Metaboolne vastus Mittesteroidsed hormoondi seonduvad plasmamembraanis lokaliseeruvatele retseptoritele, mille abil aktiveerivad signaali ülekandja raja raku sees. Steroidhormoonid võivad seonduda plasmamembraani retseptoritega või siseneda rakku ja seonduda tsütoplasmas olevate retseptoritega või seonduda rakutuuma retseptoritega. Signaalülekande retseptorid · retseptorvalgud membraanil · retseptorensüümid membraanil · oligomeersed ioonkanalid valgukompleksid membraanis · tuumaretseptorid tuumamembraanil Signaalülekande rajad · cAMP rada · inositoolfosfaadi ja siatsetüülglütserooli rada · türosiini kinaasne rada · guanülüültsklaasi rada · proteolüütiline modifitseerimine Steroidhormoonide toime sihtmärkrakus Steroidid mõjutavad kaltsiumi kanaleid ja teisi membraanvalke
See RNA väljub core osakesest. Replikatsiooniks nimetatakse positiivsel RNA-l negatiivse ahela sünteesi (dsRNA moodustumine). Replikatsioonile eelneb alati positiivse ssRNA segmentide selektsioon ja pakkimine. Peale transkriptsiooni toimub sekundaarne transkriptsioon. Rakule seondumine ja rakku sisenemine Reoviiruse antiretseptor (∂1 valk) võib seondada põhimõtteliselt iga makromolekuli, milles on olemas siaalhappe grupid. Reaalsed retseptorid võivad olla erinevatel rakkudel erinevad: üheks selliseks on junction adhesion molecule 1 (JAM 1). Reoviiruse seondumine võib olla kaheetapiline: Esmalt toimub reoviiruse antiretseptori seondumine siaalhappe jäägile Järgneb seondumine spetsiifiliste valk-valk interaktsioonide kaudu (selles osaleb antiretseptori “pea” struktuur). Reoviiruse sisenemine rakku toimub clathrin-ist sõltuva retseptor- vahendatud endotsütoosi teel
teooriat. Peame arvestama, et ka igasugused muud leitud soolised erinevused on reeglina sooliselt kattuvate jaotustega ja kindlasti soogrupi sisese suure varieeruvusega. Uuringutes leitud neuropsühholoogilised erinevused võivad osutada teguritele, mis eristavad äärmusrühma mehi mitte ainult naistest vaid ka ülejäänud meestest. Milline võib olla soolise äärmuse kujunemist toetav mehhanism? Suguhormoonid (ajus on piirkondi, kus on vastavad retseptorid ja kus pole, sugu eristuv ajus pigem piirkondades, kus ka hormooniretseptorid) + muud tegurid. Ajupoolkerade ja nende ühenduste erinevused. Erinevused ajupoolkerade bioloogilises asümmeetrias. Erinevate infotüütlusmehhanismide konflikt või selle puudumine. „Verbaalsete“ ja „visuaalruumiliste“ funktsioonide interferents või selle puudumine. Üks (kultuuri tõttu verbaalne) saab ülekaalu või arenevad mõlemad.
Munarakku ümbritsevast kallerkihist pärinevad liigispetsiifilised polüsahhariidid seonduvad spermi akrosoomis olevatele retseptoritele aktiveerides (Ca tase tõuseb) spermis akrosomaalreaktsiooni Akrosomaalreaktsiooni II osas moodustub akrosomaaljätke, mis tungib munaraku rebukestani ja mille pind on kaetud liigispetsiifilise valgu bindiiniga Munaraku pinnal on liigispetsiifilised bindiini retseptorid (bindiin+retseptor=gameetide seondumine) Spermi ja munarakku ühinemisel tekib viljastumiskühmuke (aktiini polümerisatsioon), membraanid ühinevad ja sperm siseneb munarakku. 38. Kehasisene viljastumine (imetaja/inimene). Spermi teekond munarakuni – millised bioloogilised „barjäärid“ selekteerivad sperme (märksõnad reotaksis, termotaksis, kemotaksis), spermide kapatsitatsioon - see on teil spermatogeneesi küsimustes sees – seega juba selge
4. Informatsioon Informatsioon on tingimusfaktor juhul, kui see mõjutab organismide elutegevust. Erinevad infokandjad: 1. FOTORETSEPTSIOON – Võime vastu võtta optilisi signaale erinevates lainepikkustes. Elektronmagnetkiirguse tajumine. Silm – kõige võimsam kaheksajalal. Lindudel on silmad väga erineva võimekusega ja ehitusega 2. MEHHANORETSEPTSIOON – Puutetundlikud retseptorid. Kaladel on küljejooneelund – sinna on koondunud retseptorid elundiks, mis tunnetab vee liikumise suunda ja rõhkude vahet. Putukatel – tundlad Kassil – vurrud NB! Nahk pole mehhanoretseptor, sest naha eesmärk on teine. 3. AUDIORETSEPTSIOON – Võime võtta vastu helisignaale, mehhaanilisi võnkumisi. Bioloogilises maailmas haruldane. Audioretseptsioon on vaid imetajatel, lindudel ja teatud putukatel. Kehtib reegel: kes teeb häält, see kuuleb häält. Nt: ritsikad
