koordineerimine. 20. Keskaju funktsiooniks on tugimotoorika, lihastoonus, nägemis ja kuulmiserutuste mõjul toimuvate reflektoorsete põgenemis ja orienteerumisliigutuste keskused (näiteks pea pööramine heli või valguse suunas). Keskajus asub ka silmaava ehk pupillaarrefleksi keskus (pupilli ahenemine eredas valguses). 21. Vaheaju taalamustes paiknevad retseptorid, mis võtavad vastu järgmisi ärritusi (kust?) Kõikidelt keha retseptoritelt 22. Hüpotaalamuses paiknevad a. vegetatiivse NS b. somaatilise NS kõrgeimad keskused. 23. Retikulaarformatsioon mõjustab KNS erinevaid osi, kontrollib seljaaju reflektoorset tegevust. 24. Limbiline süsteem on seotud emotsionaalse motivatsiooniga. 25. NSi kõrgeim osa on Suuraju koore tegevus. 26. Nimetage pea ja seljaaju kestad seestpoolt väljapoole
Organism 6. Rahvastik (populatsioon) Organid ja organsüsteemid Organ ehk elund vähemalt kahest koest koosnev anatoomiline struktuur, mis kindlustab organismile vajaliku füsioloogilise protsessi toimumise. Organsüsteem ehk elundkond ühte kompleksfunktsiooni täitev organite kogum. Organsüsteemid üheskoos moodustavad organismi Nad on omavahel integreeritud. Organism töötab kui tervik. Elundkonnad e. organsüsteemid (11) 1.Katteelundkond: nahk, juuked/karvad, küüned, retseptorid, higinäärmed, rasunäärmed, organismi sisesed epiteliaalsed membraanid 2. Luustik ehk skelett: luud, liigesed 3. Lihastik 4. Närvisüsteem: peaaju, seljaaju, närvid 5. Sisenõristus ehk endokriinsüsteem: hüpofüüs, hüpotaalamus, tüümus, kilpnääre, kõhunääre, neerupealis, munasarjad, testised e munandid 6. Vereringe ehk kardiovaskulaarne süsteem: süda, veresoonkond 7. Lümfisüsteem: lümfisõlmed, lümfisooned, põrn, tüümus, mandlid 8
surnud, sest neil oli 5 meelt, millest ei piisa elus olemiseks. Kuidas nii? ... Välist maailma kogeme meelte vahendusel. Aga mida tähendab "väline", millest väljas? Ajus on sees, mujal kehas on juba väljas. Mis on meel? Meel on bioloogiline (!) süsteem, mis muundab ajuvälise keskkonna muutused närviimpulssideks. Psüühika saab toetuda individuaalsele kogemusele. Mõned olulisemad faktid.. Meeleorganid jaotame kvaliteetide alusel, millele reageerivad nende retseptorid. * Kõik retseptorid on kõrgelt spetsialiseerunud ja reageerivad ainult kvaliteedilt ja kvantiteedilt väga piiratud osale füüsikalise (!) maailma muutustest. Meil pole süsteemi, mis reageeriks mittefüüsikalisele keskkonnale. Närvirakkude suhete võrgustik ongi teadmised. Õpetaja ei õpeta, vaid kujundab keskkonda. Õps on füüs keskkond sensoorse taju jaoks- valgus peegeldub, õhk võngub, vb põrand põrub. Õps on füüsikaline sündmus. Maailm on konstrueeritud, psüühikaga me loome selle.
· ...bioaktiivsed endogeensed ained, mida kesknärvisüsteemi kontrolli all sünteesitakse endokriinnäärmetes ja mis vere vahendusel reguleerivad metaboolseid protsesse ja füsioloogilisi funktsioone · ... organismis tekkivad ained, mis edastavad signaali, et tekitada muutus sihtmärk-raku tasandil. Nad on primaarsed signaalmolekulid (primaarsed ülekandjad), mille sidumiseks on sihtmärk-rakul spetsiifilised retseptorid . Hormoonide klassid keemilise ehituse järgi: · Steroidid sünteesitud kolesteroolist; reguleerivad metaboolseid protsesse, soolade/vee tasakalu, põletikuprotsesse, seksuaalfunktsiooni · Aminohapete derivaadid - epinefriin, jt.- reguleerivad silelihase kontraktsioone, vererõhku, südametegevust, lipolüüsi, glükogeeni fosforolüüsi · Peptiidid /valgud (insuliin) reguleerivad mitmeid funktsioone kudedes, kaasaarvatud teiste hormoonide vabanemine
aktsioonipotensiaalide märgatava vähenemiseta. Erutuse ülekanne keemilises sünapsis toimub aksoni moodustatud presünapsist ja mõjustust vastuvõtva raku postsünapsi vahendusel, mille vahele jääb valgulise geeliga täidetud sünapsipilu.Presünapsis asuvad transmitterit sisaldavaid põiekesi diameetriga 30- 50nanomeetrit ja neid eraldab sünapsipilust presünapsimembraan. Postaünapsisse jääb postsünapsimembraan, millel asuvad transmitteriga reageerivad retseptorid. Rakumembraani pidi leviva aktsioonipotensiaali toimel vabaneb presünapsi põiekestest transmitter, tungib sünapsipilusse ja kutsusb esile postsünapsimembraani potensiaali muutuse. Erutussünapsis tekib ülekandelaine toimel postsünapsimembraani hüpopolarisatsioon või depolarisatsioon, mida nimetatakse EPSP-exitatory postsynaptic potential. Pidusrdussünapsis tekib postsünapsimembraani hüperpolarisatsioon-pidurdav e. Inhibeeriv (IPSP-inhibitory
kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Tigu teokujuline luustunud spiraal, milles on veega täidetud kanalid, mis kindlustab heliaistingu. Poolringkanalid koos mõigu ja kotikesega moodustavad tasakaaluelundi MAITSMINE Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste e. maitsete tajumine keelega. Keelenäsad erineva ehitusega näsajad moodustised, mille tipus ning külgedel paiknevad maitsmispungad. Maitsmispungad nendes on tunderakud e. retseptorid HAISTMINE Haisterakud Haisterakud paikvenad ninaõõne ülaosas. Limaskest piisavalt niiske ninaõõne sisepind, sest näärmerakud eritavad lima Haistekarvad Häisteraku see olevad karvakesed, mis ulatuvad ninaõõnde katvasse limakihti ja võtavad vastu lõhnaaineid KOMPIMISELUNDID Nahas on retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma. Kuidas on omavahel seotud meeleelundid ja närvisüsteem? Too üks näide elust!
