EESTI TEATRI SÜND EVELI SOIKA JWG KEVAD 2015 Esimesed märkmed eesti teatrist · 1205. aasta Läti Henriku ladinakeelses Liivimaa kroonikas on kirjas: Suurest mängust, mida Riias peeti. Selsamal talvel pandi keset Riiga toime väga hästi korraldatud prohvetimäng, et paganahõimkond usu näitliku esituse varal võiks õppida ristiusu algmeid. Selle mängu sisu selgitati tõlgi kaudu väga hoolikalt nii juures olnud vastristituile kui ka paganaile. Etendusel oli kaks eesmärki: tutvustada emotsionaalses vormis ristiusu algeid ja demonstreerida ristisõdijate üleolekut kohalisest relvajõu kasutamisel. Etendused Tallinnas 17. saj andsid Tallinnas teatrietendusi Kesk-Euroopast
Vanemad olid sellega nõus lootes et vahest õnnestub Eduardil seal teenistus leida. Peterburg pakkus noorele kirjanikule rohkesti vaatamisväärsusi, kuid töökohta ta seal ei leidnud ning paari nädala pärast oli Vilde sunnitud Karjakülla tagasi pöörduma. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) Vahepealsed aastad pühendas Vilde erinevale loometööle. 1889. aastal sai Vildel Tallinnast jälle isu täis ja ta põrutas Kuressaare kaudu Riiga. Vilde saabus Riiga läbimärjana, taskus ainul 3 rubla. Tema ainsaks lootuseks oli novell ,,Rõugearmid". Järgmisel päeval läks ta ajalehetoimetusse, kus tema raamat vastu võeti ja tehti ettemaks - 25 rubla. Sellega sai Vilde jälle elujärjele. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) Riias elas Vilde boheemlaslikult. Ta sai küll igakuist palka, kuid ometigi olid tal olukordi mil ta oli rahahädas. Sellest hoolimata oli ta ilukirjanduslikul alal päris viljakas.
Samal aastal kirjutas ta oma esimese täieliku ooperi "Die Feen". Mõned aastad töötas Wagner muusikajuhina Magdeburgi ooperiteatris. 29. märtsil 1936 esietendus seal tema teine ooper "Das Liedesverbot". 24. novembril 1836 abiellus Wagner Minna Planeriga. 1. aprillist 1837 sai Wagner muusikajuhiks Königsbergis, kuid teater läks juhtimisvigade tõttu õige pea pankrotti ning Wagnerid jäid võlgadesse. Elulugu: Riia 1837. aasta juunis kolisid Wagnerid Riiga, kus Richard sai ooperiteatri muusikajuhi koha. 1838. aastal kirjutas ta seal ooperi "Rienzi" teksti ja alustas sellele muusika loomisega. 1839. aastal kaotas Wagner muusikajuhi ametikoha ning tal oli kogunenud ka suur võlakoorem. Abielupaar põgenes Riiast laevaga Londonisse. Teekond oli väga tormine ning hiljem ütles Wagner, et sai sellest reisist inspiratsiooni ooperiks "Der fliegende Holländer".
1917. aastal kolis perekond Kilingi-Nõmmele, kus võttis osa ka kohaliku näiteringi tegemistest. 1926. aastal lõpetas KilingiNõmme algkooli ja läks edasi Saare kihelkonna Kõrgemasse Algkooli. Tema õpetajaks sai Jaan Parts, keda Ird meenutab hiljem kui tema vaimsetele huvidele alusepanijat. Olles 18-aastane, suri Irdi isa, ning noorukil tuli kool pooleli jätta ja tööle asuda. Lootes parematele majanduslikele võimalustele kolis Ird koos lesestunud võõrasemaga 1927. aastal Riiga. Seal tegutses ta töö kõrvalt ka kohalikus Eesti seltsis, eriti lüües kaasa sealses näiteühingu tegevuses. 1930. aastal tuli Ird tagasi Eestisse sõjaväeteenistusse. Peale ajateenistustust katsus leida Tallinnas tööd ning soovis astuda kolledzisse. Majanduskriisi ja tööpuuduse tõttu pidi nooruk pöörduma tagasi aga KilingiNõmmele, kunagisse noorusaja kodusse. Teatritegemise algus Saanud peamise sissetuleku maarlitöid tehes, jätkas Ird põhitöö
Koit Toome Referaat Koostas: Oliver Lillestik Juhendaja: Tiina Purik V ä r s k a Gümnaasium 2013-01-29 Elulugu Koit Toome on Eesti poplaulja. Ta on 32 aastane, sündinud 3 jaanuar 1979 aastal Tallinnas . Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Eesti Poistekooris. Kui Koit Toome Muusikakeskkooli sisseastumiskatsetele jõudis, oskas ta mängida Mozarti "Väikest öömuusikat". Nüüd on temast saanud laulja, kelle lugusid teavad kõik. 15-aastane lavaka...
Kirjakeelest võib kirjutada laiemas ja kitsamas tähenduses. Laiemas tähenduses on kirjakeel kui kirja- sõna, mis võib olla nii kirjutatud kui ka suuliselt edasi antud sõna. Aga kitsamas tähenduses kirjeldaksin kirjakeelt, kui sõnakunsti, mis kujutab tegelikkust kujundlikult ja võib mõjutada lugejat esteetlikult. Vanim eesti kirjakeelt sisaldanud raamat ei ole küll säilinud, kuid on kaudseid teateid vaadist, mis oli täidetud raamatutega ja teel Riiga, kuid kästi põletada. Teadaolevalt olid vaadis saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi,- läti- ning eestikeelsed missatekstid. Kas raamatud põletati pole teada aga hävitamise põhjuseks oli ,,luterlik jõledus". Samas ütlevad faktid, et just sellest kaduma läinud trükisest sai alguse eestikeelse raamatu ajalugu. (Epner, Metste & Olesk 2006, lk 12) Ühtlasi on saanud vankumatuks tõsiasjaks, et eestikeelde trükitud raamatu ajalugu algab reformatsiooniga ja et pole põhjust arvata nagu
talu. Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud 2. Aastal 1640 tappis Harjumaal kõrtsikakluses üks talupoeg teise. Eestimaal adrakohtunikud või meeskohtud, Liivimaal sillakohtunikud või maakohtud 3. Aastal 1673 Tartumaal haavas üks aadlik jahil teist aadlikku. Eestimaal Eestimaa Ülemkohus, Liivimaal kuni 1703. aastani Tartus asunud Tartu õuekohus ning pärast 1703. aastal Riiga üleviimist Liivimaa Õuekohus. 4. Tallinna kodanikust kaupmees oli aastal 1680 võlgu teisele sama linna kaupmehele ja keeldus võlga tasumast. Eestimaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Ülesanne nr.6 Vasta küsimustele juuresolevast fotost lähtudes 1. Kelle auks püstitatud monumendiga on tegemist? Gustav II Adolfi monument 2. Milline oli selle isiku osa Eesti ajaloos?
