vestibulaarnärvi (ka siin tegemist karvarakkudega- kinotsiilid ja stereotsiilid) ja toimub transduktsioon, mille tulemusena närviimpulsid ajju jõuavad. 6. Nimetage valguse omadused. Millist nähtava valguse lainepikkuste vahemikku suudab inimene eristada? (nm) Valgus on elektomagnetkiirgus 400-700 Nm 7. Kirjeldage lühidalt, kuidas toimub transduktsioon nägemismeeles? Valgus siseneb silma läbi läätse ja silma sees oleval reetinal olevad valgustundlikud retseptorid võtavad vastu valgussignaali. Retseptoritel on võimekus muundada seda valgussignaali neuraalseks impulsiks, mida ka siinkohal nimetatakse transduktsiooniks( fototransduktsioon- protsess, mille käigus toimub valguse muutmine reetinal asuvates retseptorites elektriliseks signaaliks.). Retseptoriteks on siis kepikesed (heledus) ja kolvikesed v.koonused (värvid). Närviimpulss retseptoritelt liigub siis ajju, kus sellest saab teadvustatavaks infoks meie jaoks. 8
..60000 erinevat valku, neist umbes 2000...2150 on ensüümid, Ensüümid moodustavad inimorganismis valkude üldhulgast kõigest 3,5...4%, kuid kindlustavad kõikide biokeemiliste reaktsioonide toimumise vajaliku kiirusega Bioregulatoorne funktsioon: ainevahetuse ja metabolismi reguleerimine valguliste hormoonide poolt, kõhunäärme insuliin ja glükagoon on vastandtoimega hormoonid, mis kontrollivad süsivesikute ainevahetust Retseptoorne funktsioon: retseptorid (näiteks rakumembraani pinnaretseptorid) on valgud Ehituslik funktsioon: tsütoskelett, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid, Kontraktsiooni kindlustamine, keemilise energia muundamine vastavate valkude abil mehhaaniliseks (lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja - filamentide valgud) Varuaineline ehk toiteline funktsioon: valkude kasutamine arenevate isendite toiduks (muna albumiin, rinnapiima kaseiin)
Nii selgrootutel kui ka selgroogsetel on nn Pattern Recognition Proteins (PRR), mis tunnevad ära patogeenidele omaseid molekulaarseid struktuure (Pathogen associated molecular patterns- PAMP). PAMP on kindlad molekulid ja struktuurid, mida leidub vaid prokarüootidel, näiteks LPS, lipoproteiinid ja peptiidoglükaanid. Neid toodavad vaid mikroobid, mis võimaldab kaasasündinud immuunsusel vahet teha oma ja võõra keha vahel. Kaasasündinud immuunsusel on omased spetsiifilised retseptorid, mis on hästi konverseerinud. Näiteks: Toll-like retseptor, mis talitleb samamoodi nii putukatel kui ka imetajatel. Tunneb ära kindlale patogeenile omaseid molekule. Selle abil kutsutakse esile esmane mittespetsiifiline immuunvastus ja põletikuline olukord kudedes ning aktiveeritakse dendriitrakud ja lõpuks ka antigeen- spetsiifiline vastus. Lisaks on selliseid valke nt collectins, mis lõhuvad bakterite lipiidmembraane ja aitavad moodustada agregaate. 4. Im
2) Viiruspartiklid ei kasva ega jagune 3) Puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valgusünteesiks. Viiruste spetsiifika: Iga viirus on võimeline nakatama ainult teatud tüüpi rakke. Vastavalt sellele klassifitseeritakse viiruseid loomaviirusteks, taimeviirusteks ning bakteriviirusteks e. bakteriofaagideks. Viirusega nakatamiseks on vaja, et viiruse välispind interakteeruks rakupinna spetsiifiliste retseptoritega. Loomaviiruste retseptorid paiknevad plasmamembraaanil, faagide retseptorid bakteriraku rakukestal või kiududel e. piilidel. Viirusega nakatumise tagajärjel toimub raku metabolismi ümberlülitamine normaalselt elutegevuselt viiruse paljundamisele. Viiruste avastamine. Nimetus viirus tuleneb ladinakeelsest sõnast virus, mis tähendab tõlkes mürki. Kuni 20-nda sajandini tähistati terminiga "viirus" kõiki haigustekitajaid. Kuigi paljudel juhtudel oli tegemist bakteriaalsete infektsioonidega, nimetati ka neid viirusinfektsioonideks
signaalile ühtmoodi või erinevalt. Näited. immuunsüsteemis · Rakud võivad reageerida signaalidele · Aminohapped hormoonid T3, T4 erinevalt, nt. neurotransmitter · Nukleotiidid cAMP atsetüülkoliini toime erinevatele rakkudele. Retseptorid tunnevad ära · Steroidid hormoonid unikaalse signaali, retseptori valgud · Rasvhapped ja derivaadid võivad pärast seostumist signaaliga prostaglandiinid põhjustada erinevaid muutusi rakus. · Lahustunud gaasid NO · · 8. NO kui signaal silelihasrakkudele. 11. Millal on G valk aktiivne ja millal
* Liigutustegevuse juhtimise ülesanded : 1. Kirjeldage kuidas liigub info tahtlikuks põlveliigese sirutamiseks. kortikaalne tasand 2. Kirjeldage kuidas liigub info automaatseks küünarliigese painutamiseks heegeldamine, kudumine, subkortikaalne(mittetahtlik) tasand. Tagasiside ülanevate juhteteede kaudu, taga 1. Millist teed mööda liigub info sõrmedest kuuma eseme katsumisel hakkame sõrmedest peale, õlavarrepõimiku retseptorid, jõuab seljaajju, (seljaaju närvi 4 alumist sensoorset kiud) liigub seljaajju), liigub valgeaine tagumisse vääti, jõuab seljaajust peaaju posttsentraalvagusse. 2. Millist teed mööda liigub info varvastest kontrollima basseini vee temperatuuri tuleb ristluupõimikusse, ristluu segmentidesse(+ 1 nimme), liigub mööda valgeainevääte - kulgevad alt üles peaaju posttsentraalkääru. Posttsentraalkäär võtab vastu tundmuse. (otsus kas külm või soe, keeruline kust tuleb)
Valikul tuleb hoiduda ametitest, mis võivad osutuda ohtlikuks Teie tervisele. Vältida tuleks püsivat kokkupuudet kergesti lenduvate lõhnaainete ja tolmuga, keemiliste ainetega, loomade karvadega jne. Elu- ja tööreziimiotsustes saate abi ka oma raviarstilt. Mõisteid: Immuunsüsteem ehk immuunsussüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis. Retseptorid võivad olla paljurakulised, ühel rakul põhinevad, või rakumembraanis olevail retseptorvalkudel põhinevad. Kopsutorud ehk bronhid- juhivad õhu kopsudesse seal hargnevad. Pollinoos ehk õietolmuallergia on haigus, mille põhjuseks on mõnede inimeste ülitundlikkus puude ja taimede õietolmu suhtes. Dermatiidiks ehk ekseemiks nimetatakse kokkuvõtlikult mitmeid nahahaiguse vorme. Anafülaksia on järsku tekkinud eluohtlik allergiline reaktsioon.
