Hugo Treffneri Gümnaasium Riinu Pae BALTI KETT Uurimuslik töö Juhendaja: Tiiu Kreegipuu Tartu 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Taust................................................................................................................................... 4 1.1. Molotovi-Ribbentropi pakt............................................................................................. 4 1.2. Poliitiline olukord 80ndatel............................................................................................ 5 1.2.1. 1987..............................................................................
Kas teate, et haavpuust sauna materjal oli vanadel rahvastel juba teada. Haavpuust tehti kaevu kaaned ja sauna lavad. Sellepärast, et haavapuu omab head omadust, desifintseerijana.Temas olevad puumahlad hävitavad baktereid ja muid mustuse jääke . Temas on looduslik antiseptilne toime Ta hoiab kevu vee puhtana, niiskuse bakteritest,hallituset ja erinevatest seente ollustest.jne.. Sauna ruumis aga hävitab need bakterid, mis inimese keha pealt higistades väljuvad. Meie keha puhastusel on selle puul ka energeetilise keha puhastaja roll. Tema mahlad eraldavad fenütoolseid lõhnu. Nende elementide kiirgus korrastab meie vaimset keha . mina kasutan seda energeetilise keha ja pingete maha laadimiseks. Rääkimata koore aluset kihist, mida kraabiti ja pandi mädanike eemaldamiseks haavadelt Joodi ka väga lahjat teed ja see puhatas meie parasiitset sise maailma. Kindlasti sellisel juhul võetakse koort okste pealt ja kraabitakse koore alust ...
Darwin, K.Marx, H.Ibsen, J.Aho, L.Tolstoi, M.Gorki, I.Turgenev, F.Dostojevski, W.Goethe, H.Heine, G.Byron, V.Hugo, E.A.Poe jt Väljaanded: Albumid "Noor-Eesti" I (1905); II (1907); III (1909); IV (1912); V (1915) Kirjanduse, kunsti ja teaduse ajakiri "Noor Eesti" (1910-1911), Ajakiri "Vaba Sõna" (1915) "Noor-Eesti" albumites: Luule Juhan Liivi "Noor-Eestile"; Gustav Suits "Noor-Eesti"; Anna Haava, Karl-Eduard Söödi, Aino Kallase, Hella Murriku (Wuolijoki), Villem Grünthal Ridala, Kristjan Jaak Petersoni, Jaan Oksa jt luuletused. Tõlkeluule põhiliselt J.A.Rimbaud´lt ja P.Verlaine´ilt Proosa: A.Kallas, A.Kitzberg, H.Murrik, Fr.Tuglas, E,Vilde, A.H.Tammsaare jt Artiklid: G.Suits "Noorete püüd" programm H.Raudsepp "K.-E. Söödi luule" J.Aavik "Eesti kirjakeele täiendamise abinõudest" Fr.Tuglas "Ed.Vilde ja E.Peterson" jt Illustratsioonid: Ants Laikmaa "Kreutzwaldi portree"; Kristjan Raud "Millal?" jt Sümbolism ja impressionism nooreestlaste loomingus
Krusten jt + Jaan Oks jt + Arthur Valdes jt Siuru puhul peaks tähele panema seda, et põhiautorid aktualiseerivad kirjanduses ka mingeid tegijaid, kes rühmitusse ei kuulu, aga kelle vaimsus võiks haakuda rühmituse vaimuga. Jaan Oksa retseptsioon algab tõsisemas mõttes Siuru kaudu (Adson ja Tuglas toetasid Oksa jõudmist kirjandusse). Oks suri sellises seisus, et ta rühmituse tegevusest sisuliselt osa võtta ei saanud. On väga iseloomulik, et Siuru kaastööliste seas on ka G. Suits, W. Ridala, A. Kallas, A. Taska jne. Hakkab tulema mingi nimede rida, mis tegelikult tähistab Noor-Eestit. Siuru albumite kaudu on ühisosa kahe rühmituse vahel üsna hästi näha. A. Valdesest hakkab kirjutama I MS aegu Tuglas ja hakatakse tootma ka tema loomingut. Kõik Valdese looming ei ole Tuglase kirjutatud, ta hakkab elama omaette elu ka pärast Siuru lagunemist. Ikka ja jälle näeme, et Valdes ilmub kuskilt välja (nt J. Krossi romaanides).
Kangelaspoeemi aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja -laulud. Maailmakirjanduses on loonud väljapaistvaid poeeme itaallane Dante Alighieri (1265 -1321), inglased John Milton (1608-1674), George Byron (1788 -1924) ja Percy Bysshe Shelley (1792 -1822), venelased Aleksandr Pukin (1799 -1837) ja Mihhail Lermontov (1814 -1841). Eesti kirjanikest on poeemimeistritena tuntuks saanud Villem Ridala (1885 -1942) ''Toomas ja Mai'', Henrik Visnapuu (1890 -1951) "Parsilai'', Juhan Sütiste (1899 -1945) ''Maakera pöördub itta'', Juhan Smuul (1922 -1971) "Järvesuu poiste brigaad'', Betti Alver (1906 -1989) "Leib" jt. 39. Puänt - üllatav kuid loogiline novelli, anekdoodi, epigrammi ja soneti lõpplahendus. 40. Rahvaluule - folkloor; rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb järgmisteks liikideks ja alaliikideks:
