Lehma erutavad puuteaistingud kanduvad udara närviretseptoritelt piki närve ja seljaaju ajju, kuhu jõuavad ka kuulmis, haistmis ja nägemisaistingutesignaalid. Ajukoores tekkinud erutus mõjutab hüpotaalamuse vahendusel ajuripatsit ehk hüpofüüsi. Ajuripatsi tagasagar reageerib erutusele hormoon oksütotsiini eritamisega, mis jõuab teatud aja möödudes südame kaudu vereringega udarasse. Udarakoe alveoolide müoepiteelirakkudel on spetsiaalsed retseptorid, mis reageerivad oksütotsiinile kokkutõmbumisega. Selle toimel pressitakse kokku ka alveoolid ning neis olev piim väljutatakse sagarikesisestesse juhadesse 27. Millest moodustub piima kuivaineline koostis? Piimavalgud: aminohapetest endoplasma võrgustikus. Piimsuhkru: lähteaineks on vere glükoos. Piimarasv: pikaahelalised rasvhapped pärinevad kas rasvade seedest või keha rasvkoest. Osaliselt on nende allikaks ka seede käigus verre imendunud rasvad 28
kasutatakse teise raku ergastamiseks Erutuse ülekandumine närvirakult lihasrakule toimub järgmiselt 1. Aktsionipotensiaal jõuab närviraku lihasrakuga kokkupuutes olevasse otsa. 2. membraanis olevad kanalid avanevad ja kaltsiumioonid teevad oma töö 3. Ülekandeainet sisaldavad põiekesed sulanduvad rakumembraaniga kokku. 4. Ülekande aine vabastatakse sünapsilisse pilusse 5. Ioonkanalid, mis on ka retseptorid lasevad rakku sisse naatriumioone. 6. Lihasrakus tekib erutus, mis põhjustab lihasraku kokkutõmbe. 3.4 Refleksid võimaldavad kiirelt reageerida Refleks toimub vastusena ärritusele Tingimatud refleksid Tahtele allumatud Kaasasündinud Kaitserefleksid Kiired Võivad avalduda eri elu perioodidel Tingitud refleksid Õpitud, omandatud elujooksul Muutlikud Võivad kaduda
Sellise protsessi tulemusel suudame näiteks identifitseerida oma sõbra ja kujutleda tema nägu kui me samal ajal vaid kuuleme tema häält. Samuti koostöös teistelt aladelt saabunud informatsiooniga luuakse seal ruumiline koordinaatsüsteemi meid ümbritseva maailma kujutamiseks ja meie asendi määramiseks ruumis.Kiirusagaras ühendatakse sensoorsed sisendid tervikuks, et luua väliskeskkonnast saadud aistingutest taju, tunnetus. Retseptorid Tunderetseptoriga seotud esmane närvirakk annab närviimpulsi edasi teatud kindlat liiki neuronitele, seda jada nimetatakse sensoorseks ehk aferentseks juhteteeks. Suurem osa juhteteedest kulgevad taalamuse kaudu suurajukoorde Ajukoores on sensoorsed piirkonnad, mis on spetsialiseerunud sensoorse, assotsiatiivse või motoorse info töötlemiseks. Aferentsed e sensoorsed kiud võivad ka ristuda, mistõttu vasak ajupoolkera võtab vastu impulsid paremal kehapoolelt ja vastupidi.
Kordamisküsimused 1.prax: · Mis on rakuliin ja rakkude primaarkultuur, mille poolest erinevad? Primaarne rakukultuur on otseselt koest eraldatud rakkudest koosnev ja piiratud jagunemisvõimega kloon. Rakuliin on imortaliseeritud kloon, mis on võimeline paljunema/ jagunema piiramatult. Immortaliseeritud liine saab kas iseeneslike mutatsiooni tagajärjeliste transformatsioonide kaudu, ka eraldades rakke kasvajatest. Tekitada kunstlikult telomeraasi sisseviimisel rakku. Rakuliin sageli aneupolidne- kromosoomide arv normaalsest erinev (tavaliselt suurem). Eri rakutüübid transformeeruvad eri sagedusega, suured liikidevahelised erinevused. · Milleks on söötmesse lisatud seerum, antibiootikumid ja aminohapped? Et rakud end hästi tunneksid. Seerum-keskkond + mitogeenid=kasvufaktorid ja muud proliferisatsiooniks vajalikud substansid. Antibiootikumid-et bakterid vohama ei hakkaks, meie rakud olid antibioo...
Retseptrotid võivad paikneda: · efektorraku membraanidel- membraanretseprotid · retseptor võib paikneda raku sees tsütosoolis- raku sisene vedelik. Tsütosooli retseptor. Hormoon läheb raku membraanist läb , seondunud tsütosoolis oleva retseptoriga. · retseptor võib paikneda raku sees tuumal- · või olla ka nii tsütosooli kui tuumaga seonduvaid- kõigepealt seondub tsütosooliga, siis tuumaga- on rakusised retseptorid ( tsütosool ja tuum). Kui hormoon on retseptoriga seondunud: 1. Membraanretseptoriga, siis selle tagajärjel aktiveeritakse retseptori kaudu raku membraani sisepinnal konkreetne ensüüm. See ensüüm omakorda vabastab raku sees aine- teisane ehk sekundaarne virgats, mis kävitab sellele rakule iseloomuliku reaktsiooni. Selleks on mingi valgu süntees, valk võib olla kas uus hormoon või
https://www.dropbox.com/sh/2led71ugzq2uds3/AAAk2pt07s3cdRmPH8xWFFRPa?dl=0 AKLIMATISEERMUMINE SPORDIS Aklimatiseerumine – kliimaga kohanemine Põhja- Lõuna suund ajavööndid Maapinna suhtes Mõjutab meie heaolu, töövõimet(tippsport), tervist. inimene ja antiloop – antiloop spurdib ja kuumeneb üle ja sureb. inimene jookseb rahulikult. Optimum – mingi resultaat, mille saavutamiseks kulutatakse energiat Sügis- külm, pime rasvkude talletab energiat Pruun rasvkude – toodab sooja (vastsündinutel ja karudel nt) Kontrollitakse keskonnast tulenevaid signaale ja keha reguleerib end, et elus püsida. Inimese optimum 37° Optimum eeldab keskkonna stabiilseid tingimusi. Elu harjumatutes tingimustes eeldab uue optimumi saavutamist aka aklimatiseerumist. Sisaldab termoregulatsiooni, saame aklimatiseeruda sooja, külma, aja, kõrguste vahel. (Kõik avaldavad mõju töövõimele) Töövõime sõltub aklimatiseerumise...
