ka Tallinna, seega otsustati Eesti kasuks. Õppima läks Elmo Tallinna 37. Keskkooli. Tema ja ta õde Anne-Ly mõlemad lõpetasid selle kooli ( Elmo lõpetas 1980. aastal). Samal päeval, kui Anne-Ly lõpetas, sündis Elmol esimene tütar Saara. Ta mängis punk-bändis ,,Pelikan", mis loodi 1977. aastal. See oli Tallinna 37. Keskkooli ansambel. Elmo mängis seal basskitarri. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen ; http://ruja
Hoolimata sellest, et Venemaale oli antud raske hoop, ei nnestunud Saksamaal muuta sja kulgu endale soodsaks. Prantsusmaa ja Suurbritannia said lnerindel puhkeaega, mida nad kasutasid varude loomiseks ja judude koondamiseks. Briti ekspeditsiooniarmee suurenes 1915. aasta jooksul 1,3 miljoni meheni (lemjuhataja Douglas Haig). [redigeeri] 1916 Briti sdurid Somme'i lahingus HMS Queen Mary saab tabamuse Jti merelahingus Saksamaa ved sisenevad Riiga 1916. aasta alguseks oli Saksamaa majanduslik olukord vga palju halvenenud. Keskriikidel oli ka vhem sjajudu. Seeprast otsustas Saksa lemjuhatus anda pealgi lnerindel, kus teda ohustas Briti ja Prantsuse armee, mis oli mrgatavalt suurenenud. Et ldpealetungiks judu ei jtkunud, pidi Saksamaa lgi andma vastase sealsele peatoele, milleks oli Verduni kindlus. Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa jud kahaneks kindlust kaitstes. 21. veebruaril
baltisaksluse hälli. Paraku seda neile ei antud. Sõjameeste suurimaks meelehärmiks võttis Eesti väejuhatus Antandi esindajate nõudmisel vastu sakslaste vaherahuettepaneku ja Landeswehri sõda oligi läbi. Antanti kimbutas hirm, et eestlased muutuvad Lätis juba liiga tugevaks ja et sõjategevusele enamlusevastase rinde tagalas ei tulegi lõppu. 3. juulil Strazde koolimajas allkirjastatud leppe kohaselt pidid sakslased evakueeruma Kuramaale ja sealt Saksamaale. Riiga naasis Ulmanise valitsus. Landeswehri sõda oli eestlastele meeliülendav kogemus, mis väärib tähelepanu ka sõjalises mõttes, sest vastaste näol oli tegemist kogenud ja karastunud sõjameestega. Psühholoogilises plaanis oli oluline see, et eestlaste kollektiivsest teadvusest kadus viimnegi põhjus baltisakslastele alt üles vaadata. Eestlaste selg läks vaimses mõttes lõplikult sirgu. Landeswehri üle saavutatud võidu hind oli 251 langenut ja 1041 haavatut.
Saagiretke tegid seelid, kui ka pikemaid sõjakäike liivlaste, latgalite ja eestlaste maale. 1215. aastal enne kui eestlastega varem sõlmitud rahu oli lõpule jõudmas, rüüstasid riialased koos liivlaste ja latgalitega põhjalikult Ridalat. Lõhavere linnus alistati, Lembitu koos teiste ülikutega ristiti ja vangistati, nad said vabaks pärast oma poegade pantvangi andmist. Sõda võttis hoogu. Saarlased tabasid rüüsteretkel tsistertslasest preestri Friedrichi, kes oli teel Riiga. Preestrit peksti läbi ja saarlased hõikasid "Laula! Laula! Pappi!" torkasid preestrile ja ta õpilasele teravad puutükid küünte alla, kõrvetasid neid ja lõpuks tapsid kirvehoopidega. Eesti maakonnad leppisid kokku ühise sõjakava, mille kohaselt: 1) Saarlased pidid tungima Riia alla ja sulgema Väina jõesuu. - Nurjus, sest ootamatult saabusid ristisõdijate laevad. 2) Ridalased suunduma Turaida liivlaste vastu. 3) Sakala ja Ugandi mehed rüüstama lätlaste maad.