Ta tunneb looduse igat väiksematki nüanssi ja oskab seda naiselikult luuleridadesse seada. Käin ka ise tihti looduses ja eriliselt meeldib mulle just metsas käia ning vahel ongi tunne justkui oleksin ise Luige lüürikasse sisse 3 kirjutatud ja mets koosnebki tema lüürika helgusest ja salajastest varjudest. Küsimusele: ,,Mis vormis teist niisuguse inimese, nagu olete täna?"vastas poetess : ,,Väga tähtis oli Ridala luuletus "Talvine õhtu". See oli kooskõlas ümbrusega, mis oli parajasti akna taga. Nii et see tekst oli elav, mitte surnud; mitte luuletus, vaid ümbrus ise. Korraga sain aru, et tekst või sõna või inimese eneseväljendus ei ole eraldi elust; et see on üks ja sama. See oli mulle väga tähts kogemus." Elu ja looming Poeesia ei sünni tühjast kohast, selleks peab olema põhjust ja nn prahvatamise julgust
Roiete lõikumise kohal, võlvi kiirus on päiskivi, mida tihti kaunistavad skulptuurid. Vastandina romaani ajastu stiliseeritud ornamentikale on gooti ehitise osi kaunistavad motiivid naturalistlikku laadi. 32.Milliseid gooti kirikuid teate Eestis olevat? Mille poolest need erinevad Lääne-Euroopa katedraalidest? Mille poolest erinevad Põhja-Eesti kirikud Lõuna-Eesti kirikutest? Niguliste kirik, Pühavaimu kirik, Oleviste kirik, Toomkirik, Ridala kirik, Pöide kirik. Muidugi ei ole Eesti gooti kirikud nii uhked kui Prantsusmaal. Nendes pae- või põllukivist ehitatud kirikutes ei läinud tarvis tugikaari, ka olid nad tagasihoidlikult kaunistatud.Kirikuid ehitati tol ajal ka Eestis palju nagu mujal Euroopas, sest ristiusu abil loodeti rahvast kuulekusele allutada. Lääne-Eestis kasutati ehitusmaterjaliks paasi ja dolomiiti. 33. Millised nägid välja keskaegsed linnad (Tallinna vanalinna näitel)? Milliseid keskaegseid
Sissejuhatavalt Keskaja maailmas näitas viljakas maa jumala õnnistust, sp hinnati võõraste maade maa viljakust ja sp on need maa-alad kristlastele olulised ja sobivad. Etnotsentrism- otsuste allikaks on oma rahva maailmapilt. Antropogeograafilisus ühel või teisel maal elava iseloom sõltub pinnasest ja geograafiast. Vastand metsik (naeruvääristatakse) tsiviliseeritud (idealiseeritakse) Mida aeg edasi seda enam muutub võõras ja arusaamatu poliitiliseks sõnumiks/tähenduseks (eesmärk näidata, et üks rahvas on nõrk, vaene, madal) need rahvad vajavad abi ja järele aitamist eelduste loomine kolonialiseerimiseks ja vallutamiseks, selle õigustamine. Võrdlus õilsate ja kaduvate indiaanihõimudega (pärit 19. Saj). Borealism Põhjamaade eksotiseerimine (liigne idealiseeritus, mis teeb ebausutavaks). Eesti: algab kirikukirjandusest (pastorite praktilises töös kasut tekstid). Wanradt Koelli katekismus 1535, Piibel 1739. -Eesti kirjakeel ja k...
Kangelaspoeemi aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja -laulud. Maailmakirjanduses on loonud väljapaistvaid poeeme itaallane Dante Alighieri (1265 -1321), inglased John Milton (1608-1674), George Byron (1788 -1924) ja Percy Bysshe Shelley (1792 -1822), venelased Aleksandr Pukin (1799 -1837) ja Mihhail Lermontov (1814 -1841). Eesti kirjanikest on poeemimeistritena tuntuks saanud Villem Ridala (1885 -1942) ''Toomas ja Mai'', Henrik Visnapuu (1890 -1951) "Parsilai'', Juhan Sütiste (1899 -1945) ''Maakera pöördub itta'', Juhan Smuul (1922 -1971) "Järvesuu poiste brigaad'', Betti Alver (1906 -1989) "Leib" jt. 39. Puänt - üllatav kuid loogiline novelli, anekdoodi, epigrammi ja soneti lõpplahendus. 40. Rahvaluule - folkloor; rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb järgmisteks liikideks ja alaliikideks:
Järva Udeva 88 8 104 16 972 3876 2278 Läänemaa Karuse 83 22 204 184 1045 3450 3559 Läänemaa Kasari 83 24 90 173 783 3314 712 Läänemaa Kullamaa 83 24 111 173 1006 3186 1997 Läänemaa Lihula 83 25 136 256 1311 3840 2351 Läänemaa Linnamäe 83 22 125 136 631 3658 2184 Läänemaa Martna 83 20 102 171 859 3231 1082 Läänemaa Ridala 83 23 87 158 609 3114 1038 Läänemaa Sōpruse 83 28 123 212 1062 3903 2328 Läänemaa Tuudi 83 16 115 211 1129 3079 1672 Läänemaa V.I.Lenini 83 20 115 178 750 3119 1239 Läänemaa Karuse 84 27 274 203 1007 3506 3637 Läänemaa Kasari 84 24 151 180 801 3485 641 Läänemaa Kullamaa 84 26 160 171 1012 3654 2027
10. klass 1. Nimeta kaks kuulsamat vanakreeka eepost. Kaks kuulsamat vanakreeka eepost on Homerose ,,Ilias" ja ,,odüsseia". 2. Selgita mõisteid: Achilleuse kand, Trooja hobune, Olympos. Achilleuse kand ainus nõrk koht. Trooja hobune miski, mis paistab millegi muuna, toob õnnetust. Olympos 12 peajumala elukoht. 3. Kuidas on inspireerinud 20. sajandi psühholoogiat Sophoklese ,,Kuningas Oidipus"? 20. sajandi psühholoogiat on inspireerinud Sophoklese ,,Kuningas Oidipus" Freudi Oidipuse kompleksi näol, mille kohaselt võib poistel esineda alateadlik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. 4. Kust ja millest on alguse saanud euroopalik teater? Euroopalik teater on alguse saanud vanakreeka teatrist, dionüüsiatest. 5. Mis iseloomustas vanakreeka teatrit? Vanakreeka teatrit iseloomustasid suured maskid, koturnid, valdavalt tragöödiate etendamine, näitlejateks mehed, etenduste toimumine vabas õhus. 6. Nimeta keskaja Euroopa kuulsamad kan...
