Kategooriateks olid siis ruum, aeg ja põhjuslikkus, et need kategooriad on inimesel kaasa sündinud ja nende abil siis kogu väliskeskkonnast tulenev info vastu võetakse ja mõtestatakse. Tänapäeva psühholoogia seisukohaselt kujuneb inimene selliseks nagu ta on, keskkonna ja bioloogilise ning geneetilise baasi koostoimel. 5. Mis on sensoorne homunkulus ja mida see kirjeldab? Ei oska siiski kirjeldada... 6. Mis on retseptor? Retseptor on see, mis väliskeskkonnast stiimuleid vastu võtab. 7. Kui suur hulk inimestest on ülimaitsetundlikud? Mida tähendab ülimaitsetundlikkus? Ülimaitsetundlike on kõige suurem hulk populatsioonist. Tähendab see seda, et keelel maitsenäsade arv on väga suur ja seetõttu ei eelistata ka tarbida väga maitserikkaid toite ja jooke. 8. Mis on kinestees? On lihasmälu, mille toimisel tunnetatakse oma jäsemeid ja keha asendit, ilma et peaks
· Türosiinkinaassed retseptorid: VEGFR-1 ja VEGFR-2 VEGF signaaliraja inhibeerimine potentsiaalne vähivastane teraapia 1. Märklauaks ekstratsellulaarne VEGF Anti-VEGF monoklonaalsed antikehad (MKA) Eelised: spetsiifiline inhibeerimine, ko-retseptori neurolipin vahendatud signaali inhibeerimine 2. Märklauaks intratsellulaarne VEGFR Türosiin-kinaasi inhibiitorid ja retseptori vastased antikehad Puudus: teiste retseptor kinaaside poolt vahendatud signaaliradade inhibeerimine VEGF-i inhibeerimisel põhineva teraapia efektid · Veresoonte kasvu peatumine · Olemasolevate tuumori veresoonte taandumine · Aitab vähendada/peatada tuumori kasvu ja metastaaside teket Avastin® (Bevacizumab) · VEGF-spetsiifiline MKA (1993), P. Ferrara et al., Genentech · Bevacizumab rekombinantne humaniseeritud anti-VEGF MKA
Seos neuroleptikumi annuse (logaritmilisel skaalal) & ravitõhususe vahel. Püsttelgedel patsientide arv (vasakul) & kumulatiivne arv (paremal), kes 16 HVA homovanilliinhape ; DOPAC - dihüdroksüfenüüläädikhape 17 DA D2-retseptori antagonistid skisofreenia ravis tüüpilised, nt haloperidool (kõrvaltoime katalepsia) ; SPET & PET uuringud paljudel antipsühhootikumidel terapeutiline efektiivsus on seotud striatumi D2 retseptorite hõivatusega u 70% ulatuses. D2-tüüpi retseptor : DA neuronitel asuvad autoretseptorid pärsivad DA sünteesi & vabanemist. 18 Akaatsia sisemine rahutustunne, mis sunnib pidevalt liikuma, ei lase lõdvestuda, tekitab kärsitust & pinget. annuse suurenedes ravile ootuspäraselt reageerivad. Individuaalsed erinevused kloorpromasiinisisalduses vereplasmas - väga kõrge ravimisisaldus toob kõrvalnähud. Psühhoosivastaste ravimite seiremudelid
Taju ja tunnetus Meeleline tunnetus - meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud, kujutlused. Tegemist on tegelikkuse tunnetamise ühe astmega. Teine on abstraktne aste. Ärritaja meeleorgani otsene mõjutaja. Mingi ese või nähtus. Ärritus ärritaja toimel meeleorganites käivitunud protsess. Erutus - ärritamisel tekkiv närviprotsess. Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis Analüsaator - kompleks mille vahendusel toimub aistingu tekkimine. Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis, (2) närviimpulssi edasikandvad närvikiud ja (3)erutust töötlevad peaasju osad. Aisting kui protsess - aistmine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsatorid üheaegselt ja kombineeritult
- Saavutatav bioloogiline efekt: valuvaigistid, psühhoosiravimid, astmaravimid, põletikuravimid, antibiootikumid. Keemiline struktuur - Sarnase struktuuriga ühendid ühte gruppi: penitsilliinid, barbituraadid, opaadid, steroidid. Segane, kuna bioloogiline toime võib sarnastel ühenditel erineda. Sihtmärksüsteem - Antihistamiinid, koliinergikud. Täpsem kui struktuur, kuid ei täpsusta, mis punktis ravim reaalselt toimib. Molekulaarne sihtmärk - Ensüüm, retseptor: anti-koliinesterasid, tsüklooksügenaasi inhibiitorid. Täpseim jaotus, eeldab eelteadmisi. Mida väljendavad ravimi kemoterapeutiline ja terapeutiline indeks? Paul Erlich postuleeris võimaluse defineerida ühendite toime selektiivsust mingi parameetriga, võimaldamaks võrrelda ravimeid toime-ohutus kategoorias: Kemoterapeutiline indeks = Min.efektiivne doos/ Max.talutav doos; väikseim parim. 1
Valgusünteesi etapid eukarüoodi rakus. Transkriptsiooni algatamine, Cap-struktuuri lisamine,mRNA ahela pikendamine, splaissing, mRNA lõikamine, polüadenüleerimine, mRNA sünteesi lõpetamine, mRNA tuumast välja eksport, mRNA lagundamine, Valgusünteesi algatamine, Valgusünteesi lõpetamine, valkude kokkupakkimine, Valkude lagundamine Signaalide ülekanne rakkudes. Rakku saabuvate ja rakus levivate signaalide integreeritus. Intratsellulaarne retseptro molekul kinnitub retseptor valgule, edasi toimub signaali edasikanne intratsellulaarsete signaalvalkude kaudu, kuni signaal jõuab märklaud valguni ning toimub muutus metabolisimis, geeni ekspressioonis või raku kuju muutus ning liikumine Rakkude reageerimine väljast tulevatele signaalidele. Rakk jääb ellu,jaguneb, differentseerub või sureb Rakkudevahelise signaali ülekande viisid. Endokriinne signaliseerimine (hormooni sekreteerimine verre)Parakriinne signaliseerimine-
SISESEKRETSIOON Sisesekretoorsed näärmed saadavad oma produktid verre (hormoonid) või rakuvahelisse ruumi Välissekretoorsed aga saadavad produktid keha pinnale või kehaõõnde. (higi, rasu- ja mitmesugused seedeelundite näärmed, sülje, mao, kõhunäärmed, soolenäärmed) Maks toodab sappi. Hormoon transporditakse pärast väljutust efektorrakuni, efektorrakk selle hormooni jaoks tundlik retseptor. Hormoon saab avaldada mõju oma retseptori kaudu. Distants, millega hormoon tekib on alla mm. Mao limaskesta ECL rakud toodavad histamiini, ja toimub vastas olevale parietaalrakule. : KOPEERI SIIA PILT!!!!!!!!!hormoonide transport 1) Vere kaudu (endokriinne transport) 2) Parakriinne transport - hormoontransport rakuvälises ruumis vahetus naabruses olevatele rakkudele.
