[Kool] ,,Üks huvitav kunstiteos" Retsensioon E.Wiiralt ,,Abtsindijoojad" [Nimi] [Klass] Tallinn 2010 Valisin oma huvitavaks kunstiteoseks E.Wiiralti maali ,,Abtsindijoojad", mille ta 1933. aastal maalis. Maal on must-valges toonis ning pildil on näha kahte meest, kellel on kaks
Retsensioon ,,Luikede järv" Käisin 14-ndal oktoobril 2010. aastal vaatamas Rahvusooper Estonias Pjotr Tsaikovski balletti ,,Luikede järv", mille lavastaja-koreograaf on Tiit Härm. Mängis Rahvusooper ,,Estonia" sümfooniaorkester, kus dirigendiks oli Mihhail Gerts. Osades olid: Prints Siegfriedina- Maksim Tsukarjov, Odette/ Ottilie- Alena Shkatula, Peaminister von Rothbart- Andrei Mihnevits, Printsi ema, regentprintsess- esmakordselt Kaie Kasetalu, Benno- Artjom Maksakov 2 õuepreilit- Marika Muiste ja Olga Rjabikova 2 luike- Galina Laus ja Eve Andre 4 luike- Eve Andre, Launa Georg, Svetlana Danilova ja Seili Loorits-Kämbre Pruudid: Ungari- Kaja Kreitzberg; Hispaania- Darja Günter; ...
Retsensioon Jan Uuspõld ,,Isa'' Markus Lomann 8.c 19.05.2010 Käisin vaatamas Jan Uuspõllu versioni Islandi näitekirjaniku Bjarni Haukur Thorssoni 2007.aastal valminud mononäidendist. Bjarni Haukur Thorsson on näitleja, kes 1998. aastal astus Islandi lavadele Rob Beckeri kirjutatud näidendis Ürgmees, mille ta ise lavastas ja milles ta ise ka peaosalist mängis. Isa on loogiline ajaline jätk Ürgmehele. Selles näidendis arutab peaosaline mehe ja naise kooselu järgmise etapi ja pereelu põhiväärtuste ja eesmärkide üle. 7 aastat koos elanud paar on saabumas tagasi koju suurepäraselt puhkusereisilt ar...
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Kontserdisari Jubilate FRYDERYK CHOPIN 200 Maiken Vuks 10.B Tallinn 2010 Sissejuhatus Mina käisin kuulamas Jubilate kontserdisarja Fryderyk Chopin 200 kontserdit 11.märtsil 2010 kell 18:00 Eesti Muusika ja Tantsuakadeemias. Esitusele tulid Fryderyk Chopin'i teosed tema 200nda sünnipäeva puhul. Esinesid EMTA klaveriosakonna õppejõud : Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa, Age Juurikas, Ada Kuuseoks, Kai Ratassepp, Ivari Ilja, Tanel Joamets, Marko Martin, Mati Mikalai, Toivo Nahkur, Lembit Orgse ja Ralf Taal. Kava Ivari Ilja esituses Nokturn H-duur op 62 nr 1 Ada Kuuseoksa esituses Barkarool Fis-duur op 60 Tanel Joametsa esituses Polonees f-moll op 71 nr 3 Mati M...
Kadrioru Saksa Gümnaasium DOTS AAVO OTSA TROMPETIKLASS Retsensioon Maiken Vuks 10.b klass 2009/2010 Tallinn Sissejuhatus Mina käisin kuulamas dots Aavo Otsa trompetiklassi EMTA kammersaalis 4.novembril kell 18:00. Esitusele tulid Aavo Otsa õpilaste trompetiklass. Lisaks trompetitele esines seal ka tromboon,tuuba,klaver ja flüügelhorn.. Klaveril : Meeli Ots ja Kaisa Laasik Kontsertmeister : Meeli Ots
Paide Gümnaasium Käty Kuusemets 10 humanitaar La Traviata Retsensioon Paide 2011 Kolmandal veebruaril külastasime klassiga Estonias ooperit ,,La Traviata". "La traviata" see on ooperite ooper, klassika, mis ei aegu. 19. sajandi keskpaigast alates on see vallutanud publikut kõikjal maailmas ning kujunenud üheks armastatumaks ooperiks muusikateari ajaloos. Ka "Estonias" on "La traviata" üks enimlavastatud oopereid, millele publik on pea sajandi
Rouge Madame Käisin 03. aprillil Kuressaare Kultuurikeskuses kuulamas kontserti ''Rouge Madame''.Tegu oli ühe unikaalse Eesti-Prantsuse duoga, mille liikmeteks olid sellised huvitavad isikud nagu Lembe Lokk ja Jean- Christophe Onno. Dou esitas erinevaid laule oma repertuaarist. Lugude valik oli hea, kuna asi oli tehtud mitmekesiseks. Nimelt esitati lugusid eesti keeles, inglise keeles ning muidugi ka prantsuse keeles. Ning tänu sellisele mitmekesisusele ja ka laulude pealkirje mitte teades,ei oskagi ma välja tuua nii öelda oma lemmikut. Kuigi minu meelest oli iga pala omamoodi ja meeldejääv. Eriti mõnusalt kõlas muusikas ka prantsuse keel, mis on minu meelest üks kauneimaid keeli. Samuti tõmbas tähelepanu nende muusikainstrumentide valik, sest kokku olid sobitatud nii elektriklaver, basskitarr kui ka erinevad heliefektid. Alguses ma ei teadnud üldse, mida sellelt kontserdilt oodata, kuid otsustasi...
,,Luikede järv" Pjotr Tsaikovski Elamused 17. veebruaril nähtud balletist on vahvad. Koreograaf/lavastaja oli Tiit Härm, kes oli suutnud luua Pjotr Tsaikovski loodud balletist teha meeldejääva etenduse. Lisaks sellele oli veel Eldor Renter, kujundaja ja disainer välja mõelnud väga huvitava lava ja silmapaistvad kostüümid. Lisaks sai oma tööga suurepäraselt hakkama Rahvusooper ,,Estonia" sümfooniaorkester, kelle suurepärane mänguoskus tõi etendusse veel põnevust ja ilu. Enne etendust olin loomulikult kogu selle tüki suhtes vähe skeptiline, kuna eelmine kord, kui ma käisin balletti vaatamas, olles umbes 7 aastane, jäin ma poole etenduse pealt magama. Aga mida lugu edasi, seda põnevamaks läks lugu. Pinget hoidis üleval teadmine, et kolmandas vaatuses esitab Must Luik, mis on üks raskemaid partiisi baleriinide klassikalisest repertuaarist, soolotantsu, kus sooritas 32 tiiru ümber iseenda. Kahjuks pidin t...