Muhu saarelt. Ainuke pronksiaegnee mõõk on pärit Vajangu külast, see seisis pikka aega Rakvere muuseumis. Mõõk oli valmistatud Kesk-Euroopas Halstatti kultuuri ajal. Sellest perioodist ei teata ühtki kinnismuistist. Noorem pronksiaeg (1100 - 500 e.m.a.) Hakati ehitama rõhkpalkhooneid, arvatavasti tänu pronkskirveste kasutuselevõtmisele. Tähtsamad kindlustatud asulad olid Iru, Narva, Kaali, Ridala, Asva. Tekkisid tihedad suhted Skandinaavia rahvastega. Hakati rajama nelinurkseid põlde. Pronksiaegses Eestis kasvatati otra, nisu ja kaera. Ilmusid kivikirstkalmed - on olnud nähtavad, maastikule jäetud objektid. Kivikirstkalmeid kaevati tihti lahti. Eesti rauaaeg (500 e.m.a. - 1225) Vanem rauaaeg (500 e.m.a. - 450 m.a.j.) Eelrooma rauaaeg (500 e.m.a. - 50 m.a.j.) 3. - 2. saj. e.m.a. toimub matustes muutus, kasutusele tulevad tarandkalmed, jätkus
1.Anton Hansen Tammsaare elu ja loomingu ülevaade · Pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust, selle järgi võttis endale nime. · Isa oli rahvuslikult meelestatud; koju oli tellitud ajaleht; isa uuris põhjalikult piiblit- Andrese prototüüp · Lapsepõlves lasi vibu ja ujus, peres oli 12 last kokku, ellu jäi 10 · ise õppis ära viilumängu ja lugemise, isa oli karm ja ema malbe · 8 aastaselt Sääsküla vallakooli, aasta hiljem Prümli vallakooli · käis Treffneri koolis, teenis raha töötades valvurina, andis algklassidele tunde · ta lemmikuks oli Dostojevski ja Tsehhov · Suits ärgitas teda edasi kirjutama, esimene asi ilmus 1900 Postimehes · töötas ka ajalehes Teataja; õige pea hakkab teatriretsensioone kirjutama · 1907 TÜ Õigusteaduskond; Vabatahtlikult asub õppima ka prantsuse ja inglise keelt. Kirjanikest mõjutavad teda Goethe, Shakespeare. Teeb...
Armastuse kõrval surmamotiiv. ,,Eesti muld ka Eesti süda", ,,Mu isamaa on minu arm". 23. Milles seisneb ,,Noor-Eesti" liikumise uuenduslikkus? Millised on ,,Noor-Eesti" kultuuriideoloogiline platvorm, esteetilised tõekspidamised ja suhtumine keele arendamisse? Noor-Eesti (20. saj algus) sümbolistlik, modernistlik, uusromantiline. Poliitiline seisukohavõtt. Seltsi kuulusid Suits, Kitzberg, Liiv, Haava, Under, Aavik, Kallas, Ridala, Tuglas. Taustal oli Freud, Jung, Marx, Nietche. Soovivad muuta kultuuri orientatsiooni. Saab alguse professionaalne kultuur. Kirjanik kui professioon. Autori mõiste saab uue sisu. Traditsionaalne kultuur sünnib linna kontekstis. Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!. Nooruse ideaal kui edasiviiv jõud. Noorus ei tähendanud vaid vanust. Haagiti end lahti konservatiivsusest, pessimismist. Rõhutatakse keele ja hariduse tähtsust.
l päeval pöörduti tagasi Liivimaale. Sama aasta kevadel ilmus sakslaste ja nende liitlaste vägi Sakalasse. Rüüstama asuti maakonna põhjaosas. Hakati kogunema Leole linnuse alla, mis kuulus Lembitule. Piirajatel õnnestus linnus 3-l päeval põlema süüdata. Eestlased olid sunnitud alla andma. Ristimise ajal tungis vaenuvägi linnusesse ja röövis selle paljaks. Lembitu võeti koos teiste vanematega kaasa ent vabastati pärast poegade pantvangi andmist. Kolme maleva manööver. Pärast Ridala retke ja Leole linnuse alistamist hakkasid eestlased tegutsema. Koostati vastupealetungi kava Riia piiramiseks, mille lõppeesmärk oli saksa koloonia täielik hävitamine. 1215 kavandatud ühisaktsioon ei toonud loodetud tulemusi, sest osalenud jõude jäi väheks. Merelahing Uues sadamas. Abi kutsuti kogu Saaremaalt ja teated saadeti kõigisesse Eesti maakondadesse. Saksa kogesid tuldi piirama 200 paadi ja laevaga
tervisemõjurite üle, mis on tervisedenduse peamine eesmärk. Eesti Tervist Edendava Kooli võrgustikku kuulub 2009. a septembri seisuga 146 liiget üle Eesti. Läänemaa koolidest on teadliku tervisedenduse arengusuuna valinud 8 kooli: Haapsalu Sanatoorne Internaatkool, Haapsalu Gümnaasium, Haapsalu Linna Algkool, Haapsalu Nikolai Kool, Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium, Kullamaa Keskkool, Palivere Põhikool, Ridala Põhikool (Terviseinfo...2010). Kõikides neis koolides on tervisealase tegevuse eesotsas grupp pühendunud inimesi, kes tegutsevad oma parima teadmise ja kogemuse baasil ühise eesmärgi saavutamiseks. Kuigi soovitud tulemused pole alati kiiresti saavutatavad ja mõnes valdkonnas võib tunduda, et tegutseme tühja, näitavad arvukad tervist edendavate koolide uuringud efektiivsust laste kasvamise, arengu ja heaolu toetamisel.
