ainevahetusliku tähtsusega plasmiid. Selgita pikemalt ja tooge näiteid 1. Miks on tsütoloogia areng seotud mikroskoobi täiustumisega? Seoses mikroskoobi täiustamisega muutus paremaks kudede ja rakkude ehituse uurimine. Nt: esimeste mikroskoobidega polnud baktereid võimalik näha. 2. Millised ehituslikud tunnused ühendavad looma-, taime- ja seenerakku? Golgi kompleks, tuum, tsütoplasma, mitokonder, rakumembraan, tuumake, lüsosoom, ribosoom,tsütoplasma võrgustik 3. Miks on ühe organismi eri rakkudes erinev arv organelle? See oleneb raku vajadusest. Nt: Lihasrakul on rohkem mitokondreid vaja kui epiteelkoerakkudel, sest ta vajab rohkem energiat. 4. Kuidas on Golgi kompleks seotud raku teiste organellidega?Selle sees moodustavad lüsosooid. Golgi kompleksis pakitakse kokku valgud , mis saadetakse laiali. 5. Miks peetakse seeni mulla kujundajateks? Lagundavad surnuid organisme. 6
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Isaduse, kurjategijate tuvastamine: VNTR- Variable Number of Tandem Repeats, Meditsiinis: * geenmutatsioonid * geeniteraapia * molekulaarne diagnostika * Vähialased uuringud 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Spordi- ja tõuaretus, GMO. Transgeensed taimed: Suurenenud vastupanuvõime kahjuritele, Viljade säilivusaja pikenemine (tomat), "kuldne riis" toodab -karoteeni. Transgeensed mikroorganismid: Inimese kasvuhormooni ja insuliini tööstuslik tootmine 3. Geneetika väärkasutused. Eugeenika. ebasoovitavate isikute steriliseerimine, migratsioonipoliitika, juutide hävitamine natsistliku Saksamaa poolt. 4. Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi. Eukarüoodil on prokarüoodist mitukümmend korda suurem genoom, DNA on kaheaheline ja lineaarne, kromosoome on mitu ja need on valkude abil tihedalt k...
ainukesed, mis sisaldavad OH-rühma, mis saab seostuda fosfaatrühmaga. 36. Nimetage üks aminohappejääk mille kaudu toimub valkude glükosüleerimine. Seriin, O-seoseline. Asparagiin, N-seoseline. 37. Millised nimetatud molekulidest on valgud? (võivad olla erinevad molekulid) b) kollageen c) DNA polümeraas 38. Milline on tetrapeptiidi (glutamiin- glütsiin- asparagiinhape-seriin) summaarne laeng pH 7 juures? (võivad olla erinevad tetrapeptiidid). 39. Kui kaua sünteesib bakteri E. coli ribosoom ühte keskmist valku? a) 0,5 minutit 40. Teoreetiliselt piisaks peptiidsideme sünteesiks ühe fosfoanhüdriidsideme hüdrolüüsi energiast. Miks kulutab rakk valgusünteesil ühe peptiidsideme sünteesiks ligikaudu 4 korda rohkem energiat? Rakk kulutab peptiidsideme sünteesiks ligikaudu 4 korda rohkem energiat, sest elu ei vaja peptiidsidet suvalises polüpeptiidis, vaid kindla aminohappelise järjestusega valgus. Kindla järjestusega polüpeptiidil on kõrge hind entroopia näol
koosnev antikoodon. *Antikoodon seostub komplementaarsusprintsiibi alusel mRNA-ahelas oleva koodoniga ning toob nii ribosoomi mRNA koodonile vastava aminohappe. *Rakus on olemas igale aminohappe koodonile vastavad tRNA-molekulid. *Kui alguskoodonile vastav aminohape metioniin on ribosoomi teine tRNA-molekul, mille küljes on järgmisele koodonile vastav aminohape. Aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside. Nüüd vabaneb esimest aminohapet kandnud tRNA ja väljub ribosoomist. Ribosoom liigub piki mRNA-molekuli edasi ning tekkiva aminohappeahelaga liitub üha uusi aminohappeid, kuni jõutakse stoppkoodonini. Sellele ei vasta ükski tRNA antikoodon ning aminohappeahela sünteesimine lõppeb. MILLIST ÜL TÄIDAVAD VALGUSÜNTEESIS tRNA-MOLEKULID? tRNA kannab aminohappeid. VALGU KÜPSEMINE *Aminohappeahel ei ole veel valmis valk. Primaarstruktuur- aminohapete järjestus Sekundaarstruktuur- aminohappeahela keerdumine spiraaliks või kõrvalahelate kokkuvoltimine
sünteesitakse ensüümide abil peptiidside 5. Dipeptiid vabaneb initsiaator-tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge 6. tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele (kolmandale) tRNA-le 7. Ribosoomi siseneb kolmas tRNA 8. Kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahel sünteesitakse peptiidside 9. Translatsioon lõpeb kui ribosoom jõuab üheni kolmest stoppkoodonist (UAG, UGA, UAA) 10. Sünteesitud polüpeptiid (valk) vabaneb, eralduvad ribosoomi alamüksused ja mRNA Geenid avalduvad õigel ajal õiges kohas Rakkude erinevused tulenevad geenide valikulisest avaldumisest Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd Paljud geenid on sellised, mille produkte meil alati vaja ei lähe ainuraksetel organism saaks hakkama külmas, niiskes, näljas.