mõru/hapu vms maitsete tundmine on intensiivsem. Kirjelda puutetundlikkuse valu mehhanisme. Kas füüsilist valutunnet (nt nõelatorge) on võimalik ise vähendada? Kuidas ning miks? Puutetundlikkuse ja valu mehhanismid: ● ohu mõistmine ( nt kuum vesi või pliit) ● õnnetuste ära hoidmine ( nt põletus) ● õige kehatemperatuuri hoidmine ● esemete ära tundmine Valu algab tavaliselt aktiivsusest notsitseptorites ( nahas olevad retseptorid, millel on vabad närvilõpmed ning mis reageerivad nii erinevatele koekahjustustele kui ka ekstreemsetele temperatuuridele). Valutunne väheneb, kui toimivad ained morfiin ja kodeiin, sest need takistavad närviimpulsi ülekannet, mis on seotud valuaistinguga. Kuid valuaistinguid saab blokeerida ka teistsuguse mehhanismi abil, nimelt väravakontrolli teooria abil. Väravakontrolli teooria kohaselt peavad valuaistingud ajuni jõudmiseks läbima
Mitteadekvaatse ärritaja tagajärjel ei teki reaktsiooni (aistingut). 11. Retseptorite klassifikatsioon Retseptor- meeleelundi spetsiifiline osa, mis reageerib erinevatele ärritajatele (stiimulitele). Retseptoriteks võivad olla närvirakud või elundid, mis reageerivad keskkonna teatud mõjutustele ning muudavad ärritused spetsiifilisteks erutusprotsessideks s.o. aktsioonipotentsiaalideks. Retseptorid jagunevad: · fotosensitiivsed retseptorid (silma võrkkestas paiknevad kepikesed ja kolvikesed); · mehhaanosensitiivsed retseptorid (nahas, veresoontes, tasakaaluelundi ja kuulmisretseptorid); · kemoretseptorid (kõikjal organismis); · termoretseptorid (nahk, suu, keele limaskest). Aistingute modaalsuse järgi võime rääkida nägemis-, kuulmis-, haistis maitsmis-, puute-, temperatuuri-, asendi ja valuretseptoritest. Retseptor, juhttee ja tsentraalne osa moodustavad terviku, millest kõik kolm osa
antibiootikumikuuri on seedimine mõneks ajaks häiritud. Soolte normaalne mikrofloora vajab taastumiseks aega – tarbi hapendatud piimatooteid, mis sisaldavad rohkelt piimhappebaktereid e laktobatsille. 6. Sisesekretsioonielundkond e endokriinsüsteem …on nagu raadio: hormonaalsed signaalid on erinevate raadiojaamade programmid, mida saadetakse eetrisse (vereringesse). Igal jaamal on oma leviala ja igaühe vastuvõtmiseks on vajalikud spetsiifilised retseptorid (raadiovastuvõtjad). Samas on “saatekeskus” osaliselt KNS-i kontrolli all. Sisenõrenäärmed e endokriinsed näärmed sünteesivad hormoone. Organismi ainevahetuse humoraalne regulatsioon toimub hormoonide vahendusel. Hormoonid reguleerivad füsioloogilisi protsesse kas neid pidurdades või aktiviseerides. Hormoonid toimivad väga väikeses kontsentratsioonis. Sisenõrenäärmete hormoonid imenduvad otse verre. Funktsioonid:
Membraan eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakku. Rakumembraani vahendusel toimub ainevahetus. Rakumembraani vahenusel toimub energiavahetus (energiarikkad ühendid (glüloos) pääsevad rakku, energia eraldumine soojuse kujul). Rakumembraani vahendusel toimub infovahetus raku ja väliskekskkonna vahel (molekul annab retseptorvalgulse infot, mille peale valk muudab oma kuju ja info jõuab organismini). Välispinnal olevad retseptorid (valgud või oligosahhariidid) seovad väliskeskkonnast pärit hormoone, tõvestavaid baktereid, viirusi. Osade loomarakkude membraanid täidavad liikumisfunktsiooni (amööb). Ainete transport läbi rakumembraani Rakumembraani läbivad mõlemas suunas anrogaanilised ja orgaanilised ained. Aktiivne transport toimub alati madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale, nõuab täiendavat energiat (ATP) ja vastavaid valgulisi ülekandesüsteeme transportvalke. Nt.
Proteiin kinaasid fosforüleerivad märklaudensüümi Metaboolne vastus Signaaliülekande süsteem on modulaarne Retseptor Vahendaja (transducer) Efektor Glükogenolüüsi stimulatsioon maksarakkudes hormoon glükagooni poolt Retseptor transmembraanne valk Vahendaja G-valk Efektor adenülaadi tsüklaas Modulaarne ülesehitus võimaldab sama põhimõtte alusel kontrollida erinevaid metaboolseid protsesse: Erinevates rakkudes erinevad retseptorid Erinevad vahendajaid, erinevad sekundaarsed signaalmolekulid, erinevad efektid jne.