olevatele retseptoritele, modifitseerida need ja liikuda rakutuuma ning seonduda retseptoritele. b) seonduvad plasmamembraanis olevatele retseptoritele. 8. Mitut rakkudes toimivat signaaliülekande rada teate? Nimetage, millised need on. 9. Iseloomustage hormoonide retseptoreid järgmistest aspektidest: a) lokalisatsioon b) keemiline koostis ja struktuur c) toimimise põhimõtted · Retseptorvalgud membraanis - 7 transmembraanse segmendiga retseptor * ekstratsellulaarne hormooni sidumissait * intratsellulaarne sait seondumaks G-valguga · Retseptorensüümid 1-transmembraanse segmendiga retseptor * ekstratsellulaarne hormooni sidumissait * intratsellulaarne katalüütiline domeen · Oligomeersed ioonkanalid · Tuumaretseptorid 10. Joonistage cAMP molekuli põhimõtteline struktuur ja näidake, mille poolest cAMP ja AMP struktuurid erinevad. Kirjeldage cAMP bioloogilist rolli. cAMP on sekundaarne signaalmolekul
tasakaal ja peab olema välditud süsteemi põhiomaduste küralekalded. Klassifikatsioon 1. Kui võtta aluseks keemiline ehitus: aminohappehormoonid, peptiidhormoonid, valkhormoonid, steroidhormoonid, vitamiin D hormoonvormid, eikosanoidhormoonid, retinoidhormoonid. 2. Sünteesi koha järgi pankreas: glükagoon, insuliin, hPP neerupealisesäsi: dopamiin, adrenaliin kilpnääre: türoksiin, trijodotüroniin 3. Retseptori järgi - retseptor asub raku sees - retseptor asub plasmamembraani pinnal 4. Toime järgi - universaalse toimega: kasvuhormoon, kilpnääre hormoonid - suguhormoonid: androgeenid ja östrogeenid kontrolliad teiste hormoonide sünteesi: hüpotalamuse hormoonid: staniinid ja liberiinid (kontrollid hüpofüüsi) hüpofüüsi hormoonid: reguleerivad endokriinnäärmete talitlust kontrollivad metaboolseid protsesse
kuritarvitatav aine. 70ndate lõpus kasutas igapäevaselt 11% USA vanemate klasside õpilastest, 90ndate keskel 2% ning 1999 5%. Kanep Marihuaana kanepitaime kuivatatud osad 0,35-12 % THK Hashish kanepi emastaime õisikutest erituv vaik 4-10 % THK Kanepiõli kanepitaime õlitaoline tõmmis 4-70 % THK THK Marihuaana suits sisaldab u. 60 erinevat kannabinoidi. Enamus toimeid on tingitud D-9- tetrahüdro- kannabinoolist. Kannabinoidide retseptor Metabotroopne retseptor, millel on kaks alatüüpi CB1 ja CB2. Endogeensed ligandid on anandamiid jt. ained. Kannabinoidide retseptor Seotud Gi-proteiiniga. Aktivatsioon pärsib otseselt voltaazh-tundlikke Na+- ja Ca2+- kanaleid ning adenülaadi tsüklaasi pärssimise kaudu ka K+-kanaleid. Närviülekanne pärsitakse. CB1 retseptor Hippokampuses, ajukoores, basaalsetes ganglionides, tserebellumis ja seljaajus. Seostatakse toimega mälule, teadvusele
sünapsis s liigub impuls vaid ühes suunas. Sünaptiline summatsioon-Närvirakku saabub mitu erutussignaali mis kantaks edasi kesknärvisüsteemi. Erutus. Postsünaptiline pidurdus-Erutavad ja pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist mis kesknärvisüsteemi edasi ei kanta.Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu mis paiknevad:nahal,nahaaluses koes,liigestes,organismi sisekeskkonnas Refleksikaar Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine),Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas), Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs), Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse), Efektorid (organ, mis erutusele reageerib)Refleksid tingimatud -Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks(pupillide ahenemine) tingitud -Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid. Seotud suure aju koore
näopiirkonnast ülenevad traktid moodustavad lemniscus trigeminalis´e. ÜLENEVAD ÜLDTUNDLIKKUSE TEED Ees- ja külgväädi teed. Protopaatiline tundlikkus, seotud spinaalnärvidega (valu, to, puutetundlikkus). Tractus spinothalamicus Kehast, jäsemetest 1. Retseptor. Perifeersed jätked nervus spinalis´e koosseisus. 2. Esimese neuroni keha ‒ ganglion spinale. 3. Tsentraaljätked sisenevad seljaajju tagumise juure kaudu. 4. Teise neuroni keha (esimene sünaps) ‒ substantia gelatinosa´s, n. proprius cornu posterioris´es. 5. Aksonid kulgevad läbi commissura alba vastaspoole. 2 6. Külgväädis üleneb tr
Taime on traditsiooniliselt kasutatud nii ravim-, õli- kui kiutaimena Liigid: harilik (kultuurkanep; metsik kanep) ja india kanep Marihuaana, hasis, kanepiekstrakt Koostis Üle 400 keemilise ühendi Uurituim tetrahüdrokannabinool (THC) THC Närvirakud edastavad üksteisele närviimpulsse neurotransmitterite kaudu. Neid on erinevaid (atsetüülkoliin, dopamiin, serotoniin) Kannabinoid (THC'ga sarane struktuur) Kannabinoidi retseptor võtab THC vastu Tarvitamine Joovastustunne Söögiisu tõus Muusika, kunsti ja huumori kõrgem hinnang Loov, filosoofiline ja sügav mõtlemine Vähenenud stress Valu leevendus · Ärevus · Lühimälu ajutine halvenemine · Kuiv suu · Paranoia · Vererõhu tõus · Keskendumisvõime halvenemine Kanepi mõju Virgatsainete asendamine Lühimälu nõrgenemine Vähk Immuunsuse vähenemine Südamevaevused Impotentsus Tänan kuulamast!
