Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. · Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Jaotatakse kolme gruppi: 1) monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. Viiesüsinikulistest monosahhariididest on olulisemad riboos ja desoksüriboos (nukleiinhapete koostis, riboos RNA ja desoksüriboos DNA). Kuuesüsinikuliseist on olulised glükoos(viinamarjasuhkur) ja fruktoos(puuviljasuhkur). 2) oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on tekkinud kahe- kolme monosahhariidi ühinemisel. Linnasesuhkur ehk maltoos koosneb kahest glükoosijäägist. Laktoos ehk piimasuhkur koosneb aga glükoosist ja galaktoosist. 3) polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid),
Sahhariidide üldised omadused: 1)lihtne elementaar koostis (C,H,O) 2) Cn(H2O)n 3)looduses kõige laiema levikuga orgaaniline ühend 4)eeskätt taimedes 5)madalmolekulaarsed (vees hästi lahustuvad, magusa maitsega) 6)kõrgmolekulaarsed (ei lahutsu vees, puudub magus maitse) Sahhariidide biofunktsioonid: 1)energeetiline 17,6 Kj/g lõhustamisel organismis 2)struktuurne e ehituslik 3)kaitse 4)biosünteetiline Monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Riboos, desoküriboos, glükoos, fruktoos- bisünteetiline, energeetiline. Leidumine nukleoiinhapete koostises (RNA, DNA), veres, puuviljades, taimsetes rakkudes Oligosahhariidid e madalamolekulaarsed org. Laktoos, sahharoos, maltoos. Ül. Energeetiline, kaitse. Leidumine piimas, roo-ja peedisuhkrus, idanevates seemnetes Polüsahhariidid e kõrgmolekulaarsed org. Tärklis, glükogeen, tselluloos, kitiin. Ül energeetilised varuaained, loomne varuaaine, ehituslik. Leidumine taimede seemnetes,
Lämmastiku fikseerimine. Aminohapete metabolism 1. Millistes piirides võib lämmastiku metabolismis N oksüdatsiooniaste muutuda Tooge näiteid erineva N oksüdatsiooniastmega ühenditest. Muutuda võib siis III V. N2, NO2-, NH4+, NO3-. 2. Millised toodud organismidest on lämmastiku-fikseerijad (omastavad atmosfääri N 2)? a) kõik taimed b) kõik mulla mikroorganismid c) teatavad mulla bakterid d) kõik loomad e) mõningad tsüanobakterid [Anaeroobid. Liblikõieliste taimede juurtel resideerivad bakterid!!] 3. Ensüüm nitrogenaasi kompleks N-fikseerivates organismides (rohkem kui üks õige) a. koosneb peamiselt dinitrogenaasist ja dinitrogenaasi reduktaasist b. koosneb peamiselt glutamiini süntetaasist c. taandab õhus sisalduva N ammooniumiks 2 d. nitrifitseerib NH nitritiks 4 + ...
Aminohapped-amino-ja karboksüülrühmast ning igale aminohappele sobivast kõrvalahelast koosnevad molekulid,mis moodustavad omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid. Asendamatud aminohapped-aminohapped,mida vaja valgusünteesiks,kuid org. ise ei tooda,peab saama toidust,8tk. ile,leu,lys,met,phe,thr,trp,val. Denatureerumine-valkude sekun või tertsstruk. lagunemine välise teguri.temp.happe,aluse,mehaanilise mõjutamise toimel. DNA-DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE-molekulid,mille ül on säilitada pärilikku inf ja edasi anda järgmisele rakupõlv konnale.Põlümeer.Kaheajelaline spiraal,sisaldab 4 nämmastkalust:adeniin,guaniin,tsütosiin,tümiin. Ensüümid-valgus,mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. Fosfolipiidid-fosforhappejäägist ja rasvhappejöökidest koosnevad molekulid, mis on rakumembraanide peamised koostisosad. Frukroos-e puuviljasuhkur-paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur.puuviljad,mesi,õied. Geenid-DNA lõik,mis määrab ühe RNA mo...
