vere leukotsüütide hulka kuuluvates lümfotsüütides.antigeenid- võõrained mis tekitavad antikehade tekke. Liikumis ja energeetiline funktsioon ka veel.. Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid desoksüribonukleiinhape (DNA; monomeerideks on desoksüribonukleotiidid (keeruka struktuuriga ühendid, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel)) ja ribonukleiinhape (RNA; monomeerideks on ribonukleotiidid (moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel)). DNA molekulide omadused sõltuvad monomeeride järjestusest ja hulgast..Selle koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütiidiinfosfaat (C) ja tümidiinfosfaat (T). Monomeeride erinevused tulenevad nende koostisesse kuuluvast lämmastikalusest (adeniin, guaniin, tümiin, tsütosiin; koostises süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik)
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes (võrrelduna makroelementidega). Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). Mikroelemente saab käsitleda kitsamas ja laiemas mõistes. Kitsamas mõistes arvatakse siia kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor ja väävel. Laiemas mõttes aga lisaks eelmainituile ka organismide peamised koostiselemendid – süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. Taimede kontekstis räägitakse mõnikord ka makrotoiteelementidest. Väävel Väävel kuulub inimkeha ainevahetuse võtmeühendite ehitusse ja sidekudede ehitusstruktuuridesse. Väävlit saame vägagi erineva päritoluga toiduainetest. Rohkesti on väävlit munades, piimatoodetes (juust, kohupiim), lihas ja kalas. Taimedest on vää...
* liikumisfunktsioon (nöofibrill) * kaitsefunktsioon (valguliste antikehade teke T-lümfotsüütides) 8. energeetilise funktsioon Iga reaktsioon toimub ensüümide toimel. Ensüüm + substraat (alus, millele toetuda) = ensüümsubstraatkompleks, mis osaleb järgmise ainega reaktsioonis. Igal ensüümil aktiivtsenter. Immuunvastus alati hilinemisega. Nukleiidhapped. * DNA - desoksüribonukleiinhape * RNA ribonukleiinhape DNA. DNA kõrgpolümeer, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleotiidid: * suhkur * fosforhappe jääk * lämmastikalus Lämmastikaluseid vaid 4 tükki. Nukleotiidid erinevad vaid lämmastikaluste poolest. Kogu nukleotiidid nimi sõltub lämmastiklaluse nimest. Lämmastikalused & monomeeri tähis: * adeniin - A * guaniin - G * tsütosiin - C * tümiin T Nukleotiidid omavahel ühenduses fosforhappe jäägi ja desoksüriboosi kaudu
lähterakust tütarrakkudesse. Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist see leiab aset nii mitoosi- kui ka meioosieelselt kõigis päristuumsetes organismides. · Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib karüoplasmas olevatest nukleodiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue. · DNA tähtsus organismis: · *säilitab pärilikuse informatsiooni · *annab päriliku informatsiooni edasi · RNA ribonukleiinhape · RNA biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleodiidid. RNA koosneb ühest ahelast. · Ribonukleodiid koosneb: · *fosfaatrühmast · *riboosist · *lämmastikalusest · lämmastikaluseks võib olla: · *adeniin A · *guaniin G · *tütosiin C · *uratsiil U · RNA nimetus sõltub lämmastikalusest (A, G, C, U) (guaniinfosfaat, adeniinfosfaat jne)
Orgaanilised ühendid- süsnikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad. Anoorgaanilised ühendid- Kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla Biomolekulid- organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped. Makroelemendid – elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsin, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. Mikroelemendid- elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt siiski hädavajalik. Polaarus-nõrga positiivse ja negatiivse laenguga esinemine ühe molekuli sees. Vesiniksidemed- posiiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuulva negatiivse osalenguga aatomitega, nendel sidemetel põhinevad ka vee erilised omadused Pindpidevus – vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele Prganismi veebilanss – tasakaal organismi siseneva vee massi ja organismist väljuva vee m...
Kromatiin- lahtikeerdunud kromosoom Seenerakk: üherakulised, ümarad päristuumsed rakud; vereplasmas, lümfides; reguleerib organismi veetaset; e DNA ahel. Kromosoom-seal asuvad geenid,sisaldab Hulkraksed-hüüfides vaheseinad, rakuembraani katab osaleb rakusisestes transpordiprotsessides); K+ ühte DNA molekuli, on dna 1 lõik. RNA- kitiinist rakukest. ( kaalium-reguleerib veetaset organismis); Mg2+ ribonukleiinhape: Kopeerib DNA informatsiooni ja Bakterirakk: DNA ei ole eraldatud ( magneesium- soolade koostises, luukoes, taimedel kannab selle rakus vajalikku kohta. mRNA- tuumamembraaniga, Vibur-aitab liikuda; Karvakesed klorofülli keskne element ; Cl- kloorilt sünteesitakse informatsiooni RNA, päriliku inf ülekanne rakutuumast e piilid-raku pinnal, valgulised, vajalikud kinnitumiseks; mao soolhapet, tagab vedelike liikumise verest rakku)
Bioloogia KT - Eluolemus ja organismide keemiline koostis. I Eluolemus 1.Elu tunnused ja näited - rakuline ehitus, kohanemine, paljunemine, aine- ja energiavahetus, biomolekulide esinemine, kindel eluiga, mis lõppeb surmaga, stabiilne sisekeskkond jne. Rakk- lihtsaim ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Paljunemisvõime - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste tootmine liigi säilitamise eesmärgil. Pärilikkus - Organismide võime paljunemisel edasi anda kindlaid tunnuseid ja nende kujunemise iseärasusi. Biomolekulide esinemine Keerulise ehitusega orgaanilised ained, mis väljaspool elusorganisme ei moodustu(valgud, sahhariidid) 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited 1) Molekulaarne tasand 2) Rakuline tasand (Kude- Elund- Elundkond) 3) Organismi tasand- 4) Populatsiooni tasand- 5) Liigi tasand- 6) Ökosüsteemi tasand- 7) Biosfääri tasand. Molekulaarne tasand- Erinevad biomoleku...