3. Bioregulatoorne. Osa hormoone on valgud.(nt.insuliin) 4. transpordifunktsioon. Hemoglobiin transpordib hapnikku ja membraanides on valgulised transportijad. 5. Struktuurne funktsioon. Küüned, karvad, sõrad, kõõlused. 6. Kaitsefunktsioon. Antikehad ja verehüübimis valgud. 7. Kokkutõmbe- ehk kontraktsioonivalgud. Lihaskoe valgud, ripsmed, viburid ja mitoosikääviniidid. 8. Retseptoorne funktsioon. Rakumembraani pinna retseptorid. Silma võrkkesta retseptorvalk rodopsiin. 9. Varufunktsioon munavalge. 10. Energeetiline funktsioon ühe grammi valgu oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat. Nukleiidhapped Nukleiinhape on orgaaniline kõrgpolümeer, mis kannab pärilikku informatsiooni. DNA ehk desoksüribonukleiinhape asub päristuumsetel raku tuumas ja kannab endas geneetilist informatsiooni. RNA ehk ribonukleiinhape kopeerib DNA informatsiooni ja
ee/2018/05/24/kuidas-arendada-painduvust/ ) 2.2.2 Passiivne painduvus Passiivne painduvus tähendab liigutuste ulatust, mis saavutatakse väliste jõudude abil (partner, inerts, mitmesuguste vahendite kasutamine jne). Aktiivse painduvuse ulatus on passiivsest painduvusest alati väiksem. Joonis 1.2. Passiivne painduvus ( http://ajakirisport.ee/2018/05/24/kuidas-arendada-painduvust/ ) 2.2.3. Anatoomiline maksimaalne liikuvuse ulatus Anatoomiliselt on olulised nn painduvuse retseptorid, mille abil toimub kesknärvisüsteemi kaudu lihastoonuse juhtimine. Nii peavad näiteks selja ja kõhulihased olema alati kindlas toonuses, et keha alati püsti ja õiges asendis hoida. Kui lihastel pole head painduvust, ei tule ka häid sportlikke tulemusi. Lihased, mis koormusel sageli nn lühenevad ja seega venitusharjutusi nõuavad on: suur rinnalihas, reie lähendajalihas, selja nimmepiirkonna sirutajalihased, põlve pinutajalihased, niude-nimmelihas, sääremarja kolmpealihas. 3
.. võimaldavad märgata nähtuste omavahelisi seoseid, aga mitte põhjus-tagajärg seost o Positiivne korrelatsioon - võrdeline seos o Negatiivne korrelatsioon - pöördvõrdeline seos · Katse ehk eksperiment o Loomulik katse (toimub inimese tavaümbruses) o Laboratoorne katse (kasutatakse erinevaid mõõtvahendeid laboratooriumis) 7. Närvisüsteem... · ...funktsioon: o Koguda informatsiooni- meeleelundeis olevad retseptorid võtavad vastuärritusi organismi välis- või sisekeskkonnast. Retseptoritelt saadud signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi o Koordineerida informatsiooni- ajus võetakse vastu otsused, mida saadud informatsiooniga peale hakata. o Anda infot edasi lihastele, näärmetele vms ,et need asuksid sooritama vastavaid tegevusi (nt liigutusi)
neurotoksiini produktsioon). Transduktsioonil on osa ka stafülokokkide ravimiresistentsuse kujunemisel. Transformatsioon - Doonorbakterist väliskeskkonda vabanenud DNA lõigukese ülekanne retsipientrakku. DNA retsipientrakku jõudmiseks peab retsipient olema vastuvõtlik. Transformatsioon on omane sellistele perekondadele nagu Neisseria, Streptococcus, Staphylococcus, Bacillus. Osadel liikidel tekivad raku pinnale nn DNA retseptorid, kuhu seotakse doonorbakterist pärit DNA lõik ja muudetakse mitmete ensüümide poolt üheahelaliseks. Järgnevalt siseneb DNA fragment retsipientraku tsütoplasmasse ning sealt edasi liitub genoomiga. Lämmastikühendite bioloogiline tsükkel Ammonifikatsioon - valgumolekulide järk-järguline hüdrolüüs. Olemuselt on tegu roiskumisprotsessiga, millega kaasneb märkimisväärne ammoniaagi (NH3) teke. Sellest tulenevalt nimetataksegi protsessi ammonifikatsiooniks.
KORDAMINE AINEVAHETUST MÕJUTAVAD RAVIAINED 1. Kuidas seletada patsiendile, mis on düslipideemia? Lipiidide ehk rasvade ainevahetuse häire. (Nt kõrge kollesterool või triglütseriidide tase). 2. Milliseid tüsistusi võib düslipideemia põhjustada? Põhjustab ateroskleroosi arengut→ müokardiinfarkt; insult; perifeersete arterite haigused 3. Millised on peamised vere lipiidid ja miks neid organismil vaja on? Kolesterooli (K) on vaja bioaktiivsete ainete (hormoonide) tootmiseks, kudede ülesehitamiseks, sapphapete tootmiseks. Triglütseriidid (TG) on organismis normaalselt esinev rasvaliik, mis on seotud organismi energeetiliste vajaduste rahuldamisega. 4. Mis on külomikronid, LDL, HDL, VLDL? Külomikronid - transpordivad K, TG soolest rasva -ja lihasrakkudesse ja maksa. LDL – kolesteroole. - „halb kolesterool“ transpordib kolesterooli kudedesse ja veresoonte seintesse. Olemas LDL-retseptorid. Mida rohkem retseptoreid, seda rohkem...