jäägiga. Inimeses on 1/3 kolesteroolivaba, 2/3 seotud mitmetesse ühenditesse. Viga : kolesterool on paha! Biokeemilises mõttes on hädavajalik eellasühend rea aktiivsete ainete biosünteesiks (nt sapphapped, suguhormoonid, membraanide ehitusüksused- loovad seal jäigad tasapinnalised alad.) Ateroskleroos tekib kui lipiidide transport ja ainevahetus organismis häirub s.o multifaktoriaalne haigus. On geneetiline eelsoodumus puuduvad vastavad lipoproteiinide retseptorid rakkudel . Ka keskkonnategurid soodustavad (tarbitud toit). Viga: kolesterool ei ladestu seintele vaid seintesse! Orgaanilised ühendid 4.3. Omadused · Igasugune lipiid on põhimõtteliselt vaadeldav alkoholi ja rasvhappe (RH) segaühendina st estrina; · Lipiidid ei lahustu vees, on hüdrofoobsed; · Nende eritihedus on vee omast väiksem, jäävad pinnale ujuma. 4.4. Ülesanded
2 Eukarüoot: selgelt eristuv tuum, tuumake, kahekordne tuumamembraan, diploidne kromosoomistik, palju kromosoome, histoonid, sisemembraanistik hästi eristunud. LOOMARAKU EHITUS JA TALITUS Rakumembraan: ümbritseb, piiristab rakku, kaitseb välismõjude eest, välispinnal olevad retseptorid seonduvad väliskeskkonnast pärit hormoonide, tõvestavate bakterite ja viirustega, osadel loomadel täidab liikumisfunktsiooni (amööb), tagab raku- ja väliskeskkonna vahel aine- ja energiavahetuse. Difusioon gaasiliste osakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale, energiat pole vaja Osmoos lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema
Inimeses on 1/3 kolesteroolivaba, 2/3 seotud mitmetesse ühenditesse. Viga : kolesterool on paha! Biokeemilises mõttes on hädavajalik eellasühend rea aktiivsete ainete biosünteesiks (nt sapphapped, suguhormoonid, membraanide ehitusüksused- loovad seal jäigad tasapinnalised alad.) Ateroskleroos tekib kui lipiidide transport ja ainevahetus organismis häirub s.o multifaktoriaalne haigus. On geneetiline eelsoodumus – puuduvad vastavad lipoproteiinide retseptorid rakkudel . Ka keskkonnategurid soodustavad (tarbitud toit). Viga: kolesterool ei ladestu seintele vaid seintesse! 4.3. Omadused Orgaanilised ühendid Igasugune lipiid on põhimõtteliselt vaadeldav alkoholi ja rasvhappe (RH) segaühendina st estrina; Lipiidid ei lahustu vees, on hüdrofoobsed; Nende eritihedus on vee omast väiksem, jäävad pinnale ujuma. 4.4. Ülesanded
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia Lugemismaterjali: 1) Henry Gleitman „Psühholoogia“ 2) P. Zimbardo „Psychology: core concepts“ Psühholoogia – käitumiste ja psüühiliste protsesside teadluslik uurimine ● Agressiivse emotsiooni (nt. viha) väljaelamine võib tekitada seda tegelikkuses juurde, mitte maha rahustada. Psühholoogia juured ● Filosoofia ja religioon - vana-kreeka ja rooma: ideed teadvuse kohta; meele ja emotsioonide olemus; tajud ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – p...
• ABA optimeerib kasvu stressi tingimustes (tõenäoliselt osmootse potentsiaali reguleerimise kaudu) ja muudab näiteks juurte-lehtede suhet. ABA reguleerib akvaporiinide hulka ja juhtivust veele (nii juurtes kui ka lehtedes). ABA suurendab vastupidavust soolsusele, veedefitsiidile, külmale ja kuumale, (aktiveerides geene ja tekitades uusi valke). Kõik reaktsioonid mis nende stresside puhul esinevad ei sõltu siiski ABA-st. ABA reguleerib õhulõhede avatust, ABA retseptorid asuvad nii õhulõhede sulgrakkude plasmamembraanis kui ka rakusisestes valkudes. Pärast retseptoriga seondumist käivitatakse protsesside ahel mis viib kas membraanjuhtivuse muutustele või RNA sünteesi muutustele. • Etüleen - (C2H4) ehk (H2 - C = C - H2). Etüleen on signaalmolekul viljade valmimisel, patogeenide (seened, bakterid, viirused) rünnaku puhul (patogeenide rünnaku puhul tõuseb etüleeni sünteesiva
jäägiga. Inimeses on 1/3 kolesteroolivaba, 2/3 seotud mitmetesse ühenditesse. Viga : kolesterool on paha! Biokeemilises mõttes on hädavajalik eellasühend rea aktiivsete ainete biosünteesiks (nt sapphapped, suguhormoonid, membraanide ehitusüksused- loovad seal jäigad tasapinnalised alad.) Ateroskleroos tekib kui lipiidide transport ja ainevahetus organismis häirub s.o multifaktoriaalne haigus. On geneetiline eelsoodumus puuduvad vastavad lipoproteiinide retseptorid rakkudel . Ka keskkonnategurid soodustavad (tarbitud toit). Viga: kolesterool ei ladestu seintele vaid seintesse! Orgaanilised ühendid 4.3. Omadused · Igasugune lipiid on põhimõtteliselt vaadeldav alkoholi ja rasvhappe (RH) segaühendina st estrina; · Lipiidid ei lahustu vees, on hüdrofoobsed; · Nende eritihedus on vee omast väiksem, jäävad pinnale ujuma. 4.4. Ülesanded