Kordamisküsimused loeng 5 kohta: 1. Mis on pärilikkuse molekulaarne alus? Pärilikkuse molekulaarne alus on geneetilise materjali kordistumine ning ülekanne ühe põlvkonna rakkudest teisele 2. Kirjelda katset ajaloost, mis näitas, et geneetilise info ülekanne toimub DNA abil? Looduses toimub DNA ülekanne surnud rakust elusrakku. 1928 F. Griffith; katse pneumokokiga (S. pneumoniae) - S tüüpi smooth limakapsliga rakud on patogeensed, R-tüüpi rough kapslita rakud ei ole. R elus ja S surnud rakkude seguga süstimisel hiired surid. Surnud rakud olid elus rakke muutnud e. transformeerinud patogeenseks. 1944 O. Avery jt. näitasid, et transformeeriv faktor oli DNA. Smooth rakkudest isoleeriti DNA, mida valikuliselt töödeldi DNA lagundavate ensüümidega. Transformatsiooni võime kadus. 3. Nukleotiidide ehitus DNA-s ja RNA-s? Nukleiinhapped koosnevad nukleotiid...
Primaarstruktuur: fosfordiestersidemetega seotud deoksüribonukleotiidide järjestus polünukleotiidahelas. Sekundaarstruktuur: kaksikspiraalne, antiparalleelne heeliks, ahelad on lineaarsed, antiparalleelsed, komplementaarsed. Tertsiaarstruktuur: DNA kaksikspiraalse molekuli kokkupakkimine kromosoomiks. 51. RNA jaotus- tRNA - transport RNArRNA ribosoomi RNA mRNA informatsiooni RNA RNA ribonukleiinhape on päriliku info vahendaja DNA- lt valkudele. Teda nimetatakse ka molekulaarseks koopiamasinaks. 52. Geenide klassifikatsioon- Struktuurgeenid: transkribeeruvad andes mRNA või transleeruvad andes polüpeptiide. Transkribeeruvad, andes tRNA või rRNA. Regulaatorgeenid: reguleerivad esmese kahe tüübi ekspressiooni, puudub kodeeriv funktsioon (repressorgeenid, induktorgeenid). 53. Valgu sünteesi etapid: 1
2) DNA (desoksüribonukleiinhape)- geenetilise informatsiooni vahendaja, mis koosneb desoksüribonukleotiididest. 4.Nukleotiidide lühiiseloomustus Nukleotiidid on nukleiinhappe monomeerid. Nukleiinhapped on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles nukleotiidijäägid on omavahel seotud fosfodiester sidemetega. Jaotus: DNA desoksüribonukleiinhape (koosneb desoksüribonukleotiididest) RNA ribonukleiinhape (koosneb ribonukleotiididest) Nukleotiiddi koosnevad kolmest komponendist: a. viiesüsinikuline suhkur e pentoos: · RNA´s riboos, · DNA´s- desoksüriboos (teise süsiniku juures OH asemel on H) b. lämmastikalus: · RNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Uratsiil. · DNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Tümiin. c. fosfaatrühm. Biofunktsioonid 1. kolme fosforhappe jäägiga nukleotiidid osalevad energiasalvestamises (ATP ja GTP osalevad energia
· Retseptoorne funktsioon raku membraani pinna retseptorid ja silmavõrkkest retseptorvalk rodopsiin. · Varufunktsioon munavalge · Energeetiline funktsioon ühe grammi valgu oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat. Nukleiinhapped Nukleiinhape on orgaaniline kõrgpolümeer, mis kannad pärilikku informatsiooni. DNA ehk deoksüribonukleiinhape asub päristuumsetel rakutuumas ja kannab endas keneetilist informatsiooni. RNA ehk ribonukleiinhape kopeerib DNA informatsiooni ja kannab rakus selle vajalikku kohta. Nukleiin happed on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleotiid koosneb süsivesikust (S), fosfaadi rühmast (P) ja lämmastik alusest (A). A adeniin C tsütosiin G guaniin T tümiin U uratsiil (RNAl T asemel) Võrdlus DNA RNA monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid
Bioloogia uurib elu; organismide koostis. anatoomia--uurib organismi ehitust. bioloogia--uurib elu. biosfäär--kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht. etoloogia--uurib loomade käitumist. füsioloogia--uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. humoraalne regulatsioon--organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahedusel. loodusseadus--teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. molekulaarbioloogia--bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. neuraalne regulatsioon--närvisüsteemi vahendusel toimiv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. populatsioon--samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. pärilikkus--eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. teaduslik fakt--teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine....