Translatsioon on peamine osa valgusünteesist. Translatsioon on geeni ekspressiooni teine etapp. Translatsiooni käigus „tõlgitakse“ RNA molekuli nukleotiidne järjestus valgu (polüpeptiidi) aminohappeliseks järjestuseks geneetilise koodi kaudu. Translatsiooniks on vajalik õigete modifikatsioonidega mRNA molekul. Translatsioon toimub ribosoomidel, raku tsütoplasmas. Translatsioonil on 3 faasi: o initsiatsioon - ribosoom ankurdub mRNAle start-koodoni (AUG) lähedal. See faas lõpeb, kui tRNA molekul metioniiniga tunneb ära start koodoni ja kinnitub sellele. o elongatsioon - aminohapetest koosnev polüpeptiidi ahel pikeneb vastavalt koodonite infole. Igale koodonile toob tRNA molekul vastavalt järjestusele aminohappe. o terminatsioon - translatsiooni lõpetab stop-koodon, mis annab
60S subühikus 60S subühiku P saidist kasvava valguahela ülekanne A saidis olevale tRNA-le (s.t. juurdelisanduvale aminohappele) Juurdelisatava aminohappe aminogrupp reageerib viimase aminohappe karboksüülgrupiga ja moodustub peptiidside. Katalüüsib ensüüm peptidüül transferaas, mis asub ribosoomi suuremas alaühikus vabanenud tRNA lahkub ribosoomist, ribosoom liigub mRNA-l edasi ühe sammu ehk koodoni võrra. Tsükkel kordub Terminatsioon- valguahela pikenemine peatub, kui STOP koodon siseneb A saiti Eukarüootidel tunneb STOP koodoni ära üksainus vabastusfaktor eRF (prokarüootidel on neid faktoreid mitu) RF seondumine ensüüm peptidüül transferaasi aktiivsust Valguahela lõppu (C terminaalne ots) liidetakse vee molekul H2O ning polüpeptiid vabaneb
19 9. 1. Mitokonder kui membranoosne organell koosneb välismembraanist ja kokkuvolditud sisemembraanist, mida nimetatakse kristaed- eks. Vajalik on see voldilisus selleks, et mahutada arvukalt enüüme ja võimaldada sellega siis üle krepstitsükli ja hingamisahela ATP tootmine. 10. 11. 2. Ribosoom kui mitte mittemembrannoosne organell koosneb kahest ala-ühikust. Ribosoomide moodustumine toimub tuumakeses, kus ribosomaalse RNA abil DNA maatriksi põhjal toodetakse informatsiooni RNA? Ribosoomid väljuvad tuumakesest, läbi tuumammebraani pooride tsütoplasmasse. Paiknevad kas vabalt või asuvad karedal karedal enoplasmaatilisel retiikulumil. 12. 13. Toimub see siis kõigepealt DNA kaksikahela lahknemisel
Tavaliselt ribosoomid esinevad polüsoomine st ühele mRNA molekulile seostub 4-12 ribosoomi. Rakus on kaks ribosoomide populatsiooni: 1) ER-seoselised, tekitavad rakus kompartmendi, mida nimetatakse karedapinnaliseks ER-ks (rER). 2) vabad (tegelikult on suur osa neist ribosoomidest seotud tsütoskeletiga, nii et päris vabad nad siiski ei ole) Mõlemat tüüpi ribosoomid on identsed. Küsimus on vaid selles, millist valku parasjagu sünteesitakse (millist mRNA-d parasjagu transleeritakse). Ribosoom, mis antud hetkel on ER-ga seotud, võib järgmisena tegeleda sellise valgu sünteesimisega, mis ei seostu ER-ga ja seega sel juhul see ribosoom ei kinnitu ER-le. 4.5. Lüsosoomid Rakud võtavad väliskeskkonnast endasse mitmesuguseid aineid. Paljud sissevõetud ained kujutavad endast makromolekule või isegi veelgi suuremaid partikleid, näiteks terveid rakke. Need sissevõetud osakesed on vaja rakus lagundada ja saadav materjal kasutatakse kas raku enda komponentide
Tavaliselt ribosoomid esinevad polüsoomine st ühele mRNA molekulile seostub 4-12 ribosoomi. Rakus on kaks ribosoomide populatsiooni: 1) ER-seoselised, tekitavad rakus kompartmendi, mida nimetatakse karedapinnaliseks ER-ks (rER). 2) vabad (tegelikult on suur osa neist ribosoomidest seotud tsütoskeletiga, nii et päris vabad nad siiski ei ole) Mõlemat tüüpi ribosoomid on identsed. Küsimus on vaid selles, millist valku parasjagu sünteesitakse (millist mRNA-d parasjagu transleeritakse). Ribosoom, mis antud hetkel on ER-ga seotud, võib järgmisena tegeleda sellise valgu sünteesimisega, mis ei seostu ER-ga ja seega sel juhul see ribosoom ei kinnitu ER-le. 4.5. Lüsosoomid Rakud võtavad väliskeskkonnast endasse mitmesuguseid aineid. Paljud sissevõetud ained kujutavad endast makromolekule või isegi veelgi suuremaid partikleid, näiteks terveid rakke. Need sissevõetud osakesed on vaja rakus lagundada ja saadav materjal kasutatakse kas raku enda komponentide
enne viimast splaisiliidest. Arvatakse, et osad ekson-intron liidese kompleksi valgud osalevad nonsense mediated decay's. Ekson-intron liidese kompleksid interakteeruvad vahetult deadenülaasi kompleksiga. Arvatakse, et Stop koodoni "sisse splaisimise" korral ekson-intron liidese kompleksid RNAlt lahti ei tule ning seega ribosoomset skaneerimist ei alustata. Nonsense mediated decay toimub tsütoplasmas. Hulgaliselt on tõendeid selle kohta, et pioneeriv ribosoom transleerib mRNAd, kui tema 5' otsaga on assotseerunud cap-siduv kompleks ning polü(A) saba on assotseerunud tuumse PABPIIga. See on tekitanud oletusi, et esimene translatsiooni tsükkel toimub tuumas kui nonsense-mediated decay järelvalve mehanismi üks komponente. 17 53. Mis vahe on inteiinil ja intronil?