selle aktiivsus kõige suurem ensüümide aktiivsus on kõige suurem kindlas happesuse vahemikus kasutatakse paljude toodete valmistamisel (nt pesupulber, piimatooted, moosid, mahlad jne) VALKUDE ÜLESANDED ORGANISMIDES ensüümid reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust tagavad et rakkudes aset leidvad keemilised reaktsioonid toimuksid vajaliku kiirusega ehitus (juuksed, küüned, kõõlused) transport aitavad ainetel liikuda retseptorid vahendavad infot raku ja väliskeskkonna vahel koostöö kõigi organite vahel kaitse antikehad seovad endaga kindla signaalmolekuli antigeeni Antikehad e antigeeni siduvad kohad on erinevad.
seotakse valgule oligosahhariidi vahendusel. Seda struktuuri nimetatakse kokku glükosüül-fosfatidüül-inositool ankruks ehk GPI- ankruks. Sellised valgud paiknevad alati membraani välises ehk eksoplasmaatilises pooles. 3. Perifeersed valgud on seotud mittekovalentselt teiste membraanivalkudega. Neid saab eraldada soola kontsentratsiooni tõstmisega, pH muutmisega jne. Ülesanded: 1. Transport-kompleksid (kanalid ja pumbad) 2. Seostajad 3. Membraani retseptorid 4. Ensüümid ! 2. Hüperkolesterooleemia. ! Hüperkolesteroleemia – haigus, mille korral lipiidide norm ületab taset vere, viib stenokardia, isheemia ja varase infarktini (20.eluaastaks). Kaasneb küünarnuki, põlve ja sõrmeliigeste sõlmjas ksantoom. AD (=autosoomne dominantne), põhjuseks mutatsioon geenis LDLR, mis kodeerib vastavat plasmamembraani retseptorit - selle retseptori puudus või vigastus. ! 3. Mis on maatriksi metalloproteinaasid, nende seos patoloogiatega? !
erinevastpolüpeptiidahelast (α, β ja γ). Molekul on risti- või T-kujuline, kolme lühikese ja ühe pika õlaga. Laminiinid moodustavad võrgustikke ja seostuvad rakkude pinnal olevate retseptoritega (põhiliselt integriinid ja mitteintegriinid, mis on raku tsütoplasmapoolsed valgud, mille külge kinnitub ECM süsteem), kinnitades rakke basaalmembraanile. Funktsioon: laminiinid on ECMi aktiivseimad komponendid, nende kaudu levivad signaalid. Laminiini retseptorid on vajalikud paljude füsioloogiliste protsesside toimumiseks ja mängivad suurt rolli varases embrüonaalses arenemises ja organogeneesis. Peale selle mõjutavad need teiste kudede funktsioneerimist. Lamininopaatiad: mutatsioonid laminiini alaosasid kodeerivates geenides võivad põhjustada tõsiseid basaalmembraanide defekte ja mitmeid haigusi (nt kartsinoomide e epiteelkoe vähi korral esineb laminiin-10 kaotus ja laminiin-5 ebaregulaarne ümberasetus vähi sissetungivas ääres;
· Parameetrid võivad olla ruumiliselt eraldatud sellepärast regulatsioon üle terve organismi Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Autokriinne, parakriinne, endokriinne signalisatsioon · Elektrisignaalid (neuronid) · Lipofiilsed ja lipofoobsed signaalid · Ahelsignaalid-signaalikaskaadid 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid,toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem. Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem reguleerib ja koordineerib siseelundite talitlust. ANS kaudu juhitavad funktsioonid ei allu tahtele. ANS effektoriteks on südamelihas, silelihased ja näärmed. Sisekeskkonna stabiilsus sõltub suuresti ANS-st. ANS-l on 2 neuroniline ühendus kesknärvisüsteemi ja sihtorgani vahel. Sünapsid 1. ja 2. neuroni vahel paiknevad närvisõlmedes ehk ganglionides. Vegetatiivse närvisüsteemi keskuste
2) NÄGEMISTEED, milleks on närvikiududest koosnevad nägemisnärvid. 3) NÄGEMISKESKUS e peaaju Silma kolm kesta: kiudkest, toetab silmamuna, eesmine osa e sarvkest e silmamuna ( valge). Soonkest- eesosa moodustab vikerkesta e iirise. Võrkkest: asub silma sisepinnal, suurima nägemisteravusega kesknärvisüsteemi ülipeene struktuuriga talituslik osa, milles asuvad valgustundlikud närvid. Üle 130 000 000. 7 mln kolvikest ja 130 mln kepikest. Päevavalguse ja värvinägemise retseptorid. Optika süsteem: Valgus läbib murdudes läbi läätse ja satuvad silma sisepinnale võrkkestale, kus nad tekitavad vaadeldava objekti ümberpööratud kujutisena. Olenevalt objekti kaugusest silmast, saavad lihased käskluse kas pingutada või lõtvuda. Muutes seeläbi läätse kumerust. Silma omadust muuta läätse, võimaldab fookustada ese võrkkestale. Jagatakse 4. üksteisele järgnevaks osaks : 1. Kujutise teke võrkkestal 2. kujutise muundumine närviprotsessiks. 3
Närvikude – koosneb närviimpulsse juhtivatest neuronitest ja neurogliiarakkudest. Ülesandeks on toite-, tugi- ja kaitsefunktsioon. Neuron ehk närvirakk on närvikoerakk, mis toodab neurohormoone ja võtab vastu, muundab ja kannab üle elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. Närvikiud ehk akson – tupega ümbritsetud närviraku jätked. Närv – koosneb närvikiudude kimpudest. Närvilõpe - - efektorid (lihastes, näärmetes, motoorsed närvilõpmed), - retseptorid (tundenärvilõpmed), - sünapsid (neuronitevahelist kontakti tagavad närvilõpmed) Mediaatorained - atsetüülkoliin, serotoniin, endorfiinid, gamma-amino-võihape. Peaaju (1400g) koosneb: Piklikaju – saab alguse seljaajust. Temas peituvad tähtsamad autonoomse närvitalitluse (vereringet, seedetalitlust, hingamist jm kontrollivad) regulatsiooni keskused.