Sellel on 2 vastandlikku külge ja esimene pool kannab sellest nime assimilatsioon (nt aminohapetest sünteesitakse valgud). Teine pool ainevahetusest on dissimilatsioon ehk kõik lagundamis ja lõhustamisprotsessid (nt rasvast rasvhape). Assimilatsioon sünteesib kogu aeg midagi, et dissimilatsioon saaks lagundada. Energia kulub assimilatsiooni käigus ja vabaneb dissimilatsiooni käigus. ATP adenosiintrifosfaat, tal on kolm osa: esimene adeniin, teine osa riboos ja kolmas kolm fosfaatrühma. Fosfaatrühmad eralduvad väga kergesti, mille käigus tekib esmalt ATP'st ADP. ATP saamine glükoosi lagundamise käigus Kogu orgaanilise aine, mida me tarbime, peame muutma lõpuks glükoosiks, mille lagundamine võimaldab sünteesida aineid. Glükoosi jagunemine toimub 3 vormis, leiab aset mitokondris. I. Glükolüüs, mis võib olla aeroobne või anaeroobne. II. Tsitraaditsükkel sidrunhappe sool. Toimub edasine lagundamine. Eraldub CO2 ja H2
Mg. Neg laetud ehk anioonide hulka kuuluvad soolad, nt hüdroksüül-, fosfaat-, karbonaat-, kloriid- ja jodiidioonid. Orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, teisisõnu biomolekulid. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Sahhariidid ehk süsivesikud on ühendid, mis koosnevad C, H ja O. Mono ja oligo on magusad. Monosahhariidid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti 3-6. Olulisemad neist riboos, desoksüriboos (3C) ja glükoos, fruktoos (6C). Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed, mis on moodustunud 2-3 monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Tähtsamad on maltoos, mis koosneb kahest glükoosijäägist ning laktoos, mille molekul koosneb glükoolist ja galaktoosist. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille monomeerideks on monosahhariidid. Looduslikud sellised ained on tärklis, tselluloos ja glükogeen. Tärkis on taimedel varuaine
Kordamisküsimused 1.Mis keemilisi elemente on orgaaniliste ainete koostises kõige rohkem? Kas need on mikro- või makroelemendid? Makroelemendid: H O N C 2.Mis on biomolekul? Näited. Biomolekulid on need molekulid, mida sünteesivad ainult elusorganismid. süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 3.Kuidas jaotatakse sahhariide ehk süsivesikuid gruppidesse ja mis nende erinevus on? monosahhariidid. Lihtsuhkrud / glükoos,fruktoos oligosahhariidid. 2-3 süsinikku / maltoos, laktoos,riboos Polüsahhariidid liitsuhkrud / tärkli, tselluloos, kitiin,glükogeen, 4.Mõista, et tärklis, tselluloos, kitiin ja glükogeen on kõik polüsahhariidid. Kus neid looduses esineb? Taimedes. 5.Mis on sahhariidide peamised ülesanded? Energiaallikaks. 6.Mis on liitlipiidide ja lihtlipiidide erinevus? Lihtlipiid-vedelad rasvad Liitlipiid-tahked rasvad 7.Mis ained kuuluvad lipiidide alla? Neutraalrasvad ja vahad Lipiidide tähtsus. Lipiidid täidavad organismis ee...
Monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Monomeeri ehitus: a)lämmastikalus Adeniin Adeniin Guaniin Guaniin Tsütosiin Tsütosiin Tümiin Uratsiil b)sahhariid (suhkur) Desoksüriboos Riboos c)happejääk Fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U)
3. Koosneb kolmest osast: lämmastiku alusest, fosfaatrühmast ja suhkrust. Erinevused: 1. Sisaldab kogu meie Väike osa meie DNA-st pärilikkust 2. Ülesandeks on info Ülesandeks on info säilitamine realiseerimine 3. Suhkruosaks Desoksüriboos Suhkruosaks Riboos 9. Raku jagunemise eel peab DNA kahekordistuma e replikatioon, Selles protsessis on vaja ensüümide helikaas ja DNA-polümeraas abi. Neist esimene katkestab vesinik sidemed, et DNA kaksikheeliks saaks avaneda ja teine sünteesib uued DNA ahelad vanade järgi, mille tulemusena tekib kaks (mitu?) sama informatsiooniga DNA molekuli. Teosta replikatsioon, kirjutades juurde vastavad lämmastikalused (nukleotiidid)
1-monomeer 2-10 monomeeri 10-... monomeeri Enamevinud orgaanilised ühendid looduses: · Taimedes 75-90% · Loomades 2% · Seentes 3% · Mikroorganismides 12-28% Monosahhariidid ehk liitsuhkrud Nimetuse aluseks süsinike arv + lõpp oos. · C2H4O2 - diosiid · C3H6O3 - triosiid · C4H8O4 tetrosiid erütroos · C5H10O5 pentosiid riboos, desoksüriboos · C6H12O6 heksosiid glükoos (magus), fruktoos, galaktoos (piim) · C7H14O7 - heptosiid · C8H16O8 - oktosiid · C9H18O9 - nonosiid · C10H20O10 dekosiid · Väga aktiivne, vees lahustuv, magus Oligosahhariidid Maltoos, laktoos, sahharoos O OH H O O Glükosiitside H OH
KÜSIMUSED LK 32 1. Nimetage keemilisi ühendeid, mida loetakse biomolekulideks lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid (Biomolekulid on keemilised ühendid, mis moodustuvad vaid organismis) 2. Milles seisneb mõnede ainete bioaktiivne toime? Nad mõjuvad organismis väga väikestes kogustes ja mõju on suur 3. Tooge näiteid mono-ja disahhariidide tähtsusest Monosahhariididest tähtsaimad on riboos (RNA monomeer) ja desoksüriboos (DNA monomeer), glükoos ja fruktoos on energia saamiseks ja disahhariididest sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist), maltoos (koosneb kahest glükoosi molekulist), laktoos (glükoosist ja galaktoosist) ning neid on vaja samuti energia saamiseks 4. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevusi Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel aga tselluloos on ehituslikul otstarbel 5. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka?
energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid 1g 38,9 kJso 9,3 kcal. SAHHARIIDID e. süsivesikud Süsivesik on orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid: taimedes 75 - 90% loomades 2% seentes 3% mikroorganismides 12 - 28% I MONOSAHHARIIDID ehk LIHTSUHKRUD Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised Pentoosid: Riboos Desoksüriboos Heksoosid: Glükoos Fruktoos OLIGOSAHHARIIDIDKoosnevad kahest-kolmest monosahhariidist.Kahest monosahhariidist koosnevaid sahhariide nimetatakse ka disahhariidid. Maltoos Laktoos Sahharoos. POLÜSAHHARIIDID ehk LIITSUHKRUDMonosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks. Tärklis Tselluloos Kitiin Glükogeen. tähtsus Energeetiline tähtsus:Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks.Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel
Markoelemendid: keemiline lement, mida organismid vajavad elutegeuseks palju O-hingamine, biomolekulide koostisosa,56%inimesest toidus, biomolekulides C-biomolekulide koostises, 21%inimesest-süsihappegaasis H-esineb aminohapete koostises,vesiniksideme moodustamiseks, 10 % inimesest-valkudes N-kehavalkudes, hormoonides, 3% inimsest-toidus P-luukes, 1%inimsesest-riisis, lihas, juustus S-valkude moodustamiseks, toidu seedimiseks, insuliini tootmiseks-vitamiinides, ubades, kapsas Mikroelemendid: Na/K-tagab rakkude elutegevuse, rärviimpulsside moodustamiseks Ca-esineb luude koostises, vere hüübimine, vererõhu reguleerimine, lihaste kokkutõmbed Mg-esineb klorofülli koostises, alandab vererõhku, lõdvestab lihaseid Cl-maohappe sünteesi aluseks, närviimpulsside teke Fe-esinb hemoglobiini koostises, verele annab värvuse, valkude ja ensüümide koosisosa I-vaja kilpnäärme normaalseks tegevuseks F-kaitseb kaariase eest, ladestab kaltsiumi NH2-tagab ...
