Kontrolltööks kordamine 1. Ooper (õp. lk. 52) Kes loovad? Tavaliselt algab ooperi loomine sellest, et helilooja valib teda huvitava teema. Seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperile süźee lahti libretoks, s.o ooperi tekstiks. Helilooja ja libretisti tiheda koostöö tulemusena valmib ooperi partituur. Libreto alusel asub lavastaja partituuri järgides lavastust looma. Ta töötab osatäitjatega, leiab igale stseenile sobiva väljenduslaadi ja kujundab nii ooperi ühtseks lavalis- muusikaliseks tervikuks. Selles protsessis on tähtis osa ka kunstinikul, kes loob lavakujunduse. Ehkki muusika ja tekst on samad, võib just lavastaja ja kunstniku looming muuta ühe ja sama ooperi lavastuse eri teatrites vägagi erimeelseks. Ooperikoreograafia on üsna tänamatu valdkond, sest muu olulise kõrval jääb see sageli tähele. Ometi võib koreograaf...
Farenz Liszt 1811- 1886 Sündis Ungaris. Isa oli tööl mõisas. 6 aastaselt oskas ta juba klaverit mängida. 10 aastaselt läks elama ja õppima Viini, kus toimusid ka tema esimesed kontserdid pianistina. Teda saatis suur edu. Kompositsiooni õppis ta Salieri juures. 1823 läks ta Pariisi ja soovis astuda Pariisi konservatooriumisse, sinna teda vastu ei võetud, sest ta oli välismaalane. Alates 1827 aastast hakkas Liszt ennast ise ülal pidama. 1830 alustas pikka kontsertreisi mööda Euroopat. Esialgu Saksamaa piires, kõige kaugem koht oli Itaalia. 1842 toimus kontsert Tartus. 1848 asus elama Weimarisse. Töötas kohaliku muusikaelu juhina. 1861 suundus tagasi Rooma. Sai lähedaseks sõbraks Rooma paavstiga. 1869 suundus tagasi Weimarisse. Elu viimased aastad elas oma tütre juures Byrothys Oma eluajal toetas ta noori muusikuid ja heliloojaid, eriti Ungari omi. 1875 asutati Ungaris esimene muusika kõrgkool, sellele anti Ferenz Liszti nimi. Lo...
Esimeseks etteasteks ooperisolistina oli väike osa Jevgeni Oneginis 1944. aastal. Peatselt sai temast Estonia ooperi hinnatuim solist. Estonia laval laulis ta alates1951. aastast kuni oma surmani. Teda kutsuti regulaarselt esinema Leningradi ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse üle Nõukogude Liidu, mitmel korral ka Moskva Suurde Teatrisse. Tema repertuaari kuulusid sellised rollid nagu Jevgeni Onegin, Jeletski, Escamillo, Renato, Don Giovanni, Papageno, Rigoletto, Jago ,Porgy, Figaro, nimiosa Kabalevski "Colas Breugnon"'is, kaksikroll Cervantes, Don Quijote Leigh muusikalis "Mees La Manchast". Tema tuntuim roll oli nimiosa Rubinsteini "Deemonis" Mitmete eesti heliloojate looming on laiemalt tuntuks saanud just tänu Georg Otsale. Tema loomingutee üheks tippsaavutuseks oli Imre Kalmani opereti "Tsirkuseprintsess" ainetel Lenfilmi stuudios valminud film "Mister X". Sellest alates hakkas tema hääl kõlama
Carmen keeldub ning Jose tapab ta. Miniaturist Chopin kirjutas tantsulisi klaveripalasid kontsertteostena. Chopini etüüdid on emotsionaalsed kontsertpaladChopini muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia. Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse. Giuseppe Verdi kirjutas 26 ooperit: Aida, Othello, Rigoletto, Triviata, Maskiball. Jean Sibelius- Finlandia poeem. Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Edvard Grieg- 2 süiti, Solveigi laul. Kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll. Veel 140 soololaulu, klaverisonaate ja -kontserte ning kammermuusikat. Looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. muinasjutulised karaktereid on üleküllatestatud soojate rütmide ja fantaasiaga.
Tallinna Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Giuseppe Verdi ,,Maskiball" Antonio Somma libreto Eugene Scribe'i näidendi ,,Gustav III ehk maskiball" ainetel XXX XXX 11A Tallinn 2010 Käisin teisipäeval 18. mail 2010 kell 19.00 Rahvusooperis Estonia vaatamas Giuseppe Verdi romantilist ooperit ,,Maskiball". ,,Maskiball" on klassikaline ooper, mis kuulub koos ooperitega ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Aida" ja ,,La Traviata'ga" Giuseppe Verdi tuntumate teoste hulka, kinnitades Verdi olulist kohta ooperimaalima ajaloos. Verdi ooperid said tuntuks juba suurmeistri eluajal ning need on väga populaarsed ka 21.sajandil. Tema kui romantismiajastu helilooja jaoks olid olulised tunded nagu armastus ja armukadedus, ustavus ja pettumus, unistused ja kaotusevalu. 150 aasta jooksul on ,,Maskiballi" lavastatud mitmetes erinevates...
