Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"riiga" - 316 õppematerjali

thumbnail
4
doc

Katariina II Suur

aastal tegi keisrinna Katariina ringreisi Eesti- ja Liivimaa kubermangudes. Keisrinna sõitis Peterburist välja 20. juunil ning esimene vastuvõtt Eestimaa rüütelkonna ja Narva burgermeistri poolt organiseeriti Narvas, aga Tallinnas ehitati tema auks triumfivärav, millel oli kirje "Katariina II, Isamaa Emale, võrreldamatule" (" II, , "). Paar päeva hiljem suundus keisrinna Paldiskisse, sealse sõjasadama ülevaatuseks ning seejärel suundus Riiga , kust lahkus 15. juulil 1864 Peterburi, seoses 5. juulil toiminud võimaliku troonikandidaadi Ivan IV põgenemiskatse ja surmaga. Tema valitsemisajal asutati Paldiski ja Võru ning ehitati Liivimaa esimene kivisild Tartusse. Tema valitsemisajal kehtis Eesti- ja Liivimaal asehalduskord. Kasutatud kirjandus: http://www.hot.ee/ajaloost/valitseja/romanov/tekst/katariina_ii.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Katariina_II...

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Esitlus Richard Wagnerist

Mõned aastad töötas Wagner muusikajuhina Magdeburgi ooperiteatris. 29. märtsil 1936 esietendus seal tema teine ooper "Das Liedesverbot". 24. novembril 1836 abiellus Wagner Minna Planeriga. 1. aprillist 1837 sai Wagner muusikajuhiks Königsbergis, kuid teater läks juhtimisvigade tõttu õige pea pankrotti ning Wagnerid jäid võlgadesse. Elulugu: Riia 1837. aasta juunis kolisid Wagnerid Riiga , kus Richard sai ooperiteatri muusikajuhi koha. 1838. aastal kirjutas ta seal ooperi "Rienzi" teksti ja alustas sellele muusika loomisega. 1839. aastal kaotas Wagner muusikajuhi ametikoha ning tal oli kogunenud ka suur võlakoorem. Abielupaar põgenes Riiast laevaga Londonisse. Teekond oli väga tormine ning hiljem ütles Wagner, et sai sellest reisist inspiratsiooni ooperiks "Der fliegende Holländer"....

Muusikaajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
12
doc

"Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel"

Huvitus arstiteadusest, ka matemaatikast ja loodusteadustest, kuid isa tungival veenmisel asus17. aastasena 1754. aastal Jena ülikooli, kus õppis teoloogiat kolm aastat. Kooli kõrvalt tegeles kreeka, heebrea, süüria, araabia, itaalia, inglise ja prantsuse keelt. Isa suri Hupeli ülikooliõpingute ajal. Ta lõpetas ülikooli 20. aastasena. Esimesed aastad Liivimaal Hupel lahkus Saksamaalt ega naasnud sinna kunagi tagasi, ja jõudis 1757. aastal Riiga koduõpetajaks. Alates 1758. aastast oli ta koduõpetajaks Äksil. 1760. aastal pühitseti ta Riias pastoriks ja samal aastal õnnistati Äksil ametisse. Ta abiellus eelmise Äksi pastori lese endast kümme aastat vanema Christine Elisabeth Dehniga, kellel oli neli last, 1760. aastal, olles ise sel ajal 23. Aastane. 1761. aastal sündis talle poeg August Wilhelm. Ta naine suri. Poeg heitis hinge aasta hiljem. Hupel pühitseti 1764. aastal Põltsamaa pastoriks. Põltsamaa jäi 27. aastasele...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tantalium-Tantaal

Ta lisas uurijale, et vedanud autos. Samas autos metallikoorma Eesti loobunud. kuna tema arvates oli tööpäev, leidis ekspertiis ka võõraid Varakindlustuses 5,7 miljoni Auto rööviti möödunud aasta siis ilmselt sõitis ta Riiga , kus juuksekarvu, mis ei vastanud krooni eest ja saatis selle juulis, kui poolsada kilomeetrit kohtus inimestega, keda ta Sedovi omadele. turvameeskonnata Hollandi pärast Eesti-Läti piiri nimetada ei soovi. Tegemist on Kindlustuspettuse vari poole teele. ületamist, peatas Silmeti tema sõnul ärimeestega...