ja mänglevus ning sõnamäng vastandlike mõistete ühendamisel. Impressionism on lüürilise alatooniga subjektiivne kunst. Parimate tulemusteni jõuti kirjanduse lühiliikides (luule, miniatuur, lühinäidend, novellett), kuid on kirjutatud ka pikemat impressionistlikku proosat jutustusi ja romaane. Tuntud impressionistid on sakslane Bernhard Kellermann (18791951), eestlased Friedebert Tuglas (18861971), Anton Hansen Tammsaare (18781940), Villem Ridala (18851942). Näiteks: Talvine õhtu Üle hämara, varjudest tume, õrna ja sinava lume heidab veerev, kustuv päike punava läike. / / (Villem Ridala.) inglise sonett vt sonett. inspiratsioon loominguline kõrgseisu hetk, mil kunstnik jõuab näiteks teose ideeni või keskse kujundini. intervjuu üks ajakirjanduse zanr, ajakirjaniku eesmärgipärane vestlus kellegagi. Intervjuu kaks peamist osa on küsimus ja vastus. Intervjuud juhib
1) Eesti kirjanike originaal loomingut, nii proosas kui ka luules. Avaldasid: Suits, M. Under, H. Visnapuu, V. Grüntal- Ridala(- luule). Tuglase novelle; A. H. Tammsaare miniatuure, muinasjutte; Jaan Oksa Novelle. Avaldasid ka K. J. Petersoni, J. Liivi loomingut 2) Nad tõlkisid Euroopa kirjandust- Ptantsuse, Itaalia, Saksa kirjandust 3) Keele uuenduslik tegevus- Johannes Haavik, V. Grüntal- Ridala 4) Arenes välja kõrge tasemeline kirjandus kriitika 5) Välja annete kunstiline tase oli, sest nende kujuundajad olid väga head: Nikolai Triik(Liivist parim portree), Kristjan Raud 6) Nad asutasid samanimelide kirjastuse 7) Avaldati ühiskondlikke poliitilisi artikkleid Albumid olid väga elitaarsed( kõrge kultuur). Liikumine tõi kaasa terava poleemika. Rühmitus lagunes loogilistel põhjustel:
õnnistati sisse. - Jekaterina kirik Pärnus, uhkem, õigeusukirik 1760ndatest. Uus nähtus linnadest välja rajatud linnakalmistud (varem maeti kirikute juurde), 1770 Katariina II annab korralduse, et linnadesse ei tohi kalmistuid rajada. Siis ka Tartu Vana- Jaani kalmistu. KUJUTAV KUNST Barokkaltarid- altaril suured raamid, keskel väiksem maaling. Külgedel võib olla ka sambaid. Autoriks peetakse skulptorit. Läänemaal Ridala kirikus paremini säilinud barokkaltar, 5-6 m kõrge, 17.saj. lõpust, autori üle vaieldakse. C. Akermann- tuntuim barokkaltarite autor Eestis, tema töid Harjumaa, Tallinna kirikutes, suurtöö on Tallinna Toomkiriku altar, kantsel, 17.saj. lõpust. Vappepitaafid- puust nikerdatud vapid tuntumatele baltisaksa perekondadele, Tallinna Toomkirikus umbes 100. Tallinna raesaalis suur friis, kaunistanud nii rootsi puumeistrid kui ka kohalikud Tallinna meistrid
poolt loodusest ei leia. Eesti pronksiaeg 1800 – 500 e.Kr Vanem pronksiaeg 1800 – 1100 e.Kr Polegi asukohti. Mõned pronks esemed: Odaots Muhu saarelt – üks vanimaid pronksesemeid Eestis; Sirp Kivisaarest Rantkirves Äksist; Vanema pronksiaja rantkirved ja õlgkirves. Noorem pronksiaeg 1100 – 500 e.Kr Sisaldab ridamisi muistiseid. Eesti muinasaegsed linnused (pronksiaegsed kindlustatud asulad: 2 Iru, 40-Narva, 47 – Kaali, 51 – Ridala ja 53 – Asva). Neid kõiki asulaid on kaevatud. Need on maasisse kaevatud, säilinud palgijäänuseid jne. Primitiivne rehielamu eelkäia oli pronksiajal olemas. Pronksesemete valuvormide katked (võrud, kirved, ehtenõel) Tehumardi peitleid koosnes pronksesemete katketest. Kivikirstkalmed Jõelähtmes Pronksiajal rajati Eestis skandinaavlaste eeskujul mõned laevkalmed: Saaremaal Sõrves (all) ja Harjumaal Vaos Lohukivid (e väikese-lohulised kultusekivid) Eestis üle 1750
1. Allikaõpetuse definitsioon ja põhimõisted Allikaõpetus - ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimistöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemine. Allikaõpetus- tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms. Kirjalikud allikad jagunevad: Primaarne allikas: on esmane allikas nt. õpperaamat. Tähtsad allikad: arhiiviallikad, ajalooline allikas: arhiivist leitav algmaterjal. Ajallooallikateks on nn õigusaktid, erakondade materjalid, memuaarid, perioodika, kroonikad, diplomaatilised dokumendid jne.Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kontekstis midagi . Pigem on nad esmaallika töötlused ja jutustava iseloomuga. Tekst- e. märgisüsteem. Kontekst taust e. infoväli, kaastekst, mis aitab sõna või teksti mõista. Et teksti mõista on vaja teada konteksti. Alltekst- kahemõttelisus tekstis. Varjatud te...
Materjali olen saanud suurel hulgal internetist ning ,, Eesti muusikaajalugu. Kunstmuusika" õpikust. Mõlemad mehed õppisid Peterburi konservatooriumis ning on hiljem töötanud pedagoogina, mõlema kireks oli rahvamuusika. Kuid isiksuse poolest on mõlemad väga erinevad. Referaati uurides saab lugeja ülevaate nende loomingust ja eluteest. 1 .Lapsepõlv 1.1.Cyrillus Kreegi lapsepõlv Cyrillus Kreek sündis 3.12. 1889. aastal Ridala kihelkonnas väikeses Saanika koolimajas. Isa Gustav ja ema Mari Kreek panid pere üheksandale lapsele nimeks Karl Ustav. Isa Gustav Kreek oli õpetaja kohalikus koolis. Enne teda ilmale tulnud lastest tervitasid venna saabumist Louise Johanna, Gerhard Fürchtegott, Wilhelm Traugott ja Adolf Lootus, ülejäänud neli venda-õde olid paraku surnud peatselt peale sündi.Isa armastas muusikat ning õpetas laulu ja pillimängu ka oma lastele. Võib öelda, et Kreekide kodus oli muusika
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? * Antiik kirjanudse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused u (I aastatuhande algusest) 8. saj eKr 5. saj pKr. Rooma kirjandus alates III saj eKr. * Vanakreeka kirjandus loodi Põhja- ja Kesk-Kreekas, Peloponnesose saarel, Kreetal Balkani poolsaarel; Väike-Aasia läänerannikul ja seal lähedal asuvatel saartel, Joonias kujunes välja kreeka kirjandus. * Rooma kirjandus on pärit Roomast, selle tõeline rajaja oli kreeklane Livius Andronicus kohandas ladina keelde kreeka tragöödiad ja komöödiad ning Homerose eeposed. Tekkis 3. saj eKr. * Rooma kirjanikud olid pärit Kreekast, Roomast, Põhja-Italias, Aafrikast (orjana) 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa...