näärmerakud. Eriti palju on näärmerakke seedekulglas, mao limaskestas, NS-is. Osa saavad olla mediaatoritena, vabanevad näärmerakust (nt somatostatiin seedekulglas pidurdas maohappe sekretsiooni, pärssis happe jm sekretsiooni). Seedekulglas on üle paarikümne ... raku. Roomajatel on palju nahas neid. Hormoonide struktuur avastati 60ndate lõpus. HORMOONIDE TOIMEMEHHANISM Avaldab toimet efekotrrakule vastava retseptori kaudu. Retseptorid võivad paikneda efektorraku membraani peal, kutsutakse membraanretseptoriteks, või raku sees. tsütosooli retseptorid. Tsütosooli retseptoritega sarnanevad rakutuumaretseptorid. Hormoon seondub oma retseptoriga ja käivitab pärast seda rakus erutusprotsessi. Teise retseptoriga hormoon kokku ei sobi, mõju on väiksem. Adrenergiliste ................... adrenaliin ja noradrenaliin võivad stim nii alfa kui beeta retseptoreid. Igal hormoonil oma retseptor. (Lukk, mille
Nahas asuvad: higinäärmed - pärisnahas ja nahaaluses koes, avanevad poori näol (inimesel on umbes kaks miljonit, eriti palju peopesas ja jalataldadel) ja rasunäärmed - juhad avanevad karvanääpsudesse (hoiavad karvu ja nahka). Karvasibulal kinnituvad silelihasrakud, mis on karvapüstitajateks. Karvad ja küüned on nahamoodustised Inimesel on nahka umbes 1,5 m² ja paksus on kuni 4 mm. Mida vanemaks inimene saab, seda õhemaks nahk muutub. 187.Nahas paiknevad retseptorid. Naharetseptorid on sensoorsete närvide lõpmed. Nende kaudu võetakse vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Selle tulemusena tekivad ajukoores vastavad aistingud. Puudutustele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. Kompeerutus kaob kiiresti. Seepärast harjume kiiresti näiteks oma riiete surve ja puudutustega. Külma ja sooja aistmine sõltub sellest, kui kiiresti keskkonna temperatuur muutub.Kui temperatuur muutub
Meeleelundid on organismi välis- või sisekeskkonnast tulevaid ärritusi vastuvõtvad elundid e analüsaatorid. Meelelendite teel saadud info põhjal tekivad aistingud ja tajud, mis võimaldab organismil ümbritseva keskkonnaga kohaneda. Somato- ja vistserosensoorne analüsaator naha (taktiline, valu, temp), liigeste (taktiline, valu), lihaste ja siseelundite tundlikkus. Naha ja liigese retseptorid valurets (vabad närviõpmed), termorets (sooja, külma), taktiilsed (puute), surve ja survevibratsioonirets. Vistseroretseptorid kõik siseorganis on rikkalikult varustatud nendega, nad on väga mitmekesised ja reageerivad vastavatele ärritustele: keemilistele, osmootsetele, mehaanilistele, tempile. Täiskõhutunne, õhupuudus, ainevahetus, hingamine. Tasakaaluanalüsaator vestibulaaraparaadi mood poolringkanalid ja otoliitaparaat.
endomüüsiumiga. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega siseperimüüsiumiga. Kogu lihast ümbritseb sidekoeline kest välisperimüüsium.Liites lihaskiudude kimbud kokku, annavad perimüüsiumid lihasele kuju. 11.LIHASKONTRAKTSIOONI OLEMUS Lihaskontraktsioon ehk lihase kokkutõmme. Närviimpulsi tulemusena müosiini ristisillakesed aktiveeruvad ja põhjustavad aktiinmüofilamentide liikumise müosiinfilamentide vahele. 12.LIHASE RETSEPTORID, NEUROMOTOORSE SÜNAPSI MÕISTE,JOONIS Lihaste retseptorid on aferentsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast.Neuromotoorne sünaps neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid. Kontakt kahe neuroni vahel nimetatakse sünapsiks. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt järgmise neuroni dendriidile või kehale. 13.NEUROMOTOORNE ÜHIK
hormoon puutub kokku oma rakuga, siis see hakkab pidurdama edasist hormooni väljutamist). d) neurokriinselt - neurokriinselt tähendab seda, et hormooni süntees toimub närviraku kehas ja sealt transporditakse hormoon piki aksonit aksoni lõppjätkeni, kus ta vabaneb kas verre või rakuvahelisse ruumi. Hormooni toimemehhanism efektorrakkudele Hormoon avaldab toimet nendele rakkudele, millel on vastava hormooni suhtes tundlik retseptor. Retseptorid jagunevad kahte suurde rühma: 1. MEMBRAANRETSEPTORID paiknevad efektorraku membraani pinnal. 2. RAKUSISESED e INTRATSELLULAARSED RETSEPTORID kaks alarühma: a) tsütoplasma retseptorid ja b) tuumaretseptorid. Nende kaudu toimivad näiteks steroidhormoonid, need on need hormoonid, mille lähteaineks on kolesterool. Steroidhormoonid on nt. suguhormoonid, neerupealiste koore hormoonid, kaltsitriool. Kui hormoon on retseptoriga seondunud, käivitub rakus rakusisene intratsellulaarne
1. Nimeta inimese meeled ja Inimese meelteks on: kirjelda eraldi iga meeleprotsessi 1. Maitsemeel. Maitsemeele elundiks on toimimist täpselt (nt milline elund, keel, millel paiknevad maitsmispungad ning kus asuvad retseptorid, nende nendes omakorda maitseretseptorid. nimetused, mida nad teevad jne). Retseptorid võtavad vastu informatsiooni ja saadavad edasi närviimpulsse kõrgematesse ajukeskustesse. Kõik retseptorid reageerivad erineval määral. 2. Kuulmismeel. Kuulmismeele elundiks on kõrv ning retseptoriteks on karvarakud, mis asuvad kõrvas
Kordamisküsimused: 1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine, transformatsioon. Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Mis on spermatogoonid, spermatotsüüdid, spermatiidid, spermid? Spermi ehitus. Leydigi ja Sertoli rakkude roll. Spermatogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, testosteroon). 2. Oogenees Imetajate oogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine. Kus, millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Mis on oogoonid, ootsüüdid? Munaraku erinevus keharakkudest. Munaraku kestad, nende päritolu. Kirjelda imetajate follikulaarse oogeneesi etappe (primaarne-, sekundaarne- ja tertsiaalne ehk Graafi folliikul). Oogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, östrogeen, progesteroon). 3. Viljastumine Kehaväline viljastumine (merisiilik). Spermi atraktsioon, munaraku kestade läbimine, rakumembraanide sulandumine (kemotaksis, Ca-ka...