Eesti rahvalaul ja rahvapillid Rahvalaul Rahvalaul jaguneb: 1) Vanem ehk regivärsiline rahvalaul ehk runo (kuni XVIII sajand) 2) Uuem rahvalaul (alates XVIII saj lõpp, domineerivaks XX sajandi keskel) Vanem rahvalaul Tunnus Uuem rahvalaul Värsiline, värsi põhivorm 8-silbiline, igale silbile vastab ülesehitus Värsiread on koondunud noot. salmidesse, salmis 4 värsirida perioodivorm Algriim: alliteratsioon (korduvad kaashäälikud) / assonants Riim Lõppriim (korduvad täishäälikud) Lüürilist laadi, naiselik (kurtev, protestiv ja kurblik Teema Eepiline sisu, meeste teemad alatoon) ...
rongiliikluse. Raudtee liiklus mis ühendaks Eesti, Läti ja Leedu pealinnasi. Uus rahvusvaheline raudteeühendus on suur samm edasi meie transpordivõimaluste edendamisel. Selle projektiga saavutaks reisijate ja kauba veoks väga mugava arvestatava transpordi viisi. Kuna põhimõtteliselt hetkel toimib meie rongiliiklus ainult ida suunas siis selle trassiga peaks lisanduma võimalus ka lõuna suunas. Hetkel näiteks reisijal Tallinnast naabrite pealinna Riiga sõita on üks suur kannatuste rada, mitu ümberistumist ja meeletu aja kulu. Minu enda unistus oleks küll, et õhtul minna rongi, oma mugavasse kupeesse, nautida sööki-jooki restoranivagunis ja olla järgmise päeva lõunaks näiteks Leedus, Vilniuses või isegi Poolas, Varssavis. Ootan, et saaks juba kasutada sellist võimalust. Nii palju, kui ma internetist infot leidsin siis lõuna suunaline kaubavedu on veel komplitseeritum. Kauba mitme kordne ümber
3) suurenes sõdurite arv armees ja vabatahtlike väeosades 4) Laidoneri edukas vägede juhtimine 5) Eesti sai abi Inglismaalt, Soomest, Rootsist 4.Landeswehri sõda 1919.a suvel kuu ajane sõda Põhja-Lätis paiknevate Saksa vägedega. Baltisakslastest koosnev väeüksus Balti Landeswehr. Olid enamlastest paremini varustatud ja kogenenumad ning osutasid visa vastupanu. Juuni lõpus Võnnu lähedal suutsid Eesti väed sakslased tagasi lüüa ja jõudsid Riiga. Saksa väeosad sunniti Lätist lahkuma, võimule seaduslik Läti Ajutine Valitsus. 5.Tartu rahuleping 02.02.1920. Eesti poolt oli läbirääkimiste juht JAAN POSKA Tingimused: 1) Mõlemad riigid tunnustasid teineteist 2) vahetati sõjavange 3) venemaal elavad eestlased said õiguse kodumaale tagasi pöörduda 4) venemaa maksis 15.milj kuldrubla sõjakahjude katteks 5) paika pandi vene-eesti piir
kirjakeele kujunemisele ning pani aluse mitmele uuele põhimõttele tõlkimises. · Lutheri koraalid inspireerisid kristliku koguduselaulu arengut. · Tema abiellumine 13. juunil 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sündis kuus last) pani aluse vaimulike abielule mitmes kristlikus traditsioonis Luterluse levik. Liivimaa Luterlus levis Põhja-Saksamaalt edasi Preisimaale, Taani (1545) ja Rootsi (1536) Liivimaale · 1521 reformatsioon jõuab Riiga · 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse · 1525 esimene teadaolev eesti keeles trükitud raamat, luterlik jumalateenistuse käsiraamat, trükiti Lüübekis (liivi, läti ja eesti keelse selgitava tekstiga). Hävitati Lüübeki rae käsul, pole säilinud, on vaid arhiiviteated · 1525 reformatsiooni mõõdukam suund pääseb Eesti alade linnades võidule · 1526 - Eesti linnad on protestantlikud Liivimaa 1535 Wanradt-Koelli katekismus, esimene
TALLINNA TÖÖSTUHARIDUSKESKUS Autotehniku eriala Karl Ratassepp 33 AT PRAKTIKA ARUANNE Juhendaja: Raimo Riiga/Riga (OÜ Simmerauto) Sisukord 1 Sissejuhatus; aruande kirjutamise eesmärk..................................................3 1 Praktikaettevõtte iseloomustus.....................................................................4 2.1 Üldiseloomustus ja tegevusvaldkond.........................................................4 2.2 Juhtimisstruktuur........................................................................................ 4 2.3 Töökorraldus............................................................................................... 4 3 Praktika sisu.................................................................................................. 6 4 Eneseanalüüs ja -hinnang....................................................
Nimetatud piiramised ja vallutamised olid Padise kloostri muutnud osaliselt varemeteks. Rootsi riigi omandis oli kindlustus kuni 1622 aastani, mil kuningas Gustav II Adolf annetas suure osa endise Padise kloostri lähematest valdustest Riia toomhärrale Thomas Rammile meesliinis edasi pärandatavana. 1621, kui rootslased piirasid Riia linna, juhatas Thomas Ramm linna kaitset ja alistumisläbirääkimisi Rootsi kuningas Gustav II Adolfiga. Seejärel oli kuningas oma vägedega Riiga sisse marssinud ning Thomas Rammist sai esimene Riia bürgermeister Rootsi võimu all. Kuningas tänas Thomas Rammi tema teenete eest Rootsi krooni ees ja annetas talle Padise-Kloostri mõisa ühes Vasalemma abimõisaga. Ühtlasi soovis kuningas kingitusega kompenseerida kahjusid, mida Thomas Ramm kandis seoses poolakate rüüstamistega tema Riia-lähedastes mõisates Poola-Rootsi sõja ajal. Kingituse tulemusena kolis Rammide suguvõsa Eestimaale.