plasmaga; avalduvad kromosoomid; sisaldab ja säilitab pärilikku infot; reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse; juhib raku elutegevust. Plastiidid- fotosüntees (kloroplastid), pigmentide sisaldus (kromoplastid), varuaine (leukoplastid). Vakuool- varuaine. 2x membraan 1x membraan Ilma membraanita Tuum Golgi kompleks Ribosoom Mitokonder Lüsosoomid Tsütoskelett Plastiidid Tsütoplasmavõrgustik Vakuool Villu Mitokondri ja plastiidi sarnasused: - topelt membraan - iseseisev DNA (ei sõltu tuuma omast) - ribosoomide olemasolu Looma-, taime- ja seeneraku võrdlus
ja ribosoome (6) · Tsütoplasmavõrgustik 1. siledapinnaline: süsivesikud, lipiidid; 2. karedapinnaline: kareduse annavad ribosoomid; lõppeb valgu süntees; toimub transport (8) · Golgi kompleks valkude töötlemine; valkude paigutamine lüsosoomidesse (4) · Lüsosoom sisaldab lagundavaid ensüüme; rakusisene seedimine (3) · Mitokonder poolautonoomsed; raku hingamine; hapnik mitokondrites; energia (10) · Ribosoom 2 alamüksust (ribosoomi RNA ja valgud); valkude kokkupanek (7) BAKTERIRAKK · Bakterirakk on prokarüoodne ehk rakk on eeltuumne · Membraan · Rakukest · Limakapsel · Viburid ja/või karvakesed · Tsütoplasma · Pärilikkusaine (rõngaskromosoom) tuumapiirkond · Ribosoomid · Plasmiid kromosoomi väline DNA, regulaartorgeenid RAKKUDE VÕRDLUS 1. Taimne-, loomne- ja seene rakk 2. Eukarüoodid ja prokarüoodid
NB! LHILEVAADE INIMESE ORGANISMI EHITUSEST JA TALITLUSEST VAHUR PIK INIMESE ANATOOMIA JA FSIOLOOGIA Inimese anatoomia on petus inimorganismi ehitusest, fsioloogia aga ksitleb selle talitlust. Anatoomia ja fsioloogia harusid, mis tegelevad haige organismi uurimisega, nimetatakse vastavalt patoloogiliseks anatoomiaks ja patoloogiliseks fsioloogiaks. Terminit spordianatoomia ldiselt ei kasutata, spordifsioloogia on aga selgesti piiritletav fsioloogia haru, mis ksitleb organismi talitlust kehalisel tl ning regulaarsete kehaliste koormustega kohanemise fsioloogilisi mehhanisme. Organismi regulaarsete kehaliste koormustega kohanemine vljendub treenitusseisundi tekkimises ja arenemises treeningu tulemusena. Spordifsioloogia on teadusharu, mis uurib organismi talitlust kehalisel tl ja treenitusseisundi tekkimist Kehaliste koormuste mju inimesele vib sltuvalt nende kestusest, intensiivsusest ja sagedusest olla vga mitmepalgeline ja tugev....
ENDOPLASMAATILISE retiikulumi (ER) ° mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine ° on seotud ka mitmete ainevahetuslike protsessidega ° Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku > karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad oganellid ribosoomid. > siledapinnalise võrgustiku membraanidel paikn. ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. Ribosoomide ehitus ja ülesanne ° Iga ribosoom on kaheosaline ° Mõlemad osad koosnevad rRNA ja valgu molekulidest ° Ühes rakus ulatub arv tuhandeteni ° Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. 3 > läbi tuumamembraanide pooride liiguvad tsütoplasmasse ° Ribosoomides toimub valkude süntees, väljaspool ribosoome EI SÜNTEESITA! ° POLÜSOOM ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumik.
ribosoomidele. Translatsioon · Initseerimine mRNA ja aminoatsüül-tRNA seotakse ribosoomile · Elongatsioon peptiidsidemete süntees, mille käigus aminoatsüül-tRNAad lisanduvad ribosoom- mRNA kompleksi ja polüpetiidahel kasvab ühe aminohappejäägi võrra. Ühe peptiidsideme sünteesiks on vaja 4 GTP või ATP hüdrolüüsi energiat. · Terminatsioon leiab aset kui jõutakse stopp-koodoni juurde Pärast translatsiooni ribosoom laguneb subühikuteks. Sünteesitud valgud pakitakse kokku (vajalik tsaipronite juuresolek) ja modifitseeritakse. Valmis valgud transporditakse erinevatesse rakuorganellidesse ning vajadusel lagundatakse proteosoomides ja lüsosoomides. Hormoonid Hormoonid on keemilised ühendid, mida toodetakse spetsialiseerunud näärmetes, sekreteeritakse otse verre või lümfi ja transporditakse sihtmärk-raku, millele toimides avaldubki nende regulatoorne toime. Keemilise ehituse järgi:
seejärel moodustub terviklik splaissosoom U2 ja U4/U6 ühinemisega. II etapis toimub 3' splaissingu saidis, kus U5 snRNP tekitab katke, U4 vabaneb, ning 2 eksonit ühinevad 5' - 3' fosfodiestersidemega. 123. Prokarüoodi ribosoomi komponendid. Ribosoom - ribosomaalsest RNAst ja valkudest koosnev kompleks rakus, mis seondub mRNAga ja katalüüsib valgusünteesi. E-coli - väiksem e. 30S alaüksus (21 valku + 16S rRNA); suurem e. 50S alaüksus (31 valku + 23S rRNA + 5S rRNA); 70S ribosoom. 124. Eukarüoodi ribosoomi komponendid. Inimene - väiksem e. 40S alaüksus (33 valku + 18S rRNA); suurem e. 60S alaüksus (49 valku + 28S rRNA + 5.8S rRNA + 5S rRNA); 80S ribosoom. 125. tRNA struktuur. Lingud. CCA järjestus. tRNA: 70-80 nukleotiidi pikad (väikesed nn. lahustuvad RNA-d). Sünteesitakse pikkade prekursoritena, mida posttranskriptsiooniliselt protssesitakse (ensümaatilised valjalôikamised ja täpsustamised, metüleerimine jne.)