Eller oli erakordselt nõudlik õpetaja. Harjutused, mida kirjutati, pidid valminuina olema täiuslikeks lihvitud. Eller oli ise avatud uutele muusikastiilidele ja toetas igati ka oma õpilaste otsinguid. Loominguliselt olid Elleri Tartu-aastad (1920-1940) väga rikkad. Tema teoseid esitas sageli "Vanemuise" orkester, mis oli Aaviku käe all saavutanud hea taseme, Elleri autorikontserte korraldati ka Tallinnas. Samuti tegi Eller mitmeid välisreise - Pariisi (1923), Viini, Zürichisse, Riiga (1926), Varssavisse ja Viini (1928). Oluline sündmus oli Ellerile Zürichi Uue Muusika Rahvusvahelise Seltsi IV festival (1926), kus ta kuulis palju lääne heliloojate uudisloomingut. Viinis kohtus ta kuulsa austria muusikateadlase Guido Adleriga, kes andis tema teostele kõrge hinnangu. Heino Eller Tallinnas 1940 pakuti Heino Ellerile kompositsiooniprofessori kohta Tallinna konservatooriumis ning Ellerid kolisid pealinna. 1941
Kaitseseadused kinnitati 1765 1. talurahvas sai õiguse vallasvarale 2. mõisakohustuste täitmise järel võis talupoeg põllusaaduste ülejäägid turustada 3. mõisakoormisi ei võinud mõisnik suurendada 4. piirati kodukariõigust – ülemmäär 30 vitsahoopi 5. talupoegadel õigus seadust rikkunud mõisnik kohtusse kaevata 3) Põllumajandus 18. sajandil Põllumajanduse aluseks Eestis 18.-19.sajandil olid teravili, viin ja veised. neid veeti Eestist välja nii Riiga, Lätti kui ka Peterburi(Venemaale). Nendest 3st produktist tekkis sõltuvusring: viljast tehti viina, viina tegemisel jäi üle lisaprodukt praak, millega nuumati veiseid ja veised kasutati viljapõldude väetamiseks. Seega tehti nende kolme haru vahel ka koostööd. Üks negatiivseid külgi oli aga viina valmistamisel see, et viinaköökides põletati maha põlismetsad. Kuni 18
väljakujunemisele Eesti külas. Talupoegadel ehk taluperemehel ei olnud sobinud enam käia pasteldes või viikudes, jalga tõmmati hoopis saapad ning selga vabrikuriidest üliikond. 4. Majandus arenes, tööstused arenesid. Linan koondusid käistöölised, kaupmehed, töölised, ametnikud. 5. Kiirendas uute tööstusettevötete ja asulate rajamist. Majandus arenes, raudteede lähedale asutati linnad. Kaupa oli parem vedada. Inimesed said rongiga sõida. 6. Kauba transport Riiga ja Peterburi, salakaubandus. 23. Vaimuelu 18saj. on olnud kultuuri elus vaikne periood, mis on tingitud sõdade laastamistööst. 1739a. sai valmis Põhja-Eesti murdekeeles piibel. Talurahvakoolid ei töödanud 18sajandil. 19 saj. algul Tartu Ülikooli taasavmisega algas ka elavnemine kultuurielus. 1) Põhjasõja tagajärjed Pärast Põhjasõda vähenes eestlaste arv poole võrra. Selle tõttu jäi palju põlde harimata ning paljud talud
on vaja omavahel suhelda, kuid pole aega üht keelt tervenisti ära õppida. Tavaliselt koosneb sotsiaalse eliidi sõnavarast ja „vähemtunnustatud“ keele grammatikast, on väga lihtsustatud, sõnu on vähe, kasutus piirdub mingite kindlate situatsioonidega nagu äri, laevandus Reformatsioon – 1517 – Wittenbergis arvustab munk Martin Luther katoliku kirikut, mis vallandab usupuhastuse ehk reformatsiooni. 1521 – Usupuhastus jõuab Riiga. 2 1523 – Usupuhastuse algus Tallinnas ja Tartus. 1524 – Pildirüüste Tallinnas. Rüüstatakse dominiiklaste kloostrikirik, Pühavaimu ja Oleviste kirikud. Tartusse saabub rändköösner Melchior Hoffmann, kes saavutab oma jutlustega poolehoiu lihtrahva hulgas ning mängib hiljem tähtsat rolli pildirüüste esilekutsumisel. 1554 – Pikendatakse vaherahu Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel, kuid Moskva nõuab nüüd Tartu