kirjakeele kujunemisele ning pani aluse mitmele uuele põhimõttele tõlkimises. · Lutheri koraalid inspireerisid kristliku koguduselaulu arengut. · Tema abiellumine 13. juunil 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sündis kuus last) pani aluse vaimulike abielule mitmes kristlikus traditsioonis Luterluse levik. Liivimaa Luterlus levis Põhja-Saksamaalt edasi Preisimaale, Taani (1545) ja Rootsi (1536) Liivimaale · 1521 reformatsioon jõuab Riiga · 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse · 1525 esimene teadaolev eesti keeles trükitud raamat, luterlik jumalateenistuse käsiraamat, trükiti Lüübekis (liivi, läti ja eesti keelse selgitava tekstiga). Hävitati Lüübeki rae käsul, pole säilinud, on vaid arhiiviteated · 1525 reformatsiooni mõõdukam suund pääseb Eesti alade linnades võidule · 1526 - Eesti linnad on protestantlikud Liivimaa 1535 Wanradt-Koelli katekismus, esimene
18. Miks võitsid eestlased paremini treenitud Landeswehr´i? Eestlastel oli moraal kõrgem (nad tahtsid sakslastele kätte maksta orjuse aastate eest) 19. Mis riigid toetasid meid sõjas Nõukogude Venemaaga? Usa, Suurbritannia, Soome 20. Kui suureks kujunes lõpuks Eesti Rahvavägi? Umbes 200 000 meest 21. Kuhu Eesti väed vabadussõja pealetungide käigus välja jõudsid? Eestlased jõudsid Peterburgi, Riiga ja Pihkva 22. Kellega sõdisid eestlased Lätis? sakslastega 23. Kirjelda lühidalt Landeswehri sõda? Sakslased kukutasid Lätis vabariigi. Balti-sakslased alustasid samuti punaste vastu sõdimist, hõivates Riia ning jõudes Võnnu juurs Eesti vägedeni. Sakslased nõudsid eestlaste lahkumist, ent eestlased kes pidasid seaduslikuks Läti valitsuseks rahvuslikku Krlis Ulmanise valitsust keeldusid
keele ja kirjanduse probleemide kohta, mis ilmus 18131832; http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=et&do=tekst_detail&eid=17444&tid=322 ); koostas rootsi keele grammatika; samuti kirjutas luuletusi ja hakkas pidama eestikeelset päevikut. Aastatel 18191820 õppis Tartu ülikoolis, algul usu-, siis filosoofiateaduskonnas, kuid läks 1820 peamiselt rahapuuduse tõttu ülikoolikursust lõpetamata tagasi Riiga. KJP tahtis saada misjonäriks, õppis selle nimel ka Aasia ja Põhja- Ameerika keeli Kristjan Jaak Petersoni elu III Riias andis keeletunde, kirjutas artikleid Beiträgele ja tõlkis rootsi keelest saksa keelde Chr. Gananderi "Mythologia Fennica" ("Soome mütoloogia"), mis ilmus Beiträges 1822. Uskudes, et eesti mütoloogia sarnaneb soome omaga, lisas Peterson tõlkele oma arvamusi eesti muinasusu kohta;
MUISTNE VABADUSVÕITLUS - TEGELIKKUS VÕI VÄLJAMÕELDIS? Ramon Aru 10HB Muistne vabadusvõitlus - tegelikkus või väljamõeldis? Selline küsimus mõjub esialgu üllatavalt, sest eestlane on alati uhkusega rääkinud kaugetest esivanematest, kes olid peremehed omal vabal maal ja nende võitlusest sissetungijate vastu. Võib see tõesti väljamõeldis olla? Uurisin, mida on muistse vabadusvõitluse kohta kirjutanud teatmeteosed, õpikud ja ajaloolased.Üsnagi ootamatu oli teada saada, et mõiste eestlaste muistne vabadusvõitlus on kasutusele võetud alles 1930. aastatel. Aastatel 1208 - 1227 võitlesid muinaseestlased nii Taanist, Rootsist kui ka Saksamaalt pärit sissetungijate vastu. Omamoodi roll oli venelastel, kes kord olid eestlaste poolel, kord olid ise röövretkede korraldajad. Põhilise infoallikana oli nimetatud Henriku Liivimaa kroonikat. (Arold, I. jt., 2013). Muistsetel eestlastel olid paiksest eluviisist, vara ja väärtuste kaitsmise vajadu...
ennast sõjameheks arvata. Mis tegi keiser 1812.aastal?- Ta rikkus kõik ära. Ja kui kõik lõplikult rikutud, lahkus ta nii kiiresti, kui sai. · Keisri esimene põhimõte on anduda oma tujudele ja kirgedele. Ta ei tunnista mingit kohustust oma rahva vastu. Otsuste tegemine usaldatakse pugejatele ja avantüristidele. Sest ausad ja andekad inimesed võikisd ju Tema Majesteedi varju jätta! · Valitsus on korrumpeerunud. Muuseas, kui Lobanov määrati Riiga kindralkuberneriks, kuulutas ta alguses, et tema uksed saavad olema kõigile rõhutuile lahti. Järgmisel päeval oli terve loss talupoegi täis. Lobanov pidas neile venekeelse kõne. Talupojad ei saanud sellest mõhkugi aru. Ning Lobanov, vihane, et nad polnud saja aastaga vene keelt ära õppinud, näitas neile keelt ja laskis nad minema ajada. · Mispärast armastab keiser nii kirglikult paraade? Sellepärast, et paraad on tühisuse triumf
lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks: Elsa pianistiks, Tema teoseid esitas sageli "Vanemuise" orkester, mis oli Aaviku käe all Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. saavutanud hea taseme, Elleri autorikontserte korraldati ka Tallinnas. Samuti tegi Eller mitmeid välisreise - Pariisi (1923), Viini, Zürichisse, Riiga * Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid enamasti seotud viiuli- ja (1926), Varssavisse ja Viini (1928). Oluline sündmus oli Ellerile Zürichi kitarrimänguga. 12-aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma Uue Muusika Rahvusvahelise Seltsi IV festival (1926), kus ta kuulis palju "Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures
Miks olid need ühed erilised pulmad? Clemetil õnnestus kiiresti Walborgiga pulmad pidada ,sest ta oli Walborgiga lapse teinud , ja ta ütles, et laps võib kohe-kohe sündida ning tuleb pulmad enne lapse sündi ruttu ära pidada. 22. Mis juhtus pulmajärgsel päeval? Pulmajärgsel päeval kutsuti clemet mõisa ja seal opman küsis ,et kas clemet tahab ´´Charlottega ´´ Riiga tuntud kipperi juurde laevavanemaks õppima minna ning clemet oli nõus. Clemet pidi juba järgmisel päeval Riia poole teele asuma. 23. Mis on ,,rannaõnnistus''? Kirjelda üht tormijärgset sügishommikut näkimadalad ! Rannaõnnistus on see kui mingi laev mis on sinna madalikule kinni jäänd, siis kõik ranna elanikud saavad sealt endale igasuguseid asju. Ühel tormijärgsel sügishommikul olid paljud Dagö saare looduskülje rannamehed, kes katuseredelit mööda üle ronisid ja
Järvamaa rüütlite pealik võeti kinni, tema süda kisti elusalt rinnust, seejärel praeti ja söödi ära. Tartusse ja Otepääle saadeti riideid ja mõõke, mis olid koos sakslaste verega. Tapetud sakslased jäeti põllule vedelema. Lühikeseks ajaks suudeti kogu Eestimaa enda kätte haarata ja vallutamatuks jäi ainult Tallinn. Hävitati kõik, mis meenutas ristiusku. Kaevati üles kristlikult maetud surnud ning põletati. Ristiusuveest pesti puhtaks endid ja oma hooned. Riiga saadeti sõnum: ,,Eestlased ei võta kunagi ristiusku, senikaua kui on elus veel üks aastavanune ja küünra pikkune vennike.’’ Õpiti kasutama ambu. 1223.a. piirasid sakslased jälle Viljandi ja eestlased sunniti ristiusku. Nüüd hakaksid koostööd tegema Pihkva ja Novgorod. Linnustesse paigutati vene väed. Koos venelastega üritati jällegi Tallinnat vallutada ja tagasiteel rüüstasid Harjumaa külasid. 1223.a
maakonna allutada ja ristida. Kuigi Taani sissetung Eestimaale oli toimunud kuningas Valdemari ja piiskop Alberti koostöö tulemusena, tekkis peagi meeste vahel konflikt. Esimeseks nendevaheliseks tüliküsimuseks kujunes lahingus langenud Theoderichile järglase nimetamisega – nii Valdemar kui Albert pidasid seda oma õiguseks. Kuningas määras Revala piiskopiks oma kaplani Wescelini ja takistas Alberti poolt Eestimaa piiskopiks nimetatud Hermanni saabumist Riiga. Hiljem keeldus Albert tunnistamast Valdemari ülemvõimu kogu Eestimaa üle. Kokkuvõte Raamat oli väga hea ja lugemist väärt. Minu arust väga hästi kirjutatud raamat ja soovitan seda teistelegi. Sai palju uut informatsiooni eesti ajaloo kohta ja teada kuidas vanasti elu käis. Kasutatud kirjandus: www.wikipedia.com Raamat „Meelis”
ennast sõjameheks arvata. Mis tegi keiser 1812.aastal?- Ta rikkus kõik ära. Ja kui kõik lõplikult rikutud, lahkus ta nii kiiresti, kui sai. Keisri esimene põhimõte on anduda oma tujudele ja kirgedele. Ta ei tunnista mingit kohustust oma rahva vastu. Otsuste tegemine usaldatakse pugejatele ja avantüristidele. Sest ausad ja andekad inimesed võikisd ju Tema Majesteedi varju jätta! Valitsus on korrumpeerunud. Muuseas, kui Lobanov määrati Riiga kindralkuberneriks, kuulutas ta alguses, et tema uksed saavad olema kõigile rõhutuile lahti. Järgmisel päeval oli terve loss talupoegi täis. Lobanov pidas neile venekeelse kõne. Talupojad ei saanud sellest mõhkugi aru. Ning Lobanov, vihane, et nad polnud saja aastaga vene keelt ära õppinud, näitas neile keelt ja laskis nad minema ajada. Mispärast armastab keiser nii kirglikult paraade? Sellepärast, et paraad on tühisuse triumf
vnaem Lembitu Lõhavere · Neil tuli toidu- ja ristisõdijatele · Sakslased linnuse. veepuudus ning valdustesse, korraldasid uue · Lõhavere linnus rüüstati pidid Otepää Metsepoles ja sõjakäik Harjumaa ning kaitsjad ristiti. jätma. Ldurgas. vastu. · Toimus sõjakäik Riiga · 1219. aastal tegid · Ägenesid järsult Mõõgavendade ordu Mõõgavendade ordu ja Võnnu orduvennad latgalite rünnakud Ugandi koos liivlaste, lätlaste, maakonnale. sakslaste ja ugaunlastega
mis jutustab Jeesus Kristust. Usklikud valigu enda hulgast jutustaja, keda nimetatakse pastoriks (see tähendab karjasekka). Kirik loobugu oma rikkusest. Ladinakeelses jumalateenistuse asemel kuulutagu jumalasõna ja uut usku kohaliku rahva keeles. Luther tuli oma nõudmisega välja 1517. aasta sügisel Saksamaal. Sellega algas reformatsioon ehk usu-uuendus, mis levis kiiresti Kesk-ja Põhja-Euroopas. Peagi jõudis uue usu jutlustajad ka Vana-Liivimaal linadesse, algul Riiga siis Tallinna ja Tartusse. Nende jumala teenistusele kogunes palju linnlasi. Tulistest jutlustustest erutatud rahva hulgad tungisid mitmes linnas uhkelt kaunistatud katolike kirikutesse ja rüüstasid neid. Kirikute sisustus, püha pildid ja kujud peksti puruks või lohistati kiriku ette ja pandi põlema. Nii hävis palju väärtuslikke kuntstiesemeid. Kloostrid suleti ning mungad ja nunnad aeti linnast välja. Kõige kaugemale mindi pildirüüstega Tartus. Siin jutustas Saksamaalt tulnud
Katariina II ja Eesti 1764. aastal tegi keisrinna Katariina ringreisi Eesti- ja Liivimaa kubermangudes. Keisrinna sõitis Peterburist välja 20. juunil ning esimene vastuvõtt Eestimaa rüütelkonna ja Narva burgermeistri poolt organiseeriti Narvas, aga Tallinnas ehitati tema auks triumfivärav, millel oli kirje "Katariina II, Isamaa Emale, võrreldamatule" (" II, , "). Paar päeva hiljem suundus keisrinna Paldiskisse, sealse sõjasadama ülevaatuseks ning seejärel suundus Riiga, kust lahkus 15. juulil 1864 Peterburi, seoses 5. juulil toiminud võimaliku troonikandidaadi Ivan IV põgenemiskatse ja surmaga. Tema valitsemisajal asutati Paldiski ja Võru ning ehitati Liivimaa esimene kivisild Tartusse. Tema valitsemisajal kehtis Eesti- ja Liivimaal asehalduskord. Kasutatud kirjandus: http://www.hot.ee/ajaloost/valitseja/romanov/tekst/katariina_ii.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Katariina_II
