Peptiidsideme moodustumiseks on vaja EF-Tu koostises oleva GTP hüdrolüüsi. Peale GTP hüdrolüüsi vabaneb EF- Tu~GDP ribosoomilt. Tagasi aktiivsesse vormi viib EF-Tu~GDP elongatsioonifaktor EF-Ts. Selle protsessi käigus hüdrolüüsitakse jällegi üks GTP molekul ja tekib EF-Tu~GTP. 3)Ribosoomi A-saidis asuv aminoatsüül-tRNA liigub P-saiti ja enne seda P-saidis asunud tRNA, mis ei ole enam aminohappega seotud, liigub E-saiti. Ribosoom liigub mRNA molekulil kolme nukleotiidi võrra edasi mRNA 3´-otsa suunas ning A-sait jääb vabaks, seondumaks järgmise aminoatsüül-tRNA molekuliga. Translokatsioonil osaleb elongatsioonifaktor EF-G ja protsess tarbib jällegi GTP energiat. 68)Kirjeldage translatsiooni terminatsiooniprotsessi. *A-saiti peab sattuma üks terminatsioonikoodon.(uaa,uag,uga) *stop-koodoneid tunnevad ära terminatsioonifaktorid milleks on valgud tähistusega RF
d) Retseptor funktsiooni e) Regulatoorset funktsiooni f) Kaitse funktsiooni g) Liikumis- ja energeetilist funktsiooni 5. Valkude primaarstruktuur, valgu süntees. Valkude primaar e. esmane struktuur - AH suhteline hulk ja järjestus polüpeptiidahelas, mis on geneetiliselt määratletud. On aluseks kõikide kõrgemat järku struktuuride moodustamisele. Siduvaks sidemeks on peptiidside, teised sidemed esinevad ebakorrapäraselt. Valgusüntees · Sünteesi initsieerimise käigus seostub ribosoom oma valkude abil mRNA-ga viimase 5 ´-otsa lähedal. Polüpeptiidahela süntees algab N-otsast, st mRNA loetakse suunas 5´- 3 ´ · Aminohapetes tekib aminoatsüül-tRNA sünteesi ja ATP toimel aktiivvorm mis trantsporditakse ribosoomile, seostub seal sidumiskohtadega ning tRNA antikoodoni ja mRNA koodoni komplementaarsus paneb paika õige aminohappejäägi. Ribosoomivalkudel on peptiidsidet tekitav ensüümaktiivsus. Ahela pikenemist
jääkainete erituskohaks; sisaldab varuaineid, pigmente. Tsütoplasmavõrgustik: 2+ Siledapinaline ER varusüsivesikute süntees, lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees, Ca ioonide depoo lihasrakkudes. Karedapinnaline ER kanalitel paiknevates ribosoomides toimub valkude süntees. Ribosoomid: ribosoomides puuduvad membraanid. Ribosoom on kaheosaline: rRNA ja valgumolekul. Ribosoomides toimub valkude süntees. Polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud sibosoomide kogum. Ribosoomid tekivad rakutuuma tuumakeses, kust nad liiguvad läbi tuumamembraani pooride tsütoplasmasse. Golgi kompleks: seal toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Golgi kompleks osaleb rakumembraani moodustamisel. Lüsosoomid moodustuvad seal. Lüsosoomid: mittevajalike ainete lagundamine ja kahjulike aine lõhustamine
2) Peptiidsideme moodustumine ribosoomi A-saidis asuva aminoatsüül-tRNA aminorühma ja ribosoomi P-saidis asuva tRNAga seotud kasvava polüpeptiidahela viimase aminohappe karboksüülrühma vahel. Selletulemusena vabaneb kasvav polüpeptiidahel tRNAst P-saidis ja seotakse kovalentselt tRNAga, mis asub A-saidis. 3) Ribosoomi A-saidis asuv aminoatsüül-tRNA liigub P-saiti ja enne seda P-saidis asunud tRNA, mis ei ole enam aminohappega seotud, liigub E-saiti. Ribosoom liigub EF-G toimel mRNA molekulil kolme nukleotiidi võrra edasi mRNA 3'-otsa suunas, tarbides GTP energiat ning A-sait jääb vabaks, seondumaks järgmise aminoatsüül- tRNA molekuliga. 67. Kirjeldage translatsiooni terminatsiooniprotsessi. Translatsioon termineerub, kui terminatsioonifaktorid (valgud tähistusega RF) tunnevad A-saidis ära stoppkoodonid. UAA, UAG, UGA. 1)A-saiti sisenenud RF muudab peptidüültransferaasiaktiivsust,nii et see lisab