BIOKEEMIA III TESTIKS | Mihkel Heinmaa YAGB22 | TTÜ kevad 2010 XX FOTOSÜNTEES 1. Kloroplasti ehitus. Tülakoidid on volditud struktuurid, nn lamellid, mis kokku pakituna moodustavad graani. Lahustuv on kloroplastist on strooma. Tülakoidvesiikulite sisu nim tülakoidruumiks või luumeniks. Valgusreaktsioonid toimuvad tülakoidmembraanis. Pimedusreaktsioonid stroomas. 2. Valguseaktsioonides püüavad fotosünteesivad rakud päikese valgusenergiat ja muudavad selle keemiliste sidemete energiaks NADPH kui redutseerija ja ATP kui energiakandja vormis, eraldub hapnik. + + 2 H2O + 2 NADP + x ADP + Xpi O2 + 2 NADPH + 2 H + x ATP + x H2O Pimereaktsioonides e süsinikufikseerimise reaktsioonides kasutatakse NADPH kui redutseerijat...
mukoosarakkudes kusihappeks, mis imendub ja eritub uriiniga. Mitteimendunud puriin- ja pürimidiinalused väljutatakse seedekulglast, mille käigus nad jämesoole mikrofloora poolt mõningal määral modifitseeritakse. Assimilatsioon: Nukleiinhapped moodustuvad nukleotiidide polümerisatsioonil. Nukleotiidide koostises leidub puriinalustest A ja G, pürimidiinalustest T, C ja U. Olenevalt sellest, kas lämmastikalusega seostub glükosiidse sideme kaudu riboos või desoksüriboos, moodustuvad ribonukleosiidid või desoksüribonukleosiidid. Järgmise faasina toimub nukleosiidi esterdumine fosforhappega tekib nukleotiid. Estriline side fosforhappe ja pentoosi vahel moodustub 2´, 3´ või 5´asendis. Ribonukleotiidides esterdub fosforhape 2´, 3´ või 5´asendis ja desoksüribonukleotiidides 3´või 5´asendis. Nukleosiidid, mille molekulis fosforhape on esterdunud 5´asendis, võivad estriliselt siduda veel kas ühe või kaks fosforhappejääki
Katse planerimisel jaotatakse uurimisobjektid 2te rühma: eksperimentaal- ja kontrollgrupp. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. Imetajad on püsisoojased Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia Kõik organismid saab jaotada ehitustüübi alusel ainurakseteks ja hulkrakseteks. 2 SAHHARIIDID Sahhariid e süsivesik koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Kaks peamist ülesannet: energia ja ehituslik (tselluloos) Monosahhariid e lihtsuhkur magus. Nt riboos (riboosijäägid RNAs) ja desoksüriboos(jäägid DNAs), glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur). Rohelistes taimedes moodustuvad glükoos ja frutoos fotosünteesi tulemusena, selle oksüdeerumisel vabaneb energia, mida saab kasutada elutegevuses peamine energiaallikas organismis!!! Oligosahhariid kahe monosahhariidi ühinemisel tekivad (nt glükoos + fruktoos = sahharoos(roo-ja peedisuhkru peamine koostisosa)). Linnasesuhkur e maltoos. Piimas sisaldub
keskkonnaga. · Kõige suuremaks ökosüsteemiks on biosfäär. Orgaanilised ained 1.Süsivesikud ehk sahhariidid. - Sisaldavad alati süsinikke ( C ). - Tekivad organismides. - Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat. * on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. * on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. * Taimedes leidub neid kuivainest 79-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%.. 1) Monosahhariidid ehk LIHTSUHKRUD - Riboos on RNA koostises... - Desoksüriboos DNA suhkur... - Glükoos C6H12O6 ...ehk viinamarjasuhkur. ( Kõikide organismide peamine [esmane] energiaallikas )... - Fruktoos (puuviljasuhkur)[kõige magusam suhkur]... 2) Liitsüsivesikud ...on süsivesikud, mille 2 kuni 3 monosahhariidi on omavahel liitunud. - Sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis. - Maltoos (linnasesuhkur)-koosenb kahest glükoosijäägist.