koosneb: *närvirakkude kogumitest hallainest ja seda ümbritsevast närvikiudude poolt moodustatud juhtteteedest valgeainest.. pea- ja seljaaju töö toimub tihedas koostöös, nad organiseerivad organismi talitlusi ja kooskõlastavad elundsüsteemide tööd. Perifeerne NS : *varustada KNS infoga nii sise kui väliskeskkonnast; *edastada KNS käsud efektororganitele. Jaguneb *aferentne e. sensoorne osa ül. *info suunamine aktsioonipotensiaalide näol retseptoritelt. ( KNS-i. retseptorid on : *eksteroretseptorid(võtavad ärritusi väliskeskkonnast); *interorets. (org. sisekeskkonnast); *propriorets.(paiknevad lihastes, kõõlustes, sidemetes). Aferentsete neuronite kehad paiknevad ganglionites (selja- ja peaajunärvide lähtekohas)) ja * eferentne e. motoorne osa, mis jaguneb omakorda *somaatiliseks motoorseks ül. aktsioonipotensiaalide juhtimine KNS-st skeletilihastele. (neuronite kehad paiknevad KNS-s, aksionid
Kahjustuse korral koomaseisund. . *Vasak aju – kõne, matem, parem käsi, teadus, kirjutam ja keel, ül lahendam. *Parem aju – loovus, kujundite äratundm, vasak käsi, kauguse määram, muusikalised võimed, kujutlusvõime Neurotransmitteri toime NT sünteesitakse ensüümide abil, säilitatakse vesiilikutes NT lekke neutraliseerivad ensüümid Aktsioonipotentsiaal vabastab NT sünaptilisse pilusse Presünaptilised retseptorid peatavad NT edasise vabanemise NT kinnitub postsünaptilisele retseptorile 1.Aminohapped: GABA ja Glutamaat – peamised KNS aktiveerivad NT 2. Monoamiinid: Dopamiin – tujuga, sõltuvus käitumine Serotoniin – meeleolu, depressioon Adrenaliin - Noradrenaliin - meeleolu 3. Atsetüülkoliin: - ANS valdav NT 4. Neuropeptiidid: Endofriinid – heaolutunne, NPY, Enkefaliinid 5. Puriinid: ATP, Adenosiin 6. Lahustuvad gaasid: *CO, *NO
Närvisüsteemi reaktsioon jääb aga enamasti lühiajaliseks. Seevastu endokriinsüsteem toimib aeglasemalt, kuid tema reaktsioon kestab kauem kui närvisüsteemi vastus. Enamiku organismi kudede ja organite talitlus on allutatud ühtaegu nii närvi- kui ka endokriinsüsteemi kontrollile. 3. Autonoomne närvisüsteem (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid, toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem. Vegetatiivne ehk autonoomne närvisüsteem reguleerib ja koordineerib siseelundite talitlust. Vastandina somaatilisele närvisüsteemile ei allu vegetatiivse närvisüsteemi kaudu juhtivad funktsioonid tahtele. Vegetatiivse närvisüsteemi eferentsed närvikiud varustavad kõiki siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsetesse närvikeskustesse jõudvad
polariseeritus naaberneuronitelt saabunud erutavate signaalide mõjul vähenenud üle teatud piiri, vallandub tegevuspotensiaal. 12 - Virgatsained - keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotentsiaali mõjul närvilõpmetest ja muudavad teiste rakkude taitlust, seondudes retseptoritega. - Sünapt - koht, kus toimub närvierutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele. - Retseptorid - valgud, mis seovad virgatsaine molekule ning kas käivitavad rakus signaali esindamiseks biokeemiliste protsesside ahela või muudavad kohe rakumembraani elektrilisi omadusi. Näiteid virgatsaineist, mida Näide vastavatest närvi- või psüühilistest kasutab mitu rühma neuroneid funktsioonidest Atsetüülkoliin Õppimine, mälu, ärkveolek Glutamaat Üsna universaalne erutusvirgatsaine, enim uuritud
neurotoksiini produktsioon). Transduktsioonil on osa ka stafülokokkide ravimiresistentsuse kujunemisel. 24. Transformatsioon Doonorbakterist väliskeskkonda vabanenud DNA lõigukese ülekanne retsipientrakku. DNA retsipientrakku jõudmiseks peab retsipient olema vastuvõtlik. Transformatsioon on omane sellistele perekondadele nagu Neisseria, Streptococcus, Staphylococcus, Bacillus. Osadel liikidel tekivad raku pinnale nn DNA retseptorid, kuhu seotakse doonorbakterist pärit DNA lõik ja muudetakse mitmete ensüümide poolt üheahelaliseks. Järgnevalt siseneb DNA fragment retsipientraku tsütoplasmasse ning sealt edasi liitub genoomiga. 25. Mikroobid lämmastikühendite muundajatena, muundamisprotsessid ja lämmastiku ringlus looduses Mikroobid osalevas lämmastiku ringes lämmastikuühendite muundajatena. Ammonifikatsioon - valgumolekulide järk-järguline hüdrolüüs
1. kontrolltöö 1. Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias. Geneetika harud ja uurimismeetodid Geneetika on bioloogia haru, mis uurib pärilikkust, geenide struktuuri, fn-i, päriliku varieerumise mehhanisme & selle seaduspärasusi, põhjusi ja ulatust. Molekulaargeneetika – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise). Samuti mutatsioone. Tsütogeneetika - tegeleb pärilikkusega raku tasemel. Uuritakse rakuorganellide (kromosoomide, ribosoomide, mitokondrite) osa gen. info säilitamisel ja realiseerimisel; kromosoomiarvu ja karüotüübi erinevusi eri liikidel. Organismi tasemel – kasutatakse hübridoloogilisi meetode (ristamiskatseid). Gen. info pärandumise seaduspärasuste uurimine. Populatsioonigeneetika – produkti...
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja ...