hinge, olid nad ju Austria ülemvõimu all, ja Verdist sai päevapealt kuulsus. Ooperi Nabucco" lavastamisel kohtus ta esmakordselt oma tulevase teise abikaasa - väga hea lauljatari, soprani Giuseppina Strepponiga. Sellega algas uus loominguline periood. Valmisid mitmed uued ooperid ja 1847. aastal esitatakse Verdi loomingut esimest korda ka väljaspool Itaaliat, uus ooper ,,Röövlid" esietendub Londonis. Varsti pärast Strepponiaga kokkukolimist valmivad kuulsaimad teosed: Rigoletto (1851), Trubaduur (1853) ja Traviata (1853). Kuna Verdi oli hõivatud ühiskondliku tööga jäi järgmine kümnend loomingulises mõttes suhteliselt vaeseks. Tuntumatest teostest valmis vaid 1855. aastal ,,Sitsiilia verepulm". 1860. aastate loomingut iseloomustab orkestrimuusika osatähtsuse tõus. 1867 valmis Verdi üks võimsamaid, aga ka süngemaid oopereid ,,Don Carlos". Suessi kanali avamise puhul ehitati 1869. aastal Kairosse ooperiteater
minuni eestikeelse snkroontlke abil. La Traviata peosatitja sopran Irina Dubrovskaya on sndinud 1981.a. Ust- Ilimskis.Ta on lpetanud Glinka-nimelise riikliku konsrvatooriumi 2004.a. ja 2005.a. jtkas pinguid G:Vishnevskoi juures. 2006.a. augustist ttab edukalt solistina, olles andnud kontserte paljudes linnades. Itaalia helilooja Giuseppe Verdi (1813-1901) kirjutas 26 ooperit, millest esimesena sai tuntuks ajaloolis-heroiline Nabucco, populaarsemad on veel Attila, Macbeth, Rigoletto, Luisa Miller, Trubaduur, Maskiball, Aida, Othello. La Traviata libreto phineb testisndinud lool, mille prototpideks on Alexandre Dumas-noorem ja Pariisi kuulus kurtisaan Marie Duplessis. Teose aluseks on Alexandre Dumas noorema romaan Kameeliadaam. Verdit kitis Kameeliadaami s?ee ka tema enda elukigu tttu- prast esimese abikaasa surma elas helilooja aastaid koos endise lauljatari Giuseppina Strepponiga. La Traviata peaks thendama `naist kes kaldus krvale` vi `eksinut`.
Soololaul ehk kammerlaul – Franz Schubert – schubertiaadid – koosviibimised muusika, kirjandusega. Lähtus enamasti klassikalistest vormidest. Lõi 9 sümfooniat, kuulsaim 'Lõpetamata sümfoonia' (I romantiline sümfoonia), laule, klaverisaateid (keerukad partiid), laulutsükleid 'Ilus möldrineiu', kammermuusikat. Instrumentaalsed väikevormid Eeldused: Kõrge haritus kodanluseklassis, kodus musitseerimine, fortepiano arendamine, klaver kui sooloinstrument, salongimuusika, virtuoosikultuse teke Uuendused: muusikasse ilmub uus poeetiline ja emotsionaalne tasand, pikenesid meloodiad, žanreid käsitleti vabalt, harmooniasse ilmusid kirevamad kooskõlad, suur huvi rahvamuusika vastu, rütmika & tempode vaheldumine vaheldusrikkam Eksprompt – lüürilise karakteriga improvisatsiooniline muusikapala. Muusikaline hetk – klassikaline süit romantismis. Prelüüd – lühike klaveripala (tavaliselt sissejuhatusega, mis tutvustas teose teemat, mis oli pikem ja kee...
Mart Linnas 11a klass TNG Haydn ja Schubert Käisin 19. detsembril 2009 Estonia konserdisaalis kuulamas ja vaatamas ,,Haydn ja Schubert" Esitati Joseph Haydni ,,Te Deumi" Hob XXIIIc:2 ,,Allegro", ,,Adagio" ja ,,Allegro moderato" ning ,,Klaverikontserdi D-duuri Hob XXIIIc:11 " ,,Vivace", ,,Unpuco adagio" ja ,,Rondo all'Ungarese. Allegro assai" Esitati ka Franz Schuberti ,,Missa As- duur D 678" osad ,,Kyrie", ,,Gloria", ,,Credo", ,,Sanctus", ,,Benedictus" ja ,,Agnus Dei". Kõik esitatud palad olid kristlikel teemadel ja lauldi ladina keeles. Esinesid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Lisaks solistid Irina Zahharenkov...