Regulatsioon Rakk on piltlikult võrreldav tööstusettevõttega · Vabrik Rakk · Toorained Lähteained · Valmistoodang Lõpp-produktid · Vaheproduktid metabolismi vaheühendid · Tööpink Ensüüm · Tootmisliin Metabolismirada Vabriku töö peab olema reguleeritud: erinevate tööpinkide läbilaskevõime koordineerimine erinevate tootmisliinide läbilaskevõime koordineerimine tooraine jaotus erinevate tootmisliinide vahel turu nõudlus erinevate valmistoodete järele Vabrikus on insenerid ja ülemused Rakkudes toimib rida erinevaid regulatsioonimehhanisme Reguleeritakse ensüümkatalüüsitavate reaktsioonide toimumise kiiruseid: substraatide ja produktide hulga kaudu kontroll substraadi tasemel ensüümide aktiivsuse kaudu allosteeriline regulatsioon kovalentne modifitseerimine...
representatiivne kaart. Sensoorne homunkulus esindab kontralateraalse külje taktiilset esitust. Sensoorse homunkuluse erinevate osade tihedused erinevad struktuurilt peamiselt seetõttu, et erinevad osad on erineva suuruse ja tihedusega. 8.Mis on retseptor? Retseptor on organismis paiknev osa, mis võtab vastu ärritusi. 9. Kui suur hulk inimestest on 25% populatsioonist on ülimaitsetundlikud ning ülimaitsetundlikud? Mida see tähendab, et maitsenäsade arv keelel on tähendab ülimaitsetundlikkus? suurem kui teistel ja mõru/hapu maitse tundmine on intensiivsem. 10. Mis on kinestees? Lihaste paiknemist tundev retseptor. 11
edasi kanda ja salvestada. Elundkonnad: Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni. Ühetalitlusega elundid koonduvad elundkondadeks. - katteelundkond. Kaitseb keskkonnamõjude eest. Katteelundkonna ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. 1.) nahk 2.) sidekude ( rasv ja kõhrkude) 3.)närvirakud ja retseptorid ( Taktiilsed retseptor aktiivne retseptor, reageerib puudutustel; temp. muutustega seotud retseptorid. ) 4.) higinäärmed - tugielundkond. Võimaldab liikuda. Lihased koos tugistruktuuriga tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. Tugielundkonna moodustavad lihased, luud, liigesed, kõõlused. - seedeelundkond. Lagundab toitu. Seedeelundkonna moodustavad seedekana ja sellesse nõresid eritavad seedenäärmed. a.) suu süsivesikud hakkavad lagunema, hormooni amülaasi toimel. b.) neel c.) söögitoru d
Toodab hormoone, mis juhivad elundkondade tööd.(8) Homöostaas- sisekeskkonna stabiilsuse hoidmine sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Neuraalne regulatsioon- Närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon. Humoraalne regulatsioon- elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil. Negatiivne tagasiside- Positiivne tagasiside- Närvisüsteem: Närvisüsteemi aluseks on refleksikaar (teekond, mida mööda refleks kulgeb: retseptor, tundenärv, kesknärvisüsteem, liigutusnärv, tööelund). Refleks- vastus ärritusele närvisüsteem kaudu: kaasasündinud, eluajajooksul omandatud. Peaaju: *Suuraju- *Vaheaju *Väikeaju *Piklik aju *Keskaju SISENÕRENÄÄRMED: Ajuripats- kontrollib kõiki teisi sisenõrenäärmeid, dirigent. Käbikeha- Ööpäevased rütmid, nahapigmentide süntees Kõrvalkilpnääre- mõjutab vere kaltsiumi ja fosforisisaldust.
N: kõrgvererõhutõve e hüpertoonia puhul on lai valik ravimisihtmärke – kasuatatakse seetõttu kombineeritud preparaate. N: astmaravi puhul kasuatatakse koos bronhdilaatorid kui ka põletikuravimit. Vahepeal muutub optimeerimise käigus ka sihtmärk, kuna selgib, et esialgne pole nii efektiivne. N: Iiveldusvastane ravim metoklopramiid, D2-antagonist. Sellest tugevamad antagonistid ei toimi, mistõttu avastati uus sihtmärk – serotoniini retseptor (enne oli dopamiini), millele disainiti uued iiveldusvastased ravimid, antagonistid nagu nt ondansetroon: Biotest: peab olema lihtne, kiire, usaldusväärne; esmalt in vitro testid (spets koed, rakud, ensüümid ning inhibiitoreid katsetatakse puhastatud ensüümide lahuses) ja siis in vivo loomkatsed. In vitro testis mõõdetakse ravimi füsioloogilist efekti. N: bronddilaatorite aktiivsuse hindamine isoleeritud trahhea silalihaste kontraksioonide inhibeerimise kaudu.