Retsensioon ,,Hind" 29. märtsil 2011. aastal käisin vaatamas etendust "Hind". Näidend, mis on kirjutatud 1968. aastal, pärineb silmapaistva USA näitekirjaniku Arthur Asher Milleri kogumikust. Teoses käsitletakse mitmeid aegumatuid probleeme nagu rikastumine, laostumine, enese staatuse häbenemine ja samas ka upitamine. Esimest vaatust võib käsitleda kui sissejuhatust loole, sest näitlejate Riho Kütsari ja Elina Reinholdi tegevus ja kõne mälestustest ei ole väga haarav, samas kannapöörde toob lavastusse Guido Kanguri tegelaskuju astumine lavale. Too isik kujutab vana mööblikaupmeest, kes osava sõnakasutuse ja miimikaga muudab sügavamõttelise draama lausa komöödiaks. Teise vaatuse ajal lisandub tegevustikku veel Aarne Mägi, kelle vanad meenutused kodust ja tehtud valikutest viivad konfliktini vennaga, Riho Kütsari kehastuses isikuga, mille käigus tuleb ilmsiks nii mõnigi valus saladus. ...
Kontserdiretsensioon Käisin 26. märtsil kell 20.00 Kuressaare kultuurikeskuses kuulamas Hedvig Hansonit kontserdil nimega "Rahvaste hällilaule" ja Kuressaare noori jazzmuusikuid. Kontserdil oli kaks osa. Esimeses osas esinesid Kuressaare noored jazzmuusikud, kes õpivad Kuressaare Muusikakoolis. Musitseeriti erinevate saksofonidega ja löökriistadega. Lavalt tundsin ära meie kooli gümasistid: Jörgen Liik, Liis Räim, Mihkel Männa ja Priit Häng, kes olid minu arvates tasemel ja mulle nende esitus meeldis. Anambli nimi oli ,,Ei kestä". Kuressaare noored jazzmuusikud musitseerisid jazzmuusikat ja svingi, mis mulle oli natukene võõras, kuid üldiselt selline muusika mulle meeldis. Teises osas esinesid: Hedvig Hanson, Andre Maaker ja Tõnu Tubli. Hedvig Hanson laulis hällilaule eesti, portugali, prantsuse, vene, douala ja hispaania keeles. Mulle hakkas meeldima ...
Kontsert toimus laupäeval 30.Aprillil kell 19.00 Nokia Kontserdimajas. Esines Kameruni päritolu U.S.A Bassimees Richard Bona oma kvintetiga, kes on tänase jazzmuusika üks parimaid bassiste, ta tuttav väga paljude erinevates stiilides muusikapaladega. Richard Bona sündis 1967. aastal väikeses Kameruni külas Mintas. Väiksena mängis ta küll kitarri, kuid tema suurim mõjutaja oli Jaco Pastorious kelle plaati ta teismelisena kuulas ning sellest saati on olnud Jaco tema suurim mõjutaja ja iidol. 22 aastasena läks Richard Bona Euroopasse seiklema ning 1995. aastal siirdus ta jazzipealinna New Yorki. 2002 aastal käis ta esmakordselt eestis ning nüüd 9 aastat hiljem tuli ta jälle jazzkaare raames eestisse esinema. Tema Kvinteti kuulusid Richard Bona- bassist ja vokalist, Tatum Greenblatt-trompetist, Etienne Satdwjik-klahvpillid, Adam Stoler- Kitarrist ning Ernesto Simpson-trummidel. Ta on musitseerinud koos Didier Lockwoodiga, Manu Dibangoga,S...
Kontserdi retsensioon Andreas Hõlpus 14. novembril käisin Arensburgis kuulamas Andreas Hõlpuse kontserdit. Kohal oli väga vähe inimesi, millest on kahju, kuna kontsert oli tasuta ning Andrease esitusel kõlasid väga ilusad ning enamasti tuntud laulud. Õhkkond oli restoranis hubane, inimesed einestasid ning kuulda oli mõnusat jutusuminat. Esimese loona kõlas ,,Vala Veini". Lugu tekitas väga nostalgilise tunde, ilmselt oma rahuliku meloodia pärast. Selle laulu juures meeldis mulle kõige rohkem see, kuidas esitaja näitas välja oma emotsioone. Oli näha, kuidas ta elas oma loosse väga sisse, kandis edasi rahu. Selle armsa kontserdi juures oli suureks plussiks see, et esitaja rääkis enne iga laulu algust pisikese loo. Rääkis miks ta just selle laulu valis või millised on tema enda tunded ja mõtted nende konkreetsete lugudega seoses. Enne, kui ta hakkas laulma laulu ,,Leekiv...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM CONCERTO ITALIANO Retsensioon Gertrud Tamm 11A klass Grete Koik Tallinn 2015 10.aprillil 2015. aastal, käisin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kitarrikontserdil pealkirjaga „Concerto Italiano“. Ma väga naudin kitarrimuusikat, kuid olen seda kuulanud peamiselt flamenko muusikas ning tean, et see erineb suurel määral klassikalisest kitarrimängust.
Kontserdi retsensioon 25. augustil 2012 esines Tallinna Lauluväljakul maailma popmuusika tipus trooniv Lady Gaga oma maailmaturnee "The Born This Way Ball" raames, promodes oma 3. stuudioalbumit Born this way. Show erikülalistena astusid lavale Briti glämmroki ansambel The Darkness ja DJ Lady Starlight. Lady Gaga esitas oma kuulsamaid ja kuulatumaid lugusid nagu näiteks "You and I", "Marry the night", "Judas", "Born this way" ja "The edge of glory", millest viimane kõlas alles pärast kontserdi ametliku osa lõppu, publiku palvel lauljataril lavale tagasi tulla. Lisaks nendele võis kuulda ka tema eelmise albumi hittlugusid "Paparazzi", "Love game" ja "Poker face". Kuna tegu oli niinimetatud balliga, siis saatsid lugusid ka omapärased näitemängud. Lavale oli ehitatud hiiglaslik keskaegne loss oma vaatetornide, kõrgete seinte, keeruliste käikude ning paljude teiste arhitektuursete atribuutidega. Selle eripaigus asusid bändiliikmed ja Gaga ...