Rae ülesanded: hoolitsemine linna sissetulekute eest, heakord, linna kindlustamine ja julgeolek, kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Oma linna huvide kaitse teiste linnade ja maahärrade eest, kiriku ja koolide eest hoolitsemine, vaeste ja tõbiste ülalpidamise korraldamine. Jälgiti riietumist vastavalt seisusele. Kohtuvõim: esialgne kriminaal-, tsiviil-, administratiivasjad rae käes. Krim. ja admin. asjades rae otsused lõplikud, tsiviilasju võis edasi kaevata Lüübekisse / Riiga. Koostöö: edaspidi läksid asjad kohtufoogtide kompetentsi. Kohtufoogt koos abilise ja sekretäriga moodustasid alamkohtu, lõpliku otsuse langetamise õigus rael. 6 9. Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis. Talupojad moodustasid põlduhariva elanike kihi ja lagunesid: a)orjadeks saadi sõjavangistuse teel või võlavangistuses (võla maksmiseks mindi
aga ka Wagneri otsingud ooperialal. 1834.a. asus Wagner Magdeburgi linnateatrisse "muusikadirektori" kohale, kus toimus esimene murrang ta suhtumises ooperisse, mille tulemusena valmis ooper "Armukeeld" (Shakespeare`i teose "Mõõt mõõdu vastu" ainestikul, 1836), mis osaliselt jäljendas itaalia ja prantsuse koomilisi oopereid. Magdeburgist lahkus Wagner 1836.a. Königsbergi ja sealt 1837.a. Riiga (Riias oli ta aastail 1837-39). Tundes, et ta oma ooperiotsinguis pole õigel teel, otsustas Wagner kirjutada ooperi pariisi suure ooperi vaimus - "Rienzi", mis valmis 1840.a. (Siin on juba sügavam probleem, keskseks kujuks on kangelane Rienzi, kes võitleb rahva õiguste eest võitluses ülemvõimu vastu ja hukkub äraandmise tõttu). 1839.a. asus Wagner Pariisi väga suurte lootustega, sattudes aga siin suurtesse majanduslikesse raskustesse, pettus,
1 "Ausalt ja avameelselt Eesti suurmeestest" lk 1819 3 Sünd ja varajane elulugu Jaan Poska nagu absoluutne enamik tema põlvkonna avaliku elu tegelastest oli pärit talurahva seast. Vanaisa Jaak Poska oli vabadik Tuhalaane lähedal Muksi talus. Oma maatükist, toast ja oma loast unistades läks ta paljudega nn. "keisri usku", kuid asjata. Jaagul avanes tänu õigeusku astumisele võimalus saata oma poeg Jaan õppima Riiga vaimulikku seminari. Jaanil polnud küll võimalik seminari lõpetada, kuid köstriametisse, esialgu Toris ja hiljem Laiusel, sobis ta hästi. Laiusel sündiski Laiuseväljal Laiuse vallas kaheteistlapselise perekonna viienda lapsena 12. jaanuaril 1866. aastal üks poiss, kelle nimeks sai samuti Jaan, kirikukirjades õigeusu kombe kohaselt Ivan. Jaani isa hindas kõrgelt õigeusu haritust. Jaan oli 16-aastane, kui ta isa 1882. aastal suri.2
aasta eelarve kokkuhoiukava neljapäeval, 5. veebruaril. Esmaspäevasel kabinetinõupidamisel jõudsid valitsuse liikmed läbi arutada riigivalitsemise kulude, kaitsekulutuste, teehoiu ja keskkonnainvesteeringutega seotud kärpeid. Sotsiaalpaketi kava vajab veel koalitsioonipartnerite erakondade sisest läbirääkimist. Läti valitsus leidis protestinud põlduritele toetusraha 03.02.2009 Postimees Valitsuse peale pahased Läti põllumehed suundusid täna traktoritel Riiga ja kavatsevad pealinna suunduvad teelõigud blokeerida. Valitsus leidis 22 miljonit latti, et põllumehi toetada. Raadio Baltkom 93,9 viitas põllumajandusorganisatsioonidele, mille esindajate teatel läksid Läti põllumehed Riiga, et avaldada sel moel valitsusele survet, teatas mixnews.lv. Põllumeeste organisatsioonid pole rahul põllumajanduses valitseva raske olukorraga ja nõuavad seetõttu
sajandi luterlikus kirikus eriti oluliseks just pietism ning vennastekoguduste liikumine. Varane vaimulike ning aadlikegi hulgas levinud pietism valmistas teed vennastekogudusele, mille asutajaks oli krahv Nikolaus Ludvig von Zinzendorf aastal 1727. Vennastekoguduse liikmed, keda nende päritolumaa järgi ka böömi vendadeks nimetati, tegutsesid pietistlike jutlustajatena ja vaimuliku äratuse levitajatena.. Aastal 1729 saabusid nende esindajad Liibavisse ja Riiga ning seejärel teistesse keskustesse, milleks Läti alal oli eelkõige Volmari ja Eestimaal Tallinna linn, kuhu esimesed jutlustajad eesotsas Christian Davidiga jõudsid 1730 algul. Aastal 1736 külastas Baltikumi ka krahv Zinzendorf, ning järgmisel aastal tuli Balti kubermangudesse poolsada vennastekogudusse kuuluvat käsitöölist ja koduõpetajat, kes alustasid tegevust jutlustajatena. Krahv Zinzendorf andis majanduslikku toetust ka eestikeelse Piibli trükkimiseks, mis ilmus aastal 1739