a. 1g 4kcal CO2 + H2O protsess toimub rakutasandil mitokondrites b. Inimese ööpäevasest energiavajadusest peaksid süsivesikud katma 55- 60% c. Iga kehakaasu kg kohta 4-6g süsivesikuid 2) Ehituslik struktuur: a. Taimeraku kestades leidub tselluloos (20-40%) b. Seemnerakukestades leidub kitiin. Lülijalgsete välisskelett c. Membraanide välispinnal oligosahhariidsed retseptorid 3) Varuaineline: a. Taimedes põhiliseks varuaineks tärklis. Koguneb muundunud võsudesse, viljadesse, seemnetesse b. Inuliin esineb varuainena korvõielistes taimedes (nt. takjas, võilill, maapirn) c. Glükogeen (seenerakud/loomarakud). Loomades glükogeen koguneb maksa ja lihastesse. Protsentuaalselt on glükogeeni rohkem maksas. Absoluutväärtuselt on rohkem lihastes 4) Ligimeelitav:
Retseptrotid võivad paikneda: · efektorraku membraanidel- membraanretseprotid · retseptor võib paikneda raku sees tsütosoolis- raku sisene vedelik. Tsütosooli retseptor. Hormoon läheb raku membraanist läb , seondunud tsütosoolis oleva retseptoriga. · retseptor võib paikneda raku sees tuumal- · või olla ka nii tsütosooli kui tuumaga seonduvaid- kõigepealt seondub tsütosooliga, siis tuumaga- on rakusised retseptorid ( tsütosool ja tuum). Kui hormoon on retseptoriga seondunud: 1. Membraanretseptoriga, siis selle tagajärjel aktiveeritakse retseptori kaudu raku membraani sisepinnal konkreetne ensüüm. See ensüüm omakorda vabastab raku sees aine- teisane ehk sekundaarne virgats, mis kävitab sellele rakule iseloomuliku reaktsiooni. Selleks on mingi valgu süntees, valk võib olla kas uus hormoon või
Bioloogia 10 klass 1.Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad kõiki elusorganisme. o Ainevahetus o Hingamine o Paljunemine o Rakuline ehitus o Kasvamine ja arenemine o Reageerib keskkonnatingimustele o (homöostaas- sisekeskkonna stabiilsena hoidmise võime) 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed(nimeta, too näited, tunne ära). 1. Biomolekul- DNA; RNA, valk, süsivesik, 2. Rakk- munarakk, sperm, erütrotsüüt 3. Kude- sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude 4. Organ e elund- süda, maks, kops 5. Elundkond- seedeelundkond (magu, jämesool jne.), närvisüsteem, vereringeelundkond 6. Organism e isend- inimene, hobune, karu, võilill 7. Liik- harilik mänd, 8. Populatsioon- ühel kindlal maa-alal üht liiki isendid 9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11. Biosfäär- kogu elu maal 3.Bioloogia alajaotused ja teadus...
sealt tagasi jääkprodukte ja organismile mittevajalikke aineid. · Vereloomeelunditeks on punaüdi luudes, põrn, tüümus ja lümfisõlmed. Närvisüsteem. · Kesknärvisüsteem moodustub pea- ja seljaajust, närvid moodustavad perifeerse närvisüsteemi. · Autonoomne närvisüsteem juhib tahtele allumatute organite tööd. Meeleelundid. · Silm. · Kõrv - kuulmis- ja tasakaaluelund. · Meelelundid on ka maitsmisretseptorid, haistmisretseptorid ja nahas paiknevad retseptorid, mis kutsuvad esile temperatuuri, rõhu ja valuaistinguid. · Hobune omab väga unikaalset nägemiselundit, mis võimaldab eristada suhteliselt suurelt vahemaalt väga väikesi liikumisi. See võimaldab hobusel oma vaenlasi piisavalt varakult märgata. Kuna silmad asetsevad hobuse pea külgedel, näeb hobune 360 kraadi ümber enda. Samas ei näe hobune oma nina otsa, mistõttu tuleb olla ettevaatlik tundekarvade äralõikamisega hobuse pügamisel.