„Carmen“ 19. jaanuaril käisin teater Vanemuises vaatamas Georges Bizet’ kuulsat ooperit „Carmen“, mis põhineb Prosper Mérimée samanimelisel jutustusel . Peategelasi kehastasid Aleksandra Kovalevitš ja Boldizsár lászló. Moskvast pärit metsosopran Aleksandra Kovalevitš suutis meisterlikult kehastada Carmenit. Ta mõjus sama sensuaalse, kirgliku ning ettearvamatuna nagu raamatus on peategelast kirjeldatud. Samuti suutis ta pealtvaatajaid paeluda oma suurepäraste vokaalsete oskustega. Ta esitas iga nooti väljapeetult, diktsioon oli laitmatu, ning iga triller, vibrato ning hingetõmme oli peensusteni välja arvestatud. Tahaplaanile ei jäänud ka kindlasti Vanemuise sümfooniaorkester. Etenduse muutis nauditavaks just orkestri kirglik ja läbimõeldud esitus. Jäi mulje , et orkester hingab ühes rütmis. Iga ritenuto, staccato ning accelerando toimus üheaegselt ja täpselt dirigent Paul Mägi märguande peale....
Kunstiretsensioon Käisin vaatamas Ajamajas olevat näitust. See kestab 6. detsembrist 9. märtsini ning näituse autor on Lasse Juhani Alander, kes on sündinud 28. oktoobris 1950 aastal Soomes. Ta sündis suurde perre ning seetõttu läks tööle juba 14- aastasena. Ta hakkas maalima umbes 17-aastaselt, kuid liigne tagasihoidlikkus takistas teda siia maani isiklikku näitust korraldamast. Praegune näitus Ajamajas on tema esimene. Joonistamine on meeldinud talle nii kaua, kui ta ennast mäletab. Teda ajendab maalima sisemine vajadus ning oma töödes taotleb ta harmooniat ja ilu. Ta ei ole osalenud kunstikursitel, oma oskusi on ta iseseisvalt arendanud. Maalimisel tal suuri eeskujusid ei ole, kuid kunstiraamatute vahendusel on ta imetlenud ja analüüsinud erinevate kunstnike töid ning juba aastakümneid on ta maalimisega tegelenud. Pilte vaadates ja uurides ning Ajamajas jalutades võlusid maalid mind oma lihtsus...
Retsensioon Aasta 2012 on olnud väga eriline. Kevadel käisin Londoni National Gallery's ja Tate Modernis, suve algul Peterburi Ermitaazis ja augustis Tallinna Kumu kunstimuuseumis. Külastasin 14. augustil näitust ,,Romantiku pilguga. Hollandi ja Belgia 19. sajandi maalikunst Jef Rademakersi kogust". See oli üllatav avastus, mis tõi kaasa palju toredaid emotsioone. Kuigi olen käinud päris paljudes kohtades romantismi maale uudistamas, jäid hollandi vaated merele eriti hinge. Maalid ise pärinevad ajavahemikust 18401855, mil romantiline loodustõlgendus põimus Napoleoni sõdadele järgnenud biidermeierajastu kodukollet ja perekonda armastava elustiiliga. Üks lemmikuid kunstnikest oli Jacob Abels, üks Barend Cornelis Koekkoeki õpilastest. Ta merevaated, segunemas igapäevaelu varjudega, lõid lummava pildi tolleaegsest elust linnakärast eemal. Ta justkui otsinuks harmooniat valguse ja p...
Retsensioon [Näljamängud] Suzanne Collins [APRILL 2012] Lugesin raamatut Suzanne Colllinsi "Näljamängud". See on välja antud 2008. aastal, ja eesti keelne versioon on trükitud AS Pakett trükikojas. Raamatus on 304 lehekülge. Raamat on pühendatud James Proimosele. Peatükke on sellel raamatul kolm: "Tribuudid", "Mängud", "Võitja". See on fantaasia zanrisse kuuluv raamat. Suzanne Collins on Conneticutis 1962. aastal sündinud Ameerika Ühendriikide kirjanik. Oma karjääri alustas Suzanne Collins lastele mõeldud telesaadete stsenaristina. 2008. aastal ilmus Suzanne Collinsi raamat "Näljamängud", samanimelise triloogia esimene osa. Teine raamat, "Lahvatab leek", ilmus 2009. aasta septembris; kolmas, "Pilapasknäär", 24. augustil 2010. Ta on kirjutanud kokku 11 raamatut. Eesti keelde on ta teoseid tõlgitud 3: "Näljamängud", "Lahvatab leek" ja "Pilapasknäär". Kuulsuse tõi talle "Näljamängude" raamat, mis sai suureks bestselleriks. Ta ...
Retsensioon ,,Haldjakuninganna" Käisin 09.11.2011 kell 19.00 koos paljude Nõo Reaalgümnaasiumi õpilastega Tartu Sadamateatris vaatamas Henry Purcelli ooperit ,,Haldjakuninganna". Ooperi aluseks oli William Shakespeare'i komöödia ,,Suveöö unenägu". Ooper etendus esimest korda 2.mail.1692 aastal Dorset Gardeni teatris Londonis, Eestis aga 5.veebruaril 2011 aastal Sadamateatris. Lavastaja, koreograaf, visuaalid Sasha Pepeljajev (Venemaa), muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp, kostüümikunstnik Liisi Eelmaa, valguskujundaja Jaanus Moor, lavastaja assistent Merle Jalakas, repetiitor Marika Aidla, kontsertmeister Jaanika Rand-Sirp ja Irina Oja, koormeister Lilyan Kaiv, inspitsient Meelis Hansing. Osades mängisid Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Alla Popova, Karmen Puis, Ivo Posti ja paljud teised. Muusikat mängis Vanemuise Sümfooni...
,,Suur Gatsby" 1. 1) Nick Carraway kolib 1922. aastal New Yorki. Nicki nõbu Daisy Buchanan kutsub ta enda juurde õhtusöögile, kus ta tutvub Daisy abikaasa Tomiga. Nick reisib Tomi ja ta armukese Myrtel'iga New Yorki. Nick saab kutse ühele Gatsby legendaarsetest pidudest, kus ta kohtub ka Gatsby endaga. Gatsby palub, et Nick kutsuks Daisy enda juurde teed jooma, et nad saaksid uuesti kohtuda, peale mida Daisy ja Gatsby armastus tärkab. Teel New Yorgist tagasi, sõidab Daisy otsa Tomi armukesele Myrtelile, kuid Gatsby ei suuda tunnistada teistele, et see oli Daisy süü. Gatsby ootab Daisy telefonikõnet, et koos põgeneda ja Daisy helistabki, kuid samal hetkel ilmub Gatsby aeda Myrteli vihane abikaasa, kes arvab, et Jay on süüdi ja tapab ta püstolilasuga. ...