Toit peenestatakse põhjalikumalt, soodustatakse mikroorganismide juurdepääsu, segatakse aluselise süljega, mis neutraliseerib vatsasisalduse happesust. Mäletsemise mehhanism : Toit imetakse söögitoru kaudu suhu, mälumine kestab 0,5-1min, mäletsemine algab 20-60min peale söömist ning kestab umbes tunni. Ööpäevas on umbes 6-12 mäletsemisperioodi, liikumise ja une ajal mäletsemist ei toimu. Mäletsemist reguleeritakse reflektoorselt. Retseptorid paiknevad võrkmikus ja vatsas. Kiideka, libediku ja soolestiku täitumisel mäletsemine pidurdub. 60) Lindude seede iseärasused. Anatoomilised iseärasused : Pugu, näärmemagu, lihasmagu ja kloaak. Lõuad asendunud nokaga. Hambad, põsed ja mokad puuduvad. Söögitoru avar, söögitorulaiendina esineb pugu. Magu jaotub näärme- ja lihasmaoks. Soolestik on lühike, esineb 2 umbsoolt. Pärasool avaneb kloaaki. Haistmis- ja maitsemeel vähe arenenud. Toiduvalik toetub põhiliselt nägemisele
presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptiliselneuronil). Endokriinne mõju hormoon on veres lahustunud ja seondub sihtrakkudele Parakriinne mõju hormoon toimib lokaalselt läheduses olevatele rakkudele Autokriinne mõju hormoon toimib samale rakule, mis seda tootis 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid, toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem. Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline loob sobiva olukorra energia kokkuhoidmiseks
presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptiliselneuronil). Endokriinne mõju hormoon on veres lahustunud ja seondub sihtrakkudele Parakriinne mõju hormoon toimib lokaalselt läheduses olevatele rakkudele Autokriinne mõju hormoon toimib samale rakule, mis seda tootis 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid, toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem. Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline loob sobiva olukorra energia kokkuhoidmiseks
..e tunnetusprotsess. Aisting on Ps. protsess, mille kaudu inimene saab infot erinevate esemete, nähtuste jm üksikute omaduste kohta, mis ongi aistingud. Aistingu tekkeks on vaja 1.ärritust, mis jõuab närvirakkudele e retseptoritele rakud, mis on kohanenud info vastuvõtmiseks. Nad võtavad füüsikalise ärrituse vastu ja tekib 2.füsioloogiline protsess e kui retseptorid muudavad ärritajad värviprotsessiks(erutus, pidurdusprotsess). 3.Psüühiline protsess tekib nende tulemusel. Inimesel on viis meelt ja 1012 aistingut (näit. Valu, temperatuuriaisting). 1.Nägemisaisting selle kaudu saame 90% infost. Näeme teatud sagedusega elektromagnetlaineid, mida meie näeme valgusena(330770nanomeetrit). Võrkkestal kolvid(värviline) ja kepid(hele, tume). Kui need on kahjustatud,
tagasi. Vere hulk taastub. Inimese keha veesisaldus Inimese keha koosneb põhiliselt veest (7080%). Selleks on: 1. rakusisene vesi koe vedelik, vereplasmarakusisene vesi moodustab poole organismi veest. 2. rakuväline vesi Kehavedelike koostist ja kogust reguleerivadki põhiliselt neerud. Vee saamine 2/3 veest saab organism joogiga ja 1/3 toiduga ja seejuures tekib väike osa metaboolset e ainevahetuslikku vett. Meeleelundid Funktsioon Meelerakud e retseptorid võtavad väliskeskonnast vastu ärritusi ja muudavad need närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad närve mööda suuraju poolkerade koorde. Seal neid analüüsitakse ja tõlgendatakse. Inimesel kutsuvad need esile erinevaid aistinguid ja inimesed reageerivad nendele. Väliskeskkonna ärritus(retseptor)suuraju poolkerade pool(analüüs ja tõlgendus)aisting Silmad Nägemiselundid ja nägemiskeskus asub suuraju poolkerade koore kuklasagaras. Kõrvad
Igale aminohappele vastab konkreetne tRNA, mis selle ribosoomi transpordib. Aminohappe ja tRNA kompleksi nimetatakse aminoatsüül-tRNAks. Viimane sisaldab oma järjestuses kolmenukleotiidist antikoodonit, mis paardub mRNAl asuva koodoniga komplementaarsuse alusel. 20.Hormonaalse signaali ülekandega seotud mõisted a) primaarne ülekandja e hormoon, s.o organismis tekkiv substants, mis edastab signaali mingi muutuste tekitamiseks rakus. b) retseptor - ainult sihtelundite rakkudel on retseptorid vastavate hormoonide jaoks, mistõttu nad saavad "lugeda" hormoonides keemiliselt kodeeritud informatsiooni c) sekundaarne ülekandja - vabaneb rakus, kui hormoon seondub sihtmärk-raku ekstratsellulaarsele retseptoritele; aktiveerib või inhibeerib tsütoplasmas või tuumas kulgevaid protsesse; tuleb degradeerida või kõrvaldada rakust oluline protsess III VARIANT 1. Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist, mis koosnevad mikrotuubulitest, mis
Termoregulatsioon toimub soojuskadude vähendamise või suurendamise abil. · Temperatuuri tõustes inimene hakkab higistama ja nahas olevad veresooned laienevad. Nii antakse rohkem kehasoojust ära. · Temperatuuri langedes tekivad külmavärinad, kananahk ja nahas olevad veresooned ahenevad. Nii hoitakse kehasoojust kokku. Kõrgem närvitalitlus Närvisüsteem võimaldab meil: · Koguda informatsiooni. Meeleelundites asuvad retseptorid. Retseptoritelt saadud info läheb edasi kesknärvisüsteemi. · Kordineerida informatsiooni. Ajus võetakse vastu otsused, mida saadud informatsiooniga peale hakata. Otsused tuginevad mälule ja kogemustele. · Anda info edasi efektoritele: lihastele ja näärmetele. Sünaps. Sünaps on ühendus kahe närviraku vahel . Sünapsid võivad olla kas keemilised või elektrilised. · Elektrilises sünapsis on rakud tihedasti omavahel ühenduses . Närviimpulss
KORDAMISKÜSIMUSED, SISENÕRENÄÄRMED; KESKNÄRVISÜSTEEM: MEELEELUNDID. 1,. Mis on sisenõrenäärmed? - Sisenõrenäärmed on näärmed, mille ülesanne on toota hormoone ja eritada neid otse verre. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad organismile edasi vajalikku infot. 2. Joonistelt leida kõik sisenõrenäärmed, nimetada nende hormoonid ja toime organismis. Ajuripats ehk hüpofüüs on herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Lisaks toodab ta kasvuhormooni ja endorfiine ehk heaoluhormoone ning reguleerib suguelundite ja luustiku arengut. Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Asuvad kõri piirkonnas ning toodavad hormoone mis ...