3. Viljastumine Kehaväline viljastumine (merisiilik). Spermi atraktsioon, munaraku kestade läbimine, rakumembraanide sulandumine (kemotaksis, Ca-kanalid, kallerkest (egg jelly), vitelliinkest, akrosomaalreaktsioon, retseptorid). Spermi atraktsioon toimub kemotaksise abil. Munaraku kallerkestas olevad peptiidid hulbivad merevees, spermid tunnevad need ära ja liiguvad munarakule aina lähemale, sest lähemal suurem peptiidigradient. Spermi välismembraani retseptorid tunnevad ära munaraku kallerkestas olevad glükoproteiinid. Spermid kinnituvad primaarsetele munakestadele ja käivitub akrosomaalreaktsioon. Spermi peas lõhkeb akrosoom ja väljuvad hüdrolaasid, tekivad akrosomaaljätke ja aktiini filamendid. Akrosomaalreaktsioon toimub, kui Ca 2+ on ümbritsevas keskkonnas piisavalt kõrge. Akrosomaaljätke, mis on kaetud bindiiniga, lükkab kallerkesta augu, tuntakse ära retseptoritega munaraku valgud ja seondutakse neile. Rebukest
12. Kaasasündinud immuunsus Kaasasündinud immuunsus a. Keemiline kaitse - Põletik - Komplemendisüsteem b. Rakuline kaitse - Patogeeni spetsiifilisus 13. Adaptiivne immuunsus a. Spetsiifiliste rakkude “meeskond” - T-rakud e. T-lümfotsüüdid (luuüdi - tüümus) - B-rakud e. B-lümfotsüüdid (luuüdi) b. Spetsiifiliste rakkude kaks “armeed” - Immunoglobuliinid - T-rakkude retseptorid c. Koesobivusantigeenid (rakkudevaheline kommunikatsioon) - Mälurakud 14. Immuunsüsteemi rakud Luuüdi tüvirakkudest moodustub kolm erinevat rakuliini: 1) B-rakud ja antikehasid moodustavad plasmarakud; 2) fagotsüüdid (k.a. makrofaagid); 3) eri tüüpi T-rakud 15. T- ja B-lümfotsüüdid T-lümfotsüüdid (T-rakud) (ingl. T lymphocytes, T cells)- Rakud, mis arenevad luuüdis ja pärast mõningast tsirkulatsiooni vereringes
Abstraktne e teoreetiline tunnetuse aste- omane ainult inimesele. Rikastatakse meelelise tunnetuse andmeid varasema nii individuaalse kui ka ühiskondliku kogemusega, sünteesitakse ja korrastatakse mõtlemises ning kontrollitakse praktilises tegevuses. Võimaldab jõuda nähtumuslikult olemuslikuni. Aistingu tekkimine toimub analüsaaotriks nimetatud kompleksi vahendusel, mille moodustavad 1. tundenärvi lõpmed e retseptorid kehapinnal, meeleorganeid või siseorganeis 2. närviimpulssi edasi kandvad närvikiud 3. erutust töötlevad peaaju osad. lk 85 skeem. Analüsaatori töö on reflektoorne. Igale aistingule järgneb vastusreaktsioon liigutusena, muudatusena aktivatsioonis, vegetatiivses sfääris või nende kombinatsioon. Aistmine on aktiivne protsess millest võtavad osa paljud eri analüsaatorid üheaegselt ja kombineeritult. Kui ärritajate intensiivsus kahaneb või kaob siis inimene rahuneb kuni uinumiseni
Lisaks nendele aladele on transkriptsioonifaktoritel mitmeid ühiseid ehituslikke elmente ja selle alusel jagatakse :need järgnevalt: · heeliks-pööre-heeliks (helix-turn-helix) motiiviga valgud · homeodomääni valgud · heeliks-ling-heeliks (helix-loop-helix) · "Tsinksõrme" (Zn-finger) sisaldavad valgud · aluselised leutsiini tõmlukku (leuzine zipper) sisaldavad valgud · POU-domääni valgud · steroidhormoonide retseptorid Inimese mitokondriaalne genoom Mitokondriaalne genoom koosneb tsirkulaarsest kaksikahelalisest DNA-st. Antud genoomi suuruseks on 16 569 bp. Jaotatakse raskeks ja kergeks ahelaks. Mitokondrid sisaldavad tavaliselt tuhandeid DNA molekule. Mitokondriaalne DNA päritakse ema liini pidi. Inimese mitokondri DNA-s sisaldub praeguste andmete kohaselt 37 geeni. Tuuma genoom Mitokondriaalne genoom
Vakuool (vee varu, jääkained, toitained, hapu maitse kaitseks ja magus seemnete levitamiseks). Rakukest (tselluloosist, tugi, kaitse). Plastiidid (2 membraani, kloroplastid fotosünteesiks, kromoplastid ligimeelitavad ja ainevahetuseks, leukoplastid tärklise ja varuainetega). Biomembraanid (rakumembraanil on fosfolipiidne kaksikkiht mille vahel on valgud ja välispinnal oligosahhariidid). Ülesanneteks kaitse, eristamine, juhtimine, energeetika, välised retseptorid seovad hormoone, baktereid ja viiruseid. Sümbiogenees ehk endosümbioositeooria selgitab, et mitokondrid on kujunenud alla neelatud proteobakteritest ja kloroplastid sinivetikatest. Hulkraksus Koloonia (vetikatel kaitse, loomadel pool-seenestumine, suurte objektide tarbimine ja koostöö osutusid edukaks). Alternatiiv suur olla-suuri objekte süüa! Diferentseerumine- organismide arengus protsess, mille käigus rakk või kude
Aju kaalul ja inimese intelligentsusel pole täheldatud otsest omavahelist seost. Aju koosneb põhiliselt veest ja meenutab sültjat massi. Ometi on tegemist keerukaima bioloogilise struktuuriga. Suuraju poolkerasid kattev suuraju koor on kogu närvisüsteemi kõrgeim osa, seal toimub kõrgem närvitalitlus ehk teadvuse, mõtlemise, aistingute ja tajude, mälu ja õppimisega seotud protsessid Närvisüsteem võimaldab: 1 Koguda informatsiooni- meeleelundeis olevad retseptorid võtavad vastuärritusi organismi välis- või sisekeskkonnast. Retseptoritelt saadud signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi. 1 Koordineerida informatsiooni- ajus võetakse vastu otsused, mida saadud informatsiooniga peale hakata. 1 Anda infot edasi lihastele, näärmetele vms ,et need asuksid sooritama vastavaid tegevusi nt liigutusi Inimese psüühilise tegevuse ja tema käitumise aluseks on kaks närviprotsessi: erutus ja pidurdus. Erutus on reaktsiooni
ekspresseeritakse endomeetriumi epiteelirakkude pinnal implantatsiooni akna ajal. Samuti on olulised trofoblasti rakkude pinnal ekspresseeritavad selektiinid. Toimub mutsiinide ja selektiinide vaheline interaktsioon. Adhesioon – ligand-retseptor vahendatud kinnitumine trofoblasti ja epiteeli rakkude vahel. Tugevam kinnitumine kui apositsiooni käigus. Olulised on detsiidua pinnal olevad proteoglükaani retseptorid ning blastotsüsti trofoblasti rakkude pinnal olevad proteoglükaanid. Olulised proteoglükaanid on kadheriinid ja beeta-kateniinid. Invasioon – blastotsüst tungib läbi epiteeli detsiiduasse. Siin on olulised maatriksi metalloproteinaasid, mis lagundavad emakakoe ekstratsellulaarset maatriksit (endomeetrium, siis detsiidua), et trofoblast saaks sisse tungida. 8 Millised ajalised „aknad“ reguleerivad naise
Inimese anatoomia 1. KOED Inimesel on 4 tüüpi kudesid: 1. kattekude-naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind. Tema ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impul...