Orgaanilised ained: Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik Lipiidid ehk rasvad on organismide energiaallikaks Valgud: Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid Valgu aminohappelist järjestust nim. esimest järku struktuuriks Valgud täidavad organismis ensüümaatilist, ehituslikku, transporti, retseptor, regulatoorset, kaitse, liikumis ja energeetilist funktsiooni Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikalusel, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid Nukleotiidide järjestust molekulis nim. DNA esimest järku struktuuriks
Mõisted: AIDS - omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab HIV. Aminohape - Antikeha - vajalikud viirustest tervenemiseks. Biheeliks - DNA ruumiline kuju, kruvikujuline. Bioaktiivne aine - mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitusi. Biomolekul - kuuluvad rakuehitusse, reguleerivad rakkude talitusi ja omavahelist koostööd, osalevad organismid eaine- ja informatsiooni vahetuses. Biopolümeer - organismides moodustuv polümeer (valgud, polüsahhariidid, nukleiinhapped) Denaturatsioon - valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. DNA - biopolümeer, pärilikkuse kandja, kromosoomide koostisaine. monomeer. Ensüüm - biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Lipiidid - orgaaniliste ühendite rühm, vees mittelahutuv, aka rasvad. Nukleotiid - Nukleiinhappe monomeer. Riboos - RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid. Valguülesanded: Ensümaatiline - reguleerib reaktsioonide kiirust. Ehituslik - t...
Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Valkude kõrval on enim esindatud lipiidid ja sahhariidid. Organismide koostisse kuuluvateks põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid,lipiidid,valgud ja nukleiinhapped, seetõttu nimetatakse neid biomolekulideks. Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid,vitamiinid ja hormoonid. Viiesüsinikulistest monosahhariididest on olulisemad riboos ja desoküriboos. Kuuesüsinikulisest glükoor ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur, mõlemal sama valem C6H12O6. Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid on o...
vasodilaatorina-veresoonte ensüüme laiendajana) · cGMP GMP tsükliline aktiivne 9. Kasvufaktorid. Näited vorm, mis toimib veresoone · vt. loeng 2 küsimusi laiendajana, sekundaarne signaali 10. Signaalretseptorite tüübid ülekandemolekul · Ioonkanalite retseptor: 13. Mis on erinevat ja ühist kõigil Signaalmolekul seostub retseptoriga ensüümretseptoritel? ja ioonkanal avaneb. Ioonid tungivad · Ühine: Ensüümretseptoritel rakku sisse ja muutub aktiveerub pärast signaaliga rakumembraani elektriline seostumist rakusisene domään, mis
ORGANISMIDE (KEEMILINE) KOOSTIS Peamised elemendid organismide rakkudes on C (süsinik), H (vesinik), O (hapnik), N (lämmastik), P (fosfor), S (väävel). Nad moodustavad 98% raku koostisest ning neid elemente nimetatakse ka makroelementideks. Organismides on 80% anorgaanilisi aineid, peamiseks on vesi. Protsentuaalses järjekorras hõlmavad rakust orgaanilistest ainetest kõige suurema osa: 1. VALGUD 2. LIPIIDID 3. SAHHARIIDID ehk BIOMOLEKULID 4. NUKLEIINHAPPED SAHHARIIDID: Ehk süsivesikud koosnevad süsinikust C, vesinikust H ja hapnikust O. Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid: riboos ja desoksüriboos; kuuluvad vastavalt RNA ja DNA koostisesse, glükoos (e viinamarjasuhkur), fruktoos (e puuviljasuhkur). Oligosahhariidid: glükoos+fruktoos=sahharoos, maltoos (e linnasesuhkur), laktoos (e piimasuhkur). Polüsahhariidid: tärklis (e glükogeen), tselluloos. Sahhariidide ül...
MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem Vegetatiivns ns- ehk siseelundite närvisüsteem Hallollus- paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Valgeollus- koosneb närvikiududest ning moodustab juheteed Närvid- sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud Valged ...
Keemilistest elementidest on organismis kõige rohkem hapniku, süsiniku, vesiniku ja lämmastiku. Keemilisi elemente on nii eluta- kui ka elulooduses. Keemilised ühendid: a)Anorgaanilised ained: H2O esineb nii elus kui ka eluta looduses. Keemilistes ühendites on kõige rohkem vett. b)Orgaanilised ained Esinevad ainult eluslooduses lipiidid, valgud, süsivesikud ja nukleiinhapped. Anorgaanilised ained Vee omadused Vesi on hea lahusti , enamik aineid on orgaaniliselt lahustunud. Vee molekulid osalevad paljudes rakkudes toimuvates keemilistes reaktsioonides. Suur soojusmahtuvust. ¤ Kaalium ja naatrium osalevad närviimpulsi moodustumises. ¤ Kaltsium annab luudele tugevuse. ¤ Magneesium on seotud nukleiinhapetega. ¤ Rauaaatomid esinevad punaliblede hemoglobiini koostises. Orgaanilised ained Sahhariidid Sahhariididel on ehituslik ja energeetiline funktsioon. Sahhariidid jaotatakse 3 rühma: - mono sahhariidid...
RAKU KEEMILINE KOOSTIS Kokkuvõte Organism koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Kõige rohkem on nende koostises hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Rakus esinevatest ainetest moodustab vesi üle 80%. Ta on hea lahusti, osaleb mitmesugustes keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Enamik organismis leiduvatest anorgaanilistest ühenditest on dissotsieerunud katioonideks ja anioonideks. Need osalevad organismi aine- ja energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis. Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on organismide peamised orgaanilised ained ehk biomolekulid. Neist polüsahhariide, valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidavad orga...