Muusikaretsensioon Ooperigala Käisin 30.noveembril kuulamas IV Tallinna Talvefestivali Ooperigalat.Kontsert algas kell 19.00 Estonia kontserdisaalis.Kogu kontsert oli pühendatud kuulsa ooperilaulja Vello Jürna 50.sünniaastapäevale ja oli korraldatud Pille Lille muusikute toetusfondi poolt. Kontsertil astusid ülesse paljud Eesti kuulsamad ooperilauljad ja neid saatis peamiselt Piia Paemuru(klaver). Kontserti alguses laulsid ka tuntud aariajaid Vokalistide konkursi võitjad. Esinejad olid:Margarita Voites,Mati Palm,Voldemar Kuslap,Margit Saulep,Pille Lill,Maire Haava,Mart Madiste,oliver Kuusik,Urmas Põldma,Aare Saal ja Alar Haak. Margarita Voites (sünninimi Margarita Lombak; sündinud 30. oktoobril 1936 Moskvas) on eesti koloratuursopran. Perekonna Eestisse naasmise järel jätkas ta kooliteed Viljandis ja Tartus. Pärast Tartu II Keskkooli lõpetamist astus Margarita Voites Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda bibliograafia eriala...
1825-1899) operetid "Nahkhiir", operett "Viini veri" K: valss "Viini veri". 20.saj jätkasid Straussi loodud viinivalsi-opereti traditsiooni Viinis ungarlased uusviini opereti viljelejad Franz (Ferenc) Lehar (1870-1948) operetid "Lõbus lesk", "Krahv Luxemburg" ja Emmerich (Imre) Kalman (1882-1953) operetid "Mariza", "Silva". Mõlemad heliloojad kasutavad rohkesti ungari rahvamuusikat oma teostes. GIUSEPPE VERDI (1813-1901) Nabucco, Macbeth, Rigoletto, Trubatuur, La Traviata, Maskiball, Aida, Don Carlo, Othello, Falstaff Verdit ei võetud Milano konservatooriumisse vastu-ta olevat andetu. Hiljem sai konservatoorium Verdi nime. Eraeluliselt igav ja tõsine Läbi muusika oma riigi vabadusvõitluse maestro Patriootilised motiivid, allegooria Nabucco Vana Testamendi Jeremia raamatu põhjal. Uus-Babüloonia riigi õitseng keiser Nebukadnedsar II valitsemise ajal, kes hävitas Jeruusalemma ja viis juudid (ooperis samastatud itaallastega) Paabeli
Aastaselt · kirjutas 26 ooperit · säilitas loomevõime korge vanuseni · I ooper mis tõi tuntuse oli ,,Nabucco" o Sellest sai Itaalia vabadusvõitluse laul · Ta kirjutas nn numbrioopereid koosnesid üksikutest selgelt eristuvatest muusikalitest numbritest · Ooperi tekstiks kasutas libretodeks kuulsate kirjanuke tekste (shakespeare jne) · Meloodiad on väga meeldejäävad · Kuulsaimad ooperid: o Nabucco o Traviata o Rigoletto o Aida MUUSIKA KUULAMINE: 1. Verdi ,,Nabucco" (peale 30s hakkab koor vaikselt laulma, väga rahulik) 2. Verdi hertsogi lauluke ooperist ,,rigoletto" (calina blanca) 3. Verdi triumfimarss ooperist ,,Aida" (natuke meenutab Star Wars-i) selle laul jaoks loodi Verdi trompet Richard Wagner (1813-1883) · Üks muusika ajaloo keerulisemaid isikuid o Helilooja o Luuletaja o Filosoof o Kirjanik
Retsensioon Käisin teisipäeval 20. novembril Viljandis kuulamas üht suurejoonelist kontserti, kus esitajateks noorteorkestrid ja -koorid. Selle suurejoonelisuses veendusin ma muidugi alles kontserdi kestel. Enne polnud mul sellest muid teadmisi, kui vaid see, et palasid esitavad noored muusikud. Kuid peale kava lugemist, kust veendusin, et esitatakse maailma ühtede kuulsamate heliloojate tippteoseid, olid mu ootused ääretult kõrged. Tore oli ka kavale peale vaadates mõelda, et ma ju tean kõiki neid teoseid, mis esitamisele tulevad. Äratundmisrõõm oli suur! Ja kui kontsert peale hakkas, oli rõõm veelgi suurem! Kontserti esitas ühendorkester, kelle hulgas olid Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor ning Rahvusooper Estonia poistekoor. Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Dirigendi...
Ooper 19.sajand Üks juhtivamaid muusika zanre Reageerib tundlikult ühiskonna probleemidele Huvi ooperi vastu väga suur(BUUM) Pariis: Ooperi pealinn.Kõige paremad tingimused,raha olemasolu.Ooperite ainestik ikka antiikajaloost ja mütoloogiast,aga pöörduma ajaloo ja olistiku süzeede juurde.Huvi troopika,salapära,ajaloo vastu. Ooperid endiselt tellimustööna. Kuni 1850 suhtuti ooperisse kui toormaterjali, mis võis enda nägemuse järgi muuta.Eesmärk-publiku soosing.1850 hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta. Itaalia: Impressaario-üürib teatri,koostab trupi koosseisu ja tellib ooperid. 1 aasta jooksul 3 hooaega ehk stagionet.Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp.Kavva võetud oopereid mängiti nii kaua kuni oli publikut.Helilooja tegi ooperi valmis ja müüs impressaariole,helilooja sai raha peale 3.ndat etendust, heliloojal ei olnud ooperile enam õigusi....
