Hüpofüüsi -intermediin kesksagar Hüpofüüsi -antidiureetiline -Vee tagasiimendumise soodustamine tagasagar hormoon distaalsetes neerutorukestes -Diureesi vähendamine -Vererõhu suurendamne -ADH sekretsiooni regulatsioonis eristatakse 3 retseptorid: 1) Osmoretseprotid(hüpotalamus) 2) Baroretseptorid ( aordikaar) 3) Mahuretseptorid( südame kojad) -oksütotsiin -Tupe ja emakalihaste kontraktsioonide soodustamine
teise. Nature (18.saj) Aktiivne tajuja, Nativism. Minu arvates nad on kaasasündinud. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kinestees (Lihased, liigesed, kõõlused). See annab meile infot meie liikumisest ja keha asendist ruumis. Tasakaalumeel (Tasakaalu retseptorid asuvad poolringkanalites, mis omakorda asuvad sisekõrvas. Need kanalid sisaldavad paksu vedelikku, mis liigub iga kord, kui pea liigub.) annab meile märku meie pea liikumisest, aitab aru saada kus on üleval ja kus on all, kas me liigume stabiilse kiirusega või muutuva kiirusega. Nahameeled: surve-, temperatuur- ja valuaistingud (Notsitseptorid - nahas olevad retseptorid, mis vastutavad valuaistingu eest, reageerivad mitmesugustele koekahjustustele
Inimese maitsmis- elundid on keele pinnal. · Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat, kibedat ja haput. Ülejäänud maitsed moodustuvad nende maitsete segunemisel. · Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Inimese haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. · Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinna- omadusi, temperatuuri, massi jms. Kompimistaju tekib nahas viie erineva aistingu kombinatsioonina. · Nahas on retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma. Eriti kompimistundlik nahk on sõrmeotstel, jalataldadel ja huultel.
Meelelundid Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis närviimpulss liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. Nägemiselundid Silma läbimõõt on kõigest 2,5 cm. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema
Vabad neurotransmitterid transporditakse tagasi presünaptilisse ossa, difundeeruvad ja eemalduvad kehavedelikega ja/või lagundatakse kiiesti ensüümide poolt. 5. Millal on aktiivne sümpaatiline närvisüsteem ja millal parasümpaatiline närvisüsteem? Sümpaatiline närvisüsteem aktiviseerub füüsilise/stressi tagajärjel. Parasümpaatilise närvisüsteemi aktiivsust on kirjeldatud puhkuse ja reparatiivsete funktsioonidega. 6. Millised on retseptorid sümpaatilises närvisüsteemis ja milline on seal neuromediaator neuroni ja sihtmärkorgani vahel? Sümpaatilise närvisüsteemi retseptorid on α1, α2, β1, β2. Neuromediaatoriks esimese ja teise neuroni vahel on AK (atsetüülkoliin), teise neuroni ja sihtmärkorgani vahelises sünapsis on neuromediaatoriks NA (noradrenaliin). 7. Millised ensüümid lammutavad sümpaatilises närvisüsteemis noradrenaliini?
Ärritaja meeleorgani otsene mõjutaja. Mingi ese või nähtus. Ärritus ärritaja toimel meeleorganites käivitunud protsess. Erutus - ärritamisel tekkiv närviprotsess. Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis Analüsaator - kompleks mille vahendusel toimub aistingu tekkimine. Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis, (2) närviimpulssi edasikandvad närvikiud ja (3)erutust töötlevad peaasju osad. Aisting kui protsess - aistmine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsatorid üheaegselt ja kombineeritult. Edastades informatsiooni esemetest või nähtustest, aktiviseerivad aistingud kogu psüühhilist tegevust, aidates organismil muutustega ümbritsevas keskkonnas kohaneda.
1. Nimeta inimese meeleelundid ja meelesüsteemid ning kirjelda eraldi iga meeleprotsessi toimimumist täpselt (nt milline elund, kus asuvad retseptorid, nende nimetused jne.) Meeleelund on valdavalt anatoomiaalane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Klassikaliselt eristatakse järgmisi meeli: nägemismeel (silm) kuulmismeel (kõrv), haistmismeel (ninaõõne haistmispiirkond), maitsmismeel (keele maitsmispungad) kompimismeel, valu ja temperatuurimeel (nahk). kinestees (lihased)
Tundlikkuse alumine absoluutne lävi mingi ärrituse minimaalne toime, mis tekitab haistingu ( sosistamine ). Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärrituse maksimaalne tugevus mille korral veel tekib haisting. Eristus lävi kahe sarnase ärritaja vaheline väikseim erinevus. Haistingu kvaliteet igal haistingul on erinev kvaliteet, see on haistingu omadus mille järgi saab teda eristada. Haistingu tajumis-aeg 130 millisekundit. Ärritajaga kohanemine retseptorid kohanevad ärritaja muutumisega. Korvamine olukorda kus inimesel mingi haisting puudub, siis teised haistingud tugevnevad. Sünteesia olukord kus üks haisting kutsub esile teise. Taju püsivus teatud objekti tajub inimene muutumatuna isegi kui objekti ümbrus muutub. Valivus inimene tajub objekti vastavalt oma eelistustele ja emotsioonidele. Mõtestatus inimene tajub selgemini neid objekte millel on tema silmis mingi tähendus ja taju sõltub oluliselt sellest tähendusest