Keemia
17 allalaadimist
thumbnail
18
xls

Alfred Neuland

oktoobril(vkj.28.sept) 1895.a. Kirikuraamatusse kanti Karl-Alfred Meiland (valga Peetri Luteriusu kirikuraamatu kanne nr.35) 1914.a. aseb ta ise kirjutada oma perekonnanime saksapäraselt Neuland. Nii ise järjekindlalt kirjutades ja võistlusprotokollidesse, medalitele, diplomitele nime kandes jäigi Rahvusvahelise Tõsteliidu raamatusse Alfred Neuland ja seda tänapäevani. Neilandite perekond kolis peale Alfredi sündi Riiga . Isa sai katlakütja koha lauavabrikus, ema pesi sakste pesu. Kuidas ta aga sportima hakkas kirjuta oma jutustuses "Eesti Spordilehes" (nr.46 1926.a.) Vend Voldemar, kes oli vanem ja tegelenud veidi selle alaga leidis tõstekangi millel omi võimeid proovides rebis ühe käega 2 puuda. Alfred arvates, et kindlasti suudab rohkem suutis rebida ainult 1 puua. Ta ei tahtnud kuidagi alla vanduda ja nii tekkiski suur iha ennast tõstmises harjutama hakata ja venda üle trumbata....

Kehaline kasvatus
27 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Padise mõis

Rootsi riigi omandis oli kindlustus kuni 1622 aastani, mil kuningas Gustav II Adolf annetas suure osa endise Padise kloostri lähematest valdustest Riia toomhärrale Thomas Rammile meesliinis edasi pärandatavana. 1621, kui rootslased piirasid Riia linna, juhatas Thomas Ramm linna kaitset ja alistumisläbirääkimisi Rootsi kuningas Gustav II Adolfiga. Seejärel oli kuningas oma vägedega Riiga sisse marssinud ning Thomas Rammist sai esimene Riia bürgermeister Rootsi võimu all. Kuningas tänas Thomas Rammi tema teenete eest Rootsi krooni ees ja annetas talle Padise-Kloostri mõisa ühes Vasalemma abimõisaga. Ühtlasi soovis kuningas kingitusega kompenseerida kahjusid, mida Thomas Ramm kandis seoses poolakate rüüstamistega tema Riia-lähedastes mõisates Poola-Rootsi sõja ajal. Kingituse tulemusena kolis Rammide suguvõsa Eestimaale....

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
3
doc

2 maailmasõda

a. 23.08.- MRP ehk Molotov-Ribbentropi pakt. 1939.a. 01.09 ­ Saksamaa tungib kallale Poolale. 1939.a. 28.09 ­ NL ja Eesti vastastikuse abistamise leping. 1940.a. 17.06 ­ NL väed Eestis. 1940.a. 21.06 ­ riigipööre. 1941.a. 14.06 ­ massiküüditamine. 1944.a. 09.03 ­ Tallinna pommitamine. 1944.a. 18.09 ­ katse taastada vabariiki Tiefi valitsuses. Rahvusvaheline olukord. 1939-a-ks oli Saksamaa loobunud Pariisi rahulepingust. Euroopa kaardilt olid kadunud Austria ja Tsehhimaa. Poolaga käisid läbirääkimised, mis lõppesid Poolale sõjaga. Inglismaa ja Prantsusmaa pidasid läbirääkimisi NSVL- ga, kuidas sõda vältida, kuid tulemusteta. NSVL ja Saksamaa salajased läbirääkimised, mis lõppesid avaliku pakti sõlmimisega ja salaprotokollidega 23.08. 1939. Poola jaotati omavahel. Eesti, Läti, Leedu jäid NSVL-i mõjusfääri. Eesti valitsus oli teadlik paktist kuid polnud jõude, ega ka aega: armeed moder...