Sissejuhatus Käisin 15. märts Rahvusooper Estonia balletti Phaidra vaatamas KUMU auditooriumis. See on Mai Murdmaa, Kaie Kõrbi ja Rahvusooper Estonia ühistöö. "Phaidra" põhineb antiikmütoloogial Euripidese "Hippolytusel". Etenduses on kasutatud Benjamin Britteni vokaaltsüklit "Phaidra laulud" ja kaasaegse kreeka helilooja Iennas Xsenakise löökpillimuusikat. Löökpillimuusika oli küll varem salvestatud rahvusooperi orkestri poolt (dirigent Mihhail Gerts), kuid vokaaltsüklit laulab Juuli Lill. Etenduses tantsivad lisaks Kaie Kõrbile Estonia solistid Aleksandr Prigorovski ja Anatoli Arhangelski. Phaidra on kaasaegne ballett, mida ma nägin esimest korda. See oli teistsugune ja üllatav. Samuti oli huvitav näha Kaie Kõrbi tantsimas. Phaidra Ballett põhineb Kreeka müüdil. Tantsuetenduse peategelane Phaidra on armunud oma mehe poega, kes tema tunnetele e...
· 1839.a. Oberto, krahv di Bonifacio · 1840.a. Kuningas üheks tunniks · 1842.a. Nabucco - Piibli päritoluga sündmustik ja juutide vabadusvõitlus- · 1843.a. Lombardlased Esimeses Ristisõjas · 1843.a. Ernani · 1844.a. Kaks Foscarit · 1845.a. Giovanna d'Arco ehk Orleansi neitsi · 1845.a. Alzira · 1847.a. Macbeth · 1847.a. Röövlid · 1848.a. Korsaar · 1849.a. Legrano lahing · 1849.a. Luisa Miller · 1850.a. Stiffelio · 1851.a. Rigoletto - saavad kokku vana ja uus maailm traditsiooniline itaalia ooper ning tulevikus Wagneri poolt täiuslikkuseni arendatud muusikaline draama. Ooper on kirjutatud heliloojale väga raskel perioodil, mil ta kaotas mõne aastaga oma kaks last ja naise. Teose süzee puudutas heliloojat tema isikliku traagilise kogemuse tõttu väga lähedalt ning on andnud ooperile erakordse muusikalise sügavuse. · 1853.a. Trubaduur · 1853.a. Traviata · 1855.a. Sitsiilia verepulm
Romantism Demokraatlikud ideaalid vabadus , võrdsus, vendlus levisid kogu Euroopas.Ajastule on iseloomulik , et ka kunstnikud ja muusikud osalesid võitluses.Hoogustus rahvusliku kunsti areng.Romantikud pidasid väga oluliseks oma kunstis kohalikku koloriiti ja seetõttu tegelesid ka rahvakunsti kogumise ja uurimisega.Romantikute tähelepanu keskendus erandlikule isiksusele.Romantilise kangelase missiooniks on tõe kuulutamine.Romantikutele kuulub väide: " Mõistus võib eksida , tunne ei eksi kunagi. " Romantikutele on omased suurused kontrastid kõiges.Kõigist kunstidest seadsid romantikud esikohale muusika,sest see kajastab kõige võimekamalt inimesetundeelu.Romantikud hülgasid ranged klassitsismi vormiskeemid,tekkisid vabas vormis muusikateosed.Romantilises muusikateoses on loogiliselt arenev sündmustik.Romantikute lemmikzanriks on soololaul.Instrumentaalmuusikas tekkis programmiline muusika s.t.helilooja poolt oli antud teosele sõnaline sel...
Iseseisev töö muusikaõpetuses (10 tundi ) Õp. Lii Toots "Minu meelest on muusika olemas selleks, et tõsta meid argielust võimalikult kõrgemale." (Gabriel Fauré, kirjas pojale 1908) 1. Kirjuta vähemalt 25 lauset sellest, milline koht on muusikal sinu elus. 2. Vali YouTube'st üks endale meeldiv muusikapala ja kirjuta mõne lausega, miks see sulle meeldib. Lisa link: Autor: Esitaja: 3. Ajastud. Täida tabel. Muusika ajastu. Muusika lühiiseloomustus. Tähtsamad selle Mõned sel Ajaline kestvus. Kirjuta kuni 10 lauset sellest, ajastu heliloojad. perioodil toimunud mis antud ajastu muusikas olulised sulle kõige iseloomulikumana, ajaloosündmused. erilisemana tundub. Koht ja aeg...