Tekib salajastest üliõpilasringidest. Vene riik oli keelanud kõiksugused kogunemised. Diskuteeriti uute ideede üle, mis levisid Euroopas või Venemaal. Nad koondusid mingite sotsiaalsete, majanduse teemade üle. Sotsiaaldemokraatlikud mõtted. Räägiti riigivastast juttu, arutleti poliitika üle. 1905. a ilmub album pealkirjaga Noor Eesti ja selle ümber kogunenud inimesi hakati nimetama nooreestlasteks. Kuulsamad nt G Suits, Tuglas, Aavik, Linde, Ridala. Seal lõid kaasa ka Kristjan Raud, Konrad Mägi- nende illustratsioonid. Seal pole väärtuste ümberväärtustamist. Pole ka anarhilist teooriat. Küllaltki mõõdutundlikult kõike tehtud. Nad nõuavad, et Eesti kultuur lööks lahku Balti- Saksa kultuurist. Euroopa on mõnevõrra suurem territoorium ning nõutakse laiemat orientatsiooni. Nende arust on tähtis tundma õppida ka nt inglise ja prantsuse traditsiooni. Euroopat tuleks mõtestada kuidagi laiemalt kui vaid
Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) Vajangu Al 1975. a Rakvere muuseumis AGA etnograafia fondis kui pronksmõõk pulmamõõk. Tegelikult 7.-8. saj eKr Hallstatti kultuuri pronksmõõk. Ainus terve, mis Eestist leitud (Tehumardi: 2 mõõga tükki) 2. NOOREM PRONKSIAEG EESTIS uut tüüpi kinnismuistised: 1. Kindlustatud asulad Iru Linnapära, Narva Joaoru, Neis asulais on leitud pronksesemete Kaali, Ridala, Asva kõik asuvad mere ääres ning pindala valuvorme ergo nad on pronksi poolest mõnekümnese meetrise diameetriga. On hakatud valanud (Kas turustasid oma rajama rõhtpalkhooneid (koerakaelanurgad; vt edasi). toodangut Kesk-Rootsis ja ida pool?) 2. Ilmnevad ka muinaspõllud vanimad Saha-Lool (noorema pronksiaja algus), neid nimetatakse Balti põldudeks (kivivaalud ja kuhjad) 3. Leidub ka kivikalmeid varasemast ajast maapealseid haudu pole. Need pole lihtsad kalmed,
Näiteks oli üks organisaatoritest gümnasist Gustav Suits. 1903 oli Koidula surma-aastapäev ja Mihkel Veske, kes oli esimene eesti keeleteadlane) surmaaastapäev. Noor-Eestil oli kaks äärmust. Idealistid, kes soovisid keelt ja kultuuri edendada ja Praktilised, kelle huviks oli majandus. Esikohale tõusis kirjandusharrastus, mille kaudu viidi ideid teisteni. Idealistlikest saigi Noor-Eesti, nede hulgas olid Gustav Suits, Johannes Aavik, Friedebert Tuglas, V. Ridala, Bernhart Linde.Neil oli oma põhikiri ja lõid ka kirjastuse, mis jäi. Noor-Eesti ei koosnenud vaid kirjanikest, seal olid ka noored haritlased, mäiteks arstid, advokaadid, üliõpilased. Sinna kuulus Konrad Mägi, kes oli kunstnik. Noor-Eesti abil korraldati rändavaid kunstinäitusi. Laekuriks oli A. Kitzberg, vana kirjanik, kes kaotas töö, sest asjaajamiskeeleks sai vene keel. Noor-Eestiga on seotud ka K. J. Peterspni looming taasavastamine, Peterson elas 1801 1822
Peamised põlluviljad olid nisu, oder, hirss, hernes, uba, lina. Sel ajal kujunes ka üksiktaluline asutus ja kujunes välja põllumaa eraomandus tekkis varanduslik ebavõrdsus. Noorem pronksiaeg Uut tüüpi kinnismuistised: Põldude jäänused (kiviaiad ümber) Kivikalmed Lohukivid Enamus kinnismuististest asuvad Lääne- ning Põhja-Eestis ja saartel Esimesed kindlustatud asulad leitud Saaremaalt (Asva, Ridala, Kaali) Enamus rahvast elas avaasulates Asustus ja eluolu Rannikupiirkonnad - põllud õhukesed, viljakandvad, kerge harida - maaviljelus ja karjakasvatus - lisaks küttimine, kalapüük, saarlastel hülged - üksiktaluline asustus, põllumaa oli eraomand - tekkis kihistumine > kujunes välja valitsemine - pronks saadi Skandinaaviast; mõjutused Sisemaa piirkonnad
Kivissaarelt pronksist sirp, odaots, 11 kirvest. Vanemad kirved rantkirved, siis õglkirves. Järvekülast ainulaadne rikkalikult kaunistatud putkkirves(2000 aasta II poolel), kuskil Põhja Euroopas pole sellist. Pronksesemetel prestiiz, töö ei mänginud niivõrd rolli. 1800 1000 e.Kr varasem pronksaeg ei teata nii palju. 1000 500 e.Kr hilisem pronksaeg rohkem teavet, murrang nii materiaalses - kui vaimseskultuuris. Viis kindlustatud asulat 3 Saaremaal (Asva, Ridala, Kaali), 2 Põhja Eestis( Iru ja Narva)- meretee ääres. Iru on ainuke kindlustatud asula, kust on leitud ka teisi muistised. Tähtsal kohal maaharimine ja loomapidamine. Asulatest leitud pronksi valamisvorme, pronksitükke. Rõhkpalk elamud, mis on neljakandilised. Esemete vormid on väga sarnased Skandinaaviaga. On olnud paremad laevad? Paremad kirved, millega puid langetada, et paremaid laevu valmistada?