PTG 1.Elu omadused - Kõik organismid on rakulise ehitusega. - Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. - Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus. - Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. - Kõigile organismidele on iseloomulik paljunemisvõime. - Kõik organismid arenevad. - Kõik organismid reageerivad ärritustele. 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed - Molekulaarne tase - Rakulne tase - Koe tase - Organi ehk elundi tase - Elundkonna tase - Organismi tase - Liigi tase - Ökosüsteemi tase - Biosfööri tase 3.Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus mõiste ja jaotus - Bioloogiline mitmekesisus on geenide, liikide, elupaikade ja ökosüsteemide kogusumma ehk nende paljusus. See iseloomustab taimede, loomade, seente ja mikroorganismide liikide ning nende elupaikade rikkust. 1. Gen...
moodustunud kovalentne side 26. polüsahhariid kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos, glükogeen. 27. renaturatsioon kõrgemat järku struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess 28. retseptorvalk rakumembraanis esinev valk, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse 29. ribonukleiinhape biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid 30. ribonukleotiid RNA koostises, kolmeosaline: moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel, kolm lämmastikalust on samad, mis DNA koostises (adeniin, guaniin, tsütosiin), neljandaks on aga uratsiil. 31. riboos viiesüsinikuline monosahhariid, jäägid esinevad ribonukleiinhappe (RNA) ehituses. 32
sooja rasvkude. Lihtlipiidid, liit, steroidid, hormoonid. Valgud- aminohapetest polümeerid. Kahe aminohappe vahel moodustub peptiidside. Ala-arg-jenjne. 1 2 3 4 järku struktuurid. Valgud rakuorganellide koostises, e ehituslik funktsioon, ensümaatiline funkt, transportfunkt, retrsepturfunkt, energeetiline. Kaitsefunkt- antikehad. Aids- immuunpuudlikus, viirus HIV põhjustab. Nukleeinhapped- desoksüribonukleeiinhape DNA ja ribonukleiinhape RNA. Dna koostis adeniin A, guaniin G, tsütosiin C, tümiin T, A-T G-C. DNA säilitab pärilikku infot ja kannab üle tütarrakkudele. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises- info mRNA (toob info ribosoomidesse), transport tRNA (toodud info lahtimõtestamine), ribosoomi rRNA (ribosoomi ehituses ja osalev valgusünteesis). Tümiini asemel uratsiil U. A-U. 3. Raku ehitus ja talitlus. Bioloogia I lk 48- 82.
ORGANISMIDE KOOSTIS Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : · Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S · Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl · Mikroelemendid Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu · MAKROELEMENDID Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide...
desoküribonukleotiid koosneb kolmest osast: fosfaatrühm, sahhariid desoksüriboos, lämmastikalus. Lämmastikalused ja monomeeride nimetused: adeniin (A) > adenosiinfosfaat guaniin (G) > guanosiinfosfaat tsütosiin (C) > tsütidiinfosfaat tümiin (T) > tümidiinfosfaat Inimesel on 23 kromosoomi DNA on kromosoomide tähtsaim koostisosa. Ühes kromosoomis on 1 DNA · RNA ribonukleiinhape RNA on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid üheahelaline ülesandeks pärilikkusinfo avaldamine Ehitus sarnaned DNA omale: fosfaatrühm riboos (sahhariidid) lämmastikalus Kolm RNA lämmastikalus on samad, mis DNA koostises, viimane on erinev: adeniin (A) guaniin (G) tsütosiin (C) uratsiil (U) > uridiinfosfaat CG A=C
Sahharoos, maltoos, laktoos. 24. Peptiidside valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohapetejääkide vaheline side. 25. Polüsahhariid kõrgemolekulaarne orgaaniline aine, mis koosneb paljudest monosahhariididest. Tärklis, tselluloos, glükogeen. 26. Renaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride taastumine. 27. Retseptorvalk rakumembraani koostises esinev valgu molekul, edastab infot raku sisemusse. 28. Ribonukleiinhape RNA. 29. Ribonukleotiid RNA monomeer. 30. Riboos RNA koostises esinev 5-süsinikuline monosahhariid. 31. rRNA ribosoomi-RNA, osaleb valgusünteesis. 32. Sahhariid süsivesikud. 33. Steroid tsükliliste lipiidide rühm. 34. Transportvalk valgumolekul, mis viib ained raku või organismi ühest osast teise. 35. tRNA transpordi-RNA, info lahtimõtestamine.
ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, ...
Lk 44-45 Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisse.-Väär Makroelemente võib esineda enamike ainete koostises. 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides.-Tõene 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi.- Tõene 4. Valkude lagunemise vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel.-Väär Valkude lagunemise vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur.-Tõene 6. Aminohape on DNA monomeer. -Väär Aminohape on valkude monomeer 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. -Tõene 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks.-Väär DNA molekul on kaheahelaline biheeliks Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Keemilistest ühend...