1. Kirjelda põgusalt kõigile meeltele ühiseid füsioloogilisi protsesse (neid on 3 ja selgita ka ühe protsessi kaht võimalust). a) Kõikidel meeleorganitel on retseptorid, mis välisest keskonnast tulevaid stiimuleid vastu võtavad. b) Meeleorganite retseptorite koostööl kodeeritakse väline stiimul neuraalsesse keelde ehk närviimpulssideks ja seda protsessi, kus stiimul närvidele vastuvõetavaks muudetakse, nimetatakse transduktsiooniks. c) Närviimpulsid saadetakse mööda närvirakke ajju Kinesteesi puhul võib olla 2 võimalust- neuraalsed impulsid saadetakse seljaajju, kus edasi liigub peaajju
Teine loeng! Sensoorse süsteemi kolm olulist omadust, sh hierarhilisuse printsiip. Sensoorsete süsteemide 3 olulist omadust (oluline): I. Iga sensoorse süsteemi sees on mitmeid alamodaalsuseid/ alasüsteeme II. Igal alasüsteemil on oma spetsiifiline funktsioon III. III. Meeled suhtlevad omavahel Sensoorse süsteemi hierarhilisus. 1. kõik retseptorid korteksiga ühenduses 3-4 neuroni kaudu 2. Määrab motoorsete vastuste hierarhia 3. Palju ümberlülitusi ajutüve piirkonnas nt valu aju veejuha ümbrise hallainesa käivitab nii emots kui käitumuslikud vastused 4. Keskajus asuvad ajutüve ni visuaalsed kui auditoorsed keskused, peamine ülesanne stiimuli asukoha kindlakstegemine ning selle alusel liigutuste koordineerimine 5. sõnumi modifitseerimine ümberlülituskohtades
Komplement – Ehhinodermidest, seotud ka kaasasündinud immunoloogiaga, kaasasündinud retseptorid võivad midagi väga spetsiifiliselt ära tunda, enne kui patogeeni ei hävita ei juhtu midagi, et märklaudua hävitada võib kasutada ka komplemendi süsteemi, ilma T lümfotsüütide ja antikehadeta. Immuungeneetika osas ennetavast immuunsussüsteemist. Immunoloogilise kaitse põhimehhanismid: Geneetiline polümorfism, 1. erinevad rakupinna retseptorid, valgulised retseptorid, raku pinnal glükolipiidsed retseptorid, immuunreaktsioonides osalevad valgud. Vaja – ükski viirus ei tungi rakku ilma retseptorita, kui on mitu varianti, viirus ei saa nakatada tervikuna liiku, näide herpesiviiruste kohta, mõningaid suudab mõningaid mitte. 2. Valgud 3. Glükosiidsed, glükolipiidsed jne ABO ja teised veregrupid 4. Immuunreaktsioonides osalevad valgud.
Sisetekkelised opioidid muudavad meie reaktsioone valuärritustele. Nad reguleerivad ka elutähtsaid funktsioone nagu nälg ja janu, osalevad tuju juhtimisel, immuuntegevuses ja muudes protsessides. Põhjus, miks opiaadid nagu heroiin ja morfiin meid nii tugevalt mõjutavad, on see, et need välistekkelised ained kinnituvad samadele retseptoritele nagu meie sisetekkelised opioidid. On kolme tüüpi üle kogu aju levinud retseptoreid: müü-, delta- ja kapa-retseptorid. Need retseptorid mõjutavad läbi vahendajate ioonikanalite avanemise tõenäosust, mis teatud juhtudel vähendab närvi ärritatavust. See vähenenud ärrituvus on tõenäoline opiaatide eufooriat tekitava mõju allikas ja näib, et seda vahendavad müü- ja delta-retseptorid. See eufooriat tekitav mõju näib hõlmavat ka teist mehhanismi, kus tulevad mängu kõhtmise keskajukatendi ala GABA-pärssija interneuronid. Nende neuronite müü-retseptoritele kinnitudes vähendavad opioidid vabaneva GABA hulka.
kuulmisnärvi (teonärv) vahendusel aju kuulmiskeskusesse (suuraju oimusagara koor) 82. kus paiknevad kuulmiskeskused Suuraju oimusagara koores peaajus? 83. mis ülesanne on tasakaalu Annab informatsiooni inimese pea ja keha asendi ning liikumise kohta ruumis elundil? 84. kus asuvad pöörlevale Poolringkanalites liikumisele reageerivad retseptorid? Page 3 of 5 1. Ülemine asub frontaaltasapinnas ja on selle suhtes 45° nurga all tahapoole painutatud. 2. 85. millistes tasapindades paiknevad Tagumine asub sagitaaltasapinnas ja selle suhtes 45° külgsuunas kallutatud. 3. Külgmine on poolringkanalid? horisontaaltasapinna suhtes 30° taha ja alla painutatud 86
Sünteesiti 1926. a. 1956. a. hakati loommudelites uurima, avastati valuvastane toime. 60ndatel hakati uurima inimestel, ilmnes hallutsinogeenne toime. 1965. a. lõpetati inimuuringud, võeti kasutusele veterinaarias. 60ndate lõpus algas kuritarvitamine. Fentsüklidiin NMDA retseptorite antagonist Erutusmediaator glutamaat toimib G- proteiiniga seotud metabotroopsete retseptorite ja Ca2+-kanalitega seotud ionotroopsete retseptorite kaudu. Ionotroopsed retseptorid NMDA (N-metüül-D- aspartaat) retseptorid AMPA retseptorid kaiinhappe retseptorid Fentsüklidiin Emotsionaalne eemaldumine, hallutsinatsioonid Agressiivsus, tahhükardia, hüpertoonia, hüpertermia, krambid Ravi mürgistuse puhul intensiivravi, diasepaam, haloperidool Psilocybe cubensis ning selles sisalduvad psilotsiin ja psilotsübiin Psühhostimulaatorid Kokaiin Amfetamiin ja tema derivaadid (dekstroamfetamiin, metamfetamiin,
1. Nimeta inimese meeled Kuulmismeel- kuulmiselundiks on kõrv, ja kirjelda eraldi iga retseptoriteks on kõrvas asuvad karvarakud. meeleprotsessi toimimist Karvarakude omadus on võtta vastu stiimuleid, täpselt (nt milline elund, mida saavad õhumolekulide võnkusel. Heli kus asuvad retseptorid, võimendub, signaalid saadetakse edasi ajju, nende nimetused, mida kus esmane kuulmisala asub temporaalsagaras. nad teevad jne). Peale seda on transduktsioon ning info kodeerimine Tasakaalumeel- suur töö tehakse ära lihastega tasakaaluhoidmisel, kuid vajalik tasakaaluelund on sisekõrvas. Raskusjõu muutumisel aktiveeruvad