Kunsti retsensioon Otsustasin külastada kunstinäitust (mida võib nimetada ka näitusmüügiks) Ferrumi Kaubamajas. Seal oli väga paljude kunstnike töid ning sellepärast valisin nende hulgast välja ühe kunstniku, kellel tundusid olevat kõige loomingulisemad maalid. Valisin siis välja Anne Olopi tööd. Anne Olop on sündinud 4. mail 1957. Kunstnikuks õppis ta end Tartu Kunstikoolis. Hetkel saab tema maale vaadata ning osta siin samas Kuressaares, Ferrumi Kaubamajas. Anne Olopil on olnud lausa 7 isiklikku kunstinäitust. Esimesena jäi mul kohe silma maal, kus on kujutatud erinevaid puid ning taimi (võib ka õelda metsa) väga värviliselt ja sügavamõtteliselt. See pani kohe mõtlema kui võimas võib ning on loodus. Loodusnähtuste eest ei ole kaitstud keegi. Näiteks võib äike lüüa majja, torm viib ja lõhub erinevaid asju ning paljud teised võimsad looduskatastroofid võivad võtta ka elu. Teisena nägi samuti Anne Olopi poo...
Retsensioon "Mirandoliina" Käisin 19ndal veebruaril vaatamas VAT teatri etendust ”Mirandolina”. Etenduse autor on Carlo Goldoni, lavastaja Giorogio Bongiovanni ja lavastaja assistent Auri Jürna. Antud etenduses mängib peaosa Katariina Unt, võõrastemaja perenaine, keda kõik armastavad ja jumaldavad. Etendus keskendubki eelkõige naiselikkusele ning sellele, mida Mirandoliina oma iluga suudab saavutada. Kuidas ta oskab ka kõige külmema südame üles soojendada ja panna ka kõige kalgima ja tundetuma mehe endasse armuma. Mirandolinasse kõrvuni armunud külalised üritavad kingitustega tema südant võita, kuid kui naise tee ristub külalisega, kes tema vastu väga huvi üles ei näita, otsustab naine ise midagi ette võtta ning satub tänu sellele ka keerulisse suhtekeerisesse, millest väljapääs osutub lõpuks vägagi lihtsaks. Lavastaja Giorogio Bongiovanni on pannud et...
Maarja Pannel 9.b 13.04.2014 VAT Teatri ’’Kirjaklambritest vöö’’ Retsensioon Käisin 8.aprillil vaatamas VAT Teatri etendust ’’Kirjaklambritest vöö’’, mis algas kell 16.00 ning kestis umbes 1 tund ja 50 minutit. Etendus on tehtud raamatu järgi, mille kirjutas Mare Sabolotny. Etenduse autor on Rein Agur ning tema on samuti etenduse lavastaja. Esietendus toimus 8.aprillil 2010. aastal ning 2011. aastal võitis see Salme Reegi nimelise auhinna. Rein Agur on esimene Eesti nukuteatri lavastaja, kes on saanud professionaalset nukuteatrialast koolitust ja seda Leningradi Riiklikus Teatri-, Muusika- ja Kinomatograafiainstituudis, mille ta lõpetas 1963. aastal nukuteatrinäitleja erialal. Samal aastal tegi ta Eesti Riiklikus Nukuteatris oma esimese lavastuse, tuues lavale Oskar Liigandi nukunäiden...
Kevin Maranik 10.C Retsensioon Käisin 7. mail Saaremaa Kunstistuudio Galeriis vaatamas Albert Gulki Joonistusi. Kunstnik Albert Gulk (45. aastane, pärit Antslast, lastekunstikooli õpetaja, hetkel vabakutseline). Ta osaleb näitustel alates 1988. aastast. Samal aastal asutas koos Ilmar Kruusamäe, Peeter Alliku ja Priit Pangsepaga Tartus Kursi koolkonna. Kuulub ka Eesti Kunstnike Liitu alates 1995. aastast. Kunstniku töid iseloomustab talle omapärane joonistusviis ja stiil, kus ta juhindub momumentaalkunstist
Etenduse retsensioon 1. Mina käisin vaatamas Jan Uuspõllu poolt näideldud monoetendust ,,Vanaisa". Lugu räägib sellest, kuidas peategelane on juba vanaks saanud ja lapsed üles kasvatanud ning nüüd on tal aega koos oma naisega vabalt elu nautida. Nad lähevad naisega soojale maale reisile, kus nad üritavad rahus aega veeta. Seal areneb aga välja põnev sündmustik ja vanaisa hakkab mitmeid huvitavaid ja väga naljakaid lugusid jutustama. 2. Peategelane ongi põhiliselt vanaisa. Ta on mees, kes hakkab juba vanaks jääma, kuid ise ta seda tunnistada ei taha. Tema enda arvates on ta ikka mees oma parimates aastates. 3. Soojal maal olles läheb vanaisa oma hotelli rõdule ja tahab ilusat vaadet nautida, aga ta ei saa, kuna tema kõrval on noor pere, kellel on kaasas mitu räuskavat last. Vanaisale teeb veel muret ka see, et tema enda tütar oli talle just öelnud, et nad saavad ühe mehega lapse, k...
Ämbliknaise suudlus Käisin 30.märtsil Tartu teatris Vanemuine vaatamas muusikali ,,Ämbliknaise suudlus". Muusikali aluseks oli Argentiina kirjaniku Manuel Puigi 70-ndate lõpus ilmunud samanimeline romaan. Lavateos kujutab endast valjuhäälset protesti ühiskondliku terrori, rõhumise ja meeleavalduste vastu. ,,Ämbliknaise suudluse" tegevus toimub kongreetsel ajaloolisel taustal, kui peale Juan Peroni surma haarasid sõjaväelased kindral Jorge Rafael Videta juhtimisel võimu. Lugu räägib kahest täiesti erinevast mehest, Molinast ja Valentinist, kes on Ladina-Ameerika nimetus vanglas. Molina on selline mees, kes viibib tihti unistustemaailmas; Valentin aga seevastu reziimivastane, kes tahab ühiskonda muuta. Muusikali ,,Ämbliknaise suudlus" lavastajaks on Roman Hovenbitzer Saksamaalt. Minu arvates oli lavastaja töö tehtud väga nauditavalt. Ei olnud midagi ülearust ega millestki ei jäänud puudu. Muusikal...