2. Struktuurne, ehituslik kitiin, tselluloos 3. Varuaine glükogeen, tärklis 4. Kaitsefunktsioon taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine kaitse ärakülmumise vastu 5. Toitefunktsioon piimasuhkur imetajate piimas 6. Ligimeelitav õistaimedel nektar putukate ligimeelitamiseks 7. Bioregulatoorne süsivesikud koos valkudega kuuluvad hormoonide koostisesse Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud süsinike arv on väike, C arv 3-6 Riboos C5H10O5 Riboos(ijäägid) on RNA koostises. RNA molekulid teevad valmis valgud. Desoksüriboos - C5H10O4 Desoksüriboos(ijäägid) on DNA koostises. Glükoos ehk viinamarjasuhkur C6H12O6 Rohelistes taimedes tekib glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda aga toidust. Glükoos in organismide põhiline energiaallikas. Rakuhingamisel vabaneb energiat 17,6 KJ/g. Leidub viinamarjades, veres. Fruktoos ehk puuviljasuhkur C6H12O6 Organismide põhiline energiaallikas
Tähtsus immuunsüsteemi stimuleerija; vajalik kasvuhormooni sünteesil ja luukoe ehituses, osaleb kehavõõraste ühendite kahjutukstegemisel maksas. P ehk fosfor moodustab vähem kui 2% põhibioelementide koguhulgast. Fosfor on üks osa orgaanilistest ühenditest, mis osalevad keemilise energia salvestamisel ja ülekandel toimuvates reaktsioonides, näiteks ühendite ATP (lämmastikualused, adeniin, suhkur, riboos, 3 fosfaatrühma) ja ADP (lämmastikualused, adeniin, suhkur, riboos, 2 fosfaatrühma) loomisel. Biofunktsioone ioonidena täitvad bioelemendid: Ca2+ ehk kaltsium on levinuim mineraalaine inimorganismis, tasandab südame rütmi, vähendab unetust; normaliseerib kesknärvisüsteemi ja lihaste ärrituvust; vajalik neerude normaalseks funktsioneerimiseks; madaldab vererõhku ja vere kolesteroolitaset; on aktiveerijaks vere hüübimissüsteemis; kindlustab veresoonte
Bioloogia on teadus mis uurib elu. Elu määramine on võimalik ainult mitme tunnuse koos esinemisele põhjal. Molekulide hulka kuuluvad biomolekulid(valgud,süsivesikud,rasvad,vitamiinid)nende olemasolu on üks elu tunnustest. ELU TUNNUSED: · Rakuline ehitus · keerukas organiseeritus Takson Perekond , sugukond ,selts hõimkond · ainevahetus (metabolism) · energiavahetus(loomad taimedest) · stabiilne sisekeskkond · paljunemine · arenemine ja kasvamine TASANDID: Molekulaarne(valgud, rasvad jne ) ...
ANATOOMIA-Bioloogia teadus, mis uurib organismide ehitust. BIOLOOGIA-Teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. BIOSFÄÄR- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. ETOLOOGIA-Loomade käitumist uuriv bioloogia. FÜSIOLOOGIA-Bioloogia teadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. HUMORAALNE REGULATSIOON- Organismi elundkondade talitlusi reguleeriv (pealmiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. LOODUSSEADUS- Teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. MOLEKULAARBIOLOOGIA- bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. NEURAALNE REGULATSIOON- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. POPULATSIOON- Samal ajal ühel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. PÄRILIKKUS-Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanemateg...
Vesi aitab organismis säilitada temperatuuri. Bioaktiivsed ained on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismi ainevahetust ja elutalitlusi. Peamised bioaktiivsed ained: ensüümid, vitamiinid, hormoonid. Sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises on süsinik, vesinik ja hapnik. Jaotatakse kolmeks: mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid on ühendid, milles süsiniku aatomite arv on 3-6. nt. riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos. 2 viimast põhilised organismide energiaallikad. Oligosahhariidid on moodustunud kahe kuni kolme monosahhariidi ühinemisel. Glükoss+ fruktoos=sahharoos. 2glükoosjääki=maltoos. Glükoos+galaktoos=laktoos (piimasuhkur). Oligosahhariide kasutatakse energia saamiseks. Polüsahhariidide lülideks on monosahhariidid. Põhilised tärklis, glükoos ja tselluloos. Kui fotosüntees
23. valgusstaadium fotosünteesi esimene etapp, (vajalik nähtav valgus) 24. pimedusstaadium fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos 25. fotolüüs vee oksüdatsioon 26. tülakoid sisemembraani sissesopistus (kloroplastis) 27. graan tülakoidide virnad (kloroplastis) 28. strooma sisemine ruum (kloroplastis) 1.Millises järjekorras kasutab organism oma orgaanilise aine varusid energia saamiseks? 2.Millest koosneb ATP? adeniin, riboos, 3 fosfaatrühma 3.Kuidas on omavahel seotud ATP ja ADP? 4.ATP tähtsus osaleb KÕIGI rakkude metabolismis 5.Kuidas salvestatakse energiat ATP molekulisse? kolmanda fosfaatrühma lisandumisel salvestub energia 30kJ ühe molekuli kohta 6.Nimeta protsesse, millega kaasneb ATP moodustamine. glükolüüs, hingamisahel, 7.Kuidas võib jaotada metabolismi? assimilatsioon, dissimilatsioon 8.Kuidas säilitavad organismid oma glükoosivarusid? fotosünteesiga 9
glükoosisisaldus Kolesterool – tekitab Glükoos- peamine energia Hemoglobiin- transpordib rakuümber rakumembraani allikas hapniku D-vitamiin Kitiin- süsivesik, Glükagoon – hormoon, mis Luude ja skeleti tugevus putukatekaitseks, seente teeb glükageenist glükoosi rakukestaks Riboos Klorofoüll – teostab fotosünteesi Desoksüriboos – DNA Amülaas- lagundab tärklise, koostises mis on glükoosi varu Tselluloos – rakkud ehitus Kerantiin- Struktuurne ülesanne, on