Millises vormis on G-valgud aktiivsed/inaktiivsed? Mis valgud osalevad G-valkude aktiveerimisel/inaktiveerimisel? Esinevad kõikides pro- ja eukarüootides. G-valgud on aktiivsed, kui on seotud GTPga ja inaktiivsed, kui on seotud GDPga. GTP ja GDP vahetus on tugevasti reguleeritud. Signaaliülekande radades esineb kahte tüüpi G-valke: 1. Heterotrimeersed G-valgud – seonduvad raku pinnal olevate retseptoritega ja aktiveeritakse nende poolt – G-valk seoselised retseptorid, GPCR, käituvad GEFidena. 2. Monomeersed G-valgud, väikesed G-valgud (madalmolekulaarsed) – ei seo otse retseptorit Osalevad raku jagunemise ja liikumise reguleerimises, valkude sorteerimine, sekretoorne rada. G-valkude aktiveerimisel osalevad GEF-id, G-valkude inaktiveerimisel osalevad GAP-id. 3. Mis retseptoritega seonduvad G-valgud? Miks need retseptorid on olulised? G-valk seoselised retseptorid, GPCRid on kõige arvukamad retseptorid rakupinnal GPCRid.
Maitsmine on lahustunud ainete mitmesugune keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. (retseptorid, keele tipus ,millega tunnene maitset) Inimene tajun 4 põhimaitset :soolast, magusat, kibedat ja haput. õ huga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nendes närviimpulsse. Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, pinnastruktuuri, suurust, temperatuuri jms. Nahas on retseptorid, mis tajuvad puududust, survet, valu, kylma ja kuuma.
a. α1 – postsünapsis, kõige rohkem arterites (veresoonte seintes, sooltes, emakas) b. α2 – presünapsis, kontrollib mediaatori vabanemist, asub silelihasrakkudel (peamiselt rahustitena) c. β1 – postsünapsis, peamiselt südames (kiirendamine südame tegevust) d. β2 – postsünapsis, peamiselt bronhides (laienemine) 4. Alfa-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? Alfa retseptorid asuvad peamiselt veresoonte seina lihaselises koes. Leidub ka sooltes, emakas. 5. Beeta-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? B1 – retseptorid on suurem osa südames B2 – retseptorid o n suurem on südames 6.Peamised beeta-mimeetilised toimed? 1 – südame löögisageduse ja kokkutõmbejõu suurenemine, lipolüüs 2 – bronhilihaste toonuse langus, veresoonte laienemine (Silelihaste lõõgastumine) Glükogenolüüs
Signaalmolekuli ja retseptori vahelised interaktsioonid X Retseptori tundlikkuse muutumine Tolerantsus võib olla seotud retseptorite sensibiliseerimisega, mistõttu läheb varasemast rohkem ravimit uute retseptorite inhibeerimiseks. Kui peatada ravimi võtmine järsku, on retseptoreid tavapärasest rohkem, mistõttu on rakk neurotransmitteri suhtes ülitundlik ning see kutsub esile normaalsest tugevama reaktsiooni. Sellel perioodil, kui retseptorid vähenevad, tekib patsiendil vajadus ravimi järele, et ebameeldivaid nähtusi leevendada - sõltuvus. Desensibilisatsioon, sensibilisatsioon Kui agonist toimib retseptorile pikemat aega, siis retseptor inaktiveerub e desensibiliseerub. Põhjuseks on retseptori fosforüülimine, mille tulemusel retseptor muutub konformatsioonilt inaktiivseks. Kui agonist veelgi edasi toimib, siis retseptorid viiakse tsütoplasmasse ja hüdrolüüsitakse, kusjuures uute retseptorite süntees aeglustub.
iseloomustab suurenenud energiakulu (näit treening, emotsionaalsed seisundid viha, rõõm, valuseisund jne) .Parasümpaatiline närvisüsteem on reguleerijana aktiivne organismi energiavarude taastumise perioodil.Nimetatud närvisüsteemi osade üheaegsel aktiveerumisel arvatakse toimivat organismi iseregulatsioon, vastvalt organite vajadustele ja võimalustele. Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis. Retseptorid võivad olla paljurakulised, ühel rakul põhinevad, või rakumembraanis olevail retseptorvalkudel põhinevad. Retseptorid paiknevad:nahal, nahaaluses koes, liigestes organismi sisekeskkonnas (valu, puutumine, surve, kuum, külm, asend jne).Kuid kogu organismi poolt vastuvõetavat infot inimene ei taju.Aju uurimine - inimese aju on uuritud sajandeid. Varem sai teha seda ainult pärast inimese surma, siis tänapäeval tehniliste vahendite abil uuritakse elusorganisme.
sissehingamiskeskuses tekib taas erutus. Närviimpulsid sissehingamiskeskusel lähevad diafragmale mis tõmbub kokku, välistele roietevahelistele lihastele, mis kontraheeruvad ja järgneb sissehingamine. 2) Humoraalne regulatsioon veres ringlevate ainete mõjul olev regulatsioon. Veres hapniku likumist mõutavad ..... ioonid, CO2 ja hapnik. Aluseliste ja happeliste ainete suhtes on organismis olemas tundlikud sensorid ehk retseptorid. Põhiliselt paiknevad nad kahes kohas: aordikaares ja unearteri hargnemiskohas. Sisemine arter viib ajju verd, välimine väljaspool kolju peapiirkonda verd. Eelkõige on tundlikud hapniku kontsentratsiooni muutuste suhtes. Aordikaares ja hargnemiskohas olevad retseptorid perifeersed kemretseptorid. Teine retseptoorne piirkond tsentraalne-, paiknevad KNS-is piklikajus, seal kus hargnevuski. ..............