Grünenplani peeglivabriku peeglite müügiga. Tutvudes kohalike soodsate majandus- ja turuoludega, otsustas ta asutada uue ettevõtte Liivimaale. Rõika-Meleski manufaktuur oli omal ajal Eesti suurim tööstusettevõte. 1820. aastal töötas siin 538 töölist. Hiljem vabrik rekonstrueeriti, mille tulemusena tööliste arv vähenes 186-le, kuna vähenes raske käsitöö osatähtsus. Kaubal oli hea minek, seda veeti Petrburi ja Riiga, Rootsi ning isegi Lõuna-Ameerikasse. 1792.-1795. aastal rajas aktsiaselts Amelung & Co, mille kaasosanikud olid Riia raehärra E. Rautenfeld ja V. Berends ning Võisiku mõisnik George v. Bock ja Carl Philip Amelung. Loodi mõisa aladele kaks uut vabrikut: Rõika vesiveski juurde peeglite lihvimise ja poleerimise vabrik "Catharine" ja Meleskisse klaasipuhumis- ja lõikamisvabriku "Lisette". Vabrikute nimed Catharine ja Lisette anti Võisiku mõisniku Bock`i abikaasa ja tütre järgi. 19
AJALOO ARVESTUSTÖÖ §1-2 Rahvuslik liikumine XIX sajandil kasvas kogu euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eesti talupoegade iseteadvuse tõus, mis hakkas juba pärast pärisorjuse kaotamist, kasvas jõudsasti. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvastega, eelkõige baltisakslastega. Poliitiline olustik · taheti kaotada Balti erikord · Balti erikorra säilitamise nimel võitles Carl Schirrer · venestamine sundis baltisakslasti muutma oma suhtumist põlisrahvastesse, hakkati õhtutama saksa keele õpetamist · ,,Põlisrahvaste õiguse kaitsmine"-sellega loodeti eestlased venestada Palvekirjade aktsioon · 1864. aastal alustas Adam Peterson koos Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalituse tähelepanu tõmmata siinse talurahva olukorrale. · Sooviti: kindlate maa ja rendihindade kehtestamist teoorjuse kaotamist üheõiguslust seis...
kuube kandis. Sündis 14.märtsil 1801. Käis Riias koolis. On teada, et ta oskas saksa, rootsi, prantuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea ja läti keelt. Päevaraamatu seadis ta sisse juba gümnaasiumi päevil, samal ajal kirjutas ta oma esimese käsikirjalise värsivihiku ,,Kristjan Jago Petersoni laulud, Rialinnas, 1818" 1819.aastal astus ta Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Pärast üliõpilaselu Tartus läks tagasi Riiga, kus elatas end keeletundide andmisega, et saaks välismaal edasi õppida. Tervise nõrgenemise tõttu ei olnud see enam võimalik. Tema luuleloomingus on põhiosa heroilis-filosoofilised oodid ja elurõõmsad karjaselaulud ehk pastoraalid. Oma oodides tugineb ta kreeka, rooma ja saksa ülevatele luuleteostele. Ta ülistab vaimu, sõprust ja armastust. Rõõmsad karjaselaulud esindavad hoopis teist maailma- põhinevad antiikeeskujudel.
Katariina II kokkupuuted Eestiga 1764. aastal tegi Katariina ringreisi Eesti- ja Liivimaa kubermangus. Keisrinna sõitis Peterburist välja 20. juunil. Esimese vastuvõtu organiseerisid Eestimaa rüütelkonna ja Narva bürgermeister Narvas. Tallinnas ehitati tema auks triumfivärav, millel oli kiri "Katariina II-le, Isamaa Emale, võrreldamatule". Paar päeva hiljem suundus keisrinna Paldiskisse sealse sõjasadama ülevaatuseks ja seejärel Riiga, kust lahkus 15. juulil Peterburi, sest 5. juulil oli toimunud troonipretendendi Ivan IV põgenemiskatse ja tema tapmine. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks, kõrvaldades sellega aastakümneid mõisnikke ärevuses hoidnud reduktsiooniohu. Samas kaotati Baltikumi senine Venemaast erinev maksusüsteem. Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaal juba Peeter I aegadest käibel olnud pearahamaks. Mõisnik
Teotöö jagunes kaheks, jalategu ja rakmetegi. Jalategu tähendas et tööle mõisa tuli minna ilma hobuseta. Rakmetegu kohustas tööle minema hobuse või härjapaariga. Rakmetegu tuli teha 3-6 korda nädalas. Rakmetegu tähendas maakündmist, viljakoristust. Kui mõisas oli kiireloomulisi töid, tuli teha veel abitegu. Näiteks kevadine viljakülv, heinategu, viljakorustus. Talviti tuli käia mõisavooris kui oli vaja vedada vilja Tallinna, Riiga või Pärnu. Lisaks kõigele eeltoodule oli talupoeg kohustatud viima mõisale osa oma saagist, kariloomadest ja ka käsitööesemeid. Reduktsioon 1660. a sai Karl 11. rootsi kuningaks. Peale sõdu jäi Rootsi riigikassa tühjaks. Et riigi tulusid suurendada otsustas Karl 11. need riigi maad, mis olid aadlikele kingitud riigile tagasi võtta. RIIGI POOLT KINGITUD MAADE TAGASTAMIST RIIGILE NIM. REDUKTSIOONIKS(i aint even mad). Reduktsioon algas Eestis 1680. a
Rahvuskultuuri pooldajad eesotsas Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteriga seadsid esmaseks ülesandeks eesti keele arendamise ja rahvusliku kirjanduse loomise. Esimese eestlasena väärtustas meie kultuuri Kristian Jaak Peterson (Christian Jacob Petersohn),kes on tuntud ka lihtsalt kui Kristjan Jaak, sündis 14. märtsil 1801 Riias Jakobi kiriku kellalööja ja kirikuteenri pojana. Tema isa, Jaak, Virumaalt Karula (Uue-Võidu) mõisa Kikka talust pärit talupoeg sattus Riiga 1791. a. paiku koos mõisahärra Claudius Johann von Stadeniga. Kristjan Jaak Petersoni vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last: pojad Johann Gottlieb (1795), Johann Heinrich (1798), tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred Friederika ja Anna Juliana (1805) ning poeg Daniel (1807), kelle sünnitamisel K. J. Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika.
Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium Saaremaa Autor:Marve Kamm Kolga 2017-05-23 Eesti suurimat saart,Saaremaad teatakse hea puhkekohana,kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljugi just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu,säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 2 Saaremaa Esimesed märgid inimasutusest Saaremaal pärinevad 8000 aastat tagasi.Muistne vabadusvõitlus lõppes saarlastele 1227 a.alistumisega taanlastest ja sakslastest ristisõdijatele.Saksa ülemvõim sai otsa 1559.a.,mil saar müüdi Taani kuningale.1645.a.läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusesse. 1710.a.vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus Peeter I väed ning saar liideti Tsaari-Venemaa koosseisu.Saaremaa kui strateegilisel...
(vaekoja) ja raekoja ehitamist. Mõningate vaheaegadega kestis raekoja ehitamine ligi 17 aastat. Pole teada, milline nägi 1670.aastal valminud raekoda välja.Teadaolevalt esimene fassaadijoonis ja põhiplaanid pärinevad 127 aastat hilisemast ajast, kui hoone oli läbi elanud suure tulekahju. Kuressaare raekoja uurijate arvamus raekoja arhitektuurse lahenduse autorluse kohta on see, et raekoja projekteeris Magnus De la Gardie, joonised valmistas ehitusmeister Franz Stimer, kes asus Riiga Elbingist ja töötas Magnus De la Gardie ülesandel Kuressaares aastatel 1648- 54. Valmis sai raekojahoone 1670. Aastal. Samast aastast on märkimisväärne ajalooline fakt see, et rae ametid muutusid nüüd palgaliseks, varem neid ametikohit ei tasustatud, need olid nn. Üle kolmesaja aasta tagasi oli raekoda Kuressaare linnuse kõrval linna üks suursugusemaid ehitisi. Hoone ehitamisaeg langeb stiilide vahetusperioodile, mis teatavasti pole kunagi täpselt määratletav ja selgepiiriline
Alfred nägi ilmavalgust Valgas 10.oktoobril(vkj.28.sept) 1895.a. Kirikuraamatusse kanti Karl-Alfred Meiland (valga Peetri Luteriusu kirikuraamatu kanne nr.35) 1914.a. aseb ta ise kirjutada oma perekonnanime saksapäraselt Neuland. Nii ise järjekindlalt kirjutades ja võistlusprotokollidesse, medalitele, diplomitele nime kandes jäigi Rahvusvahelise Tõsteliidu raamatusse Alfred Neuland ja seda tänapäevani. Neilandite perekond kolis peale Alfredi sündi Riiga. Isa sai katlakütja koha lauavabrikus, ema pesi sakste pesu. Kuidas ta aga sportima hakkas kirjuta oma jutustuses "Eesti Spordilehes" (nr.46 1926.a.) Vend Voldemar, kes oli vanem ja tegelenud veidi selle alaga leidis tõstekangi millel omi võimeid proovides rebis ühe käega 2 puuda. Alfred arvates, et kindlasti suudab rohkem suutis rebida ainult 1 puua. Ta ei tahtnud kuidagi alla vanduda ja nii tekkiski suur iha ennast tõstmises harjutama hakata ja venda üle trumbata.
Ta alustas õppetööd Weimari gümnaasiumis ning jätkas seda (aastatel 17541757) Jena ülikoolis. Ehkki ta plaanis esialgu õppida arstiks, valis ta lõpuks isa soovitusel ikkagi teoloogia. Et Hupeli isa suri tema ülikooliõpingute ajal, pidi ta need kiiresti lõpetama ning asuma pere ülalpidamiseks soodsat teenistuskohta otsima. Hupelile pakuti koduõpetaja tööd nii Sileesias kui ka Liivimaal. Kuna parajasti käis Seitsmeaastane sõda, valis ta viimase. Hupel saabus 1757. aasta sügisel Riiga, plaanides Liivimaal töötada vaid paar aastat. Tegelikkuses kodunes ta aga ruttu, jäädes sinna kogu oma ülejäänud eluks. Hupel sai endale töökoha Äksil, paar aastat hiljem nimetati ta seal pastoriks. 1764. aastal õnnestus tal aga saada tunduvalt prestiizsema Põltsamaa kihelkonna pastoriks. Pastorina paistis Hupel silma äärmiselt tegusa inimesena, kes hoolitses innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt oli Hupel ratsionalistlik ning
6. Kasahastan- Külastad kohaliku farmi, kus sõidad eesliga, selle tõttu jääd ühe korra vahele. 7. Venemaa- Lähed Siberisse matkale, hakkad kaevandama ebaseaduslikult kulda ja Sind saadetakse Hiinasse. 8. Soome- Sõidad laevakruiisiga Helsingist Stockholmi. 9. Rootsi- Jääd jäähokit vaatama ja jääd ühe korra vahele. 10.Norra- Lendad Norra pealinnast Oslost Tallinnasse. 5 11. Eesti- Naudid suve Pärnus ja liigud seltskonnaga Riiga. 12. Läti- Lähed jalgratta matkale, mille sihtpunktiks on Leedu. 13. Leedu- Võidad kalapüügi võistluse, mille pea auhinnaks on reis USA-sse. 14. Ameerika Ühendriigid- Ööbisid New Yorgi ühes hotellis, mille tõttu magad maha oma reisi Kanadasse ja jääd kaks korda vahele. 15. Kanada- Lähed laevaga Gröönimaale. 16. Gröönimaa- Sind huvitavad sealsed jääliustikud ja jääd kaks korda vahele. 17
Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium Saaremaa Autor:Marve Kamm Kolga 2017-05-23 Eesti suurimat saart,Saaremaad teatakse hea puhkekohana,kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljugi just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu,säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 2 Saaremaa Esimesed märgid inimasutusest Saaremaal pärinevad 8000 aastat tagasi.Muistne vabadusvõitlus lõppes saarlastele 1227 a.alistumisega taanlastest ja sakslastest ristisõdijatele.Saksa ülemvõim sai otsa 1559.a.,mil saar müüdi Taani kuningale.1645.a.läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusesse. 1710.a.vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus Peeter I väed ning saar liideti Tsaari-Venemaa koosseisu.Saaremaa kui strateegilisel...