Muinas-Eesti sõjandus Kirjandus: Harri Moora „Eestlaste sõjaline kultuur muistsel iseseisvusajal“ (71- 97) Sissejuhatus Eestlaste tavaettekujutus muinasaegsest sõjandusest põhineb: ilukirjandusel, maalidel, joonistel ja illustratsioonidel, mängufilmidel, ajalooõpikutel ja populaarteaduslikel ajalooraamatutel. Kõige olulisemal kohal on olnud tõenäoliselt ilukirjandus, mis on aga üpriski eksitav. Eduard Bornhöhe „Tasuja“ on täenäoliselt raamat, mida enamik on lugenud. Bornhöhel raamatu kirjutamise ajal tõenäoliselt erilisi ajalooteadmisi aga ei olnud, kuigi võib arvata, et tänapäeva noorte teadmisi muinasajast on see oluliselt vorminud. August Mälk „Läänemere isandad“ on samuti olnud oluline raamat Muinas-Eesti sõjanduse arusaamade kujundamisel. Relvastuse ja sõjanduse seisukohalt ei ole sellele aga erilist kriitikat teha. Mait Metsanurk „Ümera jõel“...
Nis - Nissi Vl - Viljandimaa Rap - Rapla Tln - Tallinn Pst - Paistu Noa - Noarootsi Vll - Valjala Rei - Reigi TMr - Tartu-Maarja Puh - Puhja Nrv - Narva (linn) Vln - Viljandi (linn) Rid - Ridala Tor - Tori Jür - Jüri Nõo - Nõo VMr - Väike-Maarja Ris - Risti Trm - Torma Kaa - Kaarma Ote - Otepää VNg - Viru-Nigula Rkv - Rakvere (linn) Trt - Tartu (linn) Kad - Kadrina
lähemale kui mujal Eestis. · Palju head looduslikku ehitusmaterjali paasi, dolomiiti · Valjala kirik . (ühelööviline pikihoone koorist lääne pool, mille läänefassaadil ümarkaarne romaanilik portaal) · 13. Saj lõpul kerkisid üle kogu Saaremaa ja mandri lääneranna lähedal 3 või 2 võlvikuga pikihoone ning sellest pisut kitsama ja madalama kooriruumiga , ühelöövilised kirikud( Karja, Muhu, Kihelkonna, Karuse, Ridala jt) · Levis ka ühelööviline ilma koorita kiriku tüüp. Näiteks Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Kesk Eesti: · Kolmelöövilised kodakirikud , vanimad neist on Ambla ja Koeru, järgnevad Järva Peetri , Pilistvere, Türi kirik. Põhja Eesti ja Tallinn: · Ühelöövilised kirikud Põhja Eesti lääneosas · Kahelööviline kirik - Keila kirik · Kolmelöövisised kodakirikud Virumaal
Need toimusid Toreidas. Pärast pikki läbirääkimisi sõlmitigi rahu kolmeks aastaks ja sellega lõppes muistse vabadusvõitluse I periood. Toreida vaherahu pearaskus langes kahele maakonnale - Ugandile ja Sakalale. Toreida vaherahu lõppes 1215. aasta kevadel, kuid juba enne seda korraldasid sakslased suure sõjakäigu Läänemaale Ridalasse. Sakslased tõid põhjenduseks, et rahu oli sõlmitud vaid uganlaste ja sakalastega. Ridala elanikele tuli rünnak nii 11 ootamatult, et ei jõutud linnusesse varjulegi minna. Kohe pärast rahu lõppu rünnati ka Sakalat ja sealset Lembitu linnust Leolat. Linnus vallutati osalise põlemasüütamise järel. Sealsed vanemad, ka Lembitu, ristiti ja viidi vangidena kaasa; hiljem vahetati nad poegade vastu. Pärast neid sündmusi otsustasid eestlased Liivimaale sõjaretke korraldada. Valmis
1845-1848. toimus usu-/kirikuvahetusliikumine Pärnumaal ja Lõuna-Eestis; 1883-1887.aastal Läänemaal. Sellega kaasnes õigeusu kirikute ehitamine. 1861 Prohvet Maltsvet Vilde kirjutas tema ülekuulamiseprotokollidest raamatu; sel aastal peeti Tartus laulupidu; tema ootas inimestega (ca 500) valget laeva Lasnamäe veerel, mis pidi neid ära viima. 1873. aastat ja sealt edasi iseloomustab usuärkamine Vormsis ja Noarootsis. Toimus Ridala ärkamine, inimesed läksid kõrtside asemel usulistele kogunemistele. 1884. aastal ristiti esimesed baptistid Ungru jões. 1905. toimus ususallivuse manifest selle järgi võis usku vahetada, enne ei tohtinud. 1923. aastal EAÕK Konstatinoopoli Oikumeenilise Patriarhaadi jurisdisktsioonis. 1925. taaralased uue Eesti traditsiooni loomine; nad andsid toetuse nimede eestistamisele, see oli Eesti rahvusliku teadvuse tõstmine (rahvariided). 1925. aastal võeti vastu usuühingute ja nende
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodu...
1. Liivimaa kroonikad. Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Liivimaa vanem riimkroonika. Balthasar Russowi kroonika; Chr. Kelch ,,Liivimaa ajalugu" Läti Hendriku kroonika Ainus selline allikas, mis kirjeldab põhjalikult eestlaste muistset vabadusvõitlust. Samas kirjeldab ta ka sõja eelaega alates 1184. Kroonika kirjutatud ladina keeles. Kirjeldab kuidas väinajõe suudmes tegutseb esimene liivimaa piiskop, kes pöörab liivlased ristiusku. 1190 Lübecki ja Bremeni kaupmehed asutavad Saksa ordu ja 1199 astub mängu Liivimaa kolmas piiskop Albert. Hakatakse ehitama Riia linna 1201, aasta hiljem kuulutab paavst sõja Maarjamaaks nimetatud vanal liivimaal. 1204 algab neljas ristisõda ja sellest ajast on Tiit Aleksejev kirjutanud kaks romaani, nt ,,Palveränd". Läti Henrik on oma Kroonikates kirjeldanud võikaid stseene, kus ristirüütlid on langenud võitlusesse paganatega ja juhuslikult võitnud, siis kohtlevad nad n...