vähenesid majapidamistöid, välimust ja viisamkust puudutavad konfliktid, kuid raha teemal oli tülisi sagedamini. Arnett tuvastas, et meeleolu kõikumine – masendustunded või tujude vaheldumine – on üks teguritest, mis mõjutab raskusi noorukieas. Sõprus on vastastikune suhe, kus mõlemad võivad väljendada eriarvamusi ja tuua sisse uusi mõtteid. 3. Lapse vaimne areng Taju Aistingu all mõistetakse protsessi, mille käigus sensoorsed retseptorid võtavad vastu keskkonna kohta käivat informatsiooni ning saadavad selle edasi ajju. Tajumine viitab selle sensoorse sisendi tõlgendamist aju poolt. Tajumise kaudu tekib meil arusaam meid ümbritsevatest sündmustest, objektidest ja inimestest. Uurijad on leidnud, et lapsed sünnivad mitmekesisemate tajuvõimetega, kui empiirikud välja pakkusid, ning nende võime kogemustest kiiresti õppida on suurem, kui naitivistid seda arvasid.
kuulmekeeled (u. 24 000). Sisemiste ja välimiste karvarakkude funktsioon. Välimised karvarakud – muudavad energia heliimpulsiks. Enamasti on kahjustatud välimised karvarakud. Retseptorrakkudeks on karvarakud. Eristatakse sisemisi ja välimisi karvarakke, välimised paiknevad kolmes reas, sisemisi on ainult üks rida. Ka spiraalelundi karvarakkudel puuduvad omad närvilõpmed, kuid neil on nii eferentsed kui aferentsed närvikiud. Selles paiknevad karvarakud on tugirakkudest ümbritsetud retseptorid ehk kuulmisrakud. Eristatakse sisemisi ja välimisi karvarakke. Inimesel on umbes 3500 sisemist ja 12000 välimist karvarakku, mis puutuvad vastu kattemembraani. Karvrakkude karvakeste paindumise tagajärjel tekkinud deformatsiooni tõttu tekivad närviimpulsid, mis kuulmisnärvi umbes 30000 kuni 40000 närvikiu kaudu edasiseks töötlemiseks ajju suunduvad Poolringkanalite talitlus. Sisekõrv: a Poolringkanalid: ehitus: asetsevad 3-l erineval tasapinnal, sisaldavad vedelikku,
BCR-il on üks seondumissait epitoobile Lümfokiinid on tsütokiinid. TH1 ehk T41 - soodustavad eeskätt immuunvastust rakusiseste patogeenide ja seente vastu TH2 ehk T42– vastutavad antikehade tootmise ja immunoloogilise mälu eest Kuidas nimetatakse mononukleaarseid fagotsüüte veres ja kuidas kudedes? – veres monotsüütideks, kudedes makrofaagideks Mis on mononukleaarsete fagotsüütide ülesanded (nimeta 2)? – osalevad loomuliku resistentsuse kujunemisel, esitlev funktsioon Millised retseptorid asuvad dendriitrakkude pinnal? – toll-like retseptoritest mikroobisensorid Mis on dendriitrakkude ülesanne? – seostuvad antigeeniga, fagotsüteerivad, muutuvad küpseteks rakkudeks ning vabastavad tsütokiine Millistele rakkudele esitavad APC rakud antigeene? – T4-lümfotsüütidele ja B- lümfotsüütidele Millest sõltub antigeeni immunogeensus? Too näite tugevast immunogeenist. – molekulmassist, keemilisest struktuurist, päritolus, resorptsioonist ja
Apomorfiini ja emetiinhüdrokloriidi abil kutsutakse esile oksendamisreaktsioon alkoholi lõhnale ja maitsele. Sama tulemust taotletakse ka termopsiseürdi (Herba Thermopsidis), oksejuure (Radix Ipecacuanhae) ja mõnede teiste taimede kasutamisega. Kuid see meetod annab tagajärgi ainult väga hea motivatsiooniga isikutel. 3.Võitlus alkoholi euforiseeriva toime vastu. Selle lähenemisviisi teooria põhineb asjaolul, et organismis asuvad spetsiifilised euforiseerivate ainete retseptorid, mis võivad olla endogeensed (endorfiinid, enkefaliinid, dünorfiinid) või eksogeensed (oopium, morfiin, heroiin, liperidiin, metadoon, pentasotsiin). Neid retseptoreid nimetatakse opioidretseptoriteks. Euforisatsiooniprotsessi vahendajateks on monoamiinergilised transmitterid serotoniin, noradrenaliin ja dopamiin. Alkohol stimuleerib noradrenaliini kaudu endogeensete opioidide teket, põhjustades seeläbi eufooriatunnet.
Inimese anatoomia 1. KOED Inimesel on 4 tüüpi kudesid: 1. kattekude-naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind. Tema ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad imp...
järgmisesse faasi. Kontrollitakse DNA sünteesi, DNA kahjustuste reparatsiooni (parandamist), jagunemiseks vajalike valkude ja struktuuriorganellide olemasolu. 11. Apoptoos. Apoptoos ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad, mille käivitudes DNA fragmenteerub, väheneb raku maht ja kaovad mitokondriaalsed funktsioonid. Rakus, mis sureb vastavalt apoptoosi mehhanismile, toimuvad kindlad biokeemilised ja morfoloogilised muutused, mille tulemusena laguneb rakk väikesteks osadeks, mis on ümbritsetud membraaniga. Raku tsütoplasma komponendid ei satu rakudevahelisse ruumi, vaid kuuluvad lagundamisele makrofaagide poolt
BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED I osa I. BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS. VESI JA VESILAHUSED. (Õpik lk 3- 32) 1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Looduses leidub 90 keemilist elementi. Kõige suurema osa 98%- moodustavad H(vesinik), O(hapnik) ja C(süsinik). Inimese organismi kõigist aatomitest moodustavad 99% H,O,C,N,P,S. Just need elemendid on sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid. ELEMENT % Vesinik 63 Hapnik 25,5 Süsinik 9,5 Lämmastik 1,4 Bioelemendid moodustavad erinevaid molekule, need biomolekulid jagunevad nelja klassi: 1. Valgud ehk proteiinid 2. Nukleiinhapped (DNA,RNA) 3. Süsivesikud ehk suhkrud 4. Lipiidid ehk rasvad (AINUKESED, MIS EI OLE BIOPOLÜMEERID!) Polümeerid - väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. Valgud ehk proteiinid on lineaarsed, hargnemata biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappej...