Retsensioon Eesti kunst paguluses Kumu suures saalis avatud näitus tutvustab paguluses loodud Eesti kunsti. Näitus valmis Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi koostöös ning 2007. aastal Kumu algatatud Eesti pagulaskunsti uurimisprjojekti raames. Hõlmab aastas 1944 1991 loodud. Esindatud on enam kui 70 autorit, nad jagunevad nelja põlvkonda : enne sõda Eestis tegutsenud ja väljakujunenud kunstnikud; Eestis kunstiõpinguid alustanud, ent võõrsil oma loomingulise käekirja leidnud kunstnikud; Eestist lapse- või noorukieas lahkunud ja juba uuel asukohamaal hariduse saanud kunstnikud ning paguluses sündinud kunstnikud, nt Jaan Aare Põldaas, Mark Kalev Kostabi, Elva Palo, Naima Rauam, Uno Hoffmann jt. Suurt osa näitusele koondatud töid saab Eestis näha esmakordselt. Meie vabariigi presidendi sõnad : See näitus aitab meil täita lünki meie teadmistes ja niiv...
Retsensioon Külastasime koos teiste Keskkooli õpilastega Estonia Kontserdimaja 3.mail.2011.aastal ,kus saime osa noore publiku programmist ,,Minu orkester,, . ,,Minu orkester" on programm,mis toimub TallinnEuroopa Kultuuripealinn raames.Millega loodetakse kasvatada Eesti noortes huvi kultuuri vastu.Ning noore publiku programm on mõeldud 1-12.klassi õpilastele,õpetajatele ja lapsevanematele. Estonia kontserdisaalis esinesid Põhjamaade sümfooniaorkester Anu Tali juhatusel.Kontserdil esitati orkestri muusikat ning esitusele tulid : Gustav Mahleri 10.sümfoonia, Eino Tambergi ,,Avafanfaarid" ja Maurice Raveli ,,Daphnis ja Chole" süit nr 2.Lood mis kõlasid kontserdil oli kirjutatud klassikalises stiilis. Helilooja Gustav Mahleri (1860-1911) 10.sümfoonia Kes alpides on käinud, ja mägiojade tulva näinud ja kuulnud õhtupäikeses mäenõlvadel sööva karja igatsevat kellamängu, see teab ...
Retsensioon TTG 9b Laura Tumala 25.04.2011 Käisin selle aasta Veebruaris Estonia teatris vaatamas balleti ,,Kolm musketäri".See ballett rääkis peategelase D´Artagnani seiklustest Prantsusmaale, kus ta oli kohanud kolme musketäri. Esimene kord nähes neid solvas ta neid kogemata ja ta kutsuti kolmele duellile. Duellil olles avastas Athos (musketär), et D´Artagnani pole midagi nii kerge vastane kui oli loodetud. Vahepeal saabus kuus kardinali kaardiväelast ja peagi avastas D´Artagnani end koos musketäridega nende vastu võitlemas. Duellid jätkusid pärast kuid jäid täieliku võrdsuse tõttu lõpetamata. Kui kuninganna kaotab oma kaelakee läheb D´Artagnani koos musketäridega seda otsima. Musketäre rünnati, D´Artagnani pidi üksi edasi minema. Teepeal võitles ta Krahviga ja kaotas kuna saabus Constance koos mileediga. D´Artagnani ja Constance sattusid vangi, D ´Artagnani vabastas Constance tema enda kingitud kääridega vahet...
Retsensioon Anni ka Kibus 10b Käisin 6. märtsil vaatamas muusikali ,,Ämbliknaise suudlus". Muusikali sai näha Tartu Vanemuises ning viimast korda, esilinastus sellel oli paar aastat tagasi. Olin vaadanud enne muusikali külastamist selle kommentaare ja selletõttu läksin muusikali vaatama arvamusega, et see on suhteliselt sünge. Muusikal rääkis ühest homoseksuaalsest vangist, kes istus kinni alaealise ärakasutamise eest. Enamus ajast elab ta väljamõeldud maailmas: põgeneda vanglast, hirmust. Ühel päeval tuleb ta kongi uus vang ( revolutsionäär ). Nendest saavad nii head sõbrad, et usaldavad isegi mõningaid saladusi. ,,Ämbliknaise suudluse" helilooja on John Kander, laulusõnade autor Fred Ebb, lavastaja Roman Hovenbitzer, koreograaf Antton Laine. Peaosades oli Tanja Mihhailova ( Aurora ), Lauri Liiv ( ho...
Kontserdi retsensioon Mõniste järvemuusika Eliise Kass, 10.A Tartu Kommertsgümnaasium Käisin 25. augustil 2012. aastal Mõniste vallas, Mõniste järve ääres kuulamas Uku Suviste kontserti. Laulja esines koos saksofonisti Mart Unt'iga. Olin küll varem Uku Suviste laule kuulnud, kuid nüüd oli võimalus näha seda oma silmaga. Kahes loos lõi kaasa ka kohalik koor, kuhu ka mina kuulusin. Uku Suviste on sündinud 1982 aastal 6. juunil Tallinnas. Ta on pärit muusikute perest. Uku on õppinud muusikakoolis klaverit ja pop-jazzi. Lisaks õppis ta ka muusikaproduktsiooni. Suviste on kaasa teinud mitmetes muusikali projektides: ,,Oliver Twist", ,,Chicago" ning Georg Otsa Muusikakooli muusikalis ,,West Side Story". Praegu on Uku Suviste laulja, pianist ja helilooja. Kuna tegu oli soolokontsertiga, siis Uku sai peamiselt ise oma äranägemise järgi laule järjestada. Kokku oli esitatud lugusid 10. Repertuaar...
Kontserdiretsensioon Operett ,,Viini veri" 17. veebuaril 2009 aastal käisin Tallinnas Rahvusooper Estonias vaatamas Johann Straussi opereti ,,Viini veri" taasesietendust. See operett esietendus 10. septembril 1994, peale seda on olnud taasesietendusi ka järgnevatel aastatel. Etendus kestis peaaegu 3 tundi. Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler (Austria) Osades: Väino Puura, Urmas Põldma, Tiiu Laur, Mart Laur, Kristina Vähi, Teo Maiste, Angelika Mikk, Andres Köster, Sirje Puura, Tiit Tralla, Villu Valdmaa, Aare Kodasma jt; balletisolistid: Darja Günter, Vitali Nikolajev. Operetti dirigeeris Erki Pehk. ,,Viini veri" on lõbus ja elegantne lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt, mis toimus selleks, et pärast Napoleoni sõdu korrastada Euroopa piire. Isiklikult olid kohal Austria ja Venemaa keisrid, Preisimaa, Taani, Baieri ja Wüttenbergi kuningad ning paljud Saksa printsid. Vaatamata sellele, et riigid nuhkisid üksteise järele ja kord l...