Käisin 16.otktoobril 2011 Estonia kontserdisaalis kontserdil ,,Parimad pianistid". Kontserdi korraldas Tallinna Muusikakeskkool. Esinesid Peep Lassmann, Lauri Väinmäe, Mati Mikalai, Kai Ratassepp, Ralf Taal, Marko Martin, Age Juurikas, Kadri-Ann Sumera, Sten Lassman, Mihkel Poll, Mihkel Mattisen ning tuntud meile Rein Rannap. Õhkkond Estonia kontserdisaali fuajees oli äärmiselt pidulik.Inimesed särasid, naised olid väga ilusti riides ja mehed olid ülikondades.Alguses see pani mind veidi ebamugavalt ennast tundma, sest ma polnud nii viisakalt riides.Seades sammud kontserdisaali poole, tundsin suurt elevust ning ootasin pikisilmi millal esimesed klaverinoodid kõlama hakkavad. Kui ma olin istunud oma kohale ja seadnud end mugavasse asendisse, pöörasin momentaalselt pilgu suurele klaverile, mis laval. Iseenesest klaveris polnud midagi midagi niivõrd erilist, kuid see kuidas klaver oli valgustatud ning kooskõlas saaliga, ei suutnud mu pilku...
Renessanss (14. sajandi teine pool kuni 16. sajand) Seda ajastut iseloomustab kõige paremini sõna ,,taassünd". Toimus eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimkeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Renessansi ajal hakati uuesti huvi tundma unarusse jäänud antiikaja kultuuri, igapäevaelu, kirjanduse, filosoofia ning kunsti vastu. Renessanss oli nagu antiikaja kultuuri taassünd, aga mis ei tähenda tingimata seda, et kõik piirduks ainult vana meenutamisega, antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Teine väga tähtis märksõna renessanse puhul on humanism, tähelepanu keskmesse jäid inimvärtused ning inimese vaba areng. Hinnati inimest, kes teostab ja kehtestab end iseseisvalt. Kirjandus ja kunst võtsid suuna inimlikkuse poole, kui varem oli jumal alati kõige kõrgemal, siis nüüd pääses esile ka inimk...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Andri Suga Referaat ,,Hääleliigid ja nende esitajad" MERLE ADELMAN Tallinn 2009 SISUKORD Eessõna ............................................................................................................................................. 3 Metsosopran ...................................................................................................................................... 3 Koloratuursopran ............................................................................................................................. 4 Margarita Voites ................................................................................................................................ 4 Miliza Korjus ..........................................................................
Wolfgang Amadeus Mozart (1756 – 1791) oli Viini klassikute koolkonda kuuluv helilooja. Ta oli geenius, kes juba varasest lapsepõlvest komponeeris. Ta on kirjutanud sümfooniaid, kontserte, laule, oopereid, sonaate, kantaate, reekviemi jm. Tegutses Salzburgis, Pariisis, Viinis, reisis ka Itaaliasse. Võistles omal ajal kuulsa pianisti Muzio Clementi´ga ning õppis itaalia meistrite ooperistiili. Saavutas esialgu kuulsuse oma geniaalse klaverimänguga, ent ka komponeerimisega. Sai maailmakuulsaks oma ooperi “Die Entführung aus dem Serail”/”Röövimine Serailist” (1782). Õppis komponeerimisstiili J. S. Bachi ja G. F. Händeli teostest, ent õppis isa käe all. Kohtus 1784 J. Haydniga ja nad said sõpradeks. Haydn pidas Mozartit avalikult suurimaks geeniuseks komponistide seas. 1786 kirjutas “Figaro pulma” L. da Ponte libretole, elades Viinis. Selle vastuvõtt esietendusel Praha teatris oli parem kui hilisem “Don Giovanni” kriitika (1787). Ta oli Jose...
Mis on ooper? Ooper on muusikaline lavateos, kus tegelased oma mõtteid ja tundeid väljendavad lauldes sümfooniaorkestri saatel. Seal on ühendatud muusika (lauljad, orkestrandid), draama (näitlemine, kirjanduslik süzee), kujutav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Kirjandusliku teose põhjal kirjutab libretist libreto ehk ooperi sisu, millele helilooja teeb muusika. Ooperis lauldakse ja kasutatakse kõnelähedast laulu ehk RETSITATIIVI. Ooperis laulavad solistid (AARIA), ansamblid ja koorid. Ansamblite nimetused tulenevad kooslauljate arvust. (duett 2, tertsett 3, kvartett 4, kvintett 5, sekstett 6 inimest. Sekstetid ja neist suuremad ansamblid esinevad ooperis vaid erandjuhtudel.) Kooriliigid on ooperites samad, mis kontsertkooride puhul. Neid liigitatakse mees-, nais-, laste- ja segakoorideks. Etendus koosneb: vaatused stseenid pildid. Ooperis võivad esineda ka balletinumbrid, samuti orkestrivahemängud. Ooperi tegevusele eelneb tavalisel...