Geenist mRNA jäljendi loomine ehk transkriptsioon (RNA süntees DNA maatriksil) 2. MRNA-st nitronite (mittevajalike osade) väljalõikamine ehk splaising 3. Ribosoomides toimuv translatsioon ehk mRNA põhjal valguahela sünteesimine. 22. Mida kutsutakse molekulaarbioloogia põhidogmaks (Dogma on religioonis väide, milles ei kahelda, mida usutakse? translatsiooni ja replikatsiooni, geneetiline informatsioon liigub DNA-lt RNA-le ja RNA-lt valgule. 23. Ribosüüm - ribonukleiinhape, millel on katalüütilised (reaktsiooni kiirust mõjutavad) omadused. Ribosüümid on ensüümid, mis aga ei koosne polüpeptiididest (valkudest), nagu enamik ensüüme, vaid polünukleotiididest. Lihtsamalt öeldes ensüüm, mis ei ole valguline, aga koosneb RNA ahelatest. 24. Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused. Eukarüootne ehk päristuumne, millel on tuum olemas. Prokarüootne ehk eeltuumne, millel puudub rakutuum.
Koodonite ja aminohapete seoseid kujutatakse koodipäikese abil. Ühele aminohappele võib vastata kuni 6 erinevat koodonit, kuid üks koodon vastab alati ühele kindlale aminohappele. Üks ja sama nukleotiid mRNA ahelas ei kuulu üheaegselt kõrvutiasetsevatesse koodonitesse. Esimeseks koodoniks mRNA molekulis on alati initsiaatorkoodon A-U-G (meteoniin). Viimaseks koodoniks on stopp- ehk nonsenskoodon (3 varianti), millele ei vasta ühtegi aminohape tRNAde struktuur ja funktsioon. tRNA on ribonukleiinhape, mis tegeleb rakus aminohapete transpordiga ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lisatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse. tRNA molekulide sekundaarstruktuuri iseloomustatakse "ristikheinalehe" kujuga. tRNA sekundaarstruktuuri moodustavad 4 kaksikahelalist osa - õlga ja 4 üksikahelalist piirkonda - lingu, mis paiknevad vastavate õlgade otstes. tRNA molekuli otsad asuvad lähestikku, nende paardumisel tekkiv
Bioloogia 17.10.2011 Elina Sarv Teisipäeviti peale 7ndat tundi Ristsõna moodustamine mõistete peale Mõistetele joon alla Elu olemus Elu tunnused Elus 1) rakuline ehitus Rakk organismi väikseim ehituslik ja talituslik üksus millel on kõik elu tunnused. Üherakulised (amööb, kingloom) Hulkraksed 2) keerukam organiseeritus Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline tasend. 3)Aine ja energi avahetus Organismi ja väliskeskkonna vahel 4) Stabiilne sisekeskkond *Püsisoojased organismid- linnud ja imetajad *Kõigusoojased kalad, kahepaiksed ja roomajad. (Kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist). Paljunemine *Suguline paljunemine sugurakud ehk gameedid *Mittesuguline paljunemine vegetatiivsed ehk eostega Pärilikkus Järglaste sarnasus vanematega Kasvamine ja arenemine *Otsene arenemine imetajatel, lindudel, ro...
10. geeniregulatoorne ülesanne valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetaises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust. 11. energeetiline ülesanne valkude lagunemisel vabanev energia kasutatakse elutegevuseprotsessideks. Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Kahte tüüpi nukleiinhapped: 1. DNA desoksüribonukleiinhape 2. RNA ribonukleiinhape DNA molekuli koostis: Desoksüribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. DNA lämmastikaluseid on 4: adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C) ja tümiin (T). DNA molekuli struktuur: 1. Primaarstruktuur DNA molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast. Ahelad püsivad koos tänu
BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED I osa I. BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS. VESI JA VESILAHUSED. (Õpik lk 3- 32) 1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Looduses leidub 90 keemilist elementi. Kõige suurema osa 98%- moodustavad H(vesinik), O(hapnik) ja C(süsinik). Inimese organismi kõigist aatomitest moodustavad 99% H,O,C,N,P,S. Just need elemendid on sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid. ELEMENT % Vesinik 63 Hapnik 25,5 Süsinik 9,5 Lämmastik 1,4 Bioelemendid moodustavad erinevaid molekule, need biomolekulid jagunevad nelja klassi: 1. Valgud ehk proteiinid 2. Nukleiinhapped (DNA,RNA) 3. Süsivesikud ehk suhkrud 4. Lipiidid ehk rasvad (AINUKESED, MIS EI OLE BIOPOLÜMEERID!) Polümeerid - väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. Valgud ehk proteiinid on lineaarsed, hargnemata biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappej...