Diagonaalid lõikuvad pildil, tekitades omakorda väiksemaid heledaid ringe ja tekitavad oma kordusega liikumistunde. "Koer keti otsas" (Balla,1912) "Auto kiirus" (Balla 1914-1915) 6 4. Ado Vabbe Ado Vabbe on üks Eesti kuulsaim futuristlik kunstnik. Ta sündis 19. märtsil 1892. Tapal raudteeametniku peres. Olles lõpetanud Narva linnakooli läks ta 1908. aastal Riiga tutvuma dekoratsioonimaaliga. Suurenenud huvi kunsti vastu viis ta Münchenisse õppima A. Azbe kunstikooli, kus pandi suurt rõhku realistlikule joonistusele ja maalitehnilistele küsimustele, tänu millele sai ta hea professionaalse kunsti hariduse. Vabal ajal tegeles ta anatoomiaga. Peale kooli lõpetamist sooritas ta matka Itaaliasse. 1914. aastal jõudis ta tagasi Narva, siirdudes aga varsti Petrogradi ning sealt Helsinkisse. Hiljem täiendas ta end maali vallas
Pärisorjuse kaotamine 1816.a EM kohta käiva seaduse, LM kohta 1819.a, kirjutas tsaar Aleksander I pärisorjuse kaotamise seadusele alla. Need tuli tõlkide vene keelest, seetõttu ei saanud kohe vabaks talupoeg. Teatavaks tehti see info hiljem talupoegadele, EM-l 1817.a alguses kutsuti vallakohtu liikmed Tallinnasse, kus neile loeti seadus ette, paar nädalat pärast seda loeti seadus ette kirikus. Nii oli ka LM kubermangus, sealsed vallakohtu liikmed kutsuti Riiga. Seadused sisaldsid: 1)talupoeg on pärisorjusest vaba, 2)maa kuulutati mõisniku piiramatuks eraomandiks, kui talupoeg tahtis maad rentida, nõuti selle eest teotööd (saj alguses pandi see vastavusse maaga, nüüd need piirangud kadusid), 3)liikumisvabadus jäi piiratuks (mõisnikel oli vaja kindlustada tööjõud, talupoeg võis elukohta vahetada ainult kubermangu piires ja linna kolida ei tohtinud), 4)peale vallakohtude moodustati ka vallad (talupoegade
Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi sisevägede juht kindralleitnant Pjotr Burmak (1901- 1973). 5. märtsiks selgus Eesti NSV SM-i järelpärimiste tulemusena, et Siberi tööstuspiirkondadesse on võimalik majutada täpselt 29 467 perekonda, mis tegelikult juba NSVL MN otsusega nr.390-138ss paika pandud suurusjärku silmas pidades oli muidugi ennustatav tulemus. Kõik tähtsamad otsused langetatigi Moskvas ÜK(b)P) Keskkomitees. "Priboi" üldiseks juhtimiseks paigutati Riiga operatsiooni staap, eesotsas NSVL RJM ministri 1. asetäitja kindralleitnant Ogoltsoviga "Priboi" kavatseti Baltikumis läbi viia ühe päeva jooksul. Eestis olid plaanid 17. märtsiks lõplikult valmis ning kõigisse maakondadesse komandeeriti EK(b)P KK ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu volinikud, kes pidid suunama kohalike allasutuste tööd. ENSV SM-il tuli operatsiooni teostamise ajaks viia kõrgendatud valmidusse talle alluvad raudteevalve ,
KRISTJAN JAAK PETERSON ( _________ - _________) Palun lisa luuletusse puuduvad sõnad. _____________________________ laulu tuules ___________ taevani tõustes üles igavikku ___________________? ( ood ,,Kuu") Tema loomingust ilmus raamat ,,Laulud, päevaraamat ja kirjad" ______ a.Sündis (kus?) _________, õppis (kus?) ____________________, kõndis jalgsi Riiga, maetud (kuhu?) __________, ausammas (kus?) ___________________, temast juttu Jaan Krossi raamatus ____________________. Temast algab eesti _________________ kirjandus. FRIEDRICH ROBERT FAEHLMANN 1798-1850 1 Avaldas (mitu?) ___ rahvaluulelist müüti _________ keeles (näit ______________________________,
positiivsete määrustega Liivimaal · 1796 ilmus Leipzigis Garlieb Merkeli teos ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul", milles esitatud avameelne seisukoht Liivimaa talurahva olukorrast avaldas Euroopa lugejale sügavat mõju · 1797 - eestlasi hakatakse Vene kroonusse nekrutiks võtma. · 1797 keelustas Paul I väärtkaupade sisseveo Eesti sadamatesse (lubatud vaid Riiga ja Peterburi) · 1802 Tartu ülikooli taasavamine · 1802 - Eesti talurahvaseadus: regulatiiv "Iggaüks...", mis tähistab agraarsuhete reformimise algust Balti kubermangudes. · 1802 ilmus Johann Christop Petri tuntuim töö ,,Eestimaa ja eestlased", mis analüüsis eestlaste majanduslikku ja õiguslikku olukorda · 1804 - Liivimaa talurahvaseadus; Eestimaa talurahvaseaduse täiendamine:
Noorsooteatri muusikale vaatamas. 2011.aastal sai 100 aastat mööda A.Kitzbergi tragöödia ,,Libahunt" lavalejõudmisest. Muusikal on tehtud August Kitzbergi raamatu ,,Libahundi" põhjal. August Kitzberg Ta on sündinud 1855 aastal Eestis Pärnumaal. Lapse- ja noorpõlves oli tema kasvataja ja vaimne suunaja kooliõpetajast 17 aastat vanem vend Jaan, kelle juures Niitsaadu vallakoolis sai Kitzberg koolihaiduse. 1893 lahkus Mulgimaalt Riiga tööle. 1901 asus elama Tartusse, kuni elu lõpuni. Kitzberg on kirjutanud 13 näidendit, paarkümmend külajuttu, arvukalt följetone ja artikleid. Esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus ,,Maimu". 1911 sai kuulsaks tragöödiateos ,,Libahunt". Muusika autor Tiit Kikas Ta sündis 1975.aastal Tallinnas ja on Eesti muusik. 4-aastaselt alustas viiuliõpingutega. Ta on loonud muusikat filmidele, telelavastustele ja raadiosaadatele