Ajalugu
106 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Madisepäeva lahing

Nende väe keskosale asuvad vastu sakslased oma ratsanike ja jalameestega ning löövad selle taganema. Ka Lembitu juhtimise all olev parempoolne tiib sunnitakse ägeda võitluse käigus taganema, kusjuures selle taganemise käigus saab surma üks eestlaste juhtivamaid vanemaid - Lembitu, kes langeb lätlase Veko oda läbi. Lembitu riided võetakse ära ning pea raiutakse maha, mis hiljem võidutroffeena Riiga viiakse. Samuti langeb võitluses ka teisi Sakala vanemaid, nagu näiteks Vootele ja Manivalde. Võitlusse on jäänud vaid eestlaste vasak tiib, kuid ka see sunnitakse keskrinde ja parema tiiva taganemise tõttu põgenema. Madisepäeva lahingus kaotas elu üle 1000 eestlase, sakslased said saagiks 2000 hobust, relvi ja muud varustust. Ka saklaste kaotused olid suured, teiste seas sai surmavalt haavata liivlaste vanem Kaupo. Lahingu lõppedes läksid sakslased Lembitu külasse laagrisse...

Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
6
doc

H.Sergo "Näkimadalad"

Miks olid need ühed erilised pulmad? ­ Clemetil õnnestus kiiresti Walborgiga pulmad pidada ,sest ta oli Walborgiga lapse teinud , ja ta ütles, et laps võib kohe-kohe sündida ning tuleb pulmad enne lapse sündi ruttu ära pidada. 22. Mis juhtus pulmajärgsel päeval? ­ Pulmajärgsel päeval kutsuti clemet mõisa ja seal opman küsis ,et kas clemet tahab ´´Charlottega ´´ Riiga tuntud kipperi juurde laevavanemaks õppima minna ning clemet oli nõus. Clemet pidi juba järgmisel päeval Riia poole teele asuma. 23. Mis on ,,rannaõnnistus''? Kirjelda üht tormijärgset sügishommikut näkimadalad ! ­ Rannaõnnistus on see kui mingi laev mis on sinna madalikule kinni jäänd, siis kõik ranna elanikud saavad sealt endale igasuguseid asju. Ühel tormijärgsel sügishommikul olid paljud Dagö saare looduskülje rannamehed, kes katuseredelit mööda üle ronisid ja...

Eesti keel
90 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Turismi vaatamisväärsused Kuressaares

Ning linnuses sees on võimalik külastada erinevaid väljapanekuid,et saada aimu selle objekti kohta. Rüütelkonna hoone (e. Maavalitsus): Valisin,kuna see hoone on suure ajaloolise tähtsusega.See hoone ehitati 18.sajandil ja 19.sajandil kasutas Saaremaa Rüütelkond seda maja,tema suurte ja mahukate keldritega,vilja ladustamiseks.See vili veeti väikelaevdega siit Riiga ja mujalegi Euroopasse. Selleks ongi vaja seda hoonet turistidele tutvustada,et ka nemad teaksid kust sai Riia paar sajandit tagasi oma vilja. Vaekoda: Valisin kuna see hoone asub otse Raekoja vastas ja on ainus sellist tüüpi säilinud hoone Eestis.See hoone on huvitava arhitektuurilise välimusega ja ning on huvitav teada,et selles hoones on asunud nii Kuressaare turul kaalumiseks vajaminevad kaalud kui ja postimaja ja vahtkond. Kuressaare Laurentiuse kirik: Valisin,sest...

Turism
13 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Venemaa kesaeg

1240 aastal korraldasid nad 50 leva ja 5000 mehega luureretke Novgorodimaale toimunud Neeva lahingus lõi noor vürst aleksandr(hilisem Nevski) rootslasi ja pani mõneks ajaks nede huvisfäärile piiri. Seda lahingut ja Aleksandri rolli on tugevalt ületähtsustatud ja seda just hilisemates allikates. Ohtlikum vastane oli aga Liivi ordu kellega esmalt puutus kokku Polotski vürstiriik mille valitseja Vladimir tegi sõjakäigu 1206 Riiga kuid juba kolme aasta pärast pidi ise ordule loovutama mitmed alad.1240 alustasid suured ordu ja Taani väed kallaletungi vene aladele kes leidsid omale liitlase(pärst seda kui novgorod ei andnud Pihvale abi, veetse ja bojaaride keeldumise peale lahkus ka vürst Aleksander Nevski.)Pihkva näol kellega asuti rüüstama Novgorodi alasid. Kui koondvägi oli jõudnud 40 kilomeetri kaugusele Novgorodist saadeti saadikud bojaaride ja survel vürst Alaksandrit tagasi kutsuma kes ka tuli...