Tunnus DNA RNA Monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Lämmastikalus Adeniin Adeniin Guaniin Guaniin Tsütosiin Tsütosiin Tümiin Uratsiil Sahhariid desoksüriboos Riboos Happejääk fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline biheeliks Üheahelaline (osaline
St. mitmest süsinikuaatomist nad koosnevad+näited iga sahhariidi juurde loodusest. (Vt. vihiku tabelit)nagu wtf see tabel ja moisted ei lahe kokku ju Monosahhariidid oligosahhariidid polüsahhariid koosneb 3-6 süsinikust koosneb 2-10 koosneb mitmest süsinikaatomit tuhandest süsinikuaatomist glükoos, fruktoos, riboos, laktoos, maltoos, tärklis, glükogeen, desoksüriboos sahharoos tselluloos, kitiin 12. Süsivesikute ülesanded organismid+näited. a. energiaallikas ja varu aine (nt tärklis kartulimugulastes, glükogeen maksas) b. ehitusmaterjal (tselluloos taimedel, kitiinkest putukatel) c. kaitse (kitiinkest putukatel) d. lähteaine (glükoosist tekib tärklis) 13. Mis on lipiidid ? Millised erilised omadused neil on
3) elu ja leviku keskkond (veetaimed, loomad, seened, bakterid). 4) vesi ökosüsteemis kliimat kujundav faktor (sademed, hoovused). 8. Sahhariidide jaotus: · Monosahhariidid lihtsuhkrud, koosnevad ühest suhkrust. · Disahhariidid koosneb kahest monosahhariidist. · Polüsahhariidid kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. 9. Monosahhariidid, valemid, kus leidub, nende tähtsus: · Desoksüriboos leidub DNA-s. · Riboos leidub RNA-s. · Glükoos leidub viinamarjas, vajalik organismide energiaallikas. · Fruktoos leidub puuviljas, vajalik organismide energiaallikas. 10. Disahhariidid, valemid, kus leidub, nende tähtsus: · Laktoos leidub piimas, vajalik energiaks. · Maltoos leidub linases, vajalik energiaks. · Sahharoos leidub suhkruroos ja suhkrupeedis, vajalik emergiaks. 11. Polüsahhariidid: · Glükogeen leidub loomaorganismis(nt. maksas, lihastes).
tunnusena. Bioaktiivsedained, need on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes konstentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitust. Sahhariidid ehk süsivesinikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Neid jaotatakse mono-,oligo-, ja polüsahhariidideks.Viie süsinikulisest mono sahhariididest on olulisemad riboos ja desoksuriboos. Need kuuluvad nukleiinhapete koostisesse.. Kuuesüsinikulisest suhkrutest on looduses olulise tähtsusega glükoos ehk viinamarja suhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur. Mõlemad on sama üldvalem C6H12O6.Maltoos on linnasesuhkur. Laktoos piimasuhkur. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos ja glükogeen.-
SÜSIVESIKUD 1. Mis on süsivesikud(sahhariidid) ja kuidas nad jagunevad? Süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosnevad orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas. Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid lihtsa ehitusega süsivesikud, sisaldavad 27 süsinikuaatomit. Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust 2. Milleks on glükoos vajalik? Rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine. 3. Mis on riboos ja desoksüriboos? Lihtsuhkrud, mis kuuluvad nukleiinhapete RNA ja DNA koostisesse. 4. Kirjelda oligosahhariite. • sahharoos kasutatakse toiduvalmistamisel, roo või peedisuhkrust, tekib glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, leidub rohelistes taimedes • laktoos leidub piimas, kõikide imetajate piimas • polüsahhariidid moodustunud mitmest kuni tuhandest lihtsüsivesiku molekulidest, ahelad võivad olla väga pikad ja hargnenud • tärklis taimne varuaine, m...
Regulatoorne ülesanne – rasvkude naha all hoiab sooja SAHHARIDID EHK SÜSIVESIKUD 2 Orgaanilised ühendid, mille koostises on süsinik, vesinik ja hapnik Looduses enamlevinud orgaanilised ühendid (taimedes 75-90%; loomades 2%; seentes 3%) Monosahhariidid e. lihtsuhkrud – süsinike aatomite arv molekulis on 3-6. Magusad ja väga reaktsioonivõimelised C5H10O5 – riboos – RNA koostises C5H10O4 – desoksüriboos – DNA koostises C6H12O6 – glükoos e. viinamarjasuhkur – veresuhkrur (põhiline energiaallikas) C6H12O6 – fruktoos – puuviljasuhkur Oligosahhariidid – 2-3 monosahhariiti on omavahel liitunud Glükoos + fruktoos = sahharoos – roo-ja peedisuhkur 2 glükoosijääki = maltoos e. linnasesuhkur Glükoos + galaktoos = laktoos e. piimasuhkur Polüsahhariidid – kõrgmolekulaarsed; monomeeriks on glükoosijääk (monosahhariidid)
6. Biosünteetiline pentoosid on nukleiinhappe ehituskompleksiks; Süsivesikute ainevahetuse vaheproduktidest algavad osade aminohapete ja lipiidide sünteesirajad; Kergesti omastatavatel süsivesikute ülekülluse korral suunatakse ülejääk lipiidide sünteesile.; Süsivesinik on fotosünteesis esmane süsihappegaasi siduja. 3. Kas teate, miks glütseraldehüüd (C3) ja erütroos (C 4) ei esine tsüklilises vormis (hemiatsetaalina), samal ajal kui riboos (C5) ja glükoos ning teised heksoosid (C6) esinevad? Kolmest/neljast süsnikust koosnev tsükkel ei ole piisavalt püsiv. Sidemed kolmeses, neljases tsüklis on liiga suure pinge all ja seetõttu ei ole tekkiv ühend stabiilne. 4. Millised ühendid on hemiatsetaalid ja hemiketaalid? Lõpetage hemiatsetaali ja hemiketaali moodustumise reaktsioonide võrrandid. Selgitage nende reaktsioo- nide tähtsust suhkrute keemias.