promootorpiirkonnaga. Kui ensüüm ühineb promootoriga, siis transkriptsioon toimub ja vastupidi. Mõnikord võib ensüümi ühinemist takistada mõni teine valk e repressor. Et transkriptsioon toimuks peab repressorist vabanema. Kui mingil põhjusel avaldub ebaõige geen, võib see kaasa tuua suuri muutusi raku ehituses ja talitluses, isegi raku hukkumise. Nt vähk. 34. Ribosüümid. Ensüüm, mis ei ole valguline aga koosneb RNA ahelatest, nt ribosoom. Seda peetakse ensüümiks, sest ribosoomi koosseisu kuuluv rRNA sünteesib valgusünteesi käigus peptiidsidemeid aminohapete vahel. 35. Geenmutatsioon, kromosoommutatsioon. · Geenmutatsioon- väikesed muutused DNA nukleotiidses järjestuses. Hõlmavad ühte või mõnda nukleotiidi, tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Nt võib replikatsioonil 1 või mitu nukleotiidi kaduma minna, juurde tulla või asenduda
[email protected] Õppematterjale võib leida õpikust või www.ebu.ee/gymnaasium.html Bioloogia uurib elu Eluslooduse organiseerituse tasemed MIS ON ELU ? Mateeria osa, mis suudab ise ksavatada ja paljuneda. · Valgud töötavad selle nimel · Erinevaid valgumolekule on miljardeiid, nende koostoimimine ongi elu · Valkude töös seisneb elu Molekulaarne tase Biomolekulid- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Suurem osa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool organismi. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukleiinhape · Vitamiinid Rakuline tase Rakk- väikseim üksus, millel on veel olemas kõik elu omadused. Rakk on esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu tunnused. Raku sees on orgaanilised ained, millel on kindel ehitus ja talitus. Tegeleb tsütoloogia. Eeltuumne(ei ole tuuma membraani) ja päristuumne(on olemas rakumembraan). Hulkraksed- koosnevad mitmest rakust. Kudede ...
MISSUGUSTE OMADUSTEDA ON TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK? Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel paikn. valke sünteesivad organellid ribosoomid. Siledapinnalise võrgustiku membraanidel paikn. ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesis selle tulemusena moodustunud ained liiguvad mööda kanalikeste ja tsisternikeste süsteemi erinevatesse rakuosadesse. MILLINE ON ROBOSOOMIDE EHITUS JA ÜLESANNE? Iga ribosoom on kaheosaline. Mõlemad osad koosnevad rRNA ja valgu molekulidest. Ühes rakus ulatub ribosoomide arv tuhandeteni. Riosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad läbi tuumamembraani pooride tsütoplasmasse. Ribosoomides toimub valkude süntees. Väljaspool ribosoome üheski rakus valke ei sünteesita. Ühea mRNA molekuliga seot. ribosoomide kogumikke nim. polüsoomideks. MISSUGUSED ORGANELLID ON MEMBRAANSE EHITUSEGA?
membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternite süsteem. sER ülesanneks on lipiidide ja süsivesikute süntees ning ainete transport. 2) karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik e kare endoplasmaatiline retiikulum (rER) on membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternite süsteem. rER pinnal paiknevad ribosoomid, mis sünteesivad valku. Peale seda rER ülesannek on ainete transport raku sees. Ribosoom on rakuorganell, mis koosneb kahest osast: suur ja väike subühikud. Need omakorda koosnevad valkudest ja rRNA´st. Suur ja väike subühik on suurem osa ajst eraldatud teine teisest ja ühinevad ainult valgu sünteesiks. Ribosoomide ülesanneks on valkude süntees. Ribosoomid moodustuvad tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad mööda tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule
Suur subühik nihkub kolme nukleotiidi võrra. Väike subühik nihkub kolme nukleotiidi võrra ja üks tRNA lahkub E seiti kaudu III etapp (terminatsioon): ahela pikenemine lõpeb stoppkoodoniga (UAA,UAG, UGA).Aminotsüül tRNA asemel seostub Aseiti vabastamisfaktor (eRF),mis langetab peptidüül transfraasi aktiivsust. Ensüüm katalüüsib OH rühma peptidüül tRNA-le aminohappe asemel (lisatakse veemolekul). mRNA vabaneb, ribosoom laguneb subühikuteks. Valgusünteesi algatamise erinevus bakteri ja eukarüoodi rakus. Bakterid saavad sünteesida rohkem kui ühe valgu sama mRNA molekuli alusel ja alustada translatsiooni mRNA erinevatest kohtadest. Eukarüootide ribosoomil on mRNA-le seostumiseks ja translatsiooni alustamiseks vaja 5ʹ otsa. Shine-Dalgarno järjestused (järjestused, kuhu seondub ribosoomi väike subühik 16S) Lagundamisele määratud valkude äratundmine ubikvitiinligaasi poolt ning
Võnkumise bioloogiline roll: tRNA Lehekülg dissotsiatsioon mRNA-lt on kiirem ja samuti valgu süntees. 4. Ribosoomid on kompaktsed ribonukleiinproteiinid. Nad on rRNA ja valkude kompleksid, mis liiguvad mööda mRNAd, juhivad koodon-antikoodon interaktsioone ning katalüüsivad peptiidsidemeid. Ribosoom on piisavalt suur, et sinna mahuks 2 tRNA molekuli korraga. Translatsiooni staadiumid. Initsieerimine sisaldab mRNA ja initsiaator aminoatsüül-tRNA sidumist ribosoomi väikesele subühikule, millele järgenb seostumine suurele subühikule. Elongatsioon: kõikide peptiidsidemete süntees. Terminatsioon leiab aset kui jõutakse ,,stop" koodonini. Valgu süntees eukarüootides. Iseärasuseks on mRNA-1,5'-metüül-GTP ,,cap" ja polü-A saba
1 Sissejuhatus 1. Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad G+ : Kuni 40 kihti peptidoglükaani, ühtlane struktuur, peptiidahelad, peptidoglükaaniga(muraamhappega) on kovalentselt seotud teihhuuhapped (olulised antigeensed determinandid. (E. Coli) G- : Mitmekihiline, peptidoglükaankiht on 1-3 kihiline, tetrapeptiidid seotud otse, rakukestas on lisakiht välismembraan, milles on spetsiiifiliseks komponendiks lipopolüsahhariidid, välismembraanis ka proiinid(valgud, mis on agregeerunud moodustama hüdrofiilseid poore), välismembraani ja rakumembraani vaheline ruum periplasma. (Bacillus Polymyxa) 2. Prokarüoodi raku ja genoomi suurus ~2 8µm Prokarüootses rakus esineb ainult üks rõngaskromosoom. Geenide hulk 400 4000. 3. Eukarüoodi raku ja genoomi suurus ...