2) Peptiidsideme moodustumine ribosoomi A-saidis asuva aminoatsüül-tRNA aminorühma ja ribosoomi P-saidis asuva tRNAga seotud kasvava polüpeptiidahela viimase aminohappe karboksüülrühma vahel. Selle tulemusena vabaneb kasvav polüpeptiidahel tRNAst P-saidis ja seotakse kovalentselt tRNAga, mis asub A-saidis. 3) Ribosoomi A-saidis asuv aminoatsüül-tRNA liigub P-saiti ja enne seda P-saidis asunud tRNA, mis ei ole enam aminohappega seotud, liigub E-saiti. Ribosoom liigub EF-G toimel mRNA molekulil kolme nukleotiidi võrra edasi mRNA 3’ otsa suunas tarbides GTP energiat ning A-sait jääb vabaks, seondumaks järgmise aminoatsüül-tRNA molekuliga. 68. Kirjeldage translatsiooni terminatsiooniprotsessi. Translatsioon termineerub, kui terminatsioonifaktorid tunnevad A-saidis ära stopkoodonid (UAA, UAG, UGA). A- saiti sisenenud RF muudab peptidüültransferaasi aktiivsust ja peptidüültransferaas
V: Türosiin ja treoniin (ka seriin) 36. Nimetage üks aminohappejääk mille kaudu toimub valkude glükosüleerimine. V: Seriin (treoniin) 37. Millised nimetatud molekulidest on valgud? (võivad olla erinevad molekulid) a) sorbitool b) kollageen c) DNA polümeraas d) fosfatidüülkoliin 38. Milline on tetrapeptiidi (glutamiin- glütsiin- asparagiinhape-seriin) summaarne laeng pH 7 juures? (võivad olla erinevad tetrapeptiidid). 39. Kui kaua sünteesib bakteri E. coli ribosoom ühte keskmist valku? a) 0,5 minutit b) 0,5 tundi c) 0,5 päeva 40. Teoreetiliselt piisaks peptiidsideme sünteesiks ühe fosfoanhüdriidsideme hüdrolüüsi energiast. Miks kulutab rakk valgusünteesil ühe peptiidsideme sünteesiks ligikaudu 4 korda rohkem energiat? V: Sest ei ole vaja lihtsalt peptiidsideme sünteesi suvalises polüpeptiidis vaid peptiidsideme sünteesi kindla aminohappe järhestusega valgus. 41. Ligikaudu mitu erinevat valku on inimeses? a) 500 b) 5000 c) 50000 42
GEENITEHNOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Bioteaduste meetodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) TEADUSLIKUD FAKTID ∨ Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja ∨ TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo ∨ Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE ...
Tuumake - väike tihedam piirkond tuumas, seal moodustuvad ribosoomid. Organellid kindlate ülesannetega rakusisesed moodustised Mitokonder organell, mis varustab rakku energiaga, seal toimub aeroobne hingamine Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum membraanidest kanalikeste süsteem, kus toimub mitmete ainete süntees ja transport Golgi aparaat organell, kus toimub raku poolt moodustatud ainete kogumine ja edasikandmine Ribosoom - organell, kus toimub valgu süntees Lüsosoom - seedimist soodustavate ensüümide reservuaar 2.2. Loomade koed Koerakud on sarnase ehitusega ja täidavad samu ülesandeid. Epiteel- e. kattekude katab looma keha ja vooderdab siseõõsi. 1. kaitseks väliskeskkonna kahjulike mõjude vastu (vigastused, infektsioon jt) 2.läbi epiteelkoe toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, rakkudevaheaineta õhukesed kihid
GEENITEHNOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Bioteaduste meetodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) TEADUSLIKUD FAKTID Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE ...