ala Eesti Raamat ümberjutustuse Ilmarisest ja tema taotud imepärasest Sampost, lustlikust lood“ Tallinn on tõlkinud Asta Lemminkäisest, tumemeelsest Kullervost ja Põhjala Põldmäe. võimukast emandast Luohist. Kirjeldab maa ja taeva teket ning naisevõtu kombeid. „Kalev Eesti 1998 Villem Ridala Proosajutustus koosneb kahekümnest loost, millest igaüks ipoeg“ „ATHENA“ jutustab Kalevipoja seiklustest ja kangelastegudest. Alguses Tallinn jutustatakse Kalevipoja vanematest ja sünnist. Edaspidi on olulisemateks sündmusteks: emaotsimine, tegutsemine
Tahtmatult soovis, et kuul tabaks tema vastast. Duell. Vaenlane suri, mees läks koju, rääkis naisele, suri ka. ISA GORIOT 2. Ülevaade „Noor-Eesti” ja „Siuru” tegevusest “Noor-Eesti” oli kirjanduslik rühmitus, mis tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Sai alguse 20.saj alguse loodud salajastest õpilasringidest. 1905 ilmus I koguteos “Noor-Eesti”, selle ümber kogunenud inimesi hakati nimetama nooreestlasteks. Sinna kuulusid Suits, Tuglas, Aavik, Ridala, vähemal määral Tammsaare. Noor-Eesti jaguneb 3 ajajärku: kujunemisperiood (looming rahvusromantiline ja realistlik), esteetiline kõrgperiood (impressionism, sümbolism), hilisperiood (modernism). Rühmitus taunis vene ja saksa kirjanduse mõju. Soome, rootsi ja norra kirjanduses võttis aga üle uusi jooni. Nooreestlased taasavastasid Petersoni luule ning hoolitsesid Liivi eest. Nende tegevus vaibus I MS järel, jätkas vaid kirjastus “Noor-Eesti”. “Noor-Eesti” tähtsus:
" 4 3. Kirjanduslikud rühmitused ,,Noor-Eesti" 1905-1915 · Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest · 1905 tuldi kokku, et säilitada rahvust · Väga palju mõjutanud Eesti kirjandus- ja kultuurielu · Rühmituse eestvedajateks olid: Friedebert Tuglas, Gustav Suits, Johannes Aavik ning Villem Grünthal Ridala · Kaastööd tegid Jaan Oks, Aino Kallas, Anton Hansen Tammsaare, Eduard Vilde ja Marie Under · Rohkem euroopalist kultuuri, olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks! · Tegeleti uus-romantisimi ja modernismiga. · Ilmus ajakiri ,,Noor-Eesti" 6 numbrit · Ilmus 5 albumit, millest kõige hinnatum oli III, see sisaldas prantsuse sümbolistide luulet, kõige tuntum sümbolist Charles Baudelaire, kõige tähtsam teos ,,Raibe"
on alati koos ning jagavad üksteisega nii rõõmu kui muret. Üheskoos tormavad nad heitlustesse ja võtavad ette hulljulgeid üritusi, üheskoos jagavad nad saadud raha. 3. Kirjanduslikud rühmitused (4) "Noor-Eesti" Gustav Suitsu (18831956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 19051915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. J
Tekib salajastest üliõpilasringidest. Vene riik oli keelanud kõiksugused kogunemised. Diskuteeriti uute ideede üle, mis levisid Euroopas või Venemaal. Nad koondusid mingite sotsiaalsete, majanduse teemade üle. Sotsiaaldemokraatlikud mõtted. Räägiti riigivastast juttu, arutleti poliitika üle. 1905. a ilmub album pealkirjaga Noor Eesti ja selle ümber kogunenud inimesi hakati nimetama nooreestlasteks. Kuulsamad nt G Suits, Tuglas, Aavik, Linde, Ridala. Seal lõid kaasa ka Kristjan Raud, Konrad Mägi- nende illustratsioonid. Seal pole väärtuste ümberväärtustamist. Pole ka anarhilist teooriat. Küllaltki mõõdutundlikult kõike tehtud. Nad nõuavad, et Eesti kultuur lööks lahku Balti-Saksa kultuurist. Euroopa on mõnevõrra suurem territoorium ning nõutakse laiemat orientatsiooni. Nende arust on tähtis tundma õppida ka nt inglise ja prantsuse traditsiooni. Euroopat tuleks mõtestada kuidagi laiemalt kui vaid saksa
Kivissaarelt on leitud üks sirp. ei ole teada kas sellega lõigati vilja, aeti juukseid maha või pandi varre otsa ja uhkeldati. Ülejäänud 14 eset on kirved. Pronkskirvega on tunduvalt parem raiuda kui kivikirvega, töö saab tehtud 4-5 korda kiiremini. Pronksesemeid üldjuhul alguses ei kasutatud, need olid rohkem uhkeldamiseks. Eestis pronksist ehteid ei olnud, kasutati hoopis praktilisi asju. Pronksiaegseid kindlustatud asulaid on kolm: Asva, Ridala, Kaali Saaremaal; Iru, Narva Joaoru. Nendest on saadud ka esimesi jälgi rõhtpalkmajadest. Põhjuseks võivad olla pronkskirved, millega on võimalik jämedamaid puid raiuda, millest saab maja ehitada. Ka veesõidukeid sai ka hästi teha. Pronksiajal tekkisid väga tihedad sidemed Skandinaaviaga. Siinsed pronkskirved on väga sarnased nendega, mis on leitud Skandinaavias. Kindlustatud asulates on ka täpselt samasuguseid valamisvormide tükke.
-70. aastatel prantsuse maalikunstis. Hiljem avaldus see ka kirjanduses. Impressionistid vahendasid tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundeid, seostasid nende hingeelu miljööga. Nad püüdsid hetkemuljete kaudu jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistide keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning vastandlike mõistete ühendamine. Impressionistlikke teoseid on kirjutanud sakslane Bernhard Kellermann, eestlased Friedebert Tuglas, Anton Hansen Tammsaare, Villem Ridala. Ekspressionism Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile Esimese maailmasõja eelsel Saksamaal. Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Nad kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet. Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu
dus see ka kirjanduses. Impressionistid vahendasid tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundeid, seostasid nende hingeelu miljööga. Nad püüdsid hetkemuljete kaudu jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistide keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning vastandlike mõistete ühendamine.Impressionistlikke teoseid on kirjutanud Baudelaire(erootiline temaatika),sakslane Bernhard Kellermann, eestlased Friedebert Tuglas("Felix Ormusson"), Anton Hansen Tammsaare("Varjundid"), Villem Ridala , Marie Under (varasem looming) Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile Esimese maailmasõja eelsel Saksamaal.Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Nad kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet. Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu.