(nt. valuvaigisti blokeerib närviülekande valuretseptoritelt kesknärvisüsteemi) Valuvaigistite, alkoholi, nikotiini, kofeiini, narkootikumide toimemehanismid? Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu. Retseptorid paiknevad: nahal, nahaaluses koes, liigestes organismi sisekeskkonnas (valu, puutumine, surve, kuum, külm, asend jne). Kuid kogu organismi poolt vastuvõetavat infot inimene ei taju. Refleksikaar 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib) Refleksikaar: http://mudelid.5dvision.ee/refleks/ Refleksikaar Refleksid tingimatud Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks (pupillide ahenemine)
Kuigi peajuure pikenemine kõrgematel IAA kontsentratsioonidel on pärsitud, need kontsentratsioonid soodustavad külg- ja lisajuurte teket peritsüklist. Viljade kasvu soodustamine ja mahalangemise vältimine IAA takistab abstsisioonikihi rakkude rakuseinte lagunemist. Noori moodustuvaid tsitruseliste vilju pritsitakse IAA lahusega. Kambiumi aktiveerumine kevadel Juhtkudede diferentseerumise esilekutsumine kalluses IAA mõju geenide ekspressioonile Tuntud on valguline auksiini retseptor ABP1 (ingl: auxin binding protein). Kõik auksiinist tingitud reaktsioonid ei ole vahendatud selle retseptori poolt, sest antikehad selle valgu suhtes sageli ei pärsi reaktsioone IAA suhtes. Lokaliseerunud ER-is ja vähesel määral rakumembraanis. Auksiini toimel ekspresseeruvad geenid jaotatakse kahte rühma: 1. Varased (ekspressioon stimuleerub juba olemasolevate trans faktorite toimel), ekspressiooni ei pärsi valgu sünteesi inhibiitorid, IAA toime ilmneb juba
Hormoonid-suure aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga juhivad organismi ainevahetust. Sisenõrenäärmed-sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Käbikeha-peaajus olev sisenõrenääre. Hüpofüüs-ajuripats Kõhunääre-mao taga olev sisenõrenääre. Insuliin-kõige tähtsam hormoon. Diabeed-suhkrutõbi Adrenaliin-neerupealsete tuntuim hormoon. Kesknärvisüsteem-juhib kogu organismi tegevust. Suuraju-kõige suurem ja arenenuim peaaju osa. Seljaaju-selgroos paiknev närvirakkude kogumik. Neuriit- Dendriidid- Refleksid-organismi kohanemisreakstioon. Somaatiline närvisüsteem-kehaline närvisüsteem,mis korraldab suhtlust välismaailmaga. Silmamuna-kerajas moodustis,mida katavad mitmed kestad. Pupill-silmaava. Iiris-vikerkest Lääts-silmataga paiknev koht, kuhu langeb silmaavast läbinud valguskiired. Kollatähn-võrkkesta osa. Kepikesed-tagavad must-valge nägemise. Kolvikesed-tagavad värvilise nägemise. Kuulmeluud-võimendavad helivõnkeid ja edastavad...
2) seljaaju (45 cm,selgrookanalis) · 31 paari närve · hallollus ja valgeollus(liblikas) · vahendab infot · tingimatud refleksid 1. Piirdenärvisüsteem: - kehanärvid - vahendab infot keskkonna ja seljaaju vahel (põletus->kehanärv->seljaaju->peaaju->otsus->seljaaju->kehanärv->lihasele) - elektervoog 100 m/s närviimpulssil - närv = nagu lilleke. Õied rakukeha (dendriit), vars neuriit, juured retseptor. 1. Kehaline närvisüsteem · Allub tahtele · skeletilihased 2. Vegetatiivne närvisüsteem · Ei allu tahtele · Ainevahetus · Hingamine Refleksid vastus väliskeskkonna ärritusele 1. tingitud · elojooksul omandatud · ohuolukord 2. tingimatud · pärilikud (neelamine, põlverefleks)
teisele 7. Refleksid: Tingitud (omandatakse elu jooksul) valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutusvilumused, ei pärandu järglastele, esile kutsutud ärritaja poolt. Tingimatud (kaasa sündinud ehk pärilikud) imemisrelfeks, neelamisrelfeks, lihaste venitusrelfeks, osa kaasasündinud reflekse säilib kogu elu, osa ainult lapseeas. 8. Refleksikaar Tee, mida mööda erutus kulgeb. Erutust vastu võttev retseptor --> närvid, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi --> kesknärvisüsteemi piirkond, kus saadus erutus analüüsitakse --> närvikiud, mis juhivad erutuse vastavasse organisse --> reageeriv organ mingi lihas või nääre 9. Peaaju osad ja ülesanded: Suuraju informatsiooni ümbertöötamine ja säilitamine, mõtlemine, kõnelemine, maitsmine, haistmine, liigutamine, nägemine, kuulmine.
kõik mis tunneb ära organimi oma antiugeene hävitatakse. HELPER JA TSÜTOLÜÜTILISED – omakorda veel mälu helper, helper 1, 2 jne. SEOSTUB ANTIGEENSE PEPTIIDIGA, MIS ESITLETUD MHC KAUDU, suudavad tuvatsada antigeene mis neile esitletakse makrofaagide poolt MHC kaudu. Tükeldatud bakter läheb MHCI ja viiruse poolt nakatatud rakk mis sünteesib viiruse valke MHCII. Mis ise see MHCII ja mis võõras MHCI. CD4 CD8 CD28 RETSEPTOR KOSTIMULAATOR B7-1(CD80) NK rakud. AVASTATI 1976, hilja võrreldes B ja Tdega. MÄRKLAUAKS ON MUUTUNUD MHC ESITLEMISEGA RAKUD (KASVAJA VÕI VIIRUSEGA NAKATUNUD) CD16( ANTIKEHAGA MÄRGISTATUD RAKUD), antikehade poolt opsoniseeritud sellised rakud. NK1-T -TCR,CD1 INTERAKTEERUMINE, CD16. Dendriit rakud Avastas Paul Langerhans 1865 a.kasutades kuldkloriidi naha rakkude värvimiseks. Jätkelised rakud, seotud immuunsüsteemiga
Mao limaskesta kaitseb H+ ioonide vastu aktiivne HCO3- sekretsioon. Prostaglandiinid soodustavad HCO3- sekretsiooni. Kui lima ei piisa, siis võivad tekkida maos haavandid ülehappesuse tõttu. Vereloome sisemine faktor e. Castle'i faktor on vajalik vitamiin B12 imendumiseks peensooles. Vereloome väline faktor vabaneb lihavalkudest maohappe mõjul ning see peab liituma maost pärineva sisemise vereloomefaktoriga ja kitsas peensoole osas on vastav retseptor, mis seob kompleksi. See on vajalik vitamiin B12 imendumiseks enterotsüüti, kus kompleks laguneb ja vitamiin B12 läheb vereringesse. Parietaalrakkude kahjustuse korral (esineb täielik alahappesus) sisemist vereloomefaktorit ei toodeta ja tekib pernitsioosne e. pahaloomuline aneemia. Ghreliin. Põhiliseks ghreliini tekkekohaks on mao limaskesta endokriinsed X/A-sarnased rakud. Ghreliini vallandumine mao limaskestas suureneb nälgimisel ja väheneb söömisel.