1. Iseloomusta romantismiajastu muusikat. Nimeta uusi zanre, mis tekkisid romantismi ajastul. a. Heliloojal rõhuasetus tunnetel, vormiosade piirid avardusid ja meloodiad pikenesid. Tempode ja dünaamika puhul armastati äärmusi. Lemmikpilliks klaver, tähelepanu keskmesse programmiline muusika, süvenes huvi rahvamuusika vastu. b. Põhizanriks ooper. Soololaul Klaveri saatel häälele ja instrumentidele; need ühendati programmilisteks tsükliteks. Kammerlikud väiketeosed klaverile Poeem, karakterpala, sõnadeta laul, eksprompt, prelüüd, ballaad, tantsud(valss, polka), nokturn. Sümfooniline poeem - Emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile. Klaveritranskriptsioonid - Tuntud ooperite, sümfooniate jt suurteoste kokkusurutud ,,ümberjutustused" klaverile. 2. Franz Schubert - a. Suured laulutsüklid: ,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond", ,,Luigelaul". b. 9 sü...
Giuseppe Verdi Referaat Tartu 2016 Sisukord 1. Giuseppe Verdi............................................................................................... 2 2. Lapsepõlv ja haridus...................................................................................... 3 3. 1834-42: esimesed ooperid............................................................................4 4. 1843-53: kuulsuseaastad...............................................................................5 5. 1860-1901: lõpuaastad..................................................................................5 6. Roll Itaalia ühendamises................................................................................6 1. Giuseppe Verdi Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 10.oktoobril 1813.aastal Le Roncole külas, mi...
Tartu Kutsehariduskeskus Referaat Victor Marie Hugo 1802-1885 Autor: Juhendaja: Klass: Tartu 2010 Sisukord: Sissejuhatus.................................................................3 Elulugu.......................................................................4 Looming.....................................................................5 * Ülevaade Victor Hugo loomingust....................................6 *,,Jumalaema kiriku kellamees" lühikokkuvõte........................7 Kokkuvõte...................................................................8 Kasutatud kirjandus........................................................9 2 Sissejuhatus: Victor Hugo oli prantsuse kirjanik,...
ROMANTISM I · 19.sajand-20.sajand · 19.sajandi kunstisuund, mis sai alguse kirjandusest. · Levis edasi kirjutatavasse kunsti ja muusikasse. · 19.sajandil sai ,,romantiline" tähenduse tundeline. · Romantilise mõtte tekkepõhjuseks oli pettumine Prantsuse revulutsiooniks. · Kunst sai väljapääsuks argielust ning huvi kultuuri vastu oli väga suur. · Ühiskond rõhutas üksikisikut nagu ei iial varem. · Sümpaatia rõhutute vastu, huvi lihtrahva ja laste vastu. · Usk inimesse ja tema saatusesse on seotud just selle ajastuga. TUNNUSED · Tunded olid mõistusest tähtsamad · Põgeneti oleviku eest · Tunti huvi mineviku vastu · Loodustemaatika · Läbivaks teemaks oli üksindus VÄLJENDUSVAHENDID · Kunstis on peamiseks väljendusviisiks emotsionaalus · Meloodia muutus väga laulvaks · Harmoonia muutus keerukamaks · Hakati kasutama rahvamuusikat UUED MUUSIKAZANRID · ...
1939 aastal esietendus tema ooper ,,Oberto", see võeti hästi vastu.ooper ,,Nabucco" tõi talle üle Eurooplise kuulsuse. Verdi oli Itaalia parlamendi liige. Tema ooperite lauludest on saanud rahva kangelas laulud nt ,,Vangide koor". Oma elu keskpagias mattis ta oma naise, mis viis ta sügavasse masendusse. 1879 etentati tema ooper ,,Aida" Suessi kanali avamise puhul. On kirjutanud lisaks ooperitele ka reekviemi. Kokku kirjutanud 26 ooperit: Nabucco, aida, traviata, rigoletto, trubaduur, maskiball, othello. *Ricahard Wagner 1813- 1883 Saksa helilooja. Lapsepõlves tundis huvi kirjanduse ja teatri vastu. 1830 astus Leipzigi ülikooli muusikat õppima. Tutvus paljude heliloojate ooperi loominguga, mis mõjutasid ka tema teoseid. Töötas kapellmeistrina (ka kaks aastat Riias). Oli ka dirigent. Võttis osa Dresdeni ülestõusust, mille tagajärjel pidi Sakasamaalt põgenema. Elas 10 aastat Sveitsis. 1861 tuli Saksamaale tagasi
vallatud ning pidevas emotsionaalses crescendo's lahendatud Rigolettole, kelle isiklik tragöödia moodustab ooperi dramaturgilise telje. Kirjutanud partii kasvult jändrikule ja ekspansiivsele Felice Varesile, leidis Verdi temas oma loominguliste kavatsuste oivalise kehastaja. Kaasaegsete mälestuste järgi laulnud Varesi hämmastava sisendusjõu ning vulkaanilise temperamendiga, jõudes rolli tulipunkti Rigoletto ja õukondlaste vapustavas stseenis. Verdi ise hindas "Rigolettot" kõrgelt, nimetades seda oma parimaks ooperiks. Kas me temaga jäägitult nõustume või mitte, on iseasi, kuid et möödunud sajandi keskpaigast pärinev uudne tees ka tänapäeval kütkestada suudab, on kindel. Peaaegu vahetult pärast "Rigoletto" esietendust asus Verdi "Trubaduuri" loomisele. V. Hugo järglase, hispaania kirjaniku Antonio Gutierrezi romantilismüstilise draama
Vinni-Pajusti Gümnaasium Cabaret Referaat Koostaja: Kerttu Kutsar Juhendaja: Katrin Pall Vinni 2014 Sisukord Ajalugu................................................................................................................... 3 Autorid.................................................................................................................... 4 Sisukokkuvõte........................................................................................................ 5 Osatäitjad....................................................................................