-70. aastatel prantsuse maalikunstis. Hiljem avaldus see ka kirjanduses. Impressionistid vahendasid tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundeid, seostasid nende hingeelu miljööga. Nad püüdsid hetkemuljete kaudu jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistide keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning vastandlike mõistete ühendamine. Impressionistlikke teoseid on kirjutanud sakslane Bernhard Kellermann, eestlased Friedebert Tuglas, Anton Hansen Tammsaare, Villem Ridala. Ekspressionism Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile Esimese maailmasõja eelsel Saksamaal. Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Nad kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet. Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille
kõrgel tasemel, kaastööd tegid Nikolai Triik, Konrad Mägi. I ALBUM (1905) kaastöö J. Liivilt, A. Kitzbergilt, F. Tuglaselt, M. Underilt, G. Suitsult. Kunstiline tase enneolematu, väga hea. Algab Suitsu artikliga ,,Noorte püüded" seletab lahti NE eesmärgid. Keeleuuenduse algusega eesti keeles on tugevalt seotud Johannes Aavik. Ta propageerib uuendusi ja uute sõnade toomist. Suits annab ülevaate Petersoni loomingust. Ilukirjandusliku poole pealt saab suursündmuseks Ridala luuletus ,,Talvine õhtu" väga hea impressionistliku luule näide. Lisaks veel ilukirjanduslikke lugusid Aino Kaldalt, Tuglaselt. II ALBUM (1907) keskendub ilukirjandusele, teaduslikku ja programmilisust vähem. Tuglase novell ,,Jumala saar". Kogumik Suitsu luuletusi. III ALBUM (1909) sensatsioon. Stiililiselt ja vormiliselt lööb lahku vanast traditsioonilisest eesti kirjandusest. Selgelt näha, et keskendub kitsale haritlaste ringile, pole mõeldud kõigile lugemiseks
Rünno Lumiste Akad.tee 3-361 620 3966 Signe Rosenberg tööleping peatatud Sigrid Kalle Akad.tee 3-309 620 3960 Sirje Soop Akad.tee3-252 620 4025 Sirje Vilba Akad.tee 3-239 620 4100 Sirje-Ilona Pädam Akad.tee3-252 620 4025 Sirli Mändmaa Akad.tee 3-454 620 4072 Sofia Rõžova tööleping peatatud Svetlana Ridala Akad.tee 3-458 620 4066 Taavi Türner Akad.tee 3-373 620 3964 Tairi Rõõm Akad.tee 3-454 620 4072 Tarmo Kadak Akad.tee 3-379 620 4003 Tarvo Niine Akad.tee 3-361 620 3966 Tatjana Kononenko Akad.tee 3-454 620 4061 Tatjana Põlajeva Akad.tee 3-484 620 3540 Tatjana Unt Akad.tee 3-237 620 4126
Amsterdam-London, Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada, Londoni-Mexico ralli, Tallinna-Keila- Tallinna suusamaraton ~ suusamaraton Tallinn-Keila-Tallinn. 3. Kui üks rinnastatud täiendeist on sidekriipsuline või mitmesõnaline, siis tuleb täiendite vahel sidekriipsu asemel panna mõttekriips (vt O 61 p 9). 9. kaksikeesnimes või -perekonnanimes: Mari-Ann, Ulla-Liisa, Sven-Eerik, Grünthal- Ridala, Mari Plank-Veerits, August Falk-Valk; NB! Käändub ainult kaksiknime järelosa: on Ann-Liisile räägitud, Falk-Valgu kirjad. 10. tähtede ja väiketähtlühendite käänamisel käändetunnuse lisamiseks: a-sse ja b- sse, m korrutada K-ga, aü-le, nr-d (vt ,,Lühendite käänamine" O 49); 11. lühendi kirjavahemärgina (vt O 48); 12. poolitusmärgina. Sidekriipsu võib panna: 1
EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läb...
täiuse sümbol. Edasi juba ka individuaalsus, ei saa kaugele minna keskajast tuletamisega. Sümboolikat ära kasutades on poeemis 100 laulu (10x10). Nende pikkus ei ole päris ühesugune. Kolm osa, 33 laulu + üks sissejuhatav laul. Korrapärane sümboolika viitab pühendumisele Jumalale. Individuaalsus D leiutab ka uue stroofi vormi, et arvu 3 väljendada. Uus vorm tertsiin. Kolmest värsireast koosnev stroof, mida kasutatakse suurtes eepilistes poeemides. Eesti keeles Grünthal Ridala tõlge esimesena. Harald Rajamets Jumalik kom oli tema peaaegu elutöö, päris lõpuni ei jõudnud kahjuks. Müüte palju sees, aga ka ajalooline tegelikkus Itaalia kohta tugevalt. Müüdi ja ajaloo põimumine. Põrgu osa saab siduda reaalse ajaloolise inimesega. Väga terviklik teos igas mõttes. Kindlasti mitte tragöödia, aga samas ka mitte alati komöödia tasandil. Seetõttu pealkiri Commedia oleks jäänud valeks. Seetõttu kui
karjakasvatuse ja algelise maaharimisega kahe kultuuri soomeugri ja balti vaheliseks piiriks muutus Daugava jõgi 1.2 Metalliaeg Varajane metalliaeg: pronksiaeg: u 1500 600 a eKr, varajane rauaaeg: 6. sajand 1. sajand eKr pronks ei tõrjunud kivi kõrvale; pronksesemed olid sisse veetud Uuralitest ja hiljem Skandinaaviast; järjest olulisemaks hakkasid muutuma meresidemed varasele metalliajale on iseloomulik, et tekkisid kindlustatud asulad; tuntuimad on Asva (Saaremaal), Iru, Ridala elatusalad: küttimine, põlluharimine ja karjakasvatus (võrdse tähtsusega), matmiskommetes toimus muutus: ilmusid maapealsed kivikirstkalmed (tähtis Jõelähtme leiukoht) pronksiaja lõpul, rauaaja keskel toimus otsustav üleminek põlluharimisele PõhjaEestis ja Saaremaal, sest seal on õhukesed mullad; muinaspõlde nimetatakse keldipõldudeks, need olid väiksesed ja ruudukujulised; põlluharimise vanim vorm on kõplapõllundus, üleminek alepõllundusele sai toimuda alles rauaajal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