Postganglionaarsete neuronite kehad paiknevad kahes erinevas piirkonnas: Sümpaatiline piirväät – üsna seljaaju naabruses. Kõhuõõnes ja 3 ganglionis (põimikus). a. Päikesepõimik – nendest lähtuvad kiud lähevad nt maksa, sooltesse (vaata joonist) b. Ülemine kinnistipõimik c. Alumine kinnistipõimik Mediaatorks on ganglionis atsetüülkoliin ja erutusülekandel efektorile noradrenaliin ja adrenaliin. Retseptorid, mis erutuvad noradrenaliini ja adrenaliini suhtes, kutsutakse adrenoretseptoriteks, mida on 2 tüüpi: Alfa – tundlikum noradrenaliini suhtes; Beeta – tundlikum adrenaliini suhtes. Sümpaatilise närvisüsteemi toimed elunditele: Sümpaatikus erutub emotsionaalse ja füüsilise pinge korral. Erutused, mis käivituvad, võimaldavad organismil kas vastu hakata või põgeneda (fight-or-flight). Parasümpaatikus surutakse sel ajal alla (ja ka vastupidi). 1
efektide tekkimises (see efekt on detekteeritav ainult nakatatud, mitte transfitseeritud, rakkudes). 3.1.4. Seondumine retseptorile ja sisenemine rakku Reoviiruse antiretseptor on 1 valk (hemoglutiniin). Interaktsioon raku poolse retseptoriga pole kõrge spetsiifilisusega, tänu millele seonduvad reoviirused väga erinevaile rakkudele. Põhimõtteliselt võib reoviiruse retseptoriks olla iga makromolekul, millel on olemas siaalhappe grupid, kuid arvatakse, et reaalsed retseptorid kujutavad endast glükoproteiine, mis võimaldavad viiruse kaheetapilist seondumist: 1) esmalt toimub reoviiruse antiretseptori seondumine siaalhappe jäägile; 2) järgneb seondumine spetsiifiliste valk-valk interaktsioonide kaudu (selles osaleb antiretseptori "pea"-struktuur). Seega on võimalik, et retseptori seondamises osalevad erinevad 1 valgu domäänid (vt. ülal). Funktsionaalsete retseptoritena on reoviiruse peremeesrakkudel seni identifitseeritud mitmed
Süsivesikute struktuurne funktsioon avaldub selles, et monoosid on polüooside ehitusüksusteks, glükoproteiinid ja glükolipiidid kuuluvad biomembraanide koostisse ning polüoosid kuuluvad sidekoe, luude ja kõhrede koostisse. Süsivesikud on inimorganismis seotud mitmete bioregulatoorsete ülesannetega, sest neid leidub ka hormoonide koosseisus. Biomembraanide välispinnal asuvad oligosahhariidsed jäägid osalevad retseptoride talitluse tagamises. Retseptorid vahendavad naaberrakkude ja signaalmolekulide seostumist konkreetse rakuga. Retseptoritega seostuvad aga ka mitmesugused erinevad haigustekitajad (viirused, bakterid). Viimastele on need rakupinna retseptorid sobivaks kinnituskohaks. Inimese ja ka teiste imetajate puhul tuleb rõhutada ka süsivesikute toitelist rolli. On ju piimas leiduv laktoos esimene süsivesik, mida imetajate noorloomad tarbivad toiduks. Unustada ei tohi ka süsivesikute biosünteetilist rolli
Inimeses on 1/3 kolesteroolivaba, 2/3 seotud mitmetesse ühenditesse. Viga : kolesterool on paha! Biokeemilises mõttes on hädavajalik eellasühend rea aktiivsete ainete biosünteesiks (nt sapphapped, suguhormoonid, membraanide ehitusüksused- loovad seal jäigad tasapinnalised alad.) Ateroskleroos tekib kui lipiidide transport ja ainevahetus organismis häirub s.o multifaktoriaalne haigus. On geneetiline eelsoodumus puuduvad vastavad lipoproteiinide retseptorid rakkudel . Ka keskkonnategurid soodustavad (tarbitud toit). Viga: kolesterool ei ladestu seintele vaid seintesse! 4.3. Omadused · Igasugune lipiid on põhimõtteliselt vaadeldav alkoholi ja rasvhappe (RH) segaühendina st estrina; · Lipiidid ei lahustu vees, on hüdrofoobsed; · Nende eritihedus on vee omast väiksem, jäävad pinnale ujuma. 4.4. Ülesanded Lihtlipiidide ülesanded inimese organismis on järgmised:
PSÜHHOLOOGIA ALUSED TEEMA 1- PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR 1. Psühholoogia- teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Uurib kuidas väline mõjutus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi- kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. PSYCHE- HING LOGOS- ÕPETUS 2. Psühholoogia jaguneb: Eelteaduslik psühholoogia- on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibe...
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED 1. Sissejuhatus anatoomiasse ja füsioloogiasse Anatoomia on teadus organismide kujust ja ehitusest. Vastavalt elusa looduse jagunemisele taimedeks ja loomadeks tehakse vahet taimeanatoomial (fütotoomia) ja loomaanatoomial (zootoomia). Inimese anatoomiat ehk antropotoomiaks nim. seda zootoomia osa, mis tegeleb inimkeha ehituse ja selle tundmaõppimisega. Seega kuulub anatoomia bioloogia valdkonda. Käsitletavate objektide erinevuse alusel jaguneb bioloogia botaanikaks ja zooloogiaks . See zooloogia osa mis, käsitleb inimest, moodustab antropoloogia selle sõna kitsamas mõttes. Ühesõnaga on inimese anatoomia üks antropoloogia teadusi. Sõna "anatoomia" tuleneb kreekakeelsest sõnast anatome , mis tähendab lahti-, väljalõikamine. See viitab meetodile, mida vanasti anatoomilistel uurimistel väliste vaatluste kõrval peaaegu ainsana rakendati. Nüüdisteadusete poolt kogutud rikkalik meetodite ...