geeniregulatsioon, ekspressioon jne). Erinevused tulenevad sellest kuidas geenid on genoomis organiseeritud. Geene reguleeritakse ühe koha pealt (operon) ja selle regulatsioon sõltub konkreetsest keskkonnast. Viirus erineb tavalisest bioloogilisest organismist selle poolest, et ta ei paljune autonoomselt. Kõikidel viirustel on põhimõtteliselt ühesugune ehitus, erinevus tuleb kestast ja konkreetsest geneetilisest aparaadist. Kestal on kindlasti retseptorid, mis on vajalikud mingi raku infitseerimiseks. Geneetiline aparaat võib olla ka DNAl või RNAl põhinev, sellest sõltuvalt on tegemist erinevate viiruse paljunemistega. Viirust võib ka kristaliseerida. Viirus paljuneb ainult raku sees. Osad viirused infitseerivad eukarüootset rakku, on olemas ka bakteriviiruseid (bakterifaagid). Nii viirusted kui mikroobid on olnud olulised geneetilistes uurimustöödes. Paljud üldprotsessid on kindlaks tehtud mikroobide peal. See tuleneb sellest,
trummikile ->4.kuulmeluukesed -> 5.esikuastrik -> 6.helikotreema -> 7.trummiastrik -> 8.basilaarmembraani keelikud ->9.retseptoorsed rakud 184) Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse üldpõhimõte 41 Sisekõrva retseptoorsed rakud -> teonärv/kuulmisnärv -> suuraju poolkera oimusagara koor =kuulmiskeskus 185) Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte Tsakaalu retseptorid paiknevad sisekõrvas, esikus poolringkanalite laienenud osades. Nemad võtavad vastu erutusi pea asendi liikumisest. Tasakaaluretseptorid kotikestes ja ampullides -> esikunärv/tasakaalunärv -> väikeaju ja seljaaju motoneuronid 186) Haistmisanalüsaator Asub ninaõõne ülaosas mõne ruutsentimeetri suurusel alal haistmisepiteelina. Haistmispiirkonna retseptoorsete rakkude tsentraalsed jätked/ haistmiskiud moodustavad haistmisnärvi ->
Roomajatel täiendav keemiline tundeorgan - Jacobsoni elund. Kaheksajala kompimine. Inimesele tundmatud meeled loomadel. 1)madudel esineb paariline meeleelund, mille abil nad tajuvad saakobjekti soojuskiirgust ja suudavad selle abil hinnata objekti suunda ja kaugust 2)paljud linnud, mesilased ja isegi bakterid tajuvad Maa magnetvälja ja kasutavad seda orienteerumisel. 3) mõnedel kaladel (näit. elektriangerjal) on elektriorgan, mille abil nad loovad enda ümber magnetvälja. Peas asuvad retseptorid tajuvad selle välja muutusi, mida põhjustavad magnetvälja sattuvad objektid. Kasutusel saagi püüdmiseks ja orienteerumiseks. Muutes ise magnetvälja kuju, saadavad signaale liigikaaslastele. Looma “omailm” ja selle arvestamise tähtsus loomade käitumise tõlgendamisel. Loomade meeled ja nende tundlikkus on inimesest väga erinevad. Seega meil raske ette kujutada, mida tegelikult loom tajub (looma omailm). Sellega on vaja arvestada, kui me püüame loomade käitumist tõlgendada.
See toimib sisekõrvas asetsevate retseptorite abil. - +teised: nt temperatuur, kinesteetilised (liikumisaistingud), nälg jne. Aistinguid võib jagada veel sõltuvalt sellest, kas stiimulobjektist lähtuv ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: - kontaktset ja taktiilset (ehk kombitavat) - distantset retseptsiooni Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel eristatakse - eksterotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tutlevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) - interotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad siseorganeis ja näärmeis (nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu- jms aistingud) - propriotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid.
Elusorganismide tunnused 21. september 2009. a. 13:56 1. Koosnevad rakkudest a. Ainuraksed b. Hulkraksed 2. Paljunevad a. Mittesuguliselt b. Suguliselt 3. Kasvavad/arenevad a. Otseselt i. Järglane sarnaneb vanemaga b. Moondega i. Kalad ii. Kahepaiksed c. Piiramatu i. Taimed ii. Eriti puud 4. Reageerivad muutustele keskkonnas a. Gepard 109 km/h b. Vesihernel 0,003 sek vee tõmbamiseks püünispõide 5. Ainevahetus a. Toitumine b. Seedimine c. Hingamine d. Eritamine 6. Muutlikkus a. Pärilik b. Mittepärilik Bioloogia Page 1 Elsuorganismide tasemed 21. september 2009. a. 14:02 Tase Uurimisobjekt Bioloogia haru Rakendusalad Planetaarne Biosfäär, Õpetus biosfäärist Maailma loodusvarade ...