Bioloogia kordamine(nr3) · Viiruse eluomadused, eluta objektid Elusorganismi omadused- arenemisvõime, pärilikkuse aine(DNA;RNA) Eluta objekti omadused-ei toitu, ei hinga, ei palju iseseisvalt · Miks ei saa iseseisvalt paljuneda? Nad ei suuda seda oma ehituse eripära tõttu, puudub vajalik ainevahetus väliskeskkonnaga · Viiruse ehitus Genoom- DNA; RNA. Ül: säilitab pärilikkuse ainet; kapsiid- ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku; ümbris-peremees raku membraan, ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitumisel(retseptor) rakku · Viiruste seltsid 1. DNA-viirused: herpesviirusete, adenoviiruste sugukond, papiloniviiruste perekond 2. DNA ja RNA viirused, mille replikatsioonis osaleb pöördtranskriptaas, Nt. Retroviiruste sugukonna viirused, hepatiit b 3. RNA viirused: gripiviiruste perekond, leetri-, mumpsi- ja marutõveviirus 4. Viirustega sarnanevad nakkusliku elemendid: satelliitviirused, ...
Organism koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Kõige rohkem on nende koostises hapnikku, süsinikku ja vesinukku. Rakus esinevatest ainetest moodustab vesi üle 80%.Ta on hea lahusti, osaleb mitmesugustes keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Enamik organismis leiduvatest anorgaanilistest ühenditest on dissotseerunud katioonideks ja anioonideks. Need osalevad organismi aine- ja energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis. Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on organismide peamised orgaanilised ained ehk biomolekulid. Neist polüsahhariide, valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidavad organismis ensümaatilist, ehituslikku, transpordi-, retseptor-, regulatoorset, kaitse-, liikumis-...
Raku ehitus ja talitlus 11.klass Kontrolltöö konspekt + joonis(loomarakk) Päristuumse raku ehitus Ehitus: Y kahekihiline tuumamembraan, Y poorid, Y kromatiim(aine) - DNA, RNA, valgud, Y tuumake - tekivad ribosoomid Kromosoomid: mikroskoobiga nähtavad ainult raku jagunemise ajal. Ehitus: Y DNA mol. 1 või 2 Y Histoorid Kromosoomistik: ehk karüotüüp on kromosoomide kogum inviidi keha- või suguraku tuumas. 1)Kahekordne kromosoomistik - nim diploidne kromosoomistik 2)Ühekordne kromosoomistik - nim haploidne kromosoomistik Rakumembraan Ehitus: Y Kaks kihti fosforlipiide Y Valgumolekulid Y Kolesterool Y Digosahhariid(välispinnal) Ülesanded: Y Hoiab sisu koos ning kaitseb Y Ainete valikuline transport rakku; 1)passiivne transport ning 2)aktiivne transport Y Endotsütoos nt. Õgirakud Y Seob rakud kudedeks Y Retseptor(valgud vahetavad infot) Rakuorganellid Me...
Evolutsiooni mehhanismid Kuidas toimub bioevolutsioon? Mikroevolutsioon- populatsiooni geneetilise struktuuri püsivasuunalised muutused (ühe liigi sees toimuv) Makroevolutsioon- liigist kõrgemate taksonite teke, areng ja väljasuremine Takson- süstemaatika üksus, liigitamine sarnasuste järgi: perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik, domeen Domeen- bakterid, arhed, eukarüoodid, kõige suurem üksus Mis evolutsioneerub? Populatsioon Üksikindiviid ei evolutsioneeru Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon. Mis on populatsioon? Näiteks Harilik võilill Põltsamaa linnas Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil Populatsiooni iseloomustavad: · Leviala · Arvukus · Genofond = geenifond- populatsiooni kõik geenid ja alleelid Geenid- pärilikkuse kandjad DNA-s. DNA lõik, mis määrab ära ühe ühe RNA molekuli sünteesi. Alleelid- ühe geeni eri...
kokulepetest, mis inimesed on läbi aegade teinud. Vaatleja tunnused- 1.) vaba tahe (valikuvabaduse olemasolu,tekitab subjektiivsuse) 2.) aistingute saamise võime, võtmaks maailmast vastu infot(tunnetusprotsess-sündmus&signaal) 3.) mälu, ehk võime salvestada infot ja seda hiljem uuesti kasutada. Taju+mälu+aistingud=KUJUTLUSED! Nähtav horisont geograafias (silmaga nähtav) füüsikas (kindlad teadmised) Tunnetusprotsess=Signaal, retseptor, närviprotsess, aisting, taju, kujutis, mõtteseose koostamine, uus mõttekuju=hüpotees, eksperiment(sihipärane vaatlus), otsus hüpoteese tõesuse kohta(järeldus) Makromaailm-nägemismeelega vahetult hoomavate katsete abil. Mikromaailma- moodustavad inimesest mõõtmtete poolest palju väiksemad objektid. Megamaailma- moodustavad inimesest palju suuremad objektid .