Sünapsid on spetsiifilised seosed rakkude vahel. Kontaktne – esineb rakkude vahel kudedes, eriti tähtis arengus. Otsene kontakt. NÄITED: Rebukoti vereloomes on vererakkude ja stroomarakkude kontakt signaaliks erütrotsüütide diferentseerumisele. Rakkude otsene kontakt ja rakkude ja rakuvälise maatriksi kontakt on signaalideks rakkudele. 2. Kas rakud reageerivad ühele ja samale signaalile ühtmoodi või erinevalt. Näited. Rakud võivad reageerida signaalidele erinevalt. Retseptorid tunnevad ära unikaalse signaali, retseptori valgud võivad pärast seostumist signaaliga põhjustada erinevaid muutusi rakus. Kui rakul pole spetsiifilist retseptorit, siis ta ei tunne ära signaali. Näide neurotransmitter atsetüülkoliini toimest erinevatle rakkudele: Südame lihasrakkuga seostumisel vähendab kokkutõmbe jõudu ja kiirust. Skeletilihas rakkuga seostudes toimub kontraktsioon. Süljenäärme rakul kutsub esile sekretsiooni. 3. Rakkudevahelise signalisatsiooni etapid:
käigus arenevad välja sugunäärmed, valmivad esimesed sugurakud ning kujunevad välja kõik sootunnused. Metamorfoos on millegi muundumine, kujumuutus, moone. Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.[1] Apoptoosi käivitudes DNA fragmenteerub, väheneb raku maht ja kaovad mitokondriaalsed funktsioonid. Kasvuhormoon (lühend GH tuleneb ingliskeelsest mõistest growth hormone, lühend hGH tähistab inimese kasvuhormooni human growth hormone) on valgupõhine peptiidhormoon, mis stimuleerib kasvu, rakkude paljunemist ja taastumist inimestel ja loomadel. ioloogiline surm on surma faas, mis järgneb kliinilisele surmale.
Kõik närvid kokku moodustavad piirdenärvisüsteemi. Närvid sisaldavad kahesuguseid kiudusid. Ühed närvikiud juhivad närviimpulsse elunditest pea- ja seljaajusse. Need kiud moodustavad aferentse närvisüsteemi. Meelelelunditest tulev informatsioon liigub mööda aferentse närvisüsteemi kiudusid mööda seljaajju ja sealt edasi peaajju. Meeleelundites on palju retseptoreid, mis on spetsialiseerunud vastu võtma ärritusi. Seega on retseptorid samuti aferentse närvisüsteemi osad. Närvid sisaldavad ka kiudusid. Need moodustavad eferentse närvisüsteemi, mis kannab närviimpulsse peaajust välja ja seljaaju kaudu üle kogu keha laiali. Närviimpulsid kutsuvad esile vastuse näärmetes, siseelundites, skeletilihastes ja ka veresoonte seintes olevates lihastes Refleksid võivad väljenduda liigutuste või ka elundite talitluse muutustena. Reflekse esineb kahte tüüpi - kaasasündinud ehk tingimatud refleksid ja refleksid,
4. Retseptor- moodustavad närvirakkude kogumid ja nende talitlust soodustavad rakud. 5. Melaniin- ühend, mis kaitseb organism liigse ultraviolettkiirguse eest 6. Marrasnahk- Moodustab naha välimise kihi, selle pindmist osa nimetatakse sarvkihiks, mis koosneb kokkusurutud surnud rakkudest. 7. Pärisnahk- asub marrasknaha all, sisaldab elastseid kiude, mistõttu on painduv ning veniv. Seal on vere- ja lümfisioonid, väliskeskkonnast ärritusi vastuvõtvad retseptorid ning higi- ja rasunäärmed. 8. Luuümbris- luud kattev õhuke ümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. 9. Kõõlus- valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. 10. Luuüdi- on luu sees, punane luuüdi on vereloomeelund, kollane luuüdi on rasvade tagavara. 11. Skelett- ehk luustik, koosneb omavahel seondunud loudest. 12. Liiges- kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. 13
põrklemiseta pallil. Jälgida patsienti. Kasutada peeglit. Harjutada puhtal põrandal. Ära kasuta vigastatud palli. Juuksed kinni. Riietus liibuv. Mittelibisevad jalanõud. Põrand ei tohi olla libe. Tulemus- Koormuse saavad nii ala-kui ülakeha. Paraneb kehaasend, dünaamiline ja staatiline tasakaalutunnetus. Täiustub südame-vereringe ja hingamissüsteem. Areneb liigutuslik- ja lihaskoordinatsioon. Areneb lihaste jõud ja elastsus. Areneb rütmitunne. Paraneb lihaste ärritusi vastuvõtvad retseptorid, mis annavad informatsiooni lihase pikkuse ja pinge kohta.