Erinevalt ladinakeelseid jumalateenistusi pidanud katoliiklastest nõudsid luterlased, et jumalasõna peab kirikus kõlama selles keeles, mida kõneleb kohalik rahvas. Samuti oli luterluse põhimõte, et igaüks peab saama pühakirja lugeda oma emakeeles, olgu tegemist kui tahes väikese rahvakilluga. Vanim eesti keelt sisaldanud raamat pole säilinud, kuid selle kohta on kaudseid teateid. Nimelt arestis Lübecki raad 1525. aastal vaadi raamatutega, mida taheti saata Riiga. Vaadis olid saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi-, läti- ning eestikeelsed missatekstid. Raamatud kästi põletada kui ,,luterlik jõledus". Pole andmeid, kas otsus ka täide viidi, aga igatahes algab eestikeelse raamatu ajalugu olemasolevate faktide põhjal just sellest kadumaläinud trükisest. Järgmine teadaolev eestikeelset teksti sisaldanud raamat on tuntud Wanradti ja Koelli katekismuse nime all. Sellest on säilinud ainult 11 kahjustatud lehekülge. Katekismuse
kurnas viljakad maad d. halvendas keskkonna olukorda VI Industrialiseerimise laienemine 1)Põlevkivitööstused a. anti üleliidulisest vajadusest lähtuvalt täielikult kütte-energeetiline suund b. kaevandati üha enam väärtulsikku põlevkivi c. käiku lasti 2 uut elektrijaama ( Balti ja Eesti elektrijaam) d. üle poole toodetud energiast ENSV-st välja, peamiselt Leningradi ja Pihkva oblastisse ning Riiga 2) Tööstuslik areng a. 1950. aastate lõpus hakati ulatuslikumalt arendama aparaadiehitust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki b. tööstuse kasv paisutas ka tööstus- ja tsiviilehitust c. Tallinnas ja Tartus loodi majaehituskombinaadid d. Algas võõrtööliste massiline saabumine, mis kahandas eestlaste osatähtsust elanikkonnas e. rahvamajandusnõukogud muutusid majanduselu juhtimise paindlikumaks
1222 – 1223 – eestlaste viimane katse saada võõrvõimudest lahti. Algas see Saaremaalt, kus kohalikud purustasid kiviheitemasinatega taanlaste rajatud linnuse. Sõnum saadeti üle kogu Eesti ning kästi tappa kõik kättesaadud sakslased ja pesta maha ristimine. Viljandi linnuses tapetud sakslaste verest korpas mõõgad saadeti näiteks Tartusse, et sealsed samamoodi teeksid. Vastuhaku tulemusel jäi võõraste kätte vaid Tallinn. Riiga saadeti sõnum, et võitlus jätkub kuni „maale on jäänud üheaastane või küünrapikkunue poisike”. Paraku alustasid sakslased kiire vastutegevusega ning verise võitluse järel hõivasid ühe piirkonna teise järel uuesti. Vastupanu jäi kestma ainult Tartus ja Saaremaal. 1224 – augustis piiras suur ristisõdijate vägi Tartu linnust ning pärast mitmepäevast piiramist vallutati linnus tormijooksuga. Tapeti kõik linnuses
esikohal olid härjad. Probleemiks oli kivide rohkus põldudel, tekkisid kiviaiad. Kuna mõisates esijalgu loomi peeti vähem kui taludes, siis taludes sageli saagikus suurem. Mõisas laiendati külvipinda. * Rakmetegu: (3-6 päevaks/ 1 nädalaks härjaga mõisa tööle) Jalategu: Hooajatööde ajal sunniti talupoegi veel abiteole. Raskeim kohustus oli mõisavooris osalemine. Kagu- Eesto talumeestele võis tähendada 150-250 kilomeetri pikkust viljavedu Tallinna, Pärnusse või Riiga. 18.Millised muutused toimusid Rootsi ajal kaubanduses ja käsitöös? (sh Pulli Hans) *Kõige tähtsamaks muutusid sadamalinnad. Narva ja Tallinn kõige tähtsamad linnad. * Pulli Hans- Eesti päritolu tähelepanuväärseim kaupmees, ning ta arvati linna kodanikuks ning Suurgildi liikmeks. *Baltimaad nimetati Rootsi riigi viljaaidaks. Kõige laiem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel. * 1675.a kaotati Tallinnas ära Oleviste gild. Käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks olid
seda väga raske tõestada või ümber lükata. Läti Henrik (nimekujud: Läti Henrik; Henricus de Lettis; Heinrich der Lette; Läti Hendrik) pärinedes arvatavasti Magdeburgi ümbrusest, sai hariduse Segebergi augustiinlaste kloostris Lüübeki lähedal, olles astunud juba noorukieas Liivimaa piiskopi Alberti (Albert von Buxhövden) teenistusse. Tuli 1205 misjonärina vastasutatud (1201) Riiga. 1208 pühitseti Ümera (Ymera) lätlaste preestriks Ruben`s (Papendorf) Võnnu (Csis,Wenden) lähedal. Võttis kohalikke keeli oskava tõlgina osa paljudest ristikäikudest ka eestlaste aladele. Esimest korda publitseeriti kroonika 1740. Saksa keelde tõlgiti teos esmakordselt 1747/1753, eesti keelde 188183 (J. Jung), läti keelde 1883 . https://et.wikipedia.org/wiki/Henriku_Liivimaa_kroonika · Liivimaa vanem riimkroonika
BALTI RIIKIDE AJALUGU 08.september.2011 1154. aastal Tallinna esmamainimine 1095. Aastal Ristisõjad algasid 632. Aastal Araabia riigi teke Balti riikide teke on seotud Ristisõdadega. 1201. Aasta Riia linn Riiga suunduti, kuna jõe kaudu oli väga hea ja lihtne pääseda Venemaale, Novgorodi Teema Eesti Läti Leedu MAINIMINE 1154. aasta Idris 1201. aasta Riia 14.09.1009 nunnad Araabika kirjeldasid Leedut SÕJAD/ISIKUD Lembitu (positiivne) Kaupo (positiivne ja 06.07.1253
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