Vähi biomarkerid Vähi biomarkerid on biomolekulid, mida leidub veres, teistes kehavedelikes või kudedes. Biomarker võib olla kas normaalse või patoloogilise protsessi tunnuseks, samuti viidata kahjustusele või haigusele. Markerit võib kasutada kontrollimaks seda, kuidas keha reageerib kahjustuse või haiguse ravile.[1] Biomarkeri täpne definitsioon varieerub, kõige laiemas tähenduses võib mõista biomarkeri all igat molekulaarset, füsioloogilist või anatoomilist tunnust, mis on kvantitatiivselt mõõdetav. Vähi biomarkerid annavad kujutlust vähitekkega seotud bioloogilistest protsessidest ja annavad kliiniliselt kasulikku informatsiooni iga vähikasvaja puhul individuaalselt.[2] Molekulaarsete vähi biomarkerite all mõeldakse peamiselt valke, DNAd või RNAd. Biomarkeriks võib olla kas või kasvaja poolt sekreteeritud molekul või spetsiifiline keha vastusreaktsiooni saadus kinnitamaksvähi olema...
(neurotransmitterid, kasvufaktorid). Endokriinne signaliseerimine – signaalmolekulid toimivad oma sünteesikohast eemal. Tavaliselt imetajated kantakse hormoone edasi vereringe kaudu. Hormoon – signaalmolekul, mis kannab edasi endokriinset signaliseerimist. Autokriinne signaliseerimine – signaalmolekul toimib samale rakule, kus sünteesiti (kasvufaktorid, eriti tüüpiline vähirakkudele). Molekulaarne komplementaarsus tähendab, et igale ligandile on spetsiifiline retseptor. Valkude post-translatoorne modifitseerimine 1. Mis on valkude post-translatoorsed modifikatsioonid, milliseid muutusi nad hõlmavad? Post-translatoorsedmodifikatsioonid (PTMid) on valkude lisatud muutused peale valgu sünteesi. PTMid hõlmavad kas aminohapete külgahelate kovalentseid muutusi või polüpeptiidahela peaahela muutusi. 2. Nimetage tuntumaid post-translatoorseid modifikatsioone (vähemalt 5)! Ning lisage, kas need modifikatsioonid on pöörduvad või pöördumatud?
Liigub autoretseptori kaudu tagasi. Sellega reguleeritakse näärmeraku aktiivsust ning kui on küllalt hormooni väljutatud, hakkab hormoon ise pidurdama- negatiive tagasiside. Üks ja sama hormoon võib samaaegselt olla nii endo- kui autokriinne, või para- ja autokriinne. Kuidas hormoon efektorrakule mõju avaldab? Kuidas toimib efektorrakule: Hormoon saab mõjuda nendele efektorrakkudele, millel on selle hormooni suhtes tundlik spetsiifiline retseptor (ainult sellisel juhul). Retseptor on nagu lukuauk, mis avab ukse, kui hormooni näol on õige võti olemas. Retseptrotid võivad paikneda: · efektorraku membraanidel- membraanretseprotid · retseptor võib paikneda raku sees tsütosoolis- raku sisene vedelik. Tsütosooli retseptor. Hormoon läheb raku membraanist läb , seondunud tsütosoolis oleva retseptoriga. · retseptor võib paikneda raku sees tuumal-
Närvi on väljaspool peaaju ja seljaaju kulgevate aksonite (100-1000) kimp koos ümbritseva sidekoe ja seda varustavate veresoontega. Iga närv kulgeb oma kindlat rada mööda ning varustab närvivarustusega ehk närvistab ehk innerveerib kindlalt piiritletud alasid kehas. Ganglion on närvirakkude tuumadest koosnev närvikoe mass väljaspool pea- ja seljaaju. Enteeriline närvipõimik moodustub seedekulgla närvirakkude võrgustikest. Sensoorne retseptor võib tähendada sensoorse neuroni dendriite, aga ka spetsiaalseid rakke, mis on tundlikud ühe või teise muutuja suhtes organismisiseses või välises keskkonnas. Närvisüsteemi funktsioonid: · Sensoorne valvur retseptorid avastavad organismi sisesed muutused, näiteks vere liigse happelisuse või välised muutused nagu vihmapiisa käele langemine ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide pea- või seljaajju.
Sahhariidid ehk süsivesikud on ained,mille koostises esinevad süsinik,hapnik ja vesinik. Vesi hoiab organismisisest püsivat temperatuuri,hoiab ära ülekuumenemise jakindlustab organismide ringeelundkondade töö. Makroelemendid süsinik(C),vesinik(H),hapnik(O),fosfor(P),lämmastik(N),väävel(S).Mikroelemendid raud(Fe),jood(I),tsink(Zn),mangaan(Mn).Mesoelemendid naatrium,kaltsium,kaalium,magneesium,kloor.Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid,milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni.Monosahhariidide hulka kuuluvad riboos,desoksüriboos,glükoos ja fruktoos.Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid,mis organismides on valdavalt moodustunud kahekolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel.Oligosahhariidide hulka kuulub sahharoos,maltoos ja laktoos.Disahhariidid on kahest monosahhariidist koosnevad sahhariidid,näiteks maltoos ja laktoos.Kitiini struktuurseks ülesan...
nt: 5 virioni, keskmiselt attenueeritud viirus 5000 virioni, kõrgelt attenueeritud viirus 1mln virioni. ID50 infektsioosne doos – 50% loomadest tekib haigus. nt 2 virioni. Viirustel on koe ja peremeesspetsiifilisus – tropism. Sama tüvi võib nakatada eri liike ja põhjustada eri kudede kahjustusi – eri liikidel on erinev resistentsus. Viraalsed infektsioonid on vähem patogeensed, kui neil on looduslikud peremehed. Virulentsus sõltub ka sellest, kas rakul on olemas retseptor. Kui on konserveeritud retseptor – seda erinevamaid liike viirus nakatab. Marutaudi jaoks on vaja atsetüülkoliini retseptorit nt. Marutaudil on suur peremeestering, kuid nakatab vaid müotsüüte, neuroneid ja süljenäärme epiteeli. Kui viiruse kinnitusproteiin muutub, siis muutub ka viirus. Peremehe resistentsus sõltub: vanus, toitumus, hormoonide tase, immuunsüsteemi tase. Väga noored ja vanad on tundlikumad. Kortikosteroidid reaktiveerivad latentseid viirusinfektsioone (herpes). 2
kokkukägerdumisel keerjaks gloobuliks. Neljandat järku struktuurist räägitakse valkude juures, mille koostises on kaks või enam polüpeptiidi. 6.valkude ülesandaed (8) · Valgud reguleerivad biokeemilisi reaktsioni kiiruseid · Kannavad hapniku kopsudest kõigidesse kudedesse. · Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskonna infot raku sisemusse. · Aitavad toidu maitset tunda retseptor. · Valkudel on ka kaitse funktsioon. · Valkudel on ka energeetline funktsioon. Valkude lagunemisel tekib energia mida on vaja kõikide teiste protsesside läbi viimiseks. · Valkude ülesandeks on ka toota antikehi igasugu erinevate haiguste vastu. · Igasugu loom organismi juhtimne on sammuti valkude ülessanne.