Kanapimedus- hämaras ei näe mitte midagi, A-vitamiini puudus. Kuulmetõri - 3-4 cm pikkune kitsas kanal , mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses väliskõrvaga. Tigu- sisekõrva kuulmiselund. Poolringkanalid- sisekõrva kuulmiselund, mis koos mõigu ja kotikestega moodustavad tasakaaluelundi. Kurtus- ei kuule midagi. Kuulmislävi- väikseim helitugevus mida inimene kuuleb. Maitsepung- tunderakud ek retseptorid. Hasiterakk- lõna tundmiseks vajalik. Silma kaitseb ja katab läbipasitev sarvkest. - · Silmalaud(pilgutamine puhastab) · Pisaravedelik (kannab tolmu silmadest) · Ripsmed (piirab tolmu) · Kulmud ( kaitseb higi ja lõõgi eest) Lühinägijal tekib kujutis tekib kujutis võresta ette , kaugnägijal aga taha. Lühinägijad: 30%, näevad lähedale hästi ( liiga pikk silmamuna või liiga pikk lääts), nõguslääts, -prillid.
Näiteks: Verevoolu autoregulatsioon metaboolsete ja müogeensete mehhanismide abil. Näide: Skisofreenia kui haiguse iseärasused (loeng, lk 31) 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Autokriinne, parakriinne ja endokriinne regulatsioon. Närviülekanne. Keemilised ja elektrilised sünapsid. Virgatsained. Virgatsainete retseptorid. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Tagasiside mehhanismid: negatiivne, positiivne, ennetav (vt. K.1) Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Rakud kontakteeruvad omavahel kolmel viisil: 1) Diffundeeruvad keemilised signaalid (toimivad distantsil) 2) Otsene kontakt plasma membraani ja lähedal asuvate rakkude vahel (on tähtis näiteks lümfotsüütide puhul, kui nad
1. Nimeta inimese meeled ja Inimese meelteks on: kirjelda eraldi iga meeleprotsessi 1. Maitsemeel. Maitsemeele elundiks on toimimist täpselt (nt milline elund, keel, millel paiknevad maitsmispungad ning kus asuvad retseptorid, nende nendes omakorda maitseretseptorid. nimetused, mida nad teevad jne). Retseptorid võtavad vastu informatsiooni ja saadavad edasi närviimpulsse kõrgematesse ajukeskustesse. Kõik retseptorid reageerivad erineval määral. 2. Kuulmismeel. Kuulmismeele elundiks on kõrv ning retseptoriteks on karvarakud, mis asuvad kõrvas
G-valk seondub retseptorile ja aktiveerib selle. Inaktiivne ensüüm kinnitub G-valgule ning kõik on aktiveeritud Ensümaatiliste omadustega - Signaal molekul moodustab dimeeri ning aktiveerob katalüütilise domääni (türosiin-kinaas retseptor) Ensüümiga seotud retseptorid- Signaal molekul kinnitub retseptorile, milele omakorda kinnitub türosiinkinaas (türosiin-kinaas seotud retseptor) Ensümaatiliste omadustega retseptorid Retseptor-türosiin-kinaasid - fosforüleerivad türosiine, mis asuvad rakusisestel signaalmolekulidel Retseptorisarnased türosiinfosfataasid - eraldavad rakusuisestelt signaalmolekulidelt fosfaatgruppe Retseptor-seriin/treoniin-kinaasid - fosforüleerivad seriine või treoniine regulaatorvalkudel, mis on seostunud latentsetele e. uinuvatele geenidele Retseptor-guanülüültsüklaasid - katalüüsivad tsüklilise GMP teket tsütosoolis Ensüümiga seotud retseptorid
kuulmekäigu ummistamine, viirused ja bakterhaigused, tugev müra ja ka ravimid. Müra on ohtlik alates 85 detsibellist kuid ka pikalt müra sees olles, liiga valjult muusikat kuulates. Kuulmislangus on siis, kui müra kahjustab sisekõrvas olevaid kuulmisrakkude karvakesi, see on pöördumatu tegevus sest karvakesed ei kasva tagasi. 11)Silma ehitus ja osade ülesanded. Mis on kepikesed ja kolvikesed ja nende ülesanne? Kepikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud retseptorid, mis võimaldavad eristada musta valgest ja need on tundlikumad kui kolvikesed. Kolvikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud retseptorid, mis võimaldavad tajuda värvusi. Neid on kolme tüüpi, iga põhivärvuse jaoks( punane, sinine, kollane)
suunas pead liigutatakse, vedelik hakkab liikuma igal juhul. Keha asendi muutumisel ärritab liikuv vedelik vastavaid kanalite meelerakke, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda. Peaaju analüüsib neid, nii et inimene tunnetab oma pea asendit ja liikumist. (11) Keele ehitus. Keele pinnal on palju erineva ehitusega näsajaid moodustusi keelenäsasid. Nende tipus ning külgedel paiknevad mikroskoopiliselt tillukesed maitsmispungad, milles on tunderakud ehk retseptorid. Maitse tundmiseks peab suuõõnde saatnud aine lahustuma süljes. (12) Kuidas tekib maitsmisaisting? Nii maitse- kui lõhnaaisting kujunevad lõplikult välja peaaju oimusagaras. (13) Mis on haistmine? Kuidas me lõhnu tunneme? Mis on haistmisaisting? Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nende närviimpulsse. Närviimpulsid
kanalite meelerakke, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda. *Sisekõrva kahjustuste(kasvajad, traumad, põletikud, verevarustuse puudulikkus)korral ilmnevad tasakaaluhäired. Maitsmine, haistmine ja kompimine Maitsmispungad > maitsmisnärvid > maitsmiskeskus ajukoores Haisterakud > haistenärvid > haistmiskeskus *Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste e. maitsete tajumine keelega. Keelenäsade tipus asetsevad maitsmispungad, milles on retseptorid. *Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma süljes. *Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat,(keeleots) kibedat(keele tagumine osa) ja haput(keele küljepiirkonnad). *Maitsmise vajalikkus: 1) toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks 2) seedimise ettevalmistamiseks. *Inimeste haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades närviimpulsse.