See-eest on neil kaks peptidoglükaani kihtidest. membraani välis- ja sisemembraan, mille vahel on periplasmaatiline ruum. Periplasmaatiline ruum Peptidoglükaan on lineaarne polümeer, mis ei ole tühi. Seal asuvad mitmed ensüümid ja muud koosneb N-atsetüülglükosamiinist (NAG) ja N- valgud (hüdrolüütilised ensüümid, retseptorid, transporti atsetüülmuraamhappest (NAM). vahendavad valgud). Peptidoglükaan-kiht asub välis- ja sisemembraani vahel. Peptidoglükaankihti nimetatakse ka mureiinkihiks. Erinevate peptidoglükaani ahelate vahel võivad moodustuda peptiidsidemed. Läbi peptidoglükaani kihtide ulatuvad lipoteihohappe (teichoic acids) molekulid, mis on sünteesitud membraani pinnale. Iseloomustused on vt ül. 1 4
Sperm esmalt seondub ja seejärel sulandub munaraku membraaniga vajalik, et spermid oleks liikumis- ja hüperaktiviseerumisvõimelised ning suudaks ära tunda ja seonduda munaraku ZP-ga ning läbi viia akrosomaalreaktsiooni. Moodustub akrosomaaljätke, mis tungib munaraku rebukestani ja mille pind on kaetud bindiiniga (liigispetsiifiline valk, mille retseptorid on munaraku pinnal) - toimub gameetide seondumine o Gameetide ühinemine - Rebukesta lüüsimisel akrosoomi ensüümide toimel pääseb sperm munaraku pinnale. Merisiilikul on kirjeldatud, et spermile sopistub munaraku pinnalt viljastumiskühmuke ehk fertilisatsioonikoonus. Oma olemuselt on selline struktuur homoloogiline spermi akrosomaaljätkega,
antud taimest toituvad putukad (Lepidoptera, varreleedik) hukkuvad. Valk, millega maisitaimi on transformeeritud, on CRY1A(b) delta-endotoksiini lühendatud vorm ja see kaitseb maisi nende kahjurite poolt söömise eest. See valk seostub putuka soole epiteeli retseptoritele ja kutsub esile pooride tekkimise, mis rikub rakkude osmootilise potentsiaali ning putukavastsed ei saa enam süüa ja surevad. Imetaja soolerakkudes puuduvad selle toksiini retseptorid ning vastav valk on imetajale kahjutu. Lisaks on BT11 maisisorti transformeeritud ka geeniga pat, mis annab tolerantsuse herbitsiidi glüfosinaatammooniumi suhtes. Glüfosinaatammoonium on fosfinotritsiinherbitsiidide (Basta®, Rely®, Liberty® jt.) aktiivne koostisosa. ). Fosfinotritsiini herbitsiidne aktiivsus põhineb glutamiinsüntetaasi inhibeerimisel, mille tulemusena koguneb taime letaalne annus ammooniumi.
· Sugunäärmed. Munandid ja munasarjad. Mees- ja naissuguhormoonid. Oviaar-menstruaaltsükkel Steroidid, mis moodustuvad mehe ja naise sugunäärmete spetsialiseerunud rakkudes. *Mees- sugunäärmeteks on munandid e. testised, milles esineb erinevaid ülesandeid täitvaid rakkude kogumeid, põhifunktsiooniks seemnerakkude e. spermatosoidide tootmine. Testistes on Leydigi interstitsiaal- e vaherakud (sisesekretoorse funkts), milles tekkiv testosteroon mõjutab Sertoli rakke. Testeosterooni retseptorid on teistes kudedes üle organismi. T funkts. on mehe sugunäärmete arengu ja sekund. sootunnuste väljakujunemine ja teistel androgeenidel anaboolne e. valgusünteesi soodustav toime(meestel suurem lihasmass). Androgeenid stimuleerivad erütropoeesi, T seostatakse ka psüühika erijooni(agressiivsus).T produkts. suureneb hüppeliselt puberteedieas(kõrge suht. kõrges eas). *Naine-sugunäärmed on munasarjad e. ovaariumid, mis asuvad väike-vaagnas ja neis toodetakse
dakse veinile lisada käärimise ajal, sid. See pole mingi veidrus ega sa- et tappa käärimisbakterid. Sellist lateadus, vaid klaasi kuju lähtub fü- meetodit on kasutatud käärimise sioloogilisest tõsiasjast, et erinevaid peatamiseks magusate veinide pu- maitseid tunnetavad retseptorid asu- hul. Dessertveinid sisaldavadki sa- vad suu eri osades. Inimese maitse- geli kõige rohkem väävliühendeid. meel on sedavõrd taandarenenud, et Önoloog Solange Galan näitab, kuidas Väävliga desinfitseeritakse veini- täiuslikult suudame tajuda vaid esi- Heas klaasis on vein dramaatiliselt pa-
18 Mis on taju? Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi. Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (nn tajukujund) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Analüsaator- Kui erutusprotsess on pihta hakanud, siis sellega hakkavad tegelema analüsaatorid. Ärritaja- Kõige algselt peab esinema teatud ärritaja. Ärritus- Siis tekib ärritusseisund (Millised retseptorid hakkavad reageerima? Valuretseptorid jne). Erutus- Kui retseptor hakkab edasi andma närvirakkudele ja see jõuab aiju. Aisting Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Retseptorite alusel aistingud Eksterotseptiivsed- nägemine, kuulmine, haistmine Interotseptiivsed- nälja, kehatemperatuuri, tasakaaluaistingud Propriotseptiivsed- Asuvad lihastes ja kõõlustes, staatilised ja kinesteetilised.
Keila Hariduse Sihtasutus Keila Kool mittestatsionaarne õpe Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil Uurimistöö Koostaja: Liina Virolainen Juhendaja: õp. Eve Torv Risti 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ……...…………………………………………………….… 3 1. SUITSETAMISE OLEMUS ………………………..…………………..... 4 1.1 Alustamine ……………………………………………………………...….. 4 1.2 Suitsetamisest on raske loobuda, sest … …..….…………………………. 5 1.3 Suitsetamise mõju organismile ……………………………...………….…6 1.4 Organism pärast suitsetamisest loobumist ………………………………. 8 2. ABIVAHENDID SUITSETAMISEST LOOBUMISEKS …………….... 9 2.1 Nikotiini asendusravi ehk NAR …………………………………………... 9 2.2 Allen Carr „Lihtne meetod lõpetada suitsetamine“ .………………........ 11 2.3 Antidepressandid ……………………………………………………….… 15 2.4 Hüpnoos …………………………………………………………………....
Kordamisküsimused eksamiks (2013) Psüühikahäirete tekkepõhjused Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, etiopatogeneesi, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi/rehabilitatsiooni ja ennetamist. Kliiniline psühholoogia on rakenduspsühholoogia valdkondi, mis käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma). Psühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutu...