BIOLOOGIA 11c ELULE OMASED ISELOOMUJOONED Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Elu- loodusnähtus, mida iseloomustab rakuline ehitus, kõrge organismiehituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng jt. tunnused. Elu- nähtus maal, millele on omane reproduktsioonivõime, st püsida läbi muutuste ning iseenda regulatsioon. Elu omadused 1.) Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega.(valgud, lipiidid-rasvad, vitamiinid) 2.) Rakuline ehitus- kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Kõige lihtsam üksus nii ehituselt kui ka talituslikult. Rakulised: üherakulised ehk ainuraksed (kõik bakterid) hulkraksed (taimed, kõrgemad loomad) Vastavalt talitlusele on: autotroofsed- ise sünteesivad orgaanilist ainet heterotroofsed- vajavad valmis orgaanilise aine komponente Ehituslik...
Eukarüootse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsistrenikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku ehk endoplasmaatilise retiikulumi.(ER) 1) karedapinnalisel ER`il paiknevad ribosoomid. 2) siledapinnalisel ER´i membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. Sünteesiproduktid liiguvad kanalikeste ja tsisternikeste süsteemi kaudu raku erinevatesse osadesse. 10. Ribosoomide ehitus ja funktsioon. Iga ribosoom koosneb kahest osast, mõlemad osad omakorda rRNA´st ja valgu molekulidest. Ribosoomid moodustuvad rakutuumas olevates tuumakestes. Ribosoomides toimub valkude süntees.(mujal elusorganismis ei sünteesita) Ribosoome võib leida ka suuremates rakuorganellides(motokonder, kloroplast), kus need sünteesivad vastavale organellile vajalikke valke. 11. Lüsosoomide funktsioon. Lüsosüümid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, kus lagundatakse
Bioloogia 10 klass 1.Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad kõiki elusorganisme. o Ainevahetus o Hingamine o Paljunemine o Rakuline ehitus o Kasvamine ja arenemine o Reageerib keskkonnatingimustele o (homöostaas- sisekeskkonna stabiilsena hoidmise võime) 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed(nimeta, too näited, tunne ära). 1. Biomolekul- DNA; RNA, valk, süsivesik, 2. Rakk- munarakk, sperm, erütrotsüüt 3. Kude- sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude 4. Organ e elund- süda, maks, kops 5. Elundkond- seedeelundkond (magu, jämesool jne.), närvisüsteem, vereringeelundkond 6. Organism e isend- inimene, hobune, karu, võilill 7. Liik- harilik mänd, 8. Populatsioon- ühel kindlal maa-alal üht liiki isendid 9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11. Biosfäär- kogu elu maal 3.Bioloogia alajaotused ja teadus...
määravad 20 aminohapet ning translatsiooni alguse ja lõpu. 18. Ribosoomide ehitus ja funktsioon.- väikesed ümmargused struktuurid, mis liiguvad vabalt tsütoplasmas või on kinnitunud tsütoplasmavõrgustiku külge, nad koosnevad rRNA-st ja valkudest, nendes toimub valgu süntees. 19. Translatsioon peamine osa valgu sünteesist, mille käigus sünteesitakse aminohapetest polüpeptiidahel ehk valguahel. Translatsioonil on 3 faasi: 1. initsiatsioon - ribosoom ankurdub mRNAle start-koodoni (AUG) lähedal. See faas lõpeb, kui tRNA molekul metioniiniga tunneb ära start koodoni ja kinnitub sellele. 2. elongatsioon - aminohapetest koosnev polüpeptiidi ahel pikeneb vastavalt koodonite infole. Igale koodonile toob tRNA molekul vastavalt järjestusele aminohappe. 3. terminatsioon - translatsiooni lõpetab stop-koodon, mis annab ribosoomile märku mRNA pealt alla hüpata. 20
........ 3.5. Seostage rakuosa ja selles toimuv põhiprotsess. Kirjutage punktiirile vastav täht. (Rakuosi on liiaga!) 3 punkti A) rakumembraan ........päriliku info säilitamine B) kromosoom ........fotosüntees C) kloroplast ........ainete valikuline liikumine rakku D) leukoplast ........rakuhingamine E) ribosoom ........ainete ensümaatiline lõhustamine F) tsentrosoom ........valkude süntees G) mitokonder H) lüsosoom 3.6. Nimetage raku organellid, mida on järgnevalt kirjeldatud. 3 punkti Organell Kirjeldus Ovaalsed või ümara kujuga. Ümbritsetud kahe membraaniga, 1
.................................................... 2) ............................................................................................................................................... 3.5. Seostage rakuosa ja selles toimuv põhiprotsess. Kirjutage punktiirile vastav täht. (Rakuosi on liiaga!) 3 punkti A) rakumembraan ........päriliku info säilitamine B) kromosoom ........fotosüntees C) kloroplast ........ainete valikuline liikumine rakku D) leukoplast ........rakuhingamine E) ribosoom ........ainete ensümaatiline lõhustamine F) tsentrosoom ........valkude süntees G) mitokonder H) lüsosoom 3.6. Nimetage raku organellid, mida on järgnevalt kirjeldatud. 3 punkti Organell Kirjeldus 1. Ovaalsed või ümara kujuga. Ümbritsetud kahe membraaniga, kusjuures sisemembraan on arvukate harjakestega, kus toimub glükoosi lõplik lagundamine. Kindlustavad hingamise raku tasandil. 2. Koosnevad kahest osast. Esinevad rakus vabalt või kinnituvad
Primaarseks ehituslikuks tasandiks on aminohappeline järjestus, järgnev tasand on -struktuur või - heeliks. Tertsiaarselt moodustuvad kas gloobulid või fibrillaarsed struktuurid. Kvaternaarse tasandi puhul liituvad omavahel kas gloobulid või fibriinid, võimalik ka nende omavaheline kombinatsioon. Valkude süntees kannab nimetust translatsioon. Protsess toimub ribosoomides. Ribosoomid on rakuorganellid, mis koosneb rRNA moleulidest. Eukarüoodi ribosoom (80 S) koosneb järgnevatest komponentidest: 1. väike alaüksus ehk 40S, sisaldab 18S rRNA-d ja 33 erinevat valku. 2. suur alaüksus ehk 60S, mis sisaldab 5S rRNA-d, 5.8S rRNA-d, 28S rRNA-d ja 49 erinevat valku. Neid kromosoomipiirkondi, kus toimub RNA geenide transkriptsioon, nimetatakse tuumakese piirkondadeks. Ribosoomide geenid asetsevad genoomis tandeemsete duplikaatidena, mis on omavahel eraldatud intergeensete mittetranskribeerivate speisseraladega. rRNA geenide transkribeerimise
jääkide liikumine, varuained). Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik (tuuma ümber, ümbritsetud ribosoomidega-valkude süntees). Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik (varusüsivesikute, lipiidide, steroidhormoonide süntees, glükoosi algne lagundamine). Lüsosoom (1 membraan, rakusisene seedimine, võõra aine lagundamine, moondunud kudede ümberkujundamine, nälgimisel tagab metabolismi). Ribosoom (membraanita, valkude süntees, sisaldab RNA-d). Tuumake (tuuma sees, RNA süntees, ribosoomide moodustumine). Tuum (2 membraani, juhib raku elutegevust, DNA, RNA). Rakumembraan (fosfolipiididest+valgud) Taime rakud (tsentrosoom puudub, varusüsivesikuks tärklis, piiramatu jagunemisvõime, autotroofne ainevahetus). Vakuool (vee varu, jääkained, toitained, hapu maitse kaitseks ja magus seemnete levitamiseks). Rakukest (tselluloosist, tugi, kaitse).