kanalite meelerakke, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda. *Sisekõrva kahjustuste(kasvajad, traumad, põletikud, verevarustuse puudulikkus)korral ilmnevad tasakaaluhäired. Maitsmine, haistmine ja kompimine Maitsmispungad > maitsmisnärvid > maitsmiskeskus ajukoores Haisterakud > haistenärvid > haistmiskeskus *Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste e. maitsete tajumine keelega. Keelenäsade tipus asetsevad maitsmispungad, milles on retseptorid. *Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma süljes. *Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat,(keeleots) kibedat(keele tagumine osa) ja haput(keele küljepiirkonnad). *Maitsmise vajalikkus: 1) toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks 2) seedimise ettevalmistamiseks. *Inimeste haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades närviimpulsse.
II Nimeta 1. Naha ül : välisärrituste vastuvõtmine,organismi kaitsmine väliste mõjude eest, osaleb termoregulatsioonis ja eritamises 2. Nahas paiknevad retseptorid: taktiilsed retseptorid ( venitus,surve) ,termoretseptorid(külm,kuum) 3. Võimalusi, mil viisil kaotab organism soojust: naha ja hingamisteede kaudu 4. Tugi- ja liikumiselundkonna funk.: on kehale toeseks,annab kehale kuju, lihased ja luud kaitsevad siseelundeid 5. Seedekulgla osad,mida läbib toit: suuõõs- söögitoru- magu- kaksteistsõrmik- maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ja kõhunäärme abil viiakse toidu lagundamine lõpuni
see tekitab elektrilise impulsi- jõab ajju, et on magus magusa maitse annab kehale signaali et saab vajalikke toitaineid, närviimpulsi liikumine konkreetsetesse osadesse, aju vastavad piirkonnad otsustavad kas meeldib vms KUIDAS TEAME ET SOOLANE VÕI MAGUS, või et vägaaa magus, või vähe magus modaalsus- tegemist erineva meelega, erineva sensoorse meelega, räägitaks nt kuidas õppimist suunab see mida ta näeb ja kuuleb- 2 modaalsust AISTINGU OMADUSED erinevat tüüpi retseptorid, naha kaudu saame erinevaid signaale-kas vibreerib, sile, kare, valu kõik need erinevad aistingud antakse erinevate naharetseptorite kaudu, iseloomulik ka asukoht, tean et torkasin nõela pöidlasse mitte mujale, intentsiivsus- kuidas see närviimpulss levib mööda juhteteed edasi ja kui palju närvirakke reageerib-määrab aistingu intentsiivsuse kuidas sarnased rakud erutuvad koos- tähti näevad-löök kuklapiirkonda, löök silmadesse, hõõrume silmi näeme ka valgust, need mis
Immunoloogia Jüri P. 1.Mis on humoraalne immuunreaktsioon? 2.Defensiinide funktsioon. 3.Edward Jenner...vaktsineerimise teerajaja Euroopas. 4.Paul Erlich ja Elie Metchnikoff-nende roll immunoloogia arengus 5.Klonaalse selektsiooni hüpotees 6.Ohu (danger) paradigma immunoloogias 7. TLR id raku pinnal 8.Endosomaalsed TLR id 9.Scavenger ja NLR tüüpi retseptorid 10.N-formüülmetioniini roll immuunreaktsioonides. 11.Deamineerimine ja kaasasündinud immuunsus. 12.Omandatud ja kaasasündinud immuunsuse olulisemad erinevused. 13.Lümfoidse diferentseerumis suuna rakud. 14.Müeloidse diferentseerumis suuna rakud. 15.Monotsüüdid ja nende diferentseerumine. 16.NK rakud 17.B lümfotsüüdid 18.T lümfotsüüdid 19.Aktiivsed hapniku ühendid makrofaagides ja neutrofiilides. 20.Lümfi tsirkulatsiooni eripära. 21. Tüümuse roll. 22
luustunud spiraal, milles vedelikuga täidetud kanalid, mis 1teisest membraanidega eraldatud. Kuulmisrakkude kiud erineva pikkusega. Poolringkanalid: tasakaaluelund. 3 kanalit- pealiigutusmeeleelund. Kuulmisnärv: läheb sisekõrvast ajukoorde(kuulmiskeskusesse). Kuulmislävi: väikseim helitugevus, mida inimene kuuleb. Keele ehitus: pinnal palju näsajaid moodustusi- keelenäsasid. Nende tipus ja külgedel mikroskoopiliselt tillukesed maitsmispungad, milles tunderakud e retseptorid. Iga maitsmisnäsa pinnal avad, mille kaudu pääsevad sisse lahustunud aineosakesed. Nende kokkupuutel maitsmispungade tunderakkudega tekivad närviimpulsid, miskanduvad mööda maitsmisnärve ajukoore vastavasse piirkonda, kus toimub närviimpulsside analüüs&maitsete eristamine. Eestpoolt taha: magus, soolane, hapu, kibe. Lõhnade tundmine: haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas, täis haisterakke. Ninaõõne sisepind pidevalt niiske, sest näärmerakud eritavad lima
Kuidas tunneme lõhnu? Õhuga ninna tulevad aineosakesed lahustuvad nina limaskestal. Haisterakkudes tekib erutus mis liigub haistenärvi mööda keskusesse suurajus. 17. Kuidas ja miks on lõhna ja maitseaistingud seotud? Väga tugeva lõhna puhul võime tunda maitsmisaistingut ja väga tugevate maitsete puhul võivad tulla lõhnaaistingud. 18. Miks nohuga ei tunne lõhna? Sest siis on haistmiselundi rakud kaetud paksu limakihiga ning lõhnaainete tungimine nendeni on takistatud. 19. Millised retseptorid kuuluvad kompimiselundi juurde? Valupunktid, soojuspunktid, külmapunktid, puute- ja survepunktid. 20. Too näide nende retseptorite paiknemisest nahas ja siseelundite juures. Kui me joome liiga kuuma teed siis soojuspunktid söögitoru juures reageerivad ja me tunneme kuumavoogu või isegi väikest kõrvetust. Kui torkame nõelaga sõrme siis reageerivad valupunktid (närvid).
Kõhu- ja sugunäärmed on seganäärmed (nii välis- kui sisesekretoorne osa). 2. Mitteklassikalised näärmed difuusne (laialihajutatud) neuroendokriinne süsteem (DNS). Siia kuuluvad organismis erinevates kudedes hajutatult lausa üksikult paiknevad sisesekretoorsed näärmerakud. Eriti palju on näärmerakke seedekulglas, mao limaskestas, NS-is. HORMOONIDE TOIMEMEHHANISM Avaldab toimet efektorrakule vastava retseptori kaudu. Retseptorid võivad paikneda efektorraku membraani peal - membraanretseptoriteks, või raku sees - tsütosooli retseptorid. Tsütosooli retseptoritega sarnanevad rakutuumaretseptorid. Hormoon seondub oma retseptoriga ja käivitab pärast seda rakus erutusprotsessi. Teise retseptoriga hormoon kokku ei sobi, mõju on väiksem. Adrenaliin ja noradrenaliin võivad stim nii alfa kui beeta retseptoreid. Igal hormoonil oma retseptor. (Lukk, mille avamisel on aint üks võti.) Raku sees toimub
Kordamisküsimused bioloogias 9. klassile Meeleelundid Pt 18-21 1. Silma osad, nende ülesanded, Joonisele silmaosade märkimine Sarvkest- kaitseb ja katab silmamuna, valguskiirte suunamine edasi Pupill- reguleerib silma langeva valguse hulka Silmalääts- murrab valguskiiri nii, et need koonduvad ühte punkti võrkkestal Võrkkest valgustundlikud rakud võtavad vastu valgusärritusi Pimetähn- nägemisnärvi seostumine silma võrkkestaga 2. Valgustundlikud rakud kepikesed ja kolvikesed. 1) Kolvikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud (retseptorid), mis võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kolme tüüpi (punase, kollase ja sinise jaoks) 2) Kepikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud (retseptorid), mis võimaldavad eristada musta valgest (ka objektide hele...
Lühinägevus- silm näeb lähedale hästi, kuid kaugel olevad objektid paistavad ähmastena. Sobiv lugemis- ja kirjutamiskaugus 30-35 cm. Värvipimedus ehk daltonism- ei erista punast ja rohelist, pärilik haigus. Kanapimedus- hämaras näeb väga halvasti, põhjuseks A-vitamiini vaegusest tingitud nägemispigmendi vähesus. Keel Keele pinnal on näsajad moodustised-keelenäsad, kus paiknevad tunderakud ehk retseptorid. Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma süljes. Aineosakeste kokkupuutel tunderakkudega tekivad närviimpulsid. Need kanduvad mööda närve ajukoore vastavasse piirkonda, kus toimub maitsete eristamine. Inimene tajub 4 põhimaitset: soolast, magusat, kibedat ja haput. Ülejäänud maitsed moodustuvad nende segunemisel. Keele eri piirkonnad tunnevad erinevat maitset. Haistmiselund
Koliinergiline süsteem, ACh : Erutust tekitav, hoiab neokorteksi ärkvel. · Roll mälu formuleerumises neuronite erutuvuse kaudu. · ACh neuronite surm ja ACh kontsentratsiooni tõus neokorteksis on seotud Alzheimeri tõvega. · Retseptorite tüübid: 5 muskariini (M1-M5), 4 nikotiini (N1-N4) Adrenergiline süsteem (NA/NE) · Emotsionaalse tooni hoidja · NA süsteemi madal aktiivsus depressioon, ka hüperaktiivsus · NA süsteemi kõrge aktiivsus mania. · Retseptorid: 1, 2, 1, 2 Dopamiinergiline süsteem, DA Mustollusest algav tee · Normaalse motoorika säilitamine. · DA kadu seotud Parkinsonismiga, kus lihased on kanged ja liikumine raskendatud. Mesolimbiline tee (tegmentumist) Mõnu ja sarrustus, sõltuvuse ja motivatsiooniga seotud Liiga palju DA seotud skisofreeniaga, liiga vähe tähelepanuprobleemidega · Retseptorid: D1-D6 Serotonegiline süsteem, 5-HT · Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine · Madal aktiivsus depressioon