Ajalugu
105 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Meleski klaasivabrik

Tutvudes kohalike soodsate majandus- ja turuoludega, otsustas ta asutada uue ettevõtte Liivimaale. Rõika-Meleski manufaktuur oli omal ajal Eesti suurim tööstusettevõte. 1820. aastal töötas siin 538 töölist. Hiljem vabrik rekonstrueeriti, mille tulemusena tööliste arv vähenes 186-le, kuna vähenes raske käsitöö osatähtsus. Kaubal oli hea minek, seda veeti Petrburi ja Riiga , Rootsi ning isegi Lõuna-Ameerikasse. 1792.-1795. aastal rajas aktsiaselts Amelung & Co, mille kaasosanikud olid Riia raehärra E. Rautenfeld ja V. Berends ning Võisiku mõisnik George v. Bock ja Carl Philip Amelung. Loodi mõisa aladele kaks uut vabrikut: Rõika vesiveski juurde peeglite lihvimise ja poleerimise vabrik "Catharine" ja Meleskisse klaasipuhumis- ja lõikamisvabriku "Lisette". Vabrikute nimed Catharine ja Lisette anti Võisiku mõisniku Bock`i abikaasa ja tütre järgi. 19...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eduard Vilde referaat

Peterburg pakkus noorele kirjanikule rohkesti vaatamisväärsusi, kuid töökohta ta seal ei leidnud ning paari nädala pärast oli Vilde sunnitud Karjakülla tagasi pöörduma. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) Vahepealsed aastad pühendas Vilde erinevale loometööle. 1889. aastal sai Vildel Tallinnast jälle isu täis ja ta põrutas Kuressaare kaudu Riiga . Vilde saabus Riiga läbimärjana, taskus ainul 3 rubla. Tema ainsaks lootuseks oli novell ,,Rõugearmid". Järgmisel päeval läks ta ajalehetoimetusse, kus tema raamat vastu võeti ja tehti ettemaks - 25 rubla. Sellega sai Vilde jälle elujärjele. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) Riias elas Vilde boheemlaslikult. Ta sai küll igakuist palka, kuid ometigi olid tal olukordi mil ta oli rahahädas. Sellest hoolimata oli ta ilukirjanduslikul alal päris viljakas....

Kirjandus
51 allalaadimist
thumbnail
4
doc

ärkamisaeg

Talude päriseksmüümine aitas oluliselt kaasa teoorjusliku mõisamajanduse lammutamisele ja pani aluse iseseisvatele ja ettevõtlike peremeeste väljakujunemisele eesti külas. Külla jäi alles maatarahvas, kes teenis elitist palgatöölistena mõisates, taludes, vabrikutes, juhutöödel ning käsitöö või kaubanduse tegeledes. Laevandus ja meresõit 19.saj. arenes eestis kiriesti laevandus ning paadikaubandus. Purjelaevu kasutati enamasti rannasõitudeks, kaupu transporditi Riiga , peterburi ja teistessegi sihtkohtadesse. Tihe oli laevaliiklus ka Soome ja Rootsi vahel. Põhja-Eesti randlased tegelesid aktiivselt tulutoova salakaubandusega. Olulise tõuke andis Krimmi soda, mil Inglise-Prantsuse mereblokaadi tõttu ametlikku kaubavahetust ei toimunud. Soome viidi vilja vahetati see soola vastu, mis omakorda eestis või venemaal mitmekordse vaheltkasuga maha müüdi. Laevasõidu edenemine tekitas vajaduse koolitatud laevajuhtide järele...

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Katariina II Valgustatud Valitseja

aastal tegi Katariina ringreisi Eesti- ja Liivimaa kubermangus. Keisrinna sõitis Peterburist välja 20. juunil. Esimese vastuvõtu organiseerisid Eestimaa rüütelkonna ja Narvabürgermeister Narvas. Tallinnas ehitati tema auks triumfivärav, millel oli kiri "Katariina II-le, Isamaa Emale, võrreldamatule" Paar päeva hiljem suundus keisrinna Paldiskisse sealse sõjasadama ülevaatuseks ja seejärel Riiga , kust lahkus 15. juulil Peterburi, sest 5. juulil oli toimunud troonipretendendi Ivan IVpõgenemiskatse ja tema tapmine. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks, kõrvaldades sellega aastakümneid mõisnikke ärevuses hoidnudreduktsiooniohu. Samas kaotati Baltikumi senine Venemaast erinev maksusüsteem. Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaal juba Peeter I aegadest käibel olnud pearahamaks...