Fentsüklidiin (PCP) Glutamaat Kanepitooted Endogeensed kannabinoidid Nikotiin Atsetüülkoliin, adrenaliin ja noradrenaliin GHB Gammaaminovõihape Uimastitarbimist mõjutavad riskifaktorid üksikisiku ja ühiskonna tasandil laste ja noorukite puhul (Botvin, 1999; Meeks jt. 2003; Bennett, 2006). Uimastid võivad: 1. Blokeerida virgatsainele tundlikud retseptorid 2. Suurendada retseptori tundlikkust virgatsaine suhtes 3. Virgatsaineid asendada, nende retseptoreid ise stimuleerides 4. Stimuleerida virgatsaine vabanemist ja sellega vastavat närviülekandeahelat tugevndada Uurijaid huvitab, miks ja kuidas uimastitarbimine alguse saab ning kuidas see edasi areneb. Riskifaktorid- faktorid, mis suurendavad uimastitarbimise tõenäolisust. Kaitsefaktorid- faktoreid, mis uimastitarbimise tõenäolisust vähendavad
Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info on valesti tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon) - Hallutsinatsioon – ebataju, ülalt-alla töötlus; tajuelamus mis on genereeritud kesks...
kinnituvad karvafollikulile. Folliikulis paiknevad ka melanotsüüdid, mis määravad karva värvuse. 44. Meeleorganite üldine iseloomustus. Meeleorganid on nägemisorgan, haistmisorgan, kuulmisorgan, maitsmisorgan , tasakaaluorgan ja kompimisorgan. Kohastunud ärrituste vastvõtmiseks väliskeskkonnast, et hankida infot. Meeleelundites ärritusele reageerivad, närviimpulssideks muutvaid ja impulsse KNS suunavad rakud on retseptorid. * kemoretseptorid – tuvastavad kemikaalide distantsilt või otseselt (haistmine ja maitsmine). * fotoretseptorid – kolvid ja kepikesed, kolvikesed registreerivad värvi (lainepikkuse põhjal) ning kepikesed on tundlikud valguintensiivsusele. * mehanoretseptorid – reageerivad mehaanilistele muutustele (rõhk, väänamine) * termoretseptorid – reageerivad temperatuuri vahetusele * valuretseptorid – toovad ärritudes valuaistingu
Orthomyxoviridae -> Perekond – Perekond – Influentsaviirus A -> Sigade gripp e. sigade influentsa SI on kergesti nakkav sigade viirushaigus. Haiguse tekitajaks on sigade gripi viirus (SIV), mis kuulub A-tüüpi ortomüksoviiruste hulka. SIV-d jagunevad viiruse pinnal paiknevate valguliste struktuuride hemaglutiniini ja neuraminidaasi alusel alatüüpideks, enam levinud on alatüübid A/H1N1, A/H3N2 ja A/H1N2. Sigade hingamisteedes paiknevad retseptorid on võimelised siduma sigade, lindude ja inimese gripiviiruseid. Siit tulenebki asjaolu, et sead võivad olla n.ö. „segamisnõuks", kus nimetatud gripiviiruste kohtumisel võivad tekkida uued tüved. Levik: Otsese või kaudse kontaktiga. Haigestumus võib karjas ulatuda 100 %-ni, suremus tavaliselt madal. Viirus on zoonootiline ja levib endeemiliselt. Võib nakatada ka veeolendeid. Patogenees: Infektsioon on subkliinilisest vormist akuutse vormini. Klasiikalise akuutse
Sellest johtuvalt on LuxS pigem metabolismis oluline kui hulgatunnetuses. 131 Autoinduktor 3 (AI-3) süsteem on paljuski AI-2-ga sarnane signaali võtab vastu kahekomponendiline süsteem, mis aktiveerib virulentsusgeenid. Kuid erinevalt AI-2-st kasutab AI-3 inimese stressihormoone adrenaliini või noradrenaliini süsteemi aktiveerimiseks. Näiteks, ained, mis blokeerivad - adrenergilised retseptorid blokeerivad ka E. coli AI-3 signaaliraja. Bakteriaalne signaalmolekul pole siiani täpselt defineeritud ning arvatakse, et see on katehhoolamiinile sarnane molekul. AI-3 signaal jõuab rakku kahekomponendilise süsteemi abil. Sensorkinaasiks on periplasmaatiline QseC, mis fosforüleerib tsütoplasmaatilise regulaatori QseB. Fosforüleeritud QseB on virulentsusgeenide aktivaator. AI-3 on leitud patogeensetelt ja kommensiaalsetelt entoerobakteritelt, kuid mitte G(+) bakteritelt
on blokeeritud. Histogonees 1. üldine Rakud täitavad väga üldiseid ülesandeid · rakud paljunevad · rakud kasvavad · üldine ainevahetus · võimalik üle minna eri koetüüpidesse ja siis tekib ploritentsus. · Pannakse paika ka need rakutüübid, mis hiljem peale loote iga enam ei jagune. · Inimestes sellisteks rakkudeks on: närvirakud, südamelihaserakud, silma läätse rakud, kõrva kuulmis retseptorid. 2. septsiifiline · valikuline geeniaktivatsioon tulevastes eri koetüüpides hakkavad avalduma erinevad geenid, käivitub erinevate valkude süntees. · Rakud omandavad iseloomuliku kuju · Omandavad tüüpilise paigutuse. · rakuvaheaine · Üle minek ühest kohast teise on blokeeritud. Organogenees 1. rakkude valkuline jagunemine 2. rakkude valikuline hukkumine 3. rakkude valikuline ümberpaigutus Sõrmede kujunemine jäsemepungast!!!