1.RAKULINE EHITUS Rakk - Kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismid jagunevad: Ainuraksed Hulkraksed amööb imetajad 2.AINE- JA ENERGIAVAHETUS Toitainete ja energia saamine keskkonnast Autotroofid Heterotroofid sünteesib toitu väliskekskonnast. (mullast) 3. PALJUNEMISVÕIME Suguline Mittesuguline viljastumine pooldumine 4.ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME Otsene Moondeline Järglased sarnanevad sündides vanematega Järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid 5.STABIILNE SIEKESKKOND Püsiv keemiline koostis,stabiilne happelisuse tasu (pH) Kõigusoojased Püsisoojased Konn Karu 6.REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infor väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 7.PÄRILIKKUS Järgla...
Adeniin Adenosiinfosfaat A Guaniin Guanosiinfosfat G Tsütosiin Tsütidiinfosfaat C Tümiin Tümidiinfosfaat T Replikatsioon DNA kahekordistamine. Selle käigus saab ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli. Seda viib läbi DNA polümeraas (sünteesiv ensüüm). RNA Ribonukleiinhape Bioplümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Üks ribonukleotiid on tegelikult väga sarnane desoksüribonukleotiididiga. Koosneb kolmest komponendist: fosfaatrühm, riboos, lämmastikalus. See erineb DNA-st ainult lämmatikaluste poolest. RNA osaleb geneetilise info realiseerimises. RNA tüüpe: mRNA informatsiooniks-RNA Toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgussünteesi toimumise paika tsütoplasmas nukleotiidses järjestuses seda infot edastab.
ja seejärel 2. järgu struktuuri DNA ülesanne: pärilikkusesäilitamine ja selle täpne ülekandmine raku Denaturatsiooni pöördprotsess: RENATURATSIOON: Toimub, kui jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele eelnevate tegurite mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid ei ole veel lõplikult lagunenud RNA e. ribonukleiinhape Valkude ülesanded: Monomeerideks on ribonukleotiidid 1) Ensümaatiline funktsioon – ensüümid on valgud, mis reguleerivad Koosneb samadest osadest, mis DNA, kuid tümiini asemel on uratsiil -> biokeemiliste reaktsioonide kiirust organismis uridiinfosfaat (U) 2) Ehituslik funktsioon – karvad, küünised, kabjad, sõrad, suled on
Rakubioloogia ja geneetika kordamisküsimused FT I 1. Valkude, nukleiinhapete, süsivesikute ja lipiidide mõisted ja ehitus. Teada ka nende monomeeride ehitust. Valgud - Nimetatakse ka polüpeptiidid, proteiinid, kõrgmolekulaarsed biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped- o Ehitus: Valgud koosnevad 4 struktuuritasemest. 1. Primaarstruktuur - aminohapped ühinenud peptiidsidemega 2. Sekundaarstruktuur - heeliksikujuline, lisaks vesiniksidemed 3. Tertsiooarstruktuur - valgu ahelad omavahel ühinenud vesinik-, iooniliste, hüdrofoobsete ja S-S tüüpi sidemetega 4. Kvaternaarstruktuur - valguga on ühinenud teine valk, lipiid, süsivesik või muu aine o AMINOHAPETE koostis: aminorühm (NH2) - aluseline karboksüülrühm (COOH) - happ...
GTP ehk guanosiin-5'-trifosfaat, koosneb guaniinist, riboosist ja kolmsest fosfaatrühmast. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhape koosneb korduvatest alaüksustest ehk nukleotiididest. Nukleotiidide järjestusühendust nukleiinhappes nimetatakse nukleotiidisekventsiks. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Vastavalt sellele on ka kahesuguseid monomeere DNA ehituses on desoksüribonukleotiidid ja RNA koostises ribonukleotiidid. Lihtsustatult võib aga mõlemaid kutsuda nukleotiidideks. Nukleiinhapped avastati kõigepealt rakutuumas. Ladina keeles on tuum nucleus sellest tuleb ka nende nimetus. DNA Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on enamikus
· Lämmastikalusest (A,G,C,T) A adeniin G guaniin C tsütosiin T tüamiin Komplementaarsed on A=T G C DNA sekundaarstruktuuriks on biheeliks. (Kaks primaarstruktuuri moodustavad sekundaarstruktuuri, kus lämmastikalused on ühendatud vesiniksidemega.) Pärilik info seisneb DNA nukleotiidjärjestuses. RNA ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Kolm RNA lämmastikalust on samad, mis DNA koostises: A, G, C. Neljandaks lämmastikaluseks on U (DNAs oli T) RNA koosneb: · Fosfaatrühmast · Lämmastikalusest · Riboosist. Ribonukleotiitide järjestus molekulis on RNA primaarstruktuur Erinevatel RNA molekulidel on erinev ülesanne: 1. INFORMATSIOON mRNA selle baasil sünteesitakse valku 2
Bioloogia 12.klass DNA JA RNA Nukleiinhapped jaotuvad : DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : suhkur DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm DNA ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). DNA 4 lämmastikalust: A- adeniin, G-guaniin, T-tümiin ja C-tsütosiin Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused: A=T; G=C komplementaarsusprintsiip DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. RNA ehitus lämmastikalus, suhkur ja fosfaatrühm Suhkur: riboos A- adeniin, G- guaniin, C- tsütosiin, U-uratsiil -U-C-A-G-U-A-G-C- -A-G-U-C-A-U-C-G A-U; T-A; ...
AIDS- viirushaigus(omandatud imuunpuudulikuse sündroom) HIV-toimel lakkab antikehade teke vererakkudes( lümfotsüütides) Liikumisfunktsioon-valgud muudavad oma struktuuri-kontraktsioonivalgud(lihasvalgud) Energeetiline funktsioon- valkude täielikul lagundamisel vabaneb energia(nälgimisel) Nukleiinhapped Nukleiinhapped on Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid Nukleiinhapped- DNA- desoksüribonukleiinhape(monumeer on desoksüribonukleotiid) RNA- ribonukleiinhape Molekulide omadus sõltub monomeeride järjestusest ja hulgast DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat(A)-adeniin guanosiinfosfaat(G)- guaniin tsütidiinfosfaat(C)- tsütosiin tümidiinfosfaat ( T) tümiin DNA on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud 3 molekuli liitumisel-
sünteesimine Geeniekspressiooni reguleerimine annab rakule kontrolli struktuuri ja funktsiooni üle, on raku diferentseerumise, morfogeneesi, paindlikkuse ja kohastumise aluseks. 22. Mida kutsutakse molekulaarbioloogia põhidogmaks? Geneetiline info liigub DNA → RNA → valk. Molekulaarbio põhidogma kohaselt ei muutu geneetilise info ülekande vaheetappidel (DNA-st RNA-ks) geneetiline info. 23. Ribosüümid Ribonukleiinhape, millel on katalüütilised omadused. Ensüümid, mis ei koosne mitte polüpeptiididest, vaid polünukleotiididest. Nende avastamine (1982) näitas, et RNA võib olla nii geneetiline materjal kui ka bioloogiline katalüsaator. 24. Mis on rakuteooria, kes selle sõnastasid? ,,Kõik elusad organismid koosnevad rakkudest!” Sõnastasid Mattias Schleiden (1838) ja Theodor Scwann (1839) 25
Retsessiivne tunnus fenotüübiline tunnus, mis rakutüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses membraansete organellide esinemine. olekus. Püroviinamarihape glükoosi tulemusena Ribonukleiinhape (RNA) biopolümeer, mille moodustuv 3-süsinikuline karbonüülhape monomeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse (CH3 COCOOH). mRNA, tRNA ja rRNA molekule. Rakis organiteks liigendumata keha. Esineb Ribonukleotiid RNA monomeer, mis on näiteks vetikatel ja samblikel.
Koodonite ja aminohapete seoseid kujutatakse koodipäikese abil. Ühele aminohappele võib vastata kuni 6 erinevat koodonit, kuid üks koodon vastab alati ühele kindlale aminohappele. Üks ja sama nukleotiid mRNA ahelas ei kuulu üheaegselt kõrvutiasetsevatesse koodonitesse. Esimeseks koodoniks mRNA molekulis on alati initsiaatorkoodon A-U-G (meteoniin). Viimaseks koodoniks on stopp- ehk nonsenskoodon (3 varianti), millele ei vasta ühtegi aminohape tRNAde struktuur tRNA on ribonukleiinhape, mis tegeleb rakus aminohapete transpordiga ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lisatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse. tRNA molekulide sekundaarstruktuuri iseloomustatakse "ristikheinalehe" kujuga. tRNA sekundaarstruktuuri moodustavad 4 kaksikahelalist osa - õlga ja 4 üksikahelalist piirkonda - lingu, mis paiknevad vastavate õlgade otstes. tRNA molekuli otsad asuvad lähestikku, nende paardumisel tekkiv
Koodonite ja aminohapete seoseid kujutatakse koodipäikese abil. Ühele aminohappele võib vastata kuni 6 erinevat koodonit, kuid üks koodon vastab alati ühele kindlale aminohappele. Üks ja sama nukleotiid mRNA ahelas ei kuulu üheaegselt kõrvutiasetsevatesse koodonitesse. Esimeseks koodoniks mRNA molekulis on alati initsiaatorkoodon A-U-G (meteoniin). Viimaseks koodoniks on stopp- ehk nonsenskoodon (3 varianti), millele ei vasta ühtegi aminohape tRNAde struktuur tRNA on ribonukleiinhape, mis tegeleb rakus aminohapete transpordiga ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lisatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse. tRNA molekulide sekundaarstruktuuri iseloomustatakse "ristikheinalehe" kujuga. tRNA sekundaarstruktuuri moodustavad 4 kaksikahelalist osa - õlga ja 4 üksikahelalist piirkonda - lingu, mis paiknevad vastavate õlgade otstes. tRNA molekuli otsad asuvad lähestikku, nende paardumisel tekkiv
NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped - kõrgmolekulaarsed biopolümeerid, mis koosnevad nukleotiididest.(primaarne struktuur.) Nukleiinhape = polünukleotiid. DNA desoksüribonukleiinhape. RNA ribonukleiinhape. Lämmastikalused- Aromaatsed tsüklilised ühendid, mis lisaks süsinikule sisaldavad ka lämmastiku aatomied, (N- alused) tuleneb keemilistest omadustest. NUKELIINHAPETE STRUKTUUR: Primaarne:Lämmastikaluste järjestus polünukleotiidahelas. Sekundaarne Polünukleotiidahel ruumiline struktuur DNA: *Lineaarne kaksikspiraalne (biheeliks). *Tsükliline kaksikspiraalne (tsirkulaarne biheeliks). *Üheahelaline RNA: *Vabakujuline ahel, *osaliselt (iseenda ümber)
Üleval pool on pilt DNA-st ja RNA-st (ehitus ja koostis) DNA – enamikes elusorganismides päriliku informatsiooni säilitav aine. Eukarüootses rakus asub DNA rakutuumas. Keemiliselt koosnab DNA desoksüribonukleotiididest. Desoksüriboos Vesinikside Polümeer Nukleotiid lämmastikalus (A;T;C;G) suhkur (desoksüriboos) fosfaatrühm Komplementaarsus (A - T; C - G) Biheeliks (kaksikspiraal) RNA – ribonukleiinhape on organismi rakkdues esinev biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA peamine ülesanne on DNA-s peituva päriliku informatsiooni realiseerimine. Fosfaatrühm Riboos Polümeer Nukleotiid lämmastikalus (A;U;C;G) suhkur (riboos) fosfaatrühm Komplementaarsus ( A -U; C - G) Üksikahel (mitu kuju) Sarnasused Nukleiinhapped Koosnevad nukleotiidijääkidest
Bioloogia mõisteid gümnaasiumi osast Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV- iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide h...
desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on neli nukleotiidi: A (adeiin), C (tsütosiin), G (guaniin) ja T (tümiin). DNA on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud koleme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Kaheahelaline biheeliks on paljude füüsikaliste ja keemiliset tegurite suhtes küllalt vastupidav. See tagab ka kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias. Ribonukleiinhape ehk RNA on biopolümeer, mille monomeeriks on ribonulkeotiidid. RNA koostisesse kuuluvad nukleotiidid on kolme osalised, on moodustunud lämmastikaalusest, riboosist ja fosfaatrühmast. Nukleotiidid, mis RNA-s esinevad on U (uratsiil), C, G ja A. RNA-d on kolme sorti mRNA, tRNA ja rRNA. mRNA- informatsioonii RNA, päriliku info ülekanne rakutuumast ribosoomidesse. tRNA- transpordi RNA, aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse.
1. Organismides olevad anorgaanilised ained 2. Süsivesikud. Nende ehitus ja ülesanded. 3. Lipiidid. Nende ehitus, jaotus ja ülesanded. 4. Valgud. Nende ehitus, ülesanded, tekkereaktsioon. 5. DNA ja RNA. Nende ehitus ja ülesanded. 6. Taimerakk. Ehitus ja joonis. 7. Loomarakk. Ehitus ja joonis. 8. Bakteri- ja seenerakk. Ehitus ja joonis. 9. Rakuorganellid. Nende ülesanded. 10. Glükoosi lagundamine. Raku hingamine. 11. Fotosüntees. 12. ATP ehitus. Joonis. 13. Mitoos 14. Meioos 15. Sugurakkude areng 16. Viljastumine 17. Inimese looteline ja lootejärgne areng 18. Pärilikkuse molekulaargeneetika. (DNARNAvalk) 19. Mendeli I seadus 20. Mendeli II seadus 21. Mendeli III seadus 22. Morgani seadus 23. Suguliitelised puuded 1. Organismides olevad anorgaanilised ained Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained ning orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele, sest ...
Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust Anatooimia - biol...
DNA Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. DNA üldstruktuur DNA on polümeer, mille elementaarlülideks on desoksüribonukleotiidid (lühidalt ka lihtsalt nukleotiidid). Harilikult koosneb DNA adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja tümiinist (T). Lämmastikaluste vabad hüdroksüülrühmad, aminorühmad ja hapniku aatomid moodustavad kergesti omavahelisi vesiniksidemeid. Konkreetsete nukleotiidide järjestust üksikus DNA ahelas nimetatakse DNA primaarstruktuuriks. Enamasti esineb DNA elusorganismides kahe antiparalleelse omavahel komplementaarse ahela kujul (st kohakuti paiknevad ahelate A ja T ning G ja C nukleotiidid). Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühmad. RNA Ribonukleiinhape on samuti organiline kõrgpolümeer, kuid tem...
5. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleiinhapete monomeerid. DNA koostises on desoksüribonukleotiidid: keeruka struktuuriga, moodustunud lämmastikaluse(A, G, T, C), desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. RNA monomeerideks on ribonukleotiidid: lämmastikalus(A, G, C, U), riboos ja fosfaatrühm. 6. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Desoksüribonukleiinhape ja ribonukleiinhape. Nukleotiidid liituvad omavahel ja tekib DNA/RNA ahel. Molekulid võivad olla eri pikkusega, nende omadused sõltuvad monomeeride hulgast ja järjestusest. Rakutuumas. Ül päriliku info säilitamine, ülekanne, realiseerimine. 7. Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel? DNA RNA monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid
5. Regulatoorne funktsioon täidavad valgulised hormoonid (nt. kõhunäärmes toodetud insuliin reguleerib suhkru sisaldust veres) 6. Kaitsefunktsioon antikehad 7. Liikumisfunktsioon kontraktsioonivalgud (nt. algloomade viburite ja ripsmete liikumine) 8. Energeetiline funktsioon (esmalt lagundatakse suhkruid, siis rasvu ja lõpuks valke) · Nukleiinhapped - monomeerideks nukleotiidid DNA desoksüribonukleiinhape RNA ribonukleiinhape Koosnevad: lämmastikalus (DNA A,T,G,C; RNA A,U,G,C) suhkur (desoksüriboos, riboos) fosfaatrühm DNA ülesandeks on päriliku info säilitamine ja ülekandmine RNA ülesandeks on päriliku info realiseerimine/avaldamine mRNA informatsiooni RNA, toob geneetilise info valgu sünteesiks rakutuumast vastavasse rakuorganelli (ribosoomidesse) tRNA transport RNA, aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse ning geneetilise info desifreerimine
Kordamisküsimused rakubioloogias: Molekulaarbioloogia on teadus bioloogiliste makromolekulide struktuurist ja funktsioonist, nende biosünteesi mehanismidest ja regulatsioonist. 1. Fakte rakkude uurimise ajaloost. Rakkude uurimise meetodid. - 20. saj. Teises pooles – makromolekulide ruumilise struktuuri ja funktsiooni vaheliste seoste selgitamine 1953 1) 1590 - esimese primitiivse liitmikroskoobi leiutamine hollandlastest vendade Janssenite poolt. 1625 võttis termini “mikroskoop” kasutusele Faber (micros – väike; skopea – vaatama) 2) 1665 – esmakordne raku kirjeldus. R. Hooke, uuris surnud korgirakke ja andis nende esmakirjelduse. Ta märkas kambrikesi ja võttis kasutusele mõiste “rakk” (cellula). 3) 17. saj.II pool – A. van Leeuwenhoek, täiustas mikroskoope, uuris mitmeid erinevaid rakke – ainurakseid, baktereid, erütrotsüüte, spermatosoide, aga ka plastiide. Oli iseõppija, kellel oli piisaval...
aatomil ei ole täislaengut), positiivse laenguga (kui pH 7 siis pos laeng), 4. Nukleiinhapte lühiiseloomustus. Nukleiinhapped DNA, RNA päriliku info säilitamine ja edasikandmine (DNA); RNA-päriliku info avaldumine. Nukleiinhapped avastati esmakordselt rakutuumas. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kaht tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Seega on ka kahte tüüpi monomeere- desoksüribonukleotiidid ja ribonukleotiidid. DNA ja RNA süntees toimub alati 5´-3´suunal. DNA. EHITUS: DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoküribonukleotiidid. Sarnaselt valkudele, sõltuvad ka nende omadused monomeeride järjestusest ja hulgast. DNA koostises on neli nukleotiidid: adenosiinfosfaat A, guanosiinfosfaat G, tsütidiinfosfaat C ja tümidiinfosfaat T.
-) DNA on tavaliselt biheeliksi kujuline. -) DNA tähtus: *) Sisaldab pärilikkuse informatsiooni. *) Tagab selle täpse ülekande raku jagunemisel. *) Kromosoomide oluliseim ehitusmaterjal -) Replikatsioon DNA kahekordistumine ning selle tulemusena saab ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli. Seda viib läbi DNA-polümeraas. *) DNA-polümeraas sünteesiv ensüüm, mis viib läbi DNA replikatsiooni. * RNA ehk ribonukleiinhape on biopolümer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. -) Ribonukleotiidid koosnevad kolmest komponendist: *) Fosfaatrühmast. *) Riboosist ehk monosahhariidist. *) Lämmastikalusest (neid on neli erinevat A, C, G, U) -) RNA ahelad püsivad koos tänu komplementaarsus printsiibile ehk A'd on võrdselt T'ga (nad on kaksiks sideme) ja C'd on võrdselt G'ga (nad on kolmik sidemes), kuid nad ei moodusta väga tihti üldse paare. -) RNA on tavaliselt heeliksi kujuline.
· retseptorvalgud asuvad rakumembraanis, info edastamine raku sisemusse · regulatoorne valgulised hormoonid nt. insuliin · liikumisfunktsioon kontraktsioonivalgud võimelised muutma struktuuri ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine nt. lihasvalgud · energeetiline 17,6 kJ/g kõige viimane tagavara Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Desoksüribonukleiinhape(DNA), ribonukleiinhape (RNA) DNA molekul Monomeerideks desoksüribonukeotiidid. Desoksüribonukleotiidi moodustab lämmastikalus, desoksüriboos, fosfaatrühm. 4 lämmastikalust : adeniin(A), guaniin(G), tümiin(T), tsütosiin(C) DNA molekuli struktuurid · Nukleotiidide liitumisel tekib DNA üksikahel, molekul koosneb aga kaksikahelast nim. primaarstruktuuriks. Komplementaarsusprintsiip nukleotiidide üksteisele vastavus. A-T (2 vesiniksidet), G-C (3 vesiniksidet)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