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti rahvalaul ja rahvapillid

Eesti rahvalaul ja rahvapillid Rahvalaul Rahvalaul jaguneb: 1) Vanem ehk regivärsiline rahvalaul ehk runo (kuni XVIII sajand) 2) Uuem rahvalaul (alates XVIII saj lõpp, domineerivaks XX sajandi keskel) Vanem rahvalaul Tunnus Uuem rahvalaul Värsiline, värsi põhivorm 8-silbiline, igale silbile vastab ülesehitus Värsiread on koondunud noot. salmidesse, salmis 4 värsirida perioodivorm Algriim: alliteratsioon (korduvad kaashäälikud) / assonants Riim Lõppriim (korduvad täishäälikud) Lüürilist laadi, naiselik (kurtev, protestiv ja kurblik Teema Eepiline sisu, meeste teemad alatoon)...

Muusikaajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I (vanem eesti kirjandus) vaheeksami vastused

Varane vaimulike ning aadlikegi hulgas levinud pietism valmistas teed vennastekogudusele, mille asutajaks oli krahv Nikolaus Ludvig von Zinzendorf aastal 1727. Vennastekoguduse liikmed, keda nende päritolumaa järgi ka böömi vendadeks nimetati, tegutsesid pietistlike jutlustajatena ja vaimuliku äratuse levitajatena.. Aastal 1729 saabusid nende esindajad Liibavisse ja Riiga ning seejärel teistesse keskustesse, milleks Läti alal oli eelkõige Volmari ja Eestimaal Tallinna linn, kuhu esimesed jutlustajad eesotsas Christian Davidiga jõudsid 1730 algul. Aastal 1736 külastas Baltikumi ka krahv Zinzendorf, ning järgmisel aastal tuli Balti kubermangudesse poolsada vennastekogudusse kuuluvat käsitöölist ja koduõpetajat, kes alustasid tegevust jutlustajatena. Krahv Zinzendorf andis majanduslikku toetust ka eestikeelse Piibli trükkimiseks, mis ilmus aastal 1739...

Kirjandus
250 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

1709. aastal Peeter seda talle ka kinnitas. Oktoobris 1709 jõuavad vene väed Riia alla, linn piiratakse ümber ja linna piiramise avab pidulikult tsaar ise (laseb kolm kuuli linna). Peeter läks ise ära, ta ei kavatsenud seda linna maatasa teha. Peetril oli eriline viha Riia linna vastu (1697. aastal, kui Peeter alustas oma suurt teekonda Lääne-Euroopasse, algas reis Riia kaudu. Vene saatkond jõudis Riiga , see oli maskeraad, Peetrit ametlikult delegatsioonis ei olnud, ta oli kirjas volüntäärina. Peetri järgi nuhiti ja ta kartis, et jätab oma elu Riiga ja seetõttu põgenes Kuramaale. Venelased heitsid rootslastele hiljem Riia linna osas 5 paljut ette. Hiljem oli tsaariga käitumise viis üks sõja alustamise ametlikest põhjustest)...

Ajalugu
370 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Eesti muusika - ärkamisajast vabariigi lõpuni

Eesti muusika Sajandivahetusel venestamise surve vähenes, hariduse saamine muutus emakeelseks, taas hakkasid tegutsema mitmed ärkamisaegsed seltsid: Eesti Kirjameeste Selts ja Eesti Üliõpilasselts. Üha rohkem hakkasid eestlased omandama kõrgharidust. Mindi õppima Tartusse, Riiga , Peterburgi, Helsingisse ja Saksamaale. Sajandi alguses tegutses Tartus väga oluline rühmitus ,,Noor-Eesti", kuhu kuulusid ärksamad kirjanikud (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt), kunstnikud (Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik), muusikud (Mart Saar, Rudolf Tobias, Aleksander Läte). Seltskonda ühendavad sarnased vaated kaasaegsele kunstile, nende ideed mõjutasid väga paljusid järgmiste põlvkondade kunstnikke. Rühmituse tegevus mõjutas suuresti eesti kultuurielu. Noore-Eesti...

Muusikaajalugu
130 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun