Ikaros-Vastab number 14. Ikaros oli vanakreeka mütoloogias meistrimees Daidalose poeg. Daidalos valmistas vaha abil koos püsivatest sulgedest tiivad endale ja Ikarosele ning hoiatas poega päikesele liiga lähedale lendamast. Ikaros unustas isa hoiatuse ja lendas liiga kõrgele, päikese kuumus sulatas vaha üles ja tiivad lagunesid. Ikaros kukkus merre ja uppus. Ikaría meri on tema järgi oma nime saanud. Poseidon-Vastab number 18.Ta on vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Tema sümboliks on kolmhark. Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks oli tormine meri. Teda kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. Minotauros- Ta oli vanakreeka mütoloogias inimese keha ja pulli peaga koletis. Ta oli Kreeta kuninga Minose naise Pasiphae ja sõnni poeg. Zeus-Vastab number 19
Ema abiga põgenes sealt Kronos, kes hakkas ise valitsejaks. Hirmust isa needuse vastu neelas Kronos alla oma viis last. Ellu jäi Zeus, kes sündis Kreeta saarel, Dikte mäel ühes koopas. Suuremana päästis Zeus oma vennad ja õed. Toimus suur lahing olümplaste ja titaanide vahel. Peale suurt sõda võistles Zeus Typhoniga. Kõrge Olümpose tippudel oli jumalate eluase. Seal elasid ka seadusejumalannad, kolm saatusejumalannat ja lahke ning helde jumalanna, Fortuna. Hera oli Rhea ja Kronose tütar. Hera kasvas üles hesperiidide maal. Ühel päeval viis Zeus Hera kotka seljas Kreekasse ning pärast sõja lõppu Kronose vastu abiellusid Zeus ja Hera. Hera oli väga armukade ja kui kord Zeusi tähelepanu köitis kaunis printsess Io, tegi Hera kõik, et Iod Zeusist eemale hoida. Kord karistas Zeus lapiitide maa kurja kuningat, Ixioni, sest too tahtis Herat endale saada. Heral ja Zeusil oli kaks poega: Hephaistos ja Ares. Neil oli ka tütar Hebe
VanaKreeka olümpiamängud Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Zeus Peajumal Kronose ja Rhea poeg Naine Hera Kukutas oma isa Kronose Jagas maailma enda ja oma vendade Hadese ja Poseidoniga Zeusi kuju Olümpias Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Olümpiamängud Olümpiamängude algus on umbes 776 aastat ekr Toimus Elise maakonnas, Olümpias, Zeusi kuju juures Mängud toimusid Zeusi auks
Artemis vibuga, kuuvalgete ööde, metsade ja jahi jumalanna, voorusejumalanna, Zeusi ja Leto tütar, apolloni kaksikõde Eros Aphrodite poeg, tiivuline Hephaistos lonkur, kepiga, tule ja oskustöö jumal Demeter - nukker, laup pärjatud kuldsete viljadega, põllunduse jumalanna Hermes - nobejalgne, tiivuliste sandaalidega , kaubanduse jumal, Zeusi käskjalg Ares verejanuline, relvadega, hirmutav sõjajumal Hestia tagasihoidlik, kodu ja kustumatu kolde jumalanna Hoorid- Rhea õed, nad elasid hesperiidide maal, Rhea andis Hera oma õdedele kasvatada, sest Kronos soovis kõik lapsed hävitada, et nad teda troonilt ei lükkaks ja hesperiidide maale ei läheks ta kunagi. Hera Rhea ja Kronose tütar, kelle lahutamatuks kaaslaseks oli paabulind, temast sai peagi taeva haldjas ja Zeusi naine, ta ehiti rikkalikult, ta sai valitsuskepi, abielu ja naiste kaitsja Iris - üks taevajumalannadest, oli Herasse kiindunud
Zeus 1 ÜLESANDED Zeus (Jupiter) oli kreeka pea- ja taevajumal, jumalate ja inimeste isa, jumalate kuningas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Zeusil oli 25 last. 2 TÄHTSAMAD TEOD: Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. (Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.)
5 Aveli Int 6 Tiit Jõe 7 Kulla Kroon 8 Terje Kuusmik 9 Nele Lavrikov 10 Vadim Leinvald 11 Madis Lokotar 12 Lisette Luik 13 Elerin Luuk 14 Aline Lõuke 15 Maarja Maasi 16 Ave Merilain 17 Martin Mey 18 Annika Pajupuu 19 Margit Pikmets-Pilt 20 Veiko Poom 21 Michelle Raag 22 Kertu Roonet 23 Damis Roots 24 Tauno Rämson 25 Katrin Saks 26 Illar Sildma 27 Rhea Sillaste 28 Cäthli Sirk 29 Sille Sisas 30 Kaisa Soolo 31 Henry Suits 32 Irina Zahharova 33 Eveli Tammik 34 Kairi Tetlov
Atlantis Mis on Atlantis ? müütiline, plahvatuse järel ööpäevaga merre vajunud võimas, rikas ja imeline maa ning riik. Selle pärimus on meieni jõudnud Vana-Kreeka filosoofi Platoni teoste "Timaios" ja "Kritias" järgi (kirjutatud umbes 360 a. eKr). Siiani pole Atlantise tsivilisatsioonist kindlaid jälgi leitud. Atlantist on paigutatud Vahemerre, Atlandi ookeani, Sumatra saarele ja India ookeani. Platon oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Platon pärines Ateena aristokraatiast Miks Atlantis vajus põhja? vulkaani pursega kaasnenud maavärin ja hiidlaine (kuni 250 m kõrge) upputasid Atlantise On ka legend, et Atlantise uputas Poseidon, kes tahtis se...
Ümber Saturni tiirleb tohutu rõngaste süsteem, millede seest on kindlaks määratud umbes 60 kuu olemasolu. Täpset kuude arvu on raske öelda, kuna rõngastes esineb väga erineva suurusega kehasid. On raske eristada, kas tegemist on lihtsalt suure jääkamakaga või väikese kuuga. Nendest avastatud kuudest 52-le on antud ka nimed. Paljud kuudest on väga väikesed, 34 on vähem kui 10 km läbimõõduga ning 13 vähem kui 50 km läbimõõduga. Saturni kolm kõige suuremat kuud on Titan, Rhea ja Iapetus. Titani suurust ületab Päikesesüsteemis vaid Jupiteri suurim kuu Ganymedes. Raskuskiirendus on Titanil 9 korda väiksem kui Maal. Raskemetallidest tuuma Titanil ilmselt pole, kuu siseosa koosneb kivimitest. Keskmise tiheduse järgi tuleb välja, et umbes poole kuu massist moodustab jää ning vesi. Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Kuu keskmiseks pinnatemperatuuriks ekvaatori läheduses, pilvepiiril, on mõõdetud -180°C,
Maajumalanna oli kreeklaste silmis ammendamatu jõu ja viljakuse läte, eluallikas ja elukandja. Temast sündisid partenogeneetiliselt ehk ilma meheliku sekkumiseta Uranos (Taevas), Pontos (Meri) ja Mäestikud. Kuna Gaia oli oma esimesest pojast niivõrd võlutud, et armus temasse ning heitis Uranose määratu kehaga ühte. Sellest ühendusest sündis hulganisti erinevaid jumalusi: titaanid (kuus poega ja kuus tütart), kükloobid ja hekatonheirid. Tuntuimad titaanid olid Kronos (Aeg), Rhea. Okeanos, vennad Prometheus ja Atlas. (joonis 1) Mingil põhjusel Uranos aga vihastas oma laste peale ja heitis nad Tartarosse, mis asus Maa sisemuses (teise versiooni järgi peitis Gaia nad ise enda sisse, et neid isa viha eest kaitsta). Lapsed põhjustasid Gaiale tema sisemuses palju ebamugavust ja valu ning kui see muutus väljakannatamatuks, palus ta appi oma noorima poja Kronose. Gaia andis pojale sirbi ja palus tal Uranos sellega kohitseda. Nõnda
ZEUS'i lapsed Zeus ehk Dias on vanakreega mütoloogias peajumal ning samas ka taeva- ja äikesejumal. Tema tunnusmärkideks on piksenool, kotkas ning valitsuskepp. Rooma mütoloogias vastas Zeusile Jupiter. Antiikaja ettekujutustes seostati teda mitmete teiste jumalatega nt. Ammon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias jne. Zeus oli titaanide Kronose ja Rhea poeg, tavaliselt neelas Kronos kõik oma lapsed alla, kuid Zeusil õnnestus pääseda kuna Rhea andis Zeusi asemel Kronosele mähkmetesse mässitud kivi. Selle tõttu jäi Zeus ellu ning kasvas üles Kreeka saarel ning kui ta vanemaks sai otsustas ta oma isa kukutada troonilt. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõik allaneelatud lapsed välja oksendama. Pärast Kronose kukutamis jagas Zeus maailma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai
Jumalate töö. Hade s Teistenimedega kutsuti teda: Aides, Pluto, Orcus jne. Tal oli palju hüüdnimesid. Vanemateks olid tal Chronus ja Rhea. Õed-vennad: Heista, Demeter, Hera, Poseidon ja Zeus . Abikaasks oli Persephone, kellest sai allilma valitsejanna. Tal polnud ühtegi last. Sümboliteks on musta värvi loomad, vanker nelja musta hobusega, Isiksuselt oli Hades üsna vaikne ja mitte armuline. Välimuselt oli Hades lihaseline ja habemega, nagu eelmise põlvkonna jumalad, tihtipeale on kutsutud teda kui "Dark Zeus", kuna meenutabvälimuselt Zeusi, kuid tumedamate juustega. Phaeton.
POSEIDON Koostanud Maris Mäekivi 10A Poseidon · Poseidon oli vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Tema sümboliks oli kolmhark. · Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsesid nad kõik koos. · Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. · Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna,
Merkuur Merkuuril ei ole kaaslasi ega kuid . Tal puuduvad need. Veenus - Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Maa Maal on ainult 1 kuu mis taevakehale peale paistab. Marss Marsil on 2 kuud ( Phobos Kreeka keeles , hirm ) ja ( Deimos Kreeka keeles , ahastus ) . Jupiter Jupiteril on 63 kuud neist neli suuremat on Io , Europa , Ganymedese ja Callisto . Saturn Saturnil on 18 kuud , kaugemast lähemale : Phoebe , Iabetus , Hyperion , Titan , Rhea , Helena , Dione , Kalypso , Telesto , Tethys , Enceladus , Mimas , Janus , Epimetheus , Pandora , Prometheus , Atlas, Pan . Uraan Uraanil on 27 kuud Neptuun Neptuunil on 13 kuud , 7 väikest ja Triton ning lisaks veel neli 2002.aastal ning üks 2003.aastal avastatud veel nimetut kuud . Neptuuni kõige suurem kuu on Triton . Kuid kokku universumis ja planeete Tegelikult tiirleb Päikesesüsteemi planeetide ümber praeguse seisuga kokku 168 kuud
Zeus on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva ja äikesejumal. Sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana
Hestia Hermes Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Zeus Poseidon Kahest jumalast põhjalikumalt .. Zeus - Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva,
Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti maaraputaja nime all Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud Zeusi elulugu Zeusi isa oli titaan Kronos ja ema titaanitar Rhea Kronos neelas alla oma lapsi võimu säilitamiseks Ema peitis Zeusi Kreeta saarele koopasse Zeus pagendas Kronose allmaailma- Tartarosesse Zeusi esimeseks abikaasaks sai Okeanose tütar Metis Zeusi teiseks abikaasaks sai tema õde Hera. Nende ühised lapsed olid tule-, sepatöö ja vulkaanilise tegevuse jumal Hephaistos, sõjajumal Ares jt. Esimese abikaasaga soetatud Athena pidi Zeus ise ilmale tooma Zeusi järglased Apollon ja Artemis- Zeusi ja Leto kaksikud
ohtlik. 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium ZEUS (Jupiter) Zeus ehk Dias (,,jumalik kuningas") on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Sümboliks on valitsuskepp, piksenool ja kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide1 Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai
kõik ja välja ei kedagi. Kolm kohtunikku Rhadamanthys, Minos ja Aiakos otsustavad heade ja halbade üle. Erinnüsed Tisiphone, Megaira ja Alekto karistasid allilmas kurjategijaid. Uni (Hypnos) ja vend Surm (Thanatos) elasid samuti allilmas. Kreeklased uskusid et maailm lõi jumalad mitte vastupidi. Zeus ehk Dias ('jumalik kuningas') on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Samas ka Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde. Ares on vanakreeka mütoloogias sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose
W.Goethe 1827 Maailmakirjandus on erinevate rahvuskirjanduste väärtuslikum osa, mis ületab rahvuspiirid ja mida kõikjal maailmas tuntakse. Antiikkirjandus. 8. sa. eKr. 5. saj. eKr. Jumal Kaos jumalanna Maa e. Gaia Pimedusriigi valitseja Tartaros Gaia sünnitas taeva- Uranos abiellusid, sündisid kükloobid, sajakäelised koletised, titaanid titaane 12 hakati nim. jumalateksOkeanos Kronos- saada maailma valitsejaks- vigastas isa, sai valitsejaks abiellus Rheaga Rhea sünnitas viis last- Kronos neelas alla kivi oksendas välja. Kreeka jumalate süsteemi lõi Homeros. Rhea ja Kronose lapsed: Demeter, Hades, Hestia, Poseidon, Zeus, Hera. Zeus- peajumal Poseidon- merejumal Hades- allmaailma valitseja Hestia- kodukolde jumalanna Hera- taevajumalanna Ares- sõjajumal Athena- tarkusejumalanna, Ateena linna kaitsja Apollon- valguse- ja ennustusjumal Aphrodite- armastus- ja ilujumalanna, Trooja kaitsja
VANA KREEKA MÜTOLOOGIA POSEIDON Nikolai Piskunov 11 kl. POSEIDON · Poseidon on vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Tema sümboliks on kolmhark. Tema vasteks vanarooma mütoloogias on Neptunus. MAAILMA JAGUNEMINE · Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsevad nad kõik koos. KUJUTATAKSE · Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma
-180°C vesinikust (96%) ja Väga tugev *3-osaline rõngaste pilvedes Aaastaajad heeliumist (3%) tähtsamat: süsteem Japetus, olemas Rhea, Titan Atmos- Päeva pikkus 17h Uraan -200°C Olemas Olemas *Tumedad laigud fääris 15 + 8 minutit Muutlik leidub Aastaajad olemas Pilvevöödid *Jäine pind vett kaaslast
ringiga tagasi tuleks. Kronos vabastas oma vennad ja õed. Okeanos aga Kronose tegu heaks ei kiitnud. Jumalanna Öö sünnitas riiu, kättemaksu, surma, pettuse – see kõik kaasnes Kronose valitsemisega. Kronos hakkas kartma, mistõttu käskis ta oma naisel, Rheal, kõik sündinud lapsed tema kätte tuua. Ta neelas alla kõik vastsündinud lapsed, vältimaks isa needuse tõekssaamist. Esialgu neelas ta alla Hera, Demeteri, Hestia, Hadese ja Poseidoni. Lõpuks ei kannatanud Rhea seda enam välja ning järgmise lapse sünnitas ta juba salaja Kreeta saarel, andes Kronosele allaneelamiseks hoopis kivi, Uus laps oli Zeus, kes oli tegelikult Dikte mäel. Zeusil olid sõbrad kits ja kotkas. Suuremaks saades rääkis kotkas Zeusile tema vendade/õdede saatusest. Zeus läks Okeanuse juurde abi paluma. Oma tütre abiga segasid nad taimedest kokku joogi, mis paneks Kronose oma lapsed välja oksendama
Zeusi sünd Kõikvõimas Kronos(Zeusi isa) oli suurest hirmust haaratud, sest ta polnud kindel, kas ta võim kestab igavesti. Hirmuga meenus talle isa needus ja ta hakkas kartma, ta enda lapsed tõusevad tema vastu üles, nii nagu tema oli Uranose vastu mässu tõstnud. Ta tegi hirmsa otsuse: ta käskis oma naist Rhead, et see tooks kõik lapsed, kes sünnivad, tema kätte, ja iga kord kui naine oli käsu täitnud, neelas Kronos lapse alla. Niiviisi neelas ta viis last, kelle Rhea talle sünnitas: Hera, Demetri, Hestia, Hadese ja Poseidoni. Rhea otsustas oma peatselt sündiva lapse päästa. Ta võttis kivi, mähkis selle riidesse, andis siis kivi lapse asemel Kronose kätte. Too neelas kivi rahulolevalt alla. Laps, kes ellu jäi oli Zeus. Zeusi lapsepõlv Nümfid ja metsade drüaadid hellitasid vastsündinud jumalat erilise õrnusega. Ta magas kuldses hällis. Karta tuli ainult üht et Kronos võib kuulda lapse nuttu.
Taevaliku perekonda kuulusid: Zeus (Jupiter), peajumal; siis tema kaks venda: Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto); Hestia (Vesta), nende õde; Hera (Juno). Zeusi naine, ja Ares (Mars), nende poeg; Zeusi lapsed: Athena (Minerva), Apollon (Apollo), Aphrodite (Venus), Hermes (Mercurius) ning Artemis (Diana) ja Hera poeg Hephaistos (Vulcanus), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. Zeus (Jupiter) oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus oli peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Armus paljudesse naistesse ja püüdis oma truudusetust naise eest varjata. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või
Saturn 6 29,5 Maa a H2(96%), He(3%) Tih= 0. 67. Läbimõõt= Titan, Janus rõngastega, mille kin- 120 600km Phoebe, Hype- nitas Hygens 1655. ron, Rhea,Hele- Kiirgab enam energi- na, Dione, Tele- at kui neelab. sto, jne Uraan 7 3 83% vesinikku, Telg on peaaegu paral- Miranda, Ariel Voyager2 W
Vana-Kreeka jumalad Zeus ( Jupiter ) · Peajumal · Jumalate ja inimeste isa · Taeva-, vihma- ja piksejumal · Kronose ja Rhea poeg · Päästis maailma Kroonose ülemvõimu alt ja kukutas ta troonilt · Abiellus Heraga · Tunnused: piksenooled, egiid, tammepärg Hera ( Juno ) · Zeusi õde ja naine · Taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna · Kandis alati kuldset peaaehet laubal · Kaitses abielu ja naisi · Sümboliteks lehm ja paabulind Ares ( Mars ) · Zeusi ja Hera poeg · Sõjajumal · Ares oli nägus ning hea kehaehitusega · Kandis soomusrüüd
Kronose kõrval olid tähtsaimateks titaanideks Okeanos - jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion, päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne, mis tähendab mälu ; Themis, mida tavaliselt tõlgitakse õigluseks, ja Iapetos oma tuntud poegadega - Atlas, kes kandis teavast oma õlgadel, ja Prometheus, inimsoo päästja, kes varastas jumalatelt tule, et anda see inimestele. Kronose naine oli Rhea, nende lapsed olid Demeter, Hera, Hades, Poseidon, Hestia ja Zeus. Tähtsaim neist oligi Zeus, sest tema kukutas oma isa Kronose võimult (ajalugu kodub). Kronos neelas oma lapsed alla kohe peale nende sündi, kuid viimase lapse pähe andis ta naine ( ja õde) Rhea talle hoopis mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos alla neelas. Allesjäänud laps, Zeus, aga tõukaski oma isa omakorda troonilt ning vabastas oma õed ja vennad tema kõhust.
Veenuse kõrgeim tipp Maxwelli mägi Lõunapoolkeral paikneb umbes 7-10 kilomeetri kõrgune Aafrika suurune Aphrodite maa Pinnavormid ja koostis Ishtari maa lääne osas asub Lakshmi platoo, millest ida suunas reljeef muutub Kõige rohkem pakub huvi Beta piirkond, mis on eraldiseisev kõrgem ala Beta piirkonnas on kaks suurt vulkaani: Theia ja Rhea Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitsada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Suurima meteoriidikraatri Mead'i läbimõõt on 280 kilomeetrit Pinnavormid ja koostis Maavärinad Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega Pinna keskmine vanus on miljard aastat Veenuse kõrgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega Pöörlemine ja orbiit Ringikujuline orbiit
Hades . Surnute riiki valitses üks kaheteistkümnest suurest olümlasest, Hades oma naise kuninganna Persephonega, kelle ta röövis maa pealt ja tegi allilma kuningannaks. Ta oli Kronose ja Rhea poeg, Zeusi vend Hades sai liisu teel enesele allilma ja surnute valitsemise. Teda hüüti ka Plutoniks, jõukuse jumalaks, maapõue peidetud väärismetallide isandaks. Hadesel oli ka kurikuulus kiiver, mis muutis selle kandja nägematuks. Väga harva lahkus ta oma pimeduseriigist, et külastada Olümpost või maapealseid, ja ega seda keegi soovinudki. Ta polnud ju teretulnud külaline. Ta oli halastamatu, järelandmatu, kuid õiglane; kardetud, kuid mitte õel jumal. Allilma
Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Pilved Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60-70 kilomeetri kõrgusele. Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Osa pilvi sisaldab näiteks kloori. Pilved 14.2.11 9 Pinnavormid Sarnane Maaga Tasane Kõrgeim tipp Maxwelli mägi Leitud on üle 100 000 vulkaani Suurimad vulkaanid on Theia ja Rhea Planeedi pind Nagu kivikõrb Keskmine vanus on miljard aastat Tardkivimid Veenuse transiit Veenuse transiit on planeetide seis, kus Veenus asub Maa ja Päikese vahel. Tegu on haruldase sündmusega, kui võrrelda Maa ja Veenuse mõõtmeid nende kaugustega. Veenuse transiit Veenuse transiit on planeetide seis, kus Veenus asub Maa ja Päikese vahel. Tegu on haruldase sündmusega, kui võrrelda Maa ja Veenuse mõõtmeid nende kaugustega.
kahte moodustist, kuid ta ei suutnud välja selgitada, millega on tegemist. Saturni rõngad on oma nime saanud nende avastamise järgi tähestikulises järjekorras. Rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. Saturni kaaslased Saturnil on 18 nimetatud kaaslast, rohkem kui ühelgi teisel planeedil. Seal võib olla ka veel mitmeid väiksemaid, mis on veel avastamata. Suurimad kaaslased - Rhea, Titan ja Japetus - asuvad väljaspool rõngaid. Kõik Saturni kuud on saanud oma nime kreeka mütoloogiliste tegelaste auks, välja arvatud rooma jumala nime kandev Janus. Titan Titan on Saturni kõige suurem kuu. Titan on suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie Kuu. Titanil on tihe atmosfäär. Kuu keskmiseks pinnatemperatuuriks ekvaatori läheduses on mõõdetud -180°C. Atmosfääri põhikomponent on lämmastik. Peale Maa on Titan teadaolevalt ainus
Vanakreeka jumalannad Hestia- Hestia oli vanakreeka mütoloogias koldetule- ja kodurahujumalanna. Kronose ja Rhea tütar, Demeteri, Hera, Hadese, Poseidoni ja Zeusi õde. Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Surelikud armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem. Igal kodusel ohverdamisel ohverdati Hestiale esimesena. Hera- Hera oli Zeusi õde ja naine ning tema oli taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna. Ta kandis alati kuldset peaehet laubal ja ta kaitses abielu ja naisi. Hera kasvas üles hesperiidide maal ja ta oli väga kaunis, kuid ta ei muutunud sellest upsakaks.
Vanakreeka jumalannad Hestia- Hestia oli vanakreeka mütoloogias koldetule- ja kodurahujumalanna. Kronose ja Rhea tütar, Demeteri, Hera, Hadese, Poseidoni ja Zeusi õde. Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Surelikud armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem. Igal kodusel ohverdamisel ohverdati Hestiale esimesena. Hera- Hera oli Zeusi õde ja naine ning tema oli taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna. Ta kandis alati kuldset peaehet laubal ja ta kaitses abielu ja naisi. Hera kasvas üles hesperiidide maal ja ta oli väga kaunis, kuid ta ei muutunud sellest upsakaks.
Zeus Referaat Koostas: Saiaspetspets 2009 Sissejuhatus 1 Zeus on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Antiikaja ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega( Ammon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias ja võib olla isegi Dyaus Pitar hinduismis). Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Zeusi järglased Apollon ja Artemis olid kaksikud, kelle emaks oli Leto. Ares, kreeka sõjajumal, oli Zeusi ja Hera poeg. Dionysos oli viljakuse, veini ja naudingute jumal ning Zeusi ja Teeba printsessi Semale poeg.
Pelops abiellus printsessiga, kuid enne mõrvas ta Myrtilose, kelle needus tõi hiljem kaasa Atreuse dünastia languse ja Oidipuse kannatused. Zeusi templi viilul Olümpias on kujutatud kaarikute võiduajamine, millel Pelops Oinomaost pettusega võitis. Pelops olevat mängud rajanud selleks, et puhastuda veresüüst kuninga surmas. Ajalugu Uuemate uurimuste põhjal arvatakse, et olümpiamängud on välja kasvanud religioossetest pidustustest Zeusi ema Rhea auks. Olümpias oli Rhea altar. Tõenäoliselt said mängud alguse 2. aastatuhandel eKr. Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. 8
Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. ,,Iliases" veab Poseidon teda ninapidi ja sedasama teeb ka Hera. Mõnikord kõneldakse, et ka salapärane jõud on temast tugevam. Zeus on Kronose ja Rhea poeg. Kronos oli võtnud jõuga võimu oma isalt Uranoselt. Ta kartis, et tema lapsed võivad temaga samuti teha ja Kronos otsustas, et ta neelab kõik oma lapsed alla. Kronose naine Rhea aga ei talunud seda. Rhea päästis Zeusi isa lõugade vahelt. Kronos oli juba alla neelanud lapsed Hestia, Demeteri, Hera, Hadese ja Poseidoni. Zeus võitles oma isaga ja sundis tal teised lapsed välja sülitada. Zeusi kujutatakse armumas ühesse
Astrid Strandberg Referaat Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna, taevakuninganna, Kronose ja Rhea tütar, Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde ning Zeusi naine. Tema lapsed olid Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithyia. Mõned müüdid peavad ka Typhonit tema pojaks, kes sündis Zeusi osaluseta. Hera kasvatasid üles titaanid Okeanos ja Tethys Hesperiidide maal, seal sai ka ta oma võimed. Vanarooma mütoloogias vastab talle Juno. Hera oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Kultuslikult austati Herat peamiselt Argoses ning ta oligi arvatavasti algselt ...
taimekasvujumalana. Dionysost kujutati sageli härjasarvedega, viidates mehelikkusele ning tema pidustustele võeti kaasa tohutult puust falloseid. Dionysose elulugu (1. müüt) Dionysose ema oli Semele, viimane aga suri enne lapse sündi vihase ja armukadeda Hera käe läbi. Zeus võttis lapse enda hoole ja kandis veel sündimata last reies. Dionysos rändas allilma ja päästis oma ema, kellest sai Olümpose jumalanna. Karistuseks ajas Hera Dionysose hulluks. Võluhullusest päästis ta Rhea ja õpetas talle müsteeriume, mis kingivad pühendatuile hauataguse õnneliku elu. Dionysosel oli meeltult austajaid, kuid need, kes talle vastu hakkasid karistas ta karmilt muutis nad mõrtsukateks ja märatsejadeks. Dionysose elulugu (2. müüt) Tema ema oli Semele, kes suri, kui nägi Zeusi täies hiilguses enese ette ilmuvat. Zeus kandis sündimata lapsukest reies. Pärast sündi viis Hermes lapse Nysa mäele nümfide hoole alla.
Poseidon ja Hades POSEIDON Poseidoni tutvustus • Vanakreeka merejumal • Kronose ja Rhea poeg • Sümboliks kolmhark • Zeusi vend • Naine Amphtirite • Poeg Triton • Olympuse jumal Poseidoni sümbolid • Kolmhark • Paneb sellega mere mässama, • Maa värisema • See oli ühtlasi ka tema relvaks • Lemmikloomaks hobune • Lõi inimkonnale hobuse Poseidoniga seotud müüdid Poseidoniga seotud müüdid MÜÜT1: kord palunudKreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg
Samas rõhutatakse väga paljudes müütides ka tema õiglust ja sallimatust pettuste ja valede vastu. Järgneva referaadi olengi kirjutanud siis Zeusist ja tema jumalannadest. 1. KES ON ZEUS Zeus ehk Dias on vanakreeka mütoloogias peajumal ning ka taeva- ja äikesejumal. Teda iseloomustavateks sümboliteks või atribuutideks on valitsuskepp, piksenool ja kotkas. Vanarooma mütoloogias samastub temaga jumal Jupiter. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Zeus lähenes oma armukestele erinevatel viisidel. Mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet. (Wikipedia, Zeus)
.......... .................................................................................................................... .................................... 5) Aphrodite- armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna.Roomas-Venus Apollon- peajumal Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend.Roomas-Apollo Ares- sõjajumal.Roomas-Mars Artemis- jahi-, looduse-, viljakus- ja kuujumalanna ning neitsilikkuse kaitsja.Roomas-Diana Athena- tarkusejumalanna.Roomas- Demeter- Kronose ja Rhea tütar, viljakus- ja põllutööjumalanna.Roomas- Ceres Eros- armastuse jumal, Aphrodite ja Arese poeg.Roomas- Hephaistos- tule, sepatöö ja vulkaanilise tegevuse jumal.Roomas- Vulcanus Hera- kõrgeim jumalanna.Roomas-Juno Hermes- rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele.Roomas-Mercurius Hestia- koldetule- ja kodurahujumalanna.Roomas-Vesta
Vanakreeka jumalad elasid Olümpose mäel ja moodustasid omamoodi taevase perekonna. Need jumalad, keda kreeklased uskusid, kaldusid meelt muutma, kuid jumalate viha oli kardetav ning ka nende armastus oli inimesele ohtlik. Lisaks jumalatele on Kreeka mütoloogia täis koletisi, sõdu, intriige ning jumalate sekkumisi. Zeus Kõige olulisemaks jumalaks ehk peajumalaks on Kreeka mütoloogias Zeus. Ta oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Vanemaks saades otsustas ta oma isa kukutada, valmistades võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allilma
Tähtsamad kreeka jumalad Uranos - Taevas Gaia - Maa Kronos - Aeg Rhea - kõige vanem jumal Hestia - kodukolde jumalanna Pluton (Hades) - allilma, surnute valitseja Poseidon - nn Mere (Vahemere ja Musta mere ning maa- aluste jõgede valitseja Zeus - ülemvalitseja, vihmajumal, käsutas piksenooli Hera - abielu kaitsja Demeter - viljajumalanna Athena - tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares - sõjajumal Hebe - noorusejumalanna Hephaistos - inetu ja lombakas tulejumal Persephone - Hadese abikaasa Üheksa muusat Kleio - ajaloo muusa Urania - astronoomia muusa Melpomene - tragödia muusa Thaleia - komöödia muusa Terpsichore - tantsu muusa Kalliope - eepilise luule muusa Erato - armastusluule muusa Polyhymnia - jumalatele määratud laulude muusa Euterpe - lüürika muusa Kreeka jumalate rooma vasted Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Hestia - Vesta Ares - Mars Athena - Minerva Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis ...
Häädemeeste Keskkool 4. klass SATURN Referaat Koostaja : Adriana Mass Juhendaja: Age Ein Rannametsa 2011 Sisukord 1. Saturn................................................................................lk3 2. Saturni rõngad...................................................................lk4 3. Kohustuslik kirjandus........................................................lk5 2 Saturn Saturnon Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimiVana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata ...