Virchow. Hiljem on rakuteooriat täiustatud. Eukarüootne rakk ehk päristuumne rakk on üks kahest peamisest elusorganismidel esinevast rakutüübist (teine on prokarüootne rakk).Eukarüootsetel rakkudel on eristunud rakutuum ja membraansed rakuorganellid (näiteks mitokondrid ja kloroplastid).Eukarüootsed on taime-, looma-, seene- ja paljude protistide rakud. Raku ehitus 1. Tuumake 2. Tuum 3. Ribosoom 4. Põieke 5.Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6.Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8.Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9.Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12.Lüsosoom 13. Tsentrioo 2.liigi teke. Liigiteke Liik on bioloogilise mitmekesisuse põhiüksus. Evolutsiooni teooria kohaselt on liigid ajas muutuvad organismirühmad, mis tekivad varemolnuist, arenevad, levivad, lõhestuvad alamrühmadeks ja surevad välja. Liigiteke on ka üleminek mikroevolutsioonilt makroevolutsioonile
seotakse kovalentselt tRNAga, mis asub A-saidis Reaktsiooni katalüüsib peptidüültransferaas ning peptiidsideme tekkeks on vaja EF-Tu'ga seotud GTP hüdrolüüsi, vabaneb EF-Tu~GDP (mis hiljem jällegi aktiveeritakse EF-Ts abil). Ribosoomi A-saidis olev aminoatsüül-tRNA liigub P-saiti ja enne seda P-saidis asunud tRNA (mis pole enam AH-ga seotud), liigub E-saiti. Ribosoom liigub EF-G toimel mRNA molekuli kolme nukleotiidi võrra edasi mRNA 3'-otsa suunas. 68. Kirjeldage translatsiooni terminatsiooniprotsessi. · Terminatsiooniprotsess algab siis, kui terminatsioonifaktorid tunnevad A-saidis ära stoppkoodonid (bakteris: RF1 tunneb ära UAA ja UAG, RF2 aga UAA JA UGA; eukarüoodis ainult eRF, mis tunneb ära kõik kolm koodonit)
Lisaks transpordile on võrgustik seotud ainevahetuslike protsessidega. On olemas sileda- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik. Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid ribosoomid. Siledapinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahariidide sünteesist. Selle tulemusena moodustunud ained liiguvad mööda kanalikeste ja tsisternikestesüsteemi erinevatesse rakuosadesse. Iga ribosoom on kaheosaline. Mõlemad osad koosnevad ribosoomi-RNA (rRNA) ja valgu molekulidest. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad läbi tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoomides toimub valkude süntees. Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikke nimatatakse polüsoomideks. Ka mõned suuremad rakuorganellid mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad ribosoome
on seotud GTP-ga. 2. Peptiidsideme moodustumine ribosoomi A-saidis asuva aminoatsüül-tRNA aminorühma ja ribosoomi P-saidis asuva tRNA-ga seotud kasvava polüpeptiidahela viimase aminohappe karboksüülrühma vahel. Selle tulemusena vabaneb kasvav polüpeptiidahel tRNA-st P-saidis ja seotakse kovalentselt tRNA-ga, mis asub A-saidis 3. Ribosoomi A-saidis asuv aminoatsüül-tRNA liigub P-saiti ja enne seda P-saidis asunud tRNA, mis ei ole enam aminohappega seotud, liigub E-saiti. Ribosoom liigub mRNA molekulil kolme nukleotiidi võrra edasi mRNA 3´-otsa suunas ning A-sait jääb vabaks, seondumaks järgmise aminoatsüül-tRNA molekuliga. Translokatsioonil osaleb elongatsioonifaktor EF-G ja protsess tarbib jällegi GTP energiat Polüpeptiidahela elongatsioon toimub kiiresti. Bakteris E. coli kulub eelpoolkirjeldatud kolme etapi läbimiseks 0,05 sekundit. Seega kulub 300 aminohappe pikkuse polüpeptiidi sünteesiks ligikaudu 15 sekundit. 68
8. Geneetiline kood, olemus ja koodonite tüübid geneetiline kood (ingl. Genetic code)- Kogum 64 nukleotiidsest tripletist, mis määravad 20 aminohapet ning polüpeptiidahela initsiatsiooni ja terminatsiooni. koodon (ingl. Codon)- Kolm kõrvutiasetsevat nukleotiidi mRNA- molekulis määravad kindla aminohappe lülitumise polüpeptiidahelasse või polüpeptiidahela sünteesi lõpetamise (stoppkoodon). 9. Valgu biosüntees ribosoomis Ribosoom (30S+50S alaüksus prokarüootidel Kolm saiti: sisenemis (A)-, peptidüül (P)- ja väljumis (E)-saidid tRNA toob antikoodonispetsiifiliselt aminohapped Koodon-antikoodon paardumine Peptiidsideme teke kahe am.h. vahele 10. Punktmutatsioonid. Transitsioonid ja transversioonid punktmutatsioon (ingl. Point mutations)- Muutus, mis toimub geeni kindlas punktis (saidis). Üksik(ud) nukleotiidipaar(id) asendatakse, lisanduvad või langevad välja.