Tallinna Polütehnikum Trükitehnoloogia Inimese silm Referaat Tallinn 2015 Silm on meeleelund Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastuvõtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Inimesel on kaks silma ja tavaliselt vaatleme esemeid korraga mõlema silmaga. Kahe silmaga vaadates näeb inimene ruumiliselt. Silma ehitus
Naha anatoomia, naha reaktsionid. NAHK Naha pealmiseks kihiks on marrasknahk ehk epiderm, mille all on pärisnahk. Pärisnaha all on rasvkude. Püsimeik kantakse kulmudele, silmadele, huultele ja nüüd ka põskedele kõrgekvaliteedilise aparatuuri ning pigmentidega naha pindmistesse kihtidesse ca 0,3-0,5 mm sügavusele. Sõltuvalt nahatüübist ja elustiilist püsib tulemus 3-5 aastat, aga soovitav on käia kord aastas värvi värskendamas Marrasknahk ehk epiteelkude on naha õhuke väliskiht (0.05-0,6 mm), mis kujutab endast mitmekihilist kattekude ehk epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi - sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Need rakud aeg-ajalt eralduvad (nt peanahalt kestenduvad rakud on kõõm). Sarvkihtkaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest, mis ...
NMD on alati seotud lagundatava mRNA translatsiooniga - NMD toimumiseks on vajalik translatsiooni terminatsioon enneaegsel stop-koodonil. 7. Regulaatorvalkude olulisemad alaklassid pro- ja eukarüootsel geeniregulatsioonil? Heeliks-pööre-heeliks motiiviga valgud. Homeodomääni valgud. Tsinksõrme sisaldavad valgud. Aluselised leutsiini-tõmblukku sisaldavad valgud. Aluselised heeliks-ling-heeliks valgud. POU-domääni valgud. Steroidhormoonide retseptorid 8. Iseloomusta heelixlingheelix regulaatorvalgu ehitust joonisena ja kirjelda funktsiooni? Kaks -heeliksit [polüpeptiidahela spiraalne sekundaarne struktuur], mis on ühendatud pikema, painduva aminohappelise linguga. Selline ehitus võimaldab heeliksite vaba ruumilist liikumist. Aluselised valgud seondumine DNA-ga toimub 15 aminohappe pikkuse aluselise piirkonna kaudu. Homodimeersed (seondunud on 2 ühesugust valgumolekuli) helix-ling-helix
1. OSA 1. Millised tunnused on iseloomulikud elusorganismidele ehk, mis eristab elus ja eluta loodust. Tuleb tuua välja vähemalt kaheksa erinevat märksõna ·biomolekulide olemasolu ·areng ·ainevahetus ·reageerimine ärritustele ·evolutseoneerumine ·paljunemine ·pärilikus ·on olemas nähtav elu algus ja elu lõpp 2. Järjesta eluslooduse organiseerituse tasemed lisades sobivate tasemete juurde sellele tasandile iseloomulikud omadused ·raku tasand olemas kõik elu tunnused ·molekulaarne tasand elu tunnused puuduvad, on olemas valgusüntees ·organelli tasand enamus elu tunnuseid puudub, moodustuvad üksnes rakkudes ja saavad ainult seal täita nende funktsioone ·raku tasand ilmnevad kõik elu tunnused ·koe tasand sarnase ehituse ja talitusega rakud koos vaheainega ·organi tasand koondunud koed, mis kõk koos täidavad ühte kindlat funtsiooni ·elundkonna ehk organsüsteemi tasand mitu organit, mis talitsevad ühiselt ·organismi tasand ...
Preganglionaarsed ja postganglionaarsed närvikiud. Elundite troofiline ja funktsionaalne innervatsioon. Sümpaatilise närvisüsteemi põhilised funktsioonid. Parasümpaatilise närvisüsteemi põhilised funktsioonid. Meelelundite talitlus. Meeleelundid kui sensoorsed süsteemid (analüsaatorid). Nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja tasakaaluanalüsaatorite ehitus ja toimimine. Igale nimetatud meeleelundile spetsiifilised ärritajad ja neid vastu võtvad retseptorid. Nahk kui meie keha suurim meeleelund. Suuraju poolkerade koore spetsiifiliste piirkondade osa aistingute tekkes. 2 Närvisüsteemi talitlus 1 Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. (2.1.1) KNS : pea- ja seljaaju. NS-i peamised funktsioonid on: •Org erinevate osade talitluse kordineerimine ja liitmine üheks tervikuks •Väliskesk adekvaatne peegeldamine ning org kui terviku talitluse ja käitumise
Söltub löögimahu suurusest, löögisagedusest, hapniku tarbimise vajadusest, töö võimsusest. 9. Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Reflektoorne regulatsioon tähendab, et reguleerimine toimub vastavalt refleksile mööda refleksi kaart. Refleks on KNS vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt vastuvõetus ärritustele. Südame kodade seintes on kahte tüüpi retseptoreis: A ja B. A retseptorid reageerivad kodade lihaspingele ninde kontraktsiooni ajal, B retseptorid aga annavad infot kodade venituse kohta. Gauery-Henry refleks lähtub kodade venitusretseptoritelt. Veremahu tõus põhjustab parema koja seina venituse ning see pidurdab ADH produktsiooni 10-20 minuti jooksul, vee eritumine neerude kaudu suureneb. Veremahu langus põhjustab vastupidise protsessi. Kodade kemoretseptoritelt lähtuv Bezoldi-Jarishi refleks avaldub selles, et osade ainete toimel südame löögisagedus aeglustub, veresooned laienevad ning vererõhk langeb (nt veratriin, nikotiin).