Tallinna Saksa Gümnaasium Anri Mulin 10c ''Minu Veetlev Leedi'' retsensioon Tallinn 2008 Novembri kuu lõpus täpsemini 28. kuupäeval käisin ma Rahvusooper Estonias vaatamas muusikali ''Minu Veetlev Leedi''. Etenduse kestvus oli 3 tundi ja 20 minutid koos ühe vaheajaga. Etenduse alguses tundus olema üks vaheaeg liiga vähe arvestades eelmise etenduse kogemust, kuid aeg lendas mööda nii kähku, et isegi ei märkanud seda. Pea osades olid Janne Sevtsenko, kes mängis Eliza Doolittlit, lilleneiu, Rene
Muusika retsensioon Maria Listra 12. aprillil käisin Kuressaare Siioni kirikus kuulamas Maria Listrat, kes on kuulus sopran. Ta esines koos pianist Maris Lendi ja tsellomängija Andreas Lendiga. Palade tutvustajaks oli Liivi Listra, kes on Maria Listra ema. Maria Listra on 19. aastane neiu, kes õpib Londonis muusikakallakuga erakoolis, kes on oma vanuse kohta palju saavutanud. Ta hakkas tegelema laulmisega juba 3 aastaselt. Tema juhendajaks on olnud tema ema, kes on tema talenti edasi edasi arendanud. Väikesest tüdrukust on kasvanud võimsa ja ilusa häälega tütarlaps. Kontserdil kõlasid enamasti enamjaolt W. A. Mozati, J. S. Bachi, R. Shumanni ja G. Fr. Händeli teosed. Enamus neist kõlasid Maria Listra esituses, kuid mõned lood mängisid ka Andreas Lend ja Maris Lend kahekesi. Enamus laule, mida Maria Listra esitas, olid võõrkeelsed, kas ladina...
Retsensioon Ooper "Maskiball" 20. mail käisin Rahvusooper Estonias vaatamas ooperit "Maskiball". Tegemist oli Giuseppe Verdi teosega, mis rääkis armastusest, nõidusest ja kättemaksust. Selle esmaettekandest möödus 150 aastat. Ooper rääkis kuningast ja naisest Amelia, kes armastasid teineteist, kuid naine oli juba abielus kuninga peaministriga. Oma naise ja kuninga armastusest teada saades soovis peaminister kätte maksta ning otsustas kuninga tappa. Amelia osa laulis külalisesinejana Aile Asszonyi. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluerialal ning jätkas õpinguid Madalmaade Ooperistuudios. Samuti on täiendanud end Itaalias. Ta on teinud kaasa mitmes ooperis: "Don Giovanni", "Fidelio", "La traviata". Kuningat mängis Mart Madiste, kes on õppinud laulmist Eesti Muusikaakadeemias, täiendanud end prof. Virgilijus Noreika juures. 1999. aastast on ta R...
Lavastuse arvustus ehk retsensioon Teatri- ja muusikalavastuste arvustuse kirjutamisel sisulisi köidikuid pole. On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma enam-vähem adekvaatset teavet neile, kes pole etendust näinud, ning pakkuma ka näiteks saalis istunuile tuge oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja oskuslikult kirjutatud retsensiooni on kindlasti kasulik lugeda ka näiteks esinejatel endil. Muusikalavastuse retsenseerimisel peaks silmas pidama järgmisi punkte: Järgnev peaks moodustama retsensioonist mahuliselt 1/3. 1. Lavastuse pealkiri (helilooja ja pealkiri), toimumise aeg ja koht Sarja CONCERTO 1. kontsert 14. oktoober 2011 kell 19 -- Estonia kontserdisaal 2. Solistide, dirigendi, lavastaja ja kunstniku nimed Smetana. Sümfooniline poeem "Vltava" tsüklist "Minu kodumaa" Martin. Oboekontsert Dvoák. Sümfoonia nr 9 e-moll, op 95 "Uuest maailmast" Heli Ernits (oboe) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent DANIEL RAISKIN ...
Retsensioon „12 aastat orjana“ – mängufilm tõsielul põhineval lool- Solomon Northup 1953 5.veebruaril 2014 aastal külastasin Solaris kino, kus käisin vaatamas mitmete erinevate auhindadega pärjatud Solomon Northupi tõsielul põhinevat filmi „12 aastat orjana“. Režissöör Steve McQueen, osades Chiwetel Eijofor, Michael Fassbender, Benedict Cumberbatch. Film põhineb samanimelisel romaanil, mille kirjutas 1853. aastal Solomon Northup (1808-1857). Northupi romaani aluseks oli tema enda röövimise lugu, mis algas 1841. aastal ja kestis 12. aastat. Film räägib Solomon Northupist, kes elab oma perega Saratoga Springsis New Yorgi osariigis. Ta on mustanahaline pereisa, kes on haritud- oskab lugeda ning viiulit mängida. Lootuses võimaldada oma perele paremat elu võtab ta heausksena vastu tööpakkumise tänu millele, ta reisil USA pealinna uimastati, paljaks varastati ja aheldati. Teda peksti malaka, piitsa ja jalgadega, vangistati väikesesse kongi...
“Searching for sugar man” 14. mail 2014. aastal kell 13.00 käisin kinos vaatamas filmi nimega “Searching for sugar man” mille lavastasid Malik Bendjelloul ja Simon Chinn. See dokumentaalfilm oli põhiliselt suunatud nii noortele kui ka vanema põlvkonna esindajatele. Kuna tegemist oli minu esimese filmiga, mis rääkis muusikust Sixto Rodriguezest, siis jättis see mulle väga hea mulje ja kindlasti võib seda pidada ka kõige meeldejäävamaks kinokülastuseks võrreldes varasema kinokogemusega. Fenomenaalne ja uskumatu lugu geniaalsest muusikust Sixto Rodriguezest räägib sellest kuidas tal õnnestus saada lauldes tuntuks Aafrikas, kuid kahjuks ei saavutanud ta nii suurt populaarsust mujal maailmas. Sellest hoolimata on see uskumatu ning tõelise unelma tõelisuseks saamine, mis juhtub vaid kord miljoni aasta jooksul. Kogu filmi vältel oli tunda pinget ja vaid tõelisele fännile omast kirge ning see kõik annab kogu te...