Nii varred kui õied on pigmentideta, õied ei avane kunagi. Tolmuterade valmides painduvad need vastu emakasuuet ning viljastavad seemnealgmed. Selliseid õisi tekib rohkem suve teises pooles, kui maapealseid õisi enam pole. Tagab suure ja stabiilse seemnevaru. Iseviljastumise vältimiseks Kahekojalisus: ühel isendil on emasõied, teisel isendil isasõied Tolmuterade ja emakate eriaegne valmimine, tolmukaniitide ja sigimiku erinev ehitus Keemilised retseptorid emakasuudmel: ◦ Spetsiaalsed ensüümid, mis tunnevad ära tolmuterad ja kas aktiveerivad nende idanemise või takistavad seda ◦ Tunnevad ära teiselt liigilt pärit tolmuterad, inhibeerivad need ◦ Tunnevad ära samalt õielt pärit tolmuterad, inhibeerivad need Tolmlemise tõhustamiseks PUTUKTOLMLEJAD Tolmuterasid toodetakse väiksemas koguses Tolmuterad suured, lisaainetega Tolmukad õie sisemuses, õites magus nektar või tugev lõhn, meelitava välimusega kroonlehed,
Ülekanne otsesel kontaktil käte või esemetega, sissehingamisel. Riskipopulatsioon: kõik vanused. Ülemaailmne, rohkem varasügisel, hiliskevadel (võimalik, et sotsiaalse mustri – kooliminek jms – tõttu, mitte viiruse omadustest). Replikatsioon. Koetropismi määrab viiruse interaktsioon rakuretseptoritega, kapsiidi tippude VP1 proteiinid omavad kanjonit, kuhu retseptor seostub. See sait on antikehade neutralisatsiooni eest kaitstud. Rinoviirus- (ja polio-, mõned coxsackied) retseptorid on Ig superperekonna valgud, 80% rinoviirustest seostub ICAM-1-le. Retseptoriga seondumisel vabaneb VP4, virion nõrgeneb, genoom süstitakse läbi membraanikanali, mis virioni tipus tekkis. Genoom seostub otse ribosoomiga, kuigi 5’-cap puudub. Infektsioonist 10-15 minuti jooksul sünteesitakse polüproteiin, millest samas jupis sisalduvad viiruse proteaasid lõikavad sobivad asjad. Viiruse RNA-sõltuv RNA-polümeraas teeb –ahela, millest uut genoomi sünteesida
Nädala pärast kogunesid nad kämpudesse lumehelveste teke. teatud suuruseni jõudes jagunes uus moodustis kaheks parvest eraldus väiksem tütarparv. Murrangu joonel toimus rakkude kontrollitud surm apoptoos. Mingi hetk hakkas kasvama ka rakkude suurus, selleks, et anuma põhja sattuda ja turvalisusesse sattuda. Vähemalt 25 korral tekkinud. Sellega pidi ka arenema ka altruism osad loovutavad järglaste saamise. 2. Mis tüüpi sensorid, retseptorid on evolutsiooniliselt vanimad? Millistest organismidest alates võime rääkida ,,iseenda äratundmisest"? Kas olfaktoorne süsteem? Kemoretseptorid (haistmis- ja maitsmismeel? Kaasasündinud immuunsus suudab eristada nakkuslikke võõraid ja mittenakkuslikke enda struktuure. See põhineb retseptoritel, mis tunnevad ära vaid mikroobidel leiduvaid kindlaid molekule. Selle süsteemi elemente leidub ammu lahknenud hõimkondades (putukad ja selgroogsed. Iseenda
mikroorganismidega, mille vastu B-rakud kujundavad välja kaitsvad antikehad ja T-rakud nakatavat mikroorganismi ning nakatatud keharakke tapvad rakuliinid · Stressi mõju immuunsüsteemile on negatiivne, selle tööd pärssiv, ent selle mõju olemus on seni üpris ebaselge · Stressi immuunsüsteemi pärssiva mehhanismi üheks võimalikuks lüliks on glükokortikoide ja noradrenaliini siduvad retseptorid B- ja T- lümfotsüütide rakumembraanidel. Teised immuunsüsteemi pärssiva mehhanismi lülid on seni tundmatud · Inimestel on korduvalt leitud, et immuunsüsteemi mõjutavad ebasoodsalt nii akuutsed kui kroonilised stressorid (Mayer jt, 1994) · Immuunsüsteemi käivitumisest jõuavad ajju nii närvisignaalid kui keemilised signaalid. Sel puhul muutub noradrenaliini kontsentratsioon hüpotalamuses ning produtseeritakse CRT-I · Immuunsüsteemi käivitumisel on leitud valutundlikkuse tõusu
8. Signaalne funktsioon. N: Peptiidhormoonid(hormoonid vahendavad infot kindlatele [kompetentsetele] rakkudele.) INSULIIN - *Soodustab veresuhkru transporti rakkudesse. *Soodustab glükogeeni sünteesi lihastes ja maksas. *Soodustab varurasvade sünteesi kehas. 9. Retseptoorne funktsioon - a) valgustundlikud valgud, mis valguse mõjul tekitavad keemilisi muutusi(silma võrkkesta rakkude valgud - jodopsiin ja rodopsiin). b)Membraani pinnal paiknevad valgulised retseptorid. Ruumiline sobivus. 10. Biokatalüütiline funktsioon. Teatud valgud, mis viivad läbi biokeemilisi funktsioone(ensüümid). ENSÜÜMID - kiirendavad ning aeglustavad reaktsioonide kiirust. Maailmas on umbes 2300 ensüümi, millest 2000 esineb inimestel. 11. Eriotstarbelise funktsiooniga valgud. a) valgud, mis annavad erakordselt tugeva magusa maitse aistingu(monelliin, taumatiin). Seda kasutatakse, et vähendada energeetilist väärtust ja rasvumisriski.