Kui pulss üle 180, hakkab vähenema, kuna väheneb diastoli aeg. Söltub löögimahu suurusest, löögisagedusest, hapniku tarbimise vajadusest, töö võimsusest. 9. Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Reflektoorne regulatsioon tähendab, et reguleerimine toimub vastavalt refleksile mööda refleksi kaart. Refleks on KNS vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt vastuvõetus ärritustele. Südame kodade seintes on kahte tüüpi retseptoreis: A ja B. A retseptorid reageerivad kodade lihaspingele ninde kontraktsiooni ajal, B retseptorid aga annavad infot kodade venituse kohta. Gauery-Henry refleks lähtub kodade venitusretseptoritelt. Veremahu tõus põhjustab parema koja seina venituse ning see pidurdab ADH produktsiooni 10- 20 minuti jooksul, vee eritumine neerude kaudu suureneb. Veremahu langus põhjustab vastupidise protsessi. Kodade kemoretseptoritelt lähtuv Bezoldi-Jarishi refleks avaldub selles, et osade
kesknärvisüsteemi valgeaines ja perifeerses närvisüsteemis. Gliia moodustab neuronite vahel spetsiifilise interstitsiaalkoe, millel on toestus ja troofiline funktsioon ning mis koosneb mitmest rakuvormist. Neuronid närvirakud, mis juhivad impulsse, mille läbi toimub närvisüsteemi funktsioneerimine. Gliiarakud rakud, mis ise ei juhi impulsse, vaid toetavad ja reguleerivad neuronite tööd. 58) Erinevat tüüpi neuronid, nende ülesanded 59) Skeletilihase retseptorid, nende ülesanded - Skeletilihaste retseptorid: · lihaskäävid (neuromuskulaarsed käävid) · Pacini kehakesed (Vater-Pacini ehk lamellkehakesed) · kõõluselised Golgi käävid (Golgi-Mazzini kolbkehakesed) 60) Lihastöö liigid kontsentriline, ekstsentriline, isomeetriline töö - Kontsentriline lihastöö Lihase peamine funktsionaalne omadus kokkutõmme ehk lühenemine. Lihase kokkutõmme põhineb "libisevate niidikeste" teoorial, kus
triatsüülglütserooli glütserooliks ja rasvhapeteks, rasvhapped seonduvad kolesterooliga. 67. Milline haigus on hüperkolesteroleemia ja millest on tavaliselt tingitud haiguse avaldumine noores eas. Pärilik haigus, mis tekib häirete tõttu kolesterooli transpordil rakkudesse. Sümptomiteks kõrge kolesterooli tase veres ja ateroskleroosist tingitud infarktid noores eas. 68. Kuidas toimub LDL partiklite sisenemine lipiide vajavatesse rakkudesse? Rakud, mille pinnal on retseptorid LDL osakeste jaoks neelavad need klatriiniga kaetud vesiikulitesse. Klatriini eraldumisel moodustuvad endosoomid. Happelise keskkonna toimel retseptorid eralduvad ja liiguvad vesiikulite membraani koostises tagasi rakumembraani, kus toimub LDL sisu kasutamine membraanisünteesil. 69. Mis on androgeenne tundetus ja millest põhjustatud? Testikulaarne feminisatsioon, mis esineb XY genotüübiga inimestel, kelle fenotüüp on XX
Erutust tekitav, hoiab neokorteksi ärkvel. Roll mälu formuleerumises neuronite erutuvuse kaudu. ACh (neurotransmitter) neuronite surm ja ACh kontsentratsiooni tõus neokorteksis on seotud Alzheimeri tõvega. Retseptorite tüübid: 5 muskariini (M1-M5), 4 nikotiini (N1-N4) Adrenergiline süsteem (NA/NE): Emotsionaalse tooni hoidja NA süsteemi madal aktiivsus – depressioon, ka hüperaktiivsus NA süsteemi kõrge aktiivsus – mania. Retseptorid: α1, α2, β1, β2 Dopamiinergiline süsteem (DA) Mustollusest algav tee: Normaalse motoorika säilitamine. DA kadu seotud Parkinsonismiga, kus lihased on kanged ja liikumine raskendatud. Mesolimbiline tee (tegmentumist): Mõnu ja sarrustus, sõltuvuse ja motivatsiooniga seotud. Liiga palju DA seotud skisofreeniaga, liiga vähe tähelepanuprobleemidega • Retseptorid: D1-D6 Serotonegiline süsteem (5-HT) Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine
info on mõjutatud. Mis on sensoorne KNS'is olev perifeeria moondunud ÕO2 homunkulus ja mida kujutis, kus enamesindatud on need alad, L2 see kirjeldab? kus on suurenenud tundlikkus ja madalam kahepunktilävi. Nägu, huuled, jäsemed. Mis on retseptor? Retseptorid on raku sees või pinnal ÕO2 olevad valgud või valgumolekulide L2 kooslused, mis seovad ligande ja funktsioneerivad signaaliülekandjatena Kui suur hulk 25% inimestest on ülimaitsetundlikud. L2 inimestest on Ülimaitsetundlikel inimestel on keelel
c. ainevahetuse toore (lihtsad molekulid, varuained, jääkained) d. struktuuri loojad (valgud, polüsahhariidid, lipiidid, aga täioendavalt ka teised orgaanilised ained ja mitmed mineraalained) e. varuained f. kaitseained (struktuuri loojad välistena, aga ka sisemised: antikehad, mürgid) g. liikumise teostajad (valgud: nt lihastes, rakusisesed transportvalgud) h. retseptorid keskkonnaga suhtlejad (välis-, sise-) i. signaali liikumise võimaldajad (närvide membraanide ained) 3. Molekulide omadused sõltuvad (sise)keskkonnast homeostaas! Muutused keskkonnas võivad kergesti muuta eluks vajalike molekulide struktuuri ja omadusi (valkude aktiveerumine või denaturatsioon) Vähim elu ühik: rakk 1. Rakk on elu põhiühik. Lihtsaim on bakterirakk.