8. novembril käisime koos eesti keele õpetajaga ning osade klassikaaslastega Estonia teatris vaatamas ja kuulamas kontserti pealkrijaga ,,Mees La Manchast". Etendus algas kell 19:00 ja oli ühe, umbes 15-minutilise, vaheajaga ning kestis kokku 2 tundi ja 30 minutit. Saal oli rahvast täis ja kõik olid pidulikult riides. Kogu etendus oli üles ehitatud Miguel de Cervantese teose ,,Don Quijote" põhjal ning esmakordselt esitati seda Estonias 1971. aastal, kui kaasa tegid sellised kuulsad eestlased nagu Georg Ots, Endel Pärn ja Helgi Sallo (Rahvusooper Estonia, 2013). Varem ma Estonia teatris ühtegi etendust vaatamas pole käinud, kuid esmamulje oli sümpaatne. Ainukene asi, mis mulle üldse ei meeldinud ja istumise ebamugavaks tegi, oli liiga kitsas vahekäik. Minu ja arvatavasti ka teiste pikkade inimeste jalad lihtsalt ei mahtunud sinna ära. Etendus jutustas vahvast ja õilsast rüütlist, kes elas maailmas ammu pärast rüütliaega. Ise kutsus mees ...
24. jaanuaril 2014 aastal käisin Väravatornis kuulamas ansamblit Hortus Musicus. Kontserdi sisu seletas meile Andres Mustonen, kes on ansambli juht. Lisaks temale, olid veel laval veel Olev Ainomäe, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Tõnis Kaumann, Tõnis Kuurme, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Anto Õnnis ja Taavo Remmel. Kontserdi teemaks on renessanss. Lisaks muusikale oli kuulda ka natuke selle ajastu ajalugu. Kava oligi üles ehitatud nii, et igale loole eelnes lühike tutvustus, mis seletas lahti loo sisu. Kuulda oli nende igapäeva eludest ja muusikute seljas oli ka mõned riietusesemete näited. Muusikat esitas meile ansambel Hortus Musicus, mis tähendab ladina keeles muusika-aed. Selle asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Kooseisu kuulub 10 pillimeest. Ansambli repertuaaris on renessansi ja keskaja muusika, kuid seekord oli kuulda vaid renessansiajastumuusikat. Enda ees nägime ka mitmeid pille, nagu nt salmei, mis on vanamuusika instrument. Li...
Ülim virtuoossus fluorestseeruvate tulede valgel Lang Langi klaverikontsert toimus 25. juulil 2011. aastal legendaarses Londoni Roundhouse'is. Esitamisele tulid Ferenz Liszti parimad soolopalad, sealhulgas ,,La Campanella", ,,Rakoczy marss" ja Ungari rapsoodia nr 6. Langi kirglikku, südamepõhjast tulevat emotsionaalset sidet klaveriga häirivad vaid ehk liiga ärevad, fluorestseeruvad taustatuled. Iga klaveripala järel saal lausa upub aplausi pianisti rafineeritud mäng on toonud kohale väga palju klassikalise muusika austajaid. Esimene kontserdil kõlav Liszti romanss kannab nime ,,O pourquoi donc" e-mollis on vaikne ja romantiliselt hingestatud pala. Järgmisena kõlab klaverietüüd ,,Un sospiro", mis tähendab tõlkes ohet, teost on tehniliselt keerukas mängida, kuid Lang naudib trikitamist. Peagi kõlab ka peagi metsikus taktis kulges ,,Rakozcy marss", mille komponeeris vene pianist Vladimis Horowitz nii Berliozi kui ka Li...
Muusika retsensioon JÕULUKONTSERT Käisin Ott Leplandi, Ivo linna ja Noorkuu jõuluturnee kontserdil Vanemuise kontserdimajas 16. detsembril. See oli ühtlasi ka viimane jõuluturnee kontsert. Mind huvitas põhiliselt kontserdist ansambel "Noorkuu", sest seda on väga hea kuulata ja mulle väga nende koosseis meeldib. Ansambli liikmed on: Ilmar Madison(tenor), Rein Kahro(bariton), Martti Meumers(bariton), Märt Murrik(bariton), Remi Teras(bass). Kõige vanem liige on Rein Kahro, kes on ka üks kolmest ansambli algsest asutajatest 1996. aasta detsembris. "Noorkuu"'l on ilmunud 11 plaati ja eelmise aasta sügisest astus ansamblisse ka uus liige Märt Murrik. See, et Märt "Noorkuu"-ga liitus, täiendas veelgi nende häältekõla, sest ainuüksi Märdi hääl on väga super ja mulle meeldib väga teda laulmas kuulata. Ott Lepland on väga palju arenenud pärast telesarja "Eesti otsib superstaari" võ...
Humoorikalt tõsine ,,Enesetapja" Kristo Kaareste 10A Näidendi autor oli Nikolai Erdman. Lavastaja oli Tiit Ojasoo ja kunstnik Ene-Liis Semper. Laval olid Jaanika Arum, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Linda Kolde, Rea Lest, Jörgen Liik, Roman Maksimuk, Veiko Porkanen, Helena Pruuli, Jarmo Reha, Reimo Sagor, Simeoni Sundja, Ragnar Uustal, Kärt Tammjärv ja Linda Vaher Lavakunstikooli XXVI lennust. Esietendus toimus 12. oktoobril Vene Teatri suures saalis. Ühel tüübil keevad emotsioonid nii üle, et kõige loogilisem lahendus tundub olevat otsustada end parem lihtsalt ära tappa. Kõik! Kaua võib! Kogu pidu! Aitab jamast! Vähemalt nii tundub peategelast ümbritsevatele inimestele. Enesetapp ja pääsemine oleks lunastus, talle ja kogu ühiskonnale viimane, aga see-eest tõeliselt julge ja otsustav tegu, mis annaks julgust oma nõrkustest üle saada. Komöödia ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond RETSENSIOON Esseele ,,EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS" Üliõpilane: Margo Raja Üliõpilasekood: 104086 Juhendaja: Rein Paluoja Tallinn 2010 Kirjatööeesmärk:
Retsensioon NIMI:Kaisa Jane Ojamets ÕPPERÜHM: IMA 25. septembril käisin kuulamas jazzbändi X4 (ka tuntud kui Xpress Quartet). Kontsert toimus õhtul kell seitse pärimusmuusika aida väikeses saalis. Valisin selle kontserdi, sest mulle meeldib kuulata erinevatest zanritest muusikat ja jazzi pole ma juba ammu kuulamas käinud, seega ma haarasin võimalusest. X4 koosneb neljast Eesti jazzimaastikul tuntud muusikust, kelleks on Vladimir Võssotski (klahvpillid), Danel Aljo (saksofon), Kaarel Liiv (bass) ja Dmitri Nikolajevski (trummid). Bänd mängib omaloomingut ja jazz-fusion covereid, vahel ka improviseeritakse. Mulle paistis silma pala nimega ,,Whats Down", mille autoriks oli klahvpillimängija Vladimir Võssotski. Seda oli huvitav kuulata tänu hüppelisele ja rõõmsameelsele meloodiale, vaheldusrikkale dünaamikale, mi...