poolautonoomne. Siledapinnaline endoplasmaatiline võrgustik biomolekulide (va valgud) süntees ja transport. Karedapinnaline endoplasmaatiline võrgustik karedus tekib sellest, et SEV-le on kinnitunud ribosoomid, toimub valkude süntees, 5 transport. Ribosoom ülesandeks valgusüntees Golgi kompleks valkude ümbertöötlemine Lüsosoom vabaneb Golgi kompleksist, lagundab rakus tekkinud vanu asju (jääkaineid). Taimerakk Rakukest Taimerakku katab lisaks rakumembraanile ka rakukest, mis koosneb tselluloosist, on jäik ja annab rakule kuju. (Tsentraal)vakuool Õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid
moodustumist. Milliste regioonide baasil juuksenõelastruktuurid moodustuvad, sõltub sellest, kui palju on rakkudes trüptofaani. Operon kodeerib liiderpeptiidi, milles asuvad nn. kontrollkoodonid, antud juhul Trp koodonid. Trüptofaani defitsiidi korral peatub translatsioon kontrollkoodoni kohal ja liider-RNA-s paarduvad regioonid 2 ja 3. Regioonide 3 ja 4 omavaheline paardumine on takistatud. Selle tulemusena trp operoni transkriptsioon jätkub. Kui aga rakus on piisavalt trüptofaani, peatub ribosoom alles liiderpeptiidi kodeeriva mRNA lõpus, regioonide 2 ja 3 omavaheline paardumine on takistatud ja omavahel saavad paarduda regioonid 3 ja 4, termineerides transkriptsiooni. Sarnane regulatsioon toimub ka teiste aminohapete biosünteesi operonide transkriptsioonil. Juhul, kui operon kodeerib rohkem kui ühe aminohappe biosünteesi, sisaldavad vastavate operonide liiderpeptiidi kodeerivad järjestused kõigi nende 11 aminohapete koodoneid
Mis selle numbri määrab? Tuumakeses toimib rRNA süntees ja ribosoomide subühikute moodustumine. Inimese rakutuumas võib maksimaalselt olla 10 tuumakest, sest diploidses kromosoomistikus on 10 NORi ehk tuuma organisatoorset regiooni, kus paiknevad rRNA sünteesiks vajalikud geenid. Tavaliselt neid ei transkribeerita korraga ning erinevad NORid koonduvad ühte piirkonda, seega tuumakesi on enamasti palju vähem. 12. Miks on ribosoomi RNA geene eukarüootides palju? Sest ribosoom koosneb kahest subühikust ja need omakorda koosnevad erinevatest rRNAdest. Eukarüootidel on 4 erinevat rRNAd, prokarüootidel 3. Prokarüoodid toodavad umbes 55 erinevat valku, eukarüoodid 80. 13. Miks ribosoomide koostises olevat kolme RNA molekuli ühise pre-RNA-na sünteesitakse? Tagab nende võrdse koguse. 14. Mis on hetero- ja eukromatiin? Kus paikneb rakutuumas enamasti heterokromatiin? Millised kromosoomi osad liigitatakse konstitutiivseks heterokromatiiniks? Miks?