viimajätkest ja mitmest dendriidist ehk toomajätkest. Närviraku kehas, nii nagu teistes rakkudes, on rakutuum ja tsütoplasma. Rakukehad asuvad pea- ja seljaajus, erilistes rakukogumikes ehk ganglionides ja ka erinevates kehas olevates retseptorites, millest koosnevad närvijuhtmed. Ühenduskohtades, kas sihtorgani või närvirakkude ühenduse ehk sünapsi juures edastatakse signaali neurotransmitteri ehk virgatsaine abil. Nende ainete olemasolu tuvastavad retseptorid, mis muudavad keemilise signaali jälle elektriliseks. 37 Joonis 3.9. Närvirakk Sooma – tuuma ümbritsev närviraku põhiosa Tähtsamad virgatsained Erutusvirgatsained: atsetüülkoliin, substants P, glutamaat. Pidurdusvirgatsained: glütsiin, gamma-aminovõihape. Retseptorile omavad nii ergutavat kui ka pidurdavat toimet: noradrenaliin, adrenaliin, dopamiin. Väga väikeses koguses satuvad need ained ka verre ning mõjuvad siis nii nagu hormoonid
kuhu jõuavad ka kuulmis-, haistmis- ja nägemisaistingutesignaalid. Ajukoores tekkinud erutus mõjutab hüpotaalamuse vahendusel ajuripatsit ehk hüpofüüsi. Ajuripatsi tagasagar reageerib erutusele hormoon oksütotsiini eritamisega, mis jõuab teatud aja möödudes südame kaudu vereringega udarasse (joonis). Söördumisrefleksi tekke skeem: 1- ajukoor , 2- ajuripats, 3- süda, 4- piimanäärmed, 5- närviteed Udarakoe alveoolide müoepiteelirakkudel on spetsiaalsed retseptorid, mis reageerivad oksütotsiinile kokkutõmbumisega. Selle toimel pressitakse kokku ka alveoolid ning neis olev piim väljutatakse sagarikesisestesse juhadesse Piima sõõrdumisel tekkinud surve kandub üle kogu viimasüsteemi, põhjustades rõhu tõusu udara sisemuses, mille toimel piim liigub piimaurke suunas. Kuna alveoolides paikneb enne lüpsi 6090% kogu udaras sünteesitud piimast, siis sõõrdumisrefleksita jääks suurem osa sellest väljutamata.
Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude eraldivõetuna täita ei suuda. Ühetalitusega elundid koonduvad elundkondadeks. Katteelundkond. Kaitseb keskkonnamõjude eest. Ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Väliskatteks on nahk. Inimese nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest. Nahas asuvad retseptorid. Higinäärmete abil osaleb nahk termoregulatsioonis ja eritamises. Pigmendirakud vähendavad UV-kiirguse kahjulikku toimet. 52 Tugielundkond. Võimaldab liikuda. Lihased koos tugistruktuuridega tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. Luustik koos lihastega moodustab u poole inimese kehamassist. Seedeelundkond. Lagundab toitu
1. Milliseid RNA polümeraasi subühikuid peate transkriptsiooni aktivatsiooni regulatsiooni seisukohalt olulisteks? Selgitage. Aktivatsiooni seisukohalt olulised ja faktor. Eubakterite RNA polümeraas, suurusega 480 kDa, koosneb viiest subühikust. 2ßß` - apoensüüm - koosneb neljast subühikust ja on võimeline katalüüsima RNA sünteesi. ülesandeks on apoensüümi assambleerumine (N-terminus) ja interaktsioon TF-dega või promootori UP-elemendiga (C-terminus). Sageli on transkriptsiooni initsiatsiooniks vajalik ka spetsiifiliste TF-de olemasolu. Kui transkriptsiooni kontrolliv järjestus -35 on vaevu äratuntav on vajlikud transkriptsiooni aktivaatorid. Miks ei ole konsensus igalpool? vaja geeniregulliks. Aktiveeritavatel promootoritel on -35 heksameer konsensusjärjestusest TTGACA märkimisväärselt erinev konsensusjärjestusest ja sel juhul soodustab aktivaator polümeraasi seondumist promootorile. Lisaks TF-dele toimub transkriptsiooni...
U 20% CO2-st tuleb tagasi hemoglobiiniga, kuid mitte heemse osaga. Enamus CO2 tuleb välja lahustunult biovedelikes (sellel põhineb vere puhverdusvõime). Transpordi jaoks on vajalikud vereplasmavalgud. 10. Signaalne funktsioon. Kõhunäärme valkhormoonid: insuliini põhiülesanne on langetada veresuhkrutaset. Glükagoon tõstab veresuhkru taset ehk soodustab maksas veresuhkru lagunemist. 11. Retseptoorne funktsioon. Rakupinnal olevad valgulised retseptorid. Valgustundlikud valgud silma võrkkestas (rodopsiin). 12. Regulatoorne funktsioon. Geeni regulatoorne funktsioon on histoonidel, vere pH-d reguleerivad puhverdusvõimega valgud. 13. Atraktiivne funktsioon. Magusa maitselised funktsioonid. Perspektiivi ka toiduainetööstuses (ei põhjusta kaariest, vähem vaja jms) nt: daumatiin. Riigieksamiküsimused valgud, lipiidid, süsivesikud. 1
autofosforüleerumist interakteerub regulaatorvalkudega CheB ja CheY ja fosforüleerib need. Fosforüülrühma ülekande ja kinaasse aktiivsusega domäänid histidiini kinaasil ning response regulaatori vastuvõttev (receiver) domään on konserveerunud sama perekonna valkude piires. Varieeruvad sensorvalgu signaali äratundev N-terminaalne domeen ja regulaatorvalgu efektor-domeen. Mida detailsemalt signaali ülekandesüsteeme uuritakse, seda kirjumaks pilt muutub. Signaali tunnetavad retseptorid võivad asuda nii transmembraanses kui ka periplasmaatilises või tsütoplasmaatilises sensor-domäänis. Sama sensor võib anda signaali mitmele erinevale regulaatorile ja sama regulaator võib saada signaale erinevatelt sensoritelt. Kirjeldatud on ka ühekomponendilisi signaali ülekandesüsteeme. Näiteks Vibrio cholerae ToxR valk on transmembraanne. ToxR tunneb ära raku väliseskkonna signaali, mille tulemusena ta aktiveerub ning
ned, higinäärmed te süntees, eritus, termoregulatsioon Peamine regulatoorne süsteem, Pea- ja seljaaju, närvid, Närvisüsteem kontrollib kõiki füsioloogilisi ja ganglionid, retseptorid intellektuaalseid funktsioone Närvisüsteemi kõrval teine oluline Endokriinsüsteem Endokriinnäärmed regulatoorne süsteem: ainevahetus, sigimine jms
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