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 2010 1. Suhkrute lühiiseloomustus. Org ühendid, mille koostises esinevad C, H ja O; jaotat mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed org ühendid, milles C arv 3-6, neist olulisemad riboos ja desoksüriboos kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Glükoos ja fruktoos on organismide põhilised energiaallikad. Oligosahhariidid moodustuvad 2-3 monosahhariidi omavah ühinemisel, nt sahharoos, maltoos, laktoos; madalmolekulaarsed. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed org ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid; nt tärklis, tselluloos ja glükogeen. Sahhariidide põhiül: energeetiline ja ehituslik. 2. Lipiidide lühiiseloomustus
Nukleiinhapete koostis (oskate selgitada ja ära tunda): o Lämmastikalus (mida tähendavad tähed - tähed selgeks). Puriinalused- adeniin (A), guaniin (G) Pürimidiinalused- tsütosiin (C), uratsiil (U), tümidiin (T) o Nukleosiidi koostis. Lämastikaluse ühendid sahhariidiga Ribonukleosiidides- riboos Desoksüriboosnukleosiidides- desoksüriboos o Nukleotiidi koostis. Nukleosiidile lisandub veel fosforhappejääk Nukleosiidide fosfaatestrid Fosforhappejääk liitub estersidemega sahhariidi vaba -OH rühma juurde DNA ja RNA nende ehitus, tähtsus, sarnasus, erinevused (võrdlus).
rakkude tsütoplasmas. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse. Raual oluline roll selgroogsete loomade hingamisel vajaliku hapniku sidumisel. Anioonid: Jood on vajalik kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Fosfaatrühmad on nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. 5. Missugune on sahhariidide ühine ehituslik omadus? Nende koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. 6. Millised ühendid kuuluvad monosahhariidide hulka? Riboos ja desoksüriboos (RNA, DNA), glükoos ja fruktoos (organismidele põhilised energiaallikad.) 7. Mis kuuluvad pentooside ja heksooside hulka? 8. Too 3 näidet oligaosahhariididest. Sahharoos (roo-, peedisuhkur), maltoos (linnasesuhkur), laktoos (piimasuhkur). 9. Nimeta 4 enamlevinut polüsahhariidi ja nende esinemis kohad. Tärklis mugulas, sibulas, risoomis (kartulis), tselluloos puitunud varrega taimed (puud), glükogeen
Sahhariidid: Sahhariidid e süsivesikud orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises. (suhkur, tärklis, tselluloos jt) Monosahhariidid e lihtsuhkrud (glükoos, fruktoos, riboos jt). Nende molekulid võivad omavahel ühineda nii, et moodustuvad oligosahhariidid e liitsuhkrud (laktoos, sahharoos jt) või kõrgmolekulaarsed süsivesinikud ehk polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) Monosahhariidid: 1 karbonüülrühm ja mitu hüdroksüülrühma nime tunnuseks lõppliide oos tavalised looduslikud sahariidid: 5 või 6 süsiniku aatomit (pentoos, hektoos) aldehüüdrühmaga monosahhariidid: aldoosid ja ketoosid glükoos ja fruktoos: C6H12O6 , kuid erinev struktuur
BIOloogia BIO Elu Loogia teadus Elusorganismide riigid 1)Taimeriik 2)Loomariik 3)Seeneriik 4)Bakterid 5)Protistid (Vetikad, ainuraksed) Elu omadused 1)Rakuline ehitus 2)Ainevahetus 3)Kasvamine 4)Arenemine 5) Paljunemine 6)Reageerimine keskkonna tingimustele Liiv, Bakter, Vetikas, Savi, Kuuseriisikas, Rändrahn, Karu, Hallitusseen, Vesi, Kõrvernõgu. Eluslooduse organiseeritus 1)Molekulaarne tasand - Elu molekulaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia NT: DNA molekuli uurimine 2)Rakuline tasand Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia. 3)Koe tasand, ehk kude Rakud valmistavad kudesid, Kudesid uurib histoloogia 4)Elund ehk organ Nt: süda ülesanne verd pumbata, magu mis seedib toitu 5)Elundkond ehk organsüsteem Nt: Hingamiselundkond 5)Organismi tasand Nt: inimorganism, taimorganism 6)Populatsiooni tasand Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni. 7)Lii...
anatoomia--uurib organismi ehitust. bioloogia--uurib elu. biosfäär--kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht. etoloogia--uurib loomade käitumist. füsioloogia--uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. humoraalne regulatsioon--organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahedusel. loodusseadus--teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. molekulaarbioloogia--bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. neuraalne regulatsioon--närvisüsteemi vahendusel toimiv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. populatsioon--samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. pärilikkus--eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. teaduslik fakt--teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine. teaduslik hüpotees--teadusliku probleemi eeldatav vas...