36.(132) Nimetage üks aminohappejääk mille kaudu toimub valkude glükosüleerimine. Ser (seriin) O seoseline glükosüleerimine, Asn (asparagiin) N seoseline glükosüleerimine 37.(133) Millised nimetatud molekulidest on valgud? (võivad olla erinevad molekulid) b) kollageen, c) DNA polümeraas 38.(134) Milline on tetrapeptiidi glutamiin glütsiin asparagiinhapeseriin summaarne laeng pH 7 juures? 1 39.(134) Kui kaua sünteesib bakteri E. coli ribosoom ühte keskmist valku? a) 0,5 minutit 40.(135) Teoreetiliselt piisaks peptiidsideme sünteesiks ühe fosfoanhüdriidsideme hüdrolüüsi energiast. Miks kulutab rakk peptiidsideme sünteesiks ligikaudu 4 korda rohkem energiat Rakk kulutab peptiidsideme sünteesiks teoreetilisest ligikaudu 4 korda rohkem energiat, kuna elu ei vaja peptiidsidet lihtsalt suvalises polüpeptiidis, vaid kindla aminohappelise järjestusega valgus. Kindla järjestusega polüpeptiidil on kõrge hind entroopia näol
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
sER ülesanded on lipiidide ja süsivesikute süntees ja ainete transport. * tsütoplasmavõrgustik (rER) – sarnane ehitus eelmisega, kuid pinnal paiknevad ribosoomid. Valkude süntees ja ainete transport. * lüsosoom – ensüüme sisaldav põieke, mis lagundab aineid või rakustruktuure. * Golgi kompleks – lamedate kohakuti paiknevate membraansete tsisternikeste ja põiekeste süsteem. Valkude kõrgemat järku struktuuride kujundamine ja ainete pakendamine. Membraanita organellid * ribosoom – moodustub rRNA-st ja valkudest. Valgusüntees. * tsütoskelett – valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Raku toes, mis hoiab tema kuju ja vormi. *tsentrosoom – koosneb 2 tsentrioolist (need omakorda mikrotuubulitest). Jaotab kromosoome rakujagunemisel. * peroksüsoom – leidub mitmeid oksüdatiivseid ensüüme * lisaks on rakus erinevaid rakusisaldisi. Taimede iseärasused: rakukest katab rakumembraani, esinevad plastiidid (kloro, leuko, kromo) –
RAKUBIOLOOGIA Prokarüoot Eukarüoot Raku suurus 1-10 μm 5-100 μm Organellid Puuduvad või vähe Tuum, mitokonder, kloroplast Tuum Puudub Esineb Rakumembraan Esineb (ei sisalda steroole, Esineb vaid hepanoide) Mitokondrid Puuduvad (oksüdeerumist Esineb katalüüsivad ensüümid seotud rakumembraaniga) Ribosoomid Esinevad (70S) Esinevad (S80) Tsütoskelett Puudub Esineb Mitoos, meioos Puudub Esineb DNA struktuur Rõngas, (kromosoom ja...
tõenäoliselt siiski hiljem evolutsioonikäigus tekkinud. tRNA molekulide sekundaarstruktuuri iseloomustatakse "ristikheinalehe" kujuga. tRNA sekundaarstruktuuri moodustavad 4 kaksikahelalist osa - õlga ja 4 üksikahelalist piirkonda - lingu, mis paiknevad vastavate õlgade otstes. Translatsioon jaguneb kolmeks faasiks: initsiatsioon, elongatsioon ja terminatsioon. Initsiatsiooni käigus moodustub funktsionaalne ribosoom, mis on võimeline translatsiooni läbi viima. Elongatsioonil toimub aminohapete lisamine peptiidahelasse. Terminatsioonil vabaneb sünteesitud valk ribosoomist. Valkude seostumine ER-ga 1. Sünteesitavate valkude seostumine ER-ga algab juba enne seda kui tema süntees on täielikult lõppenud, s.t. toimub kotranslatsiooniline seostumine. ER-ga seostuvatel valkudel on N- terminaalses osas nn. signaalpeptiid e. liiderjärjestus.