Stiilimuutusi põhjustab ikkagi inimese vanus; 1....5 aastaselt kuulasin ainult eesti muusikat, lemmikuks oli Kollane Allveelaev G - Vaikus on Kuldne 5....7 aastaselt tulid lihtsama sisuga välismaised laulud, lemmikuks oli Shaggy - Boombastic 7....10 aastaselt oli mul muusikast ysna yxkõik, see eriti ei huvitanud mind. Lemmikuteks olid Down Low - Jahnny B ja Fools Garden - Lemon tree 10...11 aastaselt hakkasin muusika fanaatikuks, lemmikuteks said Blur - Song 2 jms. 12...14(?) aastaselt on olnud põhiliseks selline veic raskem stuff, nagu System of A Down - Know, Toxicity jms. Eriti on aga (ikka veel) Thumbs up for Gorillaz. Muusika ajalugu algab ilmselt koos inimkonna ajalooga. Tähendusrikaste helide tekitamine, nendest nii-öelda sekundaarse märgisüsteemi loomine, arenes tõenäoliselt paralleelselt kõne ja keele kujunemisega. Võib vaid oletada, kas esimesed "muusikateosed" olid käteplaksudega saadetud hüüatused, vastu puutüve taotud rü...
Prosper Merimee(1803- 1870) Prantsuse kirjanik, sündis Pariisis, oli väga andekas maalija. Teda on peetud ka realistiks. Tema loomingu tunnusjoon on teiste rahvaste keelele, kommetele ja minevikule keskendumineÕppis vanas eas ära vene keele. Esikteos ,,Clara Gazuli teater". See on müstifikatsioon, hispaanialike näidendite kogu. ,,Guzla ehk Vaimulik illüüria luulet". 1829. ilmusid draama ,,Jacquierie" ja Pärtliöö verepulma käsitlev ajalooline romaan ,,Charles IX valitsusaja kroonika". 1829. aastal avastas enda jaoks NOVELLI. Üksteise järel ilmusid ajakirjanduses ,,Matteo Falcone", ,,Reduudi vallutamine", ,,Tamango" ja ,,Federigo". Pariisi peenemat elu käsitlesid ,,Etruski vaas" ja ,,Triktraki partii". Need kõik valmistavad novellikogu ,,Mosaiik". ,,Kahekordne eksitus", ,,Hinged puhastustules", ,,Ille´i Venus", ,,Colomba", ,,Arsene Guillot" ja ,,Carmen". Tõlked vene keelest: Puskini ,,Padaemand", ,,Mustlased" ja katkendid Gogoli teostest,...
La Scalalt aga tuli uus tellimus ning helilooja siiski ei suutnud oma kutsumusest loobuda. Sündis Verdi kolmas ooper "Nabucco". Etendusel oli tohutu menu, sest Piibli päritoluga sündmustik ja juutide vabadusvõitlus mõjusid ka itaallastele endile, olid nad ju Austria ülemvõimu all ja Verdist sai päevapealt kuulsus. Aastatel 1843-1847 valmis 7 ooperit. Verdi loominguliselt küpseim periood jõuab kätte 1850.- tel aastatel, mil ta kirjutab kuus ooperit. Esimesed kolm neist on kuulsaimad: Rigoletto 1851.a., Trubaduur 1853.a. ja Traviata 1853.a. 1850-1860.-tel aastatel on Verdi hõivatud ühiskondliku tegevusega: saadikutöö parlamendis võttis nii palju aega, et loominguks jäi vähe aega. Suessi kanali avamise puhul ehitati 1869. aastal Kairosse ooperiteater. Egiptuse asekuningas Ismail Pasha otsustas sel puhul tellida ooperi ühelt kuulsalt Euroopa heliloojalt. Ooper pidi tulema Egiptuse-teemadel ning esialgu pakuti välja kolm komponisti: Richard
Romantism · romantism on kirjandusvool, mis levis Lääne-Euroopas 18. saj lõpus ja 19. saj alguses · romantikud vastandasid ennast klassitsismile, mitte realismile · romantismi tekke eelduseks oli inimeste kibestumus nende igapäevaelus · romantiline inimene = tundeline inimene · Romantism sündis ja kujunes välja võitluses klassitsismi vastu ( väga ranged reeglid, zanrite jagamine kõrgeteks ja madalateks, tunnete eitamine, mõistuspärasus jne). · Romantism vastandas ennast klassitsismile, tema ratsionalistlikule lähenemisviisile, tema rangetele reeglitele. Romantism rõhutab tundeid, olema vaba, ei mingeid kitsendusi. Loominguvabadus on absoluutne. · 1827 romantismi manifest Victor Hugo esikdraama ,,Cromwell" eessõnas · 1830 lavastab Hugo draama ,,Hernani", kus eirab täielikult klassitsistliku draama reeglistikku tähistab romantismi võitu Prantsusmaal. · Romantismi kirjanik lähtub...