5) info vastuvõtmine 2.Tee joonis rakumembraanist, viita orgaanilistele ainetele. 3.Mis võimaldab rakumembraani lipiididel olla liikuvad, miks on neil seda vaja? Lipiidide molekulide vahel ei o le tugevaid keemilisi sidemeid. Rakumembraani kuju võib muutuda ilma, et membraan kahjustuks Neil on seda vaja, et transportida erinevaid aieid ja teostada ainevahetust. 4.Nimeta membraanis olevate valkude 3 erinevat ülesannet. a) tegutsevad ensüümidena b) ainete transport c) info vastuvõtjad ehk retseptorid 5.Millest sõltub see, kuidas ained rakku pääsevad? Keemilisest koostisest, elektrilaengust, molekulide suurusest 6.Mille poolest erineb ainete akiivne ja passiivne transport? Aktiivne vajab lisaenergiat, passiivne transport ei vaja täiendavat energiat 7.Tee laused, kus kasutad mõisteid DIFUSIOON on gaaside liikumine läbi membraani kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda
kõrge heli ja amplituudi poolest vali v vaikne heli Kas metsas murduv puu teeb häält, kui keegi seda ei kuule? EI tekitab vibratsioone õhus aga hääl on tekitatud meie ajus NAHAMEELED Nahameeled- rühm meeli, mis annavad meile infot meie vahetu ümbruse kohta Infot jõuab simatosensoorsess projektsioonipiirkonda Mõne kehaosa nahk on tundlikum kui teise osa Asitingute kodeerimine on spetsiifiline NAHAMEELED:VALU AISTING notsitseptorid- valuaistingu retseptorid HAISTMISMEEL Stiimuliks on lõhn-õhus olevad lõhnaaine molemulid Nina limaskest sisaldab lõhnatundlikke retseptoreid, mis vallandavad haistmismeele Ninas on umbes 100 erinevat tüüpi retseptoreid, mis eelistavad erinevaid lõhnaineid Eristame 10000 lõhna Mustri teooria Haistmine on oluline osa meie maisetajust NB! ilma nägemise või lõhnavihjeta ei suuda inimene eristada õuna sibulast
Valgud on sukeldunud lipiidsesse kaksikkihti kas osaliselt (perifeersed valgud) või läbivad membraani (transmembraansed, integraalsed). Perifeersed osalevad rakkudevahelises kontaktis, transmembraansete valkude (ioonpumbad, kandjad) hulk sõltub membraani aktiivsusest – nt metaboolselt aktiivsetes mitokondrites kõrge. Süsivesikud esinevad oligosahhariidjääkidena valkudes (glükoproteiin) või lipiidides (glükolipiid) ja reeglina paiknevad membraani välispinnal. Paljud retseptorid on glükoproteiinsed - need kindlustavad rakkudevahelisi kontakte ning pinna-antigeensust (erütrotsüütide pinnal asuvad antigeenid nt). Kokkuvõtvalt: põhilipiidid on fosfolipiididest fosfatidüülkoliin, fosfatidüületanoolamiin ja sfingolipiididest sfingomüeliin. Vähem esineb fosfatidüülseriini/inositooli/glütserooli. Esineb lisaks glükoproteiine ja glükolipiide ja kolesterooli. Müeliinis on rohkem PE kui PC, kuid
mateeria vahelistest seostest. Füsioloogid uurisid närviprotsesside olemust, aju funktsioone ja refleksidel (tingitud, tingimatud) põhinevat käitumist. Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega. Vaid mõned üksikud 19. sajandil tehtud avastused aju ja psüühika vaheliste seoste kohta. Johannes Müller kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid. Adekvaatse stimulatsiooni idee. Sensoorse närvi stimuleerimisega kaasneb neile omane aisting. Hermann von Helmholtz närviprotsesside kiiruse mõõtmine; taju, värvide nägemise teooriad. Frenoloogia (juhtfiguuriks Franz J. Gall) arusaam, et kolju kuju järgi saab kindlaks määrata võimeid ja isiksuse omadusi. Paul Broca - kõne motoorikaga seotud ala (Broca keskus). Sir Francis Galton´i püüdlused mõõta inimese omaduste vahelisi korrelatsioone (nt
Mediaator seostub postsünaptilise retseptoriga, millele järgneb retseptori aktivatsioon. Peale neurotransmittori seondumist retseptoriga toimuvad muutused raku funktsioonis ja neuromediaatori tagasihaare või lagunemine. Millal on aktiive sümpaatiline närvisüsteem? Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub stressi, ohu või mõne muu ärritaja tagajärjel. Millal on aktiivne parasümpaatiline närvisüsteem? Parasümpaatiline närvisüsteem aktieerub organismi puhkeolekus. Millised retseptorid on sümpaatilises närvisüsteemis ja milline on seal neuromediaator neuroni ja sihtmärkorgani vahel? Sümpaatilise närvisüsteemi retseptorid on (vereooned, seedetrakti silelihased, urotrakti silelihased, maks, silm), (presünaptiline membraan, trombotsüüdid, veresoonte silelihased) , ß(süda, neerud), (bronhioolid, veresooned, seedetrakt, maks, emakas). Neuroni ja sihtmärkorgani vaheliseks neurumediaatoriks on NA.
· Insuliini produktsioon algava haiguse korral häiritud ei ole · Langenud on tundlikkus insuliinile, kuna insuliini tundlikud retseptoreid ei produtseerita piisavalt. · Tähtsus on ka eelsoodumusel. · Kehakaalu tõusu tõttu esineb rasvumine- vere plasma glükoosi tase on pidevalt kõrge, ületab normi. · See omakorda stimuleerib pidevalt insuliini sekretsiooni, insuliini tase on veres kõrge, mis esialgu suurendab retseptorid juurde tekitama. · Pikema aja pärast retseptoreid ei tekitata enam nii palju, selle tõttu insuliin ei toimi enam, kuna retseptorid ei ole. · Vere glükoosi tase hakkab tõusma ning kujuneb II tüüpi diabeet. Insuliini produtseeritakse, kuid ei ole ole sellele tundlikkust. · Suukaudset ravimit metformiin- vähendab glükoosi taset veres. Tähtis on püüda kehekaalu langetada, võib tundlikkus insuliinile (osaliselt) taastuda.