~30 min. LDL, 20 nm, 8 42 22 22 6 päevad HDL, 10 nm, 4 15 30 47 4 päevad Osa kolesteroolist esterdub ja seostub külomikronites, need hüdrolüüsuvad maksas ja kasutatakse sapphapete sünteesiks. VLDL LDL 6.2.4. Toidu lipiidid ja vere kolesteroolitase, sünnikaal ja hilisem kolesteroolitase Ekstrahepaatilistel rakkudel on LDL retseptorid. Nende arv sõltub raku kolesteroolivajadusest. LDL läheb endotsütoosi abil rakku ja seal olevad lüsosoomide ensüümid lõhustavad valgud aminohapeteks ja kolesterooli estrid vabaks kolesterooliks. Kolesterooli kasutatakse rakomembraanides või steroidide sünteesiks,. Inimese päevane kolesteroolivajadus on ~1 gramm. Organismis kokku on ~140 g kolesterooli, eriti palju on närvikoes ja neerupealsete koorolluses. Kolesterooli süntees toimub maksas (80 %),
Kui on aga pikem pingutus, siis sünteesitakse ATP-d aeroobsel hingamisel. Hingamine-orgaaniliste ainete(glükoosi) oksüdeerimine. Hingamine toimub keharakkudes pidevalt, seega peab gaasivahetussüsteem organismi varustama alati hapnikuga.Hingamise regulatsioon toimub sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmikku ja diafragma lihastesse.Kui lihased kokku tõmbuvad, algab hingamine, kui kopsud on õhku täis saadavad retseptorid signaali piklikajusse,sealt omakorda lõpetavad signaali ja lihased lõtvuvad. Homöostaas- organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Organismi homöostaasi tagamiseks on vajalikke muudatusi elundite ja elundkondade talitluses tehakse närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Homöostaas on organismi omadus tagada organismi sisekeskkond stabiilsena, isegi väliskeskkonna muutumisel.(temperatuur
Vananemine Vananemisega muutub elundite ja elundkondade töö ebaefektiivseks Põhjused: 1)Pärilikkus (geneetiline kell) Telomeerid (kromosoomi otsad) lühenevad iga raku jagunemisega, kuni rakud kaotavad pooldumisvõime ja ei toimu enam rakkude asendumist, koed kaotavad uuenemisvõime 2)Keskkonnategurid Keskkonnategurite otsene mõju DNA-le (näit. otsene päikesekiirgus) Vabad radikaalid, mis sattununa organismi (näit. hingamisel O) kahjustavad DNA-d ja valkusid. Vananemise tunnused: Ajukoorerakkude arvu vähenemine, Kuulmise nõrgenemine, Lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemine, Nägemise nõrgenemine (kaugnägelikkus, hall kae), Kopsumahu vähenemine, Südame löögimahu vähenemine, Neerude töövõime vähenemine, Seedehäired, Lihasjõu, koordiatsiooni vähenemine, Termoregulatsiooni häired, Viljakuse vähenemine meestel, lakkamine naistel, Luustiku kulumine (liigesed) ja luuhõrene...
Ainevahetuse käigus eraldub alati energiat soojuskiirgusena-metaboolne energiakadu. Kasvuks kuluv energiahulk on negatiivne-saadakse organismi varuainetest. HINGAMISE JA VERERINGE REGULATSIOON *Vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete(nt.glükoosi)oksüdeerimisel-hingamine. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus, millest väljuvad närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kui kokku tõmbuvad, algab sissehingamine. Kui kopsud täituvad õhuga, saadavad retseptorid omakorda signaali piklikajusse. Mida rohkem õhku täis, seda enam närviimpulsse saadetakse. Kui piisavalt täis, peatub signaalide saatmine hingamislihastesse ja need lõtvuvad-välja hingamine *Süsihappegaasi ja piimhappe hulga suurenemine alandab vere pH taset. Puhkeseisundis lööb süda 75 korda minutis. Vere süsihappegaasi sisaldus langenud, saadetakse südamesse signaalid, mis vähendavad löögisagedust. Südametööd mõjutavad:
sattumisel valmib kohe suurel hulgal T rakkusid, mis tagab kiire immunoloogilise vastuse. B lümfotsüüdid on väiksed lümfotsüüdid ja nad on humoraalse immuunsuse mediaatoriteks. Nad moodustavad umbes 10 20% perifeerse vere lümfotsüütidest ja neid esineb ka luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas, tonsillides ja seedetrakti lümfaatilises koes. B lümfotsüüte jaotatakse plasmarakkudeks ja B mälurakkudeks, viimased on spetsiifilised antigeenide retseptorid. B lümfotsüüdid sekreteerivad immuunglobuliine, peamiselt IgM ja IgG. Enamikul juhtudest vajavad B lümfotsüüdid spetsiifiliselt aktiveeritud T abistajarakkude abil, mis produtseerivad B rakkude teovõimet tõstavat faktorit. Loomulikud killerid (NK) ehk nullrakud on suured lümfotsüüdid. Nad suudavad ilma eelneva sensibilisatsioonita lüüsida viirusest nakatanud ja kasvajarakke. Joonis 2. Lümfotsüüt. http://dic.academic.ru/dic.nsf/ruwiki/1006684 ( 08. 01. 2011)
Silma funktsioonid ja silmahaigused. Maie Oppar Eripeda II kursus AÜ 13.03.2011 ISESEISEV TÖÖ 1. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemise abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silma abielundid: kulmud - kaitsevad silmi mööda laupa allavalguva vedeliku (näit. higi) eest; silmalaud ja ripsmed - takistavad tolmu ja võõrkehade silmasattumist; pisaranääre - toodab pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silma. Tähtsus nägemises: 1. sarvkest- läbipaistev sfääriline s...