Selgita, iseloomusta: Seljaaju ehitus ja funktsioonid: Informatsiooni vahendamine peaaju ja keha vahel, liigutuste juhtimine. Toruja kujuga, lüliline ja kõhreline Peaaju ehitus: Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Suuraju ehitus ja talitlus: Jaotatud paremaks ja vasakuks poolkeraks. Koosneb erinevatest meelekeskustest, välispinnaks on ajukoor. Juhib meeleelundeid. Refleksikaar ja selle erinevate osade ülesanded: Tee, mida mööda ärritus mööda närve liigub. Retseptorid võtavad ärritusi vastu, lihased tõmbuvad kokku: aferentne närv, eferentne närv- Erutuse liikumine. Kesknärvisüsteemis analüüsitakse ja sünteesitakse. Neuroni ehitus ja närviimpulsi liikumine neuronis: Koosneb rakutuumast, dendriitidest ja neuriitidest. Närviimpulss levib ühelt neuronilt teisele sünapsite kaudu Valuvaigistite toimemehhanism: Blokeerivad närviülekande ja kesknärvisüsteemis valuaistingut ei teki
negatiivne) Hingamise ja vereringe regulatsioon. Hingamine-orgaaniliste ainete(glükoosi) oksüdeerimine. Hingamine toimub keharakkudes pidevalt, seega peab gaasivahetussüsteem organismi varustama alati hapnikuga.Hingamise regulatsioon toimub sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmikku ja diafragma lihastesse.Kui lihased kokku tõmbuvad, algab hingamine, kui kopsud on õhku täis saadavad retseptorid signaali piklikajusse,sealt omakorda lõpetavad signaali ja lihased lõtvuvad. On vähetundlikud hapnikusisaldusele keskonnas aga Süsihappegaasi sisaldus veres on otseselt seotud pingutusega, mida rohkem pingutad seda rohkem süsihappegaasi tekib verre, langeb vere ph, suureneb piimhappe sisaldus. Hingamiskeskuses asuvad aga retseptorid mis on tundlikud, ning saadavad signaali h.keskusesse ja nii intensiivistatakse kopsude ventilatsiooni, lisaks hingame sügavamalt, kiiremini
puutub kokku teise dendriitidega või rakukehaga. Presünaps üks neuroni lümfotsüüdid (tulevad kaitsele kolmandana, oskavad tuvastada haigustekitajaid). aksonipoolne ots, sisaldab mediaatoreid virgatsainega. Sünaptiline pilu asub kahe Lümfotsüüdid hakkavad arenema punases luuüdis. T-rakud järkavad küpsemist neuroni vahel. Postsünaps asuvad retseptorid, millega virgatsaine seostub. harkluuüdis, identifitseerivad juba nakatunud rakke, purustavad selle membraani ja Refleksid jagunevad kaheks: tingimatud kaassündinud tahtmatud reaktsioonid ühendavad antikehad viiruste antigeenidega, abistajarakud identifitseerivad (aevastamine, neelamine, liiguvad läbi seljaaju ja/või piklikaju) ja tingitud refliksid nakatanud raku ja toodavad tsütoniine signaalaineid. B-rakud arenevad punases
SILMI TULEB HOIDA BLABLABLA... Kõrvad on inimese kuulmis- kui ka tasakaaluelunditeks. VÄLISKÕRV:Kõrvalest, kuulmekäik, trummikile KESKKÕRV:Trummiõõs, kuulmeluukesed(vasar, alasi, jalus), kuulmetõri SISEKÕRV:Tigu, poolringkanalid ja närv KURTUS ehk kuulmise täielik puudumine. Poolringkanalid ja kaks kotikest moodustavad tasakaaluelundi. Maitsmine-lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. Keelenäsadel paiknevad maitsmispungad, milles on retseptorid. Kuiva suu puhul ei tunne tahke toidu maitset. Neli põhimaitset: kibe (keele tagumine osa), hapu (keele küljed), soolane ja magus (keele ots). Maitse tajumisel osaleb ka haistmine. Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Aineosakesed satuvad ninaõõne haistmispiirkonda, limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haisterakkudes närviimpulsse, mööda haistmisnärve kanduvad need edasi peaaju piirkonda, kus lõhnu eristatakse.
tasakaaluelundi, kahjustuste(kasvajadm traumad, põletikud verevarustuse puudulikuse korral) võivad ilmneda tasakaaluhäired, peapööritus,iiveldustunne, oksendamine ja kohin kõrvades. Keha lihastes ja liigestesd närvirakkude kogumikud., mis võimaldavad tajuda keha asendit ja liigutusi. Maitsmiselund: keel, maitmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. Palju keelenäsasi, külgedel on maitsmispungad, miles on tunderakud ehk retseptorid. Kuiva keele ja vähese süljeerituse korral maitset ei taju. Inimene tajub nelja põhimaitset: soolane, magus, kibe ja hapu, ülejäänud on nende segunemisel. Haistmine: lõhnade tajumine ja eristamine, õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades närvi impulsse. Lõhna tajumine sõltub ka lõhnaaine kogusest, need pääsevad haistmiselunditesse ka suust läbi tagasõõrmete.