vaheaju ainevahetuse, paljunemise, eritamise ja keha temperatuuri reguleerimine keskaju info edastamine suurajust seljaajju, lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilitamise eest vasutamine piklikaju peaaju ühendamine seljaajuga, hingamise ja südametegevuse juhtimine, meie tahtele allumatute elundite tegevuse reguleerimine 7.mis on refleksikaar? Tee, mida mööda erutus kulgeb. 8.järjesta antud refleksikaare osad. Erutust vastu võttev retseptor --> närvid, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi --> kesknärvisüsteemi piirkond, kus saadus erutus analüüsitakse --> närvikiud, mis juhivad erutuse vastavasse organisse --> reageeriv organ mingi lihas või nääre 9.miks põlverefleks ei saa toimuda seljaaju alaosa vigastuse korral? 10.tingitud ja tingimatud refleksid (leida loetelust sobivad näited) tingitud (omandatakse elu jooksul) valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning
Polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks. Mis on gloobul? Molekuli edasine kokkukeerdumine keraks. Mis on denaturatsioon? Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävitamine. Mis on renaturatsioon? Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess. Mis on ensüümid? Biokeemilised reaktsioonikiirust reguleerivad valgud. Nimeta valkude funktsioonid! Ensümaatilised, Ehituslikud, Transport, Retseptor, Regulatoorsed, Kaitse, Liikumis, Energeetilised –funktsioonid. Milles seisneb antikehade toime? Nad seostuvad haigusetekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. Miks tavaliselt ei lagundata organismis valke energia saamiseks? Kuna see on vabanev energia, vabaneb vähe energiat võrreldes nt rasvade või sahhariididega. Mis on bioaktiivsed ained? Orgaanilised ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi.
patogeenidele omaseid molekulaarseid struktuure (Pathogen associated molecular patterns- PAMP). PAMP on kindlad molekulid ja struktuurid, mida leidub vaid prokarüootidel, näiteks LPS, lipoproteiinid ja peptiidoglükaanid. Neid toodavad vaid mikroobid, mis võimaldab kaasasündinud immuunsusel vahet teha oma ja võõra keha vahel. Kaasasündinud immuunsusel on omased spetsiifilised retseptorid, mis on hästi konverseerinud. Näiteks: Toll-like retseptor, mis talitleb samamoodi nii putukatel kui ka imetajatel. Tunneb ära kindlale patogeenile omaseid molekule. Selle abil kutsutakse esile esmane mittespetsiifiline immuunvastus ja põletikuline olukord kudedes ning aktiveeritakse dendriitrakud ja lõpuks ka antigeen- spetsiifiline vastus. Lisaks on selliseid valke nt collectins, mis lõhuvad bakterite lipiidmembraane ja aitavad moodustada agregaate. 4. Im.süsteemis osalevad rakud (B- ja T-lümfotsüüdid)
kokku spetsiifilisi makromolekule - retseptor-vahendatud endotsütoos. See tähendab, et mingi molekul, mis on rakku ümbritsevas keskkonnas, seostub kõigepealt plasmamembraanis oleva temale spetsiifilise retseptormolekuliga, seejärel käivitub endotsütoos ning see molekul satub klatriiniga kaetud vesiikulisse kompleksis oma retseptoriga. Kui vesiikul on ühinenud endosoomiga, siis seal retseptori ja endotsüteeritud molekuli kompleksid lagunevad ning retseptor saadetakse raku välismembraani tagasi. Teatud osa ainetest satub rakku ümbritsevast keskkonnast endotsüteeritavasse vesiikulisse ka mittespetsiifiliselt, sest vesiikul haarab endasse alati ka mingi koguse rakuvälist vedelikku koos selles lahustunud ainetega - vedela-faasi endotsütoosiks. Nii satub rakku ainult neid aineid, mida ümbritsevas keskkonnas on palju. Hästiuuritud ja füsioloogiliselt oluline retsptor-vahendatud endotsütoosi näide on kolesterooli sisenemine rakku:
Kui antigeen kaob, siis kaovad ka antikehi tootnud B-rakud, kuid väike osa neist jääb pikaealisteks mälurakkudeks, mis võimaldavad tulevikus sama antigeeniga kohtudes tekitada immuunvastuse kiiremini ja tõhusamalt. Sellel mehhanismil põhineb ka vaktsineerimine. T-rakkude pinnal on samuti antigeeni siduvad retseptorid (TCR), mis sarnanevad antikeha molekulidele, kuid T-rakud ei hakka neid antigeeniretseptoreid eritama. T-raku antigeeni siduv retseptor tunneb antigeeni ära ainult siis, kui see on juba töödeldud lühikesteks peptiidideks näiteks makrofaagide poolt. Tsütotoksilised T- rakud tunnevad ära ja tapavad rakke, mille pinnal on eksponeeritud võõras peptiid. T-abistajarakud tunnevad samuti ära rakkude pinnal eksponeeritud võõraid peptiide, kuid vastuseks sellele nad eritavad lümfokiine, mis aitavad käivitada antikehade sünteesi B-rakkudel ja võimendavad tsütotoksiliste T-rakkude toimet.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