- globulaarvalgud- kerajad 7) denatureerumine- valgu struktuuri lagunemine primaarstruktuuriks 8) valgu hüdrolüüs => aminohapped SAHHARIIDID Liigitamine: 1) monosahhariidid: tavaliselt 5- 6 C-d - 1 osa aldehüüdrühma või ketorühma koostisesse. Ülejäänutega on seotud hüdroksüülrühmad. - Moodustavad tsüklilisi sisemolekulaarseid poolatsetaale - C6H12O6- glükoos, fruktoos - C5H10O5- riboos 2) oligosahhariidid: tekivad 2- 10 monosahhariidi ühinemisel - C12H22O12- sahharoos (tavaline suhkur) Maltoos (linnase suhkur) Laktoos (piimasuhkur) 3) polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed ühendid, milles on omavahel seotud väga palju monosahhariidide jääke - [C6H10O5]n- tärklis, tselluloos, glükogeen Tsüklilise sisemolekulaarse poolatsetaali teke: Glükoosi keemilised omadused: 1
sooli kaotanud ning peaks manistama lisaks veele ka mineraalaineid, sest ainult veest kõike vajalikku ei saa. 2.3 Orgaanlised ained Süsivesikud,lipiidid,valgud ja nukleiiinhapped Süsivesikud - looduses enam levinud orgaanilised ained . (taimedes 75-80%, loomorganismides -2%, mikroorganismides 12-28%, seentes 3%) Süsivesikud ehk sahhariidid jagunevad kolmeks: 1. Monosahhariid ehk lihtsuhkrud, mis jagunevad kaheks: a) Pentoosid nt riboos Desoksuriboos b) Heksoosid 2. Glükoos & fruktoos Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappest. Need on hüdrofoobsed ja veest koosnevad. 1)Lihtlipiidud ehk neutraalrasvad Vedelad taimsed õlid Tahked loomsed rasvad Vahad taimsed ja loomsed Tahked Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped tahked rasvad (nt seapekk) Süsinikaatomi vahel üksikssidemed Talletakse rakkudes, kasutatakse energiallikana. Vedelad
Tümiin Tümidiinfosfaat T Replikatsioon DNA kahekordistamine. Selle käigus saab ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli. Seda viib läbi DNA polümeraas (sünteesiv ensüüm). RNA Ribonukleiinhape Bioplümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Üks ribonukleotiid on tegelikult väga sarnane desoksüribonukleotiididiga. Koosneb kolmest komponendist: fosfaatrühm, riboos, lämmastikalus. See erineb DNA-st ainult lämmatikaluste poolest. RNA osaleb geneetilise info realiseerimises. RNA tüüpe: mRNA informatsiooniks-RNA Toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgussünteesi toimumise paika tsütoplasmas nukleotiidses järjestuses seda infot edastab. rRNA transpordi-RNA selle ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise ingo lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale ,,õiged"
Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närvi-impulsi moodustumises. süsinik, vesinik ja hapnik Leidub veres ja rakkude tsütoplasmas 1) Monosahhariidid e. lihtsuhkrud – süsinike aatomite arv molekulis on Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse 3-6. Magusad ja väga reaktsioonivõimelised Magneesium on seotud nukleiinhapetega C5H10O5 – riboos – RNA koostises 2) Mikroelemendid – Fe, Zn, Cu, I, F jt; ülesanne olla erinevate C5H10O4 – desoksüriboos – DNA koostises bioaktiivsete ainete koostises C6H12O6 – glükoos e. viinamarjasuhkur – veresuhkrur (põhiline Raud esineb hemoglobiini koostises : oluline roll hingamiseks energiaallikas)
DNA sisaldab valkude sünteesiks vajalikku informatsiooni, mis on struktuursetes ühikutes- geenides. RNA on vajalik valkude tootmiseks. DNA ja RNA on nukleotiidide polümeerid. DNA lämmastikalused (desoksüribonukleotiid): A adeniin (adenosiin) G guaniin (guanosiin) C tsütosiin (tsütidiin) T tümiin (tümidiin) Suhkrujääk desoksüriboos, fosforhappejääk. RNA-l on tümiini asemel uratsiil, seega A, G, C ja U; suhkrujääk riboos, fosforhappejääk. Nukleosiid: alus+suhkur Nukelotiid: alus+suhkur+1-3 fosfaatrühma Sidemed nukleotiidide vahel: lämmastikaluse ja suhkru vahel on glükosiidne side nukleotiidide vahel on fosfodiester sidemed H ja O vahel on vesinikside DNA struktuur: 4 desoksüribonukleotiidi A adenosiin G guanosiin C tsütidiin T tümidiin Paardumine vesiniksidemete abil: A ja T kaksikside G ja C kolmikside
Organismide keemiline koostis Kursuse lõpul tean: 1) elus- ja eluta looduse keemilist koostist; Elusloodus: Vaja umbes 25 keemilist elementi. Makroelemendid: 1) Süsinik C- kõige tähtsam, süsinikuaatom võib moodustada 4 keemilist sidet(üksik, kaksik, kolmik), omandatakse toiduga ja vajalik hinagamise ja käärimise lõpptsükkel. 2) Vesinik H- Omandatakse joogiveega ja abiks vesiniksidemete moodustamisel Mida rohke, seda energiarikkam 3) Lämmastik N- Esineb valkudes ja nukleiinhapetes 4) Hapnik O- toiduga ja läbi hingamise. Toitainete lõhustamiseks ja vabanev energia elutegevuseks 5) Fosfor P-Osaleb energiarikaste sidemete moodustamises ernergikandjas ATP-s 6) Väävel S- Tähtis roll ensüümides, esineb vitamiinides ja valkudes. Mikroelemendid: (Väikestes kogustes) 1) Kaltsium Ca-asub rakuvaheaines(luudes ja hammastes) Osaleb vere hüübimisel ja lihsate kokkutõmbumisel 2) Naatrim Na-(väljaspool r...
v2rvuse heem(rauayhend). · JOOD- vajalik kilpn22rme hormooni tyroksiini synteesiks. Joodi puudusel kujuneb v2lja kilpn22rme haigus struuma. · FLUOR- oluline element hamba luukoes. Orgaanilised yhendid · Sysivesikud e. Sahhariidid on orgaanilisedyhendid, mille koostises on sysinik, vesinik ja hapnik. · Sysivesikud on looduse enam levinud orgaanilised yhendid. · Taimedes leidub neid kuivainetest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. MONOSAHHARIIDID e. Lihtsuhkrud · Riboos kuulub RNA ryhma. · Desoksyriboos DNA koostises. · Glykoos e. Viinamarjasuhkur. K6ikide organismide peamine energiaallikas. Tekib fotosynteesil, loomad saavad toidust. Raku hingamisel vabaneb energiat 17,6 kJ/g. Veresuhkur=glykoos veres. Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust. · Fruktoos e. Puuviljasuhkur. Leidub ohtralt mees, puuviljades, mahlades. Energiallikas. OLIGOSAHHARIIDID on sysivesikud, milles 2-3 monosahhariidi on omavahel liitunud.
Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. 3. RNA ehitus. Vastus: RNA ehk ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid. Need koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast. RNAs on suhkruosaks riboos. Lämmastikalusteks on adeniin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil. RNA molekul on üheahelaline. Olulisemad RNA tüübid – mRNA (inform – viia DNAs sisalduv info ribosoomidesse); tRNA (transp – toob ribosoomidesse valgumolekuli sünteesiks vajalikud aminohapped); rRNA (ribosoomi – kuulub ribosoomi ehitusse.). RNA peaülesandeks on on edastada geenides sisalduv info tuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. 4. Mõisted kromosoom, geen, genoom. Vastus:
metabolism - organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. assimilatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum dissimilatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum ATP - (adenosiintrifosfaat) kõigis rakkudes olev makroergiline ühend, osaleb raku energia talletaja ja ülekandjana; molekul koosneb: adeniin, riboos, 3 fosfaatrühma ADP - (adenosiindifosfaat) toimib paljudes ainevahetusreaktsioonides (näiteks glükolüüsis ja hingamisahelas) energia ja fosfaadi ülekandjana; makroergiline ühend- orgaanilised ained, millesse salvestatud keemilist energiat saab kasutada erinevates biosünteesiprotsessides autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest
1. Ühe glükoosi molekuli täielik aeroobne lõhustumine tagab kuni 38 ATP molekuli sünteesi. Kirjeldage, millistes metaboolsetes radades ja mil viisil sünteesitakse glükoosi täielikul lõhustumisel ATP-d. Glükolüüs (tsutosoolis): Glukoos → Glukoos-6-fosfaat -1 Fruktoos-6-fosfaat → Fruktoos-1,6-bisfosfaat -1 1,3-Bisfosfoglutseraat → 3-Fosfoglutseraat +2 Fosfoenoolpuruvaat → Puruvaat +2 Tsitraadi tsukkel (mitokondrites): GTP → ATP +2 Oksudatiivne fosforuleerimine (mitokondrites): 2 NADH: glukoluus +6 2 NADH: puruvaat → atsetuul-CoA +6 6 NADH: tsitraaditsukkel +18 2 FADH2: tsitraaditsukkel +4 Kokku +38 2. Kirjeldage nii üksiskasjalikult kui suudate glükolüüsi. Glükolüüs on osaline või lõplik oksüdatiivne lõhustumine, mille jooksul organism muudab glükoosis olevava energia ATP või N...
moodustavad DNA-ahela selgroo. Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. 3. RNA ehitus. RNA ehk ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid. Need koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast. RNAs on suhkruosaks riboos. Lämmastikalusteks on adeniin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil. RNA molekul on üheahelaline. Olulisemad RNA tüübid – mRNA (inform – viia DNAs sisalduv info ribosoomidesse); tRNA (transp – toob ribosoomidesse valgumolekuli sünteesiks vajalikud aminohapped); rRNA (ribosoomi – kuulub ribosoomi ehitusse.). RNA peaülesandeks on on edastada geenides sisalduv info tuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. 4
fraktsioonina. Ribosoomide kuivkaalust moodustab u ½. See on väikse molekulmassiga, teda leidub tuumas. RNA molekulidel ei ole ühesugust ruumilist struktuuri, iga molekul koosneb vaid ühest ahelast, kuid molekulisiseselt võivad ribonukleotiidid omavahel paarduda. OMADUSED DNA RNA pentoos desoksüriboos riboos pürimidiinalus T, C U, C põhiline struktuurne vorm sekundaarne ja tertsiaarne sekundaarne ja tertsiaarne 2-ahelaliste lõikudega ja sekundaarne struktuur biheeliks osaliselt käändunud molekul (tRNA, mRNA)
aegalsemalt kui aldoheksoosid. Esinevad inimkehas nii avatud ahelana kui tsüklilises vormis (alates pentoosidest). Kuna sahhariididel saab olla väga palju isomeere => mitmekesisus võimaldab täita rohkem ülesandeid. Valdav enamus monoose D- isomeerid (ka derivaadid). Süsivesikutel alfa ja beeta anomeerid (nt alfa-D-fruktoos jne). Trioosid glütseeraldehüüd, dihüdroksüatsetoon Tetroosid erütroos Pentoosid riboos, desoksüriboos Heksoosid glükoos, fruktoos, galaktoos Heptoosid sedoheptuloos Disahhariidid: monosahhariidide anhüdriidid valemiga C12H22O11. Moodustavad kahest monosahhariidi jäägist kas kahe poolastetaalse hüdroksüülrühma või ühe heksoosi poolatsetaalse hüdroksüülrühma ja teise alkoholrühma ühinemisel vee eraldumisega. Disahhariidid on: Laktoos piimasuhkur, galaktoos + glükoos. On piima põhisüsivesik, mida sünteesitakse