Embrüo rakud sekreteerivad molekule, faktoreid mis diferentseerivad embrüo teisi rakke, määravad nende saatuse. Morfogeenid, embüronaalsed induktorid : arengu signaliseerivad valgud. Organisaatorid on signaliseerivad keskuses(erilised morfogeneetiliselt aktiivsed rakkude grupid / koed mis sekreteerivad morfogeene). Arengulisi signaliseerivaid faktoreid on vähe, samad moleulid korduvad eri organsüsteemide arengus. FGF – fibroblastide kasvufaktorid; FGFR – fibroblastide kasvufaktorite retseptorid, rakupinna türosiinkinaassed retseptorid; BMPR I & II – retseptorid. Värbamisretseptorid seovad ja aktiveerivad SMAD-valgud, mis toimivad tuumas transkriptsioonifaktoritena; Retinoolhape (Retseptorid (RAR-α, RAR-β, RAR-γ): tuumaretseptorid (rakusisesed), võivad toimida transkriptsioonifaktoritena. Transkriptsioonifaktorid käivitavad või pidurdavad geenide transkriptsiooni. Indutseeritakse / represseeritakse arengu signaliseerivate faktorite poolt,
Spetsiifilisuse teooria - erinevatest sensoorsetest omadustest(magus v hapu, punane v roheline) annavad märku erinevad kvaliteedi-spetsiifilised närvirakud Mustri teooria - erinevad sensoorsed omadused on kodeeritud kindlates närvirakkudes olevate spetsiifiliste erutuse mustrite poolt 8. Iga meele e. sensoorse süsteemi (kuulmine, nägemine) tundmine järgmistes punktides (nagu seminaris etteantud tabelis): Sensoorse süsteemi ehitus (elund, juhteteed) Stimulatsiooni vastuvõtvad retseptorid ja nende asukoht Millist tüüpi stimulatsiooni vastu võtavad? Kuidas ja kus toimub sensoorne kodeerimine e. transduktsioon e. tekib aisting füüsikaline stiimul muutub närvisignaaliks? Millised on stiimuli füüsikaliste omaduste psüühilised vasted (nt. kuulmises sagedus = helikõrgus jm.)? Kuidas toimub aistingu kodeerimine spetsiifilisuse ja mustri teooriast lähtuvalt kumb kehtib ja kuidas väljendub? (NB! Kuulmises koha- ja sagedusteooria)
suurenedes suureneb ka teine. Neg korrelatsioon pöördvõrdeline, ühe vähenedes suureneb teine. 11. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust. 12. Närvisüsteemi väikseim osa on närvirakk ehk neuron mis tekitavad ja juhivad närviimpulsse. 13. Ärritustele vastatakse tingimatute refleksidega (kaasasündinud) ja tingitud refleksidega. 14. Närviimpulsi liikumine ärritajast teostuselundini: ärrituse ehk stiimuli tekitatud närviimpulsi võtavad vastu retseptorid ning impulss kandub mööda tundenärvikiude edasi kesknärvisüsteemini, kust reaktsioon liigub mööda motoorseid närvikiude teostuselundini. 15. Inimese psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks on erutus ja pidurdus. 16. Inimesed ei mäleta imikuiga, sest: - puduuvad seosed närvirakkude vahel - puudub seostatud kõne - puudub mina-tunne 17. Poiste ja tüdrukute käitumise erinevused tulenevad peamiselt kasvatusest,
Tegelikult koosnevad need meeled veel paljudest erinevatest meeltest, nii on näiteks kompimisega. Meie taju puudutamisele sõltub paljudest erineva funktsiooniga neuronitest. Kerge puudutus, muljumine, erootiline puudutus, vibratsioon, temperatuuritaju ning valu tajuvad erinevad vaid selleks kohastunud sensoorsed rakud. Samuti on inimesel olemas palju meeli, millest ollakse märksa vähem teadlikud. Eksisteerivad spetsiaalsed kinesteetilised retseptorid, mis tajuvad lihaste ja kõõluste venitatust ning aitavad meil seeläbi normaalselt ja ennast vigastamata liikuda. On olemas retseptorid, mis aitavad säilitada tasakaalu või mõõdavad näiteks hapnikutaset veres. Erinevate meelte arv on peaaegu lõputu. Kuulus psühhoanalüüsi väljatöötaja ja neuroloog Sigmund Freud on rõhutanud järgmist aspekti: ,,Mitte mõistus, vaid mitmesugused tungid, on inimese elus kõige määravamad jõud."
Närvisüsteem Kesknärvisüsteem,piirdesüstee ifojuhtimine,kesknärvisüsteemi, m,närvirakud selle töötlemine ja vastuse saatmine lihastesse või sisenäärmetesse. Meeleelundkond Nina, Meeleelundites asuvad keelel,silmad,kõrvades,nahas spetsiifilised retseptorid,mille ühiseks omaduseks on võime muundada välismõju närvisüsteemis töödeldavateks närviimpulssideks.
Eukarüootne loomarakk Eukarüootn e päristuumne Raku- ehk plasmamembraan *Moodustub fosfolipiidsest kaksikkihist. *Fofolipiidi molekulide vahel paiknevad korrapäratult erinevaid ülesandeid täitvad valgud. *Süsivesikud (oligosahhariidid) membraani välispinnal Rakumembraani funkstioonid *Ümbritseb, piiristab rakku => Säilitab raku kuju, hoiab ära tsütoplasma laialivalgumise *Kaitseb rakku välismutuste eest. *Välispinnal olevad retseptorid (valgud või oligosahhariidid) seovad väliskeskkonnast hormoone, tõvestavaid baktereid, viirusi. *Liikumisfunktsioon amööb kulenditega *Tagab kudedes rakkudevahelised ühendused kurdude ja sopistuste abil. *Fago- ja pinotsütoos membraan sopistub sisse ja ümbritseb tahked või vedelad aineosakesed. Moodustub põieke. Iseloomulik amööbidele, leukotsüütidele. *Tagab raku ja väliskeskkonnavahelise aine- ning energiavahetuse
kolvikesed → nägemisnärv → suuraju poolkerade kuklasagara koore nägemispiirkond 72. Kõrva ehitus: väils, kesk ja sisekõrv: helikotreema Esikuastmik Teojuha Trummiastmik 73.Kuulmisanalüsaatori osad, info kulg- Sisekõrva retseptoorsed rakud → teonärv (kuulmisnärv)→ suuraju poolekera oimusagara koor. 74. Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse üldpõhimõte: Tasakaalu retseptorid paiknevad sisekõrva esikus, võtavad vastu erutusi pea asendi liikumisest. Tasakaaluretseptorid kotikestes ja ampullides→esiknärv/tasakaalunärv→väikeaju ja seljaaju motoneuronid zeleekuppel Tasakaalunärv 75.Haistmisanalüsaator- Haistmispiirkonna retseptoorsete rakkude tsentraalsed jätked
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