väliskeskkonnast ja edastada kesknärvisüsteemi “käsud” efektororganitele. Perifeerse närvisüsteemi sensoorse osa peamiseks ülesandeks on informatsiooni suunamine potentsiaalide näol retseptoritelt kesknärvisüsteemi. Eristatakse kolme põhilist tüüpi retseptoreid: 1. eksteroretseptorid võtavad ärritusi vastu väliskeskkonnast 2. interoretseptorid võtavad ärritusi vastu organismi sisekeskkonnast 3. proprioretseptorid on lihastes, kõõlustes, sidemetes paiknevad retseptorid. Sensoorsete neuronite kehad paiknevad ganglionites, mis on seljaaju ja peaajunärvide lähtekoha läheduses. 1 Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Perifeerse närvisüsteemi motoorse osa peamiseks ülesandeks on potentsiaalide juhtimine kesknärvisüsteemist
defektne faag) ja bakterirakk satub lüütilisse tsüklisse.Transduktsiooni tagajärjel võivad osad bakteriliigid omada virulentseid omadusi. Transformatsioon − Doonorbakterist väliskeskkonda vabanenud DNA lõigukese ülekanne retsipientrakku. DNA retsipientrakku jõudmiseks peab retsipient olema vastuvõtlik. Transformatsioon on omane sellistele perekondadele nagu Neisseria, Streptococcus, Staphylococcus, Bacillus. Osadel liikidel tekivad raku pinnale nn DNA retseptorid, kuhu seotakse doonorbakterist pärit DNA lõik ja muudetakse mitmete ensüümide poolt üheahelaliseks. Järgnevalt siseneb DNA fragment retsipientraku tsütoplasmasse ning sealt edasi liitub genoomiga. 23. Mikroobid lämmastikühendite muundajatena, muundamisprotsessid ja lämmastiku ringlus looduses. Ammonifikatsioon − valgumolekulide järk-järguline hüdrolüüs. Olemuselt on tegu roiskumisprotsessiga, millega kaasneb märkimisväärne ammoniaagi (NH3) koguse eraldumine. Sellest
klassiks: Ca2+-ioonidest sõltuvad ja neist mittesõltuvad CAM-sid. Kadheriinid on vastutavad rakk- rakk adhesiooni eest selgroogsete kudedes. Rakkude seondamiseks on 3 põhilist võimalust: 1) ühe raku molekulid võivad seonduda teise raku samasuguste molekulidega (homofiilne seondumine) 2) ühe raku molekulid võivad seonduda teise raku erinevat tüüpi molekulidega (heterofiilne seondumine) 3) rakkude pinnal olevad retseptorid võivad seonduda omavahel läbi mitmevalentse siduva molekuli. Märgumine on tahkel või vedelal pinnal ühe voolise asendumine teise voolisega. Nähtused, mis toimuvad kolme faasi piirpinnal ning viivad pinna vabaenergia kahanemisele. Mägumise perimeeter on kolme faasi kokkupuutejoon. Äärenurk iseloomustab märgumise ulatust. Äärenurk alla 90º - märgumine, üle 90º - mittemärgumine ja 0º - laialivalgumine. Märgumissoojus on energia
Sarkolemmi (lihaskiu rakumembraan) ümber asub endomüüseum. Lihaskiudude kimbu ümber perimüüseum (närvid ja veresooned selle sees), kimbud koos ümbritsetud epimüüseumiga. Kõik need –müüseumid (on sidekoelised struktuurid) koonduvad, lähevad üle kollageenseks materjaliks ja moodustavad kõõluse. Närvide ja veresoonte paiknemine lihases. Närvid ja veresooned asuvad lihases lihaskimpude ümber perimüüseumi sees. 8. Lihase retseptorid: lihaskäävi ja kõõlusorgani ehituse ja talituse kirjeldus - Lihaskääv: sidekoelise kapsliga ümbritsetud modifitseeritud lihaskiud, mis asub paralleelselt lihaskiudude vahel ja mille keskosa ümber on põimunud sensoorsed närvikiud. Registreerib lihase venitustaseme. - Kõõlusogan: paikneb skeletilihase kõõlustes lihaseks ülemineku kohtades. Selle moodustavad kollageenkiudude ümber põimunud vabad närvilõpmed. Reageerib nii lihase venitusele kui ka kontraktsioonile.
aminohappejärjestusi ja hüdrofoobseid fenüülalaniini (F) ja glütsiini (G) FG-kordusi 4. Tuuma ja tsütoplasma vaheline ainete transport: passiivne, aktiivne Passiivne: ioonid, väikesed valgumolekulid <40kDa – toimub difusiooni kaudu läbi FB nukleoporiinide kompleksi (poolläbilaskev võrgustik) Aktiivne: suured valgud, mis takerduvad kinni. vajab energiat ning teatud lubava signaali olemasolu transportfaktorid, >60kDa. Retseptorid seostuvad cargole ja ajutiselt FG np-de järjestusele. Faktorid hüppavad ühelt järjestuselt teisele, läbides nii kogu kanali. 5. Tuuma ja tsütoplasma vaheline valkude transport: tuuma transpordi faktorid, NLS, NES, Ran, importiin, eksportiin Tsütoplasmas moodustatakse erinevaid valke (DNA- ja RNA-polümeraase, geenide regulaatorvalke), mis peavad lõpuks jõudma rakutuuma. Üks ja seesama tuumapoor on võimeline molekule transportima mõlemasuunaliselt.
teiste kaudu sooja, kolmandate kaudu valu, neljandate kaudu survet. Inimese naha pinna 1 cm kohta tuleb keskmiselt 2 sooja-, 13 külma-, 25 surve- ja ligi 200 valutäppi. Nende täppide kaudu võime avastada meelerakkude kohad. S i s i k o n n a s ja l i h a s t e s - l i i g e s t e s on samuti rohkesti meelerakke. Siin on rohkesti vabu närvilõpmeid, mille kaudu võetakse vastu organismi sisemiljöö muutusi, vererõhu muutusi jne. Lihastes on retseptorid, mis spiraalina ümbritsevad lihaskiude. Paljud sisikonnast peaajju saabunud erutused ei kutsu normaalsetes tingimustes esile aistinguid. Terve inimene ei tunne oma mao, oma südame jne. olemasolugi. Sisikonnast saabuvad erutused kaasnevad tavaliselt ebamääraste lokaliseerimata aistingutega. Patoloogilistes tingimustes omandavad sisikonna meelerakud kõrgendatud tundlikkuse. Siis on tuntav ka valu. KATTEELUND NAHK cutis Nahk on inimese keha väliskate
5 Rakubioloogia Elementaarmembraani ülesanded: · Plasmamembraan võtab vastu väliskeskkonnast tulevaid signaale (peamiselt hormoonide info vastuvõtt), võimaldades rakul neile vastavalt reageerida. Selleks on plasmamembraanis spetsiaalsed valgud retseptorid. · Plasmamembraan e. välismembraan ümbritseb igat elusrakku, määrates tema piirid ning säilitades erinevused sise- ja väliskeskkonna vahel. · Ta on kõrgelt selektiivne filter ning kannab ka aktiivset transporti võimaldavaid süsteeme, mis võimaldavad toitainete sisenemist rakku ning jääkproduktide eemaldamist. · Samuti genereerib ta ioonide kontsentratsioonierinevusi raku sise- ja väliskeskkonna vahel. Ioongradiente läbi membraani kasutatakse näit
Bioloogia BIs3 Suuline arvestus, 2 kontrolltööd, piletis 2 punkti, üks tsükli esimeses pooles teine teises pooles. Paljunemine ja areng Paljunemine ... elu üldomadus, mis seisneb endasamaste ( vegetatiivne) või endasarnaste ( eoseline, suguline) isendite moodustamises liigi säilitamise eesmärgil. Paljunemine jaguneb 1) Suguline 2) Mittesuguline a. Eoseline b. Vegetatiivne i. Ühest rakust lähtuv ii. Hulkraksusest lähtuv Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt ühest rakust 1) Rakkude pooldumine a. Amitoos nt. bakterid, osa protiste b. Mitoos nt. päristuumsed: taimerakud, loomarakud, seenerakud 2) Pungumine sisuliselt ebavõrdne mitoos, üks tütarrakk on oluliselt väiksem kui lähterakk. a. Nt. pärmseened b. Nt. osa üherakulisi vetikaid c. Nt. osa amööbe 3) Skisogoonia e. hulgijagunemine algul jaguneb tuum (...