USA näol on tegu maailma suurriigiga, kus vaadata on väga palju. Suurte vahemaade tõttu tuleb keskenduda kindlatele sihtkohtadele. Koostasin ringreisi USA kirdeosas, mis hõlmab New Yorki ja Washingtoni. Lennupiletite hind sõltub tugevalt soovitavast ajast, ent edasi-tagasi pilet jääb umbes 800 euro kanti. Ka ööbimine on suhteliselt kallis, odavamates hotellides on see umbes 100 dollarit. Seega, reisimine USA-sse pole odav lõbu. Kõige mõistlikum oleks sõita Riiga ja sealt lennata juba mõningate ümber istumistega New Yorki, sest Tallinnast New Yorki pole valik kuigi lai ja hinnad on suhteliselt kõrged. Suure vahemaa tõttu on ka lennuaeg üsna pikk, ka ajavahe vajab harjumist. New York on üks suurimaid linnu maailmas. Koos äärelinnadega ulatub sealne rahvastik ligi 25 miljoni inimeseni. New Yorki minnes ei saa jätta käimata Vabadussamba juures. Kuju valmis 1886. aastal, aastas külastab seda üle 3 miljoni inimese. Sammas oli
Sheet1 ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV Tallinnast väljuvad lennud London Luton 1255 1355 x 1305 1405 x Milan Bergamo x x x 2125 2320 Oslo Rygge 1005 1040 x 0935 1010 x Riiast väljuvad lennud Bremen x 1015 1110 x 1020 1115 Brüssel Charleroi 1430 1605 x x x Dublin x 1455 1615 x 1210 1330 East Midlands 2200 2300 x x 1140 1240 Frankfurt Hahn x 2040 ...
Vastukaaluks aga laiendati külvipinda. Talupoegade tähtsaim töö e teotöö jagunes kaheks- rakmetegu ja jalategu. Rakmetegu oli kõige koormavam töö talumajapidamisele. Nõudmiseks oli see, et keskmisest talust saadetaks 3-6 päevaks mõisasse mees hobuse või härjapaari ja rakendiga. Kui mõisas oli kiireloomulisi töid, siis sunniti talupojad abiteole. Kõige raskem talvine kohustus oli osalemine mõisavooris. Mis tähendas viljavedu talupoegadele Tallinnasse, Pärnusse või Riiga. Talupojad pidid loonuseandamina mõisnikule viima veel osa talu käsitöö- ja põllumajanduslikust toodangust. Metsa üle oli samuti rohkem õigust kui talupojal. Neil keelati põtrade, metssigade ja metskitsede küttimine. Samas pidid nad ajajatena osalema karudele ja huntidele korraldatud ajujahtidel. Eesti veed oli kalarohked. Suur saak saadi Peipsi järvest. Seda kasutasid agaralt rannikualad asustanud vene talurahvas, kellele see sai peamiseks elatusallikaks.
Talupoegade raske olukord, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik. Sotsiaalne käärimine Talurahva vastuhakud 1840. aastate algul Eriliselt tuntav talurahva olukorra halvenemine, mis tingitud eelkõige rasketest ilmaoludest, mis põhjustasid viljaikaldust. 1840-1841 eriliselt rasked aastad. Levisid kuulujutud, püüti kinni haarata kõikvõimalistest õlekõrtest. Hakkasid levima jutud väljarändamisest, et kuskil Lõuna-Venemaa, soojal maal on võimalik saada maad. Talupojad hakkasid liikuma Riiga, Liivimaa kubermangu keskusesse, ja soovisid saada luba väljarändamiseks. Kubermanguvalitsus hindas seda mässamise vormiks, talupoegi hakati karistama, Liivimaa maakondadesse paigutati sõjaväeosad, et rahvast rahustada. Võimude tegevus ei olnud üksmeelne, kubermanguvalitsus mõistis selle hukku, omaette tegevust tegi Riia õigeusu piiskop, kes võttis talupojad vastu, aitas neil koostada palvekirju saatmiseks Peterburi. Tema kaugem eesmärk oli mõjutada neid õigeusku astuma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