membraan. Jagunevad: 1. Bakterid 2. Arhed Eukarüoodid Päristuumsed rakud, neil on olemas rakutuum ning nad jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Jagunevad: 1. Protistid 2. Taimed 3. Loomad 4. Seened LOOMARAKU EHITUS 1. Raku tuum Reguleerib raku elutegevust. Rakutuuma ümber on kaks membraani. Membraanides on poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma ja tuumast välja. Tuuma sees on karüoplasma. Karüoplasmas on valgud, RNA, kromosoomid ja madalamolekulaarsed ühendid. Ribosoomid ribosoom koosneb kahest osast (suurem alamüksus ja väiksem alamüksus), mõlemad osad koosnevad rRNA ja valgu molekulidest. Moodustuvad rakutuuma tuumakestes. Pärast sünteesi liiguvad läbi tuuma tsütoplasmasse, millest osa kinnitub tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoomides sünteesitakse valke. Tuumake - tuumas on ka üks või mitu tuumakest teatud kromosoomidel toimub seal rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. 2. Tsütoplasma Tsütoplasma on tsütosool koos organellidega
BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD 1. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakte...
aminohape metioniin. 3) ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe 4) aminohapete vahel sünteesitakse ensüümide abil peptiidside 5) dipeptiid vabaneb algus-tRNA’st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge 6) tRNA nihkub koos mRNA’ga ribosoomi suhtes edasi ja teem ruumi uuele tRNA’le 7) uus tRNA siseneb ja tekib uus peptiidside 8) protsess järkub kuni ribosoom jõuab stoppkoodonini 9) sünteesitud polüpeptiid (valk) vabaneb, eralduvad ribosoomi alamüksused ja mRNA https://www.youtube.com/watch?v=2zAGAmTkZNY DNA ja evolutsioon Evolutsioon ei hooli indiviidist, vaid populatsiooni arvust. Kõige vähem inimesi olnud planeedil: 7000; kokku siiani Maal elanud: 107 miljardit inimest. Päritavalt edasiantava kohanemise kujunemiseks kulub paartuhat aastat. Sündivuskordaja – ema kohta peab sündima kaks last (üks ema, teine isa eest).
• Paiknevad praktiliselt alati valku kodeerivate geenide mittekodeerivates alades, 3’-UTR-des, võivad asuda ka nt kodeerivas alas, aga see on väga erandlik. Võivad paikneda ka mittekodeerivate geenide transkriptides, pseudogeenide või lncRNAde järjestustes. miRNAde seondumiskohad on peamiselt intron kodeeritavas alas, kuna degradatsioon takistab miRNAde seondumist mRNAl, sp on need seondumiskohad 3’UTR, kuna ribosoom ei läbi seda. Küpse miRNA järjestuse nukleotiidid 2-7 moodustavad seed regiooni, mis paarduvad komplementaarsuse alusel sihtmärk mRNA 3’UTR-ga ning selle piirkonnaga on määratud mRNAde seondumise spetsiifilisus. Kui seed ja 3’UTR vaheline seondumine on täielikult komplementaarne, toimub mRNA lagundamine, kui aga osaliselt komplementaarne, toimub mRNA translatsiooni inhibeerimine. Seondumiskohal on
Geenitehnoloogia arvestuse küsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud e süsivesikud- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid e lihtsuhkrud (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: · 5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii. desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. · 6-süsinikuga e heksoosid i. glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos e puuviljasuhkur (C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samu...