I HERA (JUNO) JÄÄB ILMA ERISE KULDÕUNAST Vanakreeka usundilugu seostub eelkõige OLÜMPOSe mäega, kus paiknes jumalate valitseja ZEUSi inimsilmale nähtamatu palee, kuid ka teiste jumalate, nn. olümplaste eluase. Olümpose mägi on tõepoolest olemas. See paikneb Kirde-Kreekas Egeuse mere rannikul ning on Kreekamaa kõrgeim tipp (2917 m). Olümpia linn (olümpiamängude häll) asub hoopis Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel. Hera oli Kronose1 ja Rhea tütar, kellest sai oma venna Zeusi abikaasa. Hera armukadedus ja raev jälitasid tema võistlejaid Zeusi armukesi ning isegi nende lapsi (näiteks Heraklest). Kui troojalane Paris otsustas kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Hera koos Athenaga kõigi troojalaste vaenlaseks. Juno Sospita. Vatikani Muuseum Juno Regina. Vatikani Muuseum Herat peeti abielu- ja sünnitusjumalannaks. Hera püha loom oli lehm ja teda ennast nimetasid kreeklased veisesilmseks
Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust nii võitjale, tema perekonnale kui ka kodulinnale. Kaaskodanikud austasid võitjaid hinnaliste autasudega ja püstitasid nende auks mälestusmärke nii Olümpiasse kui ka oma linna. Kreeka kuulsaimad poeedid pühendasid neile ülistuslaule. Võitudest tulenev kuulsus aitas edukaid sportlasi edaspidi riigileus läbi lüüa VANA-KREEKA JUMALAD Tuntuim Kreeka jumal Zeus on sündinud kahe titaani Rhea ja Kronose liidust. Zeus oli Kronose noorim poeg. Rhea ja Kronose lastena sündisid veel Hades (allmaailma jumal), Hera (abielu kaitsja), Poseidon ( merede valitseja), Hestia (kodukolde jumalanna) ja Demeter ( viljakus- ja põllutööjumalanna). Rhea ja Kronose lastest on tuntumad jumalad Zeus, Hera, Hades, Poseidon ja Hestia. Zeusi naiseks sai aga tema enda õde Hera, kellega oli neil 7 last: Ares (sõjajumal), Apollon (valguse jumal), Athena (tarkuse jumal), Aphrodite (armastus- ja
Hermesele, kes pidi ta viima nümfide juurde Nysasse. Nümfid kasvatasid Dionysose üles ning ta sai alustada võitlust oma kohale Olümposel Teine tuntud lugu räägib, et Dionysose vanemad olid Zeus ning allilmavalitsejanna Persephone. Hera ajas armukadedushoos titaanid Dionysost tükkideks rebima, Zeus proovis titaane eemale peletada piksenooltega, kuid jäi hiljaks ning päästa suudeti vaid Dionysose süda. Selle päästjaks loetakse erinevates versioonides Athenat, Rhea, või Demeterit. Zeus lõi südamest Semele üsasse uue loote. Mõnede lugude järgi pidi Semele selleks lapse südame ära sööma. Mõlema loo järgi on Dionysos ,,kahekordselt sündinu", see viitab, et ta kuulub nii allilma, kui ka maisesse ellu. Ühtlasi vihjab see kreeklaste müstikaarmastusele. Ka selle loo järgi satub Dionysos Hermese kätte, kuid seekord on lapse loovutajaks Zeus ise.
Isist kummardasid ka vanad germaanlased ja tema jumalateenistused toimusid paatidel või laevadel. Caligula ja Caracalla ajal ehitati talle Roomasse templeid. Isise kultus püsis Rooma riigis kuni 5. sajandini. Isist ülistati arvukates hümnides kõiksuse- ja taevajumalannana, kultuurihüvede andjana, saatuse valitsejana ja hädas aitajana. Isisele kirjutati rohkeid aretaloogiaid. Vanakreeka mütoloogias samastati Isist Demeteri (Demeter oli Kreeka mütoloogias Kronose ja Rhea tütar, viljakus- ja põllutööjumalanna.), Io (Io oli vanakreeka mütoloogias jõejumal Inachose tütar) ja mitme teise jumalannaga. Kui Kleopatra VII sünnitas 47 eKr Caesarile poja Caesarioni, kuulutas ta selle jumalkuningaks ja Isise pojaks.
................................................................... lk 5-6 2. Heraga seostuvad sümbolid.....................................................lk 6 IV. Pildid..........................................................................................lk 7 . 2 I.Hera asend Olümposel ning ta järeltulijad 1. Hera asend Olümposel Hera oli titaanide Kronose ja Rhea tütar. Tema sündimise järel neelas Kronos ta alla kuna, ta kartis oma lapsi. Talle oldi ennustatud, et ühel päeval üks tema järeltulijatest kukutab ta. Kronos neelas alla kõik peale Zeusi, kelle Rhea päästis. Zeusist sai oma vendade-õdede vabastaja ning Kronose kukutaja. Pärast seda kui Kronos Hera välja oksendas, anti ta Oceanosele ja Thetysele kasvatada samal ajal kui Zeus oli hõivatud titaanidega sõdimisega. Hera oli Olümpose kuninganna ja Zeusi abikaasa
Poseidon Poseidon oli Kronose ja Rhea poeg nagu ka Zeus ja Hades. Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsesid nad kõik koos. Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Poseidon oli vanakreeka mütoloogias merejumal, kellel oli suur safiirloss keset merd, aga sagedamini võis teda leida Olümposelt. Sümboliks oli Poseidonil võimas kolmhark,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