maatriksist mitokondri membraanidevahelisse ruumi ja tekib prootonite kontsentratsiooni gradient, mida kasutatakse ATP sünteesiks. Valkude import mitokondritesse (imporditavate valkude transiitjärjestus, Hsp 70 valgu osalus impordis). Suur osa mitokondris vajaminevaid valke süntesitakse tsütoplasmas ja imporditakse seejärel mitokondrisse. Impordiks on vajalik valgu kindel transiit-järjestus, mida tunnevad ära membraanis olevad retseptorid. Valgu import mitokondrisse vajab ATP energiat, oluline on ka prootoni gradiendi olemasolu. Enne sisenemist mitokondrisse peab imporditav valk tsütoplasmas seonduma spetsiaalse saatevalguga, nn. chaperoniga. Impoditava valgu võtab seestpoolt vastu mitokondriaalne hsp70 valk. Kloroplast ja selle subkompartmendid (intermembraanne ruum, strooma, tülakoidid). Valgus- ja pimedusreaktsiooni toimumise kohad kloroplastis. Valkude import kloroplasti. Neil on hästi
hapnikule kaasneb prootonite liikumine maatriksist mitokondri membraanidevahelisse ruumi ja tekib prootonite kontsentratsiooni gradient, mida kasutatakse ATP sünteesiks. Valkude import mitokondritesse (imporditavate valkude transiitjärjestus, Hsp 70 valgu osalus impordis). Suur osa mitokondris vajaminevaid valke süntesitakse tsütoplasmas ja imporditakse seejärel mitokondrisse. Impordiks on vajalik valgu kindel transiit-järjestus, mida tunnevad ära membraanis olevad retseptorid. Valgu import mitokondrisse vajab ATP energiat, oluline on ka prootoni gradiendi olemasolu. Enne sisenemist mitokondrisse peab imporditav valk tsütoplasmas seonduma spetsiaalse saatevalguga, nn. chaperoniga. Impoditava valgu võtab seestpoolt vastu mitokondriaalne hsp70 valk. Kloroplast ja selle subkompartmendid (intermembraanne ruum, strooma, tülakoidid). Valgus- ja pimedusreaktsiooni toimumise kohad kloroplastis. Valkude import kloroplasti. Neil on hästi
Neurotransmitterid III - Neuropeptiidid – suuremad molekulid: opioidid (loodud selleks et valu leevendada) - Transmitter-gaasid – üliväike, tekib ja lahustub kiiresti – lämmastikoksiid ja süsinik mono-oksiid Vereringe kaudu toimuv kommunikatsioon - Hormoonid Koliinergiline süsteem, ACh - Erutust tekitav - Hoiab ärkvel - Oluline mälu toimimisel - Nende neuronite surm on seotud Alzheimeri tõvega - Retseptorid on erinevad Dopamiinenergiline süsteem, DA Mustollusest algav tee - Normaalse motoorika säilitamine - Tegutsemiseks hea, õppimishimu, rõõmus meel jne - Liiga palju on halb Adrenergiline süsteem NA/NE - Emotsionaalse toonihoidja, oluline stressireaktsioonis - Kui liiga vähe siis on inimene uimane, kui liiga palju siis mania (hüperaktiivsus) Serotonegiline süsteem, 5-HT - Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine - Madal aktiivsus – depressioon
Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säiliada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Pimedatel on ntks hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud nägemine. Tunderakud ehk retseptorid.Meeleelundites tekib närvipulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reg. Inimene vastavalt saadud ärritusele.Inimesed silmad asuvad luudsest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad.Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub silmamuna niisutav pisaravedelik
veres olevaid toitained ümber, suunab neid edasi või talletab endasse; Jäägid ja mürgid tehakse kahjutuks ning heidetakse kehast välja;eritab sappi, mis aitab organismil rasvu seedida;toodab vere valkaineid ning eemaldab surnud vereliblesid;tähtis soojusallikas. Reguleerib vere glükoosisisaldust. Kõhunääre toodab nõret, mis sisaldab ensüümi - lipaasi. jõuab lõpule suhkrute ja valgu lagundamine;Toodab suhkru lõhustamiseks insuliini. Meelelunditel on spetsiaalsed retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib närviimpulss, mis liigub ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. reageerib ärritusele. Mehe suguelundkonna spermatosoidide toomine.Munandid seemnetorukestest, toodavad spermatosoide. Munandikott kaitseb munandeid ja hoiab vajalikku temperatuuri. Peenis juhib seemnevedeliku ja uriini kehast välja, vajalik kehasiseseks viljastamiseks.Seemnejuha liiguvad meessugurakud munanditest kusejuhasse
kehakaalust. kinnituvad kõõluste abil · Nahk koosneb põhiliselt epiteel- vöötlihased. ja sidekoest koos · Luustik koos lihastega närvirakkudega. moodustab u poole inimese · Nahas asuvad taktiilsed kehakaalust. retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. Hingamiselundkond · Varsutab organismi hapnikuga. Seedeelundkond · Tagab gaasivahetuse, mis on edasikandmises mõne organismi oluline eluegevuseks vajalike liikumisel. rasvade, süsivesikute, valkde jt ainete oksüdeerimisel. Erituselundkond
kontraktsioon, mis toimub tänu müofibrillidele, lihaskude jaguneb kaheks: silelihaskude ja vöötlihakude: jaguneb skeletilihased ja südamelihased; epiteelkude, ülesandeks on kaitsta organismi. Elundkonnad: katteelundkond- kaitseb keskkonna mõjude eest. Katteelundkonna ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Inimese väliskatteks on nahk. Nahk koosneb põhiliselt epiteel-ja sidekudedest. Nahas asuvad taktiilised retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. Inimese nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest. Tugielundkond võimaldab liikuda: tugielundkond koosneb lihastest ja skeletist, mis tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. Skeleti ülesanne on üleval hoida lihasedud. Seedeelundkond: selle moodustavad seedekanal, seedenäärmed. Seedekanal algab
Tallinna Tehnikaülikool Tehnomeedikum Biomeditsiinitehnika instituut Füsioloogiline adaptatsioon ja regulatsioon. Referaat Inimorganismi adaptatsioon üle- ja alarõhule. Õppejõud M.Viigimaa Üliõpilane: Julija Kritskaja YABMM081783 Tallinn Sisekord: Sissejuhatus 3 Analüsaatorid 4 Tagasiside 5 Analüsaatorite klassifikatsioon 5 Madal rõhk 7 Kõrge rõhk 9 Kokkuvõtte 10 Kasutatud kirjandus 11 Adaptatsioon üle- ja alarõhule. S...