Ser (seriin) O seoseline glükosüleerimine Asn (asparagiin) N seoseline glükosüleerimine 37.(133) Millised nimetatud molekulidest on valgud? (võivad olla erinevad molekulid) a) sorbitool b) kollageen c) DNA polümeraas d) fosfatidüülkoliin 38.(134) Milline on tetrapeptiidi glutamiin glütsiinasparagiinhapeseriin summaarne laeng pH 7 juures? (võivad olla erinevad tetrapeptiidid). 39.(134) Kui kaua sünteesib bakteri E. coli ribosoom ühte keskmist valku? a) 0,5 minutit b) 0,5 tundi c) 0,5 päeva 40.(135) Teoreetiliselt piisaks peptiidsideme sünteesiks ühe fosfoanhüdriidsideme hüdrolüüsi energiast. Miks kulutab rakk peptiidsideme sünteesiks ligikaudu 4 korda rohkem energiat? Rakk kulutab peptiidsideme sünteesiks teoreetilisest ligikaudu 4 korda rohkem energiat, kuna elu ei vaja peptiidsidet lihtsalt suvalises polüpeptiidis, vaid kindla aminohappelise järjestusega valgus
tRNA sidumine ribosoomiga , Peptiidsideme moodustumine a/h vahel, Ribosoomi liikumine järgmisele koodonile); Terminatsioon. tRNA aktiveerimine(aminoatsüleerimine): A/h ühineb tRNAs aminoatsüül-tRNA süntetaasi abil. Kasutab ATP energiat. 20 erinvat different aminoatsüül-tRNA syntetaasi (igal a/h oma). tRNAs on ensüümispetsiifiline sait. Elongatsioon: Aminoatsüül tRNA seob ribosoomiga (aktiveeritud).Peptiidside. Ribosoom uue koodoni juurde. Geeni regulatsioon prokarüootidel Regulatiivsed geenid kontrollivad rakkude kasvu ja paljunemist. Ekspressiooni reguleeritakse vastavalt raku vajadusele ja keskkonna poolt, ei ole pidev). Konstitutiivsed geenid ekspresseeritakse pidevalt . "Housekeeping" geenid (vajalikud valgu sünteesiks ja glükoosi ainevahetuseks). Kõiki geene reguleeritakse teatud tasemetel. Operon on geenide klaster, mis reguleeritakse üheskoos ja mis vastutab ühe metaboolse ahela eest
Mis selle numbri määrab? Tuumakeses toimib rRNA süntees ja ribosoomide subühikute moodustumine. Inimese rakutuumas võib maksimaalselt olla 10 tuumakest, sest diploidses kromosoomistikus on 10 NORi ehk tuuma organisatoorset regiooni, kus paiknevad rRNA sünteesiks vajalikud geenid. Tavaliselt neid ei transkribeerita korraga ning erinevad NORid koonduvad ühte piirkonda, seega tuumakesi on enamasti palju vähem. 12. Miks on ribosoomi RNA geene eukarüootides palju? Sest ribosoom koosneb kahest subühikust ja need omakorda koosnevad erinevatest rRNAdest. Eukarüootidel on 4 erinevat rRNAd, prokarüootidel 3. Prokarüoodid toodavad umbes 55 erinevat valku, eukarüoodid 80. 13. Miks ribosoomide koostises olevat kolme RNA molekuli ühise pre-RNA-na sünteesitakse? Tagab nende võrdse koguse. 14. Mis on hetero- ja eukromatiin? Kus paikneb rakutuumas enamasti heterokromatiin? Millised kromosoomi osad liigitatakse konstitutiivseks heterokromatiiniks? Miks?