lühiajaline membraanipotentsiaali muutus, mis tekib tugevama ärrituse korral. Seda põhjustab ioonikanalite avanemine ja ioonide kiire sissevool rakku. Võimaldab närvirakkudel üksteise signaale edasi anda. 12.Kirjelda ja joonista erutuses ülekannet keemilises sünapsis. Ühel rakul on põiekesed koos ülekandeainega, kuna rakk millele ta tahab infot anda on kaugel, siis põiekesed lõhkevad ja aine liigub selle raku suunas. Raku peal on retseptorid, mis tunnevad õige aine ära, transmitter kinnitub retseptorile ja info kandub teisele rakule Pärast kas ensmide toimel lagundatakse või kogutakse aine uuesti kokku 13.Nimeta 3 erinevat neurotransmitterit. 1) Atsetüülkoliin lihaste ja seedetrakti regulatsioon 2) Dopamiin, serotiin rohkesti kesknärvisüsteemis, mõjutavad und, meeleolu, tähelepanu ja õppimisvõimet. 14.Milleks ja mis on refleksid? Kuidas need jagunevad? Refleksikaar?
2) Reabsorptsioonifaas. Nefronite torujas osas reabsorbeeritakse primaarsest uriinist vesi ja elektrolüüdid, glükoos ja aminohapped. Kokku väheneb esmasuriini hulk kuni 90 korda. Vääniliste torukeste üldpikkus ulatub 100 km-ni. Organismist eemaldamisele kuuluvad jääkained (karbamiid, kusihape, kreatiniin, sulfaadid, glükoos vastava maksimaalse kontsentratsioonitaseme ületamisel veres) kontsentreeruvad vee ja elektrolüütide reabsorptsiooni käigus. 73) Nahk ja tema funktsioonid, naha retseptorid. Nahk eraldab organismi väliskeskkonnast. Tema füsioloogilised funktsioonid: 1) kaitse mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste kahjustuste eest, 2) termoregulatsioon, 3) eritusfunktsioon, 4) rasvade, soolade ja kehavedelike depoo, 5) meeleorgan, 6) bioaktiivsete ainete (histamiin, D-vitamiin, antikehad) sünteesi paik. Epidermis on oluline peamiselt kaitsefunktsiooni seisukohast, takistades mikroobide sissetungi ning koevedelike aurustumist
Fagotsütoos d. Põletikuline patogeen tungib koesse, tekib põletik, kude tursub. Põhjuseks versoonte muutused (läbilaskvamad), eksudaadi teke, fagotsütoos. (kuidas kaasasündinud im. nakkuse ära tunneb) PRR tunneb ära patogeenile omased molekulaarseid struktuure (PAMP pathogen associated molecular patterns) kindlald molekulid ja stukruurid. (N: LPS, lipoproteiini, peptidoglükaanid). PAMPe toodavad vaid mikroobid, seega teeb k.i. vahet omal ja võõral. PRR retseptorid on konserveerunud hästi: a. Toll-like receptor (TLR) tunneb kindlale patogeenide klassile oamsed molekule (LPSi Gr- bakteritel). Kutsutakse esile esmae mittsespets. im. vastus ja põletik; aktiveeritakse dendriitrakud ning viimasena antigeen-septsiifilien vastus. b. Collectins valgud, lõhuvad bakteride lipiidmembraane; aitavad moodustada agregaate. OMANDATUD IMMUUNSUS ei muutu eluea jooksul; toimib kiirest ning olemas on mälu
Sensoorne süsteem Motoorne süsteem Võtab infot (ärritusi) välismaailmast Viib kesknärvisüsteemi või organismi sisekeskkonnast ja viib läbitöötatud vastused, käsud info kesknärvisüsteemini. teostuselunditeni MINGI ÄRRITAJA retseptorid sensoorne erutus ehk impulss kandub mööda ahverentseid e. süsteem tundenärvikiude KNS motoorne läbitöötatud vastus ehk reaktsioon liigub mööda süsteem eferentseid ehk motoorseid närvikiude TEOSTUSELUNDKOND Reaktsioon ehk vastus ärritusele antakse: · tingimatute ehk kaasasündinud refleksidena info liigub ainult seljaaju
Anatoomia ja füsioloogia - SISESEKRETSIOON Sisesekretsiooninäärmed on need näärmed, mis oma hormooni saadavad verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed ehk eksokriinsed näärmed saadavad oma produkti keha pinnale ja kehaõõnde. Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte rühma: 1) klassikalised sisesekretoorsed näärmed - suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. · ajuripats ehk hüpofüüs · käbinääre · kilpnääre · kõrvalkilpnääre · harknääre · neerupealised · kõhunääre · sugunääre Nendest on kõhunääre ja sugunäärmed seganäärmed - on nii sise- kui välissekretoorsed näärmed. Kõhunääre toodab insuliini, glükagooni ja pankrease polülipiide. Välissekretoorne funktsioon: kõhunäärme nõre tootmine. Sugunäärmete sisesekretoorne funktsioon seisneb suguhormoonide sekretsioonist. Väl...
KESKNÄRVISÜSTEEMI FÜSIOLOOGIA 1. Erutuvus - Elusorganismide põhiomadus. Rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse. 2. Millised muutused tekivad erutunud koes? 1. Üldised muutused: tõuseb ainevahetuse intensiivsus; suureneb soojuse produktsioon; muutuvad elektrilised potentsiaalid 2. Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes; mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima, hormoonid jne) 3. Kuidas jagunevad äritajad? 1. Üldised - kutsuvad ärrituse esile paljudes erinevates kudedes (elektrivool, mehhaanilised mõjutused, rõhk, soojus, keemilised ained, happed, leelised, soolad) 2. Spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad - põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne). 4. Kuidas jagunevad ärritajad tugevuse järgi? 1.Läviärritus...