3) nn XX-mehed / XY naised. XX-meestel on 2 x-kromosoomi, aga ühes x-kromosoomis on y-kromosoomi geenijärjestus, läbivad sugukromosoomitesti. Sellepärast neid kontrollitakse DNA järjestustestiga. Sagedus 1 : 30 000 1 : 50 000 4) pmst võimatu testida naistel, kellel on kõrgenenud meessuguhormooni (testosterooni) tase, kuna neil on: 1. loomupärasest kõrgem sünteesitase 2. puuduvad testosterooni retseptorid 5) või liitsugulisel isendil hermafrodiidid. Tal on kas: 1. kombineeritud suguelundid, nt ovotestised munasarja ja munandi hübriid, või 2. vasakul munand, paremal munasari 6) või interseksid (e. günandromorfid) mosaiikne isend mõned keharakud XY, mõned XX. GEENIVAHETUS, AHELDUNUD PÄRANDUMINE Thomas Morgani tööd Morgan Ameerika geneetik, tööd XX sajandi alguses. Pärilikkuskromosoomiteooria.
tekivad B-mälrakud, mis viib efektiivse sekundaarse immuunvastuse tekkeni, teistest tekivad plasmarakud, millel on kõrge antikehade sekretsiooni võime 279. Immunoglobuliinid: antikehad, mis tagavad humoraalse immuunvastuse, iga antikeha on tetrameerne valk, mis koosneb neljast polüpeptiidist, nt IgA tüüpi antikehad viiakse suures koguses limaskestadeleja sooleepiteeli, kus nad annavad kaitset mikroobide koloniseerimise ja rakku tungimise eest 280. T-rakkude retseptorid: vastutavad MHC-molekuliga seotd antigeenide äratundmise eest, neil on vaid 1 antigeeniga seondumise ala, ankrduvad T-rakkude pinnale oma konstantsete piirkondadega , ül on ära tunda võõraid valke teiste rakkude pinnal, ei suuda märgata lahustunud antigeeni molekule või tervet viiruspartiklit 281. Koesobivusgeenid: eristavad võõraid kuudesid enda kudedest, 1. Klass I HMC-valk: 1- ja 2-domeenid interakteeruvad ja moodustavad peptiidse antigeeni seostumissaidi, 2
Närvirakul on kahesuguseid jätkeid (pikk jätke kannab aksoni nimetust ja lühikesed jätked kannavad dendriidide nimetust). Reeglina närvirakul 1 akson ja mitu dendriiti. Dendriidid seovad erinevaid närvirakke omavahel. Sõltuvalt närviraku iseloomust juhivad aksonid motoorsetel või ka sekretoorsetel neuronitel erutuse närviraku kehast kas lihasele või näärmele (motoorsetel lihasele, sekretoorne näärmele). Tundeneuronitel ehk sensoorsetel neuronitel juhivad aksonid tundlikkust , retseptorid närviraku keha. Aferentsed ja eferentsed (motoorsete neuronite kaudu juhivad lihasele või sekretoorsete lihaste kaudu näärmele) neuronid. Vaheneuronid. NS-is on veel gliiarakud. Gliiarakud ümbritsevad närvirakke, neid on närvirakkudest rohkem. Gliiarakkude f-n on kaitsta närvirakke, olla nende ümbritsevaks puhvriks ja ainevahetuslikult toita närvirakke, aidata kaasa närvirakkude ainevahetusele.
Rakutuum Rakutuum esineb ainult eukarüootsetes rakkudes. Üks suurematest organellidest (5-25 µm). Ümbritsetud kahekordse membraaniga nn tuumaümbrisega. Välimine membraan on sageli seotud ER membraaniga ja kahe membraani vaheline ruum on ER luumeni jätkuks. Tuumamembraanid koosnevad lipiidsest kaksikkihist, milles esinevad teatud tüüpi valgud. Tuumas on eristatav tuumakese piirkond. Tuuma sisemist osa, mis ei ole tuumake, nimetatakse nukleo- e. karüoplasmaks. Tuuma struktuur ja koostis on määratud tuuma funktsioonidega. Tuumas paikneb DNA ja toimub DNA replikatsioon. Tuumas paikneval DNA-l sünteesitakse mRNA, tRNA, rRNA, samuti toimub tuumas ribosoomide subühikute teke. mRNA, tRNA ja ribosoomide subühikud peavad liikuma tuumast tsütoplasmasse. Tsütoplasmast tuuma peavad liikuma tsütoplasmas sünteesitud valgud (histoonid, regulaatorvalgud, DNA ja RNA polümeraasid jt) Seega läbi tuuma membraani peav...