tRNA-s leidub palju ebaharilikke ribonukleosiide. Erinevate tRNA molekulide minimaalne arv rakus on 31. Ribosoomne RNA. Kõik ribosoomid koosnevad suurest ja väikesest subühikust. Umbes 2/3 osas RNA-st, 1/3 osas valgust. rRNA toimib toena ribosoomsetele valkudele ja võib omada katalüütilist aktiivsust. Kõrge ahelasisene järjestuste komplementaarsus põhjendab (ilmselt) ulatuslikku aluspaaride teket ja kaheahelaliste lõikud moodustumist. Ribosoom koosneb kahest subühikust. Koostis ja suurus on pro- ja eukarüootides veidi erinev: Prokarüootne on väiksem ja sisaldab vähem valke ja nukleotiide. DNA ja RNA erinevused. DNA sisaldab tümiini kõik DNAs leiduvad uratsiiljäägid pärinevad mutatsioonidest ning kuuluvad asendamisele tsütosiinidega. RNA kõrvutiasetsevad 2' ja 3' OH-rühmad muudavad RNA vastuvõtlikuks hüdrolüüsile, DNA-l
liitub plasmamembraaniga." Tõene 21.Millist raku osa kirjeldavad alltoodud laused? a) Raku vedelad osad → Põhitsütoplasma, b) Osaleb lipiidide ja steroidide ainevahetuses ning raku detoksikatsiooniprotsessides → Siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum, c) Sorteerib endotsütootiliste põiekeste poolt rakku toodud materjali ja juhib need edasi erinevatesse rakuosadesse → Endosoom, d) Raku "jõujaam" → Mitokonder, e) Väike organell, milles toimub valgu süntees → Ribosoom, f) Raku ainevahetussaadustest moodustunud kindla kuju ja suuruseta liikumatu komponent → Inklusioon, g) Moodustavad ripsmetes ja viburites kimpe → Mikrotuubul, h) Moodustavad rakkude jagunemisel kääviniidistiku, mis siirdavad jagunenud kromosoome → Tsentriool, i) Lamedatest põiekestest moodustunud organell, mis on oma nime saanud selle põhitsütoplasmapoolset pinda katvate ribosoomide järgi → Karedapinnaline
molekuli poolt. Peptiidsideme moodustumiseks on vaja EF-Tu koostises oleva GTP hüdrolüüsi. Peale GTP hüdrolüüsi vabaneb EF-Tu~GDP ribosoomilt. Tagasi aktiivsesse vormi viib EF-Tu~GDP elongatsioonifaktor EF-Ts. Selle protsessi käigus hüdrolüüsitakse jällegi üks GTP molekul ja tekib EF-Tu~GTP. 3) Ribosoomi A-saidis asuv aminoatsüül-tRNA liigub P-saiti ja enne seda P-saidis asunud tRNA, mis ei ole enam aminohappega seotud, liigub E-saiti. Ribosoom liigub mRNA molekulil kolme nukleotiidi võrra edasi mRNA 3´-otsa suunas ning A-sait jääb vabaks, seondumaks järgmise aminoatsüül-tRNA molekuliga. Translokatsioonil osaleb elongatsioonifaktor EF-G ja protsess tarbib jällegi GTP energiat. 68. Kirjeldage translatsiooni terminatsiooniprotsessi. Polüpeptiidahela elongatsioon termineerub, kui ribosoomi A-saiti satub üks kolmest terminatsioonikoodonist, UAA, UAG või UGA
rakutuumas – eesmärk on päriliku info avaldumine • Translatsioon on valkude süntees ehk aminohappeahela koostamine – mRNA kinnitub ribosoomile, mRNAs sisalduva info tõlgendamiseks vajatakse tRNA molekule, selle, milline aminohape tRNA külge on kinnitunud määrab antikoodon, aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside, tRNA väljub ribosoomist, ribosoom liigub piki mRNA molekuli kuni jõutakse stoppkoodonini – toimub ribosoomides XI. Mis on aheldunud geenid? (õp.nr.3 lk. 89) • Esimese geeni avaldumine kutsub esile teise geeni avaldumise 7. Vesi a) Vee erilised omadused • Vee molekul on polaarne – molekulis esineb nõrk positiivne ja negatiivne laeng • Vee molekulide vahel on vesiniksidemed
Rakkude diferentseerumine geenide valikulisest fosfaatrühma liitumisel. avaldumisest tulenev rakkude areng, mille käigus Riboos peamiselt RNA koostises esinev nad omandavad kindlale koetüübile iseloomuliku viiesüsinikuline monosahhariid. kuju ja talitluse. Ribosoom nii eel- kui ka päristuumse raku Rakukest rakumembraanist väljapoole jääv tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja taime-, seene- ja bakterirakule omane ümbris. valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valgu Näiteks taimedel koosneb see põhiliselt süntees.
siseneda rakku seonduda tsütoplasmas asuvatele retseptoritele või isegi liikuda rakutuuma ja seonduda seal asuvatele retseptoritele 17. Vitamiinid on vältimatult vajalikud, koostiselt heterogeensed madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille sisaldus rakkudes/ kudedes on väga madal Vitamiinid jaotatakse vesilahustuvateks ja rasvlahustuvateks Paljud vitamiinid on koensüümide lähteühenditeks (vesilahustuvad), teised osalevad ainevahetuse regulatsioonis (rasvlahustuvad) 18. Ribosoom on rakuorganell, mille ülesandeks on valkude süntees. Ribosoomid koosnevad 1/3 osas valkudest ja 2/3 rRNA-st, mis toimib toesena. Sisaldab palju kaheahelalisi spiraliseerunud lõike. Kõik ribosoomid koosnevad suurtest ja väikestest subühikutest 19. nitraadi assimileerimine kaheastmeline protsess, mille käigus nitraat taandatakse ammooniumiks. Toimub rohelistes taimedes, seentes ja bakterites. Moodustab üle 99% anorgaanilise lämmastiku omastamisest biosfääris . LOENG 24, SLAID 4!!