Orgaanilised ühendid- süsnikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad. Anoorgaanilised ühendid- Kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla Biomolekulid- organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped. Makroelemendid – elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsin, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. Mikroelemendid- elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt siiski hädavajalik. Polaarus-nõrga positiivse ja negatiivse laenguga esinemine ühe molekuli sees. Vesiniksidemed- posiiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuulva negatiivse osalenguga aatomitega, nendel sidemetel põhinevad ka vee erilised omadused Pindpidevus – vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele Prganismi veebilanss – tasakaal organismi siseneva vee massi ja organismist väljuva vee m...
Rakk on väiksem morfofunktsionaalne ühik , millel on olemas kõik elusaine elusomadused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, üaljunemine ja kohanemisvõime. Lühikese elueagarakkud (vere rakud) Pika eluaeaga rakkud (maksarakkud) Jagunemisvõime kaotanid rakkud närvirakkud Mis limiteerib rakkude suurust ? Pinna ja mahu suurus; Tuuma teenindava ruumala suhe; Raku membraani tugevus Rakkude suurus sõltub : 1) gen. Määratlus 2) Vanusest 3) Mitoosi faasist 4) Varuainete hulgas DNA enmikus organismide pärilikku informatsiooni säilitamine 3 einevust mitoosi ja meioosi vahel ? - Mitoos esineb organismi kasvamisel, meioos sugurakkude moodustumisel - Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed diploidsed kromosoomistikuga tüttarrakku - Meioos- eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed haploidsed kromosoomistikkuga tüttarrakku Apoptoosile ...
FÜSIOLOOGIA 3. KONTROLLTÖÖ VASTUSED 1. ORGANISMI ERITUSELUNDID, ÜLESANDED: NEERUD- ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist. Samuti võtavad neerud osa happe-leelise tasakaalu, osmootse rõhu püsivuse, organismi vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioonist ning sünteesivad regulaatoraineid. NAHK- higinäärmete kaudu väljutatakse vett ja min.ainete soolasid SEEDEELUNDID- viiakse välja vähesel hulgal raskmetallide soolasid, sapipigmente ja vett. KOPSUD- eraldub väjahingatud õhuga süsinikdioksiid ning vesi. Samuti ka mitmed lenduvad ained nagu alkohol, eeter, atsetoon. 2. NEERU FUNKTSIONAALNE ÜKSUS, MILLEST KOOSNEB: Neeru f. üksus on NEFRON. Koosneb neerukehakesest,kuhu kuulub veresoonte päsmake ja seda ümbritsev Bowmani kapsel e. kihn, ja neerutorukesest. 3. ESMASURIIN, PALJU SEDA MOODUSTUB: ESMASURIIN valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik, mis on sattunud neeukehakese kihnu valendikku. Esmasuriini m...
lihaste antagonistlik töö sünaptilisse pilusse { Otto Loewi katse kahe { Postsünaptilisel rakul konnasüdamega (1920) on retseptorid mitme { Sõnumi kandumine ühelt virgatsaine jaoks närvirakult teisele toimub virgatsainete { Virgatsaine ühineb vahendusel retseptoriga nagu lukk
Samuti peab värvimisel ja sobiva värvitooni valimisel, vahel ka toonimisel oskama automaaler arvestama väliste faktoritega ning tingimustega. 1. Värvus Valgusaisting on inimese silmas asuvate retseptorite valguse poolt ergutamise tulemus. Meie poolt nähtav värvus sõltub valguse lainepikkuste kombinatsioonist. Nähtav valgus on elektromagnetkiirgus lainepikkustega vahemikus 380-780 nanomeetrit. Inimese silmas, võrkkestal asuvad retseptorid tajuvad valguse üldist tugevust ja erinevate sageduste kombinatsiooni ning seda tajutavat mõju tõlgendab inimese aju värvusena. Peaaegu kõigil juhtudel on valgus põhjustatud soojusest, näiteks kui objekti kuumutatakse väga kõrgetel temperatuuridel, siis kiirgab see objekt elektromagnetlaineid. Inimsilma stimuleerib tegelikult ainult nende valguslainete kindel sagedus, mida nimetatakse nähtavaks spektriks. Nähtav
Organismide koostis. Vesi. Süsivesikud. Lipiidid. Proteiinid. Nukleiinhapped. 1. Tead mõisteid: anorgaanilised ühendid, orgaanilised ühendid, biomolekulid, makroelemendid, mikroelemendid. anorgaanilised ühendid- Kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla orgaanilised ühendid - Süsinikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad biomolekulid - Organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped makroelemendid - Elemendid, moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel mikroelemendid - Elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt siiski hädavajalik 2. Tead tähtsamaid makroelemente (6) ja nend...
Verre eritub proinsuliin, mis ekvimolaarse jagunemise järel laguneb C-peptiidiks ja insuliiniks. Tühja koju puhul sekreteerib pankreas 40 mikrogrammi tunnis. Peale sööki on sekretsiooni tõus kahefaasiline. Insuliini T1/2 tervetel inimestel ja komplitseerumata diabeedi haigetel on 3-5 (10) minutit. Insuliin laguneb maksas, neerudes ja lihastes. 60% insuliinist laguneb esmasel maksapassaašil. Insuliini retseptorid leiduvad maksas, lihastes ja rasvkoes, samuti vererakkudel, ajurakkudel ja sugurakkudel. Insuliin soodustab glükoosi rakku sisenemist glükoosi transporterite translokatsiooni aktivatsiooni kaudu. Samuti reguleerib insuliin glükoosi metabolismis osalevate ensüümide aktiivsust ja sünteesi regulatsiooni. – Stimuleerib glükoosi muutumist glükoos-6-fosfaadiks ja edaspidist metabolismi. – Soodustab glükogeeni kogunemist, indutseerides glükogeeni süntaasi ja inhibeerides
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