ühte aminohapet (v.a. Met ja Trp). Seega geneetiline kood = kogum 64 koodonist (triplet 3 nukleotiidist), mis määravad 20 aminohapet ning translatsiooni alguse ja lõpu. ● Paljud koodonid on sünonüümsed, ehk mitu eri koodonit võib määrata sama aminohappe. ● Olemas on algus- (AUG (metioniini sünteesikoodon)) ja lõpukoodonid (UGA, UAA, UAG (neile ei vasta ükski aminohape ning nendeni jõudes kukub ribosoom mRNA molekulilt maha, nad on stop-koodonid)). 30. Kirjelda valgupeptiidi sünteesi etappe ja tRNA liikumist ribosoomis Translatsioon on protsess, mille käigus sünteesitakse mRNA kui matriitsilt koodi alusel aminohapetest valgu polüpeptiidahel. RNA molekulil on 3 erinevat funktsiooni translatsioonis - mRNA kui geneetilise informatsiooni kandja, tRNA kui translatsiooni protsessi läbiviija, rRNA kui ribosomaalse struktuuri ja funktsiooni osa. Translatsioon jaguneb 3 osaks: 1
4.Ribosoomis kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahel sünteesitakse ensüümide abil peptiidside. 5.Dipeptiid vabaneb initsiaator-tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. 6. tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele (kolmandale) tRNA-le. 7. Ribosoomi siseneb kolmas tRNA. 8. Kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahel sünteesitakse peptiidside. 9. Translatsioon lõppeb, kui ribosoom jõuab ühe stoppkoodinini. 10. Sünteesitud polüpeptiid vabaneb, eralduvad ribosoomi alamüksused ja mRNA. Viirused. Viirused on elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid, mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. Rakuline ehitus puudub. Uute viirusosakest moodustumine on seotus kas eel- või päristuumse organismi kindlat tüüpi peremeesrakkudega. Sellest lähtuvalt saame eristada taime- ja loomaviirusi. Viirusi võib käsitada rakkude vahel rändavate parasiitgeenidena
MIKROBIOLOOGIA I KONSPEKT Sisukord ELU TEKE MAAL .................................................................................................................... 3 MIKROBIOLOOGIA AJALUGU ............................................................................................. 5 KOCHI-HENLE POSTULAADID ........................................................................................ 6 PROKARÜOODID ELUSLOODUSES, SUURUS JA NIMETAMINE .................................. 8 PROKARÜOOTIDE KIRJELDAMISEL JA SÜSTEMATISEERIMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED ......................................................................................... 10 BAKTERITE KUJURÜHMAD ............................................................................................... 12 RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES ............. 12 Kokid- kerakujulised bakterid. ......................
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
Peptiidsideme moodustumiseks on vaja EF-Tu koostises oleva GTP hüdrolüüsi. Peale GTP hüdrolüüsi vabaneb EF-Tu~GDP ribosoomilt. Tagasi aktiivsesse vormi viib EF-Tu~GDP elongatsioonifaktor EF-Ts. Selle protsessi käigus hüdrolüüsitakse jällegi üks GTP molekul ja tekib EF-Tu~GTP. 3) Ribosoomi A-saidis asuv aminoatsüül-tRNA liigub P-saiti ja enne seda P-saidis asunud tRNA, mis ei ole enam aminohappega seotud, liigub E-saiti. Ribosoom liigub mRNA molekulil kolme nukleotiidi võrra edasi mRNA 3´-otsa suunas ning A-sait jääb vabaks, seondumaks järgmise aminoatsüül-tRNA molekuliga. Translokatsioonil osaleb elongatsioonifaktor EF-G ja protsess tarbib jällegi GTP energiat. Polüpeptiidahela elongatsioon toimub kiiresti. Bakteris E. coli kulub eelpoolkirjeldatud kolme etapi läbimiseks 0,05 sekundit. Seega kulub 300 aminohappe pikkuse polüpeptiidi sünteesiks ligikaudu 15 sekundit. Translatsiooni terminatsioon
Peptiidsideme moodustumiseks on vaja EF-Tu koostises oleva GTP hüdrolüüsi. Peale GTP hüdrolüüsi vabaneb EF-Tu~GDP ribosoomilt. Tagasi aktiivsesse vormi viib EF-Tu~GDP elongatsioonifaktor EF-Ts. Selle protsessi käigus hüdrolüüsitakse jällegi üks GTP molekul ja tekib EF-Tu~GTP. 3) Ribosoomi A-saidis asuv aminoatsüül-tRNA liigub P-saiti ja enne seda P-saidis asunud tRNA, mis ei ole enam aminohappega seotud, liigub E-saiti. Ribosoom liigub mRNA molekulil kolme nukleotiidi võrra edasi mRNA 3´-otsa suunas ning A-sait jääb vabaks, seondumaks järgmise aminoatsüül-tRNA molekuliga. Translokatsioonil osaleb elongatsioonifaktor EF-G ja protsess tarbib jällegi GTP energiat. Polüpeptiidahela elongatsioon toimub kiiresti. Bakteris E. coli kulub eelpoolkirjeldatud kolme etapi läbimiseks 0,05 sekundit. Seega kulub 300 aminohappe pikkuse polüpeptiidi sünteesiks ligikaudu 15 sekundit. Translatsiooni terminatsioon
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuurit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