Retsensioon Käesolev uurimustöö on kirjutatud Ergo Trepi poolt. Töö pealkiri on „Reklaami mõju inimesele“. Töös on 26 lehekülge. Uurimustöö koosneb viiest suurest osast. Esimene osa annab ülevaate reklaamipsühholoogia olemusest. Teisest peatükist saab lähemalt teada, mis on peamised mõjutamiseks kasutatavad reklaamiliigid. Kolmandas osas on kirjutatud tähtsamaist reklaamis kasutatavaist võtetest inimeste mõjutamiseks. Neljas peatükk annab ülevaate reklaami mõjust lastele. Viies on küsitluse analüüs. Uurimusküsimus on sõnastatud üheselt mõistetavalt ning ära põhjendatud, põhjendus võiks veenvam olla. Kasutatud allikad on ajakohased, valik ei ole põhjendatud. Töö teema on on selgelt sõnastatud ja üheselt arusaadav, sisu valik on põhjendatud. Töö teoreetiline osa on hästi seotud üksikute sisuliste kordustega, vastuolud puuduvad, struktuur on põhjendatud, töö erinevate osade vahel on hea sisuline seos. Uurim...
Muusika retsensioon Victoria Talpsepp 10B 7. aprillil käisin Tallinn Music Week'i raames toimuval muusikafestivali Sweet Spot'i õhtul Telliskivi Rohelises saalis eesti räpparit Reketit kuulmas. Tom-Olaf Urb, lavanimega Reket on sündinud 2. aprillil 1985. aastal Tallinnas. Ta on eesti muusik, produtsent, kirjanik ja näitleja. Reketi ema on tuntud näitleja Viire Valdma ja isa laulja Toomas Urb. Tom on tuntud rännumehena, kes on õppinud Santa Monica kolledzis ja lõpetanud Londoni kunstiülikoolis helikujunduse eriala ning elanud ja töötanud Londonis ja Los Angeleses. Ning ka praegu veedab ta tihti aega maailma rännates ja elu kogedes. Pikad rännakud olidki 2008. aastal ilmunud debüütalbumi "Kajapark" põhiliseks inspiratsiooniks. 2015. aastal ilmunud album "Tuule tee" viis Reketi tuntuse järgmisele tasemele, millele järgnesid nominatsioonid Eesti Muusikaauhindade galal....
Billy Elliot 17. novembril vaatasin kodus perega filmi Billy Elliot. Filmi rezissöör on Stephen Daldry ja pearolle mänguvad Jamie Bell (Billy Elliot), Julie Walters ( Sandra Wilkinson), Gary Lewis (Billy isa Jackie Elliot), Jamie Draven (Billy vend Tony Elliot), Jean Heywood (vanaema) ja Stuart Wells (Michael Caffrey). Billy on 11-aastane poiss, kes tahab saada baleriiniks saada. Ta elab koos oma isa, vanema venna ja vanaemaga Durhamis Inglismaal. Billy ema on surnud. Sündmus leiab aset 1984-85 aasta söekaevurite streigi ajal. Ka Billy isa ja vend on söekaevurid, seega on perekond streigi sündmustesse vägagi kaasa haaratud. Billy harrastab isa soovil poksimist, kuigi ta selles üsna kohutav on. Poksitrenniga samas saalis toimuvad aga ka tüdrukute balletitunnid. Kord, kui Billy peale trenni üksi poksimist harjutama jäetakse, võtab ta tähelepanu aga hoopis tüdrukute. Sellest hetkest kasvab salajane huvi balletti vastu ning Billy hakkab ...
Retsensioon ,,Mamma Mia" 13.jaanuaril käisin Vanemuise kontserdimajas vaatamas muusikali ,,Mamma Mia". Lugu on tüdrukust,kelle nimi on Sophie. Tal pole õrna aimugi, kes on ta isa ja kust teda leida. Avastanud ta ema päevikust kolme mehe nimed, otsustas ta isakandidaadid salaja pulma kutsuda ning selgitada välja oma sündimise saladus. Sophie on abiellumas Sky-ga. Lavastaja on Ain Mäeots, kes on sündinud 25.detsembril 1971. Ta on väga tuntud ja minu jaoks üks parimatest lavastajatest. Tema lavastused Vanemuises on ,,Helisev muusika", ,,Detektiiv Lotte", ,,Beatrice" ja ,,Mamma Mia". Osades olid Ele Millistfer, Birgit Sarrap, Andres Dvinjaninov, Sepo Seeman, Tanel Jonas, Priit Strandberg, Merle Palmiste, Kaire Vilgats. Sophied mängis Birgit Sarrap,Skyd mängis Priit Strandberg ning isakandidaadid olid Andres Dvinjaninov, Sepo Seeman ja Tanel Jonas. Lavastuses teevad kaasa bänd, koor ja tantsurühm. ...
Kadrioru Saksa Gümnaasium MUUSIKA VIINIST Tallinna Kammerorkester Viiulisolist ja dirigent Rainer Honeck (Viini Filmharmoonikud) RETSENSIOON Tallinn 2017 8.november käisin Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserdi Muusika Viinist. Esines Tallinna Kammerorkester, dirigeeris viiulisolist ja dirigent Rainer Honeck Viini Filmharmoonikutest. Orkester esitas "Mozarti" ja "Kuldsete klassikate" palasid, mis mulle isiklikult väga meeldisid ning mida olen ajaviiteks ennemgi palju kuulanud. Ennem etendust oli rahvas elevil ning valmis kuulama maailma kuulsaid klassikaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