5 Rakubioloogia Elementaarmembraani ülesanded: Plasmamembraan võtab vastu väliskeskkonnast tulevaid signaale (peamiselt hormoonide info vastuvõtt), võimaldades rakul neile vastavalt reageerida. Selleks on plasmamembraanis spetsiaalsed valgud retseptorid. Plasmamembraan e. välismembraan ümbritseb igat elusrakku, määrates tema piirid ning säilitades erinevused sise- ja väliskeskkonna vahel. Ta on kõrgelt selektiivne filter ning kannab ka aktiivset transporti võimaldavaid süsteeme, mis võimaldavad toitainete sisenemist rakku ning jääkproduktide eemaldamist. Samuti genereerib ta ioonide kontsentratsioonierinevusi raku sise- ja väliskeskkonna vahel. Ioongradiente läbi membraani kasutatakse näit
Östrogeeni tase tõuseb kuni ovulatsioonini, seejärel hakkab langema. Samal ajal tõuseb progesterooni tase (peale ovulatsiooni) ja langeb alles siis, kui menstruatsioon algab. 3. Viljastumine Kehaväline viljastumine (merisiilik). Viljastamine toimub merevees, nii permid kui munarakud on seal. Munarakk eraldab peptiide, mida sperm ära tunneb (avab Ca kanali) ja hakkab liikuma atraktantide toimel munaraku poole (kemotaksis); Spermi välismembraanis olevad retseptorid tunnevad ära glükoproteiine ja spermid seonduvad kallerkestaga (kõige välimine kest) munarakul. Järgneb akrosomaalreaktsioon: akrosoom moodustab akrosomaaljätke, mis tungib munaraku seinani. Akrosoomist moodustuvad ka aktiinifilamendid. Akrosomaaljätke peal on valgud (bindiin), mis seonduvad munaraku retseptoritele. Vitelliinkest läheb katki ja spermi tuum tungib munarakku. Samal ajal tekib munaraku pinnale viljastumiskoonus. Spermi sisenemisele järgneb Ca sissevool
Perifeerne närvisüsteem (somaatiline & automaatne närvisüsteem) Närvisüsteemi funktsionaalne jaotus: Kesknärvisüsteem - vahendab käitumist (aju & seljaaju) Somaatiline närvisüsteem - sensoorse info ülekanne, liigutuste tekitamine (kraniaalnärvid & seljaajunärvid) Autonoomne närvisüsteem - tasakaalustab sisemisi funktsioone (sümpaatiline & parasümpaatiline) Närvisüsteemi funktsioonid: 1. Sensoorne - retseptorid avastavad organismi siseseid muutusi ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide kaudu pea- või seljaajju 2. Integratiivne - sensoorse info taju, analüüs, talletamine ja sellest lähtuvate otsuste langetamine (enamasti peaaju tasandil) 3. Motoorne - vastureaktsiooni andmine lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu Närvisüsteemi varast arengut mõjutavad protsessid, mis toimuvad enne neuronitevaheliste ühenduste, sünapsite formeerumist
rekruitmendiga kuulmislanguse korral. Välimised karvarakud – muudavad energia heliimpulsiks. Enamasti on kahjustatud välimised karvarakud. Retseptorrakkudeks on karvarakud. Eristatakse sisemisi ja välimisi karvarakke, välimised paiknevad kolmes reas, sisemisi on ainult üks rida. Ka spiraalelundi karvarakkudel puuduvad omad närvilõpmed, kuid neil on nii eferentsed kui aferentsed närvikiud. Selles paiknevad karvarakud on tugirakkudest ümbritsetud retseptorid ehk kuulmisrakud. Eristatakse sisemisi ja välimisi karvarakke. Inimesel on umbes 3500 sisemist ja 12000 välimist karvarakku, mis puutuvad vastu kattemembraani. Karvrakkude karvakeste paindumise tagajärjel tekkinud deformatsiooni tõttu tekivad närviimpulsid, mis kuulmisnärvi umbes 30000 kuni 40000 närvikiu kaudu edasiseks töötlemiseks ajju suunduvad. Poolringkanalite talitlus. Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrva esik- ja poolringkanalid. Luulisi poolringkanaleid on
Kuid see sõltuvus ei ilmne alati. Töötavate organite verevarustuse tõus ei toimu ainult südame minutimahu absoluutväärtuste suurenemise tõttu, vaid ka vere ümberpaiknemise tulemusena. 11. Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Sellest protsessist ei võta osa mitte ainult pikliku aju ja seljaaju keskused, vaid ka hüpotaalamus, väikeaju ja suuraju poolkerade koor. Eriti suur tähtsus on baro- ja pressoretseptoritel, mis asuvad aordikaares ja unearterite hargnemise kohal. Need retseptorid erutuvad rõhu tõusu korral veresoontes ning veresoonte seinte venitusel. Suur tähtsus südame talitluse regulatsioonis on liikumisaparaadi propriretseptorite signaalidel. Kehalisel tööl suureneb nende impulsside hulk, mis pidurdab uitnärvi keskusi ning viib südame löögisageduse tõusule. Südame töö muutub valuärrituste korral ja erinevate emotsioonide (viha, hirm jt.) tingimustes. Kehatemperatuuri muutumisel 1 kraadi võrra muutub südame löögisagedus keskmiselt 10 löögi
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
peaaegu midagi. 60ndatel aastatel avastasid psühholoogid aga, et laps kuuleb juba enne sündi ja vastsündinule meeldib vaadata keerulisi kujundeid (Tulviste 1996). Siiski tajuvad nad väga väikest osa maailmast ja mõistavad seda veelgi vähem, sest nende aistingud ei ole veel fokusseerunud (Einon 2000:7). Kui meeled (nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine ja maitsmine) võtavad vastu väliseid signaale, siis stimuleerivad meeleelundite retseptorid (silmad, kõrvad, nina, nahk ja maitsmiselundid) närve, mis omakorda kannavad impulsid ajju (Adams 2007:10). Vastsündinu luud on pehmed ja paindlikud, tema lihased on nõrgad ja närvisüsteem ei ole veel täielikult välja arenenud. Kõik see toimub esimese 18 elukuu jooksul. Selline arengurütm on lapsele kaasa sündinud (Einon 2000:11). Vastsündinul on arenenud: · aistingud; · värviline nägemine; 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