vastavatele retseptoritega rakkudele ja põhjustavad neist vahendatult ainevahetuse muudu (klassikalised ja koehormoonid) KLASSIKALINE: Hormoonid on ühendid, mida sünteesivad sisenõrenäärmed kesknärvisüsteemi kontrolli all ja mis otse erituvad verre Hormoonide eriomadused: 1) Toimivad väikestes kogustes (10'-9 kuni 10'-12 g inimkehas, feromoonidel 10'-18 g) 2) Lühike eluiga 3) Toimivad kindlatele rakkudele, kellel on vastavad retseptorid 4) Retseptorite hulk määrab hormooni küllastusmõju 5) Mõjutab ensüümide hulka ja aktiivsust (toime vahendatult läbi ensüümide), ise hormoon ainevahetust ei muuda (Tähtis, eksitakse sageli) 6) Süntees on mitmeti tagasiside printsiibil kontrollitav Hormoonide jaotus: 1) Aminohapete teisendid. NT: kilpnäärmehormoonid (türoksiin) 2) Peptiidid, valgud. NT: kasvuhormoon (peptiid), insuliin (valk) 3) Steroidhormoonid. NT: suguhormoonid (testosteroon, östrogeen)
· Üks uuring näitab, et mõningatel inimestel, kellel on eeldused vaimsete haiguste väljakujunemiseks, võib kanepit sagedasti suurtes doosides tarvitades tekkida 4 psühhoos Selle uuringu tulemustes kaheldakse, sest uuring ei arvesta, et juba eelnevalt haiged inimesed võivad kanepit tarvitada meditsiinilisel otstarbel. · Uuringud on demonstreerinud, et inimese spermas on retseptorid, mida stimuleerivad THK ja teised kanepis leiduvad ained. Küll aga pole teada, mis mõju võiks kanepil spermale olla. · Uuringud näitavad, et kanepi potentsiaal sõltuvust tekitada on oluliselt väiksem heroiinist, kokaiinist, tubakast ja alkoholist. Alla 10% kanepitarvitajatest jäävad sõltuvusse võrreldes 32% tubaka, 23% opiaatide, 15% alkoholi tarvitajatega. · Kanepist pärinevate kannabinoidide regulaarse tarvitamise tulemusena tekkivaid
Valgud uuenevad pidevalt Ööpäevas lammutatakse umb 400g kehavalke, samapalju sünteesitakse, et säiliks tasakaal Liitvalgud ja lihtvalgud Valke moodustavad aminohappeid on 20 8 aminohapet on sellised, mida organism ise ei oska sünteesida. Ülejäänusid on võimalik, kui on materjal olemas. Valkude biofunktsioonid: - Ensüümid (teatud liiki valk) (käivitab erinevad protsessid organismis) - Osad hormoonid on valgud - Retseptorid ( nt lukk ja võti) rakumembraanis - Ehituslik funktsioon ( juuksed, lihased, küüned) - Liikumine (kontraktsioon) lihaste liikumine - Varuaine (piim) - Energia - Mürkide neutraliseerimine - Ainete transport - Kaitsefunktsioon (antikehad) - Reguleerivad geenide tegevust Struktuur NII TESTIS KUI EKSAMIL - Primaarstruktuur (sirge) sirge juuksekarv - Sekundaarstruktuur (spiraal) laineline juuksekarv - Tertsiaarne struktuur (kera)
Kõige tähtsamaks komponendiks ja kõikgi omaduste määrajaks on genoom, milleks on DNA või RNA molekulid. Genoomi kaitseb tihe ja tugev kapsel – kapsiid. Mõnedel viirustel on lisaks kapsiidile ka seda kattev ümbris. 3. Millest sõltub viiruse organismi rakkude nakatamise võime? Kas viirused on võimelised nakatama kõiki organismi rakke? Viirused tungivad peremeesorganismi raku sisse seostudes nende pinnal olevate retseptoritega (lokalisatsioon ja retseptorid määravad nakatumise). Antikehad kaitsevad organismi rakke viiruse vereringlusesse sisenemise eest. Kui viirusosakesed on juba vereringluses, siis rakku sisenemise eest. Kui viirus on juba rakus, siis antikehad enam aidata ei saa. Sellisel juhul kaitsevad rakku rakusisesed kaitsemehhanismid. 4. Millised on viiruse paljunemise faasid? Peiteperiood - viirusosakesi pole võimalik rakus näha. Sellel etapil korraldab viirus ümber
[9] Vähi ravi Teadaolevad vähi biomarkerid annavad kasulikku informatsiooni terapeutilisest efektiivsuse Kõrge vastusest ravile (efektiivne või mitte). Selline ravi efektiivsuse seire on lihtne ja jälgimine odav. [9] Vähi biomarkerite tüübid[muuda | redigeeri lähteteksti] Vähi biomarkerite hulka kuuluvad hormoonid, paljud erineva funktsiooniga valgud: ensüümid, glükoproteiinid, onkofetaalsed antigeenid ja retseptorid. Lisaks, vähi biomarkeritena võivad olla ka sellised muutused kasvajas, nagu geneetilised mutatsioonid, amplifikatsioonid ja translokatsioonid ning geenide ekspressioonimustri muutused.[3] Funktsionaalselt võib vähi biomarkereid jagada mitmeks tüübiks: · Diagnostiline biomarker marker, mis avastab ja identifitseerib konkreetset vähitüüpi. Need [3]
R. toimib kolmemõõtmeline aktivatsioonienergiat,ku rakus.1.regulatoorset.pr ruumiline ehitus kaugel id ei muuda otsessidele, asuvate aminohapjäk tasakaalu.Kiirened ka membraanide vahel aleha pöördereaktsioon,selleg ioonkanaleid, muudab kokkupakkimisel,kvater a tasakaalu füüsikokeem. tingimusi naar-ruumiliselt saabumine.2.Aktivatsio rakuvälises kk- korrastatud mitme onienergia vähenemise s,mõjustab peptiidahela saavutab katalüsaator metabolism.Lipiidid komb.Transportvalkug siirdeoleku sihtmärgina:toime a ravimid seostuvad stabiliseerimise põhineb membraani pöörduvalt(polaarsete teel.Ensüüm tagab lipiidse kaksikkihi rav läbi membr rakku optimaalse lõhkumisel.nt. viimiseks)pöördumatul reacts.,keskkon...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