Must laik tekib piirkonnas, kus on aktiivne X kromosoom musta alleeliga jne. Poorid tuumamembraanis ja kõrgmolekulaarsete komplekside transport Kõrgmolekulaarsete komplekside transport toimub läbi tuumamemraanis paiknevate pooride Poorid on keerulise ehitusega ja moodustavad nn. tuuma poori kompleksi (NPC). 7 Tuuma poori kompleksi ehitus Molekulmass ~125x106 Da (selgroogsetel) st 30x ribosoom. Moodustub 50 100 erinevast valgust. Neid valke nim nukleoporiinideks. Elektronmikroskoobis saadud piltide alusel on esitatud skeem. Kompleks koosneb subühikutest, mis moodustavad tsütoplasmaatilise rõnga tsütoplasma poolsel küljel ja nn tuuma rõnga tuuma sisemuse (nukleoplasma) poole orienteeritud küljel. Iga subühik rõngas nukleoplasma poolsel küljel on seotud 100 nm pika filamendiga, millede otsad on ühendatud terminaalse ringiga, nii et moodustub korvirõnga sarnane struktuur
· Tsentrosoom tuuma lähiskonnas paiknev, koosneb tsentrioolide paarist ja tsentrioole ümbritsevast materjalist. Organiseerib mitoosikäävi moodustamist ja pisitorukeste juurde tootmist. · Ripsmed ja viburid ripsmete aerutamislaadne liikumine hoiab rakku ümbritseva vedeliku pidevalt liikvel, puhastades limaskesti, liigutades munarakku munajuhas. Vibur on pikem ja liigutab reeglina tervet rakku, inimkeha ainus viburiga rakk on seemnerakk. · Ribosoom pisike tume kehake ribosomaalsest ribonukleiinhappest (rRNA) ja valkudest. Toodab valke organellide, plasmamembraani või ekspordi tarbeks. · Endoplasmaatiline retiikulum tsütoplasma ülatuses hargnev kanalite süsteem membraansete ja ekspordiks minevate valkude tootmiseks, töötlemiseks ja sorteerimiseks. · Golgi aparaat toimib liikluskorraldajana. · Lüsosoom hüdrolüütilisi ensüüme sisaldav kehake oma aja ära elanud raku osiste ja rakku
Üld- ja käitumisgeneetika I loeng 1. Geeniused ja geenid - Enamusel geeniustest on autism (aspergeri sündroom) - Geenius on see kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida Geeniuse tunnused: - Mõnuainete tarvitamine - Sinised silmad - Strateegijad-planeerijad - Suur rinnapartii - Öine eluviis - Kõrge libiido 2. Käitumisgeneetika – autismi geneetiline alus Autism – neurodegeneratiivne haigus - Kuni 1980a – keskkonna mõju – vanemliku hoole puudus ja ajutraumad - Ühemunakaksikud – 60-90% mõlemal autism – väga tugevalt geneetiline - Autism ja ADHD on 2 kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Registreeritud autiste aina rohkem Autism kui mutatsioon Deletsioon, duplikatsioon ja inversioon - Kromosoomanomaaliad millel arvatakse olevat autismi tekkel...
Milliste regioonide baasil juuksenõelastruktuurid moodustuvad, sõltub sellest, kui palju on rakkudes trüptofaani. Operon kodeerib liiderpeptiidi, milles asuvad nn. kontrollkoodonid, antud juhul Trp koodonid. Trüptofaani defitsiidi korral peatub translatsioon kontrollkoodoni kohal ja liider-RNA-s paarduvad regioonid 2 ja 3. Regioonide 3 ja 4 omavaheline paardumine on takistatud. Selle tulemusena trp operoni transkriptsioon jätkub. Kui aga rakus on piisavalt trüptofaani, peatub ribosoom alles liiderpeptiidi kodeeriva mRNA lõpus, regioonide 2 ja 3 omavaheline paardumine on takistatud ja omavahel saavad paarduda regioonid 3 ja 4, termineerides transkriptsiooni. Sarnane regulatsioon toimub ka teiste aminohapete biosünteesi operonide transkriptsioonil. Juhul, kui operon kodeerib rohkem kui ühe aminohappe biosünteesi, sisaldavad vastavate operonide liiderpeptiidi kodeerivad järjestused kõigi nende aminohapete koodoneid
(ER) 1) karedapinnalisel ER`il paiknevad ribosoomid. 2) siledapinnalisel ER´i membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. Sünteesiproduktid liiguvad kanalikeste ja tsisternikeste süsteemi kaudu raku erinevatesse osadesse. Funktsioon: lipiidide süntees, biosünteesitud ühendite suunamine nende lõplikku paikka. 10. Ribosoomide ehitus ja funktsioon. Iga ribosoom koosneb kahest osast, mõlemad osad omakorda rRNA´st ja valgu molekulidest. Ribosoomid moodustuvad rakutuumas olevates tuumakestes. Ribosoomides toimub valkude süntees.(mujal elusorganismis ei sünteesita) Ribosoome võib leida ka suuremates rakuorganellides(motokonder, kloroplast), kus need sünteesivad vastavale organellile vajalikke valke. 11. Lüsosoomide funktsioon. Lüsosüümid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, kus lagundatakse erinevaid
BIOKEEMIA KONSPEKT I ATP (adenosiintrifosfaat) ja NADPH (taandatud nikotiinmiidadeniindinukleotiid- fosfaat) on energiarikkad e. makroergilised ühendid. Makroergiliste molekulide reageerimisel teiste biomolekulidega vabaneb energia, mille arvelt toimuvad mitmed energeetiliselt ebasoodsad protsessid (biosüntees, liikumine, osmoos). MOLEKULAARNE HIERARHIA: Anorgaanilised eellased CO2, H2O, NH3, N2. Metaboliidid püruvaat,tsitraat, suktsinaat Monomeersed ehituskivid aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped, glütserool Makromolekulid valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Supramolekulaarsed kompleksid ribosoomid, tsütoskelett Organellid tuum, mitokondrid, kloroplastid. ELUSLOODUSE HIERARHIA: Molekul väikseim iseseisev osake Makromolekul kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. Organell re...
Asn-Cys-Ile-Lys 35. Nimetage kaks aminohappejääki mille kaudu võiks toimuda valkude fosforüleerimine? Türosiin, seriin 36. Nimetage üks aminohappejääk mille kaudu toimub valkude glükosüleerimine? Seriin ja asparagiin 37. Millised nimetatud molekulidest on valgud? kollageen, DNA polümeraas 38. Milline on tetrapeptiidi (glutamiin- glütsiin- asparagiinhape-seriin) summaarne laeng pH 7 juures? `? 39. Kui kaua sünteesib bakteri E. coli ribosoom ühte keskmist valku? 0,5 minutit 40. Teoreetiliselt piisaks peptiidsideme sünteesiks ühe fosfoanhüdriidsideme hüdrolüüsi energiast. Miks kulutab rakk valgusünteesil ühe peptiidsideme sünteesiks ligikaudu 4 korda rohkem energiat? elu ei vaja peptiidsidet lihtsalt suvalises polüpeptiidis, vaid kindla aminohappelise järjestusega valgus. Kindla järjestusega polüpeptiidil on kõrge hind entroopia näol 41. Ligikaudu mitu erinevat valku on inimeses? 50000 42
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