Romantism Romantism on euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18. saj. lõpus ja 19. saj. esimesel poolel. Sõna "romantism" on tulnud prantsuse keelest. Selle mõistega tähistati 17.-18. saj. kirjanduses rüütliromaani, samuti fantastikal põhinevat kujutluslaadi ja kunstilise väljenduse tundelisust. Koolkondliku mõistena kinnistus "romantism" alles 1830. aaastail. Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. Kunagi varem polnud helilooja asetatud nii kõrgele pjedestaalile helilooja oli kui ülempreester, kes on võimeline tajuma teistpoolsust, milleni tavaline inimene ei jõua. Selline romantiline kunstnikutüüp andis kogu kunstile kõrgema hoiaku. Subjektiivsuse valitsemi...
MTX 325 Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus Vastuolud ühiskonnas: 1. reaktsioon pärast Viini kongressi (1814-1815), püüd säilitada vanu ühiskonnavorme teiselt poolt demokratiseerimistaotlused. Rahvusliiikumine. Probleem rahvusriigi rajamine (Saksa, Itaalia jt). Ajalooline taust: 18. sajandi lõpus Prantsusmaal revolutsiooniaeg, vabariigi väljakuulutamine. 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad mandri-Euroopas ja Egiptuses. 1813 Napoleoni lüüasaamine Leipzigi lahingus. 1814-1815 Viini kongress, Napoleoni-eelse feodaalsüsteemi ja kuningavõimu taastamine, maade ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst Metternich politseiriigi. Vene tsaar Aleksander I võttis mahajäänud Venemaal ette üksnes arglikke reforme (pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 1816 ja 1819 - talupoeg sai isiklikult vabaks, aga tal...
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused. 1. MILLEGA TEGELAVAD DRAAMAUURINGUD, TEATRITEADUS JA ETENDUSUURINGUD? MIS ON ÜHIST, MIS ERINEVAT? Draamauuringud (dramatic studies) Teatriteadus (theatre studies, Theaterwissenschaft) Etendusuuringud (performance studies) 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? · Teatriajalugu on teatriteaduse haru, mis tegeleb allikate (alustekstid, reziiraamatud, kostüümid, dekoratsioonikavandid, kavad, fotod-videod, teatrikriitika, mälestused jm) abil uurimisobjekti rekonstrueerimise, kontekstualiseerimise ja periodiseerimisega. · Etenduse analüüs on vaataja subjektiivne arusaamine etendusest (see võib erineda teiste vaatajate arvamusest). Analüüsides on hea teha märkmeid ning kasutada mitmeid allikaid. · Tekstist lavale ülekandeprotsessi uurimine ...
Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rü...
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapä...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
Herculean tasks he had to bear for years. By his character, Kull was joyous, vital, merry but also discussing more serious and psychological problems. In the theatre, he was a popular figure, always bringing good humour with him. Maybe it was due to his character that he was less submerged in the finer details, but he always had a firm vision of his work as a whole. From his theatre repertoire we can mention operas of Verdi (The Masked Ball, La Traviata, Rigoletto, Aida), Tchaikovsky, Bizet, Puccini (Tosca, Madame Butterfly), Wagner (The Flying Dutchman, Tristan and Isolde, Lohengrin), Gounod, Mozart (Don Giovanni), Mussorgsky (Boris Godunov), and several Estonian operas. In the orchestral music his repertoire was versatile and varied: Messiah by Händel, symphonies of Haydn, Schumann, Franck and Tchaikovsky, works of Berlioz, Rimsky-Korsakov, Estonian symphonic music (Tubin, Lemba, Eller, A. Kapp, Aav and others).
No special need was seen to disguise or vary the claque, who often sat in the same seats, performance after performance, year after year, led by a chif de claque two decades into his posi- tion. Even the monetary transactions were not hidden from the public. Indeed, one hundred years after the birth of claquing, a reader of the London Musical Times could scan the advertised rates of the Italian claqueurs (see Figure 4.3). Whether in the world of Rigoletto or TV sit-corns, then, audiences have been successfully ma- nipulated by those who use social evidence, even when that evidence has been openly falsified. What Sauton and Porcher realized about the mechanical way that we abide by the principle of social proof is understood as well by a variety of today's profiteers. They see no need to hide the manufactured nature of the social evidence they pro- vide-witness the amateurish quality of the average TV laugh track. They seem al-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